Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 7300 310
[email protected]
TÖÖ NR 2020-037
Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6476927
Y 529255
Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–
125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti
keskkonnamõju eelhinnang
Objekti aadress: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN JA
TORI VALD
Tellija: Maanteeamet
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Juhtekspert: URMAS URI
Keskkonnaekspert: NOEELA KULM
Keskkonnaeksperdi assistent,
vastutav täitja: MARITE BLANKIN
Kontrollis: ENE KÕND
Märts 2020 TARTU
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-
Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti
keskkonnamõju eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
TÖÖ EESMÄRK: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-
Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojektile keskkonnamõju
eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkus.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: Maanteeamet
Registrikood 70001490
Teelise 4, 10916 Tallinn
Tel 611 9300
[email protected]
Kontaktisik: Ave Kallo – Maanteeameti taristu arendamise osakonna
projekteerimise talituse projektijuht
Tel +372 5594 4304
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
KMH juhtekspert: Urmas Uri – juhtekspert (KMH litsents KMH0046)
Tel 730 0310
[email protected]
Eksperdid: Noeela Kulm – keskkonnaekspert
Tel 730 0310
[email protected]
Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent, vastutav täitja
Tel 730 0316
[email protected]
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 2 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,
tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi
nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste
koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri
valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit-
ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –
Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 –
Kert Kartau;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 3 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Sisukord
1.Sissejuhatus ..........................................................................................................................................5
2.Keskkonnamõju eelhindamise vajadus ..............................................................................................7
3.Varasem tegevus ...................................................................................................................................8
4.Projektiga kavandatavate tegevuste kirjeldus ...................................................................................10
4.1 Kavandatavad tegevused ............................................................................................................ 10
4.2 Kavandatava tegevuse iseloom ................................................................................................... 12
4.2.1 Ressursside kasutamine ...................................................................................................... 12
4.2.2 Energiakasutus ..................................................................................................................... 12
4.2.3 Kaasnevad tegurid ............................................................................................................... 12
4.2.4 Jäätmed ja nende käitlemine................................................................................................ 12
4.2.5 Avariiolukordade tekkimise tõenäosus ................................................................................. 13
5.Seosed asjakohaste strateegiliste dokumentidega ...........................................................................14
5.1 Detailplaneeringud ....................................................................................................................... 16
6.Mõjutatava keskkonna kirjeldus ..........................................................................................................17
6.1 Ümbritsev elusloodus ning kaitstavad loodusobjektid ................................................................. 17
6.2 Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................................................... 23
6.3 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................... 25
6.4 Õhukvaliteet ................................................................................................................................. 33
7.Võimalike keskkonnamõjude kirjeldus ja hinnang mõju olulisusele ..............................................35
7.1 Mõju maakasutusele .................................................................................................................... 35
7.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele ................................................................ 35
7.3 Mõju pinnasele (sh mullale), põhja- ja pinnaveele ...................................................................... 38
7.4 Mõju inimeste heaolule ja tervisele .............................................................................................. 39
7.4.1 Mõju müratasemele ja vibratsioonile .................................................................................... 39
7.4.2 Mõju õhukvaliteedile ............................................................................................................. 40
7.4.3 Mõju inimeste turvalisusele .................................................................................................. 41
8.Eelhinnangu järeldus ............................................................................................................................42
9.Kasutatud allikad ..................................................................................................................................45
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 4 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
1. Sissejuhatus
Keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud Maanteeameti tellimuse alusel.
Töö eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh
Tuisu tänava läbimurde eelprojektile keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja
keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus
eelprojektiga kavandatud tegevustele.
Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste
keskkonnamõjudega või mitte, ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise
algatamise või mittealgatamise kohta.
Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks oleva projekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine
põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul. Projekteeritav teelõik asub Pärnu maakonnas
Tori vallas (haldusreformieelselt Sauga vald) ja Pärnu linnas (joonis 1).
Joonis 1. Projektiga käsitletav Pärnu-Sauga teelõigu asukoht (Maa-amet, 27.02.2020).
Riigi põhimaantee nr 4 on osaks Balti riike ühendavast maanteest Via Baltica. Euroopa teedevõrgus
kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa transpordikoridori, mis on oluliseks
väljapääsuks Kesk-Euroopast Eestisse, Lätti, Leetu ja Soome.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 5 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Projekt on edasiarendus Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0”, mis kehtestati Pärnu
maavanema poolt 01.10.2012 korraldusega nr 529. Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67)
Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega
põhimaantee projekteerimist.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 6 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
2. Keskkonnamõju eelhindamise vajadus
Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) (edaspidi KeHJS). KeHJS § 3 sätestab, et
keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
1
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju ;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei
kuulu. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga
tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-
22) valdkondade tegevusel (punkti 10 kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline
keskkonnamõju.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 aasta määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, mille § 13 p 8 kohaselt
tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel,
välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,
tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.
Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise
või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis
kehtivast seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017
määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
1
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
2
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 2 ).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 7 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
3. Varasem tegevus
Maanteeameti tellimusel koostas 2018. aastal Reaalprojekt OÜ põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-
Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu - Sauga lõigu eelprojekti (töö nr P17103). Käesoleva eelhinnangu
objektiks olev eelprojekt on uus versioon 2018. aastal Reaalprojekt OÜ poolt koostatud tööst. Endise
eelprojekti projekteerimistingimuste menetluse käigus esitati ettepanek kaaluda Pärnu linna lõigus
alternatiivseid trassikoridore, et lahendada müra ja vibratsiooni probleeme Pärnu linna lõigus.
Maanteeamet otsustas täiendava 2+2 sõidurajaga ühendustee kavandada linnalises lõigus Tuisu
tänava läbimurdele (uus haru alates ca km 124.00 kuni Ehitajate teega ristumiseni). Varasemalt
koostatud eelprojektis ei olnud Tuisu tänava läbimurret ette nähtud (täpsemalt ptk-s 4). Eelprojekti
uus versioon erineb varasemast ainult põhimaantee nr 4 alates km 124,00 lahenduse poolest.
Joonisel 2 on esitatud varasema projekti asendiskeem ja joonisel 3 Tuisu tänava läbimurde eskiis.
Varasemalt koostatud eelprojektile on koostatud keskkonnamõjude eelhinnang OÜ Hendrikson & Ko
poolt (töö nr 3027/18 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigu
eelprojekt: keskkonnamõjude eelhinnang“, 2019). Eelhinnangu sisu kasutatakse käesoleva
eelhinnangu koostamisel abimaterjalina.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 8 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 2. Varasemalt koostatud eelprojekti asendiskeem (Reaalprojekt OÜ, 03.07.2019).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 9 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
4. Projektiga kavandatavate tegevuste kirjeldus
4.1 Kavandatavad tegevused
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul.
Projektiga kavandatakse põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigule neljarealine maantee
(2+2 sõidurada). Laiendamine on ette nähtud ida suunas. Põhimaanteest lääne poole on ette nähtud
kogujatee Siisikese tänavast kuni Salu tänavani, mis teenindab põhimaanteest lääne poole jääva
elamurajooni elanikke. Kogujatee ja riigitee vahele on kavandatud müratõkkesein lõigul km 123,5 kuni
km 124,0 (lõigu pikkus täpsustub projekteerimise käigus). Lisaks on müratõkkesein kavandatud km
123,0 kuni km 123,2. Kogujateega paralleelselt lääne pool kulgeb jalgtee, mis on ühendatud Sauga
aleviku ja Pärnu linna kergliiklusteedega. Maantee viiakse uuele trassile alates ca km 124,0 kuni
Ehitajate teega ristumiseni. Perspektiivne Tuisu tänava läbimurre (joonis 3) on kavandatud 2+2
ristlõikega. Alates Tuule tänava ristmikust kuni Ehitaja teega ristumiseni on mõlemale poole teed
kavandatud jalg- ja jalgrattatee. Olemasolev Tallinna mnt linnaline lõik, vahemikus km 124 kuni
Ehitajate teega ristumiseni, jääb alles muutmata kujul ja on eelkõige mõeldud kohalikule liiklusele.
Vahetult läbimurde äärde Pesa tänava piirkonda jäävad olemasolevad ja perspektiivsed elamud
kaitstakse müraseinaga. Parmu tn 5 kinnistu tuleb eraldada tõenäoliselt tugimüüriga, sest olemasoleva
Tuisu tänava koridori ja kõrvalasuva Turba tn 2 kinnistu kõrguste vahe on ca 1,2 m.
Lisaks on projekti lahenduses ette nähtud Tori vallas asuva Jäneseselja ringristmiku laiendamine.
Ringristmik laiendatakse kaherealiseks ning põhiteele nr 4 suunas pöörajatele eraldatakse
parempöörderajad, et vältida konfliktipunkte ringil (joonis 2).
Joonisel 2 näidatud Tuule tänava pikendus (helesinisega) lahendatakse eraldiseisva projektina.
Projektkiirus väljaspool asulat ning Tuisu tänava läbimurdel on arvestatud 70 km/h.
Sõidutee projekteerimisel on arvestatud sõiduraja laiuseks 3,50/3,25 m, kindlustatud peenra laiuseks
1,0 m ning tugipeenra laiuseks 0,5 m.
Projekteeritava teelõigu pikkuseks on ca 2,6 km, sh Tuisu tänava haru pikkusega 1,4 km.
Sademevesi juhitakse ära vertikaalplaneeringuga ning kraavide ja truupidega. Kohtades, kus
sõiduteed ääristavad äärekivid (linnas ja müratõkkeseina kõrval), juhitakse vesi ära sademevee
kanalisatsiooniga. Uued kraavid on projekteeritud mõlemale poole teed alates objekti algusest kuni
Pärnu linnani. Kõik projekteeritud katte alla jäävad truubid on ette nähtud likvideerida ja asendada kas
uute truupide või sademevee kanalisatsiooniga.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aastal oli projekteeritaval lõigul (km 122,6–125,2)
12 969 autot/ööp. Liiklusprognoosi kohaselt kasvab aastaks 2040 liiklussagedus teelõigul ca 16 000
autot/ööp (OÜ Hendrikson & Ko, 2019).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 10 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 3. Tuisu tänava läbimurde eskiis (Reaalprojekt OÜ, 15.01.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 11 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
4.2 Kavandatava tegevuse iseloom
4.2.1 Ressursside kasutamine
Arvestades sellega, et projektiga kavandatakse ca 2,6 km pikkuse neljarealise teelõigu rajamist, kulub
kavandatavate tegevuste elluviimiseks olulisel määral ressursse. Kavandatava tegevuse käigus kulub
ehitusmaterjale, kütuseid ehitusseadmetele ja -masinatele ning ehituslikke maavarasid nagu liiv, kruus
ja lubjakivi. Tee ja rajatiste ehitamiseks vajaminevad maavarad saadakse olemasolevatest
maardlatest. Olemasolevate maardlate kasutamise mõju on eraldi hinnatud maardlate
kaevandamisloa taotlemise käigus.
4.2.2 Energiakasutus
Kavandatud tegevuste energiakulu on võrdne tavapärase tee ehitusega, seega energiakasutusega
kaasnevaid olulisi mõjusid ette näha pole.
Ehitustööde tegemisel kasutatakse energiat (kütust) ehitusmasinate (freesmasinad, ekskavaatorid,
buldooserid, kopplaadurid, kopad, teerullid, kallurid) ja ehitusmaterjale transportivate masinate
(laadurid, veoautod, kallurid) tööks, vajadusel ka teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee
kasutamise perioodil kulub energiat tee (sh jalg- ja jalgrattatee), mahasõitude ja teeservade
hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade niitmine ja võsa
likvideerimine) ning maantee ja jalg- ning jalgrattateede valgustamisel. Nende töödega kaasneb
kütuse kulu hooldustöid tegevate masinate kasutamise tõttu.
4.2.3 Kaasnevad tegurid
Ehitustööde aegsed mõjud on seotud eelkõige müra, vibratsiooni ja õhusaastega, mis on tingitud
ehitusmasinate kasutamisest. Asfaldi laotamisel võib esineda ebameeldiva lõhna teket. Eeldatavalt ei
levi ehitustöödega kaasnev lõhn ja õhusaasteained teemaast oluliselt kaugemale. Mõju intensiivsus
varieerub olenevalt ehitusmasinatest ja ilmaoludest (tuul,õhutemperatuur jm). Ehitustööde käigus
tekkivad mõjud mööduvad peale tööde lõppemist.
Projekti elluviimisega kaasnevad pikemaajalised mõjud on seotud müra ja vibratsiooniga, veerežiimi
muutustega ning õhukvaliteediga. Projekti elluviimisega kaasnevaid mõjusid on täpsemalt
hinnatud ptk-s 7.
4.2.4 Jäätmed ja nende käitlemine
Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatav pinnas on
taaskasutatavad. Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või tuleb ala
maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt korrastada. Ehitustöödel eemaldatavat kasvumulda
saab ära kasutada haljastustöödel.
Jäätmete tekke ja käitlemise tõttu olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, kui tööde käigus tekkiv
praht ja muud jäätmed käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (anda üle käitlemiseks vastavat õigust
omavatele ettevõtetele). Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb
kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 12 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
4.2.5 Avariiolukordade tekkimise tõenäosus
Ehitustegevusega võivad kaasneda avariid, kuid märkimisväärsed avariid on ebatõenäolised.
Avariidolukordade esinemise korral on võimalik keskkonnamõju seotud kütuste või õlide lekkimisega
ehitusmasinatest. Oht suurõnnetuste tekkimiseks on äärmiselt ebatõenäoline. Avariiolukordade
tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel
tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade järgimise ja märgiste
kasutamisega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.
Projekti elluviimise tulemusena suureneb põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul
liiklusohutus, mistõttu vähendatakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 13 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
5. Seosed asjakohaste strateegiliste dokumentidega
Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks oleva projekti aluseks on Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 92,0–170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529).
Teemaplaneeringu koostamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega algatati 27.02.2009
Pärnu maavanema korraldusega nr 32. Teemaplaneeringu KSH kiideti Keskkonnaameti poolt heaks
01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2.
Teemaplaneeringu konkreetne eesmärk on maakonna ja riigi olulisima ning rahvusvahelise TEN-T
koridori jääva maantee Via Baltica trassikoridori asukoha määramine ja selleks vajaliku maa
reserveerimine läbi kohalike omavalitsuste üldplaneeringute. Teemaplaneering täpsustab Pärnu
maakonnaplaneeringus kavandatud Via Baltica maantee klassi ja trassikoridori (ka ümbersõitude)
asukohta Rapla ja Pärnu maakonna piirist (km 92) kuni Häädemeeste ristmikuni (km 170).
Teemaplaneeringu lahenduse järgi kulgeb Jänesselja ringristmikust alguse saav neljarealine
magistraaltänav Pärnu linna suunas otse kuni ristumiseni Ehitajate teega (joonis 4). Projekt
täpsustab põhimaantee nr 4 km 124,0–125,2 trassi asukohta. Projekti lahenduse järgi viiakse
maantee uuele trassile alates ca km 124,0. Uus trass hakkab ristuma olemasoleva Tuule tänavaga
ning ühtib enne Ehitajate teega liitumist olemasoleva Tuisu tänavaga (joonis 3). Maantee viimine
uuele trassile on vajalik, et suunata Pärnu linna läbivat läbiv- ja raskeliiklust kaugemalt mööda
kõige probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km 124,6–125,1) (täpsem
selgitus mürauuringu ptk-s 6.3) (OÜ Hendrikson & Ko, 2019). Seega on teemaplaneeringuga
ette nähtud trassi asukoha muutmine põhimaantee Pärnu-Sauga lõigul põhjendatud. Trassi
uue asukoha tõttu muutub ka teemaplaneeringus toodud kogujateede lahendus. Projektiga ette
nähtud kogujatee lahendus on piisav, et tagada sujuv ja ohutu liiklus.
Projektiga kavandatava tee maht on (2+2 sõidurajaga maantee) kooskõlas Pärnu
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga.
Pärnu maakonnaplaneeringus aastani 2030+ (kehtestatud 2018) on olulisemate teedevõrgu
arendustena välja toodud maanteede rekonstrueerimised liikluse sujuvuse ja liiklejate turvalisuse
tagamiseks ning asulate omavaheliste ühenduste parandamiseks. Maakonnaplaneeringu kohaselt on
tähtsaks ülesandeks liiklusohtlike kohtade ohutuks muutmine. Projekt parandab liikluse sujuvust ja
ohutust ning on seega kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtetega.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 14 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 4. Väljalõige teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica)
trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0” (kehtestatud 2011) planeeringu kaardist
(Teemaplaneeringu joonis 4).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 15 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
5.1 Detailplaneeringud
Põhimaanteel nr 4 km 124,62–125,18 on teest läänepoolsel maa-alal kehtestatud (2011) Tallinna mnt,
Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneering. Detailplaneeringu peamine eesmärk on Tallinna mnt,
Parmu tn ja oja vahelisele alale jääva elupiirkonna tervikliku tänavastruktuuri kavandamine, uute
kruntide moodustamine ja hoonestustingimuste määramine. Projektis on arvestatud käimasoleva
Tallinna mnt, Lõo tn ja oja vahelise ala detailplaneeringuga.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 16 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Antud peatükis kirjeldatakse neid keskkonnaelemente, millele kõige tõenäolisemalt avaldub mõju
projekti elluviimisel, arvestades projektiga kavandatavate tegevuste iseloomu ja ulatust. Mõjutatava
keskkonna kirjeldus on vajalik, et hinnata projektiga avaldatava mõju iseloomu (positiivne või
negatiivne), suurust, ulatust, ilmnemise tõenäosust, kestust, sagedust ja pöörduvust.
6.1 Ümbritsev elusloodus ning kaitstavad loodusobjektid
Projektiga kavandatav teelõik jääb linnalise asustusega alale. Vaadeldavat maantee lõiku ümbritsevad
elamurajoonid ja ärihooned. Asustamata on vaid km 123,5–124,00 maantee lõigu idapoolne ala, kuhu
jääb Rääma raba (joonis 1). Rääma raba lähim serv jääb maanteest ca 150 m kaugusele. Tuisu
tänava läbimurre, mis saab alguse ca km 124,00 lõikab raba äärealale lähemale, kuid jääb rabast
üldjuhul välja (joonis 5 ja 6).
Joonis 5. Tuisu tänava läbimurde ja Rääma raba asukoht (Maa-amet, 06.03.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 17 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 6. Tuisu tänava läbilmurde ligikaudne asukoht ning sealse piirkonna mullastik. Tähistuste
selgitused: GI - leetjas gleimuld; KIg - gleistunud leetjas muld; M" - väga õhuke ja õhuke
madalsoomuld; M'" - sügav madalsoomuld; R"' - sügav rabamuld (Maa-amet, 06.03.2020).
Eesti Looduse Infosüsteemis (edaspidi ka EELIS) on Rääma raba ära märgitud III kaitsekategooria
loomade elupaigana (andmed seisuga 06.03.2020). Rääma raba on märgitud elupaigaks üheksale
kaitstavale linnuliigile: Pluvialis apricaria (rüüt), Tringa totanus (punajalg-tilder), Tringa glareola
(mudatilder), Grus grus (sookurg), Motacilla flava (hänilane), Numenius arquata (suurkoovitaja),
Numenius phaeopus (väikekoovitaja), Lanius collurio (punaselg-õgija) ning Tetrao tetrix (teder) (joonis
7 ja 8).
Liikide registreeritud leiukoha lähim serv jääb Tuisu tn läbimurdest ca 130 m kaugusele. Leiukoha
pindala on 1536,53 ha.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 18 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Rääma raba on Pärnu linna (kehtestatud 2001) ja endise Sauga valla (kehtestatud 2016)
üldplaneeringus ära märgitud rohelise võrgustiku tuumalana.
Joonis 7. Rääma rabas registreeritud III kaitsekategooria liikide leiukoht ning projekteeritava teelõigu
ligikaudne asukoht (EELIS, 06.03.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 19 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 8. Rääma rabas registreeritud III kaitsekategooria liikide leiukoht ning Tuisu tänava läbimurde
ligikaudne asukoht (EELIS, 06.03.2020).
2016. aastal viidi Rääma rabas läbi linnustikuseire Rääma II turbatootmisala kaevandamistegevuse
mõju täpsemaks hindamiseks ja vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks. Seiretöö tulemused
näitasid, et enamiku rabadele iseloomulike ja kaitsekorralduslikult oluliste liikide asurkondade seisund
oli hea. Võrreldes varasemate (2007. ja 2013. aasta) loendusaastatega oli nii rabadele iseloomulike
kui ka kaitsekorralduslikult oluliste liikide arvukus kõrgem (Naturm OÜ, 2016).
Lisaks EELIS-s registreeritud kaitsealustele liikidele tuvastati 2016. aasta seiretööde käigus Rääma
rabas ka järgmisi III kaitsekategooria kaitsealuseid liike: Charadrius dubius (väiketüll), Circus cyaneus
(välja-loorkull), Circus pygargus (soo-loorkull), Crex crex (rukkirääk), Lanius excubitor (hallõgija),
Tringa totanus (punajalg-tilder). Rabas on tuvastatud pesitsemas ka ühte II kaitsekategooria linnuliiki –
Cygnus cygnus (laululuik) (Naturm OÜ, 2016).
Kohapealsed vaatlused projektialal viidi läbi 19.03.2020. Välisvaatluse käigus selgus, et Tuisu tänava
läbimurde kohas on pinnas liigniiske. Mitmes kohas oli maapind üle ujutatud. Domineerivaks puuliigiks
läbimurde asukohas on kask (foto 1 ja foto 2). Välisvaatluse käigus avastati, et kohalikud elanikud
kasutavad antud kohta prügi ning aia hooldustööde käigus tekkinud jäätmete (puulehed, oksad)
ladestamise kohana.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 20 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Teeäärne madaltaimestik on iseloomulik tavalisele rohumaale. Põhimaanteest ida pool kasvavad
noored kased. Kaugemal on näha võsa üleminekut metsaks, kus kasvavad peamiselt männipuud.
Mitmes kohas oli ka rabapoolne tee ääreala üleujutatud.
Foto 1. Läbimurde ligikaudne alguskoht km 124,3 (ligikaudsed koordinaadid: X: 6475293; Y: 528892)
(Kobras AS, 19.03.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 21 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Foto 2. Tuisu tänava läbimurde asukoht (ligikaudsed koordinaadid: X: 6474886; Y: 529030) (Kobras
AS, 19.03.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 22 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
6.2 Põhja- ja pinnavesi
Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendusele (seisuga 09.03.2020) jääb KMH
eelhinnangu objekt piirkonda, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt
lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud (st reostusohtlikkus on madal) (joonis 9).
Joonis 9. Projektiga käsitletud ala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus
maapinnalt lähtuva reostuse suhtes (Maa-amet, 09.03.2020).
Projektiga käsitletud alal ja selle lähiümbruses ei asu ühtegi EELIS-s registreeritud pinnaveekogumit.
Projektiga käsitletava põhimaantee ning kavandatava Tuisu täna läbimurde lähedusse jääb kaks tiiki.
Esimene neist jääb Tori vallas asuva Jäneseselja ringristmiku lähedusse, teine asub Jahimeeste
kinnistul (katastriüksuse tunnus: 73001:001:0248, 100% ühiskondlike ehitiste maa) ning jääb
kavandatava Tuisu tänava läbimurde lähedusse.
Olemasoleva põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul asuvad mõlemal pool tee
servades lõiguti kraavid. Vasakul pool teed on kraave rohkem. Vasakul pool põhimaanteed Sauga
ristmikust kuni km 123,45 (ca 800 m lõigul) asub drenaažisüsteem, mis jääb teest minimaalselt 25 m
kaugusele.
Maanteeameti kaardirakenduse andmetel jääb põhimaanteele kaks teega ristuvat truupi, mis tuvastati
ka välisvaatluste käigus 19.03.2020. Esimene truup km 123,48 oli heas seisukorras (foto 3). Truubi
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 23 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
abil on maantee muldest läbi juhitud kraav, mis kuulub maaparandussüsteemi eesvoolu hulka
(Maaparandussüsteemi kood: 6114870010011, nimi: Keskuse (Pärnu)). Kuna kavandatav tegevus
hõlmab maaparandusehitisi, tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Teine truup asus km 124,20 ning oli rahuldavas seisukorras (foto 4).
Foto 3. Truup km 123,48 (vasakul teepoolel) (Kobras AS, 19.03.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 24 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Foto 4. Truup km 124,20 (vasakul teepoolel) (Kobras AS, 19.03.2020).
Mahasõitude all on erinevate läbimõõtudega ja erinevast materjalist truupe palju.
Põhimaantee lähiümbruses asuvad puurkaevud jäävad projekti alast ohutusse kaugusesse. Tuisu
tänava läbimurde lähedusse jääb üks puurkaev (KKR kood: PRK0058974; X: 529015,00; Y:
6475070,00), mille sanitaarkaitsealaks on määratud 10 m. Uus projekteeritav läbimurre jääb
olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitsealast väljapoole.
6.3 Müra ja vibratsioon
Varasem tegevus
OÜ Hendrikson & Ko koostas mürauuringu 2018. aastal koostatud eelprojektile, kus puudus Tuisu
tänava läbimurre (joonis 2). Mürauuringus analüüsiti projektiga kavandatava tegevuse mõju
müraolukorrale, anti liiklusmüra hinnang ning hinnati liiklusmüra vähendamise meetmete vajadust.
Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate liikluskoormuste korral
(2018. a liiklusuuringu alusel ning eraldi leevendusmeetmete rakendamise korral) ning teeprojekti
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 25 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning
eraldi leevendusmeetmete rakendamise korral).
Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ nõuetest.
Müra arvutustulemused näitasid, et liiklusmüra piirväärtuse ületamist esineb kahes lõigus (tabel 1):
Sauga aleviku territooriumil asuvate Tallinna mnt äärsete eluhoonete (km 123,59–124,56 – II
kategooria alad teest paremal (läänes)) teepoolsel küljel;
Pärnu linnas asuvate eluhoonete (km 124,59–125,1 – III kategooria alad mõlemal pool teed)
teepoolsel küljel.
Liiklusmüra modelleerimisel saadi teelõigul km 124,6–125 keskmiseks müra tasemeks (teele lähimate
müratundlike hoonete teepoolsel küljel) päeval 70 dB ja öösel 64 dB. Suurim hinnatud müratase
päeval oli 74 dB ja öösel 67 dB. Teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste
korral (2040. aasta liiklusprognoosi alusel) saadi keskmiseks hinnatud müra tasemeks päeval 72 dB ja
öösel 65 dB. Suurimaks hinnatud müra tasemeks saadi päeval 75 dB ja öösel 69 dB. Tabelis 1 on
esitatud müra arvutustulemused põhimaanteele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel
katastriüksuste kaupa.
Tabel 1. Mürauuringus saadud tulemused teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel
(piirväärtuste ületamine on esile toodud ounast värvi kirjaga; v- vasakul pool teed, p- paremal pool
teed (OÜ Hendrikson & Ko, 2019).
Nr KM Aadress Katastriüksuse Ala 2018 2040
tunnus kategooria
2 3
Ld Ln Ld Ln
1 122,78v Hirvela tn 22 73001:001:0453 II 56 51 57 52
2 122,85v Hirvela tn 18 73001:001:0450 II 55 50 56 51
3 122,89v Hirvela tn 16 73001:001:0449 II 56 51 57 52
4 122,95v Hirvela tn 14 73001:001:0448 II 56 51 57 52
5 122,99v Hirvela tn 12 73001:001:0447 II 56 51 57 52
6 123,07v Hirvela tn 10 73001:001:0445 II 56 51 57 52
7 123,08p Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 II 57 52 59 53
8 123,09p Kuldnoka tn 2 73001:001:0065 II 55 49 56 51
9 123,12v Hirvela tn 8 73001:001:0444 II 56 51 57 52
10 123,13p Tallinna mnt 168 73001:001:0732 II 57 51 58 53
11 123,17p Tallinna mnt 166 73001:001:1282 II 58 53 60 54
12 123,18v Hirvela tn 6 73001:001:0443 II 56 51 58 52
13 123,2p Tallinna mnt 164 73001:001:0078 II 59 53 60 54
14 123,23v Hirvela tn 4 73001:001:0442 II 56 51 57 52
2
Ld – müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00)
3
Ln – müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00)
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 26 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Nr KM Aadress Katastriüksuse Ala 2018 2040
tunnus kategooria
4 5
Ld Ln Ld Ln
15 123,28p Peoleot n 1 73001:001:0079 II 60 55 62 56
16 123,35p Peoleot n 2 73001:001:0305 II 59 54 61 55
17 123,4p Siisikese tn 2 73001:001:0855 II 61 56 63 57
18 123,59p Tallinna mnt 162 73001:001:0708 II 65 59 67 60
19 123,62p Tallinna mnt 160 73001:001:0746 II 64 58 65 60
20 123,65p Tallinna mnt 158 73001:001:0744 II 65 59 66 60
21 123,68p Tallinna mnt 156 73001:001:0707 II 64 58 65 59
22 123,72p Tallinna mnt 154 73001:001:0004 II 65 59 66 60
23 123,75p Tallinna mnt 152 73001:001:0706 II 64 58 65 59
24 123,78p Tallinna mnt 150 73001:001:0704 II 65 59 66 60
25 123,82p Tallinna mnt 148 73001:001:0787 II 66 60 67 61
26 123,87p Tallinna mnt 146 73001:001:0740 II 66 60 67 61
27 123,89p Tallinna mnt 144 73001:001:0739 II 66 60 68 61
28 123,93p Tallinna mnt 142 73001:001:0778 II 66 60 67 61
29 124,01p Tiigi tn 19 73001:001:0061 II 60 54 61 56
30 124,03p Tiigi tn 17 73001:001:0258 II 61 55 62 56
31 124,07p Tiigi tn 15 73001:001:0783 II 63 57 64 58
32 124,12p Tallinna mnt 140 73001:001:0005 II 66 60 67 61
33 124,17p Tallinna mnt 138 73001:001:0730 II 67 61 68 62
34 124,22p Tallinna mnt 136 73001:001:0754 II 67 60 68 62
35 124,24p Tallinna mnt 134 73001:001:0729 II 66 60 68 61
36 124,27p Tallinna mnt 132 73001:001:0424 II 67 60 68 62
37 124,29p Salu tn 1a 73001:001:0425 II 61 55 63 57
38 124,33p Tallinna mnt 130 73001:001:0728 II 67 60 68 62
39 124,36p Tallinna mnt 128 73001:001:0705 II 67 60 68 62
40 124,39p Tallinna mnt 126 73001:001:0727 II 66 60 68 61
41 124,43p Tallinna mnt 124 73001:001:0726 II 66 60 68 62
42 124,46p Tallinna mnt 122 73001:001:0752 II 67 60 68 62
43 124,48p Tallinna mnt 120 73001:001:0725 II 67 61 68 62
44 124,51p Tallinna mnt 118 73001:001:0724 II 67 61 68 62
45 124,56p Tallinna mnt 116 73001:001:0712 II 67 61 69 63
46 124,59v Tallinna mnt 121 62503:067:0100 III 74 67 75 69
47 124,61v Tallinna mnt 119 62501:001:0705 III 73 67 74 68
48 124,64p Tallinna mnt 114 62503:073:0090 III 71 64 72 66
49 124,68p Tallinna mnt 112 62503:073:0290 III 72 65 73 67
50 124,71v Tallinna mnt 115 62503:067:0190 III 72 66 74 67
51 124,75p Tallinna mnt 106 62503:073:0001 III 71 65 73 67
52 124,79p Tallinna mnt 102 62503:073:0006 III 72 65 73 67
53 124,82p Tallinna mnt 100 62503:072:0420 III 72 66 73 67
4
Ld – müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00)
5
Ln – müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00)
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 27 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Nr KM Aadress Katastriüksuse Ala 2018 2040
tunnus kategooria
6 7
Ld Ln Ld Ln
54 124,87v Tallinna mnt 109 62503:067:0210 III 72 66 74 67
55 124,92p Tallinna mnt 92 62503:072:0006 III 72 66 74 67
56 124,95p Tallinna mnt 88 62503:072:0005 III 72 66 74 67
57 124,96v Tallinna mnt 105 62503:067:0460 III 72 66 74 67
58 124,97v Tallinna mnt 103 62503:067:0500 III 69 63 70 64
59 124,98p Tallinna mnt 86 62503:072:0230 III 72 66 74 68
60 125,1v Tallinna mnt 101 62503:067:0440 III 72 66 73 67
Mürauuringus esitati detailsed müra vähendamise meetmed (müratõkete asukohad ja parameetrid)
Sauga aleviku territooriumil asuvate (km 123,59–124,56) ning projektlahenduse realiseerimise järgselt
liiklusmüra piirväärtust ületavate hoonete puhul. Aruandes jõuti järeldusele, et tee laiendamisega
halveneks Pärnu linnasises teelõigus km 124,6–125,1 müraolukord tee äärsetes eluhoonetes
märkimisväärselt. Kuna eluhoonete kaitseks müratõkete rajamine oli mitme aspekti suhtes
problemaatiline (vaba ruumi puudus linnas, vajaliku nähtavuse tagamine, esteetilised ning visuaalsed
aspektid), pakuti ühe alternatiivina välja muuta põhimaantee trassikoridori selliselt, et Pärnu linna läbiv
liiklus (eriti raskeliiklus) suunatakse kõige probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km
124,6–125,1) kaugemalt mööda.
6
Ld – müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00)
7
Ln – müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00)
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 28 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Tuisu tänava läbimurre
Tuisu tänava läbimurde ümbrusesse jäävad peamiselt ärimaad, välja arvatud läbimurde algusosas,
kus asuvad elamumaad (joonis 10).
Joonis 10. Väljalõige Pärnu linna üldplaneeringu 2001-2025 (kehtestatud 2001) maakasutuse
plaanist. Kaardi andmed on antud seisuga 2019.
Endise Sauga valla üldplaneeringu kohaselt jääb Tuisu tänava läbimurde algusosas teest vasakule
poole ühiskondlike ehitiste maa (joonis 11). Ülejäänud ümbritsevad alad on maatulundusmaa
sihtotstarbega.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 29 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 11. Väljalõige endise Sauga valla üldplaneeringu kaardist (kehtestatud 05.12.2016).
Tabelis 2 on esitatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” toodud liiklusmüra
normtasemed öösel ja päeval. Tabelis toodud andmete järgi peab uue neljarealise põhimaantee välja
ehitamisel olema teega ümbritsevatel ärimaadel tagatud päeval müra piirväärtus 65 dB ja öösel 55 dB
(müratundliku hoone teepoolsel fassaadil vastavalt 70 ja 60 dB). Elamumaadel ja ühiskondlike ehitiste
maadel peab olema tagatud päeval müra piirväärtus 60 dB ja öösel 55 dB (müratundliku hoone
teepoolsel fassaadil vastavalt 65 ja 60 dB). Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00.
Pärnu linna tiheasustusalale jäävad äri- ja elamumaad klassifitseeritakse III kategooria keskuse maa-
alade hulka, kus on lubatud kõrgem mürafoon (tabel 2).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 30 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Tabel 2. Liiklusmüra siht- ja piirväärtused päeval ja öösel vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016
määrusele nr 71.
8
Liiklusmüra Liiklusmüra
piirväärtus sihtväärtus
Müra kategooria Üldplaneeringu alusel
(dB(A)) päev (dB(A))
/ öö päev / öö
I kategooria - virgestusrajatiste Puhke- ja virgestusmaa,
maa-alad ehk vaiksed alad haljasala, looduslikud
55 / 50 50 / 040
puhkealad ja rahvuspark,
supelranna maa, kalmistumaa
II kategooria - haridusasutuste, Ühiskondlike ehitiste maa,
tervishoiu- ja elamumaa, hooajalise 60 / 55
55 / 50
sotsiaalhoolekandeasutuste ning kasutusega elamumaa (65* / 60*)
elamu maa-alad, rohealad
III kategooria - keskuse maa-alad Segafunktsiooniga maa
(elamumaa ja ühiskondlike
ehitiste maa, ärimaa, 65 / 55
tootmismaa) 60 / 50
(70* / 60*)
IV kategooria - ühiskondlike Sadama maa, jäätmekäitluse
hoonete maa-alad maa, tehnoehitise maa
Märkused: * müratundliku hoone teepoolsel fassaadil.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+
Praegusel hetkel (13.03.2020) on koostamisel uus Pärnu linna üldplaneering. Uues üldplaneeringus
on Via Baltica alternatiivsete trassikoridoridena ära reserveeritud nii Tuisu tänav kui ka Turba tänav
(joonis 12). Alternatiivsed trassikoridorid on reserveeritud Tallinna mnt ääres paikneva elamupiirkonna
elukeskkonna tingimuste parandamiseks, müra vähendamiseks ja rahvusvahelise transiitliikluse
sujuvamaks korraldamiseks. Samuti on üldplaneeringu lahenduse järgi Tuisu tänava läbimurde
alguses paiknevad elamumaad kavas muuta ärifunktsiooniga maadeks (joonis 13). Hetkeseisuga
(23.03.2020) on Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ avaliku väljapaneku faasis.
8
Müra, mida põhjustavad regulaarne auto- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud
aastaringse keskmise liiklussagedusega.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 31 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 12. Väljalõige Pärnu asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ tänavavõrgu skeemist (Pärnu
b
Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019 ).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 32 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 13. Väljalõige Pärnu asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist
a
(Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019 ).
6.4 Õhukvaliteet
Liiklusest ja tee ehitusest pärinev õhusaaste koosneb peamiselt NO, NO 2, CO, CO2, SO2, PM10
(peened osakesed) ja PM2,5 (eriti peened osakesed) osakestest ning küllastumata süsivesinikest (sh
PAH-ühendid). Liiklusest tingitud saasteainetest peetakse kõige olulisemaks lämmastikdioksiidi (NO2),
peenosakesi (PM10) ja eriti peeneid osakesi (PM2,5) tulenevalt nende mõjust inimeste tervisele ja
keskkonnaseisundile.
OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eelhinnangus analüüsiti põhjalikult teeprojekti realiseerimise
mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Teeprojekti realiseerimisega kaasneva välisõhu olukorra
hindamiseks ning mõjutsoonide väljaselgitamiseks teostati perspektiivse liiklusolukorra (2040. a
liiklusprognoos) kontrollarvutused rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud (Gaussi saastelehviku
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 33 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
kontseptsioonil baseeruva) õhusaaste leviku arvutusprogrammi AEROPOL (versioon 5.3) abil.
Arvutusprogrammi abil hinnati lämmastikdioksiidi ja peenosakeste levikut.
3
Arvutustulemused näitasid, et lämmastikdioksiidi 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtuse (200 μg/m )
ületamist võib arvutuslikult halvimal juhul (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis soodustavad
suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) esineda kuni ca 60 m kaugusel teest.
Aasta keskmine NO2 kontsentratsioon väljaspool teeala jääb ca 2-3 korda madalamaks kui piirväärtus.
3
Peenosakeste 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtuse (50 μg/m ) ületamist võib arvutuslikult halvimal juhul
(ebasoodsate hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil) esineda kuni ca 60-70
m kaugusel teest. Aasta keskmine peenosakeste ja eriti peenete osakeste kontsentratsioon väljaspool
teeala jääb ca 10 korda madalamaks kui piirväärtus.
Tabelis 3 on esitatud lämmastikdioksiidi, peenosakeste ja eriti peenete osakeste piirväärtused, mis on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Tabel 3. Õhukvaliteedi piirväärtused lämmastikdioksiidi, peenosakeste ja eriti peenete osakeste puhul.
1 tunni 8 tunni 24 tunni Aasta
Saasteaine
keskmine keskmine keskmine keskmine
3 3
Lämmastikdioksiid (NO2) 200 µg/m - - 40 µg/m
3 3
Peenosakesed (PM10) - - 50 µg/m 40 µg/m
3
Eriti peened osakesed (PM2,5) - - - 25 µg/m
Lämmastikdioksiidi ühe tunni keskmist piirväärtust on lubatud aastas ületada 18 korda. Peenosakeste
24 tunni keskmist piirväärtust on lubatud ületada aastas 35 korda.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 34 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
7. Võimalike keskkonnamõjude kirjeldus ja hinnang mõju
olulisusele
7.1 Mõju maakasutusele
Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub kuna enamjaolt jääb projektiga kavandatav tegevus
transpordimaale, sh ka Tuisu tn läbimurre, mis jääb suuremas osas katastriüksusele Tuisu tänav
(tunnus: 62501:001:0879), mis on määratud 100% transpordimaaks.
Projekti elluviimiseks tuleb võõrandamisi osaliselt teostada M110 (tunnus: 73001:001:0423), Surju
metskond 48 (80901:001:0272) ja Jahimeeste katastriüksusel (73001:001:0248). Lisaks jääb projekti
alale (Tuisi tn läbimurde algusesse) ka üks reformimata riigimaa. Täpsemad andmed võõrandatava
maa pindala kohta selguvad krundijaotuskava koostamisel. Samas on selge, et nimetatud
katastriüksustel võõrandatav maa väga suurt osa ei moodusta.
7.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja elusloodusele
Rääma raba
Projektiga on uued kraavid projekteeritud mõlemale poole teed alates objekti algusest kuni Pärnu
linnani. Kuivenduskraavi intensiivne mõju ulatub kraavist hinnanguliselt ca 40 m kaugusele, seejärel
mõju väheneb 90–190 m kauguseni (Kull, 2016). Sellise hinnangu kohaselt jääks kuivenduskraavide
mõjualasse osaliselt Rääma raba ääreala. Sama kehtib ka Tuisu tänava läbimurde puhul.
Uute kuivenduskraavide rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju elusloodusele ja kaitsvatele
loodusobjektidele, kuna kraavide intensiivne mõju piirdub ca 40 meetriga, mis ei ulatu rabani. Seda
mõju, mis ulatub raba äärealale võib hinnata väga nõrgaks, eriti arvestades seda, et vaadeldava ala
(tee ääreala ca 100 m ulatuses ning Tuisu tänava läbimurde asukoha) veerežiimi on juba muudetud
olemasolevate kuivenduskraavidega.
Arvestades Rääma raba suurust ei ole raba äärealad, mis jäävad inimasustusele lähedale ja seega
võimalike häiringute mõjupiirkonda, kaitsvate liikide jaoks olulise tähtsusega. Kuna tegemist ei ole uue
tee rajamisega vaid peamiselt olemasoleva tee ümberehitamisega, siis ei teki projekti elluviimisel uusi
häiringuid. Välisvaatluste teel ei tuvastatud, et Tuisu tänava läbimurde asukoha looduskeskkond oleks
oluline kaitsvate liikide säilitamise seisukohast. Olulist negatiivset mõju looduskaitse objektidele
projekti elluviimisega ei kaasne.
Projekti elluviimiseks on vajalik maantee äärest ning Tuisu tänava läbimurde asukohast eemaldada
võsa ja puud. Arvestades raie mahtu ja et tegemist ei ole metsaga vaid pigem võsastunud alaga, ei
oma raiete läbiviimine olulist negatiivset mõju.
Ulukite liikumiskoridorid
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ KSH-s on toodud järgmised tingimused
looduslike alade ja loodusväärtuste püsimiseks ning rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks:
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 35 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Suurte sõraliste ja teiste suurte imetajate maanteele sattumise vältimiseks tuleb projekteerimise
staadiumis ette näha maantee äärte tarastamine lõigus Pärnu- ja Raplamaa piirilt kuni Ehitajate
tee alguseni Pärnu linnas. Metsaloomatara tuleb paigutada mõlemale poole Tallinna-Pärnu-Ikla
maantee äärde, v.a Sauga vallas Sauga alevikus ja Pärnu linnas.
Väikeulukite liikumisteede ristumised maanteega tuleb samuti vajalike uuringutega ning
koostöös selle ala spetsialistidega välja selgitada, sest need ei pruugi kattuda suuremate
metsloomade liikumiskoridoridega ning nõuded ülepääsude rajamiseks on teistsugused. Oluline
on see, et projekteerimisel tuleb lahendata nii suur- kui ka väikeulukite pääs üle tee.
Projektiga loomatarade rajamist ette ei nähta. Loomatarade mitte rajamine on põhjendatud, kuna
ulukitel puudub vajadus liikuda rabapoolselt alalt üle tee linnalise asustusega alale, kus asuvad
elamurajoonid ja ärihooned. Kuigi üldplaneeringutes on Rääma raba ära märgitud rohevõrgustiku
tuumalana, ei ole ära näidatud rohevõrgustiku koridore, mis ületaks Sauga-Pärnu teelõiku ja mida
mööda loomad tõenäoliselt liiguksid. Maanteeameti ning OÜ Hendrikson & Ko koostööl valminud
ulukiõnnetuste kaardirakenduse (kaardi koostamiseks kasutati 2009–2018 aasta andmeid) andmetel
ei ole põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 loomaohtlik teelõik.
OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eelhinnangus tõsteti esile km 123,47 asuv maaparandus-
süsteemi eesvoolu kraavi olulisus väikeulukite liikumise tagamise seisukohalt.
Välisvaatluste käigus tehti kindlaks, et tegemist on väikeulukite jaoks võimaliku liikumiskoridoriga.
Kuna mõlemal pool asub mets, siis on loomade poolt suur surve tee ületamiseks. Teest paremale
poole jääb kasemets, mis ulatub kaugemale teeäärsete elamumaade taha (foto 6). Teest vasakule
poole jääb kasemetsa tukk, mis läheb üle männi-kase segametsaks ning mis on ühenduses Rääma
rabaga (foto 5). Kuna tegemist on tõenäoliselt väikeulukite liikumiskoridoriga kahe elupaiga vahel, siis
tuleks sealses piirkonnas tagada väikeulukitele läbipääs.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 36 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Foto 5. Vasakul pool teed asuv kasemetsa tukk kraavi juures (km 123,5), mis läheb tagapool üle
männi-kase segametsaks (Kobras AS, 19.05.2020).
Foto 6. Paremal pool teed asuv kasemets kraavi kõrval (km 123,5) (Kobras AS, 19.05.2020).
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 37 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
OÜ Hendrikson & Ko eelhinnangus toodi välja, et täpsemate läbipääsude lahenduste väljatöötamiseks
tuleks põhiprojekti staadiumis kaasata ulukiekspert, millega nõustub ka käesoleva eelhinnangu
koostaja.
7.3 Mõju pinnasele (sh mullale), põhja- ja pinnaveele
Tuisu tänava läbimurde rajamisel hävitatakse tee asukohas ja sellega vahetult piirneval alal looduslik
pinnas. Tee rajamisel kooritakse kasvupinnas ja ehituseks mittesobiv pinnas üles ning asendatakse
see teetammi koostises vajalike materjalidega. Samas jääb Tuisu tn läbimurre suuremas osas
katastriüksusele Tuisu tänav (tunnus: 62501:001:0879), mis on määratud 100% transpordimaaks. See
tähendab, et otsus ehitada antud asukohta tee on tehtud juba varasemalt. Samuti ei ole Tuisu tänava
alguses asuvate maatulundusmaade puhul tegu väärtuslike põllumajandusmaadega. Seega kuigi
Tuisu tänava läbimurde rajamisel hävitatakse tee asukohas osaliselt looduslik pinnas ei ole tegemist
olulise negatiivse mõjuga.
Tuisu tn pikenduse rajamisel toimub teemaa alal ja selle vahetus ümbruses pinnase kuivendamine.
Muudetakse lokaalselt maa-ala pinnase niiskustingimusi, sh esimese vabapinnalise
(kvaternaarisetetes oleva) põhjavee taset. Mõju põhjaveetasemele on siiski lokaalne – olenevalt
pinnase tüübist ulatub kuivenduse intensiivsem mõju kraavist kuni ca 40 m kaugusele. Samuti tuleb
arvestada seda, et projektiga käsitletavas piirkonnas asuvad toimivad kuivendussüsteemid, st juba
praegu on tegemist muudetud põhjaveerežiimi alaga. Seega projekti elluviimisel oluline negatiivne
mõju põhjaveerežiimile puudub.
Tuisu tn pikenduse rajamisel hävitatakse tõenäoliselt olemasolev väike tiik Jahimeeste katastriüksusel
(tunnus: 73001:001:0248). Nimetatud tiigi vett ei kasutata kastmiseks ega tuletõrjeks seega ei oma
olulist väärtust.
Asfalteerimistööde ajal sademete esinemisel on oht sideainena kasutatava bituumen (emulsiooni)
sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda). Tööde planeerimisel tuleb
jälgida ilmaprognoosi ja vältida asfalteerimistöid sademeterohkel perioodil ja intensiivse vihma
esinemisel. Õigusaktides sätestatud nõuetest kinni pidamisel ei põhjusta projektiga ette nähtud tööd
otsest ohtu põhja- ja pinnaveele. Projektiga käsitletav ala jääb piirkonda, kus maapinnalt esimene
aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud (st reostusohtlikkus
on madal).
Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu
kemikaali lekked. Ringristmiku ja põhimaantee ümberehitamisega saavutatav ohutum ja sujuvam
liiklus vähendab võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb
tõenäosus ka kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse.
Kõik olemasoleva teelõigu katte alla jäävad truubid on ette nähtud likvideerida ja asendada.
Ehitustööde käigus tuleb truupide rajamisel, puhastamisel ja kraavide puhastustööde teostamisel
vältida liigse heljumi sattumist vette ning võtta kasutusele kõik abinõud vältimaks võimaliku
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 38 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
veereostuse tekkimist (nt tehniliselt mitte korras olevate masinate kasutamisest tingitud reostust).
Truupide puhastus- ja ehitustööd, samuti kraavide puhastustööd on soovitav teostada ajal, kui
vooluhulgad on minimaalsed.
Kohtades, kus ei ole sademeveekanalisatsiooni ette nähtud, juhitakse projekti järgi sademevesi
kraavidesse ja truupidesse. Teelt ärajuhitav sademevesi haarab endaga kaasa heljumit, naftaprodukte
ja ohtlike aineid (peamiselt raskmetalle, millest olulisemad on Cd, Cu, Ni, Cr, Zn ning Pb).
Sademevees sisalduvate saasteainete kontsentratsioon sõltub sademetele eelnenud kuivaperioodi
pikkusest ning liiklussagedusest. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevad-talvisel
perioodil naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu (sisaldus võib ületada mitmeid kordi
suviseid näitajaid). Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja
ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad) (Maanteeamet, 2020).
Maanteeamet on teostanud sademevee seiret alates 2013. aastast. Tänaseks on rajatud
statsionaarsed seirepunktid Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus põhimaanteedel on
liiklussagedus ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Seire tulemused on näidanud, et maantee äärest
analüüsitud sademevee raskmetallide, naftasaaduste ning hõljuvainete näitajad jäävad kordades
allapoole lubatud piirmääradest, mistõttu on ilmne, et ka projekteeritaval teelõigul, kus keskmine
liiklussagedus 2018. aastal oli 12 969 autot/ööp, jäävad saasteainete sisaldused sademevees
allapoole lubatud piirmäärasid (Maanteeamet, 2020). Saasteainete kontsentratsioonid jäävad
tõenäoliselt alla piirmäärasid ka sellisel juhul, kui liiklussagedus kasvab 2040. aastaks antud teelõigul
ca 16 000 autoni/ööp. Siiski on soovitatav projektiga käsitletaval teelõigul sademevesi võimalusel
suunata hajutatult teeäärsele looduslikule alale. Juhul, kui projekti lahendus näeb kindlasti ette
sademevee suunamist kraavidesse, on soovitatav kraavid rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke
loodusliku taimestikuga ning looklevad, et võimaldada vees sisalduvate saasteainete (sh
raskmetallide) akumuleerimist taimestikku. Antud lahendusele on viidanud oma töös ka OÜ
Hendrikson & Ko.
7.4 Mõju inimeste heaolule ja tervisele
7.4.1 Mõju müratasemele ja vibratsioonile
Müra kasutusperioodil
Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud mürauuringu tulemustele esineb antud eelprojekti
realiseerimisel liiklusmüra piirväärtuse ületamist Sauga aleviku territooriumil asuvate Tallinna mnt
äärsete eluhoonete (km 123,59–124,56) teepoolsel küljel. Liiklusmüra piirväärtuse ületamist võib
esineda ehitusjärgselt 21 eluhoone puhul, perspektiivses olukorras 24 eluhoone puhul. Käesoleva
eelhinnangu objektiks oleva eelprojekti lahenduses on arvestatud OÜ Hendrikson & Ko poolt
koostatud mürauuringus välja pakutud leevendusmeetmetega. Eelprojektiga on kogujatee ja riigitee
vahele on kavandatud müratõkkesein lõigul km 123,5–124,0. Samuti on müratõkkesein kavandatud
lõigul km 123,0–123,2. Antud leevendusmeetmete rakendamine on piisav, et ära hoida olulise
negatiivse mõju esinemist müratasemele Sauga alevikus Tallinna mnt km 123,59–124,56 äärsete
eluhoonete teepoolsel küljel.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 39 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Eelprojektiga ette nähtud uus Tuisu tänava läbimurre suunab liikluse km 124,6–125,1 asuvast
elamuhoonete piirkonnast eemale parandades selliselt nimetatud piirkonna müraolukorda.
Kuna rajatava Tuisu tänava läbimurde puhul puuduvad andmed liikluse poolt tekitatava müra ja
selle levimise kohta ümberkaudsetele aladele, sätestatakse käesoleva eelhinnanguga tingimus
koostada projekti järgmises etapis mürauuring Tuisu tänava läbimurdele. Mürauuringus tuleb
hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele
aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel
mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele.
Müra ehitusperioodil
Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale
tööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad
müra tekkimist.
Vibratsioon
Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõningane vibratsiooni teke ehitustööde käigus
ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigivõrd kaugemale.
Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate ja
konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket.
OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eelhinnangus soovitati enne ehitustööde algust fikseerida tööde
võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord, et
kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul veenduda, et need ei kahjustaks
lähedal asuvaid hooneid.
7.4.2 Mõju õhukvaliteedile
OÜ Hendrikson & Ko poolt läbiviidud lämmastikdioksiidi ja peenosakeste modelleerimistulemustest
võib järeldada, et olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile projekti realiseerimisega ei kaasne.
Käesoleva eelhinnangu koostaja nõustub OÜ Hendrikson & Ko eelhinnangus väljatoodud asjaoluga,
et liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee-alaga ning
selle vahetu ümbrusega. Olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile antud projekti elluviimisega ei
kaasne.
Analoogselt mürale paraneb ka õhukvaliteet teega piirnevatel aladel km 124,6–125,1, kuna
liiklustihedus väheneb antud piirkonnas oluliselt tänu Tuisu tänava läbimurdele.
Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad
maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka
lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on
väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 40 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
7.4.3 Mõju inimeste turvalisusele
Projektil on positiivne mõju inimeste turvalisusele. Projekti elluviimisel muudetakse antud teelõigus
liiklus turvalisemaks, mis tähendab vähem liiklusõnnetusi. Samuti on projekti lahenduses on ette
nähtud eraldi jalg- ja jalgrattateed, mis tõstavad kergliiklejate turvalisust. Projekti lahendusega
suunatakse suurem liiklus Pärnu linna jäävatest elamumaadest eemale, mis mõjub positiivselt
sealsete elanike heaolule.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 41 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
8. Eelhinnangu järeldus
Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Maanteeameti tellimise alusel. Töö eesmärk on
põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava
läbimurde eelprojektile keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju
hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus projektiga kavandatud
tegevustele.
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul.
Projektiga on ette nähtud põhimaantee nr 4 Pärnu-Sauga lõigu muutmine neljarealiseks (2+2
sõidurada) ning maantee viimine uuele trassile alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega ristumiseni.
Keskkonnamõju eelhinnangu objektiks oleva eelprojekti aluseks on Pärnu maakonnaplaneeringu
teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 92,0–170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529).
Teemaplaneeringu KSH kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2.
Projekti elluviimisega kaasnevad mõjud on eelkõige seotud põhjavee veerežiimi muutustega, müraga
ja vibratsiooniga ning õhukvaliteediga. Käesoleva eelhinnangu peatükkides 4 kuni 7 jõuti järgmiste
järeldusteni:
Eelrojekti raames ette nähtud uute kuivenduskraavide intensiivne mõju on lokaalne ulatudes
ca 40 m kaugusele. Uute kuivenduskraavide rajamisega ei avaldu oluline negatiivne mõju
vaadeldava ala põhjaveerežiimile ega Rääma rabale. Uus Tuisu tänava läbimurre ning
maantee laiendus jääb Rääma rabast piisavalt kaugele, et mitte põhjustada olulist negatiivset
mõju rabas elavatele kaitsvatele linnuliikidele.
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub tee-alaga ning selle
vahetu ümbrusega. Olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile antud projekti elluviimisega ei
kaasne.
Kavandatud tegevuste energiakulu ja ressursi kasutus on võrdne tavapärase tee ehitusega,
seega energia- ning ressursikasutusega kaasnevaid olulisi mõjusid ette näha pole.
Eelprojekti elluviimisel esineb liiklusmüra piirväärtuse ületamist Sauga aleviku territooriumil
asuvate Tallinna mnt äärsete eluhoonete (km 123,59–124,56) teepoolsel küljel.
Leevendusmeetmena on eelprojektis ette nähtud müratõkkeseina rajamine km 123,0–123,2
ning km 123,5–124,0. Antud leevendusmeetmete rakendamine on piisav, et ära hoida olulise
negatiivse mõju esinemist müratasemele Sauga alevikus Tallinna mnt km 123,59–124,56
äärsete eluhoonete teepoolsel küljel.
Kuna rajatava Tuisu tänava läbimurde puhul puuduvad andmed liikluse poolt tekitatava
müra ja selle levimise kohta ümberkaudsetele aladele, sätestatakse käesoleva
eelhinnanguga tingimus koostada projekti järgmises etapis mürauuring Tuisu tänava
läbimurdele. Mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra
tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja vajalikud
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 42 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus
määrusega kehtestatud müra normtasemetele.
Projekti elluviimisega suureneb nii kergliiklejate kui ka autojuhtide turvalisus.
Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub kuna enamjaolt jääb projektiga kavandatav
tegevus transpordimaale.
Tuisu tänava läbimurde rajamisel hävitatakse tee asukohas ja sellega vahetult piirneval alal
looduslik pinnas.
Oluline on järgida kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid ning käesolevas töös toodud
leevendusmeetmeid ja soovitusi. Soovitused, mida tuleks rakendada projekti elluviimisel negatiivse
keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks ning kohustused, mida tuleb järgida, on
alljärgnevad:
Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast
müra, vibratsiooni ja õhusaaste tekkimist.
Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette
näha kindel ala, mis ei oleks kaevude ega veekogude lähedal.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid
teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni)
sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).
Tolmu leviku piiramiseks on soovitatav ehitustööde perioodil maanteed niisutada.
Vee ärajuhtimissüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada maaparandussüsteemi
edasine toimimine.
Suuremate nõlvuste korral tuleb rakendada erosiooni pidurdavaid meetmeid nagu nt nõlvade
katmine kookoskiust mattidega (tingimus tuleneb teemaplaneeringu KSH-st).
Põhimaanteel ca km 123,5 asuva kraavi ümbruses tuleb tagada väikeulukitele läbipääs.
Lahenduse täpsemaks väljatöötamiseks tuleks teha koostööd ulukieksperdiga.
Ehitustööde käigus tuleb truupide rajamisel, puhastamisel ja voolusängide puhastustööde
teostamisel vältida liigse sette kandumist allavoolu ning võtta kasutusele kõik abinõud,
vältimaks võimaliku veereostuse tekkimist (nt tehniliselt mitte korras olevate masinate
kasutamisest tingitud reostust). Truupide puhastus- ja ehitustööd, samuti kraavide
puhastustööd on soovitav teostada ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 45 tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, v.a kasvav mets
metsaseaduse tähenduses, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel, kusjuures loa andmise
tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 43 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või tuleb ala
maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt korrastada. Ehitustöödel eemaldatavat
kasvumulda saab ära kasutada haljastustöödel. Kogu ehituspraht ja muud jäätmed tuleb
kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (anda üle käitlemiseks vastavat õigust
omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.
Soovitatavalt tuleks projektiga käsitletaval teelõigul ärajuhitav sademevesi suunata hajutatult
teeäärsele loodusalale. Juhul kui projekti lahendus näeb kindlasti ette, et sademevesi
suunatakse kraavidesse, tuleks võimalusel kraavid rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke
loodusliku taimestikuga ning looklevad.
Mürahäiringu (ka vibratsioonist ja lisavalgustusest tingitud häiringu) vähendamiseks on
soovituslik, et töid ei teostataks öisel ajal (kell 23.00–7.00).
Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2–7 toodut leiab ekspert, et põhimaantee nr 4
(E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde
eelprojektiga kavandatud tegevustele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest
kavandatavad tegevused ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju ega olulist
ebasoodsat mõju inimese tervisele ja heaolule. Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või
leevendamiseks on oluline järgida õigusaktidest tulenevaid ja eelhinnangus toodud nõudeid ja
soovitusi.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 44 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
9. Kasutatud allikad
Õigusaktid
1. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
3. Looduskaitseseadus. Vastu võetud 21.04.2004.
4. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
1
eelhinnang, täpsustatud loetelu . Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. määrus nr 224.
5. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
6. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75.
Muud allikad
1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed
seisuga 06.03.2020.
2. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018. Maanteeameti ja OÜ Hendrikson & Ko
kaardirakendus.
https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ (viimati vaadatud 20.03.2019)
3. Kobras AS 2011, Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 92,0 – 170,0: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne köide I.
Kiidetud Keskkonnaameti poolt heaks 01.07.2011.
4. Kull, A., 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide
määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp.
Sihtfinantseerimislepingu 8286 SFL nr 3-2_15/835-14/2014 aruanne. Tartu Ülikool, Ökoloogia
ja Maateaduste Instituut.
5. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 24.03.2020)
6. Maanteeamet, 2020. Vesi ja pinnas: sademevee seire.
https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas (viimati vaadatud 24.03.2020)
7. Naturm OÜ, 2016. Rääma raba haudelinnustik: Rääma II turbatootmisala 2016. a eelseire.
Tellija: Steiger OÜ.
8. OÜ Hendrikson & Ko, 2019. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2
Pärnu Sauga lõigu eelprojekt: keskkonnamõjude eelhinnang. Töö nr 3027/18.
9. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0
– 170,0. Kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529.
10. Pärnu linna üldplaneering 2001 – 2025. Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001
määrusega nr 26.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 45 / 46
ja Tori vald
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu
tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang
a
11. Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019 . Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering:
maa- ja veealade kasutuse plaan M 1:10 000. Seisuga 24.03.2020 on üldplaneering
kehtestamata.
b
12. Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2019 . Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering:
tänavavõrgu skeem M 1:25 000. Seisuga 24.03.2020 on üldplaneering kehtestamata.
13. Pärnu maakonnaplaneering aastani 2030+. Kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri
käskkirjaga nr 1.1-4/74.
14. Sauga valla üldplaneering. Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97.
Kobras AS töö nr 2020-037 Objekti aadress: Pärnu maakond,Pärnu linn 46 / 46
ja Tori vald
5
2,36
4
2
R1200
7
105
1
4
3 4
9,5
1
R6
3,5
8,25
4
8,9
0,5 3,25
1,15
1,3
3,25 0,5
8,9
8,25
R8
5,09
3,5
,5
R39
2,49
6
Nr. Muudatus projektis Muutja
10916 Tallinn Estonia
tel +372 608 11 00
www.reaalprojekt.ee alternatiivsete trassikoridoride eskiisid
[email protected]
Tellija Asukoht
Maanteeamet
Joonise nimetus
Insener: Variant 1
Insener:
M 1:1000
Insener:
Projektijuht: Staadium Joonise nr
Liina Lipre
P17103TL_ES_V1.dwg / 22.03.2019 P17103 ES TL V1-002
Maa-amet
[email protected]
Mustamäe tee 51 20.04.2020 nr 15-1/18-0100/19294-1
10621, Tallinn
Tee projekteerimistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
eelnõude kooskõlastamiseks esitamine
Maanteeamet algatas 10.08.2018 põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km
122,6–125,2 lõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste andmise menetluse, mille käigus esitati
ettepanek kaaluda Pärnu linna lõigus alternatiivseid trassikoridore. Antud ettepanekud võeti
kaalumisele ning Maanteeamet otsustas täiendava 2+2 sõidurajaga haru kavandada linnalises
lõigus Tuisu tänava läbimurdele (alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega ristumiseni).
Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava
läbimurde ehitusprojekti koostamiseks on Maanteeamet algatanud täiendava
projekteerimistingimuste menetluse.
Projekti eesmärgiks on põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km 122,6–125,2
liiklusohutuse taseme tõstmine.
Edastame teile kui asutusele, kelle pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega,
projekteerimistingimuste eelnõu koos keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
eelnõuga kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 2
annab pädev asutus arvamuse avaldamiseks kuni 10 päeva. Oma seisukoht
projekteerimistingimuste eelnõu osas palume esitada hiljemalt 03.05.2020. a kirjalikult
allkirjastatult paberkandjal Maanteeameti Lääne regiooni Pärnu esindusse (aadressil Suur-Posti
20, 80017, Pärnu) või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile
[email protected].
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 6, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 10 päeva
jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ave Kallo
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimuste andmise korraldus (eelnõu)
Lisa 2. Krundijaotuskava
55944304
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
KORRALDUS
Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla
Sauga–Pärnu km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti
koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. Menetluse käik
Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 1 ja 2 algatas Maanteeamet 10.08.2018. a
projekteerimistingimuste andmise menetluse „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km
122,6 – 125,2 lõigu põhiprojekt“ ehitusprojekti koostamiseks.
Projekteerimistingimuste menetluse ese (põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla lõik Pärnu–
Sauga km 122,6–125,2) paikneb Pärnu linna ja Sauga valla territooriumil.
Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine põhimaantee nr 4 km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga
lõigul.
Tulenevalt Haldusmenetluse seadusest § 31 lõikest 2 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena
projekteerimistingimuste menetlusse puudutatud isikud läbi kohaliku ajalehe (Pärnu Postimees,
ilmumine 10. august 2018. a).
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud
projekteerimistingimuste menetluse esemega:
1. Põllumajandusamet (registrikood 70000071);
2. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958);
3. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
4. Terviseamet (registrikood 70008799);
5. Maa-amet (registrikood 70003098).
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse
avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine
puudutada:
1. Pärnu linn (registrikood 75000064);
2. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341);
3. Sauga Varahaldus (registrikood 10374262);
4. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459);
5. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (registrikood 80375665);
6. AS Pärnu Vesi (registrikood 10120395 );
7. Telia Eesti AS (registrikood 10234957);
8. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857);
9. ELA SA (registrikood 90010094).
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevalt loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise
või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Katastri nr Nimi
73001:001:1210 Jänesselja tn 20
73001:001:0091 Jänesselja tn 9
73001:001:0817 Linnapiir
73001:001:1215 Kirjuta tee 2
73001:001:1264 Selja tee 4a
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 23
lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis kirjaga nr 15-1/18-0100/38540-1 Maanteeamet
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt:
1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
2. Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106);
3. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341);
4. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (registrikood 70000272);
5. Terviseamet (registrikood 70008799).
2. Tuisu tänava läbimurde osas täiendav menetlus
Maanteeamet algatas 10.08.2018 põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu km
122,6–125,2 lõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetluse, mille käigus esitati
ettepanek kaaluda Pärnu linna lõigus alternatiivseid trassikoridore. Antud ettepanekud võeti
kaalumisele, sest Pärnu linna lõigus on keeruline leevendada müra ja vibratsiooni mõjusid ning
lahendada teeületusi, bussipeatuseid, kuna hooned asuvad vahetult põhimaantee ääres.
Maanteeamet tellis kõnealusel lõigul kahe alternatiivkoridori eskiislahendused: Tuisu tänava
läbimurre ja Turba tänava läbimurre. Maanteeamet otsustas täiendava 2+2 sõidurajaga haru
kavandada linnalises lõigus Tuisu tänava läbimurdele (alates ca km 124,0 kuni Ehitajate teega
ristumiseni).
Tuisu tänava läbimurde kavandamiseks viidi läbi täiendav projekteerimistingimuste menetlus,
kuhu kaasati täiendavalt asjaomased asutused ja isikud.
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 3 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste
menetlusse pp.kk.aaaa kirjaga nr …. menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade
omanikud:
1. Surju metskond 48 (80901:001:0272);
2. Jahimeeste (73001:001:0248);
3. Säga (73001:001:1476);
4. M110 (73001:001:0423);
5. M111 (73001:001:0422);
6. Väike-Kingu (73001:001:1449);
7. Kingu-Kristjani (73001:001:1448);
8. Pesa tn 3 (62501:001:0317);
9. Pesa tn 5 (62501:001:0318);
10. Pesa tn 1 (62501:001:0319);
11. Tuule tänav T1 (62501:001:0655);
12. Tallinna mnt 115 (62503:067:0190);
13. Raua tn 1 (62501:001:0321);
14. Raua tänav T4 (62501:001:0649);
15. Parmu tn 6 (62504:067:0080);
16. Parmu tn 5 (62503:067:0001);
17. Parmu tänav T4 (62501:001:0822);
18. Ehitajate tee 2 (62503:067:0050);
19. Ehitajate tee T18 (62504:067:0006);
20. Turba tn 2 (62504:067:0001);
21. Turba tn 8 (62504:067:0005);
22. Tuule tänav T2 (62501:001:0657).
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1, esitas Maanteeamet pp.kk.aaaa kirjaga nr …
projekteerimistingimuste eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks
asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse
esemega:
1. Põllumajandusamet (registrikood 70000071);
2. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958);
3. Terviseamet (registrikood 70008799);
4. Maa-amet (registrikood 70003098);
5. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341);
6. Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064);
7. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (registrikood 70000272).
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet pp.kk.aaaa kirjaga nr …
projekteerimistingimuste eelnõu täiendavaks arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule,
kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada:
1. Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064);
2. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341);
3. Sauga Varahaldus (registrikood 10374262);
4. Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459);
5. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (registrikood 80375665);
6. AS Pärnu Vesi (registrikood 10120395 );
7. Telia Eesti AS (registrikood 10234957);
8. Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857);
9. ELA SA (registrikood 90010094);
10. Tallinna mnt 95 (62503:067:0110);
11. Tallinna mnt 84 (62503:071:5900);
12. Ehitajate tee 4 (62504:067:0004);
13. Tallinna mnt 116 (73001:001:0712);
14. Tallinna mnt 118 (73001:001:0724);
15. Tallinna mnt 120 (73001:001:0725);
16. Tallinna mnt 122 (73001:001:0752);
17. Tallinna mnt 124 (73001:001:0726);
18. Tallinna mnt 126 (73001:001:0727);
19. Tallinna mnt 128 (73001:001:0705);
20. Tallinna mnt 130 (73001:001:0728);
21. Tallinna mnt 132 (73001:001:0424);
22. Tallinna mnt 134 (73001:001:0729);
23. Tallinna mnt 136 (73001:001:0754);
24. Tallinna mnt 138 (73001:001:0730);
25. Tallinna mnt 140 (73001:001:0005);
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse
käigus järgnevalt loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise
või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Katastri nr Nimi
73001:001:0423 M110
80901:001:0272 Surju metskond 48
73001:001:0248 Jahimeeste
Seoses Tuisu tänava läbimurde kavandamisega ei ole vajalik võõrandada maad Linnapiiri
kinnisasjast (katastritunnus 73001:001:0817).
Tulenevalt EhS § 31 lõikest 1, KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis
Maanteeamet pp.kk.aaaa kirjaga nr …. keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta
seisukoha asjaomastelt asutustelt:
1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
2. Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106);
3. Tori Vallavalitsus (registrikood 77000341);
4. Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064);
5. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond (registrikood 70000272);
6. Terviseamet (registrikood 70008799).
Eeltoodust lähtuvalt on Maanteeamet viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku
menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud
ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste
taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka Maanteeameti otsuseid esitatud arvamuste kohta.
Koondtabel sisaldab ainult arvamusi, mille kohta on vajalik esitada Maanteeameti seisukoht.
Tabel ei sisalda eraisikute poolt antud nõusolekuid maade võõrandamise kohta.
Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 6 kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Arvamust ei soovinud avaldada järgnevate kinnisasjade omanikud:
Katastri nr Nimi
xxxxx:xxx:xxxx Nimi
xxxxx:xxx:xxxx Nimi
xxxxx:xxx:xxxx Nimi
xxxxx:xxx:xxxx Nimi
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste
kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks EhS § 2 lõike 6, § 26 lõike 1, § 42 lõike 2, § 99 lõiked
1 ja 2, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määruse nr 16 Maanteeameti
põhimääruse § 13, Maanteeameti peadirektori 05.01.2017. a käskkirja nr 0010 ning kooskõlas
majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste
ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10,
§ 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel
asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,
Maanteeamet otsustab:
1. Anda Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Sauga km 122,6-125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde
ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata Pärnu-Sauga ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisas 3 olevas eelhinnangus
toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva
otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse
mõju vältimiseks rakendada ehitusprojekti koostamisel õigusaktidest tulenevaid ja
eelhinnangus toodud nõudeid ja soovitusi:
2.1. Koostada projekti järgmises etapis mürauuring Tuisu tänava läbimurdele.
Mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning
selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et
tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme vastavus määrusega kehtestatud
müra normtasemetele.
2.2. Vee ärajuhtimissüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada
maaparandussüsteemi edasine toimimine.
2.3. Suuremate nõlvuste korral tuleb rakendada erosiooni pidurdavaid meetmeid nagu
nt nõlvade katmine kookoskiust mattidega (tingimus tuleneb teemaplaneeringu
KSH-st).
2.4. Põhimaanteel ca km 123,5 asuva kraavi ümbruses tuleb tagada väikeulukitele
läbipääs. Lahenduse täpsemaks väljatöötamiseks tuleks teha koostööd
ulukieksperdiga.
2.5. Soovitatavalt tuleks projektiga käsitletaval teelõigul ärajuhitav sademevesi suunata
hajutatult teeäärsele loodusalale. Juhul kui projekti lahendus näeb kindlasti ette, et
sademevesi suunatakse kraavidesse, tuleks võimalusel kraavid rajada võimalikult
aeglase vooluga, rohke loodusliku taimestikuga ning looklevad.
2.6. Lisaks järgida eelhinnangu peatükis 8 (eelhinnangu järeldus) toodud nõudeid
ehitustöödele.
3. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse
projektijuhil teavitada lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates.
4. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele)
Lisa 3. Keskkonnamõju eelhinnang (AS Kobras töö nr 020-037)
EELNÕU
Projekteerimistingimused
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava
läbimurde põhiprojekti koostamiseks
1. Projekti eesmärk
Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 liiklusohutuse taseme tõstmine.
Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) 2+2
lahendusega põhimaantee projekteerimist sh Tuisu tänava läbimurde projekteerimist. Tegemist
on linnalise lõiguga. Projekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnus Ehitajate tee põhimõttest, lisaks
tuleb arvestada, et lõik tuleb kokku viia Ehitajate tee 2+2-ga.
2. Olemasolev olukord
Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T.
Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa
transpordikoridori (nn Kreeta koridor), mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks
oluliseks väljapääsuks Kesk-Euroopasse.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2015. aastal oli antud lõigus 12 175 a/ööp, sh
raskeliiklust 16%.
Antud lõigul on mitmeid ristmikke ja mahasõite, mis tekitavad põhimaanteel liiklusohtu.
Pärnu maavanema 27.02.2009. a korraldusega nr 32 algatati Pärnu maakonnaplaneeringut
täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi
asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega
(KSH).
Teemaplaneering on kehtestatud Pärnu maavanema 1. oktoobri 2012. a korraldusega nr 529.
Teemaplaneeringu info Pärnu Maavalitsuse kodulehel http://parnu.maavalitsus.ee/uldinfo.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.2. Projekteerida tee asendiplaanil näidatud asukohas (lisa 1). Projektiga kavandatud lõigud tuleb
omavahel kokku viia loogilistes kohtades.
3.2.1. Lõigus 1 näidatud vahemikus tuleb arvestada Reaalprojekt OÜ tööga nr P17103
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu - Sauga lõigu
eelprojekt“ (asub lingil: https://pilv.mkm.ee/s/qNn3ZLnSMgMiv1O).
3.2.2. Lõigus 2 (Tuisu tänava läbimurre) näidatud vahemikus tuleb arvestada Reaalprojekt
OÜ poolt koostatud töö „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2
Pärnu - Sauga lõigu eelprojekt. ALTERNATIIVSETE TRASSIKORIDORIDE
ESKIISID“ variandiga number 1: Tuisu tänava läbimurre (asub lingil:
https://pilv.mkm.ee/s/EnfWCSNmG9FrEAp).
3.2.3. Lõiku 3 ei muudeta ning see tuleb ühendada lõikudega 1 ja 2 vastavalt punktis 3.2.2.
viidatud eskiislahendusele.
3.3. Töövõtja peab rakendama majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee
projekteerimise normid” projekti koostamisel vastavalt alljärgnevatele lähteandmetele:
3.4. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat.
3.5. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.5.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.5.2. Põhitee ristlõige ehitatavatel lõikudel: – 0,5+1,0+3,5+3,25+2,3+3,25+3,5+1,0+0,5
3.5.3. Sõiduradade arv – 2+2;
3.5.4. Sõiduraja laius – 3,25/3,5 m;
3.5.5. Kindlustatud peenra laius – 1,0 m;
3.5.6. Tugipeenra laius – 0,5 m;
3.5.7. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 (0,25+2,5+0,25) m;
3.6. Põhitee parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam,).
3.7. Projekteerijal leida sobiv lahendus 2+2 välja töötamiseks, lõigu lõpp tuleb kokku viia Ehitajate
teega.
3.8. Alguse ja lõpukilomeeter tuleb täpsustada projekteerimise käigus.
3.9. Projekti koostamisel tuleb arvestada SMART E67 projektiga. Link:
https://www.mnt.ee/et/ametist/struktuurfondide-toetatud-projektid.
3.10. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.11. Projekti koostamisel tuleb arvesse võtta Rail Baltica mõju ja trassi kulgemist.
3.12. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Geodeetilised uurimustööd teostada põhiprojekti jaoks vajalikus mahus.
4.2. Geotehnilised uurimustööd teostada põhiprojekti jaoks vajalikus mahus.
4.3. Teostada liiklusuuring. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–
Pärnu lõigu eelprojekti mahus on varasemalt teostatud liiklusuuring (OÜ Reaalprojekt töö nr
P17103). Teostada liiklusuuring, mis arvestaks eelpoolmainitud uuringu tulemustega ning
lisandunud Tuisu tänava läbimurdega ja sellest tingitud liikluse ümberjaotumisega.
4.4. Katendi aruanne. Koostada katendiarvutuse aruanne kasutades programmi KAP kõige
uuemat versiooni koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni
põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5. Teostada mürauuring:
4.5.1. Varasemalt on teostatud Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2
Sauga–Pärnu lõigu eelprojekti raames liiklusmüra modelleerimine (OÜ Hendrikson &
Ko töö nr 3027/18). Teostada mürauuring, mis arvestaks punktis 4.3 viidatud
liiklusuuringu tulemusi.
4.5.2. Mürauuring peab käsitlema nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud
tingimustel. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik kooskõlastada Tellijaga.
4.5.3. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016. a
määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse
2
alusel tabelina, mis jaotab maaüksused sihtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt
üldplaneeringule) arvestades piirtaseme normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb
eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus.
4.6. Projektiga seotud täpsustused:
4.6.1. Selgitada välja tee-äärsed ja teemaal paiknevad kommunikatsioonid ja rajatised
ning nende ümberpaigutamise vajadus.
4.6.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide ja rajatiste (nt geodeetilised
punktid) valdajatelt, kelle trasse või rajatisi projektiga teostatavad tööd puudutavad.
Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende teostamise vajadus
kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehniliste tingimuste
taotlemisel informeerida kommunikatsiooni- ning rajatiste valdajaid planeeritava töö
mahtudest. Ettejäävate tehnovõrkude ümbertõstmiseks koostada tehnovõrkude
ümberehitamise projektid, millele väljastatakse ehitusluba.
5. Põhiprojekti koostamine
5.1. Koostada riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh Tuisu tänava
läbimurde põhiprojekt.
5.2. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
põhiprojekti koostamise nõuetele.
5.3. Põhiprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
5.3.1. Põhimaantee lahendus;
5.3.2. Ristmikud, truubid peavad arvestama 2+2 lahendusega;
5.3.3. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
5.3.4. Rajatavate kraavide asukohad;
5.3.5. Juurdepääsud kinnistutele, ühendusteed ja kogujateed;
5.3.6. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
5.3.7. Müratõkkeseinte asukohad;
5.3.8. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, varasemalt koostatud krundijaotuskava
täpsustamine;
5.3.9. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole
(koos kinnistu piiridega).
5.4. Müratõkkeseinte projektid.
5.5. Fooriprojektid.
5.6. Tehnovõrkude projektid.
5.7. Valgustuse projekt.
5.8. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
5.9. Koostada katendi aruanne põhiprojekti mahus.
5.10. Tasuvus- ja finantsarvutus.
5.11. Krundijaotuskava.
5.12. Koostada kõigi maantee põhiprojekti realiseerimisele ettejäävate tehnovõrkude
ümberehituse projektid. Ümberehituste vajadus tuleb täpsustada vastavalt geodeetiliste
uuringutele ning tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele. Võrguvaldajate tehnilised
tingimused ja neis sisalduvad nõuded tuleb esitada Tellijale läbivaatamiseks enne projektide
koostamist. Maantee ehituse põhiprojektis peab olema viide tehnovõrkude projekti võimaliku
täpsustamise vajadusele.
5.13. Projekti koosseisu ja jooniste vormistamisel lähtuda „Teeprojekti suhtes esitatavatest
nõuetest“.
5.14. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt.
5.15. Projekteerimisel arvestada töödega külgnähtavuse tagamiseks lähtudes projekteerimise
3
normide rahuldavast tasemest, põhjendatult madalam. Esitada teostatavate tööde ettepanek
mis arvestab kohalikke olusid tellijale otsustamiseks.
5.16. Liikluskorraldusvahendid
5.16.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
5.16.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
5.16.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
5.17. Bussipeatused
5.17.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
5.17.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide
rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid).
5.18. Kõik projektlahendused peavad olema realiseeritavad riigimaanteede sulgemiseta.
5.19. Projektlahendus peab tagama kõigi piiripunktide tähiste säilimise ehituse käigus. Juhul, kui
see pole võimalik, tuleb ette näha piiripunktide taastamine.
5.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid, milles tuua eraldi välja rajatiste, tehnovõrkude ja
haljastuse osa.
5.20.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
5.20.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peab olema selgelt
loetav ja arusaadav erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
6. Krundijaotuskava
Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi
läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
7. Kooskõlastamine
Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega.
Lisa. Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Koostas: Ave Kallo, Maanteeamet,
[email protected]
4
Lisa. Projekteeritava lõigu asukoha skeem