dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ehitisregister- Tartumaa Tartu vald Kõrveküla alevik gaasitorustiku ehitusteatis, menetlus nr 209121

Maanteeamet · 20. aprill 2020
Viit
15-2/20/15029-4
Registreeritud
20. aprill 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Peeter Uibo (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22015029-4 20.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc2056 KB

Sisu (failidest)

LISA * * TARTU MAAKOND TARTU VALD N KÕRVEKÜLA ALEVIK 22210 KÕRVEKÜLA-LÄHTE TEE L3 KATASTRITUNNUS 79403:002:0048 OMANDIS OLEVA MAA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA PLAAN 1:250 TARNEPUNKT KINNISTU PIIRIL 01 04 OLEMASOLEV GAASITORU 02 03 De90x8.2 De40x3.7 Koordinaadid L-EST 97 PUNKT X= Y= 01 6479058.860 661383.511 02 6479056.784 661383.368 03 6479056.808 661384.491 04 6479058.887 661384.652 MÄRKUSED KOORDINAATSÜSTEEM: L-EST97 KINNISTUTE JA MAAKASUTUSE PIIRID KASUTUSÕIGUSE ALA 2.349 m² PROJEKTEERITUD A-KAT GAASITORUSTIK KAITSEVÖÖND 1m MÕLEMAL POOL TORUSTIKU VÄLISPINDA. PROJ. TORUSTIKU KASUTUSÕIGUSE ALA KOOSTAS: ALAR LOIGU (ALEKS-PROJEKT OÜ) 31.03.2020a ÜHENDUSKOHT OLEMASOLEVA TORUSTIKUGA SÕLM G-1 GAASITORUSTIKU PRIKIPROFIIL GAASITORU PE100, Ø40x3.7 OLEMASOLEV GAASITORU PE100, ∅90x8.2 G-1 .7 x3 40 De MAA-KRAAN De40 ELEKTERKEEVISE PUURSADUL PE100, De90x40 G-4 G-2 G-3 G-1 SÕLME TÄHIS OLEMASOLEV MAAPINNA KÕRGUS (m.ABS) PROJ.MAAPINNA KÕRGUS (m.ABS) KELDRISISESTUS SÕLM G-4 TORU PÕHJA KÕRGUS (m.ABS) TORU RAJAMISSÜGAVUS (m) PE100/STL ÜLEMINEK +GF+ d/DN 32/25 SDR11 TORU PARAMEETRID ELEKTERKEEVISE ÜLEMINEK +GF+ ∅40x32 SDR11 VAHEKAUGUS (m) 50mm KUMMIMANSETT EDASI VAATA EDASI VAATA JOONIS GV-1 JOONIS GV-3 SIRGESTATUD TRASSI SKEEM PE100 GAASITORU ∅40x3.7 SDR11 MANTELTORU PVC/CPE VÕI PE ISOLATSIOONIGA TERASTORU ∅33.7x4.0 SAMAVÄÄRSEST PLASTIST TIHEND, MÕLEMAL POOL SEINA Muudatus Nimi Kuupäev Kirjeldus MÄRKUS: MAA-ALUNE HOONESISESTUS PEAB OLEMA VEE- JA GAASITIHE Objekt: Tellija:: Töö nr: Projekteerija A. Loigu TARTU MAAKOND TARTU VALD 12.02.20 20G019 KÕRVEKÜLA ALEVIK VASULA TEE 13 ERAISIK GAASIVARUSTUS ALEKS-PROJEKT OÜ Võru tn. 254 Joonis: Mõõt: 1:50/1:500 Reg. 10984670 Tartu 50115 Staadium: GV-PP Leht: 2 MTR reg: TST000236, [email protected] PIKIPROFIIL, SÕLMPUNKTID TGT000407, EP10984670-0001 tel. 51 17 139 Joonise nr: GV-2 Lehti: 3 N GAASITORUSTIKU ASENDIPLAAN 1:250 TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD A-KATEGOORIA GAASITORU SÕLME NUMBER OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUSMÄRK KÕRGUSMÄRK GAASITORUSTIKU ALLA MAAKRAAN KAEVIKU SERV MAA-ALUNE KELDRISISESTUS DN25 ETTEVAATUST SIDEKAABEL ÜHENDUSKOHT OLEMASOLEVA De40 2.20m GAASITORUSTIKUGA, PUURSADUL De40 1.13m De40 5.30m ETTEVAATUST ELEKTRIKAABEL MÄRKUSED 1. ENNE KAEVAMISTÖÖDE ALUSTAMIST HANKIDA KAEVAMISTÖÖDE LUBA JA KUTSUDA KOHALE RISTUVATE KOMMUNIKATSIOONIDE VALDAJATE ESINDAJAD. KAEVAMISTÖÖDE TEOSTAMISEL JÄRGIDA KOMMUNIKATSIOONIDE VALDAJATE JUHISEID; 2. GAASITORUSTIKU PAIGALDAMISEL JUHINDUDA EESTI GAASILIIDU JUHENDITEST G1-1:2007. G2-1:2017 JA G3-1:2015; 3. GAASITORUSTIK PAIGALDADA MAAPINNAST 1 m SÜGAVUSELE; 4. KAEVAMISTÖÖD OLEMASOLEVATE KOMMUNIKATSIOONIDE KAITSEVÖÖNDITES TEHA KÄSITSI; 5. OLEMASOLEVAD PINNASEKATTED TAASTADA VÄHEMALT ENDISE KVALITEEDIGA. Muudatus Nimi Kuupäev Kirjeldus Objekt: Tellija: Töö nr: Projekteerija A. Loigu TARTU MAAKOND TARTU VALD PEALE GRK-d 12.02.20 20G019 KÕRVEKÜLA ALEVIK VASULA TEE 13 ERAISIK MOP 0.1 BAR GAASIVARUSTUS OP 0.018-0.025 BAR ALEKS-PROJEKT OÜ Võru tn. 254 Joonis: Mõõt: 1:250 Reg. 10984670 Tartu 50115 TP 3 BAR Staadium: GV-PP Leht: 1 MTR reg: TST000236, [email protected] GAASITORUSTIKU ASENDIPLAAN RT/UT - % TGT000407, EP10984670-0001 tel. 51 17 139 Joonise nr: GV-1 Lehti: 3 SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS PROJEKTI KOOSSEIS PROJEKTI KOOSSEIS ..................................................................................................................................................... 1 SITUATSIOONISKEEM .................................................................................................................................................. 3 SELETUSKIRI ................................................................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................................. 4 1.1. EHITISE ASUKOHT ............................................................................................................................................. 4 1.2. EHITISE LÜHIKIRJELDUS ...................................................................................................................................... 4 1.3. EHITUSPROJEKTI TELLIJA .................................................................................................................................... 4 1.4. PROJEKTEERIJA ................................................................................................................................................ 4 1.5. PROJEKTDOKUMENTATSIOON ............................................................................................................................. 4 1.6. MUUDATUSED ................................................................................................................................................ 4 1.7. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID ........................................................................................................................ 5 1.8. ÜLDNÕUDED................................................................................................................................................... 5 2. GAASIVARUSTUSE VÄLISVÕRK ........................................................................................................................... 6 2.1. ÜLDANDMED .............................................................................................................................................. 6 2.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS .............................................................................................................................. 6 2.1.2. ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................................................. 6 2.1.2.1. LÄHTEANDMED ........................................................................................................................................................ 6 2.1.2.2. EHITUSUURINGUD .................................................................................................................................................... 6 2.1.2.3. NORMDOKUMENDID ................................................................................................................................................. 6 2.2. GAASIVÕRK .................................................................................................................................................... 6 2.2.1. OLEMASOLEV OLUKORD ....................................................................................................................................... 6 2.2.2. GAASITORUSTIK .................................................................................................................................................. 6 2.2.3. GAASIVARUSTUSEGA SEOTUD RAJATISED ................................................................................................................. 6 2.3. PROJEKTEERITUD GAASIVARUSTUS ....................................................................................................................... 6 2.3.1. ÜLDNÕUDED...................................................................................................................................................... 6 2.3.2. SÜSTEEMI PARAMEETRID ...................................................................................................................................... 6 2.3.3. ÜHENDUSPUNKT OLEMASOLEVA GAASISÜSTEEMIGA................................................................................................... 7 2.3.4. TARBIJATE PAIKNEMINE........................................................................................................................................ 7 2.3.5. GAASIVARUSTUSE RAJATISED................................................................................................................................. 7 2.3.5.1. GAASI VÄLISTORUSTIK ............................................................................................................................................... 7 2.3.5.2. TORUSTIKU JA ARMATUURI MATERJALIDE VALIK ............................................................................................................... 7 2.3.5.3. SULGURID .............................................................................................................................................................. 7 2.3.5.4. LIKVIDEERITAVAD RAJATISED ....................................................................................................................................... 8 2.4. PAIGALDUSNÕUDED ......................................................................................................................................... 8 2.4.1. TORUSTIKE JA SEADMETE PAIGALDUS ...................................................................................................................... 8 2.4.2. KAEVIK ............................................................................................................................................................. 8 2.4.2.1. NÕUDED EHITUSPLATSI PIIRAMISELE. LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................... 8 2.4.2.2. KAEVETÖÖDE TEOSTAMINE ......................................................................................................................................... 9 2.4.3. TASANDUSKIHT .................................................................................................................................................. 9 2.4.4. TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE................................................................................................................. 9 2.4.4.1. TORU PAIGALDAMINE................................................................................................................................................ 9 2.4.4.2. RISTUVAD KOMMUNIKATSIOONID ................................................................................................................................ 9 2.4.4.3. MAA-ALUSE TORUSTIKU TÄHISTAMINE .......................................................................................................................... 9 2.4.4.4. TAGASITÄIDE......................................................................................................................................................... 10 2.4.4.5. TEE-EHITUS. KATETE TAASTAMINE .............................................................................................................................. 10 2.4.5. TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ............................................................................................................. 10 2.4.6. TORUSTIKE PAIGALDUS ERITINGIMUSTES ................................................................................................................ 11 2.5. ERISÜSTEEMID .............................................................................................................................................. 11 2.5.1. LEKKE KONTROLLSÜSTEEM .................................................................................................................................. 11 2.5.2. KATOODKAITSE................................................................................................................................................. 11 2.6. KESKKONNAKAITSE......................................................................................................................................... 11 2.7. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE...................................................................................................... 11 2.7.1. ÜLDNÕUDED.................................................................................................................................................... 11 2.7.2. KEEVISLIIDETE KONTROLLNÕUDED ........................................................................................................................ 11 12.veebruar 2020 1 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt 2.7.3. SURVEKATSED ................................................................................................................................................. 12 2.7.4. KASUTUSELE VÕTMINE ...................................................................................................................................... 13 3. HOONE GAASIPAIGALDIS ................................................................................................................................. 14 3.1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................................ 14 3.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ........................................................................................................................... 14 3.1.1.1. ÜLDINE PIIRITLUS ................................................................................................................................................... 14 3.1.1.2. PIIRITLUS ERI EHITUSPROJEKTI OSADE VAHEL ................................................................................................................. 14 3.1.2. ALUSDOKUMENDID .......................................................................................................................................... 14 3.1.2.1. LÄHTEANDMED ..................................................................................................................................................... 14 3.1.2.2. EHITUSUURINGUD ................................................................................................................................................. 14 3.1.2.3. NORMDOKUMENDID .............................................................................................................................................. 14 3.2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................................. 14 3.3. GAASIVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 14 3.3.1. ÜLDNÕUDED ................................................................................................................................................... 14 3.3.2. GAASIVARUSTUSALLIKAS JA GAASILIIK ................................................................................................................... 14 3.3.3. GAASIVAJADUS ................................................................................................................................................ 14 3.3.4. LIITUMISKOHT ................................................................................................................................................. 14 3.4. GAASIPAIGALDISE JA GAASISEADME ISELOOMUSTUS .............................................................................................. 14 3.4.1. GAASISEADMED ............................................................................................................................................... 14 3.4.1.1. GAASIKATLAD JA MUUD GAASISEADMED ..................................................................................................................... 14 3.4.1.2. GAASISEADMETE TÖÖ PARAMEETRID .......................................................................................................................... 15 3.4.1.3. GAASISEADMETE PAIGALDUSVIIS ............................................................................................................................... 15 3.4.1.4. GAASISEADMETE ÜHENDUS ...................................................................................................................................... 15 3.4.1.5. RUUMIDE VENTILATSIOON JA SUITSUÄRATÕMME........................................................................................................... 15 3.4.2. GAASITORUSTIK ............................................................................................................................................... 16 3.4.2.1. GAASITORUSTIKU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID ........................................................................................................... 16 3.4.2.2. GAASITORUSTIKU PAIGALDUS ................................................................................................................................... 16 3.4.2.3. TORUSTIKU JA SEADMETE MATERJALIDE VALIK............................................................................................................... 17 3.4.2.4. SULGURID ............................................................................................................................................................ 17 3.4.2.5. GAASIARVESTI ...................................................................................................................................................... 17 3.4.2.6. GAASI RÕHUREGULAATOR ....................................................................................................................................... 17 3.5. EHITAMINE .................................................................................................................................................. 17 3.5.1. ÜLDTEAVE ...................................................................................................................................................... 17 3.5.2. VASKTORUSTIKU LIITED JA TORULIITMIKUD ............................................................................................................ 17 3.5.3. TERASTORUSTIKU LIITMISMEETODID .................................................................................................................... 18 3.6. ERINÕUDED.................................................................................................................................................. 18 3.7. TULEKAITSE .................................................................................................................................................. 18 3.8. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ..................................................................................................... 19 3.8.1. ÜLDTEAVE ...................................................................................................................................................... 19 3.8.2. KEEVISLIIDETE KONTROLLNÕUDED ....................................................................................................................... 19 3.8.3. KEEVITUSDEFEKTIDE PARANDAMINE ..................................................................................................................... 19 3.8.4. TORUSTIKU SURVEPROOV .................................................................................................................................. 19 3.8.5. KASUTUSELEVÕTMINE ....................................................................................................................................... 19 LISAD 1. TEHNILISED LÄHTEANDMED 2. KRAAVI TAGASITÄIDE 3. ARVESTI ÜHENDUSDETAILID. VAHETÜKK ARVESTI ASENDAMISEKS TIHEDUSPROOVI TEGEMISE AJAL MATERJALIDE LOETELU JOONISED 1. GAASITORUSTIKU ASENDIPLAAN ..................................................................................................................... JOON. GV-1 2. SÕLMPUNKTID JA PIKIPROFIIL ......................................................................................................................... JOON. GV-2 3. KELDRIKORRUSE PLAAN. LÕIGE A-A ................................................................................................................ JOON. GV-3 Töö nr 20G019 2 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS SITUATSIOONISKEEM Aluskaart: Maa-amet 12.veebruar 2020 3 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. EHITISE ASUKOHT Projekteeritud torustiku asukoht:  Tartu maakond Tartu vald, Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 (KÜ tunnus 79403:002:0868). 1.2. EHITISE LÜHIKIRJELDUS Käesolevaga on lahendatud eramu gaasivarustus alates olemasolevast gaasitorustikust kuni hoonesse paigaldatava gaasitarvitini ning perspektiivse gaasigrilli väljavõtteni. Maagaasiga varustatakse hoone keldrikorruse tehnoruumi paigaldatav gaasikatel (maksimaalse võimsusega 25 kW) ning väliterrassile planeeritav gaasigrill võimsusega ...15kW. Arvestuslik maksimaalne gaasikulu on 4 nm³/h. Gaasi kasutatakse hoone kütmiseks, sooja tarbevee ja toidu valmistamiseks. 1.3. EHITUSPROJEKTI TELLIJA  Nimi: Kuldar Kuusk  Telefon: 505 8638 1.4. PROJEKTEERIJA Nimi: OÜ Aleks-Projekt Reg.kood: 10984670 Aadress: Võru 254, Tartu 50115 Kontaktisik: Alar Loigu Telefon: 51 17 139 Majandustegevuse registri väljavõte Number Kehtivuse algus Kehtiv Tegevusala Lisainfo TGT000407 14.03.2016 Jah Gaasitööd Tehnilise järelevalve infosüsteemi väljavõte: Loa number Loa omanik Loa ulatus Kehtiv Kehtib alates Kehtib kuni A, B, C, D kategooria gaasitööde vastutavale isikule GP-048-16 Loigu, Alar 23.02.2016 23.02.2021 Projekteerimine Teras Plast Vask 1.5. PROJEKTDOKUMENTATSIOON Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid moodustavad üksteist täiendades gaasipaigaldise projekti. Kõik tööd teostada vastavalt projektile. Vajaduse korral koostab ehitaja detailsed tööjoonised ja esitab need projekteerijale kooskõlastamiseks. Kõigist tööde käigus esile tulnud jooniste ebatäpsusest, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme ja monteerimistraditsioone järgides, peab ehitaja teatama projekteerijale. Käesolev seletuskiri ja joonised täiendavad teineteist. Kui seletuskirjas ei ole töömeetodeid või materjale täpselt määratud, siis saab ehitustöövõtja neid ise valida, kuid ikkagi nii, et tellijal on õigus nende hülgamiseks, kui need ei võimalda saavutada lepingukohast lõpptulemust. 1.6. MUUDATUSED Kõik asendused, muudatused ja täiendused tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada. Asendustooted peavad vastama kehtivate õigusaktide, normdokumentatsiooni ja asjakohaste tootestandardite nõuetele, omama vastavusmärki ning asjakohaseid vastavusdeklaratsioone, -sertifikaate ja heakskiidutunnistusi. Paigaldatav seade peab oma suuruselt, Töö nr 20G019 4 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt parameetritelt vastama antud projektis määratud seadmele. Valiku õigsuse eest vastutab gaasipaigaldise ehitaja (ehitustöövõtja). Täiendavate seadmete paigaldamisel tuleb vastavalt hangitud seadmetele tellida vajadusel paigaldusprojekt. 1.7. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID Ehitustöövõtja koostab enne objekti Tellijale üleandmist objekti gaasipaigaldise kasutus- ja hooldusjuhendid. Koos kasutus- ja hooldusjuhenditega antakse üle ka garantiitunnistused. Kasutusjuhendid peavad ära näitama gaasipaigaldise kontrollimise ja hooldamise sagedused, arvestades töörõhku, paigalduskeskkonda ja tootjate kasutusjuhiseid. Ehitustöövõtja peab hoolitsema kõigi vajalike ametiisikute poolt tehtavate kontrollide läbiviimise eest enne tööde üleandmist tellijale. Nendega kaasnevad kulutused katab ehitustöövõtja. 1.8. ÜLDNÕUDED Gaasipaigaldis tuleb ehitada selliselt, et oleks tagatud ohutus selle tavapärasel kasutamisel, sealhulgas oleks välistatud elektrist tulenev oht ning et välise tulekahju korral oleks plahvatusoht minimaalne ning tulekahju puhul ei toimuks olulist tulekahju laienemist. Gaasipaigaldise ehitamine tuleb dokumenteerida. 12.veebruar 2020 5 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt 2. GAASIVARUSTUSE VÄLISVÕRK 2.1. ÜLDANDMED 2.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesolevas punktis käsitletakse maa-aluse maagaasi tarnetorustiku paigaldust alates olemasolevast gaasitorustikust kuni hoonesisestuseni keldrikorrusele. Hoone sisegaasipaigaldis on käsitletud seletuskirja punktis 3. 2.1.2. ALUSDOKUMENDID 2.1.2.1. LÄHTEANDMED Projekteerimise lähteandmeteks on:  Termox OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused;  Tellija poolt esitatud hoone joonised. 2.1.2.2. EHITUSUURINGUD  Geodeetiline alusplaan: Georeeper OÜ töö nr GA-311219, 18.12.2019. Koordinaadid L-EST 97 ja kõrgused EH 2000 süsteemis. 2.1.2.3. NORMDOKUMENDID Projekti koostamisel on aluseks Eestis kehtivad eeskirjad:  „Eesti Gaasiliidu“ juhend G2-1:2017 „Polüetüleenist (PE) gaasitorustike paigaldamise juhend“;  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;  EVS-EN 12007-2:2012 „Gaasitaristu. Torustikud maksimaalse töörõhuga kuni 16 bar (kaasa arvatud). Osa 2: Talituslikud erinõuded polüetüleentorustikele (MOP ≤10bar)“;  EVS-EN 12327:2012 „Gaasitaristu. Surveproov, kasutusse võtmine ja kasutusest eemaldamine. Talituslikud nõuded.“ 2.2. GAASIVÕRK 2.2.1. OLEMASOLEV OLUKORD Vasula teel paikneb olemasolev A-kategooria gaasitorustik De90x8.2 OP= 0.05-0.1 bar. 2.2.2. GAASITORUSTIK Olemasoleva gaasipaigaldise andmed on: Küttegaasi liik Maagaas Gaasipaigaldise kategooria A Maksimaalne rõhk MOP = 0.1 bar Töörõhu piirid OP = 0.05 – 0.1 bar Gaasitoru PE100 Ø90 x 8.2 mm 2.2.3. GAASIVARUSTUSEGA SEOTUD RAJATISED Puuduvad. 2.3. PROJEKTEERITUD GAASIVARUSTUS 2.3.1. ÜLDNÕUDED Maa-alustes toruühendustes peab kasutama tootja poolt selleks ettenähtud liiteid. 2.3.2. SÜSTEEMI PARAMEETRID Gaasivarustuse allikaks on A-kategooria maagaasi jaotustorustik. Projekteeritud gaasitorustiku tehnilised parameetrid: Küttegaasi liik Maagaas Paigaldise kategooria A Töö nr 20G019 6 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Maksimaalne töörõhk (MOP) 0.1 bar(g) Töörõhk (OP) 0.05 – 0.1 bar(g) Maksimaalne gaasikulu (Qmax) 4.0 Nm³/h Survekatse rõhk (TP) 3.0 bar(g) Keevisliidete kontroll (RT/UT) - % Keevisliidete visuaalne kontroll (VT) 100 % 2.3.3. ÜHENDUSPUNKT OLEMASOLEVA GAASISÜSTEEMIGA Ühenduskoht gaasitorustikuga on tänava maal olemasolev gaasitorustik. Kinnistu piirile rajatakse liitumispunkt, milleks on projekteeritud torustiku ja kinnistu piiri lõikekoht. Enne kinnistu piiri paigaldada maakraan. Ühendamine olemasoleva gaasivõrguga peab olema kooskõlastatud võrguettevõttega (Termox OÜ). 2.3.4. TARBIJATE PAIKNEMINE Tarbijate paiknemine on kirjeldatud käesoleva seletuskirja ptk-s 3. 2.3.5. GAASIVARUSTUSE RAJATISED 2.3.5.1. GAASI VÄLISTORUSTIK Maa-alune A-kategooria gaasitorustik teha PE100 Ø40x3.7 mm gaasitorudest, 1 m enne hoonet teha üleminek plast- torult terastorule ja teha maa-alune keldrisisestus tehnoruumi.. Hoonesisend teha PE-kattega eelisoleeritud terastorudest Ø33.7x4.0. Peale hoonesisestust paigaldada sulgeseade. Gaasitorustiku läbiviik hoone konstruktsioonidest kaitsta PVC/CPE või samaväärsest plastist hülsstoruga. Hoonesisestus peab olema gaasi ja veetihe 2.3.5.2. TORUSTIKU JA ARMATUURI MATERJALIDE VALIK Küttegaasi torudeks kasutatavad plasttorud peavad olema kollased või mustad kollase triibuga ja peavad kandma nõuetekohast märgistust, kus on ära näidatud toru töökeskkond. Torud vastavalt standardile ISO 4437 või EN 1555. Polüetüleentorud ja liitmikud peavad olema valmistatud polüetüleenist, mille minimaalne tugevus on vähemalt 10 MPa. Kasutada plast PE100 gaasitorusid ja liitmikke, standardmõõtude suhte SDR11. Terastorud ja liitmikud peavad olema hästi keevitatavad ja paigaldustingimustesse sobivad. Sarnased osad peavad olema standardmõõtudes ja omavahel vahetatavad, nii et kulumise või muu vea puhul oleks osade väljavahetamine kergesti ja kiiresti teostatav. Kõik kasutatavad materjalid peavad olema sertifitseeritud tunnustatud asutusena tegutseva sertifitseerimisasutuse poolt (valmistajatehasele peab olema omistatud kehtiv sertifikaat, mis kinnitab, et tooted on testitud ja nende kvaliteet vastab asjakohasele standardile ehk tehase ja tootesertifikaat). Kui ei ole kättesaadav nõuetekohane dokumentatsioon, mis tõendab, et torud on valmistatud ainult sertifitseeritud materjalidest, peavad kõik komponendid olema identifitseerimist võimaldavalt märgistatud. Komponendid peavad olema märgistatud värviga, stantsitud tähisega või siltidega. Märgistus peab olema nähtav kogu paigaldamise kestel. Maa-alustes toruühendustes peab kasutama tootja poolt selleks ettenähtud liiteid. PE-torustiku paigaldamisel kasutada nt. Pipelife Eesti AS poolt valmistatud torustikku ja Georg Fischer armatuuri. Torud peavad vastama standardile EVS-EN 1555-2 liitmikud peavad vastama standardi EVS-EN 1555-3 nõuetele ning sulge- ja abiseadmed peavad vastama EVS-EN 1555-4 nõuetele. Plasti keevitamiseks kasutatavad seadmed peavad vastama standardi ISO 12176-1 ja ISO 12176-2 nõuetele. Liitmikud peavad sobima standardsete PE-torudega. Kõiki keevisliitmikke peab olema võimalik keevitada ühe ja sama keevitusseadmega. Gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped paigaldada kehtivate tehniliste normide, standardite ja hea ehitustava kohaselt. Samuti arvestada Gaasivõrgud AS standardit GV-TS 8 „Võrguarmatuuri kaitsekaped“. Kapede ehitus ning nende tugevusklass peavad vastama standardile EVS-EN 124. Gaasiarmatuuri umbkaante materjaliks on malm, teras, komposiitmaterjalid PUR+klaasplast või süsinikkiud+PP. 2.3.5.3. SULGURID Sulgeseadmed tuleb paigaldada nii, et need ei tekitaks avamise ja sulgemise ajal torule liigpingeid. 12.veebruar 2020 7 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt Käsitsijuhitavad kuulkraanid peavad vastama EN 331 nõuetele. Sulgeseadmetel peab olema:  selgelt märgistatud avatud ja suletud asend;  tagatud väline ja sisemine lekketihedus;  tõkesti piirasendi piiramiseks. 2.3.5.4. LIKVIDEERITAVAD RAJATISED Puuduvad. 2.4. PAIGALDUSNÕUDED 2.4.1. TORUSTIKE JA SEADMETE PAIGALDUS Keevisühenduse meetodi valikul tuleb võtta arvesse liite asukohta gaasipaigaldises ja toru mõõtmeid ning maksimaalset töörõhku. Keevitamisel kasutatavate torude ja liitmike materjalide kokkusobivus peab olema näidatud ja tõendatud toru või liitmiku tootja poolt. Keevitustehnoloogia muutmisel või töötingimuste olulisel muutumisel tuleb teha proovikeevitus. Põkk-keevisliitega ei tohi ühendada lubatust erineva välisläbimõõdu ja seinapaksusega torusid ja liitmikke. Gaasipaigaldise keevitusprotsess tuleb läbi viia asjakohaste standardite alusel koostatud keevitustööde juhendi kohaselt. Kõik keevitusseadmed tuleb perioodiliselt kontrollida ja katsetada vastavalt seadme tootja ettekirjutatud juhendile ja kontrolli eeskirjadele. Sulgeseadmed tuleb paigaldada nii, et need ei tekitaks avamise ja sulgemise ajal torule lisapingeid. Kui gaas lastakse tööpiirkonda, siis tuleb välistada staatilise laengu kogunemist torustikku. Terastorud ja liitmikud. Terastorustiku korral on eelistatav käänikute ja siirdmike ühendamine keevisliidetega. Keevitustöid peab teostama vastavalt standardile EVS-EN 15001 või EVS-EN 12732. Kuni 3.6 mm seinapaksuse või väiksema kui DN100 nimiläbimõõdu korral on materjali sobivuse korral lubatud kasutada atsetüleenhapnikkeevitust. Standardi EVS-EN ISO 15609-1 kohases proovikeevituste tegemiseks valitud meetodi kirjelduses peab olema kindlaks määratud sobiv keevitusprotseduur. Keevitusprotseduuri sobivuse aruandeid peab hoidma nii kaua, kuni seda protseduuri projekti teostamisel kasutatakse. Keevitusprotseduure peab hindama ja heaks kiitma standardite EVS-EN ISO 15609-1, EVS-EN ISO 15614-1, EVS-EN ISO 15610, EVS-EN ISO 15612, EVS-EN 5817 ja kvalifitseerima standardis EVS-EN ISO 15607 antud meetoditega. Keevitaja kutseoskus. Tööd tegevate keevitajate kutseoskus peab olema hinnatud standardi EVS-EN 287-1 ja EVS-EN ISO 9606-1 kohaselt rahuldavaks. Kui töö käigus ilmneb, et keevitaja kutseoskus on mitterahuldav, tuleb otsustada tema kutseoskuse ja keevitustöö vastuvõetavuse üksikasjalikuma uurimise vajadus. 2.4.2. KAEVIK 2.4.2.1. NÕUDED EHITUSPLATSI PIIRAMISELE. LIIKLUSKORRALDUS Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2015a määruse nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (RT I, 15.07.2015, 5) nõuetele. Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb ehitustöövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutust olema Tellija esindaja poolt heaks kiidetud. Töö nr 20G019 8 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs elukohtadele ja kinnistutele, kui need olid enne olemas. Vajadusel koostada ehitusaegne liiklusskeem, mis eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsuse liikluskorralduse spetsialistiga. Kaevetööde ajal tagada turvalisus, tööde teostamise kohale paigaldada teatetahvel „Kaevetööd’. Kaevekoht peab olema piiratud (2 m kauguselt kaeviku servast) selleks ettenähtud spetsiaalsete piirete, puna-valge triibulise või gaasitorustiku paigaldustööde lindiga. 2.4.2.2. KAEVETÖÖDE TEOSTAMINE Kaevetöödel järgida ohutusnõudeid, teiste kommunikatsioonide valdajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid, samuti lähtuda kehtivast seadusandlusest ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast. Töövõtja poolt tagada kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt heakorra eeskirjale. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määrata vastavalt tarvidusele ja tööohutusnõudeid silmas pidades. Toestamisvajadust määrates peab arvestama ehituspaiga pinnasekihtide kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust torustiku läheduses ning valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Toestuse rajamisel ei tohi tekitada kahjustusi läheduses paiknevatele tehnovõrkudele ja hoonetele. Kasutuskõlblik kasvupinnas koguda eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga. Kraavi põhi tuleb tasandada ja kivid eemaldada põhjast ning külgedelt. Kraav tuleb hoida kuivana. Ehitussüvendisse valguva sademe- ja pinnasevee pumpamiseks tänava sademeveetorustikku, taotleda eelnevalt vastav luba kohalikust veevärgist. 2.4.3. TASANDUSKIHT Torustiku alla teha minimaalselt 10 cm paksune liivast alus, mille tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toruasemel kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon on 20 mm. 2.4.4. TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE 2.4.4.1. TORU PAIGALDAMINE Peab vältima painutamist ja väänamist või muid tegevusi, mis võivad toru üle pingestada. Maa-alune torustik peab olema toestatud nii, et torustiku kasutusajal ei liigu see paigaldusasendi suhtes rohkem kui lubatud nihete ulatuses. Kõik ühenduskohad peavad olema teostatud vastavuses keevitusseadmete valmistaja nõuetega. Torustike keevitamist võivad teha ainult vastava koolituse saanud isikud, kellele on selgitatud gaasitorustike ehitamise iseärasusi. Enne ühendamist peavad toruotsad olema tsentreeritud, õgvendatud, freesitud ja puhastatud. Keevisliited tuleb teha vastavalt torude ja liitmike valmistaja tehnoloogilistele juhistele. 2.4.4.2. RISTUVAD KOMMUNIKATSIOONID Ristuvate kommunikatsioonide kõrgused on antud orienteeruvalt. Kõrgused täpsustada kaevetööde käigus. Kommunikatsioonide täpse asukoha määramiseks kutsuda enne kaevetööde algust kohale vastava võrguettevõtte esindaja, kes peab need selgelt maapinnal tähistama. Ristuvate tehnovõrkude kaitsevööndites teostada kaevetööd käsitsi. Kui kaevetööde käigus selgub, et pikiprofiilil toodud kaablite jt tehnovõrkude kõrgused ei vasta tegelikkusele, siis tuleb kaablid (kooskõlas vastava võrguettevõttega) vajalikus pikkuses lahti kaevata ja tagada minimaalne kuja. Ajutiselt lahtikaevatud ristuvad kaablid ja torud toestada üle kaeviku serva asetatud taladele. 2.4.4.3. MAA-ALUSE TORUSTIKU TÄHISTAMINE Gaasitorustikku identifitseeriv kaabel (kontrolljuhe) kinnitada paigaldatava gaasitoru pinnale. Otsad ühendada olemasoleva kaabliga ning väljavõte tuua hoone keldrikorrusele ühenduspaneelile ning sulgeseadme kape alla. 2 Vastavalt paigalduskohale tuleb kasutada kahesoonelist vähemalt 2.5 mm ristlõikega plastisolatsiooniga vaskkaablit, mis sobib allmaapaigalduseks (NYY kaabel). Kontrollkaabel peab olema elektriliselt terviklik ja kogu pikkuses 12.veebruar 2020 9 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt isoleerkattega kaetud. Kõik juhtme ühendused tuleb teha kaablimuhviga, mis tihendatakse ja isoleeritakse lindiga. Isolatsioon peab olema veekindel. Kui tarnetoru ehitus on lõppenud, siis tuleb kontrollida kontrolljuhtme kõikide ühenduste ja haruühenduste elektrilist terviklikkust. Projekteeritud gaasitorustiku kohale (min 400 mm) paigaldada 100 mm laiune kollane turvalint markeeringuga „MAAGAAS“. 2.4.4.4. TAGASITÄIDE Enne kraavi tagasitäitmist tuleb kontrollida, et:  ajutiselt lahti ühendatud torud on uuesti kokku ühendatud;  kõikide tehnovõrkude omanike nõuded on täidetud;  mittetöötavad lahtiühendatud torud on kinni korgitud;  kõik keevisliited on kontrollitud ja heaks kiidetud;  torustiku ülevaatus on lõpetatud;  gaasitoru temperatuur on võimalikult lähedal pinnase temperatuurile;  kõik gaasitorustiku katsetused on lõpetatud;  ajutiselt lahtiühendatud torud on selgelt markeeritud ja nende asukoht on üles märgitud;  tagasitäitmine ei põhjusta torudele/kaablitele ülemäära suuri koormusi. Kaevise täitmisel kasutada sertifitseeritud liiva ja paekivikillustiku fraktsioone. Liivast alus ja alumised asenduskihid tulevad tihendada nii nagu tagasitäide. Liivast kaitsekiht tuleks paigaldada samal päeval, kui toru paigaldatakse kraavi. Torustik katta 10 cm paksuse liivakihiga. Torustiku algtäide kallata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, tihendades selle külgedele. Algtäide tihendada käsitsi. Esmases tagasitäites ega kraavi põhjas ei tohi olla materjale, mis võiksid kahjustada torustikku ja selle katet. Tagasitäide ei tohi sisaldada suuremaid kive kui 0.15 m, asfaldi tükke, sillutuskive, orgaanilist materjali, prügi või külmunud pinnast ega jääd/lund. Mittesobilik materjal (kivid, turvas jms) tuleb asendada tagasitäitmiseks. Tagasitäitmine ja tihendamine tuleb teostada kihtide viisi, et vältida ülemääraseid vajumisi ning toru ovaalsuse teket. Kraavi peab täitma nii, et torustik oleks kogu pikkuses ja igalt poolt ühtlaselt ja kindlalt täitematerjalidega toestatud. Tänavatel teha tagasitäide kogu ulatuses liivaga tihendades 30 cm kihtidena kuni 98% tihedusastmeni. Väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% tihendusastmeni (Proctorini). Haljasaladel võib tagasitäiteks kasutada mineraalset pinnast. Tagasitäitmiseks mittesobiv pinnas teisaldada ehitusjäätmete ladestuskohta. 2.4.4.5. TEE-EHITUS. KATETE TAASTAMINE Peale ehitustööde lõppu taastada rikutud ja eemaldatud katted vähemalt esialgse kvaliteediga. Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 01. september. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud ja üks kord niidetud. 2.4.5. TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL Pinnasest läbisurumise/suundpuurimise seadmeid võib kasutada juhtudel, kui on täidetud järgmised tingimused:  Teiste torude/kaablite asukoht on tõestatud ja dokumenteeritud;  Juhul, kui toru ristub kaugküttega, gaasi jaotustorustikuga või jõukaabliga, kaevata ristumine vajadusel lahti;  Ristumisel avatakse lahtikaevamisega need vee- ja kanalisatsioonitorud, millede arvutuslik kaugus on väiksem, kui 50 cm;  Paralleelselt jooksvate torude/kaablite puhul kaevatakse iga 20 m tagant kontrollšurfid enne puurimise alustamist, et veenduda puurimissihi õigsuses ka kontrollida puurimist. Kinnisel meetodil paigaldamisel kasutada spetsiaalse plastikukihiga PE100 ROBUST gaasitoru SDR11, mis omakorda on varustatud signaaltraadiga. ROBUST PIPE PE gaasitoru ühendusviisid on samad, mis tavalisel PE gaasitorul – elekterkeevisliitmikute ja põkk- keevismeetodi abil. Kuna toru on kattega, tuleb enne ühendamist kate ühenduskohast eemaldada, olgu selleks Töö nr 20G019 10 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS elekterkeevismuhv või elekterkeevissadul. Selleks on olemas spetsiaalsed ROBUST PIPE katte lõikurid. Katte eemaldamisel tuleb olla tähelepanelik, et mitte rikkuda PE gaasitoru ja plastist kattekihi vahel olevat signaaltraati. 2.4.6. TORUSTIKE PAIGALDUS ERITINGIMUSTES Ei projekteerita. 2.5. ERISÜSTEEMID 2.5.1. LEKKE KONTROLLSÜSTEEM Ei projekteerita. 2.5.2. KATOODKAITSE Ei projekteerita. 2.6. KESKKONNAKAITSE Tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Jäätmeseadusele ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. Kõik mittevajalikud materjalid või jäätmed tuleb korralikult ära koristada. Ehitustööde käigus liigseks osutunud pinnas ja ehituskonstruktsioonid vedada koheselt kohaliku omavalitsuse poolt määratud ladustamiskohta. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ohtlikud jäätmed koguda liikide kaupa ehitusobjektil olevasse kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ja anda üle ohtlike jäätmete käitlemise õigust omavale ettevõttele. 2.7. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE 2.7.1. ÜLDNÕUDED Objekti gaasiseadmete montaaž tuleb teostada kvalifitseeritud personali poolt, kes omab vastavat õigust. Torustiku ehitamise ajal tuleb hoolitseda, et võõrkehad (nt. mustus, vesi, laastud jne.) ei satuks torustikku. Torustikku sattunud võõrkehad tuleb eemaldada. Samuti arvestada ehitustööde teostamisel Hea Ehitustava nõuetega. Gaasipaigaldise ehitamine peab olema dokumenteeritud ehitustöövõtja poolt vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115 04.09.2015 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Ehitusdokumentideks on eelkõige:  teostusjoonised;  ehituspäevik;  kaetud tööde akt;  töökoosolekute protokollid;  muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist. 2.7.2. KEEVISLIIDETE KONTROLLNÕUDED Kõik liited tuleb töökohal visuaalselt kontrollida torustiku operaatori poolt tunnustatud protseduuride kohaselt. Kontrolli võib teostada isik, kes oli seotud liite valmistamisega. Iga täiendav kontroll tuleb läbi viia asjatundliku isiku poolt sagedusega, mis sõltub kasutamistingimustest. Kõik tulemused tuleb dokumenteerida. Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust ja keevitaja oskustest. Terastorustiku keevisliidete kvaliteedikontroll. Keevisõmblused peavad vastama kvalifitseeritud keevitusprotseduuri spetsifikaadi nõuetele. 12.veebruar 2020 11 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt Mittepurustavat kontrollimist peab tegema järgnevate standardite kohaselt:  liidete visuaalne vaatlus: EVS-EN ISO 17637, EVS-EN 12732; Keevisliidete kvaliteeti peab kontrollima visuaalse vaatluse kontrollimisega. Keevisõmbluste kvaliteeditasemed sõltuvalt keevitusvigadest peavad vastama standardile EVS-EN ISO 5817 tasemele C. Korrosioonikaitsesüsteem. Maa-alused terasest gaasitorustiku ja selle osad tuleb kaitsta välise korrosiooni eest. Terastorustiku liitekohtade korrosioonikaitse peab vastama standardi EVS-EN 10329 nõuetele. Korrosioonikaitse süsteem peab vastama tunnustatud standarditele, mis on loetletud standardi EVS-EN 12007-3 punktis 4.5. Isolatsioonimaterjalina võib kasutada külmalt paigaldatavat petrolaatumlinti; kuumalt paigaldatavat bitumeniseeritud linti, polümeerset linti (mitmekihiline polümeerne lint, armeeritud polümeerne lint, madala tugevusega polümeerne lint); termokahanevaid materjale. Lintisolatsiooni ülekate alla 50 mm lindile on 50% lindi laiusest, üle 50 mm lindile vähemalt 25 mm. Kaitsekatete kvaliteedikontroll koosneb visuaalsest kontrollist ja katsest defektoskoobiga. Kogu kaitsekatte pind katsetatakse pingega 5+5 kV katte 1 mm paksuse kohta, kuid maksimumpingega 15 kV polüuretaankattele (PUR), 25 kV PE-kattele ja kuni 35 kV bituumenkattele. Maapealse terastorustiku tõhusaks kaitseks madala ja keskmise korrosiivsustasemega keskkonnas katta terastorustik näiteks korrosioonitõkkekrundi ja kahekihilise ilmastikukindla värvkattega (vahekiht ja pealiskiht). Värvkatte iga kihi paksus vähemalt 75 µm. Torustik ja torukinnitid värvida kollaseks (RAL 1003). ahekiht ja pealiskiht). Värvkatte iga kihi paksus vähemalt 75 µm. Torustik ja torukinnitid värvida kollaseks (RAL 1003). 2.7.3. SURVEKATSED Talituslikud nõuded surveproovi ja kasutuselevõtu kontrolli kohta teostada vastavalt standardile EVS-EN 12327. Surveproov teostada kirjaliku juhendi alusel, mille koostab torustiku võrguettevõte või volitatud asutus, sealjuures tuleb lähtuda õigusaktidest ja standarditest ning arvestada kohalikke tingimusi. Tugevuskatse Tiheduskatse MOP STP CTP [bar] Rõhk [bar] Kestvus, [min] Rõhk [bar] Kestvus, [h] 0.1 3.0 30 0.15 12 Tugevusproovi ja tihedusproovi võib läbi viia kombineeritud proovina, kus proovirõhk CTP on võrdne tugevusproovi rõhuga STP. Erandiks on torustiku komponendid, mida ei saa tiheduskatsega katsetada. Neid komponente tuleb katsetada kohe pärast kasutuselevõttu töörõhuga. Survekatse teha enne projekteeritud torustiku ühendamist olemasoleva torustikuga. Peale edukat survekatset teha ühendus olemasoleva torustikuga ning viimane ühendus kontrollida lekkekontrolli ainega töörõhul. Kõik rõhutasemed on manomeetri rõhud (relatiivsed rõhud) mõõdetud võrreldes atmosfääri rõhuga. Rõhutaseme määramiseks peab kasutatava rõhunäidiku täpsusklass olema 0.6 ja maksimaalne mõõtepiirkond vahemikus 1.1 kuni 1.5 proovirõhku. Mõõteriistad peavad vastama tunnustatud standarditele või spetsifikatsioonidele ja omama kehtivad kalibreerimise sertifikaati. Manomeetrid peavad vastama standardi EN 837 osade 1, 2 ja 3 nõuetele. Katsetataval torustikuosal võib surveproovi ajal teostada ainult surveprooviga kaasnevaid tegevusi. Tugevuskatse proovirõhku tuleb hoida vähemalt 30 minutit peale temperatuuri ja rõhu stabiliseerumist ning registreerida katse algus ja lõpp. Pärast edukat tugevusproovi läbiviidav tihedusproov. Lekkekontrolliainega kontrollimisel ei ole nähtav leke lubatud. Pneumaatilisi katseid peab tegema kuiva ja õlivaba õhu või inertgaasiga. Uute paigaldiste tugevuskatse tegemisel ei tohi katseainena kasutada küttegaasi. Surveproovi nõuete täitmist teostab tunnustatud isik. Töö nr 20G019 12 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Surveproovi ei tohi teostada vastu suletud sulgeseadmeid. Kogu toestamata (kinnitamata otstega) torustik tuleb surveproovi ajal kindlustada liikumiste vastu. Proovimise protseduur ei tohi ohustada inimesi ega ümbritsevat keskkonda. Vajadusel peab rakendama abinõusid ümbruskonna informeerimiseks proovimise toimumisest. Iga ohutsoon tuleb tähistada, vajadusel tuleb välja panna ohutusmärgid. Kui surveproov ebaõnnestub, tuleb teostada lekete uuring kirjalikult koostatud protseduurile vastavalt. Surveproovi ja kasutusse võtmise vahelisel ajal tuleb torustiku osa hoida surve all. Enne kasutusse võtmist tuleb kontrollida rõhku, et veenduda torustiku osa korrasolekus. Katseprotokoll koostatakse pärast edukat surveproovi vastutava tunnustatud isiku poolt. Proovidokumentatsiooni tuleb säilitada kuni gaasipaigaldise töö lõpetatakse või proovitakse uuesti ning koostatakse uus vastav dokument. 2.7.4. KASUTUSELE VÕTMINE Uue paigaldisega antakse ehitamise dokumenteerimise nõuete kohaselt omanikule üle paigaldise ja gaasiseadmete tehnilised dokumendid, mille hulka kuuluvad:  Gaasipaigaldise projekt;  Gaasipaigaldise deklaratsioon;  Hooldus ja kasutusjuhendid;  Kasutatavate materjalide ja seadmete sertifikaadid;  Katsetuste protokollid;  Teostusjoonised sh digitaalselt;  Keevisliidete NDT protokollid (vajadusel);  Keevitajate pädevust tõendavad dokumendid;  Gaasitöid juhtiva isiku pädevustunnistuse olemasolu;  Kaetud tööde akt;  Ehituspäevik (vajadusel) Auditi kohustusega gaasipaigaldisele tuleb teha kasutusele eelnev audit enne esmakordset kasutusele võtmist vastavalt. Enne gaasipaigaldise kasutuselevõtmist tuleb torustikud gaasiga läbi puhuda ja hoonesisesel torustikul teha lekkekontroll. Proovi ajal tuleb lekkekontrolliainega või -detektoriga üle kontrollida ühenduskohad, mis jäid põhikatsetusel proovimata (arvesti-, manomeetri-, tarviti- jm ühendus). Kontrollimise ajal peab gaasipaigaldis olema tööolukorras. Gaasipaigaldise ohutuse eest vastutab omanik, kes peab tagama ohutusnõuete ja gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja kohustuse täitmise; tagama, et gaasitöid teeks ja gaasipaigaldist ehitaks ja hooldaks selleks pädev isik; omama gaasipaigaldist ja selle kontrolli puudutavat dokumentatsiooni. Paigaldise kasutuselevõtmisel tuleb tagada, et torustiku läbipuhumine ja gaasi sisselaskmine oleks kooskõlas ohutusnõuetega. 12.veebruar 2020 13 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt 3. HOONE GAASIPAIGALDIS 3.1. ÜLDANDMED 3.1.1. PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 3.1.1.1. ÜLDINE PIIRITLUS Käesolevas ehitusprojekti osas on kirjeldatud elamu sisegaasipaigaldist alates hoonesisestusest kuni paigaldatava seinapealse gaasikatlani ning perspektiivse gaasigrilli väljavõtteni. Gaasikatla võimsus on kuni 25 kW, grillil kuni 15kW. 3.1.1.2. PIIRITLUS ERI EHITUSPROJEKTI OSADE VAHEL Gaasiseadmete ühendamine teiste tehnosüsteemidega (veetorustik, elektrisüsteem jne) kuulub töövõttu. Samuti avade tegemine, automaatikalahendused, süsteemide juhtimine. 3.1.2. ALUSDOKUMENDID 3.1.2.1. LÄHTEANDMED Projekteerimise lähteandmeteks on:  Termox OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused;  Tellija poolt esitatud hoone joonised, lähteülesanne. 3.1.2.2. EHITUSUURINGUD Objekti ülevaatus. 3.1.2.3. NORMDOKUMENDID Projekti koostamisel on aluseks Eestis kehtivad eeskirjad:  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;  EVS-EN 12327:2012 „Gaasitaristu. Surveproov, kasutusse võtmine ja kasutusest eemaldamine. Talituslikud nõuded.“ 3.2. OLEMASOLEV OLUKORD Hoone on olemasolev. Olemasolevad tahkekütusel töötav katlaseadmed jäävad reservi. 3.3. GAASIVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 3.3.1. ÜLDNÕUDED Kui gaasipaigaldis on seadmestatud ohutus- ja juhtimisseadmetega, ei tohi juhtimisseadme töö domineerida ohutusseadme üle. Gaasipaigaldise ohutus-, reguleerimis- ja juhtimisseadmed peavad olema kergesti ligipääsetavad. 3.3.2. GAASIVARUSTUSALLIKAS JA GAASILIIK Tabel 3.1 Gaasi liik Küttegaasi liik Kategooria (A, B, C, D) Maagaas A 3.3.3. GAASIVAJADUS Maksimaalne gaasikulu projekteeritavas gaasitorustikus on 4.0 nm³/h. 3.3.4. LIITUMISKOHT Ühenduskohaks on käesoleva seletuskirja ptk-s 2 kirjeldatud hoonesisestus. 3.4. GAASIPAIGALDISE JA GAASISEADME ISELOOMUSTUS 3.4.1. GAASISEADMED 3.4.1.1. GAASIKATLAD JA MUUD GAASISEADMED Paigaldatavad gaasitarvitid on:  gaasikatel, maksimaalse võimsusega 25 kW;  perspektiivne gaasigrill võimsusega kuni 15kW. Seadme võib kasutusele võtta, kui:  see vastab nõuetele, on tehniliselt korras ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamiseks ohutu, sealhulgas on varustatud kasutamiseks vajalike töökindlate ja –korras juhtumis-, kontroll- ja kaitseseadistega;  see on paigaldatud kasutamiskohale ja seadistatud nii, et seadmest lähtuv oht on minimaalne ning seadme kasutamine, korrashoid ja kontrollimine ei ole takistatud; Töö nr 20G019 14 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS  ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadmed peavad olema varustatud: CE-vastavusmärgisega või vastavusmärgiga, mis tõendab seadme vastavust kehtestatud õigusaktide nõuetele; paigaldajale ja kasutajale mõeldud eestikeelsete tehniliste juhiste ning hoiatusmärgistega. Gaasiseadme tootja või tema volitatud esindaja peab koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Küttegaasil töötavatel kuumaveekateldel peab olema gaasiseadme energiatarbimist iseloomustav energiamärgistus. Gaasiseadmed ja pakendil olev märgistus peab selgelt määratlema kasutatava küttegaasi liigi, töörõhu, gaasiseadme elektrilise sobivuse elamu elektripaigaldise toitesüsteemiga ning piirangud gaasiseadme kasutamisele, eriti kasutamispiirangu, mis näeb ette gaasiseadme paigaldamise ainult piisava ventilatsiooniga kohtades. Tarviti tuleb paigaldada vastavalt tootjatehase juhenditele ning paigaldamisel järgida, et ümbritsevate põlevmaterjalide pinnatemperatuur ei ületaks 80 °C. 3.4.1.2. GAASISEADMETE TÖÖ PARAMEETRID Töörõhk gaasiseadmetes: OP = 0.017 .. 0.023 bar 3.4.1.3. GAASISEADMETE PAIGALDUSVIIS Gaasikatel kinnitada hoone kandekonstruktsioonidele – seinale vastavalt seadme paigaldusjuhendile. Gaasiseadme ja külgneva seina ja lae vaheline vaba ruum peab olema vähemalt 0.1 m, kui seadme paigaldusjuhendis pole nõutud teisiti. Vahemaa tõmbeventilaatori või muu mehaanilise tõmbeseadme ja gaasitarviti vahel peab olema vähemalt 0.5 m. 3.4.1.4. GAASISEADMETE ÜHENDUS Gaasiseadme ühendamiseks võib kasutada voolikühendust. Vahetult enne voolikühendust peab olema võimalik tarvitit torusitkust eraldada (tarviti kraan). Paindeliitmiku paigaldamisel arvestada hooldamis-, kontrollimis- ja puhastamisvajadusega. Voolik peab olema kaitstud mehhaanilise või soojusliku vigastamise eest metalse koega. Voolikul peab olema tarnija vastavusdeklaratsioon või gaasiühenduse sobivust kinnitav märgis. 3.4.1.5. RUUMIDE VENTILATSIOON JA SUITSUÄRATÕMME Paigaldise ruumi lae alla olemasolevasse ventilatsioonilõõri teha ventilatsiooniava S-100cm². Ventilatsiooniava peab olema kaitstud sulgemise ja võõrkehade või esemete sattumise eest. Kaitstud avade toimiv pindala ei tohi olla väiksem, kui eeltoodud minimaalne pindala. Katla ühendustüüp C93 – so ruumi õhust sõltumatu, kus olemasolevasse korstnašahti paigaldada heitgaasitorustik ja ühendada horisontaalse kontsentrilise õhu-/heitgaasitorustiku abil katlaga. Vajalik põlemisõhk võetakse korstnašahti kaudu. Kasutatav korstna šaht peab olema vaba, kuhu ei ole lubatud teha teise ventilatsiooni- ja suitsutorude ühendusi. Põlemisõhu šahtina ei tohi kasutada korstnaid, millesse on varasemalt välja juhitud kütteõli või tahkete küttematerjalide põlemisel tekkinud heitgaase. Juhul, kui lõõr ei vasta nõuetele, tuleb paigaldada põlemisõhuvõtuks eraldi toru (v koaksiaaltoru). Kivikorstnašahti paigaldada polüpropüleenist suitsulõõr. Korstnašahti otsa paigaldada kate koos UV-kindla otsadetailiga. Kui kaitsekestaga kaetud lõõrid kulgevad läbi teise tuletõkkesektsiooni, teha väliskest tuletõkkesektsiooni piirdetarindite nõudeile vastavaks ja tihendada tuletõkketarinditest läbiminekukohad sektsiooninõuetele vastavalt. Korstnašaht peab olema tulekindlusega vähemalt 30 minutit. Suitsulõõr paigaldada nii, et selle soojuspaisumine saaks vabalt toimuda. Puhastamine peab olema võimalik ilma gaasiseadet ja suitsutoru demonteerimata. Suitsu-lõõr peab olema valmistatud tehasevalmidusega ja standardsetele nõuetele vastavatest tunnustatud elementidest. Suitsu- ja õhulõõride liited peavad olema tihedad ja lekkekindlad ka ettenägematute mõjutegurite korral. 12.veebruar 2020 15 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt Katla ruumi näha ette vingugaasianduri paigaldus. Andur paigaldada vastavalt anduri paigaldusjuhendile. 3.4.2. GAASITORUSTIK 3.4.2.1. GAASITORUSTIKU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID Tabel 3.2. Paigaldatava gaasitorustiku tehnilised parameetrid MOP Toru materjal Mõõt N° Märkused [bar] Teras, vask, jne [mm] 1 0.1 Vask Ø 28 x 1.2 2 0.1 Vask Ø 22 x 1.0 Tabel 3.3. Gaasipaigaldise tehnilised andmed. Küttegaasi liik Maagaas Paigaldise kategooria A Maksimaalne töörõhk (MOP) 0.1 bar(g) Töörõhk (OP) 0.02 bar(g) enne rõhuregulaatorit OP=0.05-0.1 Maksimaalne gaasikulu (Qmax) 4.0 Nm³/h Survekatse rõhk (TP) 0.15 bar(g) Keevisliidete kontroll (RT/UT) - % Keevisliidete visuaalne kontroll (VT) 100 % Kõik antud projektis toodud rõhud on manomeetrilised. 3.4.2.2. GAASITORUSTIKU PAIGALDUS Peale maa-alust hoonesisestust keldrikorrusele paigaldada sulgeseade. Torustik CuØ28 viia lae alt tehnoruumi, kuhu paigaldada gaasi mõõdusõlm, teha ühendus gaasikatlaga ning torustik viia hoone väliterrassile. Enne arvestit ja enne katelt paigaldada torustikule sulgeseadmed. Samuti näha ette sulgarmatuurid gaasigrilli torustikule. Sisetorustik tuleb üldjuhul paigaldada vertikaalselt või horisontaalselt. Sisetorustik peab võimalusel kulgema lühimat teed pidi ja liidete arv peab olema minimaalne. Sisetorustik tuleb teiste tehnovõrkude suhtes paigutada ohutult, võimaldades nõuetekohast hooldust ja ohutut kasutamist. Sisetorustikku ei tohi paigaldada ventilatsiooni- ega korstnalõõridesse ja lõõride seintele, tahkekütuse hoiukohtadesse ega prügišahtidesse. Sisetorustikku ei tohi kinnitada teiste torustike külge ega kasutada tugikonstruktsioonidena ja maanduseks. Kogu torustik peab olema toestatud torutugedega nii, et temperatuuri muutustest põhjustatud torustiku liikumine oleks võimalik ühtegi korrosioonitõrjekatet kahjustamata ja et toestatud torustikus tekkivad pinged oleksid võimalikult väikesed. Viimase saavutamiseks peab torustikku piisavalt toestama, eelkõige sulgurite, käänukohtade ja paisumisalade juures. Elastsete ripp-tugedega torustikulõigul peavad olema korrapäraste vahekaugustega paiknevad külgtoed. Vältima peab torustiku korrosiooni torutugede kohtades. Torutugi peab olema piisavalt tugev, et see peaks vastu torustiku täismassist rakenduvale koormusele, võimalikele teljesihilistele koormustele ja hüdrostaatilise survekatse tegemise vajaduse korral ka toru täitva vee massist rakenduvale koormusele. Vasktorustiku tugede soovituslik vahekaugus on 20x toru välisläbimõõt. Vertikaalse torustikulõigu massi kandvad toed ja kinnitusvahendid võivad paikneda nii torustiku vertikaalses kui ka horisontaalses osas. Torude toestusviis ei tohi soodustada torude või torutugede kahjustamist. Selle saavutamiseks võib olla vaja kasutada torutoe ja toru pinna või korrosioonivastase kaitsekatte vahele paigaldatavat elastsest mitteimavast materjalist vahekihti. Gaasitorustiku varjatult paigalduse korral kasutada mitte lahtivõetavaid liiteid. Mehhaanilised liited (sh pressliited) peavad asuma ventileeritavates ja ligipääsetavates kohtades. Töö nr 20G019 16 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS 3.4.2.3. TORUSTIKU JA SEADMETE MATERJALIDE VALIK Gaasipaigaldise ehitamisel kasutatavad torud ja liitmikud peavad olema sobivad gaasipaigaldise ehitamiseks, tagama gaasipaigaldise ohutuse ja olema identifitseeritavad. Torustiku koostisosad peavad vastama asjakohastele Euroopa või rahvuslikule standarditele, mis käsitlevad gaasivarustust hoonetes. Terastorud ja liitmikud peavad olema hästi keevitatavad ja paigaldustingimustesse sobivad. Tootja/tarnija peab esitama andmed materjali keevitatavuse kohta (toote vastavussertifikaadis). Vasktorudena kasutada standardi EN 1057 nõuetele vastavaid torusid. Kasutada ei või alla 1mm seinapaksusega vasktorusid. 3.4.2.4. SULGURID Sulgeseadmed tuleb paigaldada nii, et need ei tekitaks avamise ja sulgemise ajal torule liigpingeid. Käsitsijuhitavad kuulkraanid peavad vastama EN 331 nõuetele. Sulgeseadmetel peab olema:  selgelt märgistatud avatud ja suletud asend;  tagatud väline ja sisemine lekketihedus;  tõkesti piirasendi piiramiseks. 3.4.2.5. GAASIARVESTI Gaasiarvesti peab vastama standardi EVS-EN 1359 nõuetele. Gaasimõõdusõlme paigaldada gaasiarvesti Elster Handel GmbH BK-G4. Arvesti kinnitada seinale kinnitusklambriga vastavalt arvesti paigaldusjuhendile ja kehtivatele standarditele. Gaasiarvesti asend peab võimaldama näidu lugemist, olema kaugloetav. Gaasiarvesti paigaldada pingevabalt püstloodis ning jälgida, et arvesti oleks korralikult toestatud või riputatud. Paigalduskõrgus peab jääma vahemikku 0.5 m kuni 2 m, miinimumkaugus kaetud või kaitsetorus elektrijuhtmest 0.1 m. Paigaldamisel jälgida tootjatehase paigalduse juhendit. Surveproovi tegemise ajaks paigaldada arvesti asemele vahetükk. Enne arvestit paigaldada torustikule arvestikraan. Gaasi rõhk arvestis 18 mbar. 3.4.2.6. GAASI RÕHUREGULAATOR Tehnilised parameetrid:  sisendrõhk: 50...100 mbar;  maksimaalne sisendrõhk: 100 mbar;  väljundrõhk: 20 mbar;  gaasikulu: 4.0 nm³/h. Rõhureguleersüsteem peab hoidma rõhku allavoolu paiknevas süsteemis kindlaksmääratud vahemikus. Sätteväärtus ei tohi olla arvutusrõhust suurem. Süsteemi dünaamilise olemuse tõttu võib töörõhk sätteväärtust ületada. 3.5. EHITAMINE 3.5.1. ÜLDTEAVE Objekti gaasiseadmete montaaž tuleb teostada kvalifitseeritud personali poolt, kes omab vastavat õigust. Torustiku ehitamise ajal tuleb hoolitseda, et võõrkehad (nt. mustus, vesi, laastud jne.) ei satuks torustikku. Torustikku sattunud võõrkehad tuleb eemaldada. Samuti arvestada ehitustööde teostamisel Hea Ehitustava nõuetega. 3.5.2. VASKTORUSTIKU LIITED JA TORULIITMIKUD Vasktorusid võib torustikuks ühendada kõvajoodisega kapillaarjootmisega vask-, pronks- või messingliitmike abil, gaasipaigaldise sobivust tõendava märgistuse või sertifikaadiga pressliitmikuga (nt pressliited metalltihendi ja tugimuhviga). Vasktorudena kasutada standardi EN 1057 nõuetele vastavaid torusid. Pressliidete kasutamisel tuleb kasutada tunnustatud tehnoloogiat, gaasitorustiku paigaldamisel ei kasutata käsipresspihte, tuleb kasutada elektrimehaanilist või elektrihüdraulilist radiaalpressi. 12.veebruar 2020 17 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt Jooteliiteid tuleb teha standardi EN 1775 kohaselt, kasutades standardile EN 1044 vastavaid joodiseid. Vask-, pronks- ja messingliitmike jootmisel kasutatakse kapillaarjootmist jootepilu laiusega mitte üle 0.3 mm. Liitmikel peab olema tarnija vastavusavaldus. Torustiku ühendamiseks kasutada järgmisi liiteid:  standardile EN 1092-3 vastavate joodetavate kaelusäärikutega äärikliiteid;  joodetavast vasest või pronksist toruliitmikud;  mehaanilised liitmikud;  surveliitmikud;  ≤ 5 bar rõhu korral standardile EN 1775 vastavaid pressliiteid. 3.5.3. TERASTORUSTIKU LIITMISMEETODID Terastorusid võib torustikuks ühendada keermeliidetega, äärikliidetega, keevitamise teel, gaasipaigaldise sobivust tõendava märgistuse või sertifikaadiga pressliitmiku või lühikese rõngasliitmiku (cutting ring) abil. Keermeliited peavad vastama standardi EVS-EN 10226-1 või EN 10226-2 nõuetele. Terastoru keermeliited on lubatud kuni DN50, kaasa arvatud. Keermeliidetes tuleb kasutada tihendeid ja need tuleb paigaldada vastavalt tihendi valmistaja juhistele. Tihendid peavad vastama EN 751 osade 1-3 nõuetele. Kasutatav keermestatava toru seinapaksus nimiläbimõõduga DN25 toru korral on 3.2mm. Gaasipaigaldises keevitustööde kavandamine, töövahendite valik ja keevitustööde kvaliteet peavad vastama keevituse kvaliteedisüsteemi nõuetele. Keevitusprotsess tuleb korraldada hea tava kohaselt koostatud keevitustööde juhendi kohaselt. Keevitusoperatsioonid peavad keevitusprotsessi jooksul olema tuvastatavad. Keevitamiseks on vajalik:  Atesteeritud keevitajad vastavalt EVS-EN 287:2011 ja EVS-EN ISO 9606-1:2013;  Heakskiidetud keevitusprotseduur (WPQR) EVS-EN ISO 15614-1:2011;  Konkreetse liite jaoks koostatud keevitusjuhis (WPS). Keevitustööde kvaliteedisüsteem vastavalt EVS-EN ISO 3834-2,3,4. Nõuded ja soovitused on torustiku keevitamiseks on antud standardid EVS-EN 12732. 3.6. ERINÕUDED Töövõtja kohustub jälgima ja täitma Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud seadusi ja määrusi ning kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusakte. Töövõtja on kohustatud jälgima ja täitma projekti kooskõlastustes toodud nõudeid. Töövõtja kohustub järgima Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ning sellest tulenevalt EV Valitsuse määrust nr 377 (08/12/1999) „ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik jäätmekäitlusest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest. Katlaruumi näha ette vingugaasiandur. 3.7. TULEKAITSE Torustiku läbiminekul piirdest tuleb alati tagada vajalik tihedus. Tuletõkkesektsioone läbivad torustikud tihendada mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus on vastav konstruktsiooni või piirde tulepüsivusele. Manteltoru ja torustiku vaheline tühimik täita mineraalvilla, tuletõkkemastiksi või -mansetiga. Tuletõkkesektsiooni piirdest läbiminekul jälgida torutootja juhiseid. Avade tegemine, kaitsehülsid (manteltorud) ja tuletõkkesektsioonide tihendamine kuuluvad töövõttu. Töö nr 20G019 18 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu SELETUSKIRI Tartu maakond Tartu vald Põhiprojekt Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS 3.8. KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE 3.8.1. ÜLDTEAVE Enne surve- ja tiheduskatse tegemist peab kontrollima torustiku vastavust konstruktsiooninõuetele. Kontrollimisel peab kindlaks tegema ka selle, kas torustikku on võimalik ohutult küttegaasiga täita ja kasutusele võtta. Kontrollitoimingutes osalejatele peavad olema kättesaadavad tehniline dokumentatsioon ja kasutusjuhend. Kontrollimine peab sisaldama vähemalt:  liidete kvaliteedi kontrolli;  materjalide ja komponentide nõuetelevastavuse kontrolli;  torustiku trassi ja ehitusnõuetele vastavuse kontrolli;  ohutusmärgiste õige kasutuse kontrolli;  korrosioonikaitsemõõtmiste tulemuste kontrolli. 3.8.2. KEEVISLIIDETE KONTROLLNÕUDED Talituslikud nõuded surveproovi ja kasutuselevõtu kontrolli kohta on toodud standardis EVS-EN 12327. Mittepurustavat kontrollimist peab tegema järgnevate standardite kohaselt:  liidete visuaalne vaatlus: EVS-EN ISO 17637, EVS-EN 12732. Keevisliidete kvaliteeti peab kontrollima visuaalse vaatluse kontrollimisega. Keevisõmbluste kvaliteeditasemed sõltuvalt keevitusvigadest peavad vastama standardile EVS-EN ISO 5817 tasemele C. Purustavat ja mittepurustavat kontrollimist peavad tegema pädevad isikud, kes on vajalike tööde tegemiseks kvalifitseeritud asjakohase tunnustatud rahvusvahelise või siseriikliku standardi kohaselt. Keevisõmbluste kontrollimise teenust pakkuv ettevõte peab olema asjakohase standardi alusel sertifitseeritud (nt. EVS-EN ISO/IEC 17020). Kõik kontrolli tulemused tuleb dokumenteerida. Uuringu protokolli ning keevise vahel peab olema selge omavaheline seos keevisliidete skeemi andmetes ja ehituspäeviku sissekannetes. 3.8.3. KEEVITUSDEFEKTIDE PARANDAMINE Kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele mittevastavad keevisliited tuleb parandada asjakohaste keevitusjuhendite kohaselt või välja lõigata. Iga parandamist vajaval keevisõmblusel peab defekti piirkonna selgelt märgistama, kusjuures märgistust ei tohi eemaldada kuni defekt on parandatud ja parandatud töö kontrollitud. Kui üle 20% keevisõmblusest vajab parandamist, tuleb defektne keevisliide välja lõigata ja uuesti keevitada. Pragudega keevisliited tuleb täielikult välja lõigata ja uuesti keevitada. Kõik keevisliite parandused tuleb kontrollida mittepurustava kontrolli meetoditega. Kui parandatud keevisliidet mittepurustava kontrolli meetoditega kontrollides ilmneb keevisliitel defekte, tuleb keevisliide välja lõigata ja keevitada uus liide. 3.8.4. TORUSTIKU SURVEPROOV A-kategooria sisegaasitorustikul teha tugevusproov rõhuga (STP) 0.15 bar ja tihedusproov (CTP) teha rõhuga 100 mbar. Vt ka seletuskirja p 2.7.3. 3.8.5. KASUTUSELEVÕTMINE Uue paigaldisega antakse ehitamise dokumenteerimise nõuete kohaselt omanikule üle paigaldise ja gaasiseadmete tehnilised dokumendid, mille hulka kuuluvad:  Gaasipaigaldise projekt;  Gaasipaigaldise deklaratsioon;  Hooldus ja kasutusjuhendid;  Kasutatavate materjalide ja seadmete sertifikaadid;  Katsetuste protokollid;  Teostusjoonised;  Keevisliidete NDT protokollid (vajadusel); 12.veebruar 2020 19 / 20 Töö nr 20G019 Koostas: A.Loigu Aleks-Projekt OÜ Tartu maakond Tartu vald SELETUSKIRI Kõrveküla alevik, Vasula tee 13 GAASIVARUSTUS Põhiprojekt  Keevitajate pädevust tõendavad dokumendid;  Gaasitöid juhtiva isiku pädevustunnistuse olemasolu;  Lõõride kontrollimise akt (vajadusel) (nt. kortermajadel);  Kaetud tööde akt (vajadusel);  Ehituspäevik (vajadusel). Vt ka seletuskirja p 2.7.4. Vastutav spetsialist Alar Loigu ………………………… Töö nr 20G019 20 / 20 12.veebruar 2020 Aleks-Projekt OÜ Koostas: A.Loigu Marten Karise Tartu Vallavalitsus Teie 16.04.2020 [email protected] Haava 6 Meie 20.04.2020 nr 15-2/20/15029-4 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512, Tartu maakond Gaasiprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22210 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud gaasitorustiku paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 22210 km 0,50 tehnovõrgu kulgemine riigitee alusel maal, km 0,50 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Aleks-Projekt OÜ töö nr 20G019 „Vasula tee 13 eramu gaasipaigaldise projekt“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 22210 teelõik km 0,250-0,800 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 20G019_PP_GV-9-03_V02_LisaIsiklikuKasutus6iguseAlaPlaan.pdf 20G019_PP_GV-9-01_LisaKraaviTagasitaide.pdf 20G019_PP_GV-6-01_v02_ProfiilS6lmed.pdf 20G019_PP_GV-4-01_v02_Asendiplaan.pdf 20G019_PP_GV-3-01_V02_Seletuskiri.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →