dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kohtla - Järve linna vastus

Maanteeamet · 17. aprill 2020
Viit
18-3/20-0345/390-4
Registreeritud
17. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
18 Järelevalve korraldamine
Sari
18-3 Ehitusseadustiku alased järelevalve dokumendid
Toimik
18-3/20-0345
Vastutaja
Kairo Korjas (MA, Õigusosakond, Järelevalvekeskus)
Lahendamise tähtaeg
19. aprill 2020

Failid

  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-2_19-2885-007 (1).bdoc325 KB
  • 📎Sinivoore 7.msg375 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.04.2020 Juurdepääsupiirang kehtib: 15. apr 2025 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistu Katse tn 9 15.04.2020 nr 16-2/19-2885-007 30327 Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond ÄRAKUULAMISÕIGUS Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA, kuni 1.01.2019 Tehnilise Järelevalve Amet, TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 3 alusel teostab riiklikku järelevalvet ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle ning tulenevalt EhS § 130 lg 3 p 2 kontrollib ehitise kasutusjärgset ohutust. Tuginedes allpool toodule palub TTJA teie seisukohta hiljemalt 30. juuniks 2020 asjakohase selgituse, arvamusete ning võimalike vastuväidetega, tegevuste ja tähtaegade osas, mida on kavas rakendada hoone tehnilise seisukorra monitoorimiseks, eksperdi kaasamiseks hoonete seisukorra fikseerimisel ja võimalike parandusmeetmete rakendamiseks. Kohtla-Järve linnavalitsus teavitas 24.08.2017 Keskkonnaministeeriumi (KeM), MKM-i ja TJA-d endise Kukruse kaevanduse altkaevandatud aladel asuvate korterelamute probleemidest Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonis. Asjaolude selgitamiseks tutvus TJA 26.09.2017 olukorraga kohapeal, viies läbi paikvaatluse hoonetes aadressidel Sinivoore tn 5, Sinivoore tn 7, Sinivoore tn 9, Sinivoore tn 11, Sinivoore tn 13, Katse tn 7 ja Katse tn 9. Toimingute eesmärgiks oli eelnimetatud hoonete tehnilise seisukorra visuaalne hindamine. TJA hinnangul oli vajalik hoonetes tekkinud pragude tekkepõhjuste väljaselgitamiseks koguda täiendavat informatsiooni, mille järel telliti osadele hoonetele (Katse nt 7, Sinivoore tn 7, Sinivoore tn 13, Sinivoore tn 15, Outokumpu tn 15 ja Outokumpu tn 17) auditid. Detsembris 2017 valmis Ekif OÜ (auditi läbiviija Andres Järvan, kutsetunnistus nr 106117) poolt koostatud erakorraline audit töö nr 1712-018 Kohtla-Järve linnas asuvate korterelamute kohta. Auditist selgus, et Sinivoore tn 7 ja 13 korterelamutel esineb kogu hoone ulatuses ligi kaks korda rohkem koormatud keskmise pikikandeseina olulisi vajumisi võrreldes välimistega Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 ja sellest tulenevaid kahjustusi. Ühe iseloomuliku kahjustusena mõlema hoone puhul võib välja tuua trepikodade vahelaepaneelide nihkumise üksteise suhtes, mis põhjustab pingeid põrandates, murdes lahti katteplaate. Katse tn 7 asuva korterelamu ülevaatusel avastati samuti pinnasekihtide sügavamate kihtide liikumisest tekkinud pragusid, kuid need ei ole nii märkimisväärsed kui Sinivoore tänava hoonetel. Auditi läbiviimise käigus täheldati, et liikumised seintes on jätkuvad. Praeguses olukorras ei tohiks lubada lähipiirkonnas tegevusi, mis tekitavad tavapärasest suuremat vibratsiooni. Juulis 2018 valmis Eesti Geoloogiateenistuse pool koostatud Kohtla-Järve linna Sinivoore ja Outokumpu tänavate piirkonna altkaevandatud ala uuring. Uuringu peamised järeldused olid, kõige suurema hilisvajumise riskiga aladeks on uuringualal strekkide ja lankide ala. Hooned on enamasti rajatud täiteriitadele langetatud alale, kus suuremad maapinna vajumised on juba toimunud ehituseelsel ajal. Strekkide täitmine hoonete läheduses on tehniliselt keeruline, aga võimalik. Ehitusele eelnenud uuringutes on soovitatud hooned rajada raudbetoonist jäigastusvööga aga seda pole alati tehtud. Vajumisi on põhjustanud varieeruva laiusega vundamendi alune liivapadi ja selle ebaühtlane tihendamine. Augustis 2018 valmis Ekif OÜ poolt koostatud erakorraline audit töö nr 1712-018 jätku-uuring töö nr 1808-027. Auditi läbiviimisel jälgiti hooneid aadressiga Sinivoore tn 7, Sinivoore tn 13 ja Outokumpu tn 15. Lisaks teostati visuaalsed vaatlused kahjustustega Sinivoore tn 15 ning Outokumpu tn 17 korterelamutes. Uuringu monitoorimise tulemuste ja paikvaatlusel kogutud info põhjal võis järeldada, et kõigi viie hoone puhul saab pragude (kahjustuste) tekkimine peaaegu alati alguse raskemalt koormatud keskmise kandeseina vajumisest. Eriti tõsised kahjustused tulevad esile selles piirkonnas, kus hoonete alt jooksevad läbi kogumis- või külgstrekid. Septembris 2018 valmis Tartu Ülikooli Geoloogia Osakonna Kohtla-Järve Outokumpu ja Sinivoore tänavate piirkonna georadari uuring. Uuritud maapinnakihtides ei hakanud silma suure nihkega murranguid tervikute kõrval. Maapinda tekkinud lohkude peamisteks põhjusteks on peenemaosalise materjali ära kandumine suuremate kivide vahelt. Oktoobris 2018 valmis Ekif OÜ poolt koostatud erakorraline hinnang töö nr 1810-028 seoses mänguväljaku rajamisega kinnistule Sinivoore tn 7a. Selle raames viidi läbi ülevaatus Sinivoore tn 7 hoonesse paigaldatud majakatele. Majakate mõõtmised näitasid, et mänguväljakupoolse läänetiiva välisseina ja sellega liituva põikseinaga seotud pragude avanemise-sulgumise kiirus oli intensiivsem võrreldes eelmistel kordadel fikseerituga. Siiski ei saa üheselt määratleda, kas see on otseselt seotud lähedal paikneva ehitustegevusega. Detsembris 2018 valmis IPT Projektijuhtimine OÜ (ekspert Peeter Talviste, kutsetunnistus nr 124363) altkaevandatud ala stabiilsuse analüüs töö nr 18-11-1460. Eksperdi hinnangul elamute pragunemise põhjusteks on altkaevandatud ala maapinna vajumiskiiruse erinevused, liivapadja väljakanne lubjakivi pragudesse ja lõhedesse ning arvatavasti on teatud mõju ka ehituskvaliteedil. Kaevanduse lae suureulatusliku varisemise tõenäosus on väike ja ala stabiilsus üldjoontes vastab möödunud sajandil tehtud ja ehitamisele eelnenud prognoosidele. Jaanuaris 2019 valmis ning aprillis 2019 viis Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia 2 Inseneribüroo OÜ läbi reeperite vajumiste mõõtmised Kohtla-Järve Lõuna mikrorajoonis. Hoonete reeperite valikuline nivelleerimine näitas, et viimase 35 aasta jooksul, perioodil detsember 1983 – jaanuar-aprill 2019, on nivelleeritud reeperid keskmiselt vajunud maksimaalselt 1 mm/aastas. Eesti ca 60-aastase vajumisvaatluste praktiliste kogemuste seisukohalt võib seda võrrelda hästi stabiliseerunud hoonete vajumiskiirusega. Teostatud uuringute järgselt toimus 19.06.2019 ühine kohtumine TTJA, Kohtla-Järve linnvalitsuse, korteriühistute esindajate ja elanike vahel. Eelmine kohtumine ja edasiste plaanide tutvustamine toimus antud teemadel detsembris 2018. Viimase kohtumise eesmärgiks oli TTJA poolt anda ülevaade ja tutvustada uuringutulemus. Kohtumise järgselt edastas TTJA uurimistööd ja ekspertiisid Kohtla-Järve linnavalitsusele ning juhtis tähelepanu, et edasiste tegevuste osas tuleb tulevikus kindlasti jätkata regulaarsete vajumismõõtmiste läbiviimist koos vajumise analüüsiga hoonete seisundile ning hoonetes tehnilise seisukorra ja pragude tekkimise ning arengute monitoorimist. TTJA teostas 7.08.2019 Katse tn 9 korterelamus visuaalse vaatluse, vaadeldi hoonet väljast. Käidi trepikodades ja keldrites, korterites ei käidud. Paikvaatluse kohta koostati menetlustoimingu protokoll nr 16-2/19-2885-003. TTJA edastas 30.10.2019 kontrolltulemused korteriühistule ja teavitas tulemustest Kohtla-Järve linnavalitsust. Korteriühistu esitas 11.11.2019 TTJA-le vastuskiri selgituste ja arvamusega hoone seisukorra kohta. 8.11.2019 esitati TTJA-le Sinivoore ja Outokumpu tänava hoonete korteriühistute esindajatelt ühine (11 korteriühistut) selgituskiri seoses Lõuna mikrorajoonis asuvate hoonete seisukorra ja edasiste planeeritavate tegevuste kohta. TTJA oma 21.11.2019 vastuskirjas korteriühistutele selgitas, et Lõuna mikrorajooni korterelamute projekteeritud eluiga on möödas või kohe möödumas ning antud piirkonnas asuvatel hoonetel esinevad varasemalt toimunud vajumiste tõttu kahjustused, mis vajavad jälgimist. Korterelamute omanikud peavad järjepidevalt tegelema hoonete ja seal asuvate pragude monitoorimisega, et õigeaegselt võtta kasutusele vajalikud meetmed korterelamute korrastamiseks, et vältida ohuolukorra tekkimist. Ehitiste remonttööde planeerimisel ja korrashoiu korraldamisel peavad omanikud koostöös spetsialistidega otsustama sobivad meetmed, mis tagaksid hoonete korrasoleku ja ohutuse. Tõsisemate kahjustustega hoonete puhul tuleb koheselt koostöös ehitusinseneriga leida lahendused, kuidas parandada hoonete tehnilist seisukorda ning hoida ära võimalik olukorra halvenemine. TTJA selgitab, et EhS § 8 kohaselt peab ehitis ja ehitise kasutamine olema ohutu. Ehitis ja ehitise kasutamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. EhS § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu, ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust. EhS § 16 lg 1 kohaselt tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. EhS § 16 lg 2 kohaselt tuleb ehitist kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. EhS § 19 lg 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise ja ehitise kasutamise 3 vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. EhS § 19 kohaselt kannab vastustust hoone ohutuse eest selle omanik. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 34 lg 2 valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu, nimetatu aga ei tähenda omaniku vastutuse delegeerimist hoone ohutuse tagamisel. Tulenevalt sellest esitatakse nõuded korteriühistule, kellel lasub kohustus teha see teatavaks oma liikmetele. Kaasomanikena vastutavad kõik ühistu liikmed võrdselt ehitise ohutuse eest. TTJA on seisukohal, et hoone seisukorda tuleb järjepidevalt monitoorida ja kaasata pädevad eksperdid ning tõsisemate kahjustuste korral õigeaegselt kasutusel võtta vajalikud meetmed mis hoiaksid ära ohuolukorra tekkimise. Tõsiste kahjustuste korral tuleb koheselt kasutusele võtta meetmed, millega parandada hoone tehnilist seisukorda ning mis hoiaks ära selle halvenemise. Sellest kõigest tulenevalt kaalub TTJA ettekirjutuse tegemist seoses ehitise ohutuse tagamisega eesmärgipärasel kasutamisel, kohustades hoone tehnilist seisukorda pidevalt jälgima ja tõsisemate kahjustuste korral võtma kasutusele meetmed tekkinud olukorra likvideerimiseks või edasiste kahjustuste tõkestamiseks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Tuginedes eeltoodule palub TTJA teie seisukohta hiljemalt 30. juuniks 2020 asjakohase selgituse, arvamusete ning võimalike vastuväidetega, tegevuste ja tähtaegade osas, mida on kavas rakendada hoone tehnilise seisukorra monitoorimiseks, eksperdi kaasamiseks hoonete seisukorra fikseerimisel ja võimalike parandusmeetmete rakendamiseks. Vastuskirja palume edastada TTJA e-posti aadressile [email protected]. Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. EhS § 133 kohaselt ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 6400 ja juriidilisele isikule kuni 64 000 eurot. Lugupidamisega 4 (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Karu ehitusosakonna peaspetsialist 6672102 [email protected] 5 Saatja: Deniss Veršinin <[email protected]> Saaja: Kairo Korjas Teema: Sinivoore 7 Tere Kairo! Manuses leiate kirja, mis tuli TJA poolt, siis mul tekib küsimus, kuidas ma saan asfalteerida antud juhul? Lugupidamisega Deniss Veršinin Majandusteenistuse abilinnapea Kohtla-Järve Linnavalitsus www.kohtla-jarve.ee <http://www.kohtla-jarve.ee/> 30395, Keskallee 19, Kohtla-Järve Tel. +372 337 8504 Mobiil: +372 586 69 690 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> ***AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel