KÄSKKIRI
21.04.2020 nr 1-2/20/341
Maanteeameti asjaajamiskorra kinnitamine
Majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 p 2 alusel:
1. Kinnitan Maanteeameti asjaajamiskorra koos lisadega uues redaktsioonis ja selle juurde
kuuluva seletuskirja (lisatud);
2. Tunnistan kehtetuks 20.05.2019 käskkirja nr 1-2/19/315 „Maanteeameti asjaajamiskorra
kinnitamine“;
3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
Lisa 1
Uue teenistuja teenistusse asumisega seotud info
Teenistuja ees- ja
perekonnanimi
Teenistuja isikukood
Struktuuriüksus ja
teenistuskoha nimetus,
kuluüksus
Teenistuja vahetu juht
Teenistuja juhendaja või
mentor
Teenistusse/tööle asumise
kuupäev
Töö tegemise asukoht
(aadress, korrus, ruum
jms) ja muud seonduvad
tingimused
Vajalikud IT-tarbed
(arvuti)
Infosüsteemide ligipääsud
Mobiiltelefon (kas tuleb
oma numbriga üle või
avatakse uus number)
Lauatelefon (kas on
vajadus, lauatelefoni
number)
Vajadus kasutada
tõkkepuuga suletud
parklat
Ametiauto (lisavarustus)
Teenistusülesannete
täitmiseks vajalik
erivarustus (tööriietus,
rinnasilt vms)
Visiitkaardi vajadus
Ametitõendi vajadus ja
õigused
Kontoritarvete komplekt
Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas:
Vers 04. 17.04.2020 Reet Reili Riina Õunas
Tugiprotsessi DH-1 JUHEND: ASJAAJAMISKORD
Sisukord
1. ASJAAJAMISE KORRALDUS JA VASTUTUS .............................................................. 3
2. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMINE JA PIIRATUD JUURDEPÄÄSUGA TEAVE 4
3. UUE TEENISTUJA TEENISTUSSE ASUMINE .............................................................. 5
4. ASJAAJAMISE JA VARA ÜLEANDMINE TEENISTUSEST VABASTAMISEL JA
ASUTUSESISESEL ÜLEVIIMISEL ......................................................................................... 5
5. DOKUMENTIDE VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED JA DOKUMENDIPLANGID ..... 6
6. DOKUMENDI ELEMENDID JA NENDE VORMISTAMISE NÕUDED ....................... 7
7. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE ............................................................. 12
7.1. Üldosa..................................................................................................................... 12
7.2. Dokumentide vastuvõtmine ja läbivaatamine ........................................................ 12
7.3. Dokumentide registreerimine ................................................................................. 12
7.4. Dokumentide kohta registrisse kantavad andmed .................................................. 13
7.5. Dokumentide läbivaatamine ja lahendamisele suunamine ..................................... 14
7.6. Täitmise tähtaeg ..................................................................................................... 14
7.7. Dokumendi ettevalmistamine ja kooskõlastamine ................................................. 15
7.8. Dokumendi allkirjastamine .................................................................................... 16
7.9. Asja/dokumendi lahendamine ja lahendatuks lugemine ........................................ 16
7.10. Dokumentide täitmise kontroll ............................................................................... 16
7.11. Dokumendi koostamine ja väljasaatmine ............................................................... 16
8. ERINEVATE DOKUMENDILIIKIDE VORMISTUS JA MENETLEMINE ................. 17
8.1. Käskkiri ja korraldus .............................................................................................. 17
8.2. Kiri.......................................................................................................................... 19
8.3. Leping ..................................................................................................................... 20
8.4. Protokoll ................................................................................................................. 21
8.5. Ettekirjutus ............................................................................................................. 22
8.6. Vaie ja vaideotsus ................................................................................................... 22
8.7. Teabenõue .............................................................................................................. 23
8.8. Arve ........................................................................................................................ 23
8.9. Registerpandi kandemäärus, puuduste kõrvaldamise määrus, kandeavalduse
rahuldamata jätmise määrus ja määruskaebus ...................................................................... 23
8.10. Registerpandi kandemääruse peale esitatud määruskaebus ................................... 24
1
8.11. Ameti sisemist töökorraldust reguleerivate dokumentide ja välistele osapooltele
suunatud juhendite vormistamine ......................................................................................... 25
8.12. Akt .......................................................................................................................... 26
9. DOKUMENTIDE HALDAMINE .................................................................................... 26
9.1. Dokumentide loetelu kehtestamine ........................................................................ 26
9.2. Dokumentide hoidmine asjaajamises ..................................................................... 27
9.3. Paberdokumentide hoidmine .................................................................................. 27
9.4. Digitaalsete dokumentide hoidmine ....................................................................... 28
9.5. Dokumentide arhiveerimine ja hävitamine ............................................................ 28
9.6. Dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ........................................................... 29
9.7. Sõidukite registreerimistoimingute dokumentide skaneerimine ja arhiveerimine . 30
9.8. Kehtetute juhilubade ja -tunnistuste hävitamine .................................................... 30
9.9. Raamatukogu kasutamine....................................................................................... 30
10. PITSATITE KASUTAMINE ........................................................................................ 30
10.1. Pitsatite arvestus ja register .................................................................................... 30
10.2. Riigivapiga pitsat .................................................................................................... 31
10.3. Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid .................................................................... 31
10.4. Pitsatite kehtetuks tunnistamine ja hävitamine ...................................................... 32
LISAD
Lisa 1. Vorm „Uue teenistuja teenistusse asumisega seotud info“.
Lisa 2. Vorm „Ringkäiguleht“.
Lisa 3. Dokumentide vormistamise näidised.
Lisa 4. Tugiprotsessi- ja teenuse kirjelduse põhi.
Lisa 5. Sisemise töökorraldusliku juhendi põhi.
2
1. ASJAAJAMISE KORRALDUS JA VASTUTUS
1.1. Maanteeameti (edaspidi ameti) asjaajamiskord reguleerib ameti dokumentide haldamise
korraldust lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja ameti iseärasustest.
1.2. Asjaajamiskord on kohustuslik kõigile ameti ametnikele ja töötajatele (edaspidi
teenistujatele). Üksuse juht vastutab nõuetekohase asjaajamise toimimise eest oma
üksuses.
1.3. Asjaajamiskorras tähistatakse mõistetega:
1) büroo – ameti teenindusbüroo ja selle esindus;
2) direktor – ameti teenistuse direktor.
1.4. Uue teenistuja tööle asumisel tutvustab asjaajamiskorda ja viib läbi
dokumendihaldussüsteemi kasutajakoolituse finants- ja haldusosakonna
asjaajamistalitus (edaspidi asjaajamistalitus).
1.5. Amet kasutab dokumentide registreerimiseks ja haldamiseks järgmisi keskkondi:
Keskkond Dokumendid Haldamist reguleerib
Dokumendihaldussüsteem Kirjad, lepingud, käskkirjad, Asjaajamiskord
Delta korraldused, aktid, aruanded,
ameti sisesed dokumendid
Jira Ameti üldistele e-posti Jira kasutusjuhend
aadressidele
[email protected] ja
[email protected] saabunud e-
kirjad; IT ja halduse
tööülesannete haldamine
Tööplaani infosüsteem Koostatakse ameti tööplaan
Riigitöötaja Ameti puhkuse- ja RTIP kasutusjuhend
Iseteeninduskeskkond lähetuskäskkirjad,
(RTIP) koolitustaotlused,
majanduskulude aruanded
Riigihangete register Ameti riigihangete Riigihangete registri
dokumendid kasutusjuhend
Arvete haldamise Ametile saabuvad arved Arvete haldamise keskkonna
keskkond kasutusjuhend
Liiklusregister, e- Sõidukite registreerimise, Vastavate avalike teenuste
teenindus omanikuvahetuse jms kirjeldused
juhilubade, teooria- ja
sõidueksamite dokumendid
1.6. Asjaajamiskord reguleerib dokumentide haldamist kogu nende elutsükli vältel
dokumendihaldussüsteemis Delta ning paberdokumentide arhiveerimist ja säilitustähtaja
lõppemisel hävitamist või üleandmise kohtuse tekkides avalikule arhiivile üleandmist.
1.7. Teistes keskkondades dokumentide haldamist reguleerivad vastavad juhendid või
avalike teenuste kirjeldused.
1.8. Ameti dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamise tagab asjaajamistalitus.
1.9. Ameti asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember).
1.10. Ameti asjaajamine on üldjuhul elektrooniline. Dokument vormistatakse paberkandjal
kui dokumendi paberkandjal vormistamise nõue on kehtestatud õigusaktiga või kui see
tuleneb heast tavast või kui adressaadi e-posti aadress ei ole teada või kui adressaat ei
ole nõus dokumendi elektroonilise edastamisega.
3
1.11. Kui dokument on vaja väljastada paberil, võib amet väljastada koopia elektroonilisest
dokumendist.
1.12. Ameti teenistujatele loob juurdepääsu Deltale ameti infotehnoloogia osakonna
teenistuja.
1.13. Ameti välistele Delta kasutajatele annab süsteemile juurdepääsu ameti infotehnoloogia
osakonna teenistuja taotleja taotluse alusel kui ameti asjaajamistalitus on selle heaks
kiitnud. Kui tööülesannete täitmiseks enam ei vajata ameti Deltale juurdepääsu, siis on
kasutaja kohustatud sellest teavitama ameti asjaajamistalitust kolme tööpäeva jooksul
ning juurdepääs lõpetatakse või peatatakse.
1.14. Delta kasutamine on teenistujatele kohustuslik.
1.15. Kõik teenistujad vastutavad oma tööülesannete piires dokumendi loomise ja haldamise
eest.
1.16. Töölt eemal oleva (puhkuse, haiguse ajal vms) teenistuja pooleliolevate tööülesannete
lahendamine jääb tema asendaja või üksuse juhi vastutusele.
2. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMINE JA PIIRATUD
JUURDEPÄÄSUGA TEAVE
2.1. Ameti dokumentidele tagatakse juurdepääs teabe avalikustamisega ameti veebilehel
http://www.mnt.ee, avaliku dokumendiregistri ja vastava kohustuse korral muu riikliku
registri kaudu ja teabenõude täitmisega. Teabe avalikustamisel lähtutakse avaliku teabe
seadusest ja teistest õigusaktidest.
2.2. Avalike suhete osakond koordineerib teabe ja sh dokumendiregistri avalikustamist
veebilehel ja teeb sellealast koostööd teiste üksustega.
2.3. Ameti peadirektor võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise
asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi huve.
2.4. Dokumendiregistri avalikustamisega tagatakse juurdepääs juurdepääsupiiranguta
haldusaktidele, saabunud ja väljasaadetud kirjadele ning lepingutele. Dokumentidel,
millel on märgitud juurdepääsuliigiks „Avalik“, avanevad ameti veebilehel avalikus
dokumendiregistris juuresolevad failid.
2.5. Amet võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe
seadusega.
2.6. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates
dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte
kauemaks kui viieks aastaks.
2.7. Isikuandmetele (sh erililiigilistele) kehtestatakse juurdepääsupiirang 75 aastaks alates
dokumendi koostamisest või registreerimisest.
2.8. Isikuandmeid töödeldakse minimaalsuse printsiibil ning registreerimisel kantakse
dokumendiregistrisse nii vähe isikuandmeid, kui on vajalik konkreetse eesmärgi
täitmiseks.
2.9. Juurdepääsupiirangu ja õige aluse valiku otsustab ja vastutab selle eest dokumendi
registreerija või looja vastavalt AvTS-le ja eriseadustele. Vajadusel konsulteeritakse
õigusosakonna või asjaajamistalitusega.
2.10. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavale paberdokumendile teeb
dokumendi registreerija või koostaja märke „ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS“ või kasutab selle lühendit AK.
2.11. Juurdepääsupiirangu märge tehakse dokumendi esilehe ülemisse paremasse nurka (või
lehe ülaserva tekstist vabale kohale) ja Delta vastavas lahtris. Märkele lisatakse
teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev.
Dokumendimallile tuleb märge metaandmetest kui see on Deltas märgitud.
4
Näide: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 01.02.2020
Kehtib kuni: 01.02.2095
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Maanteeamet
2.12. Kui dokumendi osa (teksti osa, lisad) on määratletud „Asutusesiseseks kasutamiseks“,
siis tuleb tervet dokumenti käsitleda kui asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet
sisaldavat dokumenti.
3. UUE TEENISTUJA TEENISTUSSE ASUMINE
3.1. Teenistuja teenistusse vormistamine toimub vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse
(edaspidi RTK) personali- ja palgaarvestuse toimemudelile.
3.2. Pärast teenistuskohale valituks osutunud isiku tööle asumise kuupäeva kindlaks
määramist algatab personalitöötaja kohe uue teenistusse asuja töökoha ja -vahendite
ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumise, edastades vormi „Uue teenistuja
teenistusse asumisega seotud info“ (vt lisa 1) täitmiseks vahetule juhile.
3.3. Vahetu juhi täidetud ja tagastatud vormi edastab personalitöötaja asjassepuutuvatele
tugiüksustele täitmiseks.
4. ASJAAJAMISE JA VARA ÜLEANDMINE TEENISTUSEST
VABASTAMISEL JA ASUTUSESISESEL ÜLEVIIMISEL
4.1. Teenistuja teenistusest vabastamise või asutusesisese üleviimise korral (edaspidi
teenistuskohalt vabastamisel) annab teenistuja üle asjaajamise ning teenistusülesannete
täitmisega tema kätte usaldatud vara hiljemalt teenistuskohalt vabastamise päeval
vormikohase ringkäigulehe alusel.
4.2. Personaliosakonna teenistuja (edaspidi personalitöötaja) teavitab teenistuja
teenistuskohalt lahkumisest e-kirjaga vähemalt 5 tööpäeva ette infotehnoloogia
osakonda, finants- ja haldusosakonda (FHO) ja avalike suhete osakonda ning RTK-d.
4.3. Personalitöötaja algatab Deltas teenistuskohalt lahkuva teenistuja kasutuses oleva vara
ja asjaajamise üleandmiseks ringkäigulehe (vt lisa 2) täitmise menetluse vähemalt 5
tööpäeva enne teenistuja teenistuskohalt vabastamist, saates ringkäigulehe täitmiseks
süsteemihalduse talitusele, finants- ja haldusosakonnale, teenistuskohalt lahkuvale
teenistujale ning tema vahetule juhile ning täitmiseks süsteemihalduse talituse
projektijuhile.
4.4. Elektroonilise ringkäigulehe täitmise käigus kajastatakse ringkäigulehel kõik teenistuja
kasutuses ja käsutuses olevad töövahendid jm vara, asjaajamises pooleliolevad ja
täitmata tööülesanded ning dokumendid, andmekogude kasutusõigused ja ligipääsud.
Lahkuval teenistujal on kohustus pooleliolevad ja täitmata tööülesanded Deltas edastada
täitmiseks vahetu juhiga eelneva kokkuleppe alusel selleks määratud teenistujale.
4.5. Ameti peadirektori ja büroojuhataja teenistuskohalt vabastamisel vormistatakse
teenistusülesannete täitmise käigus nende kätte usaldatud vara ja asjaajamise
üleandmiseks üksnes üleandmise ja vastuvõtmise akt.
4.6. Peadirektori teenistuskohalt vabastamisel koostab akti ja kogub vajalikud andmed
vastavat teavet omavatelt üksustelt asjaajamistalituse juhataja.
4.7. Ameti peadirektori teenistuskohalt vabastamisel koostatavasse asjaajamise ning vara
üleandmise- ja vastuvõtmise akti märgitakse:
1) põhivara nimekiri liigiti;
2) ameti eelarvevahendite seis/rahaliste vahendite seis;
5
3) täitmisel olevad lepingud;
4) teenistuskohtade koosseis ja täidetud teenistuskohtade arv;
5) menetluses olevad riigihanked;
6) pitsatite arv, liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate teenistuskohad;
7) peadirektori poolt viimasena allkirjastatud üldkäskkirja, personalikäskkirja ning
lähetuskorralduse numbrid;
8) üldandmed ameti arhiivi kohta.
4.8. Büroojuhataja teenistuskohalt lahkumise korral märgitakse akti toimikud vastavalt
dokumentide loetelule, tema kasutuses ja käsutuses olevad töövahendid jm vara,
asjaajamises pooleliolevad ja täitmata tööülesanded ning dokumendid, range
arvestusega blankettide ja registreerimismärkide loetelu, sularaha summa üleandmise
hetke seisuga, andmekogude kasutusõigused ja ligipääsud.
4.9. Teistel teenistujatel vormistatakse lisaks ringkäigulehele üleandmise ja vastuvõtmise akt
juhul kui teenistuja vahetu juht seda nõuab. Akti märgitakse täitmisel olevate lepingute
loetelu koos lepingu lõppemise kuupäevaga ning toimikud vastavalt dokumentide
loetelule.
4.10. Paberil asjaajamise üleandmise- ja vastuvõtmise akt vormistatakse kahes eksemplaris,
millest üks eksemplar jääb üleandjale ning teine vastuvõtjale. Paberdokument
säilitatakse asjaajamistalituses.
4.11. Teenistuja töölt lahkumise viimasel tööpäeval annab ta oma tööülesanded Deltas üle
asendajale.
4.12. Ringkäigulehed ja akt registreeritakse Deltas.
5. DOKUMENTIDE VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED JA
DOKUMENDIPLANGID
5.1. Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides, asjaajamiskorras ja
standardites ettenähtud nõuetele.
5.2. Ameti dokumendiplankidel on riigivapi kujutis ja ameti nimetus vastavalt
valitsusasutuste ühtsele visuaalsele identiteedile.
5.3. Ameti üldplangil on riigivapi kujutis ja ameti nimetus, kirjaplangil on riigivapi kujutis,
ameti nimetus ja kontaktandmed.
5.4. Kirjade vormistamisel kasutatakse ameti kirjaplanki.
5.5. Ameti dokumentide vormistamiseks kasutatakse järgmisi planke:
1) üldplank (vormistatakse käskkirjad, korraldused, protokollid, registerpandi
kandemäärused, määruskaebused, dokumentide hävitamisaktid);
2) eestikeelne kirjaplank (vormistatakse väljasaadetavad dokumendid, ettekirjutused
jne);
3) ingliskeelne kirjaplank (vormistatakse välismaale saadetavad kirjad);
5.6. Ameti dokumentide vormistamiseks kasutatakse ainult Deltas olevaid
dokumendiplankide malle. Digitaalseid dokumendiplankide malle kasutatakse
sihipäraselt. Mallide kirjapeavälja (päis) ja kontaktandmetevälja (jalus) ning veeriseid ei
tohi muuta.
5.7. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul lähtutakse:
1) dokumendi liigist;
2) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja
jooksul;
3) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida.
5.8. Dokumendi koostaja vastutab, et dokumendid on vormistatud Deltas vastavalt
asjaajamiskorrale ja Delta kasutamise juhenditele.
5.9. Dokumendid vormistatakse fondiga Times New Roman, Cambria, Calibri või Arial
suurusega 12, reavahega 1 ning rööpjoondatult, teksti iseseisvad lõigud eraldatakse
6
üksteisest põhireavahega ja taandridu ei kasutata. Lehekülje vabaks ääreks jäetakse
vasakule 32 mm, üles ja alla 16 mm, paremale 18 mm. Ameti Deltas olevatel
dokumendiplankide mallidel kasutatakse fonti Times New Roman.
5.10. Ühe ja sama dokumendi elementide vormistamiseks ei kasutata erinevaid fonte ja
suurusi (v.a pealkiri). Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu võib vormistada alla
kriipsutatult, paksus või kaldkirjas.
6. DOKUMENDI ELEMENDID JA NENDE VORMISTAMISE
NÕUDED
6.1. Dokumentide vormistamisel kasutatakse järgmisi elemente (vt asjaajamiskorra lisa 3
dokumentide näidiseid) vastavalt vajadusele:
1) riigivapi kujutis;
2) dokumendi autor;
3) dokumendiliigi nimetus;
4) kuupäev;
5) viit ja seosviit;
6) väljaandmise koht;
7) juurdepääsu reguleeriv märge („ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS”);
8) adressaat/aadress;
9) kinnitusmärge;
10) pealkiri;
11) tekst (sh pöördumine ja lõputervitus);
12) allkiri;
13) allkirjastaja;
14) allkirjastaja ametinimetus;
15) lisamärge;
16) lisaadressaadid;
17) ärakirja, väljatrüki või väljavõtte tõestusmärge;
18) koostaja;
19) kontaktandmed.
6.2. Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks nendele vastavale dokumendiliigile
omased elemendid.
6.3. Kõigi dokumentide kohustuslikud elemendid on:
1) autor;
2) pealkiri;
3) kuupäev;
4) tekst;
5) allkirjastaja;
6) allkirjastaja ametinimetus.
Kuupäev
6.4. Dokumentidel märgitakse kuupäev numbriliselt.
6.5. Paberdokumendile ei trükita kalendripäeva, selle märgib plangile allkirjastaja
üheaegselt allakirjutamisega või dokumendi registreerija pärast dokumendi
registreerimist. Kui dokumendi koostaja ise allkirjastab või dokument allkirjastatakse
viivitamatult pärast registreerimist, võib dokumendi eelnevalt Deltas registreerida ja sel
juhul tekib kuupäev paberdokumendile selle registreerimisel.
6.6. Deltas mallil vormistatud ja digitaalselt allkirjastatud dokumendile tekib kuupäev
dokumendile allkirjastamisega samaaegselt.
6.7. Dokumendi kuupäevaks on:
7
1) õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev;
2) tee ehituse-või remonditööde vastuvõtuaktil vastuvõtukomisjoni töö kuupäev;
3) protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise kuupäev;
4) lepingu allkirjastamise kuupäev;
5) väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev;
6) kui kirja ei allkirjastata, on selle kuupäevaks registreerimise kuupäev.
6.8. Kui dokumendi allkirjastavad mitu teenistujat ja dokumendi kuupäevaks loetakse
allkirjastamise kuupäeva, siis on dokumendi allkirjastamise kuupäevaks viimase allkirja
andmise kuupäev (v.a tee-ehituse või remonditööd).
6.9. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul võib dokumendi kuupäevaks olla
dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg.
Viit ja seosviit
6.10. Viida eesmärgiks on dokumendi dokumendisüsteemi hõlmamise ja registreerimise
tõestamine ning otsingu ja haldamise hõlbustamine.
6.11. Viit koosneb sarja tähisest, aastast ja dokumendi järjekorra numbrist ning
asjatoimikusse registreeritud dokumendil sarja tähisest, asjatoimiku numbrist ja
järjekorranumbrist (vt kirja näidist lisast 3).
6.12. Seosviida olemasolu korral esitatakse kuupäev ja viit all ning seosviida ja viida vahele
jäetakse üks tühi rida. Kuupäeva ette märgitakse selgitav sõna „Meie“. Seosviida ette
märgitakse sõna „Teie“. Algatuskirjal kustutatakse dokumendiplangilt „Meie“ ja „Teie“.
6.13. Kui ametist valitsusasutusse saadetavas kirjas on vaja viidata kolmanda(te) asutus(t)e
või isiku(te) kirja(de)le, tehakse seda seosviida real, kasutades rea algul sõna „Viide“
ning märkides viidatava dokumendi autori.
Näide: ameti kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, milles
viidatakse Maa- ameti kirjale:
Viide: Maa-ameti kiri 06.02.2020 nr 3-6/26
Meie 11.02.2020 nr 16-2/19/1836-1
6.14. Füüsilisele isikule vastusena saadetava kirja puhul viidatakse viitereal tema avalduse
või märgukirja kuupäevale.
Adressaat ja aadress/lisaadressaat
6.15. Kirja saaja nimi märgitakse nimetavas käändes.
6.16. Elektrooniliselt väljasaadetavale dokumendile võib märkida ainult adressaadi nime ja e-
posti aadressi.
6.17. Aadressi vormistamise nõudeid vt eestikeelse ja inglisekeelse kirja näidiselt lisast 3.
6.18. Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse aadress ladina tähtede ja araabia
numbritega. Aadressi koostisosade järjestus ja kirjaviis peaksid järgima vastava maa
reegleid. Riigi nimi on soovitatav kirjutada tuntud rahvusvahelises keeles.
6.19. Kirja adresseerimisel eelistatakse personaalset adresseerimist. Vastuskirjad
adresseeritakse sellele isikule, kes kirja saatis.
6.20. Akadeemilist tiitlit omava isiku puhul kasutatakse adresseerimisel akadeemilist tiitlit.
6.21. Kui adressaate on mitu, esitatakse nimed tähtsuse või tähestiku järjekorras. Kui
adressaate on rohkem kui mahub adressaadiväljale, vormistatakse ülejäänud adressaadid
lisaadressaatide reale, märkides ette sõna “Sama”.
8
6.22. Kui mitmele adressaadile lahendamiseks saadetava kirja sisust ei tulene vajadust
informeerida adressaati teistest selle kirja saajatest, võib kirjad vormistada kui ühele
adressaadile saadetav kiri.
6.23. Kui kiri saadetakse üheliigiliste alluvate teenistujate grupile, võib adressaadiväljale
märkida üldistatud adressaadi.
6.24. Lisaadressaat on organisatsioon või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks. Kui kirjal
on mitu lisaadressaati, esitatakse need tähestiku järjekorras. Paberil kirja puhul
saadetakse lisaadressaadile dokumendi koopia, märkides lisaadressaadi ette sõna
“Koopia”. Elemendi vormistamisel võib sellele lisada muud selgitavat informatsiooni
(näiteks ilma lisadeta).
Tekst (sh pöördumine ja lõputervitus)
6.25. Tekst on kirja põhisisu, mis võib koosneda kolmest alamelemendist: pöördumine, sisu
ja lõputervitus. Pöördumise kasutamine on soovituslik. Vt ka kirja näidist lisast 3.
6.26. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite,
sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada. Pöördumine
asub üks kuni kaks reavahet enne sisu. Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid,
adressaadi eesnime ega kirjavahemärke pöördumise lõpus. Saadikute ja Vabariigi
Presidendi poole pöördumisel ei kasutata perekonnanime.
6.27. Dokumendi sisu peab olema võimalikult täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt
arusaadav ja lühike. Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normidele.
Soovitav on kasutada lihtlauseid ja kindlat kõneviisi. Sisu iseseisvad mõttelised osad
vormistatakse eraldi lõikudena, mis algavad uuelt realt. Lõikude vahele jääb üks tühi
rida.
6.28. Kirja sissejuhatuses tuuakse ära kirja koostamise põhjus, eesmärk või eellugu (1-3
lauset). Kui pikem sissejuhatus ei ole alati vajalik, siis võib kohe asuda põhiküsimuse
juurde. Esitatakse faktid, motiivid, selgitused ja põhjendused. Probleemi esitus, tõestus
peab olema veenev. Põhiküsimusele järgneb konkreetne lõppkokkuvõte, kus
sõnastatakse järeldus, palve, ettepanek või taotlus.
6.29. E-kirjad tuleb vormistada samuti keeleliselt ja stiililt korrektselt, üheselt arusaadavalt,
pöördumise ja lõputervitusega ning kirja koostaja täisnime ja ametinimetusega (vt
asjaajamiskorra lisast 3 e-kirja näidist).
6.30. Inglisekeelsete kirjade puhul sõltub lõputervituse tekst sellest, kuidas kirja alustatakse:
1) kui kiri algab tervitusega: Dear Sir, Dear Sirs, Dear Madam, Dear Sir or Madam,
siis lõpetatakse kiri Yours faithfully;
2) kui kiri algab isikliku pöördumisega: Dear Mr Smith, siis lõpetatakse kiri Yours
sincerely.
Kinnitusmärge
6.31. Käskkirja ja korraldusega kinnitatav dokument vormistatakse valgele paberile.
Dokumendi päisesse võib märkida viite kinnitatavale käskkirjale. Korrad ja juhendid
vormistatakse vastavalt lisale 4.
Näide: Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 02.04.2020 käskkirjaga „Maanteeameti
asjaajamiskorra kinnitamine“
6.32. Käskkirja ja korraldusega kinnitatavatel dokumentidel peavad olema dokumendile
vajalikud elemendid: pealkiri ja koostamise kuupäev.
6.33. Dokument (nt vara mahakandmise akt), mida ei kinnitata käskkirjaga, vormistatakse
üldplangile või valgele paberile ja tehakse kinnitusmärge (ka siis, kui kinnitatakse
digitaalselt).
9
Näide: KINNITAN
(allkiri)
Priit Sauk
peadirektor
17.04.2020
Dokumendi pealkiri
6.34. Kõikidel ametis vormistatavatel dokumentidel peab olema pealkiri. Pealkiri peab olema
võimalikult lühike ja avama üldistatult dokumendi põhisisu.
6.35. Pealkiri vormistatakse esisuurtähega nimetavas käändes enne teksti. Pealkirja järele
kirjavahemärke ei panda. Pikem pealkiri vormistatakse nii, et read ei ulatuks üle lehe
keskjoone.
6.36. Kiri peab üldjuhul käsitlema üht küsimust. Suuremahulistele ja mitut küsimust
käsitlevatele dokumentidele pannakse alapealkirjad.
6.37. Kirja eriliikide puhul märgitakse pealkirja asemel suurtähtedega suurusega 12:
AVALDUS, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI,
ÕIEND, KÄSKKIRI.
Allkiri
6.38. Allkiri koosneb dokumendi allkirjastanud isiku allkirjast, selle all olevast ees- ja
perekonnanimest ning ametinimetusest. Paberdokumendile tuleb allkirja jaoks vabaks
jätta vähemalt 3 tühja rida. Allkiri kirjutatakse allkirjastaja andmete kohale, kasutades
sinist värvi kirjutusvahendit.
6.39. Digitaalne allkirjastamine toimub vastavalt DigiDoci standardile. Vajadusel, digitaalselt
allkirjastatud dokumendi paberkujul esitamiseks, trükitakse välja digiallkirja
kinnitusleht.
6.40. Digitaalselt allkirjastatavale dokumendile märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgude
vahele (allkirjastatud digitaalselt).
6.41. Kahe või enama allkirjastaja korral (näiteks lepingud) allkirjastatakse dokument kõigi
osapoolte poolt kas ainult paberil või ainult digitaalselt.
6.42. Kui allkirjastamise õigus on delegeeritud teisele ametiisikule, siis tuleb vormistada tema
ametinimetus koos delegeerija ametinimetusega, millele lisatakse sõna ülesannetes.
Näide: (allkiri)
Raido Randmaa
teehoiudirektor peadirektori ülesannetes
6.43. MAs tegutseva komisjoni või nõukogu nimel dokumendi allkirjastaja märgib
ametinimetuse vastavas komisjonis.
Lisamärge
6.44. Kirja tekstis märgitud lisade korral kirjutatakse lisade reale lisade lehekülgede ja
eksemplaride arv. Vt kirja näidist lisast 3. Kui lisatud on üks eksemplar, siis
eksemplaride arvu ei esitata.
6.45. Kui lisasid on rohkem kui üks või dokumendi tekstis on need märkimata, tuleb
paberdokumendil lisade reale märkida nende nimetused, lehekülgede arv ja
eksemplaride arv (kui neid on rohkem kui 1).
10
6.46. Digikirja korral märgitakse lisade reale dokumendifaili nimetus ja vajadusel formaat.
6.47. Muudes dokumentides (näiteks protokollid, korrad jne), mis sisaldavad lisasid,
viidatakse lisadele dokumendi tekstis.
6.48. Lisad nummerdatakse. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi.
6.49. Kui dokumendil on lisad, tuleb neile märkida dokumendi nimetus, mille juurde nad
kuuluvad.
Ärakirja, koopia ja väljavõtte tõestusmärge
6.50. Dokumendi koopia on dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui
vormilt. Dokumendi ärakiri on selle sisu ja elementide täpne taasesitus. Dokumendi
väljavõte on dokumendi teksti osaline taasesitus, mis vormistatakse siis, kui
dokumendis sisalduvat teavet on vaja osaliselt taasesitada.
6.51. Dokumendid, mille abil saab tõestada isikute õigusi või tuvastada tehingute aluseks
olevaid fakte, tuleb tõestada tõestusmärke ja ameti lihtpitsati või ameti
personaliosakonna lihtpitsatiga.
6.52. Digitaalse ärakirja, koopia või väljavõtte puhul asendab tõestusmärget digitaalallkiri.
6.53. Kui digitaalset dokumenti on vaja kinnitada digitaalse templiga, siis edastatakse see
kinnitamiseks asjaajamistalitusele. Digitaalse templiga kinnitamise õigus on
asjaajamistalituse ja teemaa osakonna teenistujatel.
6.54. Dokumendi koopia, ärakiri või väljavõte edastatakse kaaskirjaga. Elektroonilisel
edastamisel võib kaaskirjaks olla e-kiri.
6.55. Kui originaaldokumendist on tehtud tõestamist vajav ärakiri, koopia või väljavõte
paberil, tehakse sellele vastav märge “ÄRAKIRI”, “KOOPIA” või “VÄLJAVÕTE”
kõikide lehtede paremasse ülanurka.
6.56. Märked kirjutatakse suurtähtedega ja kirjavahemärkideta või kasutatakse selleks
vastavat templit.
6.57. Asjaajamistalitus, personaliosakond, sõidukite registriosakond ja bürood tõestavad
dokumendi ärakirja, koopia või väljavõtte tõestusmärkega “ÄRAKIRI ÕIGE”,
“KOOPIA ÕIGE” või “VÄLJAVÕTE ÕIGE“, mis koosneb allkirjast, ees- ja
perenimest, ametinimetusest ning tõestamise kuupäevast.
6.58. Tõestusmärge tehakse allkirjast allpool ning vajadusel tõestatakse dokumendi iga leht.
Sõiduki registreerimistoimingu taotlusel tehakse märge vabal kohal lehe allservas.
6.59. Pitser pannakse nii, et see riivaks allkirja ja sõna “ÕIGE” viimaseid tähti.
Näide: KOOPIA ÕIGE
(allkiri)
Kairit Vahter
asjaajamistalituse peaspetsialist
12.04.2020
Koostaja
6.60. Koostaja on dokumendi kavandi ettevalmistanud teenistuja. Kõigile väljasaadetavatele
kirjadele märgitakse koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi,
telefoninumber ja e-posti aadress. Kui kirja koostaja on ühtlasi selle allkirjastaja,
märgitakse ainult koostaja telefoninumber ja e-posti aadress.
11
7. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE
7.1. Üldosa
7.1.1. Dokumendiringlus on dokumentide liikumine nende saamise või koostamise hetkest
kuni täitmiseni või väljasaatmiseni.
7.1.2. Saabuvate dokumentide ringlus sisaldab:
1) dokumentide vastuvõtmist ja esmast läbivaatamist;
2) dokumentide registreerimist Deltas;
3) dokumentide edastamist tööülesande täitmiseks;
4) vastusdokumendi koostamist ja väljasaatmist (vajadusel);
5) dokumentide täitmise kontrolli;
6) paberdokumentide toimikutesse paigutamist;
7) dokumendi ettevalmistamist arhiveerimiseks.
7.2. Dokumentide vastuvõtmine ja läbivaatamine
7.2.1. Saabunud posti (nii elektroonilise kui paberil) võtab vastu asjaajamistalitus ja
Maanteeameti infokeskus (edaspidi MIK). Büroosse saabunud posti võtab vastu selleks
määratud teenistuja.
7.2.2. Maanteeamet võtab vastu ID-kaardiga, mobiil-IDga ja Smart-IDga digiallkirjastatud
ning Maanteeameti e-teeninduse kaudu saabud autoriseeritud dokumendid ja võtab need
menetlusse.
7.2.3. Kõik ametisse saabunud postisaadetised, välja arvatud märkega ISIKLIK või
riigisaladuse märkega, avatakse, kontrollitakse adressaadi õigsust, allkirjade ja lisade
olemasolu. Vastavate elementide puudumisel tehakse selle kohta märge dokumendile ja
vajadusel informeeritakse saatjat. Kui käsipostiga saabunud kirja registreerimise
kuupäevast on möödunud rohkem kui kaks tööpäeva, nõutakse üleandjalt omakäeliselt
allkirjastatud märget kirja üleandmise kuupäeva kohta. Üleandja nõudmisel võib teha
tema koopiale märke kirja vastuvõtmisest.
7.2.4. Riigisaladust sisaldavad piiratud käitlemisõigusega erimärkega kirjad edastatakse
avamata käitlemiseks vastavat õigust omavale ameti teenistujale, kes registreerib
saabunud dokumendid eraldi paberkandjal registris.
7.2.5. Dokumendi registreerija märgistab registreeritavad paberdokumendid esimese lehe
alumises parempoolses nurgas tekstist vabal kohal registreerimistempliga.
7.2.6. Ümbrikud märgusõnaga “Pakkumine” märgistatakse saabumismärkega ning
edastatakse need avamata konkursi või pakkumise korraldanud üksusele.
7.2.7. Dokumendiga saabunud ümbrikku hoitakse dokumendi juures vaid siis, kui saatja
aadress on märgitud ainult ümbrikule või kui postitempli alusel on vaja tõestada
dokumendi saabumise või väljasaatmise kuupäeva (kohtutest saabunud kirjade puhul
kohustuslik).
7.3. Dokumentide registreerimine
7.3.1. Saabunud dokumendid, mis kuuluvad registreerimisele Deltas (kirjad, e-kirjad, vaided,
taotlused jne) registreeritakse asjaajamistalituses, osakondades, talitustes ja büroodes.
7.3.2. Käskkirjade, korralduste ja lepingute registreerimist ja allkirjastamist korraldab
asjaajamistalitus.
7.3.3. Riigihangete käskkirjade, korralduste ja riigihangete talituse menetletud hankelepingute
registreerimist ja allkirjastamist korraldab riigihangete talitus..
7.3.4. Väljasaadetavate kirjade ning aktide, protokollide, aruannete, memode jm siseste
dokumentide registreerimise ja allkirjastamise korraldab dokumendi vastutaja.
7.3.5. Personalikäskkirjade, atesteerimiskäskkirjade, töölepingute jm personalialaste
dokumentide registreerimise ja allkirjastamise korraldab personaliosakond.
12
7.3.6. Teenistuja, kellele ameti e-posti aadressile saabub kiri, mis kuulub registreerimisele,
vastutab selle eest, et see registreeritakse Deltas.
7.3.7. Kui saabunud kiri on adresseeritud mitmele teenistujale, registreerib või korraldab kirja
registreerimise esimene adressaat.
7.3.8. Dokumendi registreerimine Deltas on ühekordne.
7.3.9. Enne andmete Deltasse kandmist kontrollib dokumendi registreerija dokumendi
terviklikkust, allkirjade olemasolu, dokumendis märgitud lisade olemasolu ning
adressaadi õigsust. Kui dokument ei vasta nõuetele, teatatakse sellest dokumendi
saatjale või koostajale ja dokumendi täitmise tähtaega hakatakse lugema puuduste
kõrvaldamisest.
7.3.10. Valele adressaadile või dokumendis mitte märgitud adressaadile saabunud
dokumendid edastatakse õigele adressaadile neid registreerimata.
7.3.11. Deltas ei registreerita:
1) pressiteateid;
2) kutseid (koosolekutekutsed, päevakorrad), õnnitlusi, tänukirju ja
kaastundeavaldusi;
3) automaatseid teateid (teateid elektrikatkestuste kohta, riigihangete aruande lisa
esitamise automaatsed meeldetuletusi);
4) dokumente, millel puudub märge saatja nime ja kontaktandmete kohta;
5) reklaamtrükiseid, perioodikat ja pakkumisi;
6) muid trükiseid - raamatuid, ajakirju, bülletääne jne.
7.3.12. Vastuskirjad registreeritakse esmase dokumendi vastuse või järjena. Dokument
registreeritakse tema laekumise, allkirjastamise või väljasaatmiseks esitamise päeval.
Pärast 15.00 saabunud dokumendid võib registreerida (dokumendi saabumisest)
järgmisel tööpäeval. Dokumendid märkega „KIIRE“, registreeritakse ja edastatakse
täitmiseks viivitamata.
7.3.13. Registreerija teeb Deltasse esmased sissekanded. Paberil tulnud dokumendile kannab
registreerimistempli jäljendi kirja viida ja kuupäevaga ning skaneerib paberdokumendi
Deltasse. Seejärel edastab ta dokumendid Delta kaudu vastavatele teenistujatele või
üksustele.
7.3.14. Vastuskirjad edastatakse kirjavahetuse algatanud üksusele või teenistujale läbi Delta
pärast nende registreerimist.
7.3.15. Väljasaadetava dokumendi koostab, menetleb ja saadab välja teenistuja ise.
Vastuskirja koostamine, menetlemine ja digiallkirjastatud dokumendi saatmine
adressaadile Delta kaudu on dokumendi täitja kohustus.
7.3.16. Kohtuasjade puhul registreerib esimese saabunud dokumendi asjaajamistalitus ning
saadab viivitamatult õigusosakonnale täitmiseks. Jätkuasjade dokumendid saadetakse
registreerimata õigusosakonnale registreerimiseks.
7.3.17. Kohtuasjade ja muude kättesaamiskinnitust vajavate dokumentide kinnituse saadab
dokumendi registreerija. Õigusosakonnale adresseeritud dokumentide puhul saadab
kinnituse õigusosakonna teenistuja.
7.3.18. Kui täitjale tulevad menetlusdokumendid e-toimiku kaudu, siis peab täitja
menetlusdokumendid registreerima Deltas.
7.4. Dokumentide kohta registrisse kantavad andmed
7.4.1. Registreeritavate dokumentide numeratsioon algab iga asjaajamisaasta alguses
numbrist 1.
7.4.2. Dokumendi registreerimisel loob Delta sellele registreerimisnumbri.
7.4.3. Dokumendid registreeritakse dokumentide loetelu järgi sarjadesse loodud aasta-,
teema- või asjatoimikutesse.
7.4.4. Deltasse kantud andmeid säilitatakse senikaua, kui säilitatakse dokumenti.
7.4.5. Deltas täidetakse dokumentide kohta metaandmed vastavalt Delta kasutusjuhisele.
13
7.5. Dokumentide läbivaatamine ja lahendamisele suunamine
7.5.1. Saabunud dokumendid suunab täitjatele Deltas asjaajamistalitus, infosüsteemi Jira
saabunud dokumendid MIK, asjaajamistalitus, büroos büroo juhataja, tema määratud
teenistuja või büroo vanem. Üksuste tehnilised assistendid suunavad täitmiseks
tööülesandeid oma üksuse piires.
7.5.2. Saabunud dokument suunatakse täitmiseks üksuse juhile ja vajadusel teadmiseks
teenistuse direktorile (edaspidi direktor) või otse asjaga tegelevale teenistujale
täitmiseks ja teadmiseks üksuse juhile ning vajadusel direktorile. Üksuse juht määrab
dokumendi tegeliku täitja hiljemalt järgmiseks tööpäevaks.
7.5.3. Registreerimata saadetakse dokumendid taristu teenuste osakonnale, sõidukite registri-
, tehno- ja ühistranspordiosakonnale registreerimiseks. Büroodes vastu võetud
tehnoosakonna ja sõidukite registriosakonna dokumendid registreeritakse büroodes ja
edastatakse täitmiseks tehnoosakonna ja sõidukite registriosakonna teenistujale.
7.5.4. Teenistuja isiklikule mnt.ee e-posti aadressile või käsipostiga teenistujale üle antud
kirjad registreerib teenistuja ise, suunab dokumendi täitmiseks endale ning teadmiseks
üksuse juhile või direktorile. Kui teenistuja ise ei ole tegelik täitja, edastab ta
dokumendi täitmiseks üksuse juhile või direktorile, kes määrab tegeliku täitja.
7.5.5. Delta resolutsioonis märgitakse juhised dokumendi täitmiseks.
7.5.6. Teenistuja võib tema isiklikule mnt.ee meiliaadressile saabunud kirju edastada
registreerimiseks vanemreferendile või selleks määratud teenistujale.
7.5.7. Ametisse Jira kaudu saabunud dokumendid, mis kuuluvad Deltas registreerimisele,
edastatakse asjaajamistalitusele, üksuste tehnilistele assistentidele ja büroode
teenistujatele või otse teenistujale registreerimiseks.
7.5.8. Vastusena saabunud dokumendid edastatakse pärast registreerimist otse asjaga
tegelevale teenistujale täitmiseks ning teadmiseks üksuse juhile, direktorile või büroo
juhatajale.
7.5.9. Dokumendil saab olla ainult üks põhitäitja, kaastäitjaid võib olla mitu. Üksus või
teenistujate grupp ei saa olla täitjaks v.a sõidukite registriosakonna teenistujad, kellele
saadetakse käsutamise keelumärgete ja liiklusregistri alane kirjavahetus.
7.5.10. Uut täitjat määramata on keelatud dokumenti täidetuks märkida. Kui dokumendi
täitmine kuulub teisele teenistujale, siis algne täitja delegeerib Deltas tööülesande
uuele täitjale. Vajadusel kirjutatakse resolutsiooni väljale juhised dokumendi
täitmiseks. Kui täitja on ebaselge, siis delegeeritakse dokument koos vastava
resolutsiooniga tagasi tööülesande andjale, kes korraldab täitja väljaselgitamise.
7.5.11. Resolutsioon kirjutatakse Deltas tööülesande edastamisel resolutsiooni väljale või
kommentaari sektsiooni või vajadusel paberdokumendi ülemisse parempoolsesse
nurka.
7.5.12. Digitaalsed dokumendid edastatakse läbi Delta ning prinditakse välja vaid otsesel
vajadusel.
7.5.13. Õigusosakonnas juba menetluses olevate kohtuasjade järgnevad või täiendavad
dokumendid (kirjad, määrused, otsused, kohtukutsed) edastatakse läbivaatamiseks ja
lahendamiseks õigusosakonna juhatajale.
7.5.14. Juhtimisõiguse päringutele ja juhtimisõiguse äravõtmise (sh välisriikidest) ning
välisriikides vahetatud juhilubade kirjade registreerimine, menetlemine ja nendele
vastamine toimub büroos.
7.5.15. Kui asja lahendamine ei kuulu ameti pädevusse, edastatakse dokument vastavalt
kuuluvusele, teatades sellest saatjale kirjalikult.
7.6. Täitmise tähtaeg
7.6.1. Dokumendid lahendatakse võimalikult kiiresti, kuid mitte kauem kui dokumendi
tekstis või õigusaktides toodud tähtajal.
14
7.6.2. Saabunud kirja lahendamise tähtajaks on kirjas märgitud, seadusest vm
haldusdokumendist tulenev tähtaeg:
1) kirjal ja avaldusel 30 kalendripäeva;
2) teabenõudel 5 tööpäeva;
3) vaidel 10 kalendripäeva;
4) juhtimisõiguse äravõtmise dokumendil 3 tööpäeva;
5) keelumärkel 5 tööpäeva;
6) juhilubade ja sõidukite registreerimismärkide vargusteatisel 3 tööpäeva;
7) väikelaevajuhtide, ameti- ja järelkoolituse ning ADR koolituse
eksamiprotokollil 3 tööpäeva;
8) digiallkirjastatud sõidukite ajutiselt registrist kustutamisel või taastamisel,
võõrandamisest teatamisel, registreerimismärgi duplikaadi taotlemisel ja
autorongi andmete deklareerimisel 3 tööpäeva;
9) politsei ja kohtute päringutele vastatakse esimesel võimalusel, tähtajaks
määratakse 30 kalendripäeva;
10) määruskaebusel 5 kalendripäeva;
11) kaebusel väärteomenetluse algatamata jätmise peale 5 kalendripäeva;
12) liiklusregistri klientide tagasiside dokumendil ja kliendiinfo päringul 1 tööpäev.
7.6.3. Saabunud kirja, taotluse, avalduse või teabenõude saabumise kuupäevaks loetakse
tema registreerimise kuupäev.
7.6.4. Dokumentide lahendamistähtaegu arvestatakse alates registreerimisele järgnevast
tööpäevast.
7.6.5. Kui dokumendil on puudusi, siis antakse dokumendi saatjale mõistlik tähtaeg
(tavaliselt 10 kalendripäeva) puuduste kõrvaldamiseks ning teatatakse, et puuduste
kõrvaldamata jätmisel jäetakse saatja taotlus rahuldamata. Puuduste kõrvaldamisel
hakatakse dokumendi täitmise tähtaega lugema puuduste kõrvaldamisest.
7.6.6. Dokumendi sisulise ja tähtajalise lahendamise eest vastutab märgitud täitja.
Dokumentidest tulenevate ülesannete täitmist ning asjade tähtaegset lahendamist
jälgivad üksuste juhid, büroodes büroo juhatajad või vanemad ning asjaajamistalitus.
7.6.7. Asja lahendamise tähtaega võib pikendada kuni kahe kuuni või kuni asja
lahendamiseks vajalike täiendavate asjaolude selgitamiseni. Deltasse tehakse märge
tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest. Vaide tähtaega võib pikendada maksimaalselt
30 päeva võrra.
7.6.8. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest teatatakse dokumendi esitajale, saatjale või
ülesande andjale enne tähtaja saabumist.
7.6.9. Kui lahendamise tähtaeg sisaldub riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse kirjas, tuleb
tähtaja pikendamiseks pöörduda hiljemalt tähtpäevale eelneval tööpäeval kirja autori
poole.
7.7. Dokumendi ettevalmistamine ja kooskõlastamine
7.7.1. Dokumendi eelnõu koostab teenistuja, kelle ametiülesandeks see on, või kellele see
ülesandeks anti. Dokumendi koostamisel järgitakse konkreetsele dokumendiliigile
ettenähtud sisu- ja vorminõudeid.
7.7.2. Dokument saadetakse kooskõlastamiseks kõigepealt astmelt madalamale teenistujale
ja seejärel astmelt kõrgemale teenistujale.
7.7.3. Õigusosakonnale saadetakse lepingud, mille lepingupõhjad ei ole käskkirjaga
kinnitatud ja vajadusel kooskõlastamiseks üldkäskkirjad. Muud õigusalased
dokumendid kooskõlastatakse vastavalt vajadusele õigusosakonnaga.
7.7.4. Koostaja kooskõlastab dokumendi eelnõu kõigepealt oma vahetu juhiga ning seejärel
nende teenistujatega, keda küsimus puudutab. Optimaalne kooskõlastusring koosneb
kolmest teenistujast.
15
7.7.5. Ameti üksuste vahel kooskõlastatakse dokumentide eelnõud üldjuhul ühe
(maksimaalselt kahe) tööpäeva jooksul, kui peadirektori poolt antud ülesandest ei
tulene teisiti.
7.7.6. Ametisisene dokumentide kooskõlastamine toimub Deltas.
7.7.7. Kui dokument on vastava korra kohaselt kooskõlastatud, saadetakse see
allkirjastamiseks koos kõikide lisade ja teiste asjasse puutuvate dokumentidega.
7.7.8. Õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad koostatakse kooskõlas õigusaktidega.
7.8. Dokumendi allkirjastamine
7.8.1. Dokumente allkirjastavad lisaks peadirektorile direktorid, piirkondlikud strateegilise
planeerimise juhid, tugiosakondade ja Eesti Maanteemuuseumi juhid või ameti
teenistujad vastavalt oma pädevusele, mis on määratud üksuste põhimäärustega,
teenistujate ametijuhenditega ning teiste haldusaktidega (käskkiri).
7.8.2. Digitaaldokumenti võib allkirjastada nii eraldi või koos lisadega, paigutades need ühte
digikonteinerisse. Leping koos lisadega paigutatakse alati ühte digikonteinerisse. Juhul
kui digitaaldokumendi allkirjastavad mitu teenistujat, allkirjastatakse selliselt, et
allkirjadest moodustuvad dokumendi lahutamatud osad.
7.8.3. Allkirjastatud dokument registreeritakse reeglina samal päeval. Deltas
digiallkirjastades registreerub dokument automaatselt.
7.9. Asja/dokumendi lahendamine ja lahendatuks lugemine
7.9.1. Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni,
elektronposti või läbirääkimiste teel.
7.9.2. Dokument loetakse lahendatuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on sooritatud
ja/või dokumendi saatjale on vastatud. Deltas märgitakse tööülesanne teostatuks.
7.9.3. Kui asja saab lahendada operatiivselt, näiteks telefoni teel, siis tehakse Deltas ülesande
täitmise töövoos täitmismärge, kus näidatakse kes ja kuidas dokumendi lahendas.
Täitmismärge sisestatakse täitja poolt täitmismärke sektsiooni ja lisatakse tööülesande
täitmise kuupäev.
7.9.4. Kui töövoogu ei algatata ja tööülesanne täidetakse vastusdokumenti koostamata, siis
sissetuleval kirjal täidetakse täitmise kuupäeva ning täitmismärke lahter.
7.10. Dokumentide täitmise kontroll
7.10.1. Delta saadab täitjatele teateid ülesannete tähtaja ületamise kohta. Iga teenistuja saab
Deltas näha talle suunatud dokumente ja tööülesandeid ning nende täitmise tähtaegu.
Täitja vastutab dokumendi tähtaegse täitmise eest. Teadmiseks saadetud dokumendid
tuleb samuti täidetuks märkida.
7.10.2. Dokument loetakse täidetuks siis, kui see on adressaadile edastatud.
7.10.3. Dokumenti ei tohi märkida täidetuks vastusdokumenti koostamata või kirjeldamata
kuidas tööülesanne lahendati (näiteks tehtud toiming, vastatud telefoni teel vms).
7.11. Dokumendi koostamine ja väljasaatmine
7.11.1. Väljasaadetavate dokumentide ringlus hõlmab järgnevaid tegevusi:
1) dokumendi vormistamine;
2) kooskõlastamine (vajaduse korral);
3) allkirjastamine ja registreerimine;
4) kinnitamine (vajaduse korral);
5) väljasaatmine.
7.11.2. Väljasaadetavad dokumendid koostab ja registreerib tööülesande täitja Deltas
kasutades vastavat malli ja/või lisatakse dokument registreerimisel vastava
toimiku/dokumendi juurde.
16
7.11.3. Dokumendi koostaja vastutab väljasaadetava dokumendi vormistamise õigsuse,
korrektsuse (sh keelelise korrektsuse), allkirjade, kuupäeva ja viida olemasolu,
eksemplaride ja lisade arvu eest. Vastusdokumendid vormistatakse Deltas sissetulnud
kirja vastusena.
7.11.4. Digiallkirjastatud dokumendi saadab välja dokumendi koostaja adressaadile Deltast e-
kirjaga, DVK või riigiportaali eesti.ee kaudu e-posti aadressile
[email protected].
Riigiportaali eesti.ee saatmisel kuvatakse Deltas kinnitus kui saaja on dokumendi
avanud.
7.11.5. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse korraldused saadetakse kaasatud
füüsilistele ja juriidilistele isikutele kolme tööpäeva jooksul allkirjastamisest
riigiportaali eesti.ee kaudu, e-postile (kättesaamise kinnituslehega) või postiga tähitult
väljastusteatega.
7.11.6. Kui e-kirjaga saadetava digiallkirjastatud dokumendi saatmist on vaja tõendada, siis
saadetakse kiri teenistuja e-postist ning salvestatakse saatev e-kiri msg-vormingus
dokumendi lisasse. Kohtudokumentide, juhtimisõiguse äravõtmise otsuste ja
ettekirjutuste korral on see kohustuslik.
7.11.7. Väljasaadetav paberpost tuuakse postitamiseks kahepoolse postilepingu olemasolul
vähemalt üks tund enne postivahetuse toimingut. Hiljem saabunud dokumendid
postitatakse järgmisel tööpäeval. Dokumendid saadetakse välja üldjuhul
registreerimise päeval, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval. Dokumendid
märkega „KIIRE“ saadetakse välja või edastatakse pärast registreerimist viivitamata.
8. ERINEVATE DOKUMENDILIIKIDE VORMISTUS JA
MENETLEMINE
Dokumentide vormistamine ja menetlus Deltas on kirjeldatud juhendite keskkonnas asuvas
Delta kasutusjuhises.
8.1. Käskkiri ja korraldus
8.1.1. Käskkirjad vormistatakse üldplangile (mallid on Deltas) ja käskkirja liigid on:
1) põhitegevuse alane ehk üldkäskkiri (kinnitatakse komisjonide koosseisud,
struktuurimuudatused, teenistuse ülesed korrad, volikirjad (maade omandamine,
allkirjastamise ja esindusõigused), üksuste põhimäärused jne);
2) personalialane käskkiri (nimetatakse ametnik ametisse ja vabastatakse ametist,
kinnitatakse ametijuhendid, kehtestatakse teenistujate palgad, määratakse
muutuvpalk, kohaldatakse preemiat, määratakse asendaja, muudetakse
teenistustingimusi vms);
3) korraldus (antakse projekteerimistingimused, väljastatakse ehitusluba,
kinnitatakse liiniload, komisjonide koosseisud, teenistuse sisesed korrad jne);
4) keskkonnamõjude hindamise otsus (kinnitatakse keskkonnamõjude hindamise
algatamine või algatamata jätmine);
5) riigihanke üldkäskkiri (kinnitatakse riigihangete dokumendid, mida allkirjastab
peadirektor);
6) riigihanke korraldus (kinnitatakse riigihangete dokumendid, mida allkirjastavad
ameti teenistujad vastavalt peadirektori antud volitusele).
8.1.2. Personalialase käskkirja alaliikideks on:
1) personalikäskkiri;
2) atesteerimiskäskkiri;
3) distsiplinaarmenetluse käskkiri.
8.1.3. Puhkused kinnitatakse puhkusekorraldusega ja lähetused lähetuskorraldusega, mida
menetletakse digitaalselt Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIPis).
17
Puhkusekorraldused kinnitab personaliosakonna juhataja. Lähetuskorraldused kinnitab
peadirektor.
8.1.4. Käskkirjad vormistatakse digitaalselt.
8.1.5. Üldkäskkirju menetleb Deltas asjaajamistalituse peaspetsialist ning korraldusi
vanemreferent.
8.1.6. Riigihangete üldkäskkirju ja korraldusi menetleb riigihangete talituse teenistuja.
8.1.7. Personalikäskkirju menetleb personaliosakonna teenistuja.
8.1.8. Käskkirja või korralduse koostaja edastab asjaajamistalitusele käskkirja teksti,
kinnitatavad lisad, teabe kooskõlastusringi ja täitjate kohta.
8.1.9. Käskkirja ja korralduse kohustuslikud elemendid on:
1) dokumendiliigi nimetus;
2) pealkiri;
3) viit;
4) kuupäev;
5) preambul;
6) tekst;
7) allkiri/allkirjastaja;
8.1.10. Käskkirja ja korralduse sissejuhatavas osas viidatakse volitusnormile või -normidele,
mille alusel käskkiri või korraldus antakse.
8.1.11. Käskkirja ja korraldusega kinnitatavad lisad märgitakse käskkirja tekstis.
8.1.12. Üldkäskkirjade ja korralduste kooskõlastusringid on järgmised:
Üldkäskkiri Direktori korraldus Piirkondliku strateegilise
planeerimise direktori korraldus
käskkirja koostaja korralduse koostaja korralduse koostaja
üksuse juht üksuse juht üksuse juht
direktor (vajadusel) asjaajamistalituse peaspetsialist asjaajamistalituse
vanemreferent
õigusosakonna juhataja
(vajadusel)
asjaajamistalituse peaspetsialist
8.1.13. Vajadusel võib lisada kooskõlastusringi teenistujaid, kuid kooskõlastusringi
maksimaalne kooskõlastajate arv ei tohi ületada 5 (v.a asjaajamistalituse
peaspetsialist) inimest.
8.1.14. Ameti käskkirja ja korralduse, millega kinnitatakse sisemine töökorraldus (strateegia,
teenuse või protsessi kirjeldus, juhend, kord vms), ning välisele osapoolele suunatud
juhendi kooskõlastab õigusosakonna teenistuja.
8.1.15. Personalikäskkirja kooskõlastab personaliosakonna juhataja.
8.1.16. Käskkirja või korralduse sisestaja vastutab selle eest, et käskkiri läbib
kooskõlastusringi.
8.1.17. Käskkirja ja korralduse ning nendega kinnitatavate lisade õigsuse, keelelise
korrektsuse, vormistamise ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab dokumendi
koostaja. Kooskõlastajad kontrollivad nimetatud nõuetest kinnipidamist.
Kooskõlastaja eriarvamus lisatakse Deltas kooskõlastamisel kommentaarina. Kui
koostaja ei ole nõus arvestama kooskõlastajate ettepanekuid, esitab ta oma seisukoha
käskkirja või korralduse kooskõlastuse kommentaaris alla kirjutajale, kes teeb otsuse
eriarvamuste arvestamise või mittearvestamise kohta.
8.1.18. Kui käskkirjale või korraldusele on tehtud parandusi või ettepanekuid, lisab
asjaajamistalituse töötaja kooskõlastusringi uuesti koostaja.
8.1.19. Käskkirja või korralduse, millega muudetakse varem välja antud käskkirja või
korraldust, pealkiri peab sisaldama varasema käskkirja pealkirja.
8.1.20. Kui muudetakse vähemalt üks kolmandik käskkirja või korralduse tekstist, koostatakse
uus käskkirja eelnõu, milles kavandatakse senise käskkirja või korralduse kehtetuks
18
tunnistamine. Kehtetuks tunnistatava käskkirja kohta märgitakse käskkirja pealkiri,
registreerimisnumber ja kinnitamise aeg.
8.1.21. Kui muudetakse käskkirjaga kinnitatud dokumendi ühte või kahte punkti, siis
käskkirja tekstis sõnastatakse muudetav(ad) punkt(id) ning kinnitatakse dokument
uues redaktsioonis ja lisatakse dokumendi terviktekst. Muudetud käskkiri
tunnistatakse kehtetuks.
8.1.22. Juhendi, teenuse kirjeldus, korra vms kinnitamise käskkirjale lisatakse seletuskiri, kui
dokumendi kinnitamise põhjendused ei tulene käskkirjast. Seletuskirjas selgitatakse
korra rakendamist, kaasnevaid kulusid jms. Muudetavate dokumentide korral
kajastatakse seletuskirjas konkreetsed muudatused ja nende vajadus.
8.1.23. Muudetud või kehtetule käskkirjale/korraldusele viitab ning muudab käskkirjade
staatust asjaajamistalitus. Riigihangete üldkäskkirja või korralduse muudatused viitab
dokumendi koostaja.
8.1.24. Üldkäskkirja allkirjastab peadirektor või tema ülesannetesse määratud teenistuja ning
korralduse allkirjastab direktor või piirkondlik strateegilise planeerimise juht.
Üldkäskkirja saadab peadirektorile allkirjastamisele ainult asjaajamistalituse
peaspetsialist.
8.1.25. Personalikäskkirja allkirjastab peadirektor ning puhkusekorralduse allkirjastab
personaliosakonna juhataja või vajadusel peadirektor või tema volitatud teenistuja.
8.1.26. Käskkirjale ja korraldusele lisatakse koostamise alusdokumendid, mis on Deltas
registreerimata (protokollide koopiad, avaldused, memod, kokkuvõtted jms).
Käskkirja ja korralduse registreerimisel seostatakse (viidatakse) Deltas eelnevalt
registreeritud alusdokumendid käskkirjaga või korraldusega.
8.1.27. Dokumendi koostaja ülesanne on tagada käskkirja edastamise vajalikele teenistujatele
Delta kaudu täitmiseks/teadmiseks või e-kirjaga Deltast.
8.1.28. Teenistujad vormistavad avaldused ja taotlused reeglina digitaalselt Deltas. Erandjuhul
võib avalduse vormistada paberil.
8.1.29. Avaldus ja taotlus kooskõlastatakse vahetu juhi poolt enne personalikäskkirja
vormistamist.
8.2. Kiri
8.2.1. Kiri on asutusele, juriidilisele või füüsilisele isikule adresseeritud dokument, milles
edastatakse või küsitakse teavet.
8.2.2. Kiri võib olla paberil, digitaalselt allkirjastatud dokument või e-kiri.
8.2.3. Saabunud omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud dokumendile vastatakse
samaväärselt (näiteks kui kiri on dokumendiplangil ja digitaalselt allkirjastatult, siis
vastus vormistatakse vastavalt) kui saatja ei ole soovinud teisiti.
8.2.4. Kirja liigid on algatuskiri, vastuskiri, kaaskiri, garantiikiri, tõend, volikiri, arhiiviteatis
jm.
8.2.5. Paberil kiri vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks saadetakse adressaadile ja
teine säilitatakse vastava sarja toimikus. Digitaalne kiri on ühes eksemplaris.
Paberdokumendi korral allkirjastatakse mõlemad eksemplarid sinise tindi-, geel- või
pastapliiatsiga. Mitmele adressaadile saadetavad kirjad vormistatakse vajalikus arvus
eksemplarides.
8.2.6. Kirja vormistamisel kasutatakse vastavalt kirja liigile ja sisule järgmisi elemente:
1) aadress;
2) adressaat;
3) kasutusmärge;
4) kuupäev;
5) viit ja seosviit;
6) pealkiri;
7) tekst;
19
8) allkiri;
9) allkirjastaja;
10) lisamärge;
11) lisaadressaat;
12) koostaja.
8.2.7. Garantiikirjaga võtab amet endale kohustuse tasuda kirjas märgitud ajaks teatud kauba
või teenuse kasutamise eest. Garantiikiri kehtib kuni kohustuste täitmiseni.
Garantiikirja tekst peab sisaldama vähemalt:
1) andmed garantii andja kohta;
2) andmed garantii saaja kohta;
3) kauba või teenuse nimetus ja kogus.
8.2.8. Garantiikirja allkirjastab peadirektor.
8.2.9. Tõendi annab ameti välja siis, kui on vaja tõendada mõnda asjaolu, näiteks kinnitada
isiku töötamist, mingit olukorda, liiklusregistri andmeid vms. Teksti märgitakse
vajadusel kehtivusaeg ja asutus, kellele tõend on antud esitamiseks.
8.2.10. Volikirjad kaupade või teenuste ostmiseks vormistatakse lihtvolikirjana, mille
allkirjastab peadirektor. Volikirju menetleb asjaajamistalitus.
8.2.11. E-postiga saabunud/saadetav ametlik kiri on kiri, mis sisaldab:
1) ametis konkreetse asja menetluses tähtsat fakti või asjaolu;
2) tõendust ameti tegevusest peegeldades ameti funktsioone, tegevust ja otsustusi;
3) valikuid, otsuseid või seisukohti, mis algatavad, kinnitavad või lõpetavad
tehingu;
4) asutuseväliselt spetsialisti käest arvamuse küsimist;
5) infot, mis kajastab ameti seisukohti;
6) infot, mis vajab struktuuriüksuse juhi nõusolekut, kooskõlastamist või arvamust;
7) nõuet, et on vaja midagi analüüsida või andmeid koondada.
8.2.12. Arhiiviteatist, ärakirja või väljavõtet dokumendist taotletakse päringu esitaja poolt
ameti arhiivilt kirjaliku avalduse alusel. Arhiiviteatise kohustuslikud koostisosad on:
1) isiku või asutuse taotluse kokkuvõtlik taasesitus;
2) arhiiviteatises kasutatud dokumendi või dokumentide lühikirjeldus, milles
näidatakse vähemalt dokumendi liik ja tema loomise või saamise kuupäev;
3) dokumendil põhinev jutustav tekst, mis kajastab taotluse objekti;
4) dokumentide leidandmed;
8.2.13. Arhiiviteatise allkirjastab asjaajamistalituse juhataja.
8.3. Leping
8.3.1. Lepingu koostamisel lähtutakse ameti hankekorrast ja asjaajamiskorrast.
8.3.2. Lepingu vormistamiseks tuleb kasutada juhendite keskkonnas olevaid kinnitatud
lepingupõhjasid, kui õigusosakonnaga ei ole kooskõlastatud teisiti.
8.3.3. Lepingud registreeritakse asjaajamistalituses, riigihanke tulemusel sõlmitavad
lepingud võib registreerida riigihangete talitus, teemaa omandamise lepingud
registreeritakse teemaa osakonnas ning töövõtu- ja käsunduslepingud füüsiliste
isikutega registreeritakse personaliosakonnas.
8.3.4. Lepinguid registreeritakse liigiti valides lepingu sisestamisel Deltas vastava lepingu
liigi ning lepingule vastava funktsiooni, sarja ja toimiku dokumentide loetelu järgi.
Dokumentide loetelus on lepingute liigid kirjeldatud.
8.3.5. Ametile allkirjastamiseks esitatud lepingu, mis ei ole ameti lepingu põhjal,
kooskõlastab enne allkirjastamist õigusosakonna teenistuja. Peadirektori käskkirjaga
kinnitatud lepingupõhja alusel koostatud lepingut ei pea õigusosakonna teenistujaga
kooskõlastama.
8.3.6. Lepingu allkirjastab pärast kooskõlastamist peadirektor või volitatud teenistuja.
20
8.3.7. Paberil leping allkirjastatakse vajalikus hulgas eksemplarides ning nende arv ja jaotus
näidatakse ära dokumendi tekstis. Paberil lepingute kõik lehed ja lepingus nimetatud
lisad allkirjastatakse. Digiallkirjastatud lepingutel on lepingu viimasel lehel märge
(allkirjastatud digitaalselt).
8.3.8. Ameti algatatud leping läbib kooskõlastuse, registreeritakse enne allkirjastamist
märkides eelnevalt lepingule registreerimisnumbri ning saadetakse esmalt ameti
poolsele allkirjastamisele ja seejärel lepingupartnerile. Leping edastatakse lepingu
haldajale või kontaktisikule teadmiseks Delta kaudu.
8.3.9. Lepingupartneri tüüplepingule Delta numbrit ei märgita (näiteks elektri-, kõneside jms
lepingud).
8.3.10. Lepingu järgdokumentidena registreeritakse aktid väljamakse tegemiseks, lepingu
muudatused, alustamiskorraldus, lepinguga seotud garantiidokumendid ning tööde
vastuvõtuakt.
8.3.11. Lepingu muudatused menetleb asjaajamistalituse teenistuja ja kooskõlastab
õigusosakonna teenistuja.
8.3.12. Ameti kui avaliku riigiasutuse lepingud on vastavalt AvTS § 36 lg 1 p 9 ja 10
avalikud ja juurdepääsupiirangut saab rakendada vaid ärisaladuse sisaldumisel
lepingus või selle lisades. Amet seab ärisaladuse (AvTS § 35 lg 1 p 17) piirangu
lepingule kaalutlusotsusena.
8.3.13. Kui lepingu teine pool ei ole teatanud, mida peab lepingus ärisaladuseks, siis ameti
poolne lepinguhaldaja teeb hindamise ja vajadusel seab lepingule juurdepääsupiirangu.
Kui teabenõude korras soovitakse lepinguga tutvuda, siis tuleb lepingupartnerilt
täiendavalt küsida ärisaladuse sisaldumise kohta lepingus ja kui lepingupartner
ärisaladust ei määratle, siis antakse lepingu teabeküsijale välja.
8.3.14. Töölepingud koostatakse personaliosakonnas. Töövõtulepingud ja käsunduslepingud
füüsiliste isikutega koostatakse teenust telliva üksuse poolt ning kooskõlastatakse
õigus- ja personaliosakonnaga. Lepingu kontaktisik edastab füüsiliste isikutega
sõlmitud lepingud ja/või vastuvõetud tööde aktid lepingu alusel väljamakse
tegemiseks personaliosakonnale, kes omakorda edastab nimetatud dokumendid RTK
teenistujale.
8.3.15. Lepingu sisestaja lisab riigihanke pakkumuse edukaks tunnistamise korralduse või
lihthanke protokolli seosdokumendina lepingu juurde.
8.3.16. Ehituslepingute järgi töö alustamise korraldus edastatakse teadmiseks
asjaajamistalituse peaspetsialistile või oma piirkonna vanemreferendile.
8.3.17. Lepingu lõppemisel edastab lepingu haldur/projektijuht teate lõppemise kohta või
vastuvõtu akti teadmiseks asjaajamistalituse peaspetsialistile või oma piirkonna
vanemreferendile, kes märgib Deltas lepingu lõpetatuks. Akti võib saata
registreerimiseks asjaajamistalituse peaspetsialistile või oma piirkonna
vanemreferendile.
8.4. Protokoll
8.4.1. Protokoll on koosoleku või mõne toimingu käiku kirjeldav dokument, kus
jäädvustatakse olulised asjaolud, sõnavõtud ja otsused. Koosoleku protokoll
vormistatakse protokollija poolt ühes eksemplaris üldplangile või valgele paberile
kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates.
8.4.2. Protokolli kohustuslikud elemendid on:
1) dokumendiliigi nimetus;
2) koostamise koht;
3) kuupäev;
4) toimumise aeg;
5) päevakord
6) koosoleku käik ja otsused;
21
7) osavõtjate nimekiri
8) allkiri;
8.4.3. Protokolli tekst peab olema selge ja täpne ning sisaldama arutusaluse probleemi
põhiiseloomustust.
8.4.4. Alaliste osavõtjate ja juurdekutsutavate nimed märgitakse eraldi. Osavõtjate nimekirja
võib lisada protokollile eraldi lehel. Eraldi märgitakse puudujate nimed.
8.4.5. Protokolli lisadele viidatakse vastava päevakorrapunkti järel. Kõik protokollile
lisatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud.
8.4.6. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Paberil protokolli korral
vormistatakse nende allkirjad kõrvuti.
8.4.7. Protokollid registreeritakse Deltas sarjas 1-6 vastavas teematoimikus või aastatoimikus
ning saadetakse sealt ka vastavalt vajadusele teenistujatele teadmiseks.
8.4.8. Ameti juhtkonna otsustuskoosoleku protokollilised otsused on ameti teenistujatele
täitmiseks. Otsuse projekti eest vastutaja kohustus on kontrollida otsuse täitmist. Kõik
juhtkonna liikmed on kohustatud tehtud otsuseid selgitama ja informeerima oma
alluvaid teenistujaid.
8.5. Ettekirjutus
8.5.1. Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda
keelatud teost.
8.5.2. Ettekirjutuse kohustuslikud elemendid on:
1) dokumendi pealkiri (ettekirjutus);
2) adressaat, kellele ettekirjutus tehti;
3) õigusrikkumise kirjeldus;
4) vaidlustamisviide,
5) resolutsioon;
6) viit ja kuupäev;
7) allkiri ja allkirjastaja.
8.5.3. Ettekirjutus vormistatakse kirjaplangile ja menetletakse vastavalt haldusmenetluse
seadusele ning eriseadustele.
8.5.4. Juhtimisõiguse äravõtmise korral juhiloa loovutamise ettekirjutuse allkirjastab büroo
juhataja.
8.5.5. Teedega seotud ettekirjutuse allkirjastab teenistuja, kellel on järelevalve alane volitus
seda teha.
8.6. Vaie ja vaideotsus
8.6.1. Vaie on taotlus oletatavalt õigusvastase haldusakti või selle osa kehtetuks
tunnistamiseks või ettekirjutuse tegemiseks haldusakti andmiseks, toimingu
sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Vaide täitmise tähtaeg on 10
kalendripäeva.
8.6.2. Vaie sisestatakse saaja poolt Deltasse vaiete toimikusse ning edastatakse täitmiseks
asjaajamistalituse peaspetsialistile, kes määrab täitja ja teadmiseks saajad.
8.6.3. Vaidemenetluse tulemusena vormistatakse vaideotsus, millega lahendatakse õiguslik
vaidlus ameti ja isiku vahel.
8.6.4. Vaideotsuse kohustuslikud elemendid on (vt asjaajamiskorra lisast 3 vaideotsuse
näidist):
1) dokumendi pealkiri (vaideotsus);
2) ameti nimetus;
3) resolutsioon;
4) vaidlustamisviide;
5) vaide asjaolud ja menetluse käik;
6) vaideotsuse õiguslik ja faktiline põhjendus;
22
7) viit ja kuupäev;
8) allkiri ja allkirjastaja.
8.6.5. Vaideotsus vormistatakse kirjaplangile, menetletakse vastavalt haldusmenetluse
seadusele ja eriseadustele. Vaideotsuse allkirjastab peadirektor või tema poolt
volitatud teenistuja.
8.7. Teabenõue
8.7.1. Teabenõue on avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabenõudja poolt ametile
esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabenõude korras võib välja küsida
dokumenteeritud teavet.
8.7.2. Kui taotlus teabe saamiseks ei vasta teabenõude tingimustele, eelkõige kui taotletakse
teavet, mille andmiseks on vajalik ameti käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või
lisateabe kogumine või kui taotletakse õigusalase selgituse andmist, loetakse selline
teave selgitustaotluseks ning teabenõue vastatakse hiljemalt 30 päeva jooksul.
8.7.3. AvTS järgi täidetakse teabenõue hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates teabenõude
registreerimisele järgnevast tööpäevast. Tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäevani,
kui teabenõudja esitatud andmed on puudulikud ja neid on vaja täpsustada või kui
teabe väljaselgitamine on aeganõudev.
8.7.4. Teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest koos põhjendusega teatab teabenõude
täitmiseks saanud teenistuja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.
8.7.5. Büroos vastu võetud teabenõudele märgitakse vastuvõtmise kuupäev, büroo nimetus,
kus see vastu võeti, vastuvõtja nimi ja allkiri.
8.7.6. Saabunud teabenõue registreeritakse üldises korras olenemata saabumise viisist.
Teabenõuet ei registreerita, kui see on anonüümne või on esitatud suuliselt või
elektrooniliselt ja täidetakse viivitamata.
8.7.7. Teabenõuet ei täideta kui taotletavale teabele kehtivad juurdepääsupiirangud ja
teabenõudjal ei ole sellele teabele juurdepääsuõigust või amet ei valda taotletavat
teavet ning taotletava teabe valdajat ei ole võimalik kindlaks teha ega teabenõuet
edastada.
8.8. Arve
8.8.1. Arveid menetletakse ametis ainult digitaalselt arvete keskkonnas. Paberarveid ei ole
kohustuslik säilitada, va EL rahastatavate projektide arved jm finantsdokumendid.
8.8.2. Arved registreeritakse ja suunatakse kooskõlastamiseks kindlaksmääratud
kooskõlastusringidele, mis on koostatud vastavalt ameti eelarvele.
8.8.3. Arvete maksimaalne kooskõlastamise aeg on ühel kooskõlastajal kaks tööpäeva.
8.8.4. Kooskõlastusring on koostatud järjekorras:
1) arve haldaja (tellija esindaja või projektijuht), kes kinnitab arve õigsust ja
märgib kulukeskuse ning viitab lepingule, aktile või tellimiskirjale;
2) üksuse juht või juhi määratud teenistuja, kes jälgib eelarvet;
3) FHO kontroller, kes kontrollib arve õigsust, lisab kulukohad ja konteeringu ning
edastab arve RTK teenistujale.
8.9. Registerpandi kandemäärus, puuduste kõrvaldamise määrus, kandeavalduse
rahuldamata jätmise määrus ja määruskaebus
8.9.1. Kui registerpandi kandemäärus rahuldatakse täielikult, siis kandemäärust eraldi ei
vormistata. Registerpandi kanded tuleb teha viivitamata. Kui avalduses on kande
tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument ja puudust on võimalik
kõrvaldada, tuleb teha puuduste kõrvaldamise määrus. Kui kanne jäetakse mingil
põhjusel tegemata, siis tehakse registerpandi kandemäärus kande rahuldamata jätmise
kohta.
23
8.9.2. Registerpandi puuduste kõrvaldamise määruse, kandemääruse ja määruskaebuse
menetluse tähtaeg on vastavalt seaduses sätestatud tähtaegadele.
8.9.3. Puuduste kõrvaldamise määruse ja kandeavalduse rahuldamata jätmise kandemääruse
kohustuslikud elemendid on:
1) dokumendi pealkiri (registerpandi kandemäärus);
2) resolutsioon;
3) vaidlustamisviide
4) puuduste kõrvaldamise määruse asjaolud ja õiguslik põhjendus (puuduste
kõrvaldamise määruse korral);
5) kandemääruse asjaolud ja õiguslik põhjendus (kandeavalduse rahuldamata
jätmise korral);
6) viit ja kuupäev;
7) allkiri ja allkirjastaja.
8.9.4. Puuduste kõrvaldamise määruse ja kandeavalduse rahuldamata jätmise määruse
koostab sõidukite registriosakonna peaspetsialist Deltas saabunud pandilepingu juurde.
8.9.5. Üldjuhul koostatakse puuduste kõrvaldamise määrus ja kandeavalduse rahuldamata
jätmise määruse kandeavaldusega samas vormis. Kokkuleppel avaldajaga võib
paberdokumendina esitatud avaldusele vormistada määrused digitaalse dokumendina
või vastupidi.
8.9.6. Määrused vormistatakse registerpandi kandemääruse plangile ja need allkirjastab
registreerimise talituse peaspetsialist.
8.9.7. Allkirjastatud määrused edastatakse avaldajale (pandilepingu esitajale või esitajatele)
kaaskirjaga. Pärast puuduste kõrvaldamise määruse või kandeavalduse rahuldamata
jätmise määruse allkirjastamist koostab registreerimise talituse peaspetsialist kaaskirja
viivitamata pärast määruse allkirjastamist, kaaskiri registreeritakse Deltas määruse
juurde. Kui saabunud avaldus ja kandemäärus on digitaalne ja saadetud meile
digitaalselt, siis võib digitaalse kandemääruse saata e-postiga ilma kaaskirja
vormistamata.
8.9.8. Kui esitatud avaldus ja lepingud on digitaalselt allkirjastatud, siis edastatakse määrus
koos kaaskirjaga avaldajale(te) ametile teadaolevatele e-posti aadressi(de)le või
riigiportaali eesti.ee kaudu. Kui avaldus ja leping on lihtkirjalik (paberdokument),
postitatakse määrus tähitult avaldaja(te) ametile teadaolevatele aadressi(de)le.
Avaldaja(te) nõusolekul võib määrused kätte toimetada muul viisil (digitaalse
avalduse puhul kaaskiri ja määrus paberdokumendina, paberdokumendi puhul
digitaalsena). Saatev e-kiri salvestatakse *msg vormingus registerpandi määruse
lisasse.
8.9.9. Kui avaldaja soovib määrust saada kätte (büroos), siis antakse see üle allkirja vastu.
Dokumendi kätteandja on kohustatud kontrollima isikusamasust ning kätteandmise
kohta tuleb teha märge kandeavaldusele.
8.9.10. Kui notar tõestas avalduse või tema poolt kinnitatud avalduse aluseks oleva tehingu
(pandilepingu), toimetatakse määrus kätte notarile kui avaldaja esindajale ja
avaldajale ning samuti teadmiseks lepingus olevatele osapooltele.
8.10. Registerpandi kandemääruse peale esitatud määruskaebus
8.10.1. Võimalik määruskaebus esitatakse ametile kandemääruse peale, millega kandeavaldus
jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse, millega määrati tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks.
8.10.2. Määruskaebus registreeritakse kandeavalduse juurde Deltas ja otsustatakse
määruskaebuse menetlusse võtmine viivitamata. Kui määruskaebust menetlusse ei
võeta (kontrollitakse kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud), teeb
amet määruskaebuse menetlusse võtmise keeldumise kohta määruse. Määrus peab
24
vastama samadele nõuetele kui puuduste kõrvaldamise määrus või kandemäärus
rahuldamata jätmise korral ja pärast allkirjastamist edastatakse kaaskirjaga avaldajale.
8.10.3. Kui registripidaja rahuldab määruskaebuse teeb vastutav teenistuja selle kohta
määruse. Määruse kohustusliku elemendid on samad mis puuduste kõrvaldamise
määrusel või kande rahuldamata jätmisel määrusel.
8.10.4. Kui ameti määruskaebust ei rahuldata 5 päeva jooksul või saaks selle rahuldada üksnes
osaliselt, edastab registreerimise talituse peaspetsialist määruskaebuse koos kõikide
asja materjalidega viivitamata läbivaatamiseks ja lahendamiseks Harju Maakohtule.
8.10.5. Kõik dokumendid edastatakse koos kaaskirjaga, mis registreeritakse Deltas menetluse
aluseks oleva määruskaebuse alla.
8.11. Ameti sisemist töökorraldust reguleerivate dokumentide ja välistele osapooltele
suunatud juhendite vormistamine
8.11.1. Ameti töökorraldust reguleerivad dokumendid on:
1) kaudse ja otsese avaliku teenuse kirjeldus,
2) tugiprotsessi kirjeldus;
3) välistele osapooltele kasutamiseks mõeldud juhend;
4) kaudse või otsese teenuse juurde kuuluv juhend;
5) tugiprotsessi juurde kuuluv juhend;
6) kasutusjuhis (detailne juhis teenistujatele spetsiifiliste toimingute teostamiseks –
nt „Pildi sidumine isikuga ARIS-es“).
8.11.2. Dokumentide vormistamine ja allkirjastamine:
Dokument Dokumendi Vormistamise vorm Allkirjastaja
liik Deltas
Kaudse teenuse kirjeldus üldkäskkiri teenuse/tugiprotsessi peadirektor
kirjelduse põhi (lisa 4)
Otsese avaliku teenuse korraldus teenuse/tugiprotsessi direktor
kirjeldus kirjelduse põhi (lisa 4)
Tugiprotsessi kirjeldus üldkäskkiri teenuse/tugiprotsessi peadirektor
kirjelduse põhi (lisa 4)
Kaudse või otsese teenuse korraldus sisemise töökorraldusliku direktor
juurde kuuluv juhendi kirjeldamise põhi
juhend/eeskiri/reeglid vms (lisa 5)
Tugiprotsessi juurde üldkäskkiri sisemise töökorraldusliku peadirektor
kuuluv juhendi kirjeldamise põhi
juhend/eeskiri/reeglid/kord (lisa 5) või
vms juhendmaterjalide
vormistamise põhi
Välistele osapooltele üldkäskkiri juhendmaterjalide peadirektor
kasutamiseks juhend vormistamise põhi
Ameti strateegia, üldkäskkiri juhendmaterjalide peadirektor
põhimõtted, hea tava vormistamise põhi
Kasutusjuhis ei kinnitata
8.11.3. Kõik punktis 8.11.1 nimetatud dokumendid peavad olema tähistatud
versiooninumbriga.
8.11.4. Juhendi kehtestamise eelduseks on kinnitatud tugiprotsessi- või teenuse kirjeldus.
Juhendis viidatakse otsese või kaudse teenuse kirjeldusele, mille juurde see kuulub.
8.11.5. Tugiprotsessi-, kaudse ja avaliku teenuse ning sisemise töökorraldusliku juhendi
põhjad on asjaajamiskorra lisad vastavalt 4 ja 5 ja on kättesaadavad juhendite
keskkonnas.
25
8.11.6. Juhendmaterjalide vormistamise põhi on kinnitatud peadirektori käskkirjaga ning on
kättesaadav juhendite keskkonnas.
8.11.7. Tugiprotsessi või teenuse omanik kaasab kirjelduse koostamisse seotud osapooled,
riskijuhi, avalike teenuste arendusjuhi ja asjaajamistalituse juhataja ning kooskõlastab
nendega dokumendi enne kinnitamismenetluse algatamist Deltas. Kooskõlastajad
nimetatakse tugiprotsessi või teenuse lõpus.
8.11.8. Tugiprotsessi- ja teenuse juhi ülesanne on korraldada juhendite keskkonnas
dokumentide avalikustamine, ajakohasena hoidmine ja muudatustest teavitamine.
8.11.9. Tugiprotsessi- ja teenusekirjelduse või sisemise töökorraldusliku juhendi juurde
kuuluvat detailset kasutusjuhist ei kinnitata, kuid protsessijuht vastutab selle eest, et
protsessiga seotud osapooltele on seda tutvustatud ja dokument on juhendite
keskkonnas avalikustatud.
8.11.10. Protsessi- ja teenusekirjelduse ning juhendid kui käskkirja või korraldusega
kinnitatavad dokumendid menetletakse vastavalt käskkirjade menetlemise reeglitele.
8.11.11. Asjaajamistalitus korraldab kõigi tugiprotsessi- ja teenusekirjelduste, juhendite ja
kasutusjuhiste avalikustamise juhendite keskkonnas.
8.12. Akt
8.12.1. Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud teenistuja poolt
mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks või kinnitamiseks.
8.12.2. Aktina vormistatakse dokumentide, töö ja asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine,
riigivara valduse üleandmine ja vastuvõtmine ning säilitustähtaja ületanud
dokumentide hävitamine.
8.12.3. Akt vormistatakse üldplangile, vastavale dokumendivormile või valgele paberile
vajalikus hulgas eksemplarides.
8.12.4. Akti vormistamisel kasutatakse järgmisi elemente:
1) dokumendiliigi nimetus;
2) kuupäev;
3) registreerimisnumber;
4) koostamise koht;
5) pealkiri;
6) tekst;
7) allkirjad;
8) allkirjastaja(d);
9) autor, kui akt koostatakse valgele paberile.
8.12.5. Aktil võivad olla lisad. Aktile kirjutavad alla kõik akti koostamise juures viibinud
isikud. Vajadusel akt kinnitatakse.
8.12.6. Aktid registreeritakse Deltas vastava dokumendi sarja või dokumendi
järgdokumendina (lepingu aktid lepingu juurde).
9. DOKUMENTIDE HALDAMINE
9.1. Dokumentide loetelu kehtestamine
9.1.1. Amet kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks,
liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks dokumentide loetelu.
9.1.2. Ametis on kasutusel funktsioonipõhine dokumentide loetelu, mille kehtestab
peadirektor tähtajatult. Dokumentide loetelu koostamise põhimõtted ja ülesehitus on
kirjeldatud dokumentide loetelu sissejuhatuses.
9.1.3. Dokumentide loetelu koostab üksuste ettepanekute alusel asjaajamistalituse juhataja,
kes jälgib muutmise vajadust ja teeb vastavad muudatused.
26
9.1.4. Dokumentide loetelus on sarja juures märgitud, millises keskkonnas toimub
dokumentide registreerimine ja menetlemine.
9.1.5. Asjaajamiskorra punkt 9 reguleerib paberdokumentide ja Deltas aktiivsest
asjaajamisest väljunud dokumentide haldamist.
9.2. Dokumentide hoidmine asjaajamises
9.2.1. Asjaajamisaasta vältel kogutakse ja paigutatakse paberdokumendid registraatoritesse
vms (edaspidi toimik) vastavalt dokumentide loetelus märgitud dokumendisarjale.
9.2.2. Digitaalseid dokumente hoitakse elektrooniliselt Deltas andmekandjatel ja välisel
kõvakettal. Digitaalseid dokumente ja paberdokumente sisaldavates sarjades võivad
moodustuda nn hübriidtoimikud (osa dokumente paberil ja osa digitaalsed).
9.2.3. Iga üksus on kohustatud kaitsma oma dokumente ja andmekandjaid hävimise,
kahjustumise või varguse eest ning vältima neile kõrvaliste isikute juurdepääsu.
9.2.4. Töö käigus tekkinud isikuandmeid või muid juurdepääsupiiranguid sisaldavaid
dokumentide koopiaid ei visata olmeprügi hulka, vaid hävitatakse paberihundis,
tuuakse asjaajamistalitusele või pannakse spetsiaalsesse konteinerisse hävitamiseks.
9.3. Paberdokumentide hoidmine
9.3.1. Asjaajamisaasta lõppedes korrastavad üksuste teenistujad oma juhi korraldusel aasta
jooksul tekkinud dokumendid.
9.3.2. Toimikule märgitakse vähemalt:
1) pealkiri ehk sarja nimetus (kajastab toimikusse koondatud dokumentide
koosseisu ja sisu);
2) sarja tähis;
3) piirdaatumid;
4) toimiku järjekorranumber arhiiviloetelu järgi;
5) märge juurdepääsupiirangu kohta (selle olemasolul);
6) säilitustähtaeg.
9.3.3. Kirjavahetuse toimikus olevad kirjad süstematiseeritakse järgmiselt:
1) algatuskiri;
2) küsimuse lahendamise käigus tekkinud dokumentatsioon kronoloogilises
järjestuses;
3) vastuskirjad, mis järjestatakse kronoloogiliselt registreerimisel saadud numbri
järgi (viimasena saabunud/väljastatud kiri on viimane) ja terviklikult;
4) kirjavahetuse lõpetab selles asjas viimati koostatud või saadud dokument.
9.3.4. Asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid hoitakse toimikus koos ja järjestatakse
kronoloogiliselt, nii et need käsitleksid asja terviklikult.
9.3.5. Kui sarja tekib asjaajamisaasta jooksul vähe dokumente, siis võib ühes toimikus hoida
kuni viie asjaajamisaasta dokumente.
9.3.6. Alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga dokumendid tuleb üle anda asjaajamisaasta
lõppedes üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kahe aasta möödumisel
asjaajamistalitusele. Üleantud dokumente hoitakse arhiivihoidlas.
9.3.7. Ehitusprojektid ja täitedokumentatsioon antakse arhiivi üle pärast ehituse lõppu
järgneva kalendriaasta kolme kuu jooksul. Kui projekt- ja täitedokumentatsiooni
eksemplare on ameti erinevates arhiivihoidlates mitu, siis pikaajaliseks säilitamiseks
korrastatakse ainult üks eksemplar.
9.3.8. Teenistuslehed, töölepingud ja isikutoimikud loetakse asjaajamises lõpetatuks
teenistuja töölt lahkumise aastal.
9.3.9. Kuni 10-aastase säilitustähtajaga (lühiajalise säilitustähtajaga) dokumente võib hoida
tööruumis, kus on välditud kõrvaliste isikute juurdepääs dokumentidele kuni nende
hävitamiseks eraldamiseni. Büroodes hoitakse lahendatud dokumente ainult
arhiiviruumis.
27
9.3.10. Säilitustähtaja lõppedes kuuluvad dokumendid hävitamisele vastavalt
asjaajamistalituses koostatud hävitamisaktile. Ruumipuudusel või muul põhjusel võib
anda lühiajalise säilitustähtajaga dokumente arhiivihoidlas säilitamiseks üle akti alusel
varem.
9.4. Digitaalsete dokumentide hoidmine
9.4.1. Digitaalsete dokumentide hoidmine:
1) üldjuhul säilitatakse digitaalsed dokumendid koos metaandmetega Deltas või
vastavas andmekogus alates registreerimisest kuni säilitustähtaja lõppemiseni ja
hävitamiseni;
2) digitaalseid dokumente hoitakse tihendamata ja krüpteerimata;
3) pikaajalise säilitusväärtusega ja arhiiviväärtuslikud digitaalsed dokumendid nagu
ehitusprojektid ja remondiobjektide teostusdokumentatsioon säilitatakse serveris
ja arhiivieksemplar välisel kõvakettal ja kasutuskoopia andmekandjatel;
4) andmekandjatele salvestamisel ja nende hoidmisel järgitakse arhiivieeskirja ja
Rahvusarhiivi juhendite nõudeid.
9.4.2. Deltas dokumentide haldamise eest vastutab asjaajamistalitus.
9.4.3. Deltas on aktiivses kasutuses olevad dokumendid dokumentide loetelus ja aktiivsest
kasutusest väljunud dokumendid arhivaalide loetelus.
9.4.4. Delta arhivaalide loetellu arhiveeritakse suletud toimikud.
9.4.5. Delta arhivaalide loetelus olevad dokumendid on kasutatavad, terviklikud ja autentsed
kogu neile määratud säilitustähtaja jooksul.
9.5. Dokumentide arhiveerimine ja hävitamine
9.5.1. Ameti üksused esitavad kuue kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu
asjaajamisest väljunud pabertoimikute arvu asjaajamistalituse juhatajale, kes täiendab
saadud andmete põhjal arhiiviloetelu.
9.5.2. Kõik tekkinud dokumendid olenemata säilitusajast, arhiiviväärtusest ja teabekandjast
võetakse arvele ja arhiiviloetelu täiendatakse kuue kuu jooksul pärast
asjaajamisperioodi lõppu.
9.5.3. Arhiiviloetelus kirjeldatakse toimikud dokumentide loetelus kehtestatud sarjade kaupa.
9.5.4. Andmed toimikute hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks eraldamise kohta
viiakse arhiiviloetelusse sisse jooksvalt.
9.5.5. Arhiiviloetelu peetakse elektrooniliselt ameti dokumentide haldamise programmis,
kuhu kantakse järgmised andmed:
1) ameti nimi;
2) funktsiooni tähis ja nimetus;
3) sarja tähis ja nimetus;
4) säilitustähtaeg;
5) toimiku järjekorra number;
6) toimiku pealkiri;
7) hulk;
8) piirdaatumid;
9) toimiku asukoht;
10) avaliku arhiivi hindamisotsus;
11) dokumentide teabekandja (meedium).
9.5.6. Arhiiviloetelus võib toimikuid, mille säilitustähtaeg ei ületa 10 aastat, loetleda
summaarselt.
9.5.7. Pikaajalise või alatise säilitustähtajaga dokumendid ja arhivaalid korrastatakse,
süstematiseeritakse ja säilitatakse vastavalt arhiivieeskirjas ja Rahvusarhiivi juhendites
esitatud nõuetele.
28
9.5.8. Dokumentide ja arhivaalide ettevalmistamise pikaajaliseks säilitamiseks korraldab
asjaajamistalitus.
9.5.9. Alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga digitaaldokumendid säilitatakse säilivuskindlal
kandjal ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna.
9.5.10. Dokumendid, mille säilitustähtaeg on möödunud ja millel puudub arhiiviväärtus,
eraldatakse hävitamiseks avaliku arhiivi hindamisotsuse alusel.
9.5.11. Asjaajamistalitus koostab dokumentidele hävitamisakti, kuhu märgitakse
hindamisotsus(ed), dokumentide hävitamise viis ja kuupäev. Hävitamisakti allkirjastab
asjaajamistalituse juhataja ja akt registreeritakse Deltas.
9.5.12. Deltas filtreeritakse välja dokumentide toimikud, mille säilitustähtaeg on möödunud.
Süsteem koostab dokumentide hävitamisakti.
9.5.13. Dokumendi hävitamisel kustutab Delta terviklikult dokumendi ja dokumendiga seotud
andmed (metaandmed, failid, seosed, töövood) ning selle toimiku alla, kus dokument
asus, lisab hävitamise kirje.
9.5.14. Toimiku hävitamisel kustutab Delta terviklikult toimiku ja sellega seotud andmed
(metaandmed, seosed, töövood) ning selle sarja alla, kus dokument asus, lisab
hävitamise kirje.
9.5.15. Paberdokumendid hävitatakse kuu aja jooksul hävitamisakti allkirjastamisest ja
registreerimisest. Dokumentide füüsilise hävitamise eest vastutab asjaajamistalituse
juhataja, vanemreferendid ja büroos büroo juhataja.
9.5.16. Dokumentide hävitamise viis sõltub teabekandjast (purustamine, kustutamine
teabekandjalt vm).
9.5.17. Avalikule arhiivile antakse üle avaliku arhiivi poolt hinnatud arhivaalid. Üleandmise
kohustus tekib 10 aastat pärast arhivaali tekkimist ja temaga seotud asjaajamise
lõppemist. Üleandmiseks koostab asjaajamistalituse juhataja avalikule arhiivile
vastava taotluse ja arhiiviskeemi.
9.6. Dokumentidele juurdepääsu võimaldamine
9.6.1. Ameti teenistujatel on õigus asjaajamistalituse teenistuja loal või juuresolekul vabalt
kasutada arhiivis olevaid dokumente (välja arvatud piiratud juurdepääsuga) –
tutvuda nendega kohapeal, laenutada tööks vajalikke toimikuid või teha
dokumentidest koopiaid. Dokumentide ja arhivaalide laenutamine registreeritakse
arhiivimaterjalide registreerimise raamatus kasutaja allkirja vastu ning tagastatakse
kohe, kui dokumente enam tööks ei vajata.
9.6.3. Arhiveeritud personalidokumente võivad kasutada personaliosakonna teenistujad ja
arhiivi eest vastutavad teenistujad.
9.6.4. Kõik päringud ameti arhiivist registreeritakse Deltas.
9.6.5. Juurdepääsupiiranguga dokumentidele võimaldatakse juurdepääs õigusaktides
sätestatud korras.
9.6.6. Dokumentide ja arhivaalide kasutamine ei tohi kahjustada nende seisukorda ega
ohustada säilimist.
9.6.7. Juriidilise või füüsilise isiku taotlusel on amet kohustatud väljastama dokumentidest
ärakirju, väljavõtteid või arhiiviteatisi, samuti võimaldama tutvuda dokumentidega
arhiivis, välja arvatud need dokumendid, millel on juurdepääsupiirang.
9.6.8. Dokumentidele ja arhivaalidele tekkida võiva mistahes ohu ennetamiseks ja nende
kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ning kahjude kõrvaldamiseks kehtestatakse
arhiivi ohuplaan.
9.6.9. Arhiivi ohuplaanis on ameti hoonete üldiseloomustus, arhiiviruumide kirjeldused,
ennetusmeetmed ohuolukorra vältimiseks, personali vastutusalad hädaolukordades,
tegutsemisjuhised erinevates hädaolukordades (tulekahju, veeõnnetus, biokahjustused
vms), hädaolukorrast teavitamise korraldus, kommunikatsioonisüsteemide ja nende
lülitussõlmede asukohad, hoonete haldamisega seotud asutuste kontaktid, olemasoleva
29
hädaabivarustuse loetelu, viited dokumentide taastamistööde korraldamisele ning
prioriteetsete arhivaalide asukohad arhiivihoidlates.
9.7. Sõidukite registreerimistoimingute dokumentide skaneerimine ja arhiveerimine
9.7.1. Liiklusregistri toimingute paberil dokumendid süstematiseeritakse liiklusregistrist
saadud arhiivinumbrite kasvavas järjestuses, digitaalsete dokumentide alusel tehtud
toimingute teave kajastatakse toimikusse paigutataval koondlehel.
9.7.2. Digitaalseks tööeksemplariks skaneerimisele määratud korrastatud paberil
alusdokumendid paigutatakse skaneerimiskarpi ja saadetakse skaneerimiskohta, kus
dokumendid skaneeritakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1,5 kuu jooksul.
9.7.3. Büroojuht toimetab skaneeritava materjali skaneerimiskohta sagedusega eelmise
kalendrikuu materjal järgneva kuu alguseks.
9.7.4. Pärast skaneerimist tõstetakse paberil alusdokumendid koos sinna juurde kuuluva
teabega toimikusse ning arhiveeritakse vastavalt dokumentide loetelule ja käesolevale
asjaajamiskorrale.
9.8. Kehtetute juhilubade ja -tunnistuste hävitamine
9.8.1. Büroosse saabunud ja liiklusregistris kehtetuks märgitud juhiload, sõidumeeriku- ja
autojuhikaardid, mootorsõiduki juhendaja, õpetaja, ADR, väikelaeva-, jeti- ja
kutsetunnistused saadetakse asjaajamistalitusele hävitamiseks või hävitatakse büroos.
Hävitamise korraldamise eest vastutab büroo juhataja.
9.8.2. Hävitamise sagedus sõltub kehtetute juhilubade hulgast, kuid mitte harvem kui kord
kalendriaastas.
9.8.3. Juhilubade ja -tunnistuste vahetusega büroosse jäävad kehtetud dokumendid
säilitatakse koos uue dokumendi kätteandmise lehega kuni hävitamiseks eraldamiseni.
9.8.4. Büroos säilitatakse kehtetud dokumendid kuni hävitamiseni seifis või lukustatud kapis
vältides kõrvaliste isikute juurdepääsu dokumentidele. Dokumentide hoidmise eest
büroos vastutab büroo juhataja
9.9. Raamatukogu kasutamine
9.9.1. Ameti raamatukogus säilitatakse ja laenutatakse ameti teenistujatele ainult tööks
vajaminevaid raamatud ja informatiivseid väljaandeid (edaspidi teavikud).
Erialakirjandust võib laenutada pikemaks ajaks – pidevaks töökohal kasutamiseks.
9.9.2. Ameti raamatukogus säilitatavaid teavikuid laenutatakse samuti ameti välistele
raamatukogus registreeritud lugejatele.
9.9.3. Tööks vajaliku teaviku soetamine toimub teenistuja põhjendatud ettepanekul. Vastava
ettepaneku teeb huvitatud teenistuja oma üksuse juhile, kes kooskõlastab selle
asjaajamistalituse juhatajaga, misjärel korraldatakse teaviku hankimine.
9.9.4. Kõik ameti hangitud teavikud võetakse arvele.
9.9.5. Asjaajamistalituse peaspetsialist:
1) võtab MAs arvele uued sissetulevad raamatud, juhendid, aruanded, kogumikud
jms, CD-d ja DVD-d;
2) registreerib lugejad vastavas registris;
3) laenutab erialast kirjandust.
10. PITSATITE KASUTAMINE
10.1. Pitsatite arvestus ja register
10.1.1. Pitsatite tellimist, arvestust ja registrit peab finants- ja haldusosakonna haldustalituse
peaspetsialist.
10.1.2. Pitsatid registreeritakse haldustalituse pitsatite registris.
30
10.1.3. Pitsatite registreerimisel tehakse järgmisi kandeid:
1) kande number ja kuupäev;
2) pitsati nimetus;
3) pitsati jäljend;
4) pitsati kirjeldus;
5) pitsati kasutusala ja kasutuselevõtu alus;
6) isiku nimi, kellele antud (pitsati asukoht);
7) pitsati tagasisaamise kuupäev;
8) pitsati hävitamise kuupäev ja akti number.
10.1.4. Ametis on kasutusel järgmised pitsatid:
1) riigivapiga 2 Maanteeameti pitsatit;
2) Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid;
10.2. Riigivapiga pitsat
10.2.1. Ameti riigivapiga pitsati pitseri sõõri läbimõõt on 35 millimeetrit ja selle keskel on
väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on kiri „MAANTEEAMET“ ning tunnus, mis
võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama
tekstiga pitseritest.
10.2.2. Välissuhtlusel kasutatakse ameti riigivapiga pitsatit, millel on lisaks punktis 2.2
kirjeldatule pitseri sõõri alumisel äärel kiri „ESTONIAN ROAD
ADMINISTRATION“.
10.2.3. Riigivapiga pitsateid tuleb hoida lukustatud tulekindlas hoiuruumis, kuhu võõrastel
isikutel puudub juurdepääs. Riigivapiga pitsati kasutamise, hoidmise, säilitamise ja
vajadusel hävitamise eest vastutab asjaajamistalituse peaspetsialist.
10.2.4. Riigivapiga pitsateid kasutatakse ametis juhul, kui see on õigusaktiga ette nähtud ja
järgmistel dokumentidel:
1) sõitjate bussiveo liiniloal ja sõiduplaanil;
2) vajadusel tõenditel välisriigile esitamiseks.
10.3. Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid
10.3.1. Ametis on kasutusel järgmised Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid:
1) Maanteeameti nimetusega lihtpitsat (kasutatakse koopial, väljavõttel, ärakirjal);
2) reljeefne lihtpitsat (kasutatakse tänukirjal ja tehnoülevaatajate
atesteerimistunnistusel);
3) personaliosakonna pitsat (kasutatakse koopial, tõendil, väljavõttel, ärakirjal,
tööraamatul, tänukirjal ja teenistuslehel).
4) tehnoosakonna pitsat (kasutatakse ATP ja CEMT ning tehnoülevaatuse
rahvusvahelisel ja tüübivastavuse tunnistusel);
5) teenindusbüroo (esinduse) pitsat (kasutatakse teenindusbüroodes dokumendi
tõestatud koopial, ärakirjal, tõendil, piiratud juhtimisõigusega ja rahvusvahelisel
juhiloal ning õpetaja tunnistusel, PROOV žurnaalil, mootorsõiduki kasutamise
kirjalikul nõusolekul).
10.3.2. Maanteeameti ja reljeefne lihtpitsat on sõõrikujuline, keskel on Maanteeameti nimetus
ja servades 4 tärni.
10.3.3. Personaliosakonna pitsat on sõõrikujuline, keskel on Maanteeameti nimetus ja
allservas osakonna nimetus.
10.3.4. Teenindusbüroo pitsat on sõõrikujuline, keskel on Maanteeameti nimetus ja allservas
sõna „Teenindusbüroo“.
10.3.5. Tehnoosakonna pitsat on sõõrikujuline ja keskelt kiirtega, ülaservas on Maanteeameti
nimetus eesti keeles ja allservas inglise keeles.
10.3.6. Maanteeameti lihtpitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab vastava üksuse juht,
kellele pitsat on väljastatud.
31
10.4. Pitsatite kehtetuks tunnistamine ja hävitamine
10.4.1. Rikutud ja kasutusest väljuvad pitsatid tagastab üksuse juht pitsatite registrit pidavale
haldustalituse teenistujale.
10.4.2. Pitsatite hävitamise kohta koostatakse akt. Akti allkirjastab koostaja ja kinnitab
finants- ja haldusosakonna juhataja.
10.4.3. Rikutud ja kehtetud pitsatid hävitatakse purustamise teel. Hävitatud pitsatite kohta
tehakse märge pitsatite registrisse.
10.4.4. Riigivapiga pitsati kasutamise lõpetamisest teatatakse Riigikantseleile kooskõlas
riigivapi seadusega.
32
RINGKÄIGULEHT Lisa 2
Teenistuja ees- ja perekonnanimi: ______________________________________________________________
Struktuuriüksus: ___________________________________________________________________________
Teenistuskoha nimetus:_______________________________________________________________________
Teenistuskoha asukoht (aadress): _______________________________________________________________
Teenistussuhte lõpetamise/peatamise kuupäev (viimane päev tööl): __________________________________
Teenistuja on kohustatud hiljemalt teenistusest vabastamise või töölepingu lõpetamise päeval tagastama tema
valduses olevad Maanteeametile kuuluvad töövahendid ning muud materiaalsed väärtused ning asjaajamises
pooleliolevad/lõpetatud dokumendid.
1. Töövahendid:
Jr Töövahendi nimetus* Üleantava töövahendi või muu Teenistuja, kes võtab üle
k materiaalse väärtuse täpne töövahendi või muu materiaalse
nr loetelu väärtuse ning vastuvõtmise
kuupäev
1 IT-vahendid (arvuti, sülearvuti
kott, andmesidepulk,
mäluseadmed jms)
2 Mobiiltelefoni aparaat
3 Mobiiltelefoni SIM kaart,
mobiiltelefoni kululimiidi
ületamise kinnipidamine
4 Kütuse- ja pesulakaart,
ametiauto
5 Ametiauto lisatarvikud
(ELTRIP, vilkur jms)
6 Ametiriietus
Rinnasilt
7
8 Pitsat
9 Tööruumi võtmed
10 Ametitõend/eksamineerija
tunnistus
11 Muud varad/väärtused
2. Kasutusõigused, dokumendid ja ligipääsud
Jrk Töövahendi nimetus* Töövahendi, keskkonna või Teenistuja kes sulgeb kasutusõiguse
nr andmebaasi täpne nimetus või kes kinnitab eeltoodu sulgemist
ning sulgemise kuupäev
1 Andmekogude kasutusõigused
2 Töötaja Maanteeameti konto
sulgemine/LHP** puhul
peatamine
3 E-kirjade säilitamise vajaduse
periood lahkumisel
4 Sport ID konto olemasolu
5 Tööalane dokumentatsioon ja
info teenistuja täitmata
tööülesannete kohta
6 Teenistuja, kes asub lahkuva
teenistuja ülesandeid täitma
(asendaja)
*Varade/väärtuste loetelu võib vajadusel täiendada. Juhul kui nimetatud töövahend või muu materiaalne väärtus
puudub, siis vastav lahter jääb täitmata.
**LHP – lapsehoolduspuhkus
Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi
Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas:
kood kuupäev:
TUGIPROTSESSI/TEENUSE KIRJELDUS KOOS TÄHISEGA:
tugiprotsessi, otsese, kaudse või või avalikule sektorile osutatava avaliku
teenuse nimetus
1. Eesmärk
Kirjeldada, millist väärtust tugiprotsess või teenus loob sise- või väliskliendile.
1.1. Tugiprotsessi/teenuse mõõdikud
Mõõdavad püstitatud eesmärgi täitmist.
1.2. Tugiprotsessi/teenuse sihtrühm
Teenuse tarbija ehk kellele teenus või protsess on suunatud.
1.3. Tugiprotsessi/teenuse huvigrupid
Huvitatud või potentsiaalselt mõjutatud osapooled.
1.4. Teenuse osutamise kanalid
Teenindusbüroo
Väline osapool
e-teenindus
e-post
telefon
1.5. Teenuse osutamiste arvu määramise metoodika.
Kuidas leitakse teenuse osutamise arv, mida kasutatakse teenuste hinnastamisel.
2. Tugiprotsessiomanik/teenuse omanik
Ametinimetus (teenistuja, kes otsustab teenuse eesmärgistamise, sihtrühmade
kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Vastutab teenuse efektiivse ja tulemusliku toimimise
eest).
3. Tugiprotsessijuht/teenuse juht
Ametinimetus (teenistuja, kes vastutab igapäevaselt teenuse v põhiprotsessi etapi toimimise
eest, töötab koostöös teenuse osutajatega välja teenuse kvaliteedi hindamise alused ja
mõõdikud, teeb ülevaateid kvaliteedist ja probleemidest, töötab välja parendustegevused. Teeb
ettepanekuid teenuse omanikule eelarve paremaks planeerimiseks. Vastutab eesmärkide
saavutamise eest).
4. Mõisted ja lühendid
Antud kirjelduse käigus kasutatavad terminid, mis ei ole üheselt mõistetavad.
mõiste nimetus - mõiste selgitus ;
mõiste nimetus - ....
5. Tugiprotsessi/teenuse sisendid
Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi
Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas:
kood kuupäev:
Tegevus või tegevused, mis käivitavad protsessi. Tabelis näited.
Sisendi nimi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine
Riiklik Digitaalne REIS
ressursiallokatsioon
(RES kontrollnumbrid)
THK Digitaalne Ei säilitata
muudatusettepanekud
6. Tugiprotsessi/teenuse väljundid
Teenused või sisend, mis käivitab põhiprotsessi järgmise etapi. Tabelis näited.
Väljundi nimi Väljundi vorm Väljundi talletamine/säilitamine
Juhtimisõigus Kanne liiklusregistris Ei säilitata
Kooskõlastus Digitaalne Sari 15-2; DHS; säilitustähtaeg 7
aastat
7. Lühikirjeldus
Annab ülevaate teenuse või tugiprotsessi sisust.
8. Osapooled ja vastutus
Osapool (ametinimetus v asutus v amet v Vastutus protsessi raames
isik)
9. Seotud dokumendid
9.1 Õigusaktide loetelu
Õigusakti nimetus+ link õigusaktile (5 olulisemat);
...........;
Link pannakse nimetuse taha
9.2 Seotud juhendid, kasutusjuhised ja muud dokumendid (nt eeskiri, normid, reeglid…)
Sisemiseks ja välimiseks kasutamiseks mõeldud juhendid ja kasutusjuhised, mis on seotud
kirjeldatud tugiprotsessi või teenusega.
10. Viited
Viited kodulehele, strateegiatele, põhimõtetele jm üldistele dokumentidele. Võivad olla ka
ameti välised
Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi
Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas:
kood kuupäev:
11. Protsessiskeem
Protsessiskeem peab andma ülevaate tugiprotsessi või teenuse kulgemise üldisest loogikast.
Mis on sisendid ja väljundid, kes suures pildis millegi eest vastutab, kes on kaasatud
osapooled ning millised on olulisemad otsustuskohad.
Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi
Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas:
kood kuupäev:
Protsessiskeem pannakse dokumendis eraldi lehele ja horisontaalpaigutusega.
Protsessiskeemis kasutatavad olulisimad sümbolid.
Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi
Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas:
kood kuupäev:
12. Protsessikirjeldus
Protsessikirjeldus on protsessiskeemi selgitav sõnaline väljendus, mis järgib protsessiskeemi.
Protsessikirjeldus lähtub protsessiskeemist.
Tegevuste pealkirjad peavad kattuma kirjelduses kasutatavate pealkirjadega.
12.1. Tegevus A
Tegevuse kirjeldus ja viited juhenditele, mis on kajastatud punktis 9.2.
12.1.1. Tegevuse kirjeldus
12.1.2. ….
12.2. Tegevus B
12.2.1. Tegevuse kirjeldus
12.2.2. …..
13. Toetavad infosüsteemid
Peavad kattuma skeemil välja toodud infosüsteemidega.
Infosüsteemi/e-teenuse nimetus Kirjeldus, milleks kasutatakse
14. Seotud riskid
Teenusega Riski kirjeldus Riski tase Maandamistegevused
seotud riski
nimetus
15. Isikuandmete töötlemine
15.1. Isikuandmete töötlemise alus
Andmekaitse üldmääruse artikkel ja/või isikuandmete kaitse seaduse või muu õigusakti
paragrahv, mille alusel töödeldakse?
15.2. Töödeldavad andmed
Milliseid isikuandmeid (nt eriliigilisi isikuandmeid) töödeldakse?
15.3. Töötlemise viis
Mil viisil? Automaatselt või mitte?
15.4. Andmetele ligipääs
Kellel on õigus andmetele juurde pääseda.
15.5. Andmete väljastamine
Kellele väljastatakse?
Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi
Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas:
kood kuupäev:
15.6. Andmete säilitamine
Kaua säilitatakse?
Kooskõlastanud:
Siia lisada need teenistujad, kes kooskõlastavad nii Deltas kui enne Delta kooskõlastust.
Delta ring:
Anne Nurmik (oluliselt muudetud või uus teenus)
Riina Õunas
Mihkel Mäeker
Teenuse või tugiprotsessi omanik
Lisa 5. Töökorraldusliku juhendi põhi
Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: protsessijuht
(protsessiomanik)
JUHEND (lisatakse tugiprotsessi- või teenuse kirjelduse tähis, mille juurde
juhend kuulub): Juhendi nimetus
1. Eesmärk
Juhendi koostamise eesmärk
2. Juhendi sihtgrupp
Kellele antud juhend on suunatud. Konkreetsed ametinimetused, kes juhendit kasutatavad.
3. Mõisted ja lühendid
Antud kirjelduse käigus kasutatavad terminid, mis ei ole üheselt mõistetavad.
mõiste nimetus - mõiste selgitus ;
mõiste nimetus - ....
4. Sisendid
Sisendi nimi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine
5. Väljundid
Väljundi nimi Väljundi vorm Väljundi talletamine/säilitamine
6. Osapooled ja vastutus
Osapool (ametinimetus v asutus v amet v Vastutus protsessi raames
isik)
7. Juhendiga seotud dokumendid
7.1. Õigusaktide loetelu
7.2. Seotud kasutusjuhised
8. Viited
Lisa 5. Töökorraldusliku juhendi põhi
Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: protsessijuht
(protsessiomanik)
9. Tegevuse skeem
Skeemi olemasolu juhendi puhul ei ole kohustuslik.
Skeem pannakse dokumendis eraldi lehele ja horisontaalpaigutusega.
Protsessiskeemis kasutatavad olulisimad sümbolid.
Lisa 5. Töökorraldusliku juhendi põhi
Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: protsessijuht
(protsessiomanik)
10. Kirjeldus
Kui skeem on koostatud, siis skeemi tegevuste pealkirjad peavad kattuma kirjelduses
kasutatavate pealkirjadega.
10.1. Tegevus A
10.1.1. Tegevuse kirjeldus.
10.1.2. …
10.2. Tegevus B
10.2.1. Tegevuse kirjeldus.
10.2.2. …..
11. Toetavad infosüsteemid
Infosüsteemi/e-teenuse nimetus Kirjeldus, milleks kasutatakse
Isikuandmete töötlemise osa on teenuse või tugiprotsessi kirjelduse juures.
Kooskõlastanud:
Seletuskiri Maanteeameti asjaajamiskorra muutmise juurde
Maanteeameti peadirektori 20.05.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/315 kinnitatud asjaajamiskorra
muutmine on tingitud vajadusest ajakohastada Maanteeameti asjaajamiskorda.
Olulisemad muudatused võrreldes 20.05.2019 kinnitatud asjaajamiskorraga on:
1. Lisati punktid 7.2.2 (digitaalsete dokumentide vastuvõtmine), 7.11.5 (kaasamiskirjade
saatmine).
2. Täiendatud 9.4.1 (tehnilise dokumentatsiooni säilitamine).
3. Parandatud sõnastust erinevates punktides.
4. Muudetud on lisa 4 (lisatud riskide haldamise juurde maandamistegevused, päises MKM
teenuse ja SAP koodide lahtrid).