Maanteeamet · 16. aprill 2020
Sisu (failidest)
14173 kaliküla-
MS2
Lustivere mnt
3
1 B 5 6
2 Säilitatav 7
piirdekatkestus
Lõik 1 vasak
MS3
Likvideeritav
piirdekatkestus
kergliiklustee 9
4
MS 1
8 13
MS5
B
M S7
km1
10
B 14
32.
19 11
12
20
0 S4
küla tee
Likvideeritav 26
M piirdekatkestus
MS6 MS8a
21 23
km133.0
km132.5
14
25 B 0
1
6160041 Kali
Lõik 1 parem 22
M S
km
kergliiklustee
1
24
Kalmistu
33.5
reg nr 9341 27
29
Likvideeritav
Lõik 2 parem
1
piirdekatkestus
1
kergliiklustee
MS
31
17
MS
15
MS13
12
28 30 Lõik 3 vasak
32
kergliiklustee
16
PK3+00
k m13
4
Likvideeritav
.0
piirdekatkestus B
MS14
18
33
15
MS
Säilitatav
B piirdekatkestus
MS16
34
Lõik 3 parem
35
kergliiklustee
km
13
4.
Versioon 27.12.2018 /// TÖÖ NR 18003197
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-
Neanurme lõigule kergliiklusteede
ehituse projekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 18003197 Tartu-Tallinn 2018
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH 0127
Ethel Simmul
Keskkonnakorralduse spetsialist
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ......................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 7
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .......................................... 10
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE .................................. 15
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ........................................... 15
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ................................................................... 16
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE .................................................................... 16
5.5. MÜRA ............................................................................................................. 17
5.6. ÕHUKVALITEET ............................................................................................. 17
5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE 18
5.8. AVARIIOLUKORRAD ...................................................................................... 18
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................. 19
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 3
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa (edaspidi T2) km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede
ehituse projekti koosseisu.
Projekti eesmärgiks on Annikvere-Neanurme lõigul jalakäijatele ohutute ühenduse
rajamine bussipeatustesse, piirdekatkestuste arvu vähendamine ja tehniliselt vajaliku
teemaa määramine.
Projekteeritav ala hõlmab ca 4,1 km pikkust teelõiku, mis paikneb Jõgeva maakonnas,
Põltsamaa vallas (vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projekteeritava kergliiklustee kohtvaatlus viidi läbi 12. detsembril 2018.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on al useks võetud Maanteeameti poolt koos
eelhinnangu lähteülesandega esitatud projekteerimistingimuste eelnõu ja projekti skeem .
Joonis 1.1. Projekteeritava T2 km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigu asukoht. Projekti
tehnilise kirjelduse lisa 2
4 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 (vastu võetud 29.08.2005) kehtestatud täpsustatud loetelu
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
Vastavalt VV määrusele:
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 5
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate
jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu
„infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning VV määruses
nr 224 §13 p 8 nimetatud tee rajamise või laiendamisega.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnam õju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
6 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaoma stelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti
koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 7
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on Annikvere-Neanurme lõigul jalakäijatele ohutute ühenduse
rajamine bussipeatustesse, piirdekatkestuste arvu vähendami ne ja tehniliselt vajaliku
teemaa määramine.
Põhimaantee on välja ehitatud 2016. aastal 2+1 ristlõikega maanteeks, kus sõidusuundi
eraldab põrkepiire. Lõigule on rajatud mitmesse kohta piirdekatkestused, et võimaldada
jalakäijatel ületada teed ja liikuda s eaduse kohaselt õigel pool maanteed
bussipeatustesse – ja vastupidi. Lisaks on rajatud bussipeatuste juurde piirdekatkestused
ja jalgteed.
Kavandatava tegevusega projekteeri takse uued bussipeatused km 134,2-134,3
piirkonnas asuvatesse SOS-taskutesse (vt joonis 3.1). Bussipeatustesse projekteeritakse
ooteplatvorm, pink ja prügikast. Samuti projekteeri takse uued kergliiklusteed
(vt joonis 3.2), mis ühendavad elumajade juures olevaid mahasõite ümbruskaudsete
bussipeatustega ning piirdekatkestuste sulgemised (vt joonis 3.3).
Sadevesi juhitakse teelt tee äärsetele haljasaladele ning kraavidesse. Olemasolevaid
kraave vajadusel puhastatakse, sadeveesüsteemi toimimiseks olemasolev
veekuivendussüsteem vajadusel renoveeritakse.
Truupide puhul nähakse ette olemasolevate korras rajat iste puhastamine ning
amortiseerunud truupide asemele uute projekteerimine.
Uue valgustuse projekteerimist ette ei nähta.
Joonis 3.1. Projekteeritava uue bussipeatuse asukoht T2 lõigul suunaga Tartu poole.
Hendrikson & Ko 12.12.2018
8 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.2. Vaade projekteeritava kergliiklustee alale Kaliküla bussipeatusest Tartu
suunas. Hendrikson & Ko 12.12.2018
9 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.3. Annikvere-Neanurme lõigule projekteeritavate kergliiklusteede ning uute bussipeatuste asukohad. Väljavõte Maanteeameti poolt
esitatud eelhinnangu lähteülesandest.
10 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva T2 km 131 -135,1 Annikvere-Neanurme lõiku
(vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
2017. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus T2 km 126,919-147,266 lõigul oli 7326
a/ööp. sh. raskeliiklust 15%. T2 liiklussagedus on viimase viie aasta jooksul olnud
tõusteel (vt joonis 4.1).
Teelõiku ümbritsevad enamjaolt põllumaad ning üksikud metstukad. Elamuid asub lõigu
lähistel hajusalt. Tee lõigule on kehtestatud piirkiirus 90 km/h, kuid kevadest sügiseni on
lõigul lubatud sõita 100 km/h, va Kaliküla bussipeatuse lähedusel lõigul.
Projektiala vahetusse lähedusse ei jää ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku
ala. Lähim looduskaitseala on Lustivere mõisa park (KLO1200475), mis asub projektialast
ca 2,2 km kaugusel põhja suunal.
Projektiala vahetus läheduses ei asu ka kaitsealuste liikide registreeritud elupaiku.
Kaliküla bussipeatust jääb ca 340 m loode suunal III kategooria kaitsealuse liigi va lge-
toonekure (KLO9108266) leiukoht. Projektiga ette nähtud uutest bussipeatustest jääb
lõuna suunal ca 3,3 km kaugusele Umbusi merikotka püsielupaik (KLO3001334).
Kavandatavatest uutest bussipeatusest jääb lisaks merikotka püsielupaigale ca 990 m
kaugusele lõuna suunas ka III kategooria kaitsealuse liigi suure käopõllu (KLO9331073)
ja kahkjaspunane sõrmkäpa (KLO9330922) leiukohad.
Samuti ei asu vahetus läheduses vääriselupaiku. Projektiala alguspunktile (km 131) lähim
vääriselupaik laialehised metsad (VEP135025) asub ca 1,2 km kaugusel loodes.
Projektiga ette nähtud uutest bussipeatustest jääb ca 1,3 km kaugusele allikaline ala
(VEP135002).
Lähim keskkonnaohtlik objekt Kaavere Agro OÜ mahuti (OOB0070316) jääb projektiala
lõpuosast (km 135,1) ca 1 km kauguse le kagusse.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel jääb kavandatava lõik (lõigu alguses)
arheoloogiamälestisena registreeritud Kivikalme "Kirikuase" (reg nr. 9342) vahetus se
lähedusse ning läbib arheoloogiamälestisena registreeritud Kalmistut (reg n r. 9341) ja
selle sihtkaitsevööndit (vt joonised 4.2 ja 4.3). Lõigu lõpust (km 135,1) jääb ca 400 m
kaugusele arheoloogiamälestisena registreeritud asulakoht (reg nr. 9350).
Keskkonnaregistri andmetel lähim pärandkultuuri objekt Mõisahoone jääb
projekteeritavast kergliiklusteest ca 150 m kaugusele. Kavandatavatest uutest
bussipeatustest ning lõigu keskosasse planeeritavast kergliiklusteest teest jäävad
vähemalt 150 m kaugusele Suudari tuuleveski ning Suudari vesiveski. EELIS andmetel
on tänaseks vesiveski eluhooneks ümber ehitatud ja pais lammuta tud ning tuuleveskist
on säilinud 20-50% esialgsest funktsionaalsusest.
T2 km 131-135,1 lõik ristub km 134,022 Umbusi jõega (VEE1029200). Umbusi jõel on
looduskaitseseadusest tulenevalt 100 m ulatuses piiranguvöönd ning 50 m ulatuses
ehituskeeluvöönd. Veeseadusest tulenevalt on Umbusi jõele kehtestatud 10 m ulatuses
veekaitsevöönd ning keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevalt 4 m ulatuses
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 11
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
kallasrada. Kavandatava tegevusega rajatavad kergliiklusteed ning likvideeritavad
piirdekatkestused jäävad Umbusi jõest vähemalt 120 kaugusele.
Lõigu T2 km 131-135,1 lähedusse jääb kaks puurkaevu (vt joonis 4.2). Lähim puurkaev
(PRK0021629) asub (Paju kinnistul, kü 61601:001:0458) ca 80 m kaugusel T2-st ning
puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala. T eine puurkaev (PRK0023302)
asub (Tammekivi kinnistul, kü 61606:002:0102) ca 90 m kaugusel T2-st, puurkaevule on
moodustatud 10 m sanitaarkaitseala.
Planeeritavatest uutest bussipeatustest ja planeeritavast kergliiklusteest jääb ca 130 m
kaugusele kagusuunal Piirioja allikas (VEE4406200). Allikale on looduskaitseseadusest
tulenevalt moodustatud 50 m piiranguvöönd ning 25 m ehituskeeluvöönd. Veeseadusest
tulenevalt on allikale moodustatud 10 m ulatuses veekaitsevöönd.
Kavandatava lõigu algusosast (km 131) kuni Kaliküla bussipeatuseni jää vad lõigust
lõunasuunal lõigu vahetusse lähedusse Kaliküla II maaparandussüs teemid (reg kood
2102960020080; 2102960020100; 2102960020090).
Projekteeritav ala jääb kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4.4) ning samuti jääb lõik ka
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale.
Jõgeva maakonnaplaneeringu 4 kohaselt läbib projekteeritav teelõik rohelise võrgustiku
ühte koridori (vt joonised 4.5 ja 4.6).
Joonis 4.1. T2 liiklussagedus maanteeameti andmetel aastast 2003 kuni 2017 (SAPA –
sõidu- ja pakiautod, VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0], AR
– autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0])
4 Kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1 -1/2017/305. Käesolevas töös on lähtutud
maakonnaplaneeringust, kuna Põltsamaa valla üldplaneering on oluliselt vanem ( koostatud 1998. aastal) ning uus Põltsamaa
valla üldplaneering on alles koostamisel.
12 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.2. Projektiala (T2 km 131-135,1 märgitud punase joonega) paiknemine
kultuuriobjektide ning puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2018.
Joonis 4.3. Vaade projekteeritava kergliiklustee ühenduse poole (Tallinna suunas), mis
jääb arheoloogiamälestisena registreeritud Kalmistu (reg nr. 9341) alale. Allikas:
Hendrikson & Ko 12.12.2018
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 13
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4. Projektiala (T2 km 131-135,1 märgitud punase joonega) põhjavee looduslik
kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000
Joonis 4.5. Projekteeritava lõigu paiknemine rohelise võrgustiku (tähistatud
erkrohelisega) suhtes. Väljavõte Jõgeva maakonnaplaneeringu kaardilt "Ruumilised
väärtused ja piirangud“
14 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.6. Vaade Paju talu sissesõidu juurest piirkonna rohevõrgustikule (Tartu
suunas). Allikas: Hendrikson & Ko 12.12.2018
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 15
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS,
HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava
tegevuse (põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-
Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte
maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks
liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse
Annikvere-Neanurme lõigul jalakäijate ohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse
riski vähendamise ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mil le puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest 5 mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Jõgeva maakonnaplaneeringu 6 kohaselt läbib projekteeritav teelõik rohelise võrgustiku
ühte koridori (vt joonis 4.5 peatükis 4). Samas, kavandatavate rekonstrueerimistöödega
tee asukohta ega laiust olulisel määral ei muudeta ning tee tarastamist ette ei nähta,
mistõttu oluline mõju rohelise võrgustiku toimimisele puudub.
Ka ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele , uusi alasid hõlmatakse
minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub.
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
EELIS andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedusse ühtegi looduskaitseala ega Natura
2000 võrgustiku ala. Lähimaks looduskaitsealaks on Lustivere mõisa park (KLO1200475),
mis asub projektialast ca 2,2 km kaugusel põhja suunas .
Projektialale lähim kaitsealune liik on valge-toonekure ning tema leiukoht jääb ca 340 m
loodesse. Teised kaitsealused liigid jäävad projektiga ette nähtud uutest bussipeatusest
5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju.
6 Kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1 -1/2017/305. Käesolevas töös on lähtutud
maakonnaplaneeringust, kuna Põltsamaa valla üldplaneering on oluliselt vanem ( koostatud 1998. aastal) ning uus Põltsamaa
valla üldplaneering on alles koostamisel.
16 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
kaugemale kui 990 m (suure käopõllu ning kahkjaspunase sõrmkäpa leiukoht) ja 3,3 km
(merikotka leiukoht) lõunasse.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele ega
liikidele, kuna tegevus asub neist piisavalt kaugel.
Samuti ei kaasne olulist ebasoodsat mõju vääriselupaikadele, kuna lähim vääriselupaik
asub T2 lõigu km 131-st ca 1,2 km kaugusel loodes.
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel asub projekteeritav lõik
arheoloogiamälestisel Kalmistu (registrinumber 9341).
Annikvere-Neanurme teelõigu 2+1 möödasõidualade ehitus projekti raames viis 2016.
aastal Tartu Ülikool läbi Kalmistu arheoloogiamälestisele (reg nr. 9341) arheoloogilise
eeluuringu. Uuritav ala oli 400 m pikkune ja 15 m laiune lõik vahetult maanteest lõuna
pool. Tartu Ülikool jõudis uuringus tulemuseni, et uuritud lõigus kalmistut pole. Antud
arheoloogilise uuringu kiitis Muinsuskaitseamet heaks 13.07.2016 kirjaga nr 1.1-
17.10/1493.
Kuna aga ametikult jääb projektiala siiski kultuurimälestise alale ning lisa ks asub tee
vahetus läheduses ka arheoloogiamälestisena registreeritud Kivikalme "Kirikuase"
(reg nr. 9342), tuleks ka projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Vastavalt
muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise
kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla - ja
kaevetööd ning maaparandustööd.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1)
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
T2 ristub km 134,022 juures Umbusi jõega, millele on vastavalt looduskaitseseadusele
kehtestatud 100 m ulatuses piiranguvöönd ning 50 m ulatuses ehituskeeluvöönd.
Kavandatava tegevusega rajatavad kergliiklusteed ning likvideeritavad piirdekatkestused
jäävad Umbusi jõest vähemalt 120 kaugusele. Seega puudub eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Umbusi jõele.
Projekteeritavale lõigule lähimad puurkaevud asuvad rohkem kui 80 m kaugusel. Lähim
puurkaevud asuvad Paju ning Tammekivi kinnistul. Tulenevalt projekti olemusest ning
puurkaevude kaugusest ei kaasne projektiga eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju
puurkaevudele.
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 17
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Projekteeritava uue bussipeatuse ja planeeritava kergliiklustee ühenduse lähedusse jääb
ka Piirioja allikas, mis asub ca 130 m kaugusel kagusuunas. Kavandatava tegevusega ei
kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju piirkonnas olevale allikale.
Projekteeritav ala jääb kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4. 4, ptk 4) ning lisaks jääb
projekteeritava lõik Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Seetõttu on
oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate
parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja
veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude
lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.
Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paiknevad Kaliküla II maaparandussüsteemi
objektid. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb
kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Vastavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatavate tegevustega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele
müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -
alaga ning selle vahetu ümbrusega, lähim eluhoone paikneb projektialast ca 25m
kaugusel ning teised jäävad kaugemale kui 60m. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis
oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju
õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
18 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed
tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on
keelatud.
5.8. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad o lla
keskkonnale ohtlikud.
Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule 19
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesoleva eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa (edaspidi T2) km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede
ehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine
(KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva
projektlahendusega ja korrektsete töömeet oditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
Tee lõikub arheoloogiamälestis Kalmistuga (reg nr 9341), millele on moodustatud ka
kaitsevöönd. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti
kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja
trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest
tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Projekteeritava kergliiklustee vahetus läheduses paikneb mitmeid
maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide
toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusame tiga.
Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Meetmed ehitustegevuseks:
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule
omavalitsusele.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui
eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekog ude ja kaevude lähedal on
vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse
sattumine pinnasesse ja põhjavette (näit projekteeritava uue bussipeatuse
läheduses. Kus asub nii Umbusi jugi kui Piirioja allikas ).
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaska sutada.
20 Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule
kergliiklusteede ehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik
tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeeto ditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.
OTSUS
16.04.2020 nr 15-7/20/138
Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131–
135,1 Annikvere–Neanurme lõigule kergliiklusteede
ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigiteele
2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131–135,1 Annikvere–Neanurme lõigule kergliiklusteede
ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab
keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse.
Projekti eesmärgiks on Annikvere–Neanurme lõigul jalakäijatele ohutute ühenduse rajamine
bussipeatustesse, piirdekatkestuste arvu vähendamine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub
Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste
seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud
algatamata Maanteeameti 04.03.2019 otsusega nr 15-7/19/062 projekteerimistingimuste
andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa
taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju
hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses
jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste
seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 2 2,
23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse
29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori
24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited,
Otsustan:
1. Jätta algatamata riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 131–135,1 Annikvere–
Neanurme lõigule kergliiklusteede ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud)
toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva
2
otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
2. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2.1. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või
muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on
leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata
teavitama sellest ametit MuKS § 31 lõike 1 alusel.
2.2. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja
reoainete kanne veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette (näit
projekteeritava uue bussipeatuse läheduses. Kus asub nii Umbusi jugi kui Piirioja
allikas).
2.3. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut
teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks
mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.5. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
2.6. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad
jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud
kohti on keelatud.
2.7. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.
4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit Vunkil
lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisest arvates.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
3
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
juhataja
keskkonnatalitus
Lisad:
Lisa 1. 1484_PP_TL-4-101_v01_Situatsiooni plaan
Lisa 2. T2 km 131-135,1 Annikvere-Neanurme lõigule kergliiklusteede KMH eelhinnang 27-12-
2018