dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Valgamaa Tõrva vald Jõgeveste küla Aakre metskond mt 5 kinnistu piirdeaia rajamine

Maanteeamet · 15. aprill 2020
Viit
15-2/20/18569-1
Registreeritud
15. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigimetsa Majandamise Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Anna Palusalu (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. mai 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf426 KB
  • 📎Ekspertarvamus rajatava Rulli taimla piirdetara mõju kohta loomade liikumisele.pdf9412 KB
  • 📎Tõrva vallas Aakre mk mt5 piirdeaia rajamine.asice93 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 15.04.2020 13:01 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Tõrva vallas Aakre metskond mt 5 kinnistule piirdeaia rajamisest Manused: Ekspertarvamus rajatava Rulli taimla piirdetara mõju kohta loomade liikumisele.pdf; Tõrva vallas Aakre mk mt5 piirdeaia rajamine.asice From: Marek Lind <[email protected]> Sent: Monday, April 13, 2020 8:12 AM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Tõrva vallas Aakre metskond mt 5 kinnistule piirdeaia rajamisest Palun registreerida kiri. Tegemist on RMK vastusega Anni Luhti kirjale, mida Annile enam omistada ei saa. Tervitades Marek From: Anneli Õun <[email protected]> Sent: Monday, April 06, 2020 4:28 PM To: Marek Lind <[email protected]> Subject: Tõrva vallas Aakre metskond mt 5 kinnistule piirdeaia rajamisest Tere! Edastan RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna kirja. Lugupidamisega Anneli Õun RMK taimla- ja seemnemajandusosakond assistent OÜ Tirts & Tigu Ekspertarvamus RMK Rulli taimlasse rajatava piirdetara mõjust loomastikule ja leevendusettepanekute tegemine Lauri Klein, Zooloog, Maastikuökoloogia magister Tallinn, 2020 Sissejuhatus Käesoleva ekspertarvamuse aluseks on RMK ja OÜ Tirts&Tigu vaheline käsundusleping, mis sõlmiti osapoolte vahel 12. detsembril 2019. Lepingu objektiks on ekspertarvamuse koostamine RMK Rulli taimlasse (Aakre metskond mt5 (20302:003:1704) kinnistu (Jõgeveste küla, Tõrva vald, Valgamaa)) rajatava piirdetara mõjust loomastikule ja leevendusettepanekute tegemine sellega seoses liiklusohutuse tagamiseks, vastavalt lähteülesandele. Töö lähteülesandeks oli hinnata kavandatava tegevuse mõju loomade vabale liikumisele Tõrva valla (endise Helme osavalla) kehtiva üldplaneeringuga seatud rohevõrgustiku koridoris. Selleks hindamiseks oli vajalik teostada kõnealuses rohekoridoris ja sellega piirnevatel aladel ulukiuuring. Uuringuga tuli selgitada ulukite liikumisradade paiknemine rohekoridori ja Tõrva-Rõngu maantee lõikumisalal ja sellega piirnevalt ning hinnata maanteega piirneva kavandatava ulukitara mõju ulukite liikumisele nii rohekoridoris kui ka sellega piirneval alal mõlemal pool. Analüüsida plaanitavast tarastamisest lähtuvalt ka liiklusohutust riigiteel ning arvestada võimaliku tara paigaldamise vajadusega ka teisele poole riigiteed. Uuringu tulemusena tuli lisaks tara rajamise mõju hindamisele teha vajadusel ka ettepanekuid rohevõrgustiku koridori piiride võimalikuks muutmiseks ja selle kohta kuidas kompenseerida tarastamisega vähenevat liiklusohutust. Ekspertarvamuse objektiks oli kavandatav Rulli taimla laiendus maaüksusel tunnusega 20302:003:1704 ja lähiaadressiga Aakre metskond mt5 (Jõgeveste küla, Tõrva vald, Valgamaa). RMK Taimla- ja seemnemajandusosakond soovib rajada Rulli taimlasse piirdeaia metsataimede kaitsmiseks metsloomade eest. Ehitatava piirdeaia kogupikkus on ca. 1850 m. Piirdeaed jääb ca 850 m ulatuses Tõrva-Pikasilla tee nr 73 äärde. Piirdeaia ligikaudne paiknemine on toodud joonisel 1. Joonis 1. Kavandatava piirdeaia paiknemine looduses. Rajatav piirdeaed peab vastama järgmistele tingimustele: 1. Piirdeaed kulgeb 2 meetrit tähistatud piiridest seespool. 2. Kasutatav aiavõrk on 2 m kõrgune, alt tihedama silmaga (nn. loomavõrk). Tihedamate silmade arv on võrgu alumisest servast lugedes 12. Võrgu traadi läbimõõt on vähemalt 1,8 mm, servatraatide läbimõõt vähemalt 2,0 mm. 2 3. Piirdeaial on kaks lükandväravat. Värav valmistatakse kahetiivalisena, immutatud 30x100 mm saematerjalist raamile kinnitatud eelpoolkirjeldatud aiavõrgust. Väravate laius on vähemalt 6,0 m. Värav peab olema kergesti avatav ja suletav ühe inimese poolt. 4. Aiapostidena kasutatakse vähemalt 3 m pikkuseid ja 75 mm läbimõõduga metallposte. Postid peavad paiknema vähemalt 0,8 m sügavuselt ja tugevalt pinnases. Aiapostide omavaheline vahekaugus võib olla maksimaalselt 3 m. Iga 50 m aia pikkuse kohta tuleb paigaldada võrguposti kahelt poolt aia kulgemise suunas toetavad diagonaalpostid. Aia nurgad ja väravapostid tuleb samuti toestada diagonaalpostidega. 5. Kohtades, kus piirdeaed külgneb KUIGATSI:TQR-elektriõhuliiniga (1-20 kV keskpingeliin) kulgeb see 12 (10+2) meetri kaugusel liini teljest. 6. Aiavõrk tuleb korralikult pingutada ja postidele kinnitada kinnitusvahenditega vähemalt viiest kohast posti kohta, kusjuures 3 kinnitust peavad olema võrgu tihedamas osas. Postidele kinnitatud võrgu alumine serv peab paiknema maapinnal. Olukorra kirjeldus. Kuna kavandatav tegevus asub Tõrva valla (endise Helme osavalla) rohevõrgustiku koridoris ja piirneb Tõrva-Rõngu maanteega (vt joonis 2), on vajalik selle tegevuse mõju hindamine loomastiku vaba liikumise säilimisele rohevõrgustikus. Joonis 2. Kavandatava tegevuse ala paiknemine rohevõrgustikus. Kollase joonega on toodud kavandatava tara paiknemine ja punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringu järgi kehtiv rohevõrgustiku ala. Helme valla kehtivas üldplaneeringus on toodud järgmised tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks: Rohelise võrgustiku aladel on prioriteediks väärtuslike metsa-, sooalade ja poollooduslike koosluste säilitamine, erinevate liikide elupaikade ja kasvukohtade säilimine. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb järgida järgmisi tingimusi: 1. arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside rajamisel ning tagada liikidele rändeteedel ohutus liikluskorralduslike või tehniliste lahendustega; 2. säilitada rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus; 3. rohelise võrgustiku koridoris ehitiste ja asusustuse planeerimisel mitte lõigata läbi rohelise võrgustiku koridori; 4. soovitavalt ei tohi looduslike alade minimaalne osatähtsus rohelise võrgustiku struktuurielementidel langeda tugialas alla 90%; 5. metsamaade majandamisel lähtuda metsaseaduses sätestatud nõuetest, metsakorralduskavadest ning metsamajanduse heast tavast. Ekspertarvamuse koostaja ja välitööde tegija on OÜ Tirts&Tigu juhatuse liige, zooloog ja maastikuökoloogia magister Lauri Klein, kes on pika kogemusega loomastiku uuringute tegija ja erinevate inimtegevuse mõjude hindaja loomade vabale liikumisele Eestis. 3 Metoodika Ekspertarvamuse andmiseks tuli selgitada välja suurulukite liikumise muster kavandatava tara piirkonnas. Seejuures oli kõige olulisem selgitada välja nende suurulukite liikumisrajad, kellest lähtuv liiklusoht Tõrva-Pikasilla maanteel nr 73 toimuvale liiklusele ja oht kavandatavale Rulli taimla laienduse piirdetarale on suurim, nagu põder, metssiga ja metskits. Kõigepealt püüti leida uuringualusel teelõigul registreeritud loomadega toimunud liiklusõnnetuste andmeid. Lisaks selgitati välja teadaolevalt aktuaalseimad andmed teelõigu liiklussageduse kohta. Välitöödega kavandati esialgu kaardistada suurte sõraliste liikumisrajad talvekuudel, lumikattelt jäljeradade järgi. Kuna aga 2019/2020 aasta talvekuudel püsiva lumikattega päevi peaaegu ei olnudki, ei õnnestunud jäljeradade kaardistamist lumikattelt teha ja seda tehti hoopis taimkattesse jäetud radade alusel teelõigu servades, mulde nõlvadel ja piirnevate metsade/niitude servades ning taimla ettevalmistuseks raadatud ala servas jäljeradu kaardistades (vt joonised 3 ja 4). Selline kaardistus ei võimaldanud aga tuvastada loomade liikumise aega, st et eraldi ei ole tulemustes välja toodud sellised juhtumid, kui loomad on liikunud samal rajal uuringuperioodil mitmel korral. Loomaradu kaardistati käsi-GPS’iga kokku ligi 2 kilomeetrisel teelõigul (vt joonis 5), liikudes mõlemal pool teed alal, mis jäi teeserva ja metsa/niidupiiri vahele või raadatud ala piiril, kontrollides vajadusel loomaraja jätkumist teiselpool teed. Välitöid tehti uuringuperioodi jooksul kolmel korral: 28. detsembril 2019, 16. veebruaril 2020 ja 20. märtsil 2020. Joonis 3. Rulli taimla laienduse raadatud ala mudane serv sobis lumikatte puudumise asenduseks jäljeradade tuvastamiseks hästi. Autori foto. Joonis 4. Vaade Rulli taimla kavandatavale laiendusele Tõrva poolt. Fotol paremal on nähamets, mille serva ja maanteeserva vahelisel alal loomaradu taimestikus kaardistati. Fotol on esiplaanil näha ka metskitsede rajad tumedama alana. Autori foto. 4 Joonis 5. Ekspertarvamuse uuringuala. Rohelise joonega on toodud Tõrva-Pikasilla maantee nr 73 lõik, mille mõlemal serval tehti välitöödega jäljeuuringuid. Kollase joonega on toodud kavandatava tara paiknemine ja punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringus kehtiv rohevõrgustiku ala. Välitöödega tuvastatud rajad digitaliseeriti ja kameraalselt analüüsiti ortofoto alusel loomade võimalikku laiemat liikumismustrit, mille alusel digitaliseeriti võimalikud rohevõrgustiku elementide muudatusettepanekud, mis leevendaksid tarastatud ala negatiivset mõju ulukite liikumisele rohekoridoris ja säilitaksid endiselt ökoloogilise sidususe. Lisaks ekspertarvamuse objektiks olevale teelõigule, kaardistati loomarajad viimasel välitööpäeval, st 20. märtsil 2020 ka ca 3 km pikkusel metsavahelisel Tõrva-Pikasilla maantee nr 73 teelõigul, mis jääb Rulli taimlast ca 1,5 km Pikasilla suunas (vt joonis 6), eesmärgiga kontrollida võimaliku kompenseeriva rohekoridori ettepanekut sellele lõigule. Lisaks analüüsiti maastikku ortofotolt, eesmärgiga prognoosida võimalikku loomade liikumist ja teha ettepanekuid rohekoridori ümber paigutamiseks või kompenseeriva koridori planeerimiseks. Joonis 6. Ekspertarvamuse lisa-uuringuala. Rohelise joonega on toodud teelõik, mille mõlemal serval tehti loomaradade üldise paiknemise uuring ekspertarvamuse uuringu viimasel välitööpäeval (20. märtsil 2020). Kollase joonega on toodud kavandatava tara paiknemine ja punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringus kehtiv rohevõrgustiku ala. 5 Tulemused Ulukitega toimunud liiklusõnnetuste kohta uuringualusel teelõigul andmed puuduvad. Loomaohtlike teelõikude kaardirakenduses (https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/) on uuringualuse lõigu Tõrva poolse osaga piirnevalt toodud teelõik, kus on teada kaks õnnetust metskitsedega. Kuna aga need jäävad vahetult just uuringualast välja siis neid käesolevas töös pole arvesse võetud. Uuringualuse Tõrva-Pikasilla maantee nr 73 lõigu 2019. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli Maanteeameti liiklusloenduse andmetel 1231 autot ööpäevas, mis ületab veidi sama aasta Eesti keskmist, mis oli 1032 autot ööpäevas (vt ka https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus/). Välitöödega registreerisin kavandatava Rulli taimla laienduse kõrval oleval uuritaval teelõigul kokku 47 loomarada (vt joonis 7). Kuigi lumikatte puudumine takistas oluliselt loomaradu tekitanud liikide täpset määramist, püüdsin siiski oma varasemaid teadmisi, üksikuid pinnases tuvastatavaid jälgi ja muid märke arvesse võttes määrata ka umbkaudselt millised liigid on rajad jätnud. Seejuures analüüsisin ka ümbritsevat elupaigatüüpi ja sain järgmise jaotuse: - Metskitsede radu 14; - Põtrade radu 13; - Metssigade radu 3; - Radu, kus olid liikunud nii metskits kui metssiga 3; - Radu, kus olid liikunud nii metssiga kui põder 4; - Radu, kus olid liikunud nii metskits, metssiga kui põder 1; - Rebase liikumisradu 1; - Jänese liikumisradu 1; - Rajad, mille puhul ma ei suutnud liiki tuvastada 7. Joonis 7. Loomarajad kavandatava Rulli taimla laiendusega piirneval teelõigul ja sellest lõunas. Loomaradade kaardistatud umbkaudsed lõigud on toodud roosade joontena. Kollase joonega on toodud kavandatava tara paiknemine ja punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringus kehtiv rohevõrgustiku ala. Võrdlesin radade kulgemist mõlemal pool teed ja kaardistasin raadatud alale jäetud jäljerajad, ning tuvastasin võimalikud teeületuskohad (vt joonis 8). Kokku olid sõralised minu hinnangul teed ületanud 36 kohas, millest 14 teeületuskohta jäid kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevasse teelõiku. Teeületusi tuli liigiti kokku järgmiselt: - Metskits: 15 kohta, millest 7 kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevas teelõigus; - Metssiga: 9 kohta, millest 4 kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevas teelõigus; - Põder: 15 kohta, millest 6 kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevas teelõigus; - Rebane: 1 koht, mis jäi kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevasse teelõiku; 6 - Jänes: 1 koht, mis ei jäänud kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevasse teelõiku; - Tuvastamata loomarada: 4 kohta, millest 1 kavandatava Rulli taimla laiendusega piirnevas teelõigus. Joonis 8. Teed ületavad loomarajad kavandatava Rulli taimla laiendusega piirneval teelõigul ja sellest lõunas. Loomaradade kaardistatud umbkaudsed lõigud on toodud roosade joontena. Kollase joonega on toodud kavandatava tara paiknemine ja punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringus kehtiv rohevõrgustiku ala. Lisauuringuga selgitasin välja loomaradade paiknemise ca 3 km pikkusel metsavahelisel teelõigul Rulli taimlast ca 1,5 km Pikasilla poole. Sel lõigul ei määranud ma välitööaja kokkuhoiu mõttes radu kasutavate loomade liike. Küll aga selgitasin välja kas rada jätkub ka teisel pool teed, st kas on tõenäoline, et loomad ka teed ületavad ja enamuse radade puhul oli see täiesti tuvastatav. Kokku kaardistasin selliselt 57 loomarada, millest vaid 2 olid sellised, millele teiselt poolt teed rajavastet ei leidunud, st mis suure tõenäosusega ei olnud teeületusrajad (vt joonis 9). Seega käib sel 3 kilomeetrisel lõigul loomi üle tee kokku vähemalt 55 kohas, mis on päris tihe liikumine ja tekitab olulise liiklusohu, arvestades, et ööpäevas liigub teelõigul rohkem kui 1000 autot. Joonis 9. Loomarajad Rulli taimlast ca 1,5 km Pikasilla poole jääval 3 km pikkusel metsavahelisel teelõigul. Loomaradade kaardistatud umbkaudsed lõigud on toodud roosade joontena. Punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringus kehtiv rohevõrgustiku ala. 7 Analüüs ja ekspertarvamus Kõigepealt tuleb tõdeda, et kõnealune rohekoridor, kuhu Rulli taimla laiendust kavandatakse, on ulukite, eriti suurte sõraliste poolt aktiivses kasutuses olev liikumiskoridor. Arvestades, et see ühendab suuri loodusmassiive ja on Väike-Emajõe ja Õhne jõe vahelisel alal ainuke ida-lääne suunaline koridor, on sel koridoril ulukite liikumise tagamiseks väga kõrge väärtus. Koridori laius on ca 1,2 kilomeetrit ja kavandatav taimla laiendus hõlmab sellest enam kui poole. Kuna loomaradade uuring näitas, et loomade liikumine toimub kogu rohekoridori laiuses, siis on kavandataval piirdetaral kindlasti loomade liikumisele alal oluline mõju olemas. Selliseid kohti, kus loomad olid ületanud ka maanteed jäi praegustes piirides koridori laiusesse kokku 28 ja neist pooled jäid teelõigule, mis piirnes kavandatava taimlaga. Seega on kindlasti vajalik piirdetara rajamise mõju loomade liikumisele rohekoridoris kuidagi leevendada. Selleks tuleks muuta rohekoridori piire selliselt, et koridori oleks haaratud ka sellest praegu lõuna poole jäävad metsased alad (vt joonis 10). Lisaks sellele leian, et see koridor ei ole kindlasti piisav tagamaks ulukite ida-lääne suunalist liikumist Väike-Emajõe äärsete loodusmassiivide ja Tõrvast lääne poole jäävate metsamassiivide vahel. Seda väidet toetab ka loomaradade rohkus 3 km-sel teelõigul, mida uurisin Rulli taimlast 1,5 km Pikasilla suunas. Seetõttu teen ettepaneku täiendada Tõrva valla üldplaneeringus rohevõrgustikku veel ühe rohekoridoriga, mis jääb käesoleva uuringu objektiks olnud koridorist põhja poole ja jätkub ka teisel pool Õhne jõge loode suunas, selliselt, nagu toodud joonisel 10. Kõigi nende rohekoridoride ulatuses peab kindlasti lisaks käesoleva uuringu sissejuhatuses toodud ja kehtiva valla üldplaneeringuga sätestatud tingimustele (vt lk 3 eespool) olema tagatud ka see, et koridoris ei toimuks ulatuslikku ehitust ega raadamist ning tarastamist, st et loomadele jääks sobivates biotoopides vähemalt 1 km laiune liikumiskoridor. Joonis 10. Loomade liikumise pikaajaliseks tagamiseks vajalikud muudatused Tõrva valla üldplaneeringusse. Punase viirutusega on toodud valla üldplaneeringus kehtiv rohevõrgustiku ala. Roosa viirutusega on toodud täpsustatud olemasolev rohekoridor ja uued lisakoridorid. Kollase viirutusega on toodud käesoleva uuringu aluseks oleva kavandatava Rulli taimla laienduse paiknemine. Kuna Rulli taimla laiendus on kavas ümbritseda 2 meetri kõrguse ja alt tihedama silmaga nn loomavõrguga, siis hakkab see kindlasti mõjutama loomade liikumismustrit rohekoridoris ja tekitab piirnevale maanteele lisa liiklusohu. Seetõttu on kindlasti soovitav rajada nn loomatara ka teisele poole Tõrva-Pikasilla maanteed, et vähendada ohtu, et loomad pöörduvad taimla tarast tagasi ja jäävad maanteele liikluskeerisesse. Seda tara ei tohiks teisel pool maanteed aga rajada pikemana kui Rulli taimla tara, sest vastasel juhul tekitab see lisatakistuse rohekoridoris. Loomatara orienteeruv paiknemine teisel pool teed on toodud joonisel 11. Tara pikkus on umbes 850 meetrit ja see tuleks kindlasti paigaldada metsaservast vähemalt paar meetrit maantee poole, et tara metsapoolsele küljele jääks hooldamiseks piisava laiusega liikumisala. Tara kõrgus peaks olema vähemalt 2 meetrit ja ehituslikud detailid vastama käsiraamatus „Loomad ja liiklus Eestis“ lk 104 kuni 107 kirjeldatud ulukitara nõuetele (käsiraamat on alla laetav siit: https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/kasiraamat-loomad-ja-liiklus-eestis). Kuna aga selline vähem kui kilomeetri pikkune tara tekitab siiski ohu, et loomad võivad sattuda kahe tara vahelisse maanteetsooni ja sellisel juhul on liiklusoht šokiseisundis ettearvamatu käitumisega looma tõttu mitmekordne, tuleb igaks juhuks rajada selle tara keskele loomadele ka tagasihüppekoht, nagu seda maanteede loomatarade puhul rajatakse (vt käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ lk 108-109 ja joonised 12 kuni 14). Tagasihüppekoha orienteeruv asukoht on toodud joonisel 11. Maanteeäärne loomatara tuleb paigaldada nii, nagu ulukitara maanteede ääres tavaliselt – taravõrk peab postidel olema maanteest eemal ja postid maantee pool ning tara kinnitused sellised, et tarast maantee poole sattunud loom saaks tara vajadusel kergesti maha hüpata. Ka peaks olema tarastatud ala tähistatud mõlemast otsast ulukimärkidega ja sama märgi soovitan panna välja ka Rullist ca 1,5 km Pikasilla poole jääva metsavahelise 3 km pikkuse teelõigu mõlemasse otsa (vt joonised 5 ja 6 eespool). 8 Rulli taimla piirdeaed peab aga olema siiski paigaldatud selliselt, et see ulukid eemal hoiaks, st postid seespool ja tara väljaspool. Konstruktsiooniliselt tundub käesoleva aruande sissejuhatuses toodud kavandatava tara kirjeldus sobiv. Kindlasti tuleb kasutada metallposte nii taral kui väravatel. Mõlema tara, nii Rulli taimla tara kui ka maanteeäärse loomatara ülaossa tuleks kinnitada nn põdrapeletuslint, mis kujutab endast ca 10 kuni 20 cm laiust spetsiaalset plastiklinti, mis on põtradele horisontaalse elemendina peletava iseloomuga (vt joonis 15). Joonis 11. Loomatara (roosa joon) ja tagasihüppekoha (roheline täpp) orienteeruv paiknemine kavandatava Rulli taimla laienduse (piiritletud kollase joonega) vastas Tõrva-Pikasilla maantee nr 73 idapoolsel serval. Joonis 12. Tagasihüppekoha võimaliku lahenduse ehitusjoonised (allikas: Maanteeamet, riigimaantee T2 Aruvalla-Kose teelõigu ehitusprojekt). 9 Joonis 13. Tagasihüppekoha võimalik lahendus, nagu ehitatud Tallinn-Narva mnt-l. See lahendus on aga vaid ühepoolne, kalle peaks olema mõlemale poole, liialt järsu nõlvaga ja liiga kõrge, piisaks poole tara kõrguseni ulatuvast kaldteest ja nõlv võiks olla poole laugem. Autori foto. Joonis 14. Tagasihüppekoha võimalik lahendus Belgia-Hollandi piirialalt, vaatega teetsooni poole, st tagasihüppekoha konstruktsioon asub teetsoonis. Selle lahenduse puudused on liialt kitsas ja liialt järsk nõlv, muidu on see hästi toimiv. Autori foto. 10 Joonis 15. Näide põdrapeletuslindist piirdetara ülaosas. Foto on tehtud Soomes, autor Kaarlo F.A. Nygrén. Kokkuvõtteks Tuginedes käesoleva uuringu välitööandmetele ja arvestades sellega, et kavandatav piirdeaia rajamine ca 0,8 kilomeetri ulatuses risti rohevõrgustiku koridoriga ja lisaks suhteliselt tiheda liiklusega maantee äärde muudab oluliselt ulukite praegu suhteliselt tihedat vaba liikumist rohekoridoris, leian, et seda olulist mõju tuleks kindlasti leevendada. Selleks tuleb nihutada rohekoridori lõunapiiri ca 1 kilomeetri ulatuses Tõrva suunas ja täiendada rohekoridori lisaharuga ning lisakoridoridega, nagu toodud joonisel 10 eespool. Lisaks sellele tuleb liiklusohutuse tagamiseks rajada loomatara ka Rulli taimla tara vastu teisele poole teed, varustada see tagasihüppekohaga ja mõlemad tarad ka põdrapeletuslindiga. Samuti on soovitav paigaldada maanteelõigule, mis lõikab rohekoridori mõlemale sõidusuunale hoiatusmärgid „Uluk teel“ ja samad märgid ka 3 km-sele lõigule Rulli taimlast ca 1,5 km Pikasilla poole. Joonis 16. Vaade kavandatavale Rulli taimla laiendusele Rulli poolt, piki Tõrva-Pikasilla maantee serva Tõrva suunas. Fotol vasakule jääva metsa servas algab rohevõrgustiku koridor, mille ulatuses kaardistasin käesoleva uuringu raames ca 2 kilomeetrisel lõigul 47 loomarada. Autori foto. 11 HR. Marek Lind Teie nr 28.11.2019 nr 15-2/19/50415-2 [email protected] juhtivspetsialist Meie nr 06.04.2020 nr. 5-1/2707 taristu teenistuse osakond Maanteeamet XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX Tõrva vallas Aakre metskond mt 5 kinnistule piirdeaia rajamisest Tõrva Vallavalitsus esitas 02.07.19 Ehitisregistri kaudu Maanteeametile kooskõlastamiseks Valga maakonnas Tõrva vallas (endine Helme vald) Jõgeveste külas riigitee nr 73 Tõrva – Pikasilla (edaspidi riigitee) km 3,49-4,56 kaitsevööndis paiknevale Aakre metskond mt 5 kinnistule (katastritunnusega 20302:003:1704) piirdeaia rajamiseks ehitusteatise. Maanteeamet tuvastas (kiri nr. 30.07.209 nr.15-2/19/31065-2), et piirdaia rajamisega võib riigiteel liiklejale kaasneda liiklusohtlikkuse tõus. Piirdeaia rajamiseks esitati nõuded: Riigimetsa Majandamise Keskusel tuleb tellida loomastikueksperdi arvamus ja ettepanekud liiklusohutuse vähenemise takistamiseks. Lähteülesande ja loomastikueksperdi pädevuse kooskõlastamisel (kiri nr. 28.11.2019 nr. 15-2/19/50415-2) palus maanteeamet täiendada lähteülesannet, lisades ekspertiisikoostajale ülesande analüüsida plaanitavast tarastamisest lähtuvalt ka liiklusohutust riigiteel ning arvestada võimaliku tara paigaldamise vajadusega ka teisele poole riigiteed. Käesolevale kirjale on lisatud loomastikueksperdi uuring ja ettepanekud. Kas nendest ettepanekutest tulenevate meetmete lisamisega tara ehituse lähteülesandele on Maanteeamet valmis seda kooskõlastama? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Esko Krinal RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Lisa: Ekspertarvamus rajatava Rulli taimla piirdetara mõju kohta loomade liikumisele Tõnu Reim 5133104 [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel