dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KorraldusAvalik

Ehitusloa andmine riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 lõigu ümberehitamiseks

Maanteeamet · 17. aprill 2020
Viit
1-3/20/060
Registreeritud
17. aprill 2020
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-3 Korraldused
Toimik
1-3/2020
Vastutaja
Margus Viiklepp (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎1-320060 17.04.2020 Korraldus.bdoc6058 KB

Sisu (failidest)

Versioon 25.02.2019 /// TÖÖ NR 19003271 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003271 Tartu-Tallinn 2019 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Ethel Simmul Keskkonnakorralduse spetsialist Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 9 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 10 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 15 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 16 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 16 5.5. Müra ........................................................................................................... 17 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................ 17 5.7. Valgustus .................................................................................................... 17 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 18 5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................ 18 7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 19 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti koosseisu. Projekti eesmärgiks on riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 maantee rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Projekteeritav tegevus paikneb Harju maakonnas Rae vallas (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak J ärvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolev at aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekti Tehniline kirjeldus ning projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh joonised) seisug a 31.01.2019. Joonis 1.1 Projekteeritava (rekonstrueeritava) lõigu asukoha skeem . Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1a 6 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtim issüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise võ i kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, obj ekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mull a, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. 8 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel . Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 maantee rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Rekonstrueeritav Jüri bensiinijaama tee on projekteeritud olemasoleva sõidutee asukohale. Samuti ei muudeta ristmike lahendusi, ristmikud jäävad toimima vastavalt olemasolevale liikluskorraldusele. Sõidutee kõrvale on projekteeritud jalg- ja jalgrattateed, mis ühenduvad teelõigu otstes olemasolevate kergliiklusteedega, mis on osa Rae valla kergliiklusteede võrgustikust. Viadukti teele on projekteeritud kaks uut bussipeatust. Bussipeatuste juurde on projekteeritud jalg- ja jalgrattateed ning ohutussaarega teeületuskoht. Bussipeatustesse on projekteeritud laiendused, ooteplatvormid ja paviljonid. Lähima elumaja juurde on kavandatud rajada müratõkkesein. Sadeveed juhitakse teeäärsetele haljasaladele ja kraavidesse. Teekraavid ja truubid puhastatakse ning vajadusel rekonstrueeritakse või rajatakse uued kraavid. Tööde käigus koostatakse ka teevalgustuse projekt. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajä rgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. 10 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Harju maakonnas Rae vallas. Liiklussagedus 2017. aasta andmetel oli riigitee nr 11332 km 0 – 0,93 2286 autot/ööpäevas, sh raskeliiklust kuni 12%. Maantee väljaehitamise klass: IV ja sõidutee laius lõigu algusest kuni lõpuni 7 m. Alljärgnevas tabelis on välja toodud riigitee 11332 km 0-0,93 lõigu teekatte üldandmed. Tabel 4.1 Riigitee 11332 km 0-0,93 teekatte üldandmed Algus km Lõpp km Pikkus m Katte ehit. Katte liik 0 421 421 1.06.1987 tihe a/b TAB I 421 511 90 9.09.2016 tihe a/b TAB I 511 664 153 1.06.1987 tihe a/b TAB I 664 930 266 1.07.1988 tihe a/b TAB I Viimane pindamine tehti 2012 aastal ning teelõigul paikneb 1 üheavaline maateetruup (0,532 km), mille pikkus on 22 m ja läbimõõt Ø 400 mm. Maa-ameti avaliku kaardirakenduse andmetel ümbitsevad rekonstrueeritavat teed valdavalt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lähim elu- või ühiskondlik hoone asub teelõigust ~17 m kaugusel. Eluhoone ja teelõigu vahel on kuni 10 m laiune haljasala koos kasvavate puudega (joonis 4.1). Kavandatava tegevuse lähedusse jääb Kultuurimälestiste andmebaasi alusel 12 arheoloogiamälestist, mis on loetletud tabeli s 4.1. Lähimad arheoloogiamälestised (registrikood: 18794, 18791, 18788, 18789 ja 18797) jäävad rekonstrueeritavast teelõigust ~10-50 m kaugusele ning neile on moodustatud ka kaitsevöönd (vt joonis 4.2). Keskkonnaregistri andmetel on teelõigule lähim pärandkultuuriobjekt Loo kõrts, mis jääb rekonstrueeritavast teelõigust ~400 m kaugusele. Tabel 4.1 Rekonstrueeritava teelõigu lähedusse jääva d kultuurimälestised Objekti nimetus Registrinumber Mälestise liik Tähis joonisel 4.2 Kultusekivi 18792 arheoloogiamälestis 1 Kultusekivi 18793 arheoloogiamälestis 2 Kultusekivi 18795 arheoloogiamälestis 3 Kultusekivi "Liivateekivi" 18799 arheoloogiamälestis 4 Kivikalme 18775 arheoloogiamälestis 5 Kultusekivi 18794 arheoloogiamälestis 6 Kultusekivi 18791 arheoloogiamälestis 7 Kultusekivi 18797 arheoloogiamälestis 8 Kultusekivi 18796 arheoloogiamälestis 9 Kivikalme 18789 arheoloogiamälestis 10 Kivikalme 18790 arheoloogiamälestis 11 Kivikalme 18788 arheoloogiamälestis 12 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim kaitseala Lehmja tammik (KLO1200454) jääb rekonstrueeritavast teest ~1,5 km kaugusele. Lähimad kaitsealuste liikide registreeritud leiukohad (III kategooria tuuletallaja ja pruunikas pesajuur) jäävad samuti Lehmja tammiku ümbrusesse, ehk teest eemale (vt joonis 4.3). Planeeritava tegevuse läheduses ei asu ka ühtegi püsielupaika ega vääriselupaika. Keskkonnaregistris märgitud vooluveekogudest on rek onstrueeritavale teele lähim Kurna oja (VEE1093100), mis jääb teelõigust ~1 km kaugusele (vt joonis 4. 3). Maa-ameti avaliku kaardirakenduse andametel jääb teelõigu vahetusse lähedusse mitmeid väiksemaid kraave. Rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu Maaparandussüsteemide registri andmetel ühtegi maapaarandussüsteemi. Lähim maaparandussüsteem KURNA 1-2 (maaparandussüsteemi kood: 4020059000010) asub teelõigust ~1 km kaugusel (vt joonis 4.3). Kavandatav tegevus paikeb osaliselt nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 4.4). Lähimad puurkaevud asuvad teelõigust ~20 m kaugusel ning neile on moodustatud 10 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4. 5). Kehtiva Rae valla üldplaneeringu 4 „Maakasutuspiirangud“ kaardi alusel ning Harju maakonnaplaneering 2030+ 5 „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4. 6). Joonis 4.1 Vaade rekonstrueeritavalt teelõigult l ähimale elu- või ühiskondlikule hoonele Allikas: Google Maps, foto jäädvustatud juuli 2014. 4 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 5 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/78 12 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Rekonstrueeritava teelõigu (tähistatud punaste ringidega) paiknemine piirkonna kultuuri- ja pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskart: Maa-amet 2019 Joonis 4.3 Rekonstrueeritava teelõigu paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide ning veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Google Maps 2019 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4 Rekonstrueeritava teelõigu (märgitud punase joonega) põhjavee looduslik kaitstus Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakenduse andmetel. Aluskaart: Maa- amet 2019 Joonis 4.5 Rekonstrueeritava teelõigu paikenamine lähipiirkonnas olevate puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 14 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.6 Rekonstrueeritava teelõigu (märgitud punase joonega) paiknemine Harju maakonnaplaneering 2030+ „Ruumilised väärtused “ kaarti rohevõrgustike suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (r iigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 rekonstrueerimise projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata teelõigul juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teelõiguga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projekti eesmärk on maanteelõigu (sh bussipeatuste, ristmike, mahasõitude, vete äravoolusüsteemide jmt) rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Läbi liiklusohutuse tõstmise on projektil ka positiivne mõju inimese tervisele ja heaolule. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnami nistri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga ka vandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Hetkel kehtiva Rae valla üldplaneeringu 6 ning Harju maakonnaplaneering 2030+ 7 kohaselt ei jää kavandatav tegevus rohe võrgustiku alale, seega puudub mõju rohevõrgustiku toimimisele Kavandatavate rekonstrueerimistöödega tee asukohta ega laiust olulisel määral ei muudeta. Samuti ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt ning eelnevast tulenevalt puudub oluline mõju maakasutusele. 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi looduskaitseala, Natura 2000 võrgustiku ala, muid kaitsealuseid loodusobjekte ega vääriselupaika. Lähimad kaitsealused loodusobjektid (Lehmja tammik (KLO1200454) ja III kategooria tuuletallaja ja pruunikas pesajuur leiukohad) jäävad rekonstrueeritavast teelõigust ~1,5 km kaugusele (vt joonis 4.3, ptk 4). Seega puudub kavandataval t egevusel oluline mõju piirkonna looduskaitselistele objektidele. 6 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 7 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 16 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kavandatava tegevuse lähedusse jääb mitmeid arheoloogiamälestisi, mis on loetletud peatükis 4, tabel 4.1. Rekontrueeritavale teelõigule lähimad arheoloogiamälestised (registrikood: 18794, 18791, 18788, 18789 ja 18797) asuvad ~10-50 m kaugusel, samuti on teelõigu lähedusse jäävatele arheoloogiamälestistele moodustatud kaitsevöönd (vt joonis 4.2, ptk 4). Teelõigule lähim pärandkultuuriobjekt, Loo kõrts, jääb ~400 m kaugusele. Projektlahendusega ja ehitustegevusega ei tohiks kultuurimälestisi kahjustada. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Kavandatav tegevus asub piisavalt kaugel pärandkultuurilistest objektidest ning sellest tulenevalt ei avalda kavandatav tegevus neile olulist mõju. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Teelt pärinev sademevesi juhitakse teeäärsetele haljasaladele ja kraavidesse. Teekraavid ja truubid puhastatakse ning vaja dusel rekonstrueeritakse või rajatakse uued kraavid. Projektiga ei kavandata uusi ulatuslikke alsfaltpindu, millelt kogunev ja kraavidesse suunatav sademevee hulk (ja selles sisalduvad saasteained) oluliselt suureneks. Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor . Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning lii kluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas. 8 Antud lõigul on liiklussagedus oluliselt madalam (2017. a andmetel 2 286 a/ööp), mistõttu ei põhjusta teekraavidesse suunatav sademevesi kaasa olulist reostusohtu. 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang Rekonstrueeritav teelõik jääb osaliselt nõrgalt kaistud ning kaitsmata põhjaveega alale (vt joonis 4.4, ptk 4). Seetõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumi ne pinnasesse ja (põhja)vette. Vastavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 5.5. MÜRA Projektiga kavandatavate tegevustega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele. Projektiga nähakse ette lähimale elamule müratõkkeseina rajamine, seega ehituse järgselt kaasneb kavandatava tegevusega pigem positiivne mõju. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega, l ähim elu- või ühiskondlik hoone asub teelõigust ~17 m kaugusel ning on teest eraldatud puhverdava rohevööndiga. Projektiga ei nä hta ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline pikaajaline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.7. VALGUSTUS Tööde käigus koostatakse ka teevalgustuse projekt. Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega . 18 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang 5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehi tusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmet e käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käeslevas töös jõuti järeldusele, et r iigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: ◼ Projektlahendusega ei tohiks kahjustada projekteeritava tee läheduses paiknevaid arheoloogiamälestisi. Kuna tee ulatub mälestiste kaitsevöönditesse , on vajalik projekt kooskõlastada ka Muinsuskaitseametiga. ◼ Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Ehitustegevusega ei tohiks kahjustada projekteeritava tee läheduses paiknevaid arheoloogiamälestisi. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muin suskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. ◼ Vältida ehitustöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel (teele lähimad teadaolevad puurkaevud asuvad teelõigust ~20 m kaugusel, millele on moodustatud sanitaarkaitseala 10m). ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine j a hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfa lditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehi tustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 20 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele ala dele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustö öde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine vä ljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavita ma õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. (projPeK 1+91 (projekteeritud) tud) kteeri N°445 TALLINN 12 PILDIKÜLA TALLINN 12 (projekteeritud) PILDIKÜLA k teeri N°435 (projPeK 1+91 (projekteeritud) PK 2+90 N°435 N°631 PK 2+11 tud) kteeritud) PK 2+90 N°631 je kteeritud) (p ro PK 0+15 N°351 50 (projektee PK 2e+e0ritud) PK 1+92 N°541a N°687 PK 1+92 N°541a (proj e N°421 9 je TARTU 174 kt ro PK 2e+e1ritud) N°421 7 ritud) (proje (p kt LEHMJA 55 N°687 PÕRGUVÄLJA tee ,0 (projekteeritud) 54 eeritud) 55 1 eeritud) ,1 ,9 3.5 N°631 5 6 PK 3+25 PK 2+90 PK 25 55 N°351 50 PK 25 N°186 (projekteeritud) ,1 N°834 (projekt4+ 4 (projekt4+ 55.76 55.64 55.76 55.24 55.80 55.70 55.05 54 923d 0.5 3.25 3.25 3.0 54 ,4 ,2 8 922 923b 3 55.64 923a 6.0 923a 923d 922 54.62 55.40 PA291 PK 1+00 54.43 54.38 91 5 923b PA2 1.0 PK 2+ PA292 923b 2.0 3.5 00 55.20 55.38 923a 1.0 911 PK 0+00 9.1 PA290 2.5 PA2 PA289 91 PA3 93 5 9 0. PA1 2.5 PA4 PA294 911 923b 923a 16.0 3.25 911 923a 911 18.0 PK 9+05 PA296 PK 3+00 12.5 911 3.25 PA295 (projekteeritud) PK 4+00 55.85 (proj PA297 923a ek PK t2e+eritud) (projekteeritud) 15 PK 2+ N°43515 PK 1+50 911 truup 5,0m (projekteeritud) 0.5 N°435 55.45 i tu d = kteer mm; L 0,4% PK 1+75 Proje ast; Ø400 55.33; i= N°435 PK 0+00 (projekt1+ Pl vv = PA11 H N°435 .3 5 ; Hsv=55 eeritud) PK 28 923a 92 N° 1a (projekteeri emaal 3b PK 28 54 N°541a ta te eeritud) piira rguseni (projekt1+ r a PK 2+58 tud) õ ede v m kõ 50 N°351 Kuusk apinnast 5 ma 49.9 1 911 PA10 LEGEND (Köide 1 - Teedeehituslik osa): Projekteeritud katte serv PA3 Projekteeritud muldkeha serv Projekteeritud kraavi põhi 0 Projekteeritud äärekivi Projekteeritud küna 2 30x15x80(100) Projekteeritud müratõkkesein Projekteeritud madaldatud äärekivi 30x15x80(100) Projekteeritud bussiootepaviljon Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp I) 923a Projekteeritud teekattemärgis Pärnu mnt 463 4 Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp II) PA1 PA1 Geoloogilise puuraugu asukoht 2018/2011 10916 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 RIIGITEE NR 11332 JÜRI BENSIINIJAAMA TEE (Reaalprojekt OÜ töö nr. GL18097) Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp III) www.reaalprojekt.ee KM 0-0,93 LÕIGU EHITUSPROJEKT Mälestise kaitsevöönd [email protected] 80.0 Projekteeritud kergliiklustee asfaltkate Mälestis Tellija Asukoht Projekteeritud mahasõidu asfaltkate Projekteeritud betoonkivi kate Likvideeritav objekt MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON VIADUKTI TEE, RAE VALD, HARJUMAA Projekteeritud tardkivi kate Projekteeritud restkaev Projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru Projekteerija: Joonise nimetus Mõõtkava Projekteeritud haljastatav ala 20m Cu25mm² kaablikaevendis KRISTO-MARTIN KERMES (murukülv kasvupinnasel, h=10cm) 37.5 Projekteeritud Projekteeritav horisontaalid välisvalgustuse kõrgustega 8m kooniline metallmast ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 37.45 Insener: - Projekteeritud muldkeha nõlv 1m konsooli ja LED valgustiga MÄRKUSED: 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis; Viadukti tee: PK 0+11 - 4+50 M 1:500 Projekteeritud liiklusmärkide postid Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru Ø110mm 750 N/m Kõrgused EH2000 süsteemis. Insener: - Viadukti põik: PK 8+50 - 9+05 Projekteeritud tähispostid 2. Töö alusena on kasutatud Reaalprojekt OÜ Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr ANDRI PÕRK Projekteeritud truup voolusuunaga topo-geodeetilist alusplaani LEGEND(Varasemalt valminud Jaan Vene Projektbüroo OÜ (töö nr. G18170, november 2018). Fail / Kuupäev: P18116_PP_TL-2AP+2VP_LT.dwg / 28.08.2019 P18116 PP TL 2AP-01 911 911 911 PK 6+59 91 3.5 6 1.0 917 911 3 5 91 PK 5+00 923a 923b 0 N°435 8. PK 15 (projekt5+ PA5 R1 91 1 PA7 eeritu d) 50 N°351 PK 5+06 tud) 0.5 (projekteeri 3.25 3.25 PK 6+00 PA301 911 PA298 923a 0.5 PA6 923a PA5a 2 0 5. 921 R1 911 911 eeritud) (projekt5+ PK 15 N°435 LEGEND (Köide 1 - Teedeehituslik osa): Projekteeritud katte serv Projekteeritud muldkeha serv Projekteeritud kraavi põhi Projekteeritud äärekivi Projekteeritud küna 0% 0 30x15x80(100) PK 5+2 Projekteeritud müratõkkesein Projek st; Ø400mm 6,15; i=1, Projekteeritud madaldatud truup 4,6m äärekivi 30x15x80(100) Projekteeritud bussiootepaviljon Reaalprojekt OÜ Töö nimetus ; L=1 Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp I) 923a Projekteeritud teekattemärgis Pärnu mnt 463 Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp II) PA1 PA1 Geoloogilise puuraugu asukoht 2018/2011 10916 Tallinn Estonia RIIGITEE NR 11332 JÜRI BENSIINIJAAMA TEE tel +372 608 11 00 =4 (Reaalprojekt OÜ töö nr. GL18097) Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp III) www.reaalprojekt.ee KM 0-0,93 LÕIGU EHITUSPROJEKT u d Projekteeritud kergliiklustee asfaltkate Mälestise kaitsevöönd [email protected] i t Tellija Asukoht teer Projekteeritud mahasõidu asfaltkate Mälestis Projekteeritud betoonkivi kate Likvideeritav objekt MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON VIADUKTI TEE, RAE VALD, HARJUMAA Pla Projekteeritud tardkivi kate Projekteeritud restkaev Projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru Projekteerija: Joonise nimetus Mõõtkava Projekteeritud haljastatav ala 20m Cu25mm² kaablikaevendis KRISTO-MARTIN KERMES 37.5 MÄRKUSED: (murukülv kasvupinnasel, h=10cm) Projekteeritav välisvalgustuse Projekteeritud 8m kooniline horisontaalid metallmast kõrgustega 37.45 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis; Insener: - ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS Projekteeritud muldkeha nõlv 1m konsooli ja LED valgustiga Kõrgused EH2000 süsteemis. M 1:500 Projekteeritud liiklusmärkide postid Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru Ø110mm 750 N/m 2. Töö alusena on kasutatud Insener: - PK 4+50 - 6+59 Projekteeritud tähispostid Reaalprojekt OÜ Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr topo-geodeetilist alusplaani ANDRI PÕRK Projekteeritud truup voolusuunaga LEGEND(Varasemalt valminud Jaan Vene Projektbüroo OÜ (töö nr. G18170, november 2018). Fail / Kuupäev: P18116_PP_TL-2AP+2VP_LT.dwg / 28.08.2019 P18116 PP TL 2AP-02 4 80.0 PA 8 00 PA 5 8+ 30 3 PK a 923 3b 0.5 3.25 92 923b 3.25 PA3 04 0.55.0 923a 2.5 923b (pr 0 oje PK 7+0 PK ktee N°5 7+85ritud 52a ) PA305 PK 6+60 PA9 PK t7e+eritud) N°44538 (proj rojek PK t7e+eritud) N°43538 ek (p LEGEND (Köide 1 - Teedeehituslik osa): Projekteeritud katte serv Projekteeritud muldkeha serv Projekteeritud kraavi põhi Projekteeritud äärekivi Projekteeritud küna 30x15x80(100) Projekteeritud müratõkkesein Projekteeritud madaldatud äärekivi 30x15x80(100) Projekteeritud bussiootepaviljon Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp I) 923a Projekteeritud teekattemärgis Pärnu mnt 463 Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp II) PA1 PA1 Geoloogilise puuraugu asukoht 2018/2011 10916 Tallinn Estonia RIIGITEE NR 11332 JÜRI BENSIINIJAAMA TEE tel +372 608 11 00 (Reaalprojekt OÜ töö nr. GL18097) Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp III) www.reaalprojekt.ee KM 0-0,93 LÕIGU EHITUSPROJEKT Projekteeritud kergliiklustee asfaltkate Mälestise kaitsevöönd [email protected] Mälestis Tellija Asukoht Projekteeritud mahasõidu asfaltkate Projekteeritud betoonkivi kate Likvideeritav objekt MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON VIADUKTI TEE, RAE VALD, HARJUMAA Projekteeritud tardkivi kate Projekteeritud restkaev Projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru Projekteerija: Joonise nimetus Mõõtkava Projekteeritud haljastatav ala 20m Cu25mm² kaablikaevendis KRISTO-MARTIN KERMES 37.5 MÄRKUSED: (murukülv kasvupinnasel, h=10cm) Projekteeritav välisvalgustuse Projekteeritud 8m kooniline horisontaalid metallmast kõrgustega 37.45 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis; Insener: - ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS Projekteeritud muldkeha nõlv 1m konsooli ja LED valgustiga M 1:500 Projekteeritud liiklusmärkide postid Kõrgused EH2000 süsteemis. Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru Ø110mm 750 N/m 2. Töö alusena on kasutatud Insener: - PK 6+60 - 8+50 Projekteeritud tähispostid Reaalprojekt OÜ Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr ANDRI PÕRK Projekteeritud truup voolusuunaga topo-geodeetilist alusplaani LEGEND(Varasemalt valminud Jaan Vene Projektbüroo OÜ (töö nr. G18170, november 2018). Fail / Kuupäev: P18116_PP_TL-2AP+2VP_LT.dwg / 28.08.2019 P18116 PP TL 2AP-03 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Töö nr. P18116 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 Põhiprojekt SELETUSKIRI Tellija: Maanteeamet Põhja Regioon Heli 6, 12618 Tallinn tel +372 620 1200 e-post [email protected] reg. nr. 70001490 Töövõtja: OÜ Reaalprojekt Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn tel +372 608 1100, faks +372 608 1101 e-post [email protected] reg.nr. 10765904 Projektijuht: Andri Põrk Koostas: Kristo-Martin Kermes Tallinn 2019 P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 1/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA SISUKORD 1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED.............................................. 4 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 9 2.1 Olev situatsioon ........................................................................................................................ 9 2.2 Geodeetilised uuringud ............................................................................................................ 9 2.3 Geoloogilised uuringud ............................................................................................................ 9 2.4 Liiklusuuringud ........................................................................................................................ 9 2.4.1 Liiklusuuring ..................................................................................................................................... 9 2.4.2 Kergliikluse uuring ............................................................................................................................ 9 3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED ....................................................................... 10 3.1 Üldosa .................................................................................................................................... 10 3.2 Asendiplaan ............................................................................................................................ 10 3.2.1 Bensiinijaama tee km 0-0,663 (Viadukti tee) .................................................................................. 10 3.2.2 Bensiinijaama tee km 0,664-0,930 (Viadukti põik)......................................................................... 11 3.2.3 Ristmikud ja mahasõidud ................................................................................................................ 11 3.2.4 Jalg- ja jalgrattateed ........................................................................................................................ 12 3.2.5 Bussipeatused .................................................................................................................................. 12 3.3 Katend .................................................................................................................................... 12 3.3.1 Katendi konstruktsioonid ................................................................................................................ 12 3.3.2 Äärekivid ......................................................................................................................................... 15 3.3.3 Tugipeenrad ..................................................................................................................................... 15 3.4 Liikluskorraldus ..................................................................................................................... 15 3.4.1 Üldosa ............................................................................................................................................. 15 3.4.2 Liiklusmärgid .................................................................................................................................. 16 3.4.3 Teemärgised .................................................................................................................................... 16 3.4.4 Tähispostid ...................................................................................................................................... 16 3.5 Vete ärajuhtimine ................................................................................................................... 17 3.5.1 Kraavid ............................................................................................................................................ 17 3.5.2 Nõvad .............................................................................................................................................. 17 3.5.3 Truubid ............................................................................................................................................ 17 3.5.4 Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................................... 17 3.6 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 19 3.6.1 Üldist ............................................................................................................................................... 19 3.6.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 20 3.6.3 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 20 3.6.4 Telekommunikatsioonisüsteemid .................................................................................................... 20 3.6.5 Välisvalgustus ................................................................................................................................. 20 3.6.6 Gaasivarustus .................................................................................................................................. 21 3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus ................................................................................... 21 3.7.1 Müratõkked ..................................................................................................................................... 21 3.7.2 Haljastus .......................................................................................................................................... 21 3.7.3 Muinsuskaitse .................................................................................................................................. 21 4 TÖÖDE TEOSTAMINE .............................................................................................. 23 4.1 Üldosa .................................................................................................................................... 23 4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 24 4.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................................... 25 P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 2/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 4.4 Ehitustööd............................................................................................................................... 25 4.4.1 Äärekivid ja saared .......................................................................................................................... 26 4.5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend ............................................................................................. 27 P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 3/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED Käesolev projekt on koostatud vastavalt Maanteeameti Põhja regiooni tellimusele. Projektiga haaratav ala asub Harju maakonnas, Rae vallas, Lehmja ja Pildiküla külas. Projekti eesmärgiks on lõigu rekonstrueerimisega tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Projekti kooseisus on ette nähtud ka riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uute ristumiste projekteerimine eskiisi tasemel eesmärgiga luua nõuetekohane ja ohutu bensiinijaama liiklussõlm. Eelprojekti koosseisus välja antud lisad: Lisa 1 – Geodeetilised uuringud (Reaalprojekt OÜ töö nr G18170) Lisa 2 – Geoloogilised uuringud (Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097) Lisa 3 – Liiklusuuring Lisa 4 – Kergliikluse uuring Lisa 5 – Katendi projekt Lisa 6 – Planeeringud Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega:  Maanteeameti tehniline kirjeldus „Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 põhiprojekti koostamine“;  Reaalprojekt OÜ töö nr G18170 „Riigi kõrvalmaantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0- 0,93 ehitusprojekti topo-geodeetiline uuring“;  Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097 „Maantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 geotehniline pinnaseuuring“;  Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 319925;  Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 31397416;  AS Elveso tehnilised tingimused nr VK-TT 006. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 4/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Projekti koostamise ajal välja selgitatud olemasolevad planeeringud: Tabel 1 Detailplaneeringud Planeeringu Planeeringu nimetus Seisund nr 1 Rae valla üldplaneering - Kehtestatud 2 Rae valla põhjaosa üldplaneering - Algatatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku 3 DP0506 Kehtestatud aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneering 4 Lookivi, Väljakivi ja Metsakivi kinnistute detailplaneering DP0179 Kehtestatud 5 Kaevu tn 2 kinnistu detailplaneering DP0207 Kehtestatud 6 Kaevu tee 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering DP0757 Kehtestatud Rukki tee 1, 3, 5,7,9,11 katastriüksuste ja Liivatee kinnistu lähiala 7 DP0733 Kehtestatud detailplaneering Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning 8 DP0802 Kehtestatud lähiala detailplaneering 9 Bensiinijaama kinnistu ja lähiala detailplaneering DP1002 Algatatud 10 Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneering DP1025 Algatatud Tabelis 1 loetletud planeeringute joonised asuvad käesoleva projekti lisas 6 „Detailplaneeringud“. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud normdokumentidest ja juhenditest: 1. Ehitusseadustik; 2. Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106); 3. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82); 4. Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); 5. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a. määrus nr 43); 6. Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord (MA2016-011, MA peadirektori 29.11.2016.a. käskkiri nr 0224); 7. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel. (MA2018-009, MA peadirektori 14.11.2018.a käskkiri nr 1-2/18/458); 8. Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks (MA peadirektori 10.01.2017.a. käskkiri nr 0015); P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 5/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 9. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); 10. Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096); 11. Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord (MTM 19.06.2015.a. määrus nr 67); 12. Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (MTM 04.09.2015.a. määrus nr 115); 13. Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a. määrus nr 80); 14. Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92, muudetud MTM 29.10.2018.a. määrusega nr 56); 15. Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM 30.08.2016.a. määrus nr 52); 16. EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.; 17. EVS 910-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained; 18. EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.; 19. EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.; 20. EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; 21. EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.; 22. EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid, vastavuskriteeriumid; 23. EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine; 24. EVS-EN 1340:2003 + AC:2006 (parandus EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014) Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.; 25. EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; 26. EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; 27. EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.; 28. EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid; 29. EVS-EN 14388:2015 Liiklusmüra tõkked; 30. EVS-EN 1794-1:2018 Liiklusmüra tõkked. Mitteakustiline toimivus. Osa 1: Mehaanilise toimivuse ja stabiilsuse nõuded; 31. EVS-EN 1794-2:2011 Liiklusmüra tõkked. Mitteakustiline toimivus. Osa 2: Üldised ohutus- ja keskkonnanõuded; 32. EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; 33. EVS-EN 12899:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osad 1-3; P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 6/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 34. EVS-EN 12966:2014 + A1:2018 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muudetava teabega liiklusmärgid; 35. EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine; 36. EVS 843:2016 Linnatänavad; 37. EVS-EN 124:2015 Rest- ja kontrollkaevude luugid sõidu- ja kõnnitee aladele. Osad 1-6; 38. EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 39. EVS 848:2013/AC2013 Väliskanalisatsioonivõrk; 40. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; 41. Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd; 42. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr 12, muudetud MTM 17.07.2017 määrusega nr 39, MTM 29.01.2018 määrusega nr 7 ja MTM 28.06.2018 määrusega nr 38); 43. Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis (2018-001, MA peadirektori 18.01.2018.a käskkiri nr 1-2/18/018); 44. Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010); 45. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); 46. Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele. (2018-008, MA peadirektori 30.11.2018 käskkiri 1-2/18/496); 47. Riigimaanteedele paigaldatavatele liiklusmärkidele nõuete kehtestamine (MA peadirektori 21.06.2013 käskkiri nr 0237); 48. Bussipeatuste, platvormide ja –paviljonide rajamise põhimõtted – Maanteeameti Ühistranspordi osakond, 15.10.2014 – esitlusmaterjal; 49. Tähistatavate teede liigid, juhatus ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem (MTM 09.07.2015.a. määrus nr 89, muudetud MTM 29.01.2018 määrusega nr 7); 50. Riigiteede haljastustööde juhis. (MA 2018-13, MA 20.12.2018 KK nr 1-2/18/545); 51. Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. (MTM 14.04.2016.a. määrus nr 34); 52. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel (MA peadirektori 13.05.2008.a. käskkiri nr 102); 53. Geotehniliste uuringute juhis (2018-014, MA peadirektori 15.11.2018 käskkiri 1-2/18/462); 54. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (2016-012, MA peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215); P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 7/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 55. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017.a käskkiri nr 0088); 56. Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori 18.04.2006.a käskkiri nr 98); 57. Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (2006-41, MA peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264); 58. Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika kehtestamine (MA peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230); 59. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314, lisad 22.03.2016.a.); 60. Kergkatete ehitamise juhis (2007-10, MA peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255); 61. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis (2016-013, MA peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215); 62. Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri (MA 2017-21); 63. Teede ehitamise ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend (MA peadirektori 25.06.2015.a käskkiri nr 0181); Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused” versioon 18.02.2019. Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti kodulehel aadressil: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/ehitus/teet_de_tehniline_kirjeldus_kk.pdf P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 8/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Olev situatsioon Projektiga haaratav teelõik asub Pildikülas ja Lehmja külas, Rae vallas, Harjumaal. Tegemist on teelõiguga, mis ühendab põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 12. kilomeetril põhimaanteest paremal ja vasakul paiknevaid piirkondi, kulgedes põhimaantee alt läbi ning võimaldades samas ka põhimaanteelt ja põhimaanteele parempöördeid mõlemal suunal. Olemasoleva maantee kate on ehitatud 1987-88. a., kui rajati uus kahekihiline asfaltbetoonkate killustikalusel. Viimane pindamine on teostatud 2012.a. Põhimaantee aluse tunneli lõigu ülemine katendikiht on rajatud 2016.a. Katendi laius on vahemikus 7,5 – 8,7 m, sõidutee laius 6,0 m, lõigul km 0,664 – 0,930 7,0 m. Lõigul on 5 ristumist riigimaanteedega (sh üks vaadeldava tee harude omavaheline ristumine) ning 8 mahasõitu kinnistutele. Vaadeldava ristmiku piirkonnas sildu ei ole, tee all on 1 heas seisus 2004.a. ehitatud D = 400mm truup. Kiiruspiirangud teelõigul puuduvad. Teevalgustust ei ole. Viimase 10 a jooksul on teel registreeritud 4 raskemat liiklusõnnetust, kus hukkunuid ei olnud ning viga sai 5 inimest. 2.2 Geodeetilised uuringud Käesolevale projektile on koostatud üks geodeetiline uuring (Reaalprojekt OÜ töö nr G18170). Täpsem informatsioon on toodud vastava geodeetilise uuringu koosseisus, mis on lisatud eelprojekti koosseisu lisana 1. 2.3 Geoloogilised uuringud Käesolevale projektile on koostatud üks geoloogiline uuring (Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097). Täpsem puuraukude informatsioon ja geoloogiline iseloomustus on toodud vastava geoloogilise uuringu koosseisus, mis on lisatud eelprojekti koosseisu lisana 2. 2.4 Liiklusuuringud 2.4.1 Liiklusuuring Riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 eelprojekti raames teostati vaadeldavale lõigule liiklusuuring. Liiklusuuringu aruanne on esitatud eelprojekti lisas 3. 2.4.2 Kergliikluse uuring Riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 eelprojekti raames teostati vaadeldavale lõigule kergliikluse uuring. Kergliikluse uuringu aruanne on esitatud eelprojekti lisas 4. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 9/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED 3.1 Üldosa Käesoleva projektiga rekonstrueeritav Jüri bensiinijaama tee on projekteeritud olemasoleva sõidutee asukohale. Projektiga lisandunud jalg- ja jalgrattateed ühenduvad teelõigu otstes olemasolevate kergliiklusteedega, mis on osa Rae valla kergliiklusteede võrgustikust. Tehnilised näitajad:  Projektkiirus 60 km/h  Teelõigu pikkus 885 m  Kate asfaltbetoon  Katte laius o 1+1 sõidurada 7,5 m  Vähim verikaalkõverik o kumer 1300 m o nõgus 500 m  Suurim pikikalle 5,5%  Põikkalle o Sõiduteel 2,5% o Jalgteel 2,0% o Peenral 4,0%  Äärekivi kõrgus o Eraldussaarel 12 cm o Bussipeatuses 12 cm o Sõidutee välisservas 12 cm o Ülekäigu- ja teeületuskohtades 3 cm  Nõlvus o Sõiduteel 1:2 o Jalgteel 1:2 3.2 Asendiplaan 3.2.1 Bensiinijaama tee km 0-0,663 (Viadukti tee) Bensiinijaama tee saab alguse ristumisest Põrguvälja teega, kuid projektiga rekonstrueeritav teelõik algab Pk 0+10. Lõigul on 4 mahasõitu, sh. 2 mahasõitu mida kasutavad mõlemale poole teed jäävate ettevõtete suuremõõtmelised veosed ja ka eriveosed. Lõigu alguses on tee trass sirgjooneline ning kattuvus olemasoleva muldega on kuni Pk 1+25-ni minimaalne. Edasi kulgeb tee olemasoleval P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 10/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA muldel. Pk 1+25 ja Pk 1+90 on projekteeritud bussipeatused. Pk 2+10 on teeületuskohale projekteeritud ohutussaar. Pk 2+91 on ristumine Viadukti põigiga. Rekonstrueeritav teelõik jätkub kuni Tartu maantee tunnelini. Tartu maantee alt läbi kulgevas tunnelis olev katend (Pk 4+46 – 4+96) on ette nähtud säilitada olemasoleval kujul. Projekteeritud tee on mõlemas tunneli otsas plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud olemasoleva olukorraga. Rekonstrueeritav teelõik jätkub Pk 4+96. Pk 5+20 ristub Bensiinijaama tee Põllukivi teega. Rekonstrueeritav lõik ühendub Pk 6+59 Tartu maanteega. Piketaaž jätkub Viadukti põigiga. Ristprofiili parameetrid:  Sõiduradade arv sõidusuunal: 1;  Sõiduraja laius: 3,25 m;  Kindlustatud peenar: 0,5 m;  Mulde nõlvakalle on 1:2, tugipeenra laius: 0,5 m;  Katte põikkalle: 2,5%;  Tugipeenra põikkalle: 4,0%. 3.2.2 Bensiinijaama tee km 0,664-0,930 (Viadukti põik) Viadukti põik algab Pk 6+60, projekteeritud teelõik algab Pk 6+74. Viadukti põik on projekteeritud täies ulatuses olemasolevale muldele. Lõigu algus on nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult kokku viidud olemasoleva olukorraga ning lõigu lõpp projektse Viadukti teega. Lõigul on 4 mahasõitu sh. mahasõit bensiinijaama. Ristprofiili parameetrid:  Sõiduradade arv sõidusuunal: 1;  Sõiduraja laius: 3,25 m;  Kindlustatud peenar: 0,5 m;  Mulde nõlvakalle on 1:2, tugipeenra laius: 0,5 m;  Katte põikkalle: 2,5%;  Tugipeenra põikkalle: 4,0%. 3.2.3 Ristmikud ja mahasõidud Projektiga haaratavale alale jääb kaks ristmikku-Viadukti tee – Viadukti põik ristmik ja Viadukti tee – Põllukivi tee ristmik. Ristmike lahendusi ei muudeta ja ristmikud jäävad toimima vastavalt olemasolevale liikluskorraldusele. Mahasõitude lahendused on antud Maanteeameti tüüpjoonisel, erilahenduse korral on mõõdud esitatud asendiplaanil. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 11/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 3.2.4 Jalg- ja jalgrattateed Reaalprojekt OÜ poolt koostatud kergliikluse uuringus jõutud järeldustele tuginevalt on sõidutee kõrvale projekteeritud jalg- ja jalgrattateed (edaspidi JJT). Projekteeritud lõigu alguses kulgeb JJT sõiduteest vasakul, ca 5 m kaugusel. Pk 2+10 asuva ülekäigukohaga algab sõiduteest paremal pool kulgev JJT. Vahemikus Pk 2+10 – 2+75 on JJT sõiduteest ca 10 m kaugusel ning lõikudes Pk 2+75 – 4+45 ja Pk 4+95 – 5+40 sõiduteega 12 cm äärekiviga ühendatud. Pk 5+40 lõpeb projekteeritud jalg- ja jalgrattatee ning peale teeületuskohta jätkub olemasolev jalg- ja jalgrattatee. Keset olevat jalg- ja jalgrattateed on asetatud suur kivi, mis võib kujutada kergliiklejatele ohtu. Projektiga on ette nähtud kivi eemaldada. Kivi eemaldamiseks tuleb ehitajal hankida kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. Jalg- ja jalgrattateede ristprofiil:  Katte laius: 2,0 m  Mulde nõlvakalle: 1:2  Haljastatud tugipeenra laius: 0,25 m.  Katte põikkalle: 2,0%. 3.2.5 Bussipeatused Viadukti teele on projekteeritud kaks uut bussipeatust. Bussipeatuste juurde on projekteeritud jalg- ja jalgrattateed ning ohutussaarega teeületuskoht. Bussipeatustesse on projekteeritud laiendused, ooteplatvormid ja paviljonid. Peatustesse on ette nähtud 12 cm kõrguse äärekiviga platvorm, mis on ühendatud kergliiklusteedega. Bussipeatuste mõõtmed on võetud linnatänavate standardi tabelist nr 6.36 – „Avatud bussitasku põhimõõtmed (m)“. Bussipeatuste pikkused on: sissesõidukiil- 16 m; täislaiusega osa-18 m (ning laius 3 m); väljasõidukiil 12,5 m. 3.3 Katend 3.3.1 Katendi konstruktsioonid Käesoleva projekti lisana nr 5 on tellijale esitatud katendi projekt, milles on koostatud katenditugevusarvutused ja pakutud välja erinevad katendi variandid sõiduteele. Põhiprojekti eelarve koostamisel on arvestatud kompleksstabiliseeritud alusega katendikonstruktsiooniga. Tüüp 1 – Sõidutee (Täiskatend)  Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=4 cm  Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7 cm  Kompleksstabiliseeritud alus KS32 h=18 cm  Settekivimist killustikalus fr 16/32 h=12 cm  Geotekstiil NGS 3  Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp hmin=20 cm  Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp hmin=60 cm(1) P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 12/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA  Olemasolev aluspinnas Tüüp 2 – Sõidutee (tasandusfreesimine ja 1-kordne ülekate)  Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=5 cm  Asfaldivõrk HaTelit C40/17 või analoog  Asfaltbetoonist tasanduskiht AC 12 bin 70/100 h=vajadusel  Olemasolev freesitud asfaltbetoonist kate Tüüp 3 – Sõidutee (tasandusfreesimine ja 2-kordne ülekate)  Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=4 cm  Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7 cm  Asfaltbetoonist tasanduskuht AC 12 bin 70/100 h=vajadusel  Olemasolev freesitud asfaltbetoonist kate Tüüp 4 – Mahasõidud  Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=6 cm  Settekivimikillustik ridakillustik fr 4/63 h=20 cm  Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm  Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h= vajadusel  Olemasolev aluspinnas Tüüp 5 – Jalg- ja jalgrattateed  Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm  Settekivimist ridakillustik fr 4/32 h=20 cm  Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm  Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h=vajadusel  Olemasolev aluspinnas Tüüp 6 – Ülesõidetava peenra katend:  Tardkivist sillustis (14x20x14cm) h=14 cm  Betoonalus C20/25 (2) h=10 cm  Sõidutee konstruktsioon Tüüp 1  Olemasolev aluspinnas Tüüp 7 – Betoonkividest katend (liiklussaared):  Betoonkividest sillutis (kartano kivi) h=6 cm  Tasanduskiht liiva-tsemendi segust h=3-4 cm  Settekivimist ridakillustik fr 4/32 h =20 cm P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 13/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA  Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm  Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h= vajadusel  Olemasolev aluspinnas Märkus(1): Täitematerjal_90 minimaalne paksus 60cm tolmsest saviliivast (D) aluspinnase korral, kergest saviliivast (A) aluspinnase korral Täitematerjal _90 minimaalne paksus 20cm. Märkus(2): Tehnoloogiliselt tuleb betoonalus valada vahetult enne kivide paigaldamisest plastsest segust. Paigaldamisel tuleb kivid uputada (suruda) vähemalt 70% ulatuses betooni sisse. Peale kivide paigaldamist, tuleb vuugid valada täis plastse segu v. vuugimördiga (nt. ROMPOX vuugisegud). Vajadusel tuleb korrektse viimistletud pinna saavutamiseks kivid peale vuukide täitmist üle pesta survepesuga. Tabel 3. Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded Kihi Juhendi Katendi Kihi nimetus paksus, Juhend (1) tabel või Positsioon tüüp cm punkt Sõiduteed ja mahasõidud Vastavalt AC 16 surf 70/100 4 1; 3 A 1 AKÖL 5782 Vastavalt AC 16 surf 70/100 5 2 A 1 AKÖL 5782 Vastavalt vajadus AC 12 bin 70/100 2; 3 A 1 AKÖL el 5782 Vastavalt AC 32 base 70/100 7 1; 3 A 1 AKÖL 5782 Vastavalt Killustikust alus fr. 4/32 20 5 K 1 AKÖL 5782 Vastavalt Killustikust alus fr. 4/63 20 4 K 1 AKÖL 5782 Vastavalt Kompleksstabiliseeritud 18 1 K 1 AKÖL alus KS 32 5782 Vastavalt Killustikalus 16/32 12 1 K 1 AKÖL 5782 P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 14/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Märkused: (1) A – „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314); K – „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215): S – „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215): Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1-3. 3.3.2 Äärekivid Projektis on kasutatud järgmisi äärekive: Betoonäärekivi 15x30x80(100), kõrgus kattelt:  12 cm – üldjuhul sõidutee servas ja ohutussaartel  2 cm – sõidutee ristumisel jalg- ja jalgratta teega Tardkiviäärekivi 15x30x80(100), kõrgus kattelt  12 cm – ohutussaartel  2 cm – ohutussaarte madaldatud osad, jalg- ja jalgrattatee allalastud otstel, bussiooteplatvormide allalastud otstel Kasutatavad betoonäärekivid peavad olema valmistatud tardkivikillustiku baasil ning peavad vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, klass 3. 3.3.3 Tugipeenrad Tugipeenrad kihipaksusega kuni 9cm on ette nähtud kindlustada paekillustikuga fr 0/16, terastikuline koostis pos 5 („Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 10). Tugipeenrad kihipaksusega alates 9cm on ette nähtud kindlustada paekillustikuga fr 0/32, terastikuline koostis pos 6 („Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 10). Kompleksstabiliseeritud kihi kõrvale on ette nähtud peenratäide täitematerjal_105. Peenratäide on lubatud ehitada peenrakindlustusega samast materjalist. Peenrakindlustustöö teostamisel tuleb viimase viimistlus kihina kasutada paekillustiku sõelmeid. Peenra materjali purunemiskindlus peab olema LA35. 3.4 Liikluskorraldus 3.4.1 Üldosa Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse kohta objektil on töövõtja kohustatud koostama projekti ja reguleerib liikluskorraldust vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama määrusele „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43) ja juhendile Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel (MA2018-009, MA peadirektori 14.11.2018.a. käskkiri nr 1-2/18/458) ning olema kooskõlastatud enne tööde algust tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 15/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 3.4.2 Liiklusmärgid Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Kogu lõigu ulatuses on ettenähtud paigaldada uued liiklusmärgid. Sõiduteele paigaldada liiklusmärgid suurusgrupiga I, kergliiklus- ja kõnniteele ning liiklussaartele projekteeritud märgid 421 ja 687 suurusgrupiga 0. Projekteeritud liiklusmärkidel kasutada II klassi valguspeegeldavat kilet. Tähe suurtähe kõrgus tekstilistel liiklusmärkidel peab olema 125mm. Liiklusmärkide paigaldamisel tuleb lähtuda sellest, et kupitsaid märkidele üldiselt ei rajata, vajadusel tuleb paigaldada pikemad märgipostid, oleks tagatud märkide nõuetekohane nähtavus. Märkide paigalduskõrgus üldiselt vastavalt EVS 613:2001. Erandina on märkide 651 paigalduskõrgus 1,5m. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0,5m. Liiklusmärkide alusena kasutada kuumtsingitud alust, tekstilistel märkidel alumiiniumust alust. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. Arvestades sahkamiskoormusega, kasutada tsingitud poste läbimõõduga 64mm (seina paksusega 2mm). Postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EVS-EN 12899:2007 „vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“ tabelitele. Vähimad arvutuslikud koormusklassid ja osavarutegurid märkidel peavad vastama minimaalselt järgmistele tingimustele: tuulerõhk WL4 (tabel 8); dünaamiline lumekoormus DSL2 kõrvalmaanteel (tabel 9); punkkoormus PL2 (tabel 10); osavarutegur PAF2 – kuni 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel ja PAF 1 – kaugemale kui 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel (tabel 6); ajutine paindesiire TBD4 (tabel 11); ajutine väändesiire TDT4 (tabel 12). Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Enne tekstiliste liiklusmärkide paigaldamist tuleb liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tee valdajaga. 3.4.3 Teemärgised Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”. Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt kehtestatud märgistus nõuetele. Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust, välja arvatud bussipeatuste platvormi ja ohutussaarte äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga. Teekattemärgiste täpne lahendus on nähtav asendiplaani joonistel TL-2AP-01 – TL-2AP-03. 3.4.4 Tähispostid Tähispostid paigaldatakse vastavalt „Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega“. Tähispostide paiknemine ning helkuri värvus on toodud asendiplaani joonistel. Tähispostid on ette nähtud P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 16/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA paigaldada 0,5 m kaugusele asfaltkatte servast, mulde servale. Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. 3.5 Vete ärajuhtimine 3.5.1 Kraavid Projektiga haaratavale alale on ette nähtud rajada kraavid lõikudes:  Pk 0+11 – 1+00  Pk 1+80 – 2+50 3.5.2 Nõvad Lõikudele kus kõrvalolevad alad asetsevad tee servadest kõrgemal, on tee kõrvale projekteeritud nõvad. Asendiplaani joonistele on kantud nõvade kõrgusarvud ja plaanilised asukohad. 3.5.3 Truubid Lõigule on ette nähtud paigaldada kaks uut truupi. Truubide täpne asukoht on välja toodud asendiplaani joonistel 2AP-01 ja 2AP-02. Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks. 3.5.4 Sademevee kanalisatsioon Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada pinnavete ärajuhtimiseks sademevee restkaevud vahemikus Pk 3+25 – 5+25. Kuna Pk 3+25 – 4+45 on sõiduteel suur pikikalle, siis on ette nähtud paigaldada neli restkaevu vahemaadega 40m. Restkaevude suublaks on sõidutee kõrval paiknevad kraavid. Pinnavesi restkaevudest on juhitud põiktorudega kraavidesse. Torude väljavoolude juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (betoonalusel) – antud tööd kuuluvad lahutamatutena torustike ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Arvutuslik vooluhulk Restkaevudega kaetud ala sademevee kogumisala suuruseks kõvakattega pindadelt on 1065 m². Restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 20 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral Qarv = 10,2 l/s. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 17/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt standardile EVS 848:2013 punkt 6.2.4 Sademevee arvutusäravool arvutuste alusel. Torustike materjal Toru klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolne torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutades uusi, kvaliteedilt häid torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel. Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kanalisatsiooni torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend nõuetele. Kaevud Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada PE restkaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad SFS3468 standardile. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel peab olema 400 kN ja mujal 250 kN. Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Torustikule paigaldada restkaevud, milleks on teleskoopne PE plastkaev De 560/500 mm ISO-SVK 800 settepesa mahuga 300 l, settepesa sügavus 80 cm. Väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga. Teleskoobiga restkaevudele paigaldada nelikant De500 restluugid. Nelikant restluuk De500 Torustike paigaldus ja kaeviku täide Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine: Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150 mm. Tasanduskiht tehakse liivast või kruusast (osakeste suurus max 16mm). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 18/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv, kruus (osakeste suurus max 16 mm) või killustik (fraktsiooniga 8/16 mm) tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300 mm. Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema nõuetekohaselt tihendatav. Kõik ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Ehitaja koostab eraldi tööde korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik torustike ühendamiseks vajalikud tarvikud. Kaeviku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel. Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. 3.6 Tehnovõrgud 3.6.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Kõik projektse lahenduse sisse jäävad tehnovõrkude kaevude luugid tuleb tõsta või langetada projektse pinna tasapinda. Nimetatud võimaluse puudumisel tuleb kaevud asendada uute ujuvate kaevudega. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 19/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 3.6.2 Veevarustus ja kanalisatsioon Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad mitmed tarbeveetorud. Kõik olemasolevad veetorustikud on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel. Vastavalt AS Elveso poolt käesolevale projektile väljastatud tehilistele tingimustele tuli projekteerimisel arvestada Jaan Vene Projektbüroo OÜ poolt koostatud ´´Viadukti põik 6´´ tööga nr JV-ASVK-04-2018. Antud töös sisaldunud projektsed trassid on näidatud käesoleva projekti joonistel. Tööde teostamisel vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest (AS Elveso 10.01.2019 nr 4-11/2610-1). 3.6.3 Elektrivarustus Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-le kuuluvad elektriülekande madal- ja kõrgepinge õhu- ja maakaabelliinid. Kõik olemasolevad elektriülekande liinid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel. Tööde teostamisel elektriülekande liinide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest (Elektrilevi OÜ 07.12.2018 nr 319925). Projektiga on ette nähtud olemasolevate maakaablite langetamine ja kaitsmine. Plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel. Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt. Välisvalgustus, elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419) seletuskirjas ja joonistel. 3.6.4 Telekommunikatsioonisüsteemid Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Telia Eesti AS-le kuuluvad telekommunikatsioonisüsteemi rajatised (maakaabli, õhuliinid, sidekanalisatsioonid jm). Kõik olemasolevad telekommunikatsioonisüsteemid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel. Tööde teostamisel telekommunikatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest (Telia Eesti AS 03.01.2019 nr 31397416). Projektiga on ette nähtud olemasolevate sidekaablite kaitsmine. Plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel. Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt. Välisvalgustus, elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419) seletuskirjas ja joonistel. 3.6.5 Välisvalgustus Projektiga on projekteeritud välisvalgustus bussipeatustesse, teeületuskohale ja kahele ristmikule. Välisvalgustuse plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel. Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt. Välisvalgustus, P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 20/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419) seletuskirjas ja joonistel. 3.6.6 Gaasivarustus Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Adven Eesti AS-le kuuluvad gaasitrassid. Kõik olemasolevad gaasitrassid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel. Projektiga ei ole ette nähtud gaasirajatiste kaitsmist ega ümber paigutamist. 3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega. 3.7.1 Müratõkked Käesoleva projekti koosseisus on koostatud müratõkkeseina projekt, mis on esitatud eraldi köitena: Köide 3 „Müratõkkeseina projekt“. 3.7.2 Haljastus Kõik haljastusega seotud küsimused tuleb ehitajal enne tööde algust läbi arutada ning kooskõlastada Tellijapoolse esindajaga. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) likvideeritakse keskkonnaohutul viisil. Ehitustööde lõpujärgus planeeritakse ja haljastatakse selleks ettenähtud plaanil tähistatud pinnad. Haljastus taastatakse ka mujal töödega rikutud aladel. Haljastusena on kasutatud murukülvi (hmin=10cm). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Pk 3+15 vasakus servas on ette nähtud piirata nähtavuskolmnurgas olevate kuuskede võra 5m kõrguselt maapinnast, teemaa poolselt küljelt. 3.7.3 Muinsuskaitse Käesoleva projektiga käsitletav ala läbib osaliselt tabelis 2 toodud arheoloogiamälestiste kaitsevööndeid: P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 21/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Tabel 2 Arheoloogiamälestised Nimetus Registrinumber Asukoht 1 Kivikalme 18788 PK 0+15; vasakul 2 Kultusekivi 18791 PK 6+12; vasakul 3 Kultusekivi 18794 PK 6+51; vasakul 4 Kultusekivi 18797 PK 7+45; vasakul, tankla alal 5 Kivikalme 18789 PK 7+75; vasakul Kaitsealused objektid on ära näidatud projekti asendiplaani joonistel. Kivikalmele reg-nr 18788 peab olema tagatud ligipääs, mistõttu ei ole lubatud juurdepääsu blokeerida kraavide või piirdeaedade rajamise läbi. Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§-d 30–33, 44`3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekatendist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine (meetod: jälgimine, vajadusel väljakaevamised). Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS § 24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). Juhul kui tööd toimuvad pärast 1. maid, mil jõustub uus Muinsuskaitseseadus, on tööde alustamise loa taotlemine muutunud. Täpsemat infot muutuste kohta saab Muinsuskaitseamet anda maikuus. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 22/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 Üldosa Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud töömahuloendites, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ajakohase versiooni nõuetest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 23/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega. Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Täpsemad võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblike lammutussaadustega käia ümber vastavalt Tellija tingimustele, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus Ajutiste liikluskorralduse projekti korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse projekti ning kooskõlastama selle tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a määrus nr 90) toodule. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka erivedude teostamise võimalikkus. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 24/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 4.3 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada garantii aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida (koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti 1977.a. süsteemis) kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed. Asendiplaani joonistel märgitud kohtades tuleb likvideerida võsa ning kännud ja vedada ehitusplatsilt ära. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. 4.4 Ehitustööd Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse vajalikest kohtadest kasvupinnas ja ehituseks sobimatu pinnas, likvideeritakse ette nähtud äärekivid, eemaldatakse liiklusmärgid ning freesitakse asfaltkate. Seejärel kaevatakse välja projektikohased süvendid. Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Ehitatakse välja projektis ette nähtud teealused jm. rajatised. Rajatakse ettenähtud tehnovõrgud ning paigaldatakse ettenähtud kaitse- ja reservtorud. Paigaldatakse ette nähtud valgustite mastid. Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse põikkaldega 4%. Ehitatakse välja uued mulded ja alused. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse karjäärist. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende filtratsioonimoodul peab vastama „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud standarditele. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa. Muldepinnase P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 25/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA tihendamist kontrollida vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud standarditele. Peale mulde väljaehitamist ehitatakse kihtide kaupa järjest välja katendikihid vastavalt katendi tüüpidele. Täitematerjalist aluskiht (filtratsioonimooduliga k≥1,0m/ööp) rajatakse vastavalt katendi tüüpidele. Dreenkihi pealmine kiht ehitatakse põikkaldega 2,5% sõiduteedel, 2,0% jalgteedel. Peale dreenkihi/täitematerjalist aluskihi tihendamist ehitatakse välja killustikalused ning rajatakse kompleksstabiliseeritud alused. Peale killustikaluste valmimist paigaldada äärekivid ning asfaltbetoonist katted. Kogu katendikonstruktsioon on täpsemalt kirjeldatud punktis 3.3.1. Seejärel täidetakse vajalikes kohtades äärekivide tagused kasvumullaga ja teostatakse murukülv. Haljastada on ette nähtud asendiplaanil näidatud alad ning ehitustegevuse käigus rikutud alad. Välisnõlvade tekkimisel rajada nõlvad minimaalse kaldega 1:3 sõidutee puhul ning 1:1,5 jalgtee puhul. Paigaldatakse liiklusmärgid ja markeeritakse teekate. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. 4.4.1 Äärekivid ja saared Enne asfaltkatte kihtide paigaldamist tuleb selleks ette nähtud kohtadesse paigaldada vastavat tüüpi äärekivid. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse, selleks peab olema rajatud minimaalselt 8cm paksune betoonalus (C16/20) kogu pikkuses, nn pätsikeste kasutamine pole lubatud. Betoonkivi sõiduteepoolne pool peab olema 1/3 ullatuses äärekivi kõrgusest olema kaetud betoonseguga, tagumine pool peab olema 2/3 kivi kõrgusest olema kateud betoonseguga. Kleebitavate äärekivide kasutamine ei ole lubatud. Viimaste nö. katte serva joonel paiknevate äärekivide (lõpukivide) otsad tuleb viia alla 0-tasapinda, seda eriti põhitee äärde jäävate äärekivide puhul. Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et üldiselt tuleb äärekivi viia madaldatud kõrguseni 2 kivi pikkusel, erandkorras s.t. kitsendatud oludel, võib seda teha ka 1m ulatuses. Projekti joonistel (asendiplaanil) on eraldi tingmärgiga ära näidatud madaldatud äärekivide osad (pikkused). Näidatud lõikudel (kohtades) tuleb äärekivid rajada kogu ulatuses langetatutena, vajalikud kaldosad tuleb toodud lõikudele väljamärkimisel juurde arvestada. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 26/27 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA 4.5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92). Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. Projektlahenduse realiseerimisel ei ole ette näha täiendavad hooldekulusid. P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 27/27 KORRALDUS 17.04.2020 nr 1-3/20/060 Ehitusloa andmine riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 lõigu ümberehitamiseks 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Asjaolud Maanteeamet algatas 24.03.2020.a ehitusloa menetluse riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0–0,93 ümberehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal, vastavalt projektile „Riigitee nr 11332 km 0-0,93 Jüri bensiinijaama tee põhiprojekt“ (töö nr P18116). Väljavõte riigitee nr 11332 km 0-0,93 Jüri bensiinijaama tee põhiprojektist (asendiplaani joonised ja seletuskiri) on nähtav lingilt https://pilv.mkm.ee/s/6VvnSXuBSKyOIvg. 1.2. Menetluse käik Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 3 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega, ja arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõike 7 alusel. Maanteeamet otsustab keskkonnamõju algatamise vajaduse EhS § 42 lõike 2 alusel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1) Keskkonnaamet; 2) Rae Vallavalitsus; 3) Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond; 4) Terviseamet. 2. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 38, § 42, § 101 lõike 2, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 2 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, 3. OTSUS 1. Anda ehitusluba riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0–0,93 ümberehitamiseks. 2. Jätta algatamata riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0–0,93 ümberehitamise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 4 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ega inimese tervisele, heaolule ega varale. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitusprojekti koostamisel järgmiseid meetmeid: 2.1 Ehitustegevusega ei ole lubatud kahjustada projekteeritava tee läheduses paiknevaid arheoloogiamälestisi. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 2.2 Vältida tuleb ehitustöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel (teele lähimad teadaolevad puurkaevud asuvad teelõigust ~20 m kaugusel, millele on moodustatud sanitaarkaitseala 10 m). 2.3 Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. 2.4 Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette. 2.5 2.5. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatse mitte planeerida majapidamiste lähedale. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2.6 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.7 Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. 2.8 Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 2.9 Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt 3 tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 3. Ehitusluba avaldada Maanteeameti kodulehel. 4. Ehitusloa andmise korraldus edastada ehitusloa menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 4. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide haldusmenetluse seadusest sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Tee ehitusluba Lisa 2. KMH eelhinnang Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Lisa 4. P18116_PP_TL-2AP-01 Lisa 5. P18116_PP_TL-2AP-02 Lisa 6. P18116_PP_TL-2AP-03 Lisa 7. P18116_PP_TL-E_seletuskiri Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord” Lisa 15 TEE EHITUSLUBA X avalikult kasutatav tee X rajamiseks …….avalikkusele ligipääsetav eratee X ümberehitamiseks ….…silla, viadukti, tunneli ……laiendamiseks ……osa asendamiseks samaväärsega ……lammutamiseks Tee ehitusloa number 1-3/20/060 Tee ehitusloa andmise kuupäev 17.04.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Andres Urm Ametniku ametinimetus taristu arendamise osakonna juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Teostada müratõkkeseinte kontroll 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 11332 km 0-0,93 Jüri bensiinijaama tee ümberehitus 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Reaalprojekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 608 1100 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11332 km 0-0,93 Jüri bensiinijaama tee põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number P18116 (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 3 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Telia Eesti AS Otsus: Pädev asutus eeldab, et Telia Eesti AS poolt kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud. 2 Elektrilevi OÜ Pädev asutus eeldab, et Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud. 3 Aqua Marina AS Pädev asutus eeldab, et Aqua Marina AS poolt kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud. 4 Adven Eesti AS Pädev asutus eeldab, et Adven Eesti AS poolt kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud. 5 Elering AS Väljastas 25.03.2020 kirjaga nr 12-9/2020/130 Selgitus: 26.03.2020 tehnilised tingimused. Elering AS on kooskõlastanud ehitusloa aluseks olnud 15-1/18-52572/14742- põhiprojekti 03.05.2019 kirjaga nr 12-9/2019/186. 2 1. Projekteeritavale alale ulatub Elering AS 110kV õhuliini Järve-Jüri L100B kaitsevöönd, mis on Otsus: 25 m liini telgjoonest mõlemale poole. 1) Arvestada ehitustööde ajal Elering AS nõuetega. 2. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta 2) Lugeda Elering AS ehitusloa eelnõu kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude heakskiidetuks. detailplaneeringuid ja servituudialasid. Lisa 3 3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi). 4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C 5. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures). 6. Kommunikatsioonide projekteerimisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti vundamendist. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV ÕL masti maanduskontuuri. Lisa 3 7. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539 44581. 8. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile [email protected] ; 9. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. 10. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected] . 6 AS Elveso 1) Olemasolev veetorustik Viadukti tee ääres, mis Selgitus: 02.04.2020 jääb projekteeritud kergliiklustee ja bussipeatuse 1) Olemasolevat veetorustikku ei saa seoses 15-1/18-52572/14742- vahele, projekteerida ümbertõstetavaks kahe meetri olemasoleva gaasitrassiga ümber tõsta. Torustik 3 kaugusele kergliiklustee ja bussipeatuse taha. kaitsta ja vajadusel soojustada. 2) Geoalus puudulik, puudu on Viadukti põik 6 2) Geodeetiliste uuringute teostamise ajal ei olnud ÜVK liitumispunktid. Viadukti põik 6 ÜVK liitumispunkte välja 3) Ehitustööde teostamisel järgida AS ELVESO ehitatud. tehnilisi üldnõudeid http://elveso.ee/vesi/tehnilised- yldnouded-/. Elveso AS on kooskõlastanud ehitusloa aluseks olnud 4) Eelnev AS ELVESO kooskõlastus 184VK, põhiprojekti 23.05.2019 kooskõlastusnumbriga 184/VK, 23.05.2019 ei kehti enam. mille järgi kooskõlastus kehtib kuni 23.05.2020. a. Otsus: 1) Olemasolevat veetorustikku ümber ei projekteerita. 2) Ehitustööde alguses tutvub töövõtja projektiga ning täpsustab Viadukti põik 6 ÜVK liitumispunktid. Lisa 3 3) Arvestada ehitustööde teostamisel AS Elveso tehniliste nõuetega 4) AS Elveso kooskõlastus 184VK kehtib 1 aasta, kuni 23.05.2020. a. 5) Lugeda Elveso AS ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 7 Keskkonnaamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1kohaselt esitab pädev Selgitus: asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral Keskkonnaamet on kaasatud seisukoha arvamuse andjana kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktidest ehitusloa menetlusse seoses KMH algatamata jätmisega. tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Keskkonnaametil lasub ehitustegevusega Otsus: seonduva kooskõlastamise kohustus üksnes siis, kui 1) Arvestada ehitusloa korralduse otsustava osa kooskõlastamise kohustus tuleneb ka mõnest teisest punktis 2 esitatud meetmetega ehitusperioodi õigusaktist (looduskaitseseaduse § 14 lg 1 jooksul. nimetatud juhtudel, puurkaevu ja -augu ehitusloa 2) Lugeda KMH algatamata jätmise otsus arvamuse eelnõud (ehitusseadustiku § 126 lg 1), andja poolt heakskiidetuks. maaparandussüsteemi ehitusprojektid (maaparandusseaduse § 8 lg 4 p 3)). Muudel juhtudel puudub kohustus kooskõlastuse võtmiseks Keskkonnaametilt ning Keskkonnaamet ei saa kooskõlastust väljastada. Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 projektalalei ole Keskkonnaregistri andmetel looduskaitseseadusealusel kaitstavaid objekte. Samutiei kavandata uut puurkaevu või puurauku ning pole tegemist maaparandussüsteemi ehitusprojektiga. Arvestades eelnevat puudub Keskkonnaametil õiguslik alus kõnealuses menetluses kooskõlastavate asutuste hulka kuulumiseks.Keskkonnaamet palub kooskõlastustabelit vastavalt korrigeerida või lisadaõigusaktidest tulenevpõhjendus, miks peab Maanteeamet vajalikuks kõnealuse ehitusloa eelnõu kooskõlastamist Keskkonnaametiga. Lisa 3 Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) tulenevalt asjaomase asutusena seisukoha KMH vajalikkuse kohta riigimaantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee ümberehituse ehitusloa väljastamisel. Korralduse eelnõus on Maanteeamet jõudnud järeldusele, et Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 ümberehituse ehitusloa väljastamisel ei ole vaja algatada KMH-d, sest kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju KeHJS mõistes. Keskkonnaamet nõustub, et kui jälgitakse korralduse eelnõu otsustava osa punktis 2 esitatud meetmeid, ei kaasne kavandatava tee ehitusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. 8 Terviseamet Vastavalt rahvatervise seaduse § 12 lg 3 kohaselt Selgitus: esitab avalik-ja eraõiguslik juriidiline isikning Terviseamet on kaasatud seisukoha arvamuse andjana füüsiline isik kohaliku omavalitsuse nõudel ehitusloa menetlusse seoses KMH algatamata jätmisega. tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid Otsus: osutava ettevõtte ning ilu-ja isikuteenuseid osutava 1) Lugeda KMH algatamata jätmise otsus arvamuse ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi andja poolt heakskiidetuks. koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Kõnealune ehitusprojekt ei kuulu eelneva loetelu alla, mistõttu ei ole ametil võimalik hinnangut anda. Lisa 3 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Viadukti põik 6 65301:002:1770 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2 Kaevu tee 2a 65301:002:1473 Selgitus: Maaomanik allkirjastas digitaalselt ehitusloaeelnõu ja saadetud lisad Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 3 Kaevu tee 65301:002:1762 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 4 Viadukti põik 2 65301:002:0215 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5 Kirsi tee 2a 65301:001:4626 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 6 Kirsi tee 65301:002:1763 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 7 Kirsi tee 1a 65301:002:1745 Otsus: Lisa 3 Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 8 Viadukti tee 1 65301:002:1750 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 9 Põrguvälja tee 9 65301:002:1320 Otsus: // Viadukti tee 2 Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 10 Viadukti tee 4 65301:001:4625 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 11 Tuuleveski 65301:002:1013 Antud faili sellelt lingilt ei leitud, endiselt. Selgitus: Maaomanikuga sai telefoni teel suheldud ning pilvelingil olevad materjalid saadetud e-maili teel. Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 12 Põllukivi 65301:001:3115 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 13 Rukki tee 65301:001:4087 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 14 Rukki tee 2 65301:001:2914 Selgitus: Lisa 3 Maaomanik allkirjastas digitaalselt ehitusloaeelnõu ja saadetud lisad Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 15 Bensiinijaama 65301:001:1586 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 16 Kaevu tee 2 65301:002:1472 Otsus: Pädev asutus eeldab, et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab tee ehitusloa. Otsus: 1) Arvestada esitatud ettepanekutega ehituse Juhime tähelepanu sellele, et Pildikülas Viadukti põik 2 perioodil. asuv arheoloogiamälestis Kivikalme (reg-nr 18789) on 2) Lugeda Muinsuskaitseameti poolt projekti joonisele kantud punktobjektina, kuid tegelikult on ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks. tegemist 13 m läbimõõduga kuhjatisega. Suurem osa kalmest paikneb Viadukti põik 2 kinnistul, kuid osa sellest (selle idapoolne osa) jääb nimetatud kinnistu aiaga ümbritsetud alast väljapoole ning ulatub ca 4 m ulatuses projektialale Viadukti põigu teel (vt lisatud joonis 1). On äärmiselt oluline, et tööde käigus ei kahjustataks kalme osa, mis projektialale jääb, kuna kalme kivikonstruktsioon ning sinna maetud inimluud koos hauapanustega paiknevad Lisa 3 üsna maapinna lähedal. Seetõttu ei ole lubatud üle kalme sõita raskete masinatega, samuti ei tohi seda ala kasutada ladustamiseks ning maapinna kahjustamist tuleb igal juhul vältida. Pärast töid tuleb tagada heakord mälestisel ja selle ümbruses. 2 Rae Vallavalitsus Rae vald andis omapoolse kooskõlastuse 13.04.2020 nr 8- Otsus: 5/3409-1 Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 3 Maaamet Projektiga on hõlmatud järgmised kinnisasjad, mille Selgitus: riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet: Otsus:  Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas Viadukti 1) Ehituse ajal arvestada Pildiküla PON tee 4 (katastriüksuse tunnus 65301:001:4625, mikrosüsteemi ja fiiberoptilise sidekaabli pindala 3,49 ha,sihtotstarve maatulundusmaa paigalduse tööprojektiga. 100%). Projekti alusel taotletava äralõike 2) Korraldada Maa-ameti poolt nimetatud 2 kinnisasjade jagamine. ligikaudne pindala on 1204 m . Maakorralduslikult moodustatavate katastriüksuse sihtotstarbeks on 3) Jagamist puudutavad dokumendid transpordimaa 100 % (007 Transpordimaa L). palume edastada Maa-ameti Lisa 3 Äralõige on vajalik projekteeritud kergliiklustee maakorralduse osakonna nõunikule jaoks; Maarja Virksile.  Harju maakonnas Rae vallasPildikülas Kirsi tee 2a 4) Lugeda Maa-ameti poolt ehitusloa eelnõu (katastriüksuse tunnus 65301:001:4626, pindala kooskõlastatuks. 2494 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Projekti alusel taotletava äralõike ligikaudne pindala on 291 m2. Maakorralduslikult moodustatavate katastriüksuse sihtotstarbeks on transpordimaa 100 % (007 Transpordimaa L). Äralõige on vajalik projekteeritud kergliiklustee jaoks. Juhime tähelepanu, et „Harjumaa, Rae vald, Pildiküla PON mikrosüsteemi ja fiiberoptilise sidekaabli paigalduse tööprojektiga “(töö nr PF970, koostaja Corle OÜ) on kinnisasja läänenurka projekteeritud siderajatis. Maa-amet on projekti kooskõlastanud 14.10.2019 kirjaga nr 6-3/19/1599- 2. Palume arvestada projektlahendusega. Maa-ametil ei ole vastuväiteid tee ehitusloa menetluse osas riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 rekonstrueerimiseks ning nõustub Viadukti tee 4 ja Kirsi tee 2a kinnisasjadest äralõigete tegemisega. Palume Maanteeametil korraldada nimetatud kinnisasjade jagamine. Jagamist puudutavad dokumendid palume edastada Maa-ameti maakorralduse osakonna nõunikule Maarja Virksile (e-post [email protected], telefon 5198 7295). Maa-amet jätkab menetlust taotletud alade üleandmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele pärast jagamise kannete registreerimist maakatastris ning moodustatavate kergliiklustee jaoks vajalike katastriüksuste kandmist eraldi kinnistu registriosadesse. Lisa 3 4 Rahandusministeeriumi Otsus: regionaalhalduse Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt osakond kooskõlastatuks. * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel