Eesti Lastehoidude Liit, Teie 09.12.2021 nr
Eesti Eralasteaedade Liit ja
Eesti Lastevanemate Liit Meie 10.01.2022 nr 6-1/220010/2200187
[email protected]
Eraõiguslike koolieelsete lasteasutuste rahastamine
Lugupeetud Kristi Stahl, Signe Suurväli ja Aivar Haller
Pöördusite Eesti Lastehoidude Liidu, Eesti Eralasteaedade Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu
nimel õiguskantsleri poole seoses era- ning munitsipaallasteasutuste rahastamisega. Tänan Teid
paljudele olulise küsimuse esitamise eest.
Teie argumendid on mõistetavad. Osal linnadest ja valdadest on tõepoolest probleeme
lasteaiakohtade tagamisega. Paraku ei saa põhiseadusele toetudes nõuda, et eralasteaedu
rahastataks sarnaselt kohalike omavalitsuste lasteaedadega - sarnases küsimuses on Riigikohus
oma otsuse teinud (vt viide 3). Mõistagi on võimalik toetada eralasteaedu rohkem kui põhiseadus
nõuab. See on aga poliitiline otsus, mille tegemist õiguskantsler ei saa nõuda.
Uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu arutelu praegu käib. Lisaks Haridus- ja
Teadusministeeriumi kui eelnõu väljatöötajaga asja arutamisele tasub pöörduda Riigikogu
kultuurikomisjoni poole, sest lõppsõna riigi tehtavate poliitiliste valikute kohta tuleb Riigikogult.
Üksikasjalikumad selgitused
Põhiõigus haridusele on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõikes 1, mille järgi on
igaühel õigus haridusele. PS § 37 lõige 2 sätestab, et seaduse alusel võib avada ja pidada mh
erakoole. Nimetatud põhiseaduse sätetest tuleneb, et õigus haridusele hõlmab endas õigust
alusharidusele ning alushariduse andmiseks võib asutada ka erakoole (mõiste „erakool“ hõlmab
endas ka eralasteaedu ja muid eraõiguslikke õppeasutusi).
Selleks, et inimene saaks põhiõigust haridusele tegelikult kasutada, peab Riigikogu looma
õigusliku raamistiku ja toimiva haridussüsteemi.
Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõige 1 sätestab alusharidusele juurdepääsu
tingimused: kõigil pooleteise- kuni seitsmeaastastel lastel, kelle vanemad seda soovivad, on õigus
käia elukohajärgse valla või linna teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega koolieelse lasteasutuse
teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne. Seda ülesannet võib vald
või linn täita enda peetavate munitsipaallasteaedade kaudu, mille tegevust sellisel juhul ka oma
2
eelarvest finantseeritakse.1 Teine võimalus on osta koolieelse lasteasutuse teenust mõnelt
eraõiguslikult isikult või teiselt kohalikult omavalitsuselt. Kui kohalik omavalitsus ostab
koolieelse lasteasutuse teenust kelleltki teiselt (nt eraõiguslikult teenusepakkujalt) oma seadusest
tuleneva kohustuse täitmiseks, siis tuleb tal tagada, et lapsevanema tasutav osalustasu ei ületaks
20 % töötasu alammäärast ja tagatud oleks võrdne kohtlemine kohaliku omavalitsuse enda
peetavas lasteasutuses käivate lastega.
Põhiseaduse § 37 lõikest 4 ei tulene riigile ja kohalikule omavalitsusele kohustust toetada
eraõiguslikke õppeasutusi, sh eraõiguslikke koolieelseid lasteasutusi. Otsustav sõna hariduse
valikul tähendab vanema õigust teha haridusalane valik olemasoleva haridussüsteemi piires. Seega
kui vanemat ei rahulda munitsipaalharidusasutuse teenus, on tal põhiseaduse järgi õigus kasutada
talle sobivat eraõigusliku lasteasutuse teenust, kui see on olemas.
Erinevalt kohalikest omavalitsustest pole eraõiguslik isik kohustatud eraõiguslikke koolieelseid
lasteasutusi pidama ja teenust pakkuma.2 See on vabatahtlik tegevus, mida riik ei või takistada,
kui on täidetud seaduses toodud tingimused. Kuidas teenust rahastatakse, on eraõigusliku
lasteasutuse pidaja otsustada. Näiteks on võimalik eralasteasutuse tegevust rahastada vanematelt
küsitavast tasust. Riik ja kohalikud omavalitsused pole põhiseaduse järgi kohustatud eraõiguslikke
koolieelseid lasteasutusi rahastama. Kui nii tehakse, on see avaliku võimu vabatahtlik tegevus,3
mille korral on riigil ja kohalikul omavalitsusel laialdane kaalutlusõigus otsustada, kas ja mis
tingimustel seda teha.4
Loodan, et selgitus on teile abiks. Kuigi õiguskantsler poliitiliste otsuste tegemisse ei saa sekkuda,
olen loomulikult valmis teiega kohtuma, sest teema on oluline ja lahendamist vajavaid muresid
palju. Andke palun oma otsusest teada ja lepime aja kokku.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428;
[email protected]
1
Sama tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 2, mille järgi on omavalitsusüksuse ülesanne
korraldada antud vallas või linnas põhikoolide ja gümnaasiumide ülalpidamist juhul, kui need on omavalitsusüksuse
omanduses. Ka Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 3 sätestab, et kohalikud omavalitsused tagavad oma
halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise
2
RKHK otsus 3-3-1-19-14, p 12: „Avalik huvi ei muuda alushariduse andmist ja lastehoidu siiski iseenesest avalikuks
ülesandeks. Kui eraisik (nt eralasteaed) osutab teenust vabatahtlikult, nt turul valitseva nõudluse rahuldamiseks, ei
täida ta avalikku ülesannet. Avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.“
3
RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-26-14, p 55: „PS § 37 lg 2, KOKS § 6 lg 2, HaS § 6 lg 2 p 15 ega PGS § 10 lg 1 ei tee
kohalikule omavalitsusele ülesandeks pidada ülal eraomandis olevaid erakoole ega osaleda nende tegevuskulude
katmises. Kui erakool osutab teenust vabatahtlikult, s.t ilma riigi või kohaliku omavalitsuse ees võetud kohustuseta,
nt turul valitseva nõudluse rahuldamiseks, ei täida ta ka avalikku ülesannet (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
19. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 12). Kui tegemist peaks olema avaliku ülesande täitmisega, tuleks
otsustada selle ülesande üleandmise raames eraldi ka rahastamise küsimus.“
4
RKPJK 08.03.2011. a otsus asjas nr 3-4-1-11-10, p 62.