11
9
,5
51
51
2 7
,5
50
4
4,00
1
W1
50
V1
3
V1
1
W
JALGPALL
V1
V1
1 51 W1
1
W
V1
1 40780
V1
W1
51,5
korvpall
53
52
parkla
laululava
kiik
piknikud
skate
53 Projekteerija Piret Kivi Tellija
EEP000615 Objekt Raplamaa, Aespa alevik, Aespa-Vilivere piirkonna
53,5
Staad. Lehti Leht
DP 1 : 1000 3 3
54
50
Kohila Vallavalitsus Teie 27.03.2020 e-kiri
[email protected]
Vabaduse 1 Meie 20.04.2020 nr 15-2/20/15601-2
Kohila alev, Kohila vald, 79804,
Rapla maakond
Aespa aleviku Suvila tee 27 kinnistu ristumiskoha
ehitamise nõuded
Olete taotlenud Maanteeametilt tehnilisi tingimusi või soovitusi, millega arvestada Rapla
maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri km 9,07-9,19
kaitsevööndis asuvale Suvila tee 27 kinnistule (katastritunnusega 31701:001:0513) lasteaia
projekteerimisel.
Lasteaia projekti koostamise aluseks on Kohila Vallavolikogu 29.jaanuari 2013 otsusega nr 1
kehtestatud Aespa-Vilivere piirkonna külakeskuse detailplaneering. Lisaks on Kohila Vallavalitsus
01.06.2015 korraldusega nr 149 andnud projekteerimistingimused lasteaia ehitamiseks Suvila tee
27 kinnistule.
Maanteeamet on 23.03.2016 kirjaga nr 15-2/16-00037/178 lasteaia projekteerijale Novarc Group
AS-le väljastanud nõuded ristumiskoha projekteerimiseks ning teinud märkused Aespa lasteaia
eelprojektile. Nõuete kehtivus oli 2 aastat, tähtaja möödumisel tuli taotleda uued nõuded.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet nõuded
ristumiskoha ehitamiseks.
1. Ristumiskoht projekteerida Aespa-Vilivere piirkonna külakeskuse detailplaneeringus
märgitud asukohta, riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri (edaspidi riigitee) km 9,124
koordinaatidega X=6563524, Y=537916. Lähtuvalt asjaolust, et Suvila tee 27 kinnistul puudub
alaline juurdepääs (kinnistule on rajatud ajutine juurdepääs vastavalt Maanteeameti Põhja
regiooni 23.04.2014 loale nr 15-2/14-00120/235), on hoonestuse rajamise eelduseks alalise
juurdepääsu ehitamine.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist
EVS 843:2016 “Linnatänavad”.
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
6.2. Ristumiskoha projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20
m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Vajadusel mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord
(vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2019. aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 797
autot/ööp (riigitee km 9,08-9,478) ning 2642 autot/ööp (riigitee km 8,0-9,08), kehtiva
kiiruspiiranguga 50 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav.
8. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest II. Ristumiskoha pöörderaadiused määrata lähtuvalt
liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). Liikluskoosseisu
hinnata kogu planeeringuala vajadustest lähtuvalt (nt külaplats, staadion).
9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 2,5-3,0% II tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad
võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
10. Riigiteega analoogne asfaltkate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses
riigitee katte servast.
11. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee
katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada
ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega ning näha ette kraavide puhastamine ja
kaevamine.
12. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) kohased
nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja
külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa,
võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
13. Projekteerida detailplaneeringus ette nähtud jalakäijate ohutu teeületuskoht ning näha ette
ühendused olemasolevate jalgratta- ja jalgteedega. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et
ühendused jalg- ja jalgrattateedega ning ülekäigurajad ehitatakse välja esimeses ehitusetapis
(hiljemalt lastaia hoonele kasutusloa väljastamise hetkeks).
14. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
15. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
16. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks
Muinsuskaitseamet), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
17. Juhul, kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ja häirida riigiteel
liiklejaid. Kaaluda ja vajadusel projekteerida ristumiskohale valgustus vastavalt kehtivatele
standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014 käskkirjaga nr 0340 kinnitatud
„Riigimaanteede valgustamise
juhisele“ http://www.mnt.ee/public/Riigimaantee_valgustamine_juhis_kinnitatud.pdf.
18. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
19. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab
huvitatud isik.
2 (3)
20. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet.
21. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn,
[email protected])
haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: DP3 POHIJOONIS TEHNOVORGUD.pdf
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
3 (3)