Töö nr DP 0401 - 16
Kambja vald
LEMMATSI KÜLAS ASUVA VALLI
MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
Planeeringu koostaja: Plaan OÜ
Planeeringust huvitatud isik: Tevo Kaup AS
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
Sisukord
Sisukord ........................................................................................................................ 2
1. Detailplaneeringu koostamise alus ................................................................ 3
2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal oleva
krundi kohta .................................................................................................................. 3
3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid . 3
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................. 4
4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................... 5
6. Planeerimisettepanek ...................................................................................... 6
6.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ................................................................... 6
6.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 6
6.3. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................... 6
6.4. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ........................................................................ 7
6.5. Ehitistevahelised kujad .................................................................................................... 8
6.6. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: .......................................................................... 8
6.7. Keskkonnakaitse abinõud .............................................................................................. 10
6.8. Arhitektuurinõuded ehitisele ......................................................................................... 10
6.9. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................. 11
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ...................................................................... 11
6.11. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nõuded .......................................................................................................................................... 12
6.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. ........................ 12
6.13. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................. 12
7. Koostöö kokkuvõte ....................................................................................... 15
8. Graafiline osa ................................................................................................. 16
Joonis 1. „Situatsiooniskeem”
Joonis 2. „Olemasolev olukord”
Joonis 3 „Kontaktvöönd“
Joonis 4. „Põhijoonis”
Joonis 5. „Tehnovõrgud“
Joonis 6. „Illustreeriv joonis”
2
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alus
Planeeringu koostamise aluseks on Ülenurme (praegune Kambja vald) Vallavalitsuse 11.10.2016
korraldus nr 448 „Lemmatsi külas asuva Valli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning
lähteseisukohtade kinnitamine. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
mittealgatamine“.
2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal oleva
krundi kohta
Detailplaneeringu eesmärgiks on Valli maaüksuse jagamine kruntideks, maakasutuse sihtotstarbe
muutmine elamumaaks, kinnistule ehitustingimuste määramine ning lahenduse andmine
juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala määratud perspektiivseks elamumaaks.
Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Ülenurme valla üldplaneeringuga.
Andmed planeeringualal asuvate kruntide kohta on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Andmed planeeringualal asuvate kruntide kohta
Aadress Pindala Sihtotstarve
Kambja vald, Lemmatsi küla
15,09 ha Maatulundusmaa100%
Valli (katastritunnus 94901:005:0686)
3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid
• Tartu maakonnaplaneering;
• Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed
seosed;
• Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”;
• Kambja vallaosa üldplaneering kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr
51 „Kambja valla üldplaneeringu kehtestamine endise Ülenurme valla territooriumi;
• Kambja valla ehitusmäärus;
• Ülenurme Vallavalitsuse 04. märtsi 2009. a määrus nr 10 kinnitatud juhend "Detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuete, detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku vormi,
3
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
lähteseisukohtade vormi ning detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise õiguse
üleandmise lepingu vormi kinnitamine”;
• Kambja valla ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 - 2031;
• Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 - DP leppemärgid (Rahandusministeerium, 2013 a.);
• Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu detailplaneering (kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 23. august
2011 otsusega nr 27);
• Ränilinna linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2014 otsusega nr. 103);
• Maanteeameti E263 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa maantee Tartu ümbersõidu ja T-3 Jõhvi-Tartu-
Valga maantee (km 137,0 - 159,3) tehnilised projektid (2008);
• Põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3, Kõrtsi detailplaneeringu juurdepääsu põhiprojekt
(Roadplan OÜ, töö nr 17097);
• Piiri maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti uurimistööde aruanne (Kobras AS, TÖÖ NR
2017-022);
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega asub planeeringu teises koites
– planeeringu lisad.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Metricus OÜ (litsents nr 758 MA) poolt koostatud
maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 16G7426). Mõõdistused toimusid 2016 aasta märtsi kuus.
Planeeringu algatamisest huvitatud isik ja koostaja
Planeeringust huvitatud isik: Tevo Kaup AS (registrikood 10255052)
Riia tn 140a, 51014 Tartu
Planeeringu koostaja: Plaan OÜ (registrikood 12199722)
Tamme pst 111, 50416 Tartu
Planeeringu töögrupp: Ruumilise keskkonna kutseline planeerija: Kärt Vabrit (tunnistuse nr
105739)
Maastikuarhitekt-planeerija: Tiina Kuusepuu
4. Olemasoleva olukorra iseloomustus
4.1. olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Kambja vallas Tartu linnapiiri vahetus läheduses, jäädes raudtee ja Jõhvi-Tartu-
Valga maantee vahele. Planeeringuala pindala on ca 16 ha. Planeeringuala ümbritsevad põllumaad,
osadel katastriüksustel paiknevad eramud. Planeeringuala asukoht on toodud situatsiooniskeemil
(joonis 1).
4
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
Planeeringu koostamise ajal on planeeringuala kasutusel põllumaa, ala lõunaosas asub segapuistu.
Planeeringualal paikneb põllumaa kuivenduseks rajatud drenaažisüsteem. Olemasolev
drenaažkuivendus on rahuldavas olukorras, kuid maaüksuse kaguosas drenaaživõrk ei toimi ning
esineb üleujutusi. Segapuistu ääres paikneb kaks kraavi.
Maa-ala mikroreljeef on lauge ja loode-kagu-suunalise languga. Maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 68 - 64m Balti abs. Planeeringualal esinevad leostunud ja leetjad keskmise raskusega
mullad. Samuti esineb vähesel määral hästi kuivendatud keskmise raskusega gleimuldi. Maa-ala
mullastiku lõimis on liivsavi ja saviliiv kohatiste rähksete ja veeriseliste tunnustega. Mineraalosa on
kaetud peamiselt 0,2-0,4 m paksuse huumusekihiga.
Hooned ja tehnovõrgud maa-alal puuduvad. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Jõhvi – Tartu
– Valga maanteelt mööda kruusateed.
Planeeringuala piirinaabrid on toodud joonisel 2 „Olemasolev olukord“.
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Kambja valla ja Tartu linna piiri vahetusläheduses. Lähimad elamuarendust
toetavad asutused paiknevad Tartu linnas.
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad hoonestamata põllumaad, osadel katastriüksustel paiknevad
talukompleksid. Viimasel ajal on antud piirkonnas ehitustegevus elavnenud ning leiab mitmeid
ehitusjärgus maju. Hoonestatud katastriüksustel paikneb enamasti kuni kolm hoonet (elamu ja kaks
abihoonet), elamud on kahekorruselised.
Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt on Valli maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud
väikeelamumaa. Vastavalt üldplaneeringule on alale määratud järgnevad elamuehituse põhimõtted:
• lubatud rajada krundile üks põhihoone ja üks abihoone;
• põhihoone kõrgus on kuni 8,5 m ja kuni kaks korrust;
• abihoone kõrgus kuni 4,5 m;
• lubatud hoonealune pind ei tohi olla suurem kui 20 % krundi pindalast.
Valli kinnistust põhjas asuvate Paju tn 1,2,3,4 ja 6 kinnistutele on kehtestatud Kõrtsi detailplaneering,
mille kohaselt lubatud ehitada kuni 10 meetrit kõrged äri – ja tootmishooned. Planeeringualast idas Tartu
linnas, Laseri tänava ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee vahele, on kavandatud uus
multifunktsionaalne linnakeksus.
Vastavalt Ülenurme üldplaneeringule ja Ränilinna linnaosa üldplaneeringule on kavandatud Kambja ja
Tartu linna ühendada kogujateega.
5
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
Kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid illustreerib joonis 3 „Kontaktvöönd“.
6. Planeerimisettepanek
6.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Valli maaüksus jagatakse 109 krundiks. Elamumaa krunte on planeeritud 98, kaheksa krunti on
planeeritud teemaale (üks krunt olemasoleva kruusakattega tee laienduseks ja seitse krunti sisese
teevõrgu tarbeks), üks krunt (Pos 109) on planeeritud mänguväljakule ja elamuarendust toetava asutuse
(nt pood, spordisaal, lasteaed, kohvik vms) tarbeks ning üks suurem krunt (Pos 108) on moodustatud
olemasolevast kõrghaljastusega alast, kuhu on planeeritud pumplad ja terviserajad. Haljasala krundile
(Pos 108) on planeeritud tiik. Pos 107 on planeeritud jäätmekäitlusele, kuhu tuleb paigutada prügi
sorteerimine konteinerid.
Planeeritud krundijaotus on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“
6.2. Krundi ehitusõigus
Igale elamukrundile on planeeritud kuni kaks hoonet: üks põhihoone kõrgusega kuni 8,5 m (kuni kaks
korrust) ja abihoone kõrgusega kuni 4,5 m (kuni üks korrus). Suurim lubatud krundi täisehituse protsent
on 30%. Pos 109 rajatava hoone ehitisalune pindala on maksimaalset 700 m2.
Joonisel „Põhijoonis“ on toodud krundi hoonestusala, mis on ala mille piires võib rajada krundi
ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusala on seotud krundi piiridega ja toodud joonisel
„Põhijoonis“. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Pereelamu kruntide
hoonestusala kaugus krundi piirist on minimaalselt 4 m.
6.3. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritavale alale on planeeringu koostamise ajal juurdepääs tagatud Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt
üle kruusatee.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3 Kõrtsi
mahasõidu kaudu. Mahasõit on kooskõlastatud kirjaga 02.09.2019 nr 15-2/19/22754-4 „Kambja vallas
kohaliku tee 9490148 Räni-Raudtee ja riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga ristumiskoha põhiprojekti
kooskõlastus”. Tehnovõrgud on kooskõlastatud kirjaga 05.09.2019 nr 15-2/19/22754-5 Vee,
kanalisatsioonitorustike, sidevarustuse ja tänavavalgustuse projekti kooskõlastamine riigitee nr 3
maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-
152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojektile suletakse kohalik tee 9490148 Räni – Raudtee juurdepääs
(Kõrtsi ristmik). Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse
6
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
eskiisprojektile rajatakse kogujatee läbi “Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering“
käsitletava ala. Selleks on moodustatud ka kinnistu Paju tänav (katastritunnus 94901:001:0340).
Detailplaneeringule on Inseneribüroo Stratum koostanud liiklusanalüüsi (töö nr 2019). Liikluse prognoos
on koostatud kasutades Tartu linna ja lähiala liiklusmudelit. Liiklusmudelisse on lisatud uute objektide
poolt genereeritav sõidukite liiklus, arvestades detailplaneeringu objektide realiseerumist.
Liiklusprognoosid on koostatud õhtuse tipptunni kohta. Liikluse modelleerimise tulemused on toodud
analüüsi dokumendis, mis on lisatud lisadesse.
Tänava võrgustik on kavandatud nii, et naabruses olevatel kinnistutel on võimalus liituda Valli
maaüksusele planeeritud tänavavõrguga.
Kruntide väljasõitude asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Kõik tänavad on kavandatud
kahesuunalistena. Tänava maa-alal on soovitatav kasutada erinevaid väikevorme, et nendega
rahustada tänava liiklust ning ühtlasi suurendada tänava esteetilist väärtust.
Parkimine tuleb lahendada kõigil kruntidel krundisiseselt. Igale krundile, mille sihtotstarve on elamumaa,
on ette nähtud 2 kuni 3 parkimiskohta. Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada ka parkimine
vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile.
Kavandavate teede täpsed liiklusrajatiste mõõdud (sh elementide laiused) ja kõrgusarvud leitakse
projekteerimise käigus.
Teedelt tulev sademevesi suunatakse tee äärde planeeritud nõvasse. Nõva põhja on planeeritud
drenaaži torustik, kust sademevesi suunatakse Pos 8 planeeritud tiiki.
Teemaale on lubatud rajada alajaamu. Alajaamade täpne asukoht selgub elektrivõru projekteerimise
käigus.
Sõiduteede laiused ja tee elemendid on toodud joonisel „Tehnovõrgud"
6.4. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritaval alal olev puistu (Pos 108) tuleb säilitada ning korrastada hooldus- ja sanitaarraietega.
Haljastust võib istutada kogu planeeritava ala ulatuses, va: tehnovõrguliinidele lähemale kui 2 meetrit
ning ristmike vahetus lähedusse.
Pos 108 on planeeritud terviserajad.
Vähemalt 10% planeeritud elamumaa kruntide pindalast täis istutada kõrghaljastust.
7
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
6.5. Ehitistevahelised kujad
Detailplaneeringuga lubatud hoone madalaim hoone tulepüsivusklass on TP3. Planeeritud
hoonestusalad on seotud krundipiiridega ja toodud skemaatilisel joonisel „Põhijoonis“.
Hoonete vahele peab jääma vähemalt kaheksa meetrine tuleohutuskuja. Ehitistevaheliste
tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr 54
“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.
6.6. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad:
Planeeritaval alal on ainsaks olemasolevaks tehnovõrguks drenaažitorustik, mis kuulub likvideerimisele.
Planeeringualale on koostatud „Piiri maaparandusehitise rekonstrueerimise projekti uurimistööde
aruanne“ millega suunatakse kõik naaberalade põllumaade kuivendusveed kraavi.
Kõigi uute planeeritavate tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine tuleb kooskõlastada
võrguvaldajatega. Väljaspool planeeritavat ala toimub tehnovõrkude ühendamine vastavalt tehnovõrgu
projektidele, liinide täpsed asukohad määratakse projekteerimise käigus. Planeeringuga on jäetud
võimalus ka naabermaaüksuste ühendamiseks planeeritavate tehnovõrkudega.
Veevarustus
Kogu planeeringuala (98 leibkonna) arvutuslik maksimaalne veetarbimine on ca 47 m3/d1.
Kõigile planeeritavatele kruntidele on kavandatud veevarustus sõidutee äärde jääva maa-ala alla
kavandatud veetorustikust. Veevõrguga liitumispunkt asub Jõhvi – Tartu – valga põhimaantee ääres
Riia mnt 172 katastriüksuse (94901:005:0633) piiril paikneval veetorul. Teine liitumispunkt asub Tartu
linnas Raudtee tänaval Raudtee tn 102a katastriüksuse (79505:005:0008) juures. Veetorustik tuleb
ühendada Tartu linnas Laseri tänava alla projekteeritud veetorustikuga ja Jõhvi – Tartu – Valga
põhimaantee ääres oleva torustikuga.
Veetorustiku projekteerimiseks võtta tehnilised tingimused piirkonna ühisveevärgi haldajalt, arvestada
tuletõrje nõuetest tulenevaid tingimusi.
Tuletõrje veevarustus
Veetorustiku magistraalliinidele on kavandatud hüdrantide ligikaudsed asukohad, hüdrantide täpsed
asukohad ja tüübid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Reoveekanalisatsioon
Kõigile planeeritavatele kruntidele on kavandatud reoveekanalisatsiooniühendus, reoveed on
kavandatud isevoolselt suunata planeeringuala lõunaossa (Pos 108) kavandatud reoveepumplasse.
1
Arvestusega 4 inimest leibkonna suurus ja ööpäevane teetarbimine inimese kohta 120 l.
8
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
Kavandatud pumplast tuleb reovesi pumbata läbi survetorustiku Tartu linna
ühiskanalisatsioonitorustikku
Maaparandussüsteem ja sajuvee ära juhtimine
Olemasolev maaparandussüsteem Valli maaüksusel tuleb likvideerida ja dreeniveed tuleb juhtida tee
äärde planeeritud kollektoritesse. Naaberalade põllumaade kuivendusvõrk peab jääma toimima ja
seega on planeeritud põllumaade kuivendusveed kokku koguda Valli maaüksuse piiril ning suunata see
lõunas asuvasse kollektorisse.
Tänavatelt ja kruntidelt kokku kogutav sademevesi on planeeritud juhtida sõidutee äärde planeeritud
drenaaži torustikku, mis suubub Pos 108 krundile planeeritud tiigi. Tiigis suunatakse sajuvesi
ülepumpamise teel Tartu linna sademeveekanalisatsiooni. Kõvakattega teel tulevad sademevett
maaparandussüsteemi ei juhita.
Alale on koostatud Piiri maaparandusehitise rekonstrueerimise projekt (Kobras AS, töö nr 2017-002),
mille eesmärgiks on Kõrtsi kinnistu ja Valli kinnistu detailplaneeringu alal Piiri maaparandusehitise
drenaažkuivenduse rekonstrueerimine nii, et oleks tagatud naaberkatastriüksustel asuva
drenaažkuivenduse toimimine.
Gaasivarustus
Kõigile planeeritavatele kruntidele on antud võimalus liituda gaasivõrguga. Gaasivõrk on kavandatud
alast Tartu linnas Laseri tn T13 asuvast gaasitorustikust.
Soojavarustus
Kõigile planeeritavatele kruntidele on lubatud lokaalküte. Planeeritav kütteviis pole planeeringuga
määratud, keelatud on keskkonda oluliselt saastavad kütteviisid.
Elektrivõrk
Planeeritavale alale on kavandatud kaks alajaam (Pos 101, Pos 102 ja perspektiivne alajaama asukoht
krundil Pos 107), mis saab toite maa-alusest keskpingekaabli kaudu. Täpne alajaamade asukoht
pannakse paika projekteerimise käigus arvestades piirkonna arengut.
Kõigile planeeritavatele kruntidele on planeeritud elektriühendus maakaabliga. Kruntide piiridele
paigaldatakse liitumiskapp, millest veetakse kaablid hoonestusalani. Võimalusel tuleb ette üks kilp
vähemalt kahe krundi peale.
Elektrivarustuse projekteerimiseks võtta tehnilised tingimused planeeritaval alal elektrivõrku valdavalt
ettevõttelt.
9
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
Telekommunikatsioonivõrk
Kõigile planeeritavatele kruntidele on kavandatud telekommunikatsiooniühendus. Liitumispunk asub
Riia mnt 223 kinnistu piiril.
Telekommunikatsioonivõrgu projekteerimiseks võtta tehnilised tingimused piirkonna
telekommunikatsioonivõrgu haldajalt.
Välisvalgustus
Planeeritavatele tänavatele tuleb rajada välisvalgustus. Välisvalgustuse täpne lahendus antakse
projekteerimisstaadiumis, krundisisesed välisvalgustid tuleb ühendada krundisisese elektrivõrguga.
Välisvalgustuse projekteerimisel arvestada, et need ei hakkaks pimestama tänavatel liiklejaid.
6.7. Keskkonnakaitse abinõud
Kõigile planeeringualasse jäävatele kruntidele on ette nähtud prügikonteinerite paigutamise nõue,
prügikonteinerite täpseid asukohti pole määratud. Kõik õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti
olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse.
Pos 7 on planeeritud krunt tavajäätmete käsitlusele, kuhu tuleb paigaldada prügi sorteerimise
konteinerid.
Veekogusse või pinnasesse juhitav vesi peab vastama veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee
kohta esitatavatele nõuetele. Vajadusel tuleb kasutada õlipüüdureid.
6.8. Arhitektuurinõuded ehitisele
Üksikelamu maale (Pos 1 kuni Pos 98) ehitatavate hoonete arhitektuurinõuded on alljärgnevad:
• Hoone kasutamise otstarve:
o põhihoone kasutamise otstarve: 11100 Ühe korteriga elamud2;
o abihoone kasutamise otstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone.
• Lubatud korruselisus ja kõrgus maapinnast: põhihoonel kaks korrust ja 8,5 m; abihoonel üks korrus
ja 4,5 m.
• Katusekalded: 0 – 35.
• Katuse tüüp: kahepoolene viilkatus, ühepoolne viilkatus, kelpkatus (sh poolkelpkatus) ja lamekatus.
• Katusekattematerjal: katusekivi, rullmaterjal (PVC,Bituumen) või Classic-tüüpi profiilplekki (kivi
imitatsiooniga- ja trapetsplekk ei ole lubatud).
• Katusekalde suund:
2 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Majandus- ja taristuminister määrus (RT I, 05.06.2015, 1).
10
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
o Põhihoonel: hoone põhiosal - risti või paralleelne sissesõitu tänavaga. Vintskapi ja
varikatuse katusekalde suund võib erineda hoone põhiosa suunast;
o Abihoonel: katusekalde suund ei ole planeeringuga määratud.
• Välisviimistluse materjalid: krohv, klaas, puit, betoon. Lubamatud on imiteerivad materjalid ning palk
välisviimistlusena.
• Piirded: horisontaal- või vertikaallaudisest läbipaistev puitpiire või võrkaed kõrgusega kuni 120 cm.
Piirde asemel lubatud ka hekk, mis rajatakse piirist sissepoole. Kinnistute vahelisel piiril on lubatud
kasutada võrkaeda.
• Hoonete minimaalne tulepüsivusklass: TP3.
Pos 109 krundi ehitava hoone arhitektuurinõuded on alljärgnevad:
• Hoone kasutamise otstarve:
o põhihoone kasutamise otstarve: 12130 Toitlustushooned; 12311 Kaubandushoone; 12331
Ilu- ja isikuteenuste hoone; 12615 Klubi, rahvamaja; 12651 Spordihall, võimla3;
o abihoone kasutamise otstarve: 12744 Elamu, kooli vms abihoone.
• Lubatud korruselisus ja kõrgus: põhihoonel kaks korrust ja 8,5 m; abihoonel üks korrus ja 4,5 m;
• Katusekalded - 0 – 35;
• katuse tüüp: ei ole planeeringuga määäratud;
• Katusekattematerjal - põhihoonel ja abihoonel: katusekivi, rullmaterjal (PVC,Bituumen) või Classic-
tüüpi profiilplekki (kivi imitatsiooniga- ja trapetsplekk ei ole lubatud).
• Katusekalde suund: katusekalde suund ei ole planeeringuga määratud;
• välisviimistluse materjalid: krohv, klaas, puit, betoon. Lubamatud on imiteerivad materjalid ning palk
välisviimistlusena.
• Piirded: võrkaed kõrgusega kuni 120 cm. Piirde asemel lubatud ka hekk, mis rajatakse piirist
sissepoole.
• hoonete minimaalne tulepüsivusklass: TP3.
6.9. Servituutide vajaduse määramine
Kõik planeeritavad teed määratakse avalikku kasutusse. Tehnovõrkudele, mis läbivad eraomandisse
jäävaid krunte, tuleb seada servituut tehnovõrgu valdaja kasuks.
6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• tänavate ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
3 Samas.
11
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliiklustee eristamine sõidukite
liikumisest;
• tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine;
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine);
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:
• jälgitavus (videovalve);
• parklate valgustatus;
• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;
• valdusele sissepääsu piiramine;
• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate
• sissepääsuteede selge eristamine;
• atraktiivsed materjalid, värvid;
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,
• lukud, pingid prügikastid, märgid);
• atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed; suunaviidad;
• üldkasutatavate alade korrashoid.
6.11. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nõuded
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate
keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on läänes asuval Räni - Raudteel
vallatee kaitsevööndi laius 20 meetrit sõidutee servast.
Planeeritavatele maa-alustel kommunikatsioonidel on kaitsevöönd kuni 2 m mõlemale poole trassi telge.
6.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud
hüvitama vastava krundi igakordne omanik ja/või kahju tekitaja.
6.13. Planeeringu elluviimise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Kõik planeeritavad
tehnovõrgud ehitab välja krundi omanik koostöös tehnovõrke omava/valdava ettevõttega. Koostöö
käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Tehnovõrkude valdajatelt
12
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad
või isikud. Juurdepääsuteede väljaehitamise korraldab planeeringuala arendaja.
Planeeringut on võimalik realiseerida etapiviisiliselt. Etapid pannakse paika loogiliste kogumitena
edasise projekteerimise käigus.
Enne planeeringulahenduse elluviimist on vajalik ristmiku rajamine riigiteega nr 3 km 139,13
ristumiseni ja ristmiku Räni-Raudtee haru (planeeringus nimetatud ka kui Kõrtsi ristmik) välja
ehitamine vastavalt Maanteeameti poolt kooskõlastatud projektile. Riigitee ohutuse seisukohalt on
väga oluline, et normidele vastav ristmik rajatakse ennem kui algab aktiivne liiklus. Seega on
projektikohase ristmiku väljaehitamine seotud igasuguse järgneva ehitustegevuse alustamisega ja selle
tarvis ehituslubade väljastamisega.
Pereelamute ehituslubade väljastamise eelduseks on:
• Planeeringusiseste juurdepääsuteede olemasolu. Esmalt peab olema tagatud juurdepääs
vähemalt kruusakattega teelt. Juurdepääs peab olema tagatud avalikult kasutatavalt teelt.
• hooneni väljaehitatud taristu olemasolu: vee - ja kanalisatsiooni ühendus, elektri - ja
sidekommunikatsiooni võrguga liitumise võimalus. Gaasitorustiku võib ehitada välja hiljem, kui
selleks tekib vajadus
Kui planeeringulahendusest tulenev liikluskoormuse tõus riigiteel nõuab liiklusohutuse
tagamiseks riigitee 3 ja Räni-Raudtee ristmiku täiendavat ümberehitamist, siis Maanteeamet ei
võta ristmiku projekteerimise ja väljaehitamisega seonduvaid kohustusi enda kanda.
Planeeringusiseste juurdepääsuteede väljaehitamise kohustus planeeringus näidatud mahus on
planeeringuala arendajal. Räni-Raudtee ristmiku (Kõrtsi ristmik) ja selle tee haru väljaehitamise
kohustus vastavalt projektile planeeringualani on planeeringuala arendajal koostöös Kõrtsi
arenduse arendajaga. Koostöös Maanteeametiga pannakse paika peale Kõrtsi ristmiku sulgemist
kogujatee rajamise osalus.
Planeeringus on jäetud teede liitmise võimalus Tartu linnaga. Tartu linnaga ühendustee
väljaehitamise kohustus kuni Laseri tänavani on planeeringuala arendajal. Peale Laseri tänava
väljaehitamist (väljastatud on kasutusluba) peab Valli planeeringuala arendaja näitama valmidust
tänavavõrgu liitmiseks. Koostöös linnaga pannakse paika täpsed tingimused ja mahud.
Mainitud Laseri tn ja sealt kavandatav võimalik ühendus Tartu linnaga on planeeringu koostamise hetkel
ebaselge ning lahenduse realiseerumise aeg teadmata. Maanteeamet ei raja nimetatud läbisõitu ja
ühendust Tartu linnaga riigitee ümberehitamisega seonduvalt. Seetõttu tulevastele elanikele peaks
olema selgelt teada, et ei tekiks õigustatud ootust Tartu linnaga ühendusteede osas, mida ei pruugi tulla
13
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
niipea ning, et lähitulevikus võib ainsaks juurdepääsuks planeeringualale peale Räni-Raudtee ristmiku
sulgemist olla liikumine läbi Lemmatsi liiklussõlme.
Etapilise arenduse eelduseks on see, et peale ühe etapi lõppu saab alustada uue etapi
arendamisega. Etapi lõpuks loetakse seda, kui on välja ehitatud planeeringus näidatud mahus teed
(sõidutee, kõnnitee, haljasala), tehnovõrgud ja muu vajalik taristus.
Planeering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele
projektidele.
Planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada
vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab
nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
14
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
7. Koostöö kokkuvõte
Koostöö kokkuvõte ametite ja asutustega
Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija
Päästeamet Lõuna
Päästekeskus,
Jaama 207,
Tartu
Maanteeamet,
Teelise 4,
Tallinn
Põllumajandusamet,
Tartu keskus,
Tähe 4
Tartu
Elektrilevi OÜ, 28.02.2019.a. Kooskõlastatud digitaalselt. Priit Mägi
Kadaka tee 63, Kooskõlastuse kiri nr 3376336865 Elektrilevi OÜ
12915 Tallinn asub lisades. võrguinsener
Elion Ettevõtted AS, 26.02.2019.a. Kooskõlastatud digitaalselt. Kaino Ütt-Ütti,
Endla 16, Kooskõlastuse kiri nr 31611884 asub Telia Eesti AS
15033 Tallinn lisades. volitatud esindaja
Adven Eesti AS, 20.02.2019.a. Kooskõlastatud digitaalselt. Haver Männamäe
Kassi tn 1, Kooskõlastuse kiri nr AD-20-02-2019 Gaasivõrgu
Tallinn asub lisades. juhtivspetsialist
AS Tartu Veevärk, 06.02.2019.a. Kooskõlastuse nr 69, asub joonisel Peeter Pindmaa
Tähe 118, „Tehnovõrgud“. Arvestada vajadusega As tartu Veevärk
Tartu investeerida linna territooriumil arendusjuht
planeeritavasse SK rajatistesse.
15
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
8. Graafiline osa
16
Valli maaüksuse detailplaneering
Töö nr DP 0401 - 16
9. Lisad
17
Kambja Vallavalitsus Teie 07.04.2020 nr 6-1/20-6 nr 6-1/20-6
[email protected]
Meie 20.04.2020 nr 15-2/20/17366-2
Lemmatsi külas asuva Valli maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kambja vallas Lemmatsi külas asuva Valli
maaüksuse (katastritunnusega 94901:005:0686) ja lähiala detailplaneeringu (Plaan OÜ töö nr
DP0401-16, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine kruntideks,
maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks, kinnistule ehitustingimuste määramine ning
lahenduse andmine juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudele.
Planeeritav kinnistu asub riigiteest 3 Jõhvi-Tartu-Valga (edaspidi riigitee 3) ca 300 m kaugusel.
Riigitee 3 on põhimaantee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. andmetel
14707 autot/ööpäevas. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on riigiteega 3 km 139,13 ristuvalt
kohalikult teelt 9490148 Räni-Raudtee. Riigitee on remonditud 2011 aastal km 138,4-142,7 ja km
144,1-146,6 vastavalt Tartu-Külitse-Aiamaa lõigu remondi tehnilisele projektile ning 2018 aastal
km 138,056-139,409 lõigu katte taastusremondiga seonduvalt rajatud Roadplan OÜ töö nr 17097
„Põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3 Kõrtsi detailplaneeringu juurdepääsu
põhiprojekti“ alusel riigiteed puudtava lõigu lahendus.
Kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringu lahenduses on arvestatud Maanteeameti kirjades 15-
2184602-2 23.02.2018, 15-21917756-2 09.05.2019 ja 15-21917756-4 21.02.2020 esitatud
seisukohtade ja märkustega.
Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning Maanteeameti põhimääruse,
kooskõlastame Plaan OÜ töö nr DP0401-16 „Lemmatsi külas asuva Valli maaüksuse ja lähiala
detailplaneering“. Kirjale on lisatud detailplaneeringu seletuskiri ja põhijoonis.
Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada järgnevaga.
1. Planeeringuala ehituslubade väljastamise eelduseks on, et ehitatakse välja riigitee nr 3 km
139,13 ja kohaliku tee 9490148 Räni-Raudtee ristmiku projektlahendusele vastav Räni-
Raudtee haru (Roadplan OÜ töö nr 17097 „Põhimaanteelt nr 3, lõigus km 138,8-139,3
Kõrtsi detailplaneeringu juurdepääsu põhiprojekti“ alusel).
2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse kui
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
3. Vastavalt Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse
eskiisprojektile suletakse peale maantee ümberehitamist 2+2 ristlõikega teeks juurdepääs
Räni-Raudtee teele. Peale maantee rekonstrueerimist tagatakse Valli kinnistust moodustavate
maaüksuste ühendus riigiteega Lemmatsi liiklussõlme kaudu.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat käesoleva kirja välja andmise kuupäevast. Tähtaja
möödumisel tuleb planeering Maanteeametile esitada lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Valli_seletuskiri_20.03.2020
2. Leht_4_Põhijoonis
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
2 (2)