dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131–135,1 Annikvere–Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Maanteeamet · 16. aprill 2020
Viit
15-7/20/138
Registreeritud
16. aprill 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Tiit Vunk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-720138 16.04.2020 Otsus.bdoc4989 KB

Sisu (failidest)

14173 kaliküla- MS2 Lustivere mnt 3 1 B 5 6 2 Säilitatav 7 piirdekatkestus Lõik 1 vasak MS3 Likvideeritav piirdekatkestus kergliiklustee 9 4 MS 1 8 13 MS5 B M S7 km1 10 B 14 32. 19 11 12 20 0 S4 küla tee Likvideeritav 26 M piirdekatkestus MS6 MS8a 21 23 km133.0 km132.5 14 25 B 0 1 6160041 Kali Lõik 1 parem 22 M S km kergliiklustee 1 24 Kalmistu 33.5 reg nr 9341 27 29 Likvideeritav Lõik 2 parem 1 piirdekatkestus 1 kergliiklustee MS 31 17 MS 15 MS13 12 28 30 Lõik 3 vasak 32 kergliiklustee 16 PK3+00 k m13 4 Likvideeritav .0 piirdekatkestus B MS14 18 33 15 MS Säilitatav B piirdekatkestus MS16 34 Lõik 3 parem 35 kergliiklustee km 13 4. Versioon 27.12.2018 /// TÖÖ NR 18003197 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 131-135,1 Annikvere- Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 18003197 Tartu-Tallinn 2018 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH 0127 Ethel Simmul Keskkonnakorralduse spetsialist SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ......................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .......................................... 10 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE .................................. 15 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ........................................... 15 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ................................................................... 16 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE .................................................................... 16 5.5. MÜRA ............................................................................................................. 17 5.6. ÕHUKVALITEET ............................................................................................. 17 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE 18 5.8. AVARIIOLUKORRAD ...................................................................................... 18 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................. 19 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 3 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa (edaspidi T2) km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti koosseisu. Projekti eesmärgiks on Annikvere-Neanurme lõigul jalakäijatele ohutute ühenduse rajamine bussipeatustesse, piirdekatkestuste arvu vähendamine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekteeritav ala hõlmab ca 4,1 km pikkust teelõiku, mis paikneb Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projekteeritava kergliiklustee kohtvaatlus viidi läbi 12. detsembril 2018. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on al useks võetud Maanteeameti poolt koos eelhinnangu lähteülesandega esitatud projekteerimistingimuste eelnõu ja projekti skeem . Joonis 1.1. Projekteeritava T2 km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigu asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 2 4 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 (vastu võetud 29.08.2005) kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 5 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning VV määruses nr 224 §13 p 8 nimetatud tee rajamise või laiendamisega. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnam õju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. 6 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaoma stelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 7 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on Annikvere-Neanurme lõigul jalakäijatele ohutute ühenduse rajamine bussipeatustesse, piirdekatkestuste arvu vähendami ne ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Põhimaantee on välja ehitatud 2016. aastal 2+1 ristlõikega maanteeks, kus sõidusuundi eraldab põrkepiire. Lõigule on rajatud mitmesse kohta piirdekatkestused, et võimaldada jalakäijatel ületada teed ja liikuda s eaduse kohaselt õigel pool maanteed bussipeatustesse – ja vastupidi. Lisaks on rajatud bussipeatuste juurde piirdekatkestused ja jalgteed. Kavandatava tegevusega projekteeri takse uued bussipeatused km 134,2-134,3 piirkonnas asuvatesse SOS-taskutesse (vt joonis 3.1). Bussipeatustesse projekteeritakse ooteplatvorm, pink ja prügikast. Samuti projekteeri takse uued kergliiklusteed (vt joonis 3.2), mis ühendavad elumajade juures olevaid mahasõite ümbruskaudsete bussipeatustega ning piirdekatkestuste sulgemised (vt joonis 3.3). Sadevesi juhitakse teelt tee äärsetele haljasaladele ning kraavidesse. Olemasolevaid kraave vajadusel puhastatakse, sadeveesüsteemi toimimiseks olemasolev veekuivendussüsteem vajadusel renoveeritakse. Truupide puhul nähakse ette olemasolevate korras rajat iste puhastamine ning amortiseerunud truupide asemele uute projekteerimine. Uue valgustuse projekteerimist ette ei nähta. Joonis 3.1. Projekteeritava uue bussipeatuse asukoht T2 lõigul suunaga Tartu poole. Hendrikson & Ko 12.12.2018 8 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.2. Vaade projekteeritava kergliiklustee alale Kaliküla bussipeatusest Tartu suunas. Hendrikson & Ko 12.12.2018 9 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.3. Annikvere-Neanurme lõigule projekteeritavate kergliiklusteede ning uute bussipeatuste asukohad. Väljavõte Maanteeameti poolt esitatud eelhinnangu lähteülesandest. 10 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva T2 km 131 -135,1 Annikvere-Neanurme lõiku (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. 2017. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus T2 km 126,919-147,266 lõigul oli 7326 a/ööp. sh. raskeliiklust 15%. T2 liiklussagedus on viimase viie aasta jooksul olnud tõusteel (vt joonis 4.1). Teelõiku ümbritsevad enamjaolt põllumaad ning üksikud metstukad. Elamuid asub lõigu lähistel hajusalt. Tee lõigule on kehtestatud piirkiirus 90 km/h, kuid kevadest sügiseni on lõigul lubatud sõita 100 km/h, va Kaliküla bussipeatuse lähedusel lõigul. Projektiala vahetusse lähedusse ei jää ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim looduskaitseala on Lustivere mõisa park (KLO1200475), mis asub projektialast ca 2,2 km kaugusel põhja suunal. Projektiala vahetus läheduses ei asu ka kaitsealuste liikide registreeritud elupaiku. Kaliküla bussipeatust jääb ca 340 m loode suunal III kategooria kaitsealuse liigi va lge- toonekure (KLO9108266) leiukoht. Projektiga ette nähtud uutest bussipeatustest jääb lõuna suunal ca 3,3 km kaugusele Umbusi merikotka püsielupaik (KLO3001334). Kavandatavatest uutest bussipeatusest jääb lisaks merikotka püsielupaigale ca 990 m kaugusele lõuna suunas ka III kategooria kaitsealuse liigi suure käopõllu (KLO9331073) ja kahkjaspunane sõrmkäpa (KLO9330922) leiukohad. Samuti ei asu vahetus läheduses vääriselupaiku. Projektiala alguspunktile (km 131) lähim vääriselupaik laialehised metsad (VEP135025) asub ca 1,2 km kaugusel loodes. Projektiga ette nähtud uutest bussipeatustest jääb ca 1,3 km kaugusele allikaline ala (VEP135002). Lähim keskkonnaohtlik objekt Kaavere Agro OÜ mahuti (OOB0070316) jääb projektiala lõpuosast (km 135,1) ca 1 km kauguse le kagusse. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel jääb kavandatava lõik (lõigu alguses) arheoloogiamälestisena registreeritud Kivikalme "Kirikuase" (reg nr. 9342) vahetus se lähedusse ning läbib arheoloogiamälestisena registreeritud Kalmistut (reg n r. 9341) ja selle sihtkaitsevööndit (vt joonised 4.2 ja 4.3). Lõigu lõpust (km 135,1) jääb ca 400 m kaugusele arheoloogiamälestisena registreeritud asulakoht (reg nr. 9350). Keskkonnaregistri andmetel lähim pärandkultuuri objekt Mõisahoone jääb projekteeritavast kergliiklusteest ca 150 m kaugusele. Kavandatavatest uutest bussipeatustest ning lõigu keskosasse planeeritavast kergliiklusteest teest jäävad vähemalt 150 m kaugusele Suudari tuuleveski ning Suudari vesiveski. EELIS andmetel on tänaseks vesiveski eluhooneks ümber ehitatud ja pais lammuta tud ning tuuleveskist on säilinud 20-50% esialgsest funktsionaalsusest. T2 km 131-135,1 lõik ristub km 134,022 Umbusi jõega (VEE1029200). Umbusi jõel on looduskaitseseadusest tulenevalt 100 m ulatuses piiranguvöönd ning 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Veeseadusest tulenevalt on Umbusi jõele kehtestatud 10 m ulatuses veekaitsevöönd ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevalt 4 m ulatuses Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 11 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang kallasrada. Kavandatava tegevusega rajatavad kergliiklusteed ning likvideeritavad piirdekatkestused jäävad Umbusi jõest vähemalt 120 kaugusele. Lõigu T2 km 131-135,1 lähedusse jääb kaks puurkaevu (vt joonis 4.2). Lähim puurkaev (PRK0021629) asub (Paju kinnistul, kü 61601:001:0458) ca 80 m kaugusel T2-st ning puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala. T eine puurkaev (PRK0023302) asub (Tammekivi kinnistul, kü 61606:002:0102) ca 90 m kaugusel T2-st, puurkaevule on moodustatud 10 m sanitaarkaitseala. Planeeritavatest uutest bussipeatustest ja planeeritavast kergliiklusteest jääb ca 130 m kaugusele kagusuunal Piirioja allikas (VEE4406200). Allikale on looduskaitseseadusest tulenevalt moodustatud 50 m piiranguvöönd ning 25 m ehituskeeluvöönd. Veeseadusest tulenevalt on allikale moodustatud 10 m ulatuses veekaitsevöönd. Kavandatava lõigu algusosast (km 131) kuni Kaliküla bussipeatuseni jää vad lõigust lõunasuunal lõigu vahetusse lähedusse Kaliküla II maaparandussüs teemid (reg kood 2102960020080; 2102960020100; 2102960020090). Projekteeritav ala jääb kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4.4) ning samuti jääb lõik ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Jõgeva maakonnaplaneeringu 4 kohaselt läbib projekteeritav teelõik rohelise võrgustiku ühte koridori (vt joonised 4.5 ja 4.6). Joonis 4.1. T2 liiklussagedus maanteeameti andmetel aastast 2003 kuni 2017 (SAPA – sõidu- ja pakiautod, VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0], AR – autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0]) 4 Kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1 -1/2017/305. Käesolevas töös on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna Põltsamaa valla üldplaneering on oluliselt vanem ( koostatud 1998. aastal) ning uus Põltsamaa valla üldplaneering on alles koostamisel. 12 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2. Projektiala (T2 km 131-135,1 märgitud punase joonega) paiknemine kultuuriobjektide ning puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2018. Joonis 4.3. Vaade projekteeritava kergliiklustee ühenduse poole (Tallinna suunas), mis jääb arheoloogiamälestisena registreeritud Kalmistu (reg nr. 9341) alale. Allikas: Hendrikson & Ko 12.12.2018 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 13 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4. Projektiala (T2 km 131-135,1 märgitud punase joonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000 Joonis 4.5. Projekteeritava lõigu paiknemine rohelise võrgustiku (tähistatud erkrohelisega) suhtes. Väljavõte Jõgeva maakonnaplaneeringu kaardilt "Ruumilised väärtused ja piirangud“ 14 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.6. Vaade Paju talu sissesõidu juurest piirkonna rohevõrgustikule (Tartu suunas). Allikas: Hendrikson & Ko 12.12.2018 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 15 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere- Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse Annikvere-Neanurme lõigul jalakäijate ohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mil le puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest 5 mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Jõgeva maakonnaplaneeringu 6 kohaselt läbib projekteeritav teelõik rohelise võrgustiku ühte koridori (vt joonis 4.5 peatükis 4). Samas, kavandatavate rekonstrueerimistöödega tee asukohta ega laiust olulisel määral ei muudeta ning tee tarastamist ette ei nähta, mistõttu oluline mõju rohelise võrgustiku toimimisele puudub. Ka ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele , uusi alasid hõlmatakse minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub. 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE EELIS andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedusse ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähimaks looduskaitsealaks on Lustivere mõisa park (KLO1200475), mis asub projektialast ca 2,2 km kaugusel põhja suunas . Projektialale lähim kaitsealune liik on valge-toonekure ning tema leiukoht jääb ca 340 m loodesse. Teised kaitsealused liigid jäävad projektiga ette nähtud uutest bussipeatusest 5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju. 6 Kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1 -1/2017/305. Käesolevas töös on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna Põltsamaa valla üldplaneering on oluliselt vanem ( koostatud 1998. aastal) ning uus Põltsamaa valla üldplaneering on alles koostamisel. 16 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang kaugemale kui 990 m (suure käopõllu ning kahkjaspunase sõrmkäpa leiukoht) ja 3,3 km (merikotka leiukoht) lõunasse. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele ega liikidele, kuna tegevus asub neist piisavalt kaugel. Samuti ei kaasne olulist ebasoodsat mõju vääriselupaikadele, kuna lähim vääriselupaik asub T2 lõigu km 131-st ca 1,2 km kaugusel loodes. 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel asub projekteeritav lõik arheoloogiamälestisel Kalmistu (registrinumber 9341). Annikvere-Neanurme teelõigu 2+1 möödasõidualade ehitus projekti raames viis 2016. aastal Tartu Ülikool läbi Kalmistu arheoloogiamälestisele (reg nr. 9341) arheoloogilise eeluuringu. Uuritav ala oli 400 m pikkune ja 15 m laiune lõik vahetult maanteest lõuna pool. Tartu Ülikool jõudis uuringus tulemuseni, et uuritud lõigus kalmistut pole. Antud arheoloogilise uuringu kiitis Muinsuskaitseamet heaks 13.07.2016 kirjaga nr 1.1- 17.10/1493. Kuna aga ametikult jääb projektiala siiski kultuurimälestise alale ning lisa ks asub tee vahetus läheduses ka arheoloogiamälestisena registreeritud Kivikalme "Kirikuase" (reg nr. 9342), tuleks ka projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla - ja kaevetööd ning maaparandustööd. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE T2 ristub km 134,022 juures Umbusi jõega, millele on vastavalt looduskaitseseadusele kehtestatud 100 m ulatuses piiranguvöönd ning 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Kavandatava tegevusega rajatavad kergliiklusteed ning likvideeritavad piirdekatkestused jäävad Umbusi jõest vähemalt 120 kaugusele. Seega puudub eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Umbusi jõele. Projekteeritavale lõigule lähimad puurkaevud asuvad rohkem kui 80 m kaugusel. Lähim puurkaevud asuvad Paju ning Tammekivi kinnistul. Tulenevalt projekti olemusest ning puurkaevude kaugusest ei kaasne projektiga eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju puurkaevudele. Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 17 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Projekteeritava uue bussipeatuse ja planeeritava kergliiklustee ühenduse lähedusse jääb ka Piirioja allikas, mis asub ca 130 m kaugusel kagusuunas. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju piirkonnas olevale allikale. Projekteeritav ala jääb kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4. 4, ptk 4) ning lisaks jääb projekteeritava lõik Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Seetõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paiknevad Kaliküla II maaparandussüsteemi objektid. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Vastavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele. 5.5. MÜRA Projektiga kavandatavate tegevustega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega, lähim eluhoone paikneb projektialast ca 25m kaugusel ning teised jäävad kaugemale kui 60m. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 18 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad o lla keskkonnale ohtlikud. Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 19 kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesoleva eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa (edaspidi T2) km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeet oditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: Tee lõikub arheoloogiamälestis Kalmistuga (reg nr 9341), millele on moodustatud ka kaitsevöönd. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekteeritava kergliiklustee vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusame tiga. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Meetmed ehitustegevuseks: Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekog ude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette (näit projekteeritava uue bussipeatuse läheduses. Kus asub nii Umbusi jugi kui Piirioja allikas ). Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaska sutada. 20 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeeto ditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. OTSUS 16.04.2020 nr 15-7/20/138 Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131– 135,1 Annikvere–Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131–135,1 Annikvere–Neanurme lõigule kergliiklusteede ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Projekti eesmärgiks on Annikvere–Neanurme lõigul jalakäijatele ohutute ühenduse rajamine bussipeatustesse, piirdekatkestuste arvu vähendamine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 04.03.2019 otsusega nr 15-7/19/062 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 2 2, 23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Otsustan: 1. Jätta algatamata riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131–135,1 Annikvere– Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva 2 otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: 2.1. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit MuKS § 31 lõike 1 alusel. 2.2. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette (näit projekteeritava uue bussipeatuse läheduses. Kus asub nii Umbusi jugi kui Piirioja allikas). 2.3. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2.4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.5. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. 2.6. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 2.7. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. 4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud 3 korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja keskkonnatalitus Lisad: Lisa 1. 1484_PP_TL-4-101_v01_Situatsiooni plaan Lisa 2. T2 km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede KMH eelhinnang 27-12- 2018
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel