Versioon 25.02.2019 /// TÖÖ NR 19003271
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee
km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003271 Tartu-Tallinn 2019
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
Ethel Simmul
Keskkonnakorralduse spetsialist
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 3
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 6
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 9
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 10
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15
5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 15
5.3. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 16
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 16
5.5. Müra ........................................................................................................... 17
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................ 17
5.7. Valgustus .................................................................................................... 17
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 18
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................ 18
7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 19
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 5
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama
tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti koosseisu.
Projekti eesmärgiks on riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 maantee
rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet.
Projekteeritav tegevus paikneb Harju maakonnas Rae vallas (vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak J ärvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolev at
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekti Tehniline kirjeldus ning
projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh joonised) seisug a 31.01.2019.
Joonis 1.1 Projekteeritava (rekonstrueeritava) lõigu asukoha skeem . Projekti tehnilise
kirjelduse lisa 1a
6 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu “ 2.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 7
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtim issüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise võ i kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud
teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus - ja aeglustusradade, pöörderadade,
tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, obj ekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral
asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13
nimetatud juhul“.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mull a, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
8 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Reaalprojekt OÜ poolt riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama
tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik
kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel .
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 9
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 maantee
rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet.
Rekonstrueeritav Jüri bensiinijaama tee on projekteeritud olemasoleva sõidutee
asukohale. Samuti ei muudeta ristmike lahendusi, ristmikud jäävad toimima vastavalt
olemasolevale liikluskorraldusele.
Sõidutee kõrvale on projekteeritud jalg- ja jalgrattateed, mis ühenduvad teelõigu otstes
olemasolevate kergliiklusteedega, mis on osa Rae valla kergliiklusteede võrgustikust.
Viadukti teele on projekteeritud kaks uut bussipeatust. Bussipeatuste juurde on
projekteeritud jalg- ja jalgrattateed ning ohutussaarega teeületuskoht. Bussipeatustesse
on projekteeritud laiendused, ooteplatvormid ja paviljonid.
Lähima elumaja juurde on kavandatud rajada müratõkkesein.
Sadeveed juhitakse teeäärsetele haljasaladele ja kraavidesse. Teekraavid ja truubid
puhastatakse ning vajadusel rekonstrueeritakse või rajatakse uued kraavid.
Tööde käigus koostatakse ka teevalgustuse projekt.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade
kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajä rgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette.
Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
10 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km
0 – 0,93 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb Harju maakonnas Rae vallas.
Liiklussagedus 2017. aasta andmetel oli riigitee nr 11332 km 0 – 0,93 2286
autot/ööpäevas, sh raskeliiklust kuni 12%. Maantee väljaehitamise klass: IV ja sõidutee
laius lõigu algusest kuni lõpuni 7 m. Alljärgnevas tabelis on välja toodud riigitee 11332
km 0-0,93 lõigu teekatte üldandmed.
Tabel 4.1 Riigitee 11332 km 0-0,93 teekatte üldandmed
Algus km Lõpp km Pikkus m Katte ehit. Katte liik
0 421 421 1.06.1987 tihe a/b TAB I
421 511 90 9.09.2016 tihe a/b TAB I
511 664 153 1.06.1987 tihe a/b TAB I
664 930 266 1.07.1988 tihe a/b TAB I
Viimane pindamine tehti 2012 aastal ning teelõigul paikneb 1 üheavaline maateetruup
(0,532 km), mille pikkus on 22 m ja läbimõõt Ø 400 mm.
Maa-ameti avaliku kaardirakenduse andmetel ümbitsevad rekonstrueeritavat teed
valdavalt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lähim elu- või ühiskondlik hoone
asub teelõigust ~17 m kaugusel. Eluhoone ja teelõigu vahel on kuni 10 m laiune haljasala
koos kasvavate puudega (joonis 4.1).
Kavandatava tegevuse lähedusse jääb Kultuurimälestiste andmebaasi alusel 12
arheoloogiamälestist, mis on loetletud tabeli s 4.1. Lähimad arheoloogiamälestised
(registrikood: 18794, 18791, 18788, 18789 ja 18797) jäävad rekonstrueeritavast
teelõigust ~10-50 m kaugusele ning neile on moodustatud ka kaitsevöönd (vt joonis 4.2).
Keskkonnaregistri andmetel on teelõigule lähim pärandkultuuriobjekt Loo kõrts, mis jääb
rekonstrueeritavast teelõigust ~400 m kaugusele.
Tabel 4.1 Rekonstrueeritava teelõigu lähedusse jääva d kultuurimälestised
Objekti nimetus Registrinumber Mälestise liik Tähis joonisel 4.2
Kultusekivi 18792 arheoloogiamälestis 1
Kultusekivi 18793 arheoloogiamälestis 2
Kultusekivi 18795 arheoloogiamälestis 3
Kultusekivi "Liivateekivi" 18799 arheoloogiamälestis 4
Kivikalme 18775 arheoloogiamälestis 5
Kultusekivi 18794 arheoloogiamälestis 6
Kultusekivi 18791 arheoloogiamälestis 7
Kultusekivi 18797 arheoloogiamälestis 8
Kultusekivi 18796 arheoloogiamälestis 9
Kivikalme 18789 arheoloogiamälestis 10
Kivikalme 18790 arheoloogiamälestis 11
Kivikalme 18788 arheoloogiamälestis 12
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi looduskaitseala ega Natura
2000 võrgustiku ala. Lähim kaitseala Lehmja tammik (KLO1200454) jääb
rekonstrueeritavast teest ~1,5 km kaugusele. Lähimad kaitsealuste liikide registreeritud
leiukohad (III kategooria tuuletallaja ja pruunikas pesajuur) jäävad samuti Lehmja
tammiku ümbrusesse, ehk teest eemale (vt joonis 4.3). Planeeritava tegevuse läheduses
ei asu ka ühtegi püsielupaika ega vääriselupaika.
Keskkonnaregistris märgitud vooluveekogudest on rek onstrueeritavale teele lähim Kurna
oja (VEE1093100), mis jääb teelõigust ~1 km kaugusele (vt joonis 4. 3). Maa-ameti avaliku
kaardirakenduse andametel jääb teelõigu vahetusse lähedusse mitmeid väiksemaid
kraave.
Rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu Maaparandussüsteemide registri
andmetel ühtegi maapaarandussüsteemi. Lähim maaparandussüsteem KURNA 1-2
(maaparandussüsteemi kood: 4020059000010) asub teelõigust ~1 km kaugusel
(vt joonis 4.3).
Kavandatav tegevus paikeb osaliselt nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alal
(vt joonis 4.4). Lähimad puurkaevud asuvad teelõigust ~20 m kaugusel ning neile on
moodustatud 10 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4. 5).
Kehtiva Rae valla üldplaneeringu 4 „Maakasutuspiirangud“ kaardi alusel ning Harju
maakonnaplaneering 2030+ 5 „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel ei jää kavandatav
tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4. 6).
Joonis 4.1 Vaade rekonstrueeritavalt teelõigult l ähimale elu- või ühiskondlikule hoonele
Allikas: Google Maps, foto jäädvustatud juuli 2014.
4 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462
5 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/78
12 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.2 Rekonstrueeritava teelõigu (tähistatud punaste ringidega) paiknemine
piirkonna kultuuri- ja pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskart: Maa-amet 2019
Joonis 4.3 Rekonstrueeritava teelõigu paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide
ning veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Google Maps 2019
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 13
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4 Rekonstrueeritava teelõigu (märgitud punase joonega) põhjavee looduslik
kaitstus Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakenduse andmetel. Aluskaart: Maa-
amet 2019
Joonis 4.5 Rekonstrueeritava teelõigu paikenamine lähipiirkonnas olevate puurkaevude
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019
14 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.6 Rekonstrueeritava teelõigu (märgitud punase joonega) paiknemine Harju
maakonnaplaneering 2030+ „Ruumilised väärtused “ kaarti rohevõrgustike suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2019
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 15
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS,
HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (r iigitee 11332
Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 rekonstrueerimise projekti) võimalikku keskkonnamõju,
mitte ilmtingimata teelõigul juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba
olemasoleva teelõiguga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava
tegevuseta. Projekti eesmärk on maanteelõigu (sh bussipeatuste, ristmike, mahasõitude,
vete äravoolusüsteemide jmt) rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Läbi liiklusohutuse tõstmise on
projektil ka positiivne mõju inimese tervisele ja heaolule.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnami nistri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga ka vandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Hetkel kehtiva Rae valla üldplaneeringu 6 ning Harju maakonnaplaneering 2030+ 7
kohaselt ei jää kavandatav tegevus rohe võrgustiku alale, seega puudub mõju
rohevõrgustiku toimimisele
Kavandatavate rekonstrueerimistöödega tee asukohta ega laiust olulisel määral ei
muudeta. Samuti ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi
alasid hõlmatakse minimaalselt ning eelnevast tulenevalt puudub oluline mõju
maakasutusele.
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi looduskaitseala, Natura 2000
võrgustiku ala, muid kaitsealuseid loodusobjekte ega vääriselupaika. Lähimad
kaitsealused loodusobjektid (Lehmja tammik (KLO1200454) ja III kategooria tuuletallaja
ja pruunikas pesajuur leiukohad) jäävad rekonstrueeritavast teelõigust ~1,5 km kaugusele
(vt joonis 4.3, ptk 4). Seega puudub kavandataval t egevusel oluline mõju piirkonna
looduskaitselistele objektidele.
6 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462
7 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78
16 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kavandatava tegevuse lähedusse jääb mitmeid arheoloogiamälestisi, mis on loetletud
peatükis 4, tabel 4.1. Rekontrueeritavale teelõigule lähimad arheoloogiamälestised
(registrikood: 18794, 18791, 18788, 18789 ja 18797) asuvad ~10-50 m kaugusel, samuti
on teelõigu lähedusse jäävatele arheoloogiamälestistele moodustatud kaitsevöönd
(vt joonis 4.2, ptk 4). Teelõigule lähim pärandkultuuriobjekt, Loo kõrts, jääb ~400 m
kaugusele.
Projektlahendusega ja ehitustegevusega ei tohiks kultuurimälestisi kahjustada.
Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata
kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine,
muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1)
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
Kavandatav tegevus asub piisavalt kaugel pärandkultuurilistest objektidest ning sellest
tulenevalt ei avalda kavandatav tegevus neile olulist mõju.
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Teelt pärinev sademevesi juhitakse teeäärsetele haljasaladele ja kraavidesse.
Teekraavid ja truubid puhastatakse ning vaja dusel rekonstrueeritakse või rajatakse uued
kraavid.
Projektiga ei kavandata uusi ulatuslikke alsfaltpindu, millelt kogunev ja kraavidesse
suunatav sademevee hulk (ja selles sisalduvad saasteained) oluliselt suureneks.
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee
võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga
aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor . Proovidest määratakse Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni,
As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud
sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole
ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes
toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine)
alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning lii kluskoormusega kaasneva
keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates
liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas. 8
Antud lõigul on liiklussagedus oluliselt madalam (2017. a andmetel 2 286 a/ööp), mistõttu
ei põhjusta teekraavidesse suunatav sademevesi kaasa olulist reostusohtu.
8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 17
keskkonnamõjude eelhinnang
Rekonstrueeritav teelõik jääb osaliselt nõrgalt kaistud ning kaitsmata põhjaveega alale
(vt joonis 4.4, ptk 4). Seetõttu on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine
ehitustegevuse ajal.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumi ne pinnasesse ja
(põhja)vette.
Vastavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatavate tegevustega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele
müratundlikele objektidele. Projektiga nähakse ette lähimale elamule müratõkkeseina
rajamine, seega ehituse järgselt kaasneb kavandatava tegevusega pigem positiivne mõju.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -
alaga ning selle vahetu ümbrusega, l ähim elu- või ühiskondlik hoone asub teelõigust
~17 m kaugusel ning on teest eraldatud puhverdava rohevööndiga. Projektiga ei nä hta
ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline pikaajaline
ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse
asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
5.7. VALGUSTUS
Tööde käigus koostatakse ka teevalgustuse projekt. Valgustuse projekteerimisel tuleks
tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida
kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud
vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti
peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega .
18 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehi tusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmet e käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti 19
keskkonnamõjude eelhinnang
7. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käeslevas töös jõuti järeldusele, et r iigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93
rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne
keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb
tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Projektlahendusega ei tohiks kahjustada projekteeritava tee läheduses paiknevaid
arheoloogiamälestisi. Kuna tee ulatub mälestiste kaitsevöönditesse , on vajalik
projekt kooskõlastada ka Muinsuskaitseametiga.
◼ Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale
objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid
olema ka optimaalse võimsusega.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Ehitustegevusega ei tohiks kahjustada projekteeritava tee läheduses paiknevaid
arheoloogiamälestisi. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel
ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega
leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht
muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muin suskaitseametile ja
kohalikule omavalitsusele.
◼ Vältida ehitustöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel (teele lähimad teadaolevad
puurkaevud asuvad teelõigust ~20 m kaugusel, millele on moodustatud
sanitaarkaitseala 10m).
◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine j a hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfa lditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest.
Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude
lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata
töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne
veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehi tustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras.
20 Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0 – 0,93 rekonstrueerimise projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele ala dele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustö öde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning
kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine vä ljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavita ma õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.
(projPeK 1+91
(projekteeritud)
tud)
kteeri
N°445
TALLINN 12
PILDIKÜLA
TALLINN 12
(projekteeritud)
PILDIKÜLA
k teeri
N°435
(projPeK 1+91
(projekteeritud)
PK 2+90
N°435
N°631
PK 2+11
tud)
kteeritud)
PK 2+90
N°631
je
kteeritud)
(p ro
PK 0+15
N°351
50
(projektee
PK 2e+e0ritud)
PK 1+92
N°541a
N°687
PK 1+92
N°541a
(proj e
N°421 9
je
TARTU 174
kt
ro
PK 2e+e1ritud)
N°421 7
ritud)
(proje
(p
kt
LEHMJA 55
N°687
PÕRGUVÄLJA tee ,0
(projekteeritud)
54
eeritud)
55 1
eeritud)
,1 ,9 3.5
N°631 5 6
PK 3+25
PK 2+90
PK 25
55
N°351
50
PK 25
N°186 (projekteeritud) ,1
N°834
(projekt4+ 4
(projekt4+
55.76 55.64
55.76 55.24
55.80
55.70 55.05
54 923d
0.5
3.25 3.25 3.0
54 ,4
,2 8 922 923b
3 55.64 923a 6.0
923a
923d 922 54.62
55.40 PA291 PK 1+00 54.43
54.38
91
5 923b PA2
1.0 PK 2+ PA292 923b
2.0
3.5 00 55.20
55.38 923a
1.0
911 PK 0+00
9.1
PA290
2.5
PA2 PA289
91 PA3 93
5
9
0.
PA1
2.5
PA4 PA294 911
923b 923a 16.0
3.25
911 923a 911 18.0
PK 9+05
PA296
PK 3+00 12.5
911
3.25
PA295
(projekteeritud)
PK 4+00 55.85
(proj
PA297 923a ek
PK t2e+eritud)
(projekteeritud)
15
PK 2+ N°43515
PK 1+50
911
truup 5,0m
(projekteeritud)
0.5
N°435
55.45 i tu d =
kteer mm; L 0,4%
PK 1+75
Proje ast; Ø400 55.33; i=
N°435
PK 0+00
(projekt1+
Pl vv =
PA11 H
N°435
.3 5 ;
Hsv=55
eeritud)
PK 28
923a
92
N° 1a
(projekteeri
emaal
3b
PK 28
54
N°541a
ta te
eeritud)
piira rguseni
(projekt1+
r a
PK 2+58 tud)
õ
ede v m kõ
50
N°351
Kuusk apinnast 5
ma
49.9 1
911
PA10
LEGEND (Köide 1 - Teedeehituslik osa):
Projekteeritud katte serv
PA3
Projekteeritud muldkeha serv Projekteeritud kraavi põhi
0
Projekteeritud äärekivi Projekteeritud küna
2
30x15x80(100) Projekteeritud müratõkkesein
Projekteeritud madaldatud
äärekivi 30x15x80(100) Projekteeritud bussiootepaviljon
Reaalprojekt OÜ Töö nimetus
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp I) 923a Projekteeritud teekattemärgis Pärnu mnt 463
4 Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp II) PA1 PA1 Geoloogilise puuraugu asukoht 2018/2011
10916 Tallinn Estonia
tel +372 608 11 00
RIIGITEE NR 11332 JÜRI BENSIINIJAAMA TEE
(Reaalprojekt OÜ töö nr. GL18097)
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp III) www.reaalprojekt.ee KM 0-0,93 LÕIGU EHITUSPROJEKT
Mälestise kaitsevöönd
[email protected]
80.0
Projekteeritud kergliiklustee asfaltkate
Mälestis Tellija Asukoht
Projekteeritud mahasõidu asfaltkate
Projekteeritud betoonkivi kate Likvideeritav objekt
MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON VIADUKTI TEE, RAE VALD, HARJUMAA
Projekteeritud tardkivi kate Projekteeritud restkaev
Projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru Projekteerija: Joonise nimetus Mõõtkava
Projekteeritud haljastatav ala 20m Cu25mm² kaablikaevendis KRISTO-MARTIN KERMES
(murukülv kasvupinnasel, h=10cm)
37.5
Projekteeritud
Projekteeritav horisontaalid
välisvalgustuse kõrgustega
8m kooniline metallmast
ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
37.45 Insener: -
Projekteeritud muldkeha nõlv 1m konsooli ja LED valgustiga MÄRKUSED:
1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis;
Viadukti tee: PK 0+11 - 4+50 M 1:500
Projekteeritud liiklusmärkide postid Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru Ø110mm 750 N/m Kõrgused EH2000 süsteemis. Insener: - Viadukti põik: PK 8+50 - 9+05
Projekteeritud tähispostid 2. Töö alusena on kasutatud Reaalprojekt OÜ Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr
ANDRI PÕRK
Projekteeritud truup voolusuunaga topo-geodeetilist alusplaani
LEGEND(Varasemalt valminud Jaan Vene Projektbüroo OÜ
(töö nr. G18170, november 2018). Fail / Kuupäev: P18116_PP_TL-2AP+2VP_LT.dwg / 28.08.2019 P18116 PP TL 2AP-01
911
911
911
PK 6+59
91
3.5
6
1.0
917
911
3
5
91
PK 5+00
923a
923b
0
N°435
8.
PK 15
(projekt5+
PA5
R1
91
1
PA7
eeritu d) 50
N°351
PK 5+06 tud)
0.5
(projekteeri
3.25 3.25
PK 6+00
PA301
911
PA298
923a
0.5
PA6
923a
PA5a
2
0
5.
921
R1
911
911
eeritud)
(projekt5+
PK 15
N°435
LEGEND (Köide 1 - Teedeehituslik osa):
Projekteeritud katte serv
Projekteeritud muldkeha serv Projekteeritud kraavi põhi
Projekteeritud äärekivi Projekteeritud küna
0%
0
30x15x80(100)
PK 5+2
Projekteeritud müratõkkesein
Projek st; Ø400mm 6,15; i=1,
Projekteeritud madaldatud
truup 4,6m
äärekivi 30x15x80(100) Projekteeritud bussiootepaviljon
Reaalprojekt OÜ Töö nimetus
; L=1
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp I) 923a Projekteeritud teekattemärgis Pärnu mnt 463
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp II) PA1 PA1 Geoloogilise puuraugu asukoht 2018/2011
10916 Tallinn Estonia RIIGITEE NR 11332 JÜRI BENSIINIJAAMA TEE
tel +372 608 11 00
=4
(Reaalprojekt OÜ töö nr. GL18097)
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp III) www.reaalprojekt.ee KM 0-0,93 LÕIGU EHITUSPROJEKT
u d
Projekteeritud kergliiklustee asfaltkate Mälestise kaitsevöönd
[email protected]
i t
Tellija Asukoht
teer
Projekteeritud mahasõidu asfaltkate Mälestis
Projekteeritud betoonkivi kate Likvideeritav objekt
MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON VIADUKTI TEE, RAE VALD, HARJUMAA
Pla
Projekteeritud tardkivi kate Projekteeritud restkaev
Projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru Projekteerija: Joonise nimetus Mõõtkava
Projekteeritud haljastatav ala 20m Cu25mm² kaablikaevendis KRISTO-MARTIN KERMES
37.5 MÄRKUSED:
(murukülv kasvupinnasel, h=10cm) Projekteeritav välisvalgustuse
Projekteeritud 8m kooniline
horisontaalid metallmast
kõrgustega
37.45 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis; Insener: - ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
Projekteeritud muldkeha nõlv 1m konsooli ja LED valgustiga Kõrgused EH2000 süsteemis. M 1:500
Projekteeritud liiklusmärkide postid Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru Ø110mm 750 N/m 2. Töö alusena on kasutatud Insener: - PK 4+50 - 6+59
Projekteeritud tähispostid Reaalprojekt OÜ Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr
topo-geodeetilist alusplaani ANDRI PÕRK
Projekteeritud truup voolusuunaga
LEGEND(Varasemalt valminud Jaan Vene Projektbüroo OÜ
(töö nr. G18170, november 2018). Fail / Kuupäev: P18116_PP_TL-2AP+2VP_LT.dwg / 28.08.2019 P18116 PP TL 2AP-02
4
80.0
PA
8
00 PA
5 8+
30
3
PK
a
923
3b
0.5 3.25
92
923b
3.25
PA3
04
0.55.0
923a
2.5
923b
(pr
0 oje
PK 7+0 PK ktee
N°5 7+85ritud
52a )
PA305
PK 6+60 PA9
PK t7e+eritud)
N°44538
(proj
rojek
PK t7e+eritud)
N°43538
ek
(p
LEGEND (Köide 1 - Teedeehituslik osa):
Projekteeritud katte serv
Projekteeritud muldkeha serv Projekteeritud kraavi põhi
Projekteeritud äärekivi Projekteeritud küna
30x15x80(100) Projekteeritud müratõkkesein
Projekteeritud madaldatud
äärekivi 30x15x80(100) Projekteeritud bussiootepaviljon
Reaalprojekt OÜ Töö nimetus
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp I) 923a Projekteeritud teekattemärgis Pärnu mnt 463
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp II) PA1 PA1 Geoloogilise puuraugu asukoht 2018/2011
10916 Tallinn Estonia RIIGITEE NR 11332 JÜRI BENSIINIJAAMA TEE
tel +372 608 11 00
(Reaalprojekt OÜ töö nr. GL18097)
Projekteeritud sõidutee asfaltkate (tüüp III) www.reaalprojekt.ee KM 0-0,93 LÕIGU EHITUSPROJEKT
Projekteeritud kergliiklustee asfaltkate Mälestise kaitsevöönd
[email protected]
Mälestis Tellija Asukoht
Projekteeritud mahasõidu asfaltkate
Projekteeritud betoonkivi kate Likvideeritav objekt
MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON VIADUKTI TEE, RAE VALD, HARJUMAA
Projekteeritud tardkivi kate Projekteeritud restkaev
Projekteeritud sademevee kanalisatsiooni toru Projekteerija: Joonise nimetus Mõõtkava
Projekteeritud haljastatav ala 20m Cu25mm² kaablikaevendis KRISTO-MARTIN KERMES
37.5 MÄRKUSED:
(murukülv kasvupinnasel, h=10cm) Projekteeritav välisvalgustuse
Projekteeritud 8m kooniline
horisontaalid metallmast
kõrgustega
37.45 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis; Insener: - ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS
Projekteeritud muldkeha nõlv 1m konsooli ja LED valgustiga M 1:500
Projekteeritud liiklusmärkide postid
Kõrgused EH2000 süsteemis.
Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru Ø110mm 750 N/m 2. Töö alusena on kasutatud Insener: - PK 6+60 - 8+50
Projekteeritud tähispostid Reaalprojekt OÜ Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr
ANDRI PÕRK
Projekteeritud truup voolusuunaga topo-geodeetilist alusplaani
LEGEND(Varasemalt valminud Jaan Vene Projektbüroo OÜ
(töö nr. G18170, november 2018). Fail / Kuupäev: P18116_PP_TL-2AP+2VP_LT.dwg / 28.08.2019 P18116 PP TL 2AP-03
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Töö nr. P18116
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93
Põhiprojekt
SELETUSKIRI
Tellija: Maanteeamet Põhja Regioon
Heli 6, 12618 Tallinn
tel +372 620 1200
e-post
[email protected]
reg. nr. 70001490
Töövõtja: OÜ Reaalprojekt
Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn
tel +372 608 1100, faks +372 608 1101
e-post
[email protected]
reg.nr. 10765904
Projektijuht: Andri Põrk
Koostas: Kristo-Martin Kermes
Tallinn 2019
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 1/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
SISUKORD
1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED.............................................. 4
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 9
2.1 Olev situatsioon ........................................................................................................................ 9
2.2 Geodeetilised uuringud ............................................................................................................ 9
2.3 Geoloogilised uuringud ............................................................................................................ 9
2.4 Liiklusuuringud ........................................................................................................................ 9
2.4.1 Liiklusuuring ..................................................................................................................................... 9
2.4.2 Kergliikluse uuring ............................................................................................................................ 9
3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED ....................................................................... 10
3.1 Üldosa .................................................................................................................................... 10
3.2 Asendiplaan ............................................................................................................................ 10
3.2.1 Bensiinijaama tee km 0-0,663 (Viadukti tee) .................................................................................. 10
3.2.2 Bensiinijaama tee km 0,664-0,930 (Viadukti põik)......................................................................... 11
3.2.3 Ristmikud ja mahasõidud ................................................................................................................ 11
3.2.4 Jalg- ja jalgrattateed ........................................................................................................................ 12
3.2.5 Bussipeatused .................................................................................................................................. 12
3.3 Katend .................................................................................................................................... 12
3.3.1 Katendi konstruktsioonid ................................................................................................................ 12
3.3.2 Äärekivid ......................................................................................................................................... 15
3.3.3 Tugipeenrad ..................................................................................................................................... 15
3.4 Liikluskorraldus ..................................................................................................................... 15
3.4.1 Üldosa ............................................................................................................................................. 15
3.4.2 Liiklusmärgid .................................................................................................................................. 16
3.4.3 Teemärgised .................................................................................................................................... 16
3.4.4 Tähispostid ...................................................................................................................................... 16
3.5 Vete ärajuhtimine ................................................................................................................... 17
3.5.1 Kraavid ............................................................................................................................................ 17
3.5.2 Nõvad .............................................................................................................................................. 17
3.5.3 Truubid ............................................................................................................................................ 17
3.5.4 Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................................... 17
3.6 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 19
3.6.1 Üldist ............................................................................................................................................... 19
3.6.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 20
3.6.3 Elektrivarustus ................................................................................................................................. 20
3.6.4 Telekommunikatsioonisüsteemid .................................................................................................... 20
3.6.5 Välisvalgustus ................................................................................................................................. 20
3.6.6 Gaasivarustus .................................................................................................................................. 21
3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus ................................................................................... 21
3.7.1 Müratõkked ..................................................................................................................................... 21
3.7.2 Haljastus .......................................................................................................................................... 21
3.7.3 Muinsuskaitse .................................................................................................................................. 21
4 TÖÖDE TEOSTAMINE .............................................................................................. 23
4.1 Üldosa .................................................................................................................................... 23
4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 24
4.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................................... 25
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 2/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
4.4 Ehitustööd............................................................................................................................... 25
4.4.1 Äärekivid ja saared .......................................................................................................................... 26
4.5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend ............................................................................................. 27
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 3/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED
Käesolev projekt on koostatud vastavalt Maanteeameti Põhja regiooni tellimusele. Projektiga
haaratav ala asub Harju maakonnas, Rae vallas, Lehmja ja Pildiküla külas. Projekti eesmärgiks on
lõigu rekonstrueerimisega tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet.
Projekti kooseisus on ette nähtud ka riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uute ristumiste
projekteerimine eskiisi tasemel eesmärgiga luua nõuetekohane ja ohutu bensiinijaama liiklussõlm.
Eelprojekti koosseisus välja antud lisad:
Lisa 1 – Geodeetilised uuringud (Reaalprojekt OÜ töö nr G18170)
Lisa 2 – Geoloogilised uuringud (Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097)
Lisa 3 – Liiklusuuring
Lisa 4 – Kergliikluse uuring
Lisa 5 – Katendi projekt
Lisa 6 – Planeeringud
Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega:
Maanteeameti tehniline kirjeldus „Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93
põhiprojekti koostamine“;
Reaalprojekt OÜ töö nr G18170 „Riigi kõrvalmaantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-
0,93 ehitusprojekti topo-geodeetiline uuring“;
Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097 „Maantee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93
geotehniline pinnaseuuring“;
Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 319925;
Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 31397416;
AS Elveso tehnilised tingimused nr VK-TT 006.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 4/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Projekti koostamise ajal välja selgitatud olemasolevad planeeringud:
Tabel 1 Detailplaneeringud
Planeeringu
Planeeringu nimetus Seisund
nr
1 Rae valla üldplaneering - Kehtestatud
2 Rae valla põhjaosa üldplaneering - Algatatud
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku
3 DP0506 Kehtestatud
aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneering
4 Lookivi, Väljakivi ja Metsakivi kinnistute detailplaneering DP0179 Kehtestatud
5 Kaevu tn 2 kinnistu detailplaneering DP0207 Kehtestatud
6 Kaevu tee 2a kinnistu ja lähiala detailplaneering DP0757 Kehtestatud
Rukki tee 1, 3, 5,7,9,11 katastriüksuste ja Liivatee kinnistu lähiala
7 DP0733 Kehtestatud
detailplaneering
Rukki tee kinnistute muutmise ja Liiva tee katastriüksuse ning
8 DP0802 Kehtestatud
lähiala detailplaneering
9 Bensiinijaama kinnistu ja lähiala detailplaneering DP1002 Algatatud
10 Kurna küla Põllukivi kinnistu ja lähiala detailplaneering DP1025 Algatatud
Tabelis 1 loetletud planeeringute joonised asuvad käesoleva projekti lisas 6 „Detailplaneeringud“.
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud
normdokumentidest ja juhenditest:
1. Ehitusseadustik;
2. Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106);
3. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82);
4. Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a.
määrusega nr 31);
5. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a. määrus nr 43);
6. Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord (MA2016-011, MA peadirektori
29.11.2016.a. käskkiri nr 0224);
7. Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel. (MA2018-009, MA peadirektori 14.11.2018.a käskkiri nr 1-2/18/458);
8. Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks (MA peadirektori 10.01.2017.a.
käskkiri nr 0015);
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 5/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
9. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM
06.04.2016.a. määrusega nr 31);
10. Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096);
11. Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste
esitamise kord (MTM 19.06.2015.a. määrus nr 67);
12. Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad
nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (MTM
04.09.2015.a. määrus nr 115);
13. Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a. määrus nr 80);
14. Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92, muudetud MTM 29.10.2018.a.
määrusega nr 56);
15. Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM 30.08.2016.a.
määrus nr 52);
16. EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.;
17. EVS 910-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained;
18. EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.;
19. EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.;
20. EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;
21. EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja
hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.;
22. EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline
teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid, vastavuskriteeriumid;
23. EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine;
24. EVS-EN 1340:2003 + AC:2006 (parandus EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014)
Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.;
25. EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja
katsemeetodid;
26. EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus;
27. EVS-EN 1340:2003 + AC:2006/AC2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.;
28. EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutuskivid. Nõuded ja katsemeetodid;
29. EVS-EN 14388:2015 Liiklusmüra tõkked;
30. EVS-EN 1794-1:2018 Liiklusmüra tõkked. Mitteakustiline toimivus. Osa 1: Mehaanilise
toimivuse ja stabiilsuse nõuded;
31. EVS-EN 1794-2:2011 Liiklusmüra tõkked. Mitteakustiline toimivus. Osa 2: Üldised ohutus-
ja keskkonnanõuded;
32. EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
33. EVS-EN 12899:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osad 1-3;
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 6/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
34. EVS-EN 12966:2014 + A1:2018 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muudetava teabega
liiklusmärgid;
35. EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine;
36. EVS 843:2016 Linnatänavad;
37. EVS-EN 124:2015 Rest- ja kontrollkaevude luugid sõidu- ja kõnnitee aladele.
Osad 1-6;
38. EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
39. EVS 848:2013/AC2013 Väliskanalisatsioonivõrk;
40. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
41. Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;
42. Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus
nr 12, muudetud MTM 17.07.2017 määrusega nr 39, MTM 29.01.2018 määrusega nr 7 ja
MTM 28.06.2018 määrusega nr 38);
43. Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele
mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis (2018-001, MA peadirektori 18.01.2018.a
käskkiri nr 1-2/18/018);
44. Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010);
45. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori
05.01.2016.a. käskkiri nr 0001);
46. Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele,
liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele. (2018-008, MA peadirektori 30.11.2018
käskkiri 1-2/18/496);
47. Riigimaanteedele paigaldatavatele liiklusmärkidele nõuete kehtestamine (MA peadirektori
21.06.2013 käskkiri nr 0237);
48. Bussipeatuste, platvormide ja –paviljonide rajamise põhimõtted – Maanteeameti
Ühistranspordi osakond, 15.10.2014 – esitlusmaterjal;
49. Tähistatavate teede liigid, juhatus ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning
sihtpunktidele viitamise süsteem (MTM 09.07.2015.a. määrus nr 89, muudetud MTM
29.01.2018 määrusega nr 7);
50. Riigiteede haljastustööde juhis. (MA 2018-13, MA 20.12.2018 KK nr 1-2/18/545);
51. Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. (MTM
14.04.2016.a. määrus nr 34);
52. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel (MA
peadirektori 13.05.2008.a. käskkiri nr 102);
53. Geotehniliste uuringute juhis (2018-014, MA peadirektori 15.11.2018 käskkiri 1-2/18/462);
54. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (2016-012, MA peadirektori 22.11.2016 käskkiri
nr 0215);
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 7/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
55. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017.a
käskkiri nr 0088);
56. Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori
18.04.2006.a käskkiri nr 98);
57. Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (2006-41, MA peadirektori
29.12.2006.a käskkiri nr 264);
58. Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika kehtestamine (MA
peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230);
59. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314,
lisad 22.03.2016.a.);
60. Kergkatete ehitamise juhis (2007-10, MA peadirektori 12.12.2007.a käskkiri nr 255);
61. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis (2016-013, MA peadirektori 22.11.2016
käskkiri nr 0215);
62. Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri (MA 2017-21);
63. Teede ehitamise ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja
täitmise juhend (MA peadirektori 25.06.2015.a käskkiri nr 0181);
Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on
Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused” versioon 18.02.2019.
Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti kodulehel aadressil:
https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/ehitus/teet_de_tehniline_kirjeldus_kk.pdf
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 8/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Olev situatsioon
Projektiga haaratav teelõik asub Pildikülas ja Lehmja külas, Rae vallas, Harjumaal. Tegemist on
teelõiguga, mis ühendab põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 12. kilomeetril
põhimaanteest paremal ja vasakul paiknevaid piirkondi, kulgedes põhimaantee alt läbi ning
võimaldades samas ka põhimaanteelt ja põhimaanteele parempöördeid mõlemal suunal.
Olemasoleva maantee kate on ehitatud 1987-88. a., kui rajati uus kahekihiline asfaltbetoonkate
killustikalusel. Viimane pindamine on teostatud 2012.a. Põhimaantee aluse tunneli lõigu ülemine
katendikiht on rajatud 2016.a. Katendi laius on vahemikus 7,5 – 8,7 m, sõidutee laius 6,0 m, lõigul
km 0,664 – 0,930 7,0 m. Lõigul on 5 ristumist riigimaanteedega (sh üks vaadeldava tee harude
omavaheline ristumine) ning 8 mahasõitu kinnistutele. Vaadeldava ristmiku piirkonnas sildu ei ole,
tee all on 1 heas seisus 2004.a. ehitatud D = 400mm truup. Kiiruspiirangud teelõigul puuduvad.
Teevalgustust ei ole. Viimase 10 a jooksul on teel registreeritud 4 raskemat liiklusõnnetust, kus
hukkunuid ei olnud ning viga sai 5 inimest.
2.2 Geodeetilised uuringud
Käesolevale projektile on koostatud üks geodeetiline uuring (Reaalprojekt OÜ töö nr G18170).
Täpsem informatsioon on toodud vastava geodeetilise uuringu koosseisus, mis on lisatud eelprojekti
koosseisu lisana 1.
2.3 Geoloogilised uuringud
Käesolevale projektile on koostatud üks geoloogiline uuring (Reaalprojekt OÜ töö nr GL18097).
Täpsem puuraukude informatsioon ja geoloogiline iseloomustus on toodud vastava geoloogilise
uuringu koosseisus, mis on lisatud eelprojekti koosseisu lisana 2.
2.4 Liiklusuuringud
2.4.1 Liiklusuuring
Riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 eelprojekti raames teostati vaadeldavale lõigule
liiklusuuring. Liiklusuuringu aruanne on esitatud eelprojekti lisas 3.
2.4.2 Kergliikluse uuring
Riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93 eelprojekti raames teostati vaadeldavale lõigule
kergliikluse uuring. Kergliikluse uuringu aruanne on esitatud eelprojekti lisas 4.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 9/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED
3.1 Üldosa
Käesoleva projektiga rekonstrueeritav Jüri bensiinijaama tee on projekteeritud olemasoleva sõidutee
asukohale. Projektiga lisandunud jalg- ja jalgrattateed ühenduvad teelõigu otstes olemasolevate
kergliiklusteedega, mis on osa Rae valla kergliiklusteede võrgustikust.
Tehnilised näitajad:
Projektkiirus 60 km/h
Teelõigu pikkus 885 m
Kate asfaltbetoon
Katte laius
o 1+1 sõidurada 7,5 m
Vähim verikaalkõverik
o kumer 1300 m
o nõgus 500 m
Suurim pikikalle 5,5%
Põikkalle
o Sõiduteel 2,5%
o Jalgteel 2,0%
o Peenral 4,0%
Äärekivi kõrgus
o Eraldussaarel 12 cm
o Bussipeatuses 12 cm
o Sõidutee välisservas 12 cm
o Ülekäigu- ja teeületuskohtades 3 cm
Nõlvus
o Sõiduteel 1:2
o Jalgteel 1:2
3.2 Asendiplaan
3.2.1 Bensiinijaama tee km 0-0,663 (Viadukti tee)
Bensiinijaama tee saab alguse ristumisest Põrguvälja teega, kuid projektiga rekonstrueeritav teelõik
algab Pk 0+10. Lõigul on 4 mahasõitu, sh. 2 mahasõitu mida kasutavad mõlemale poole teed
jäävate ettevõtete suuremõõtmelised veosed ja ka eriveosed. Lõigu alguses on tee trass sirgjooneline
ning kattuvus olemasoleva muldega on kuni Pk 1+25-ni minimaalne. Edasi kulgeb tee olemasoleval
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 10/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
muldel. Pk 1+25 ja Pk 1+90 on projekteeritud bussipeatused. Pk 2+10 on teeületuskohale
projekteeritud ohutussaar. Pk 2+91 on ristumine Viadukti põigiga. Rekonstrueeritav teelõik jätkub
kuni Tartu maantee tunnelini.
Tartu maantee alt läbi kulgevas tunnelis olev katend (Pk 4+46 – 4+96) on ette nähtud säilitada
olemasoleval kujul. Projekteeritud tee on mõlemas tunneli otsas plaaniliselt ja kõrguslikult kokku
viidud olemasoleva olukorraga.
Rekonstrueeritav teelõik jätkub Pk 4+96. Pk 5+20 ristub Bensiinijaama tee Põllukivi teega.
Rekonstrueeritav lõik ühendub Pk 6+59 Tartu maanteega. Piketaaž jätkub Viadukti põigiga.
Ristprofiili parameetrid:
Sõiduradade arv sõidusuunal: 1;
Sõiduraja laius: 3,25 m;
Kindlustatud peenar: 0,5 m;
Mulde nõlvakalle on 1:2, tugipeenra laius: 0,5 m;
Katte põikkalle: 2,5%;
Tugipeenra põikkalle: 4,0%.
3.2.2 Bensiinijaama tee km 0,664-0,930 (Viadukti põik)
Viadukti põik algab Pk 6+60, projekteeritud teelõik algab Pk 6+74. Viadukti põik on projekteeritud
täies ulatuses olemasolevale muldele. Lõigu algus on nii plaaniliselt kui ka kõrguslikult kokku
viidud olemasoleva olukorraga ning lõigu lõpp projektse Viadukti teega. Lõigul on 4 mahasõitu sh.
mahasõit bensiinijaama.
Ristprofiili parameetrid:
Sõiduradade arv sõidusuunal: 1;
Sõiduraja laius: 3,25 m;
Kindlustatud peenar: 0,5 m;
Mulde nõlvakalle on 1:2, tugipeenra laius: 0,5 m;
Katte põikkalle: 2,5%;
Tugipeenra põikkalle: 4,0%.
3.2.3 Ristmikud ja mahasõidud
Projektiga haaratavale alale jääb kaks ristmikku-Viadukti tee – Viadukti põik ristmik ja Viadukti tee
– Põllukivi tee ristmik. Ristmike lahendusi ei muudeta ja ristmikud jäävad toimima vastavalt
olemasolevale liikluskorraldusele.
Mahasõitude lahendused on antud Maanteeameti tüüpjoonisel, erilahenduse korral on mõõdud
esitatud asendiplaanil.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 11/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
3.2.4 Jalg- ja jalgrattateed
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud kergliikluse uuringus jõutud järeldustele tuginevalt on sõidutee
kõrvale projekteeritud jalg- ja jalgrattateed (edaspidi JJT).
Projekteeritud lõigu alguses kulgeb JJT sõiduteest vasakul, ca 5 m kaugusel. Pk 2+10 asuva
ülekäigukohaga algab sõiduteest paremal pool kulgev JJT. Vahemikus Pk 2+10 – 2+75 on JJT
sõiduteest ca 10 m kaugusel ning lõikudes Pk 2+75 – 4+45 ja Pk 4+95 – 5+40 sõiduteega 12 cm
äärekiviga ühendatud. Pk 5+40 lõpeb projekteeritud jalg- ja jalgrattatee ning peale teeületuskohta
jätkub olemasolev jalg- ja jalgrattatee. Keset olevat jalg- ja jalgrattateed on asetatud suur kivi, mis
võib kujutada kergliiklejatele ohtu. Projektiga on ette nähtud kivi eemaldada. Kivi eemaldamiseks
tuleb ehitajal hankida kohaliku omavalitsuse kooskõlastus.
Jalg- ja jalgrattateede ristprofiil:
Katte laius: 2,0 m
Mulde nõlvakalle: 1:2
Haljastatud tugipeenra laius: 0,25 m.
Katte põikkalle: 2,0%.
3.2.5 Bussipeatused
Viadukti teele on projekteeritud kaks uut bussipeatust. Bussipeatuste juurde on projekteeritud jalg-
ja jalgrattateed ning ohutussaarega teeületuskoht. Bussipeatustesse on projekteeritud laiendused,
ooteplatvormid ja paviljonid. Peatustesse on ette nähtud 12 cm kõrguse äärekiviga platvorm,
mis on ühendatud kergliiklusteedega. Bussipeatuste mõõtmed on võetud linnatänavate standardi
tabelist nr 6.36 – „Avatud bussitasku põhimõõtmed (m)“. Bussipeatuste pikkused on: sissesõidukiil-
16 m; täislaiusega osa-18 m (ning laius 3 m); väljasõidukiil 12,5 m.
3.3 Katend
3.3.1 Katendi konstruktsioonid
Käesoleva projekti lisana nr 5 on tellijale esitatud katendi projekt, milles on koostatud
katenditugevusarvutused ja pakutud välja erinevad katendi variandid sõiduteele. Põhiprojekti
eelarve koostamisel on arvestatud kompleksstabiliseeritud alusega katendikonstruktsiooniga.
Tüüp 1 – Sõidutee (Täiskatend)
Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=4 cm
Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7 cm
Kompleksstabiliseeritud alus KS32 h=18 cm
Settekivimist killustikalus fr 16/32 h=12 cm
Geotekstiil NGS 3
Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp hmin=20 cm
Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp hmin=60 cm(1)
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 12/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Olemasolev aluspinnas
Tüüp 2 – Sõidutee (tasandusfreesimine ja 1-kordne ülekate)
Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=5 cm
Asfaldivõrk HaTelit C40/17 või analoog
Asfaltbetoonist tasanduskiht AC 12 bin 70/100 h=vajadusel
Olemasolev freesitud asfaltbetoonist kate
Tüüp 3 – Sõidutee (tasandusfreesimine ja 2-kordne ülekate)
Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=4 cm
Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7 cm
Asfaltbetoonist tasanduskuht AC 12 bin 70/100 h=vajadusel
Olemasolev freesitud asfaltbetoonist kate
Tüüp 4 – Mahasõidud
Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=6 cm
Settekivimikillustik ridakillustik fr 4/63 h=20 cm
Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm
Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h= vajadusel
Olemasolev aluspinnas
Tüüp 5 – Jalg- ja jalgrattateed
Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm
Settekivimist ridakillustik fr 4/32 h=20 cm
Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm
Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h=vajadusel
Olemasolev aluspinnas
Tüüp 6 – Ülesõidetava peenra katend:
Tardkivist sillustis (14x20x14cm) h=14 cm
Betoonalus C20/25 (2) h=10 cm
Sõidutee konstruktsioon Tüüp 1
Olemasolev aluspinnas
Tüüp 7 – Betoonkividest katend (liiklussaared):
Betoonkividest sillutis (kartano kivi) h=6 cm
Tasanduskiht liiva-tsemendi segust h=3-4 cm
Settekivimist ridakillustik fr 4/32 h =20 cm
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 13/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Dreenkiht täitematerjal_105, k≥1m/ööp h=20 cm
Täitematerjal_90, k≥0,2m/ööp h= vajadusel
Olemasolev aluspinnas
Märkus(1): Täitematerjal_90 minimaalne paksus 60cm tolmsest saviliivast (D) aluspinnase korral,
kergest saviliivast (A) aluspinnase korral Täitematerjal _90 minimaalne paksus 20cm.
Märkus(2): Tehnoloogiliselt tuleb betoonalus valada vahetult enne kivide paigaldamisest plastsest
segust. Paigaldamisel tuleb kivid uputada (suruda) vähemalt 70% ulatuses betooni sisse. Peale
kivide paigaldamist, tuleb vuugid valada täis plastse segu v. vuugimördiga (nt. ROMPOX
vuugisegud). Vajadusel tuleb korrektse viimistletud pinna saavutamiseks kivid peale vuukide
täitmist üle pesta survepesuga.
Tabel 3. Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded
Kihi Juhendi
Katendi
Kihi nimetus paksus, Juhend (1) tabel või Positsioon
tüüp
cm punkt
Sõiduteed ja mahasõidud
Vastavalt
AC 16 surf 70/100 4 1; 3 A 1 AKÖL
5782
Vastavalt
AC 16 surf 70/100 5 2 A 1 AKÖL
5782
Vastavalt
vajadus
AC 12 bin 70/100 2; 3 A 1 AKÖL
el
5782
Vastavalt
AC 32 base 70/100 7 1; 3 A 1 AKÖL
5782
Vastavalt
Killustikust alus fr. 4/32 20 5 K 1 AKÖL
5782
Vastavalt
Killustikust alus fr. 4/63 20 4 K 1 AKÖL
5782
Vastavalt
Kompleksstabiliseeritud
18 1 K 1 AKÖL
alus KS 32
5782
Vastavalt
Killustikalus 16/32 12 1 K 1 AKÖL
5782
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 14/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Märkused: (1) A – „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314);
K – „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215):
S – „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215):
Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1-3.
3.3.2 Äärekivid
Projektis on kasutatud järgmisi äärekive:
Betoonäärekivi 15x30x80(100), kõrgus kattelt:
12 cm – üldjuhul sõidutee servas ja ohutussaartel
2 cm – sõidutee ristumisel jalg- ja jalgratta teega
Tardkiviäärekivi 15x30x80(100), kõrgus kattelt
12 cm – ohutussaartel
2 cm – ohutussaarte madaldatud osad, jalg- ja jalgrattatee allalastud otstel,
bussiooteplatvormide allalastud otstel
Kasutatavad betoonäärekivid peavad olema valmistatud tardkivikillustiku baasil ning peavad
vastama standardile „Betoonist äärekivid“ EVS-EN 1340, klass 3.
3.3.3 Tugipeenrad
Tugipeenrad kihipaksusega kuni 9cm on ette nähtud kindlustada paekillustikuga fr 0/16,
terastikuline koostis pos 5 („Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 10). Tugipeenrad kihipaksusega
alates 9cm on ette nähtud kindlustada paekillustikuga fr 0/32, terastikuline koostis pos 6 („Tee
ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 10). Kompleksstabiliseeritud kihi kõrvale on ette nähtud
peenratäide täitematerjal_105. Peenratäide on lubatud ehitada peenrakindlustusega samast
materjalist.
Peenrakindlustustöö teostamisel tuleb viimase viimistlus kihina kasutada paekillustiku sõelmeid.
Peenra materjali purunemiskindlus peab olema LA35.
3.4 Liikluskorraldus
3.4.1 Üldosa
Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse kohta objektil on töövõtja kohustatud koostama projekti ja
reguleerib liikluskorraldust vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus
peab vastama määrusele „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43)
ja juhendile Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel (MA2018-009, MA peadirektori 14.11.2018.a. käskkiri nr 1-2/18/458) ning olema
kooskõlastatud enne tööde algust tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 15/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
3.4.2 Liiklusmärgid
Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016
”Liiklusmärgid ja nende kasutamine“.
Kogu lõigu ulatuses on ettenähtud paigaldada uued liiklusmärgid. Sõiduteele paigaldada
liiklusmärgid suurusgrupiga I, kergliiklus- ja kõnniteele ning liiklussaartele projekteeritud märgid
421 ja 687 suurusgrupiga 0. Projekteeritud liiklusmärkidel kasutada II klassi valguspeegeldavat
kilet.
Tähe suurtähe kõrgus tekstilistel liiklusmärkidel peab olema 125mm. Liiklusmärkide paigaldamisel
tuleb lähtuda sellest, et kupitsaid märkidele üldiselt ei rajata, vajadusel tuleb paigaldada pikemad
märgipostid, oleks tagatud märkide nõuetekohane nähtavus.
Märkide paigalduskõrgus üldiselt vastavalt EVS 613:2001. Erandina on märkide 651
paigalduskõrgus 1,5m. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt
0,5m. Liiklusmärkide alusena kasutada kuumtsingitud alust, tekstilistel märkidel alumiiniumust
alust. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.
Arvestades sahkamiskoormusega, kasutada tsingitud poste läbimõõduga 64mm (seina paksusega
2mm). Postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EVS-EN 12899:2007 „vertikaalsed
liikluskorraldusvahendid“ tabelitele. Vähimad arvutuslikud koormusklassid ja osavarutegurid
märkidel peavad vastama minimaalselt järgmistele tingimustele: tuulerõhk WL4 (tabel 8);
dünaamiline lumekoormus DSL2 kõrvalmaanteel (tabel 9); punkkoormus PL2 (tabel 10);
osavarutegur PAF2 – kuni 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel ja PAF 1 –
kaugemale kui 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel (tabel 6); ajutine paindesiire
TBD4 (tabel 11); ajutine väändesiire TDT4 (tabel 12).
Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.
Enne tekstiliste liiklusmärkide paigaldamist tuleb liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tee
valdajaga.
3.4.3 Teemärgised
Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”.
Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt
kehtestatud märgistus nõuetele.
Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust, välja arvatud bussipeatuste
platvormi ja ohutussaarte äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga.
Teekattemärgiste täpne lahendus on nähtav asendiplaani joonistel TL-2AP-01 – TL-2AP-03.
3.4.4 Tähispostid
Tähispostid paigaldatakse vastavalt „Nõuded tee ääre tähistamiseks tähispostidega“. Tähispostide
paiknemine ning helkuri värvus on toodud asendiplaani joonistel. Tähispostid on ette nähtud
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 16/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
paigaldada 0,5 m kaugusele asfaltkatte servast, mulde servale. Uute tähispostide helkurid tuleb
valmistada II klassi kilest.
3.5 Vete ärajuhtimine
3.5.1 Kraavid
Projektiga haaratavale alale on ette nähtud rajada kraavid lõikudes:
Pk 0+11 – 1+00
Pk 1+80 – 2+50
3.5.2 Nõvad
Lõikudele kus kõrvalolevad alad asetsevad tee servadest kõrgemal, on tee kõrvale projekteeritud
nõvad. Asendiplaani joonistele on kantud nõvade kõrgusarvud ja plaanilised asukohad.
3.5.3 Truubid
Lõigule on ette nähtud paigaldada kaks uut truupi. Truubide täpne asukoht on välja toodud
asendiplaani joonistel 2AP-01 ja 2AP-02.
Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka
suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad
lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide ehitamisel
jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,
truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha
veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
3.5.4 Sademevee kanalisatsioon
Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada pinnavete ärajuhtimiseks sademevee restkaevud
vahemikus Pk 3+25 – 5+25. Kuna Pk 3+25 – 4+45 on sõiduteel suur pikikalle, siis on ette nähtud
paigaldada neli restkaevu vahemaadega 40m. Restkaevude suublaks on sõidutee kõrval paiknevad
kraavid. Pinnavesi restkaevudest on juhitud põiktorudega kraavidesse.
Torude väljavoolude juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka suudmikel
kraavide põhjad) munakivisillutisega (betoonalusel) – antud tööd kuuluvad lahutamatutena torustike
ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes.
Arvutuslik vooluhulk
Restkaevudega kaetud ala sademevee kogumisala suuruseks kõvakattega pindadelt on 1065 m².
Restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 20 minutilise saju ja korduvusega 3
aastat korral Qarv = 10,2 l/s.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 17/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Sademevee vooluhulk on arvutatud vastavalt standardile EVS 848:2013 punkt 6.2.4 Sademevee
arvutusäravool arvutuste alusel.
Torustike materjal
Toru klass peab olema vähemalt SN8. Isevoolne torustik ehitatakse vastavalt projektile, kasutades
uusi, kvaliteedilt häid torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaevu ja
kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude
omavahelisel ühendamisel.
Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Kanalisatsiooni torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend nõuetele.
Kaevud
Käesolevas projektis on ette nähtud kasutada PE restkaeve plasttorudest torustikele, mis vastavad
SFS3468 standardile. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega ja malmist kaantega.
Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel
peab olema 400 kN ja mujal 250 kN. Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt
kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned
paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega.
Torustikule paigaldada restkaevud, milleks on teleskoopne PE plastkaev De 560/500 mm ISO-SVK
800 settepesa mahuga 300 l, settepesa sügavus 80 cm. Väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga.
Teleskoobiga restkaevudele paigaldada nelikant De500 restluugid.
Nelikant restluuk De500
Torustike paigaldus ja kaeviku täide
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud.
Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille
konstruktsioon on järgmine:
Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt 150 mm. Tasanduskiht tehakse
liivast või kruusast (osakeste suurus max 16mm). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil
vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Plastikust
torudel on lubatud transpordi või paigalduse käigus tekkivaid vigastusi kuni 1/10 toru seina
paksusest. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves
pikkuses.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 18/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv,
kruus (osakeste suurus max 16 mm) või killustik (fraktsiooniga 8/16 mm) tihendusaste peab olema
vähemalt 98%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas.
Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru
ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani
ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht
ulatub 30cm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal
mehhanismidega. Sõidutee konstruktsioonid paigaldatakse vastavalt teede projekteerimise
standarditele. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid
läbimõõduga üle 300 mm.
Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast.
Kaeviku tagasitäite materjal peab olema nõuetekohaselt tihendatav.
Kõik ehitustööd teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Ehitaja koostab eraldi tööde
korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik torustike ühendamiseks vajalikud tarvikud.
Kaeviku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb lähtuda nende valdajate
ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.
Kaevikud tuleb kaevata sellise sügavusega, et oleks võimalik ehitada ka ettenähtud torustike alused.
Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu
kanalisatsioonitorude omavahelisel ühendamisel.
Torude paigaldamisel arvestada tootja firma poolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
3.6 Tehnovõrgud
3.6.1 Üldist
Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi
valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös
kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused
kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega.
Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb
arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti
määratud trassi valdaja poolt.
Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt
sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja
rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi
põhja kaabli alla rajada ≥15cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu)
täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga.
Kõik projektse lahenduse sisse jäävad tehnovõrkude kaevude luugid tuleb tõsta või langetada
projektse pinna tasapinda. Nimetatud võimaluse puudumisel tuleb kaevud asendada uute ujuvate
kaevudega.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 19/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
3.6.2 Veevarustus ja kanalisatsioon
Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad mitmed tarbeveetorud. Kõik olemasolevad
veetorustikud on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud geodeetilisele
alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel.
Vastavalt AS Elveso poolt käesolevale projektile väljastatud tehilistele tingimustele tuli
projekteerimisel arvestada Jaan Vene Projektbüroo OÜ poolt koostatud ´´Viadukti põik 6´´ tööga nr
JV-ASVK-04-2018. Antud töös sisaldunud projektsed trassid on näidatud käesoleva projekti
joonistel.
Tööde teostamisel vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud
tehnilistest tingimustest (AS Elveso 10.01.2019 nr 4-11/2610-1).
3.6.3 Elektrivarustus
Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Elektrilevi OÜ-le ja Elering AS-le
kuuluvad elektriülekande madal- ja kõrgepinge õhu- ja maakaabelliinid. Kõik olemasolevad
elektriülekande liinid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste uuringutega valminud
geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel. Tööde teostamisel
elektriülekande liinide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud tehnilistest tingimustest
(Elektrilevi OÜ 07.12.2018 nr 319925). Projektiga on ette nähtud olemasolevate maakaablite
langetamine ja kaitsmine. Plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel.
Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt.
Välisvalgustus, elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419)
seletuskirjas ja joonistel.
3.6.4 Telekommunikatsioonisüsteemid
Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Telia Eesti AS-le kuuluvad
telekommunikatsioonisüsteemi rajatised (maakaabli, õhuliinid, sidekanalisatsioonid jm). Kõik
olemasolevad telekommunikatsioonisüsteemid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste
uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel.
Tööde teostamisel telekommunikatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda projektile väljastatud
tehnilistest tingimustest (Telia Eesti AS 03.01.2019 nr 31397416). Projektiga on ette nähtud
olemasolevate sidekaablite kaitsmine. Plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani
joonistel. Täpsem kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt.
Välisvalgustus, elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419)
seletuskirjas ja joonistel.
3.6.5 Välisvalgustus
Projektiga on projekteeritud välisvalgustus bussipeatustesse, teeületuskohale ja kahele ristmikule.
Välisvalgustuse plaaniline lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaani joonistel. Täpsem
kirjeldus on esitatud Köide 03 „Riigitee nr. 11332 Jüri bensiinijaama tee projekt. Välisvalgustus,
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 20/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
elektri- ja siderajatiste rekonstrueerimine“ (Crusta Projekt OÜ, töö nr 230419) seletuskirjas ja
joonistel.
3.6.6 Gaasivarustus
Käesoleva projektiga haarataval alal paiknevad olemasolevad Adven Eesti AS-le kuuluvad
gaasitrassid. Kõik olemasolevad gaasitrassid on esitatud projektile koostatud geodeetiliste
uuringutega valminud geodeetilisele alusplaanile ning on nähtavad ka projekti plaanijoonistel.
Projektiga ei ole ette nähtud gaasirajatiste kaitsmist ega ümber paigutamist.
3.7 Keskkonnakaitse ja maastikukujundus
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva
piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele
ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad
olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat
keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel
tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase
ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega.
3.7.1 Müratõkked
Käesoleva projekti koosseisus on koostatud müratõkkeseina projekt, mis on esitatud eraldi köitena:
Köide 3 „Müratõkkeseina projekt“.
3.7.2 Haljastus
Kõik haljastusega seotud küsimused tuleb ehitajal enne tööde algust läbi arutada ning kooskõlastada
Tellijapoolse esindajaga. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) likvideeritakse keskkonnaohutul viisil.
Ehitustööde lõpujärgus planeeritakse ja haljastatakse selleks ettenähtud plaanil tähistatud
pinnad. Haljastus taastatakse ka mujal töödega rikutud aladel. Haljastusena on kasutatud
murukülvi (hmin=10cm). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on
kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne.
Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH
6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi
ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast.
Pk 3+15 vasakus servas on ette nähtud piirata nähtavuskolmnurgas olevate kuuskede võra 5m
kõrguselt maapinnast, teemaa poolselt küljelt.
3.7.3 Muinsuskaitse
Käesoleva projektiga käsitletav ala läbib osaliselt tabelis 2 toodud arheoloogiamälestiste
kaitsevööndeid:
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 21/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Tabel 2 Arheoloogiamälestised
Nimetus Registrinumber Asukoht
1 Kivikalme 18788 PK 0+15; vasakul
2 Kultusekivi 18791 PK 6+12; vasakul
3 Kultusekivi 18794 PK 6+51; vasakul
4 Kultusekivi 18797 PK 7+45; vasakul, tankla alal
5 Kivikalme 18789 PK 7+75; vasakul
Kaitsealused objektid on ära näidatud projekti asendiplaani joonistel.
Kivikalmele reg-nr 18788 peab olema tagatud ligipääs, mistõttu ei ole lubatud juurdepääsu
blokeerida kraavide või piirdeaedade rajamise läbi.
Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka
väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§-d 30–33, 44`3)
on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekatendist puutumata
alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine (meetod:
jälgimine, vajadusel väljakaevamised). Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35
lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava
tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36).
Enne tööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamise loa (MuKS §
24; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Loataotlus kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja
muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks). Juhul kui tööd toimuvad pärast 1. maid, mil jõustub
uus Muinsuskaitseseadus, on tööde alustamise loa taotlemine muutunud. Täpsemat infot muutuste
kohta saab Muinsuskaitseamet anda maikuus.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 22/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
4 TÖÖDE TEOSTAMINE
4.1 Üldosa
Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud töömahuloendites, mille
koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.
Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele
normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde
tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide
ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.
Teetöödel juhinduda Majandus- ja taristuministri määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“
ajakohase versiooni nõuetest.
Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.
detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde
teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse
nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema
määruses nõutud dokumendid.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3
päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja
ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad
peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike
kaitsevahenditega.
Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas
reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide
kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki
teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel
nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb
ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub
võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada
kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis
viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude
ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad,
hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 23/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele.
Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega
saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama
projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta
võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on
keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste
eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.
Keskkonnakaitse aspektid
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva
piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele
ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi
kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud
keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale.
Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega.
Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Täpsemad
võimalused ja veokohad täpsustada kohaliku omavalitsusega enne ehitustööde algust.
Kasutuskõlblike lammutussaadustega käia ümber vastavalt Tellija tingimustele, ülejääk utiliseerida
vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus
Ajutiste liikluskorralduse projekti korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja
teostavate tööde etappidele.
Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse projekti ning kooskõlastama selle tee
valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt
vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a määrus nr 90) toodule.
Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende
liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.
Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele
maavaldustele. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka
erivedude teostamise võimalikkus.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 24/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
4.3 Ettevalmistustööd
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada
garantii aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida
(koordinaadid on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti 1977.a. süsteemis) kõik iseloomulikud
projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks
looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.
Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi
valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad
maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või teostada muud
vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed.
Asendiplaani joonistel märgitud kohtades tuleb likvideerida võsa ning kännud ja vedada
ehitusplatsilt ära. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni.
Võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna
kõrguseni.
Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid,
täitma need pinnasega ning tihendama.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga
konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde
algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb
ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde
algust.
4.4 Ehitustööd
Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse vajalikest kohtadest kasvupinnas ja
ehituseks sobimatu pinnas, likvideeritakse ette nähtud äärekivid, eemaldatakse liiklusmärgid ning
freesitakse asfaltkate. Seejärel kaevatakse välja projektikohased süvendid.
Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb
ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida,
et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega).
Ehitatakse välja projektis ette nähtud teealused jm. rajatised. Rajatakse ettenähtud tehnovõrgud ning
paigaldatakse ettenähtud kaitse- ja reservtorud. Paigaldatakse ette nähtud valgustite mastid.
Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse põikkaldega 4%.
Ehitatakse välja uued mulded ja alused. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse
karjäärist. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende
filtratsioonimoodul peab vastama „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi
juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud
standarditele. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa. Muldepinnase
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 25/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
tihendamist kontrollida vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi
juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud
standarditele.
Peale mulde väljaehitamist ehitatakse kihtide kaupa järjest välja katendikihid vastavalt katendi
tüüpidele.
Täitematerjalist aluskiht (filtratsioonimooduliga k≥1,0m/ööp) rajatakse vastavalt katendi tüüpidele.
Dreenkihi pealmine kiht ehitatakse põikkaldega 2,5% sõiduteedel, 2,0% jalgteedel.
Peale dreenkihi/täitematerjalist aluskihi tihendamist ehitatakse välja killustikalused ning rajatakse
kompleksstabiliseeritud alused.
Peale killustikaluste valmimist paigaldada äärekivid ning asfaltbetoonist katted. Kogu
katendikonstruktsioon on täpsemalt kirjeldatud punktis 3.3.1.
Seejärel täidetakse vajalikes kohtades äärekivide tagused kasvumullaga ja teostatakse murukülv.
Haljastada on ette nähtud asendiplaanil näidatud alad ning ehitustegevuse käigus rikutud alad.
Välisnõlvade tekkimisel rajada nõlvad minimaalse kaldega 1:3 sõidutee puhul ning 1:1,5 jalgtee
puhul.
Paigaldatakse liiklusmärgid ja markeeritakse teekate.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja
ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta.
Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.
4.4.1 Äärekivid ja saared
Enne asfaltkatte kihtide paigaldamist tuleb selleks ette nähtud kohtadesse paigaldada vastavat tüüpi
äärekivid. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse, selleks peab olema rajatud minimaalselt
8cm paksune betoonalus (C16/20) kogu pikkuses, nn pätsikeste kasutamine pole lubatud.
Betoonkivi sõiduteepoolne pool peab olema 1/3 ullatuses äärekivi kõrgusest olema kaetud
betoonseguga, tagumine pool peab olema 2/3 kivi kõrgusest olema kateud betoonseguga.
Kleebitavate äärekivide kasutamine ei ole lubatud.
Viimaste nö. katte serva joonel paiknevate äärekivide (lõpukivide) otsad tuleb viia alla 0-tasapinda,
seda eriti põhitee äärde jäävate äärekivide puhul. Äärekivide paigaldamisel tuleb arvestada, et
üldiselt tuleb äärekivi viia madaldatud kõrguseni 2 kivi pikkusel, erandkorras s.t. kitsendatud
oludel, võib seda teha ka 1m ulatuses. Projekti joonistel (asendiplaanil) on eraldi tingmärgiga ära
näidatud madaldatud äärekivide osad (pikkused). Näidatud lõikudel (kohtades) tuleb äärekivid
rajada kogu ulatuses langetatutena, vajalikud kaldosad tuleb toodud lõikudele väljamärkimisel
juurde arvestada.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 26/27
Riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93; PÕHIPROJEKT
Viadukti tee, Rae vald, Harjumaa
Reaalprojekt OÜ töö nr P18116; KÖIDE 1 – TEEDEEHITUSLIK OSA
4.5 Kasutamis- ja hooldamisjuhend
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe
tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92).
Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. Projektlahenduse realiseerimisel ei ole ette näha täiendavad
hooldekulusid.
P18116_PP_TL-E_seletuskiri.doc lk 27/27
KORRALDUS
17.04.2020 nr 1-3/20/060
Ehitusloa andmine riigitee nr 11332 Jüri
bensiinijaama tee km 0-0,93 lõigu ümberehitamiseks
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1 Asjaolud
Maanteeamet algatas 24.03.2020.a ehitusloa menetluse riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km
0–0,93 ümberehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal, vastavalt projektile „Riigitee
nr 11332 km 0-0,93 Jüri bensiinijaama tee põhiprojekt“ (töö nr P18116).
Väljavõte riigitee nr 11332 km 0-0,93 Jüri bensiinijaama tee põhiprojektist (asendiplaani joonised
ja seletuskiri) on nähtav lingilt https://pilv.mkm.ee/s/6VvnSXuBSKyOIvg.
1.2. Menetluse käik
Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 3 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega, ja arvamuse avaldamiseks
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada ehitusseadustiku
(EhS) § 42 lõike 7 alusel.
Maanteeamet otsustab keskkonnamõju algatamise vajaduse EhS § 42 lõike 2 alusel.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23 lõigete 1 ja 2 ning
§ 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta
seisukoha asjaomastelt asutustelt:
1) Keskkonnaamet;
2) Rae Vallavalitsus;
3) Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond;
4) Terviseamet.
2. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 38, § 42, § 101 lõike 2, KeHJS § 3 lõige
1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, ning
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, majandus-
ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3
2
ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise
planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1,
3. OTSUS
1. Anda ehitusluba riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0–0,93 ümberehitamiseks.
2. Jätta algatamata riigitee nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0–0,93 ümberehitamise
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS §
6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 4 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui
kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning
üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale,
kultuuripärandile ega inimese tervisele, heaolule ega varale. Negatiivse mõju
vältimiseks rakendada ehitusprojekti koostamisel järgmiseid meetmeid:
2.1 Ehitustegevusega ei ole lubatud kahjustada projekteeritava tee läheduses paiknevaid
arheoloogiamälestisi. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud
arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul
ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
2.2 Vältida tuleb ehitustöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel (teele lähimad teadaolevad
puurkaevud asuvad teelõigust ~20 m kaugusel, millele on moodustatud
sanitaarkaitseala 10 m).
2.3 Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m kaevudest ja veekogudest.
2.4 Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on
vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse
sattumine pinnasesse ja põhjavette.
2.5 2.5. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatse mitte planeerida
majapidamiste lähedale. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2.6 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut
teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks
mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.7 Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
2.8 Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad
jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti
on keelatud.
2.9 Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
3
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
3. Ehitusluba avaldada Maanteeameti kodulehel.
4. Ehitusloa andmise korraldus edastada ehitusloa menetlusse kaasatud isikutele ja
asutustele.
4. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide haldusmenetluse seadusest sätestatud korras
30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud
korraldusest teada saama, või esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Tee ehitusluba
Lisa 2. KMH eelhinnang
Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 4. P18116_PP_TL-2AP-01
Lisa 5. P18116_PP_TL-2AP-02
Lisa 6. P18116_PP_TL-2AP-03
Lisa 7. P18116_PP_TL-E_seletuskiri
Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a
määrus nr 67
„Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende
taotluste vorminõuded ning teatiste ja
taotluste esitamise kord”
Lisa 15
TEE EHITUSLUBA
X avalikult kasutatav tee X rajamiseks
…….avalikkusele ligipääsetav eratee X ümberehitamiseks
….…silla, viadukti, tunneli ……laiendamiseks
……osa asendamiseks samaväärsega
……lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1-3/20/060
Tee ehitusloa andmise kuupäev 17.04.2020
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4
10916 Tallinn
Ametniku nimi Andres Urm
Ametniku ametinimetus taristu arendamise osakonna juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused Teostada müratõkkeseinte kontroll
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 11332 km 0-0,93
Jüri bensiinijaama tee ümberehitus
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Reaalprojekt OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 608 1100
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11332 km 0-0,93
Jüri bensiinijaama tee põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number P18116
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisa 3
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Telia Eesti AS Otsus:
Pädev asutus eeldab, et Telia Eesti AS poolt
kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud
tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud.
2 Elektrilevi OÜ Pädev asutus eeldab, et Elektrilevi OÜ
poolt kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud
tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud.
3 Aqua Marina AS Pädev asutus eeldab, et Aqua Marina AS poolt
kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud
tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud.
4 Adven Eesti AS Pädev asutus eeldab, et Adven Eesti AS
poolt kooskõlastatud projekt on kooskõlas esitatud
tingimustega ning ehitusloa eelnõu on heakskiidetud.
5 Elering AS Väljastas 25.03.2020 kirjaga nr 12-9/2020/130 Selgitus:
26.03.2020 tehnilised tingimused. Elering AS on kooskõlastanud ehitusloa aluseks olnud
15-1/18-52572/14742- põhiprojekti 03.05.2019 kirjaga nr 12-9/2019/186.
2 1. Projekteeritavale alale ulatub Elering AS 110kV
õhuliini Järve-Jüri L100B kaitsevöönd, mis on Otsus:
25 m liini telgjoonest mõlemale poole. 1) Arvestada ehitustööde ajal Elering AS nõuetega.
2. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta 2) Lugeda Elering AS ehitusloa eelnõu
kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude heakskiidetuks.
detailplaneeringuid ja servituudialasid.
Lisa 3
3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda
lubatud kaugustest ja liinirajatiste
kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab
kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise
kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77.
(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest
"Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on
keelatud tõkestada juurdepääsu
elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega
elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni
ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib
ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti
korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini
kaitsevööndis massiüritusi).
4. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel
õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine
gabariit tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel
juhtme temperatuuril +60°C
5. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest
juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele.
Valgusti konstruktsiooni ning liini lähima
faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima
ka juhul kui konstruktsioon kukub liini suunas
(juhtme temperatuuri +60° juures).
6. Kommunikatsioonide projekteerimisel võib 110
kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone
paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti
vundamendist. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV
ÕL masti maanduskontuuri.
Lisa 3
7. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni
olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete
kohta piirkonna käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539
44581.
8. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti
tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos
lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri
vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid
saata aadressile
[email protected] ;
9. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on
lubatud ainult pärast kooskõlastamist,
vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis
töötamise loa väljastamist Elering AS-lt.
10. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile
[email protected] .
6 AS Elveso 1) Olemasolev veetorustik Viadukti tee ääres, mis Selgitus:
02.04.2020 jääb projekteeritud kergliiklustee ja bussipeatuse 1) Olemasolevat veetorustikku ei saa seoses
15-1/18-52572/14742- vahele, projekteerida ümbertõstetavaks kahe meetri olemasoleva gaasitrassiga ümber tõsta. Torustik
3 kaugusele kergliiklustee ja bussipeatuse taha. kaitsta ja vajadusel soojustada.
2) Geoalus puudulik, puudu on Viadukti põik 6 2) Geodeetiliste uuringute teostamise ajal ei olnud
ÜVK liitumispunktid. Viadukti põik 6 ÜVK liitumispunkte välja
3) Ehitustööde teostamisel järgida AS ELVESO ehitatud.
tehnilisi üldnõudeid http://elveso.ee/vesi/tehnilised-
yldnouded-/. Elveso AS on kooskõlastanud ehitusloa aluseks olnud
4) Eelnev AS ELVESO kooskõlastus 184VK, põhiprojekti 23.05.2019 kooskõlastusnumbriga 184/VK,
23.05.2019 ei kehti enam. mille järgi kooskõlastus kehtib kuni 23.05.2020. a.
Otsus:
1) Olemasolevat veetorustikku ümber ei projekteerita.
2) Ehitustööde alguses tutvub töövõtja projektiga ning
täpsustab Viadukti põik 6 ÜVK liitumispunktid.
Lisa 3
3) Arvestada ehitustööde teostamisel AS Elveso tehniliste
nõuetega
4) AS Elveso kooskõlastus 184VK kehtib 1 aasta, kuni
23.05.2020. a.
5) Lugeda Elveso AS ehitusloa eelnõu heakskiidetuks.
7 Keskkonnaamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1kohaselt esitab pädev Selgitus:
asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral Keskkonnaamet on kaasatud seisukoha arvamuse andjana
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktidest ehitusloa menetlusse seoses KMH algatamata jätmisega.
tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse
esemega. Keskkonnaametil lasub ehitustegevusega Otsus:
seonduva kooskõlastamise kohustus üksnes siis, kui 1) Arvestada ehitusloa korralduse otsustava osa
kooskõlastamise kohustus tuleneb ka mõnest teisest punktis 2 esitatud meetmetega ehitusperioodi
õigusaktist (looduskaitseseaduse § 14 lg 1 jooksul.
nimetatud juhtudel, puurkaevu ja -augu ehitusloa 2) Lugeda KMH algatamata jätmise otsus arvamuse
eelnõud (ehitusseadustiku § 126 lg 1), andja poolt heakskiidetuks.
maaparandussüsteemi ehitusprojektid
(maaparandusseaduse § 8 lg 4 p 3)). Muudel
juhtudel puudub kohustus kooskõlastuse võtmiseks
Keskkonnaametilt ning Keskkonnaamet ei saa
kooskõlastust väljastada. Jüri bensiinijaama tee km
0-0,93 projektalalei ole Keskkonnaregistri andmetel
looduskaitseseadusealusel kaitstavaid objekte.
Samutiei kavandata uut puurkaevu või puurauku
ning pole tegemist maaparandussüsteemi
ehitusprojektiga. Arvestades eelnevat puudub
Keskkonnaametil õiguslik alus kõnealuses
menetluses kooskõlastavate asutuste hulka
kuulumiseks.Keskkonnaamet palub
kooskõlastustabelit vastavalt korrigeerida või
lisadaõigusaktidest tulenevpõhjendus, miks peab
Maanteeamet vajalikuks kõnealuse ehitusloa eelnõu
kooskõlastamist Keskkonnaametiga.
Lisa 3
Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi
KeHJS) tulenevalt asjaomase asutusena
seisukoha KMH vajalikkuse kohta riigimaantee nr
11332 Jüri bensiinijaama tee ümberehituse
ehitusloa väljastamisel.
Korralduse eelnõus on Maanteeamet jõudnud
järeldusele, et Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93
ümberehituse ehitusloa väljastamisel ei ole vaja
algatada KMH-d, sest kavandatava tegevusega ei
kaasne olulist keskkonnamõju KeHJS mõistes.
Keskkonnaamet nõustub, et kui jälgitakse
korralduse eelnõu otsustava osa punktis 2 esitatud
meetmeid, ei kaasne kavandatava tee ehitusega
eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KMH
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
8 Terviseamet Vastavalt rahvatervise seaduse § 12 lg 3 kohaselt Selgitus:
esitab avalik-ja eraõiguslik juriidiline isikning Terviseamet on kaasatud seisukoha arvamuse andjana
füüsiline isik kohaliku omavalitsuse nõudel ehitusloa menetlusse seoses KMH algatamata jätmisega.
tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli,
lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid Otsus:
osutava ettevõtte ning ilu-ja isikuteenuseid osutava 1) Lugeda KMH algatamata jätmise otsus arvamuse
ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi andja poolt heakskiidetuks.
koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse
kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu
andmiseks.
Kõnealune ehitusprojekt ei kuulu eelneva loetelu
alla, mistõttu ei ole ametil võimalik hinnangut anda.
Lisa 3
1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr tunnus esitatud arvamuse osas
1 Viadukti põik 6 65301:002:1770 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
2 Kaevu tee 2a 65301:002:1473 Selgitus:
Maaomanik allkirjastas digitaalselt
ehitusloaeelnõu ja saadetud lisad
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
3 Kaevu tee 65301:002:1762 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
4 Viadukti põik 2 65301:002:0215 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
5 Kirsi tee 2a 65301:001:4626 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
6 Kirsi tee 65301:002:1763 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
7 Kirsi tee 1a 65301:002:1745 Otsus:
Lisa 3
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
8 Viadukti tee 1 65301:002:1750 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
9 Põrguvälja tee 9 65301:002:1320 Otsus:
// Viadukti tee 2 Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
10 Viadukti tee 4 65301:001:4625 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
11 Tuuleveski 65301:002:1013 Antud faili sellelt lingilt ei leitud, endiselt. Selgitus:
Maaomanikuga sai telefoni teel suheldud
ning pilvelingil olevad materjalid
saadetud e-maili teel.
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
12 Põllukivi 65301:001:3115 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
13 Rukki tee 65301:001:4087 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
14 Rukki tee 2 65301:001:2914 Selgitus:
Lisa 3
Maaomanik allkirjastas digitaalselt
ehitusloaeelnõu ja saadetud lisad
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
15 Bensiinijaama 65301:001:1586 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
16 Kaevu tee 2 65301:002:1472 Otsus:
Pädev asutus eeldab, et piirneva
kinnisasja omanik ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
2. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet kooskõlastab tee ehitusloa. Otsus:
1) Arvestada esitatud ettepanekutega ehituse
Juhime tähelepanu sellele, et Pildikülas Viadukti põik 2 perioodil.
asuv arheoloogiamälestis Kivikalme (reg-nr 18789) on 2) Lugeda Muinsuskaitseameti poolt
projekti joonisele kantud punktobjektina, kuid tegelikult on ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks.
tegemist 13 m läbimõõduga kuhjatisega. Suurem osa
kalmest paikneb Viadukti põik 2 kinnistul, kuid osa sellest
(selle idapoolne osa) jääb nimetatud kinnistu aiaga
ümbritsetud alast väljapoole ning ulatub ca 4 m ulatuses
projektialale Viadukti põigu teel (vt lisatud joonis 1). On
äärmiselt oluline, et tööde käigus ei kahjustataks kalme
osa, mis projektialale jääb, kuna kalme kivikonstruktsioon
ning sinna maetud inimluud koos hauapanustega paiknevad
Lisa 3
üsna maapinna lähedal. Seetõttu ei ole lubatud üle kalme
sõita raskete masinatega, samuti ei tohi seda ala kasutada
ladustamiseks ning maapinna kahjustamist tuleb igal juhul
vältida. Pärast töid tuleb tagada heakord mälestisel ja selle
ümbruses.
2 Rae Vallavalitsus Rae vald andis omapoolse kooskõlastuse 13.04.2020 nr 8- Otsus:
5/3409-1 Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
3 Maaamet Projektiga on hõlmatud järgmised kinnisasjad, mille Selgitus:
riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud
asutus Maa-amet: Otsus:
Harju maakonnas Rae vallas Lehmja külas Viadukti 1) Ehituse ajal arvestada Pildiküla PON
tee 4 (katastriüksuse tunnus 65301:001:4625, mikrosüsteemi ja fiiberoptilise sidekaabli
pindala 3,49 ha,sihtotstarve maatulundusmaa paigalduse tööprojektiga.
100%). Projekti alusel taotletava äralõike 2) Korraldada Maa-ameti poolt nimetatud
2 kinnisasjade jagamine.
ligikaudne pindala on 1204 m . Maakorralduslikult
moodustatavate katastriüksuse sihtotstarbeks on 3) Jagamist puudutavad dokumendid
transpordimaa 100 % (007 Transpordimaa L). palume edastada Maa-ameti
Lisa 3
Äralõige on vajalik projekteeritud kergliiklustee maakorralduse osakonna nõunikule
jaoks; Maarja Virksile.
Harju maakonnas Rae vallasPildikülas Kirsi tee 2a 4) Lugeda Maa-ameti poolt ehitusloa eelnõu
(katastriüksuse tunnus 65301:001:4626, pindala kooskõlastatuks.
2494 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Projekti alusel taotletava äralõike ligikaudne
pindala on 291 m2. Maakorralduslikult
moodustatavate katastriüksuse sihtotstarbeks on
transpordimaa 100 % (007 Transpordimaa L).
Äralõige on vajalik projekteeritud kergliiklustee
jaoks. Juhime tähelepanu, et „Harjumaa, Rae vald,
Pildiküla PON mikrosüsteemi ja fiiberoptilise
sidekaabli paigalduse tööprojektiga “(töö nr PF970,
koostaja Corle OÜ) on kinnisasja läänenurka
projekteeritud siderajatis. Maa-amet on projekti
kooskõlastanud 14.10.2019 kirjaga nr 6-3/19/1599-
2. Palume arvestada projektlahendusega.
Maa-ametil ei ole vastuväiteid tee ehitusloa menetluse osas
riigitee 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0-0,93
rekonstrueerimiseks ning nõustub Viadukti tee 4 ja Kirsi
tee 2a kinnisasjadest äralõigete tegemisega. Palume
Maanteeametil korraldada nimetatud kinnisasjade
jagamine. Jagamist puudutavad dokumendid palume
edastada Maa-ameti maakorralduse osakonna nõunikule
Maarja Virksile (e-post
[email protected], telefon
5198 7295). Maa-amet jätkab menetlust taotletud alade
üleandmiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele pärast
jagamise kannete registreerimist maakatastris ning
moodustatavate kergliiklustee jaoks vajalike
katastriüksuste kandmist eraldi kinnistu registriosadesse.
Lisa 3
4 Rahandusministeeriumi Otsus:
regionaalhalduse Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
osakond kooskõlastatuks.
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud
ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).