dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KäskkiriAvalik

Maanteeameti asjaajamiskorra kinnitamine

Maanteeamet · 21. aprill 2020
Viit
1-2/20/341
Registreeritud
21. aprill 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-2 Üldkäskkirjad
Toimik
1-2/2020
Vastutaja
Riina Õunas (MA, Finants- ja haldusosakond, Asjaajamistalitus)

Failid

  • 📎1-220341 21.04.2020 Käskkiri.bdoc4782 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 21.04.2020 nr 1-2/20/341 Maanteeameti asjaajamiskorra kinnitamine Majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 p 2 alusel: 1. Kinnitan Maanteeameti asjaajamiskorra koos lisadega uues redaktsioonis ja selle juurde kuuluva seletuskirja (lisatud); 2. Tunnistan kehtetuks 20.05.2019 käskkirja nr 1-2/19/315 „Maanteeameti asjaajamiskorra kinnitamine“; 3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor Lisa 1 Uue teenistuja teenistusse asumisega seotud info Teenistuja ees- ja perekonnanimi Teenistuja isikukood Struktuuriüksus ja teenistuskoha nimetus, kuluüksus Teenistuja vahetu juht Teenistuja juhendaja või mentor Teenistusse/tööle asumise kuupäev Töö tegemise asukoht (aadress, korrus, ruum jms) ja muud seonduvad tingimused Vajalikud IT-tarbed (arvuti) Infosüsteemide ligipääsud Mobiiltelefon (kas tuleb oma numbriga üle või avatakse uus number) Lauatelefon (kas on vajadus, lauatelefoni number) Vajadus kasutada tõkkepuuga suletud parklat Ametiauto (lisavarustus) Teenistusülesannete täitmiseks vajalik erivarustus (tööriietus, rinnasilt vms) Visiitkaardi vajadus Ametitõendi vajadus ja õigused Kontoritarvete komplekt Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: Vers 04. 17.04.2020 Reet Reili Riina Õunas Tugiprotsessi DH-1 JUHEND: ASJAAJAMISKORD Sisukord 1. ASJAAJAMISE KORRALDUS JA VASTUTUS .............................................................. 3 2. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMINE JA PIIRATUD JUURDEPÄÄSUGA TEAVE 4 3. UUE TEENISTUJA TEENISTUSSE ASUMINE .............................................................. 5 4. ASJAAJAMISE JA VARA ÜLEANDMINE TEENISTUSEST VABASTAMISEL JA ASUTUSESISESEL ÜLEVIIMISEL ......................................................................................... 5 5. DOKUMENTIDE VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED JA DOKUMENDIPLANGID ..... 6 6. DOKUMENDI ELEMENDID JA NENDE VORMISTAMISE NÕUDED ....................... 7 7. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE ............................................................. 12 7.1. Üldosa..................................................................................................................... 12 7.2. Dokumentide vastuvõtmine ja läbivaatamine ........................................................ 12 7.3. Dokumentide registreerimine ................................................................................. 12 7.4. Dokumentide kohta registrisse kantavad andmed .................................................. 13 7.5. Dokumentide läbivaatamine ja lahendamisele suunamine ..................................... 14 7.6. Täitmise tähtaeg ..................................................................................................... 14 7.7. Dokumendi ettevalmistamine ja kooskõlastamine ................................................. 15 7.8. Dokumendi allkirjastamine .................................................................................... 16 7.9. Asja/dokumendi lahendamine ja lahendatuks lugemine ........................................ 16 7.10. Dokumentide täitmise kontroll ............................................................................... 16 7.11. Dokumendi koostamine ja väljasaatmine ............................................................... 16 8. ERINEVATE DOKUMENDILIIKIDE VORMISTUS JA MENETLEMINE ................. 17 8.1. Käskkiri ja korraldus .............................................................................................. 17 8.2. Kiri.......................................................................................................................... 19 8.3. Leping ..................................................................................................................... 20 8.4. Protokoll ................................................................................................................. 21 8.5. Ettekirjutus ............................................................................................................. 22 8.6. Vaie ja vaideotsus ................................................................................................... 22 8.7. Teabenõue .............................................................................................................. 23 8.8. Arve ........................................................................................................................ 23 8.9. Registerpandi kandemäärus, puuduste kõrvaldamise määrus, kandeavalduse rahuldamata jätmise määrus ja määruskaebus ...................................................................... 23 8.10. Registerpandi kandemääruse peale esitatud määruskaebus ................................... 24 1 8.11. Ameti sisemist töökorraldust reguleerivate dokumentide ja välistele osapooltele suunatud juhendite vormistamine ......................................................................................... 25 8.12. Akt .......................................................................................................................... 26 9. DOKUMENTIDE HALDAMINE .................................................................................... 26 9.1. Dokumentide loetelu kehtestamine ........................................................................ 26 9.2. Dokumentide hoidmine asjaajamises ..................................................................... 27 9.3. Paberdokumentide hoidmine .................................................................................. 27 9.4. Digitaalsete dokumentide hoidmine ....................................................................... 28 9.5. Dokumentide arhiveerimine ja hävitamine ............................................................ 28 9.6. Dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ........................................................... 29 9.7. Sõidukite registreerimistoimingute dokumentide skaneerimine ja arhiveerimine . 30 9.8. Kehtetute juhilubade ja -tunnistuste hävitamine .................................................... 30 9.9. Raamatukogu kasutamine....................................................................................... 30 10. PITSATITE KASUTAMINE ........................................................................................ 30 10.1. Pitsatite arvestus ja register .................................................................................... 30 10.2. Riigivapiga pitsat .................................................................................................... 31 10.3. Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid .................................................................... 31 10.4. Pitsatite kehtetuks tunnistamine ja hävitamine ...................................................... 32 LISAD Lisa 1. Vorm „Uue teenistuja teenistusse asumisega seotud info“. Lisa 2. Vorm „Ringkäiguleht“. Lisa 3. Dokumentide vormistamise näidised. Lisa 4. Tugiprotsessi- ja teenuse kirjelduse põhi. Lisa 5. Sisemise töökorraldusliku juhendi põhi. 2 1. ASJAAJAMISE KORRALDUS JA VASTUTUS 1.1. Maanteeameti (edaspidi ameti) asjaajamiskord reguleerib ameti dokumentide haldamise korraldust lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ja ameti iseärasustest. 1.2. Asjaajamiskord on kohustuslik kõigile ameti ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistujatele). Üksuse juht vastutab nõuetekohase asjaajamise toimimise eest oma üksuses. 1.3. Asjaajamiskorras tähistatakse mõistetega: 1) büroo – ameti teenindusbüroo ja selle esindus; 2) direktor – ameti teenistuse direktor. 1.4. Uue teenistuja tööle asumisel tutvustab asjaajamiskorda ja viib läbi dokumendihaldussüsteemi kasutajakoolituse finants- ja haldusosakonna asjaajamistalitus (edaspidi asjaajamistalitus). 1.5. Amet kasutab dokumentide registreerimiseks ja haldamiseks järgmisi keskkondi: Keskkond Dokumendid Haldamist reguleerib Dokumendihaldussüsteem Kirjad, lepingud, käskkirjad, Asjaajamiskord Delta korraldused, aktid, aruanded, ameti sisesed dokumendid Jira Ameti üldistele e-posti Jira kasutusjuhend aadressidele [email protected] ja [email protected] saabunud e- kirjad; IT ja halduse tööülesannete haldamine Tööplaani infosüsteem Koostatakse ameti tööplaan Riigitöötaja Ameti puhkuse- ja RTIP kasutusjuhend Iseteeninduskeskkond lähetuskäskkirjad, (RTIP) koolitustaotlused, majanduskulude aruanded Riigihangete register Ameti riigihangete Riigihangete registri dokumendid kasutusjuhend Arvete haldamise Ametile saabuvad arved Arvete haldamise keskkonna keskkond kasutusjuhend Liiklusregister, e- Sõidukite registreerimise, Vastavate avalike teenuste teenindus omanikuvahetuse jms kirjeldused juhilubade, teooria- ja sõidueksamite dokumendid 1.6. Asjaajamiskord reguleerib dokumentide haldamist kogu nende elutsükli vältel dokumendihaldussüsteemis Delta ning paberdokumentide arhiveerimist ja säilitustähtaja lõppemisel hävitamist või üleandmise kohtuse tekkides avalikule arhiivile üleandmist. 1.7. Teistes keskkondades dokumentide haldamist reguleerivad vastavad juhendid või avalike teenuste kirjeldused. 1.8. Ameti dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamise tagab asjaajamistalitus. 1.9. Ameti asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember). 1.10. Ameti asjaajamine on üldjuhul elektrooniline. Dokument vormistatakse paberkandjal kui dokumendi paberkandjal vormistamise nõue on kehtestatud õigusaktiga või kui see tuleneb heast tavast või kui adressaadi e-posti aadress ei ole teada või kui adressaat ei ole nõus dokumendi elektroonilise edastamisega. 3 1.11. Kui dokument on vaja väljastada paberil, võib amet väljastada koopia elektroonilisest dokumendist. 1.12. Ameti teenistujatele loob juurdepääsu Deltale ameti infotehnoloogia osakonna teenistuja. 1.13. Ameti välistele Delta kasutajatele annab süsteemile juurdepääsu ameti infotehnoloogia osakonna teenistuja taotleja taotluse alusel kui ameti asjaajamistalitus on selle heaks kiitnud. Kui tööülesannete täitmiseks enam ei vajata ameti Deltale juurdepääsu, siis on kasutaja kohustatud sellest teavitama ameti asjaajamistalitust kolme tööpäeva jooksul ning juurdepääs lõpetatakse või peatatakse. 1.14. Delta kasutamine on teenistujatele kohustuslik. 1.15. Kõik teenistujad vastutavad oma tööülesannete piires dokumendi loomise ja haldamise eest. 1.16. Töölt eemal oleva (puhkuse, haiguse ajal vms) teenistuja pooleliolevate tööülesannete lahendamine jääb tema asendaja või üksuse juhi vastutusele. 2. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMINE JA PIIRATUD JUURDEPÄÄSUGA TEAVE 2.1. Ameti dokumentidele tagatakse juurdepääs teabe avalikustamisega ameti veebilehel http://www.mnt.ee, avaliku dokumendiregistri ja vastava kohustuse korral muu riikliku registri kaudu ja teabenõude täitmisega. Teabe avalikustamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja teistest õigusaktidest. 2.2. Avalike suhete osakond koordineerib teabe ja sh dokumendiregistri avalikustamist veebilehel ja teeb sellealast koostööd teiste üksustega. 2.3. Ameti peadirektor võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi huve. 2.4. Dokumendiregistri avalikustamisega tagatakse juurdepääs juurdepääsupiiranguta haldusaktidele, saabunud ja väljasaadetud kirjadele ning lepingutele. Dokumentidel, millel on märgitud juurdepääsuliigiks „Avalik“, avanevad ameti veebilehel avalikus dokumendiregistris juuresolevad failid. 2.5. Amet võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega. 2.6. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 2.7. Isikuandmetele (sh erililiigilistele) kehtestatakse juurdepääsupiirang 75 aastaks alates dokumendi koostamisest või registreerimisest. 2.8. Isikuandmeid töödeldakse minimaalsuse printsiibil ning registreerimisel kantakse dokumendiregistrisse nii vähe isikuandmeid, kui on vajalik konkreetse eesmärgi täitmiseks. 2.9. Juurdepääsupiirangu ja õige aluse valiku otsustab ja vastutab selle eest dokumendi registreerija või looja vastavalt AvTS-le ja eriseadustele. Vajadusel konsulteeritakse õigusosakonna või asjaajamistalitusega. 2.10. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavale paberdokumendile teeb dokumendi registreerija või koostaja märke „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS“ või kasutab selle lühendit AK. 2.11. Juurdepääsupiirangu märge tehakse dokumendi esilehe ülemisse paremasse nurka (või lehe ülaserva tekstist vabale kohale) ja Delta vastavas lahtris. Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev. Dokumendimallile tuleb märge metaandmetest kui see on Deltas märgitud. 4 Näide: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 01.02.2020 Kehtib kuni: 01.02.2095 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Maanteeamet 2.12. Kui dokumendi osa (teksti osa, lisad) on määratletud „Asutusesiseseks kasutamiseks“, siis tuleb tervet dokumenti käsitleda kui asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavat dokumenti. 3. UUE TEENISTUJA TEENISTUSSE ASUMINE 3.1. Teenistuja teenistusse vormistamine toimub vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) personali- ja palgaarvestuse toimemudelile. 3.2. Pärast teenistuskohale valituks osutunud isiku tööle asumise kuupäeva kindlaks määramist algatab personalitöötaja kohe uue teenistusse asuja töökoha ja -vahendite ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumise, edastades vormi „Uue teenistuja teenistusse asumisega seotud info“ (vt lisa 1) täitmiseks vahetule juhile. 3.3. Vahetu juhi täidetud ja tagastatud vormi edastab personalitöötaja asjassepuutuvatele tugiüksustele täitmiseks. 4. ASJAAJAMISE JA VARA ÜLEANDMINE TEENISTUSEST VABASTAMISEL JA ASUTUSESISESEL ÜLEVIIMISEL 4.1. Teenistuja teenistusest vabastamise või asutusesisese üleviimise korral (edaspidi teenistuskohalt vabastamisel) annab teenistuja üle asjaajamise ning teenistusülesannete täitmisega tema kätte usaldatud vara hiljemalt teenistuskohalt vabastamise päeval vormikohase ringkäigulehe alusel. 4.2. Personaliosakonna teenistuja (edaspidi personalitöötaja) teavitab teenistuja teenistuskohalt lahkumisest e-kirjaga vähemalt 5 tööpäeva ette infotehnoloogia osakonda, finants- ja haldusosakonda (FHO) ja avalike suhete osakonda ning RTK-d. 4.3. Personalitöötaja algatab Deltas teenistuskohalt lahkuva teenistuja kasutuses oleva vara ja asjaajamise üleandmiseks ringkäigulehe (vt lisa 2) täitmise menetluse vähemalt 5 tööpäeva enne teenistuja teenistuskohalt vabastamist, saates ringkäigulehe täitmiseks süsteemihalduse talitusele, finants- ja haldusosakonnale, teenistuskohalt lahkuvale teenistujale ning tema vahetule juhile ning täitmiseks süsteemihalduse talituse projektijuhile. 4.4. Elektroonilise ringkäigulehe täitmise käigus kajastatakse ringkäigulehel kõik teenistuja kasutuses ja käsutuses olevad töövahendid jm vara, asjaajamises pooleliolevad ja täitmata tööülesanded ning dokumendid, andmekogude kasutusõigused ja ligipääsud. Lahkuval teenistujal on kohustus pooleliolevad ja täitmata tööülesanded Deltas edastada täitmiseks vahetu juhiga eelneva kokkuleppe alusel selleks määratud teenistujale. 4.5. Ameti peadirektori ja büroojuhataja teenistuskohalt vabastamisel vormistatakse teenistusülesannete täitmise käigus nende kätte usaldatud vara ja asjaajamise üleandmiseks üksnes üleandmise ja vastuvõtmise akt. 4.6. Peadirektori teenistuskohalt vabastamisel koostab akti ja kogub vajalikud andmed vastavat teavet omavatelt üksustelt asjaajamistalituse juhataja. 4.7. Ameti peadirektori teenistuskohalt vabastamisel koostatavasse asjaajamise ning vara üleandmise- ja vastuvõtmise akti märgitakse: 1) põhivara nimekiri liigiti; 2) ameti eelarvevahendite seis/rahaliste vahendite seis; 5 3) täitmisel olevad lepingud; 4) teenistuskohtade koosseis ja täidetud teenistuskohtade arv; 5) menetluses olevad riigihanked; 6) pitsatite arv, liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate teenistuskohad; 7) peadirektori poolt viimasena allkirjastatud üldkäskkirja, personalikäskkirja ning lähetuskorralduse numbrid; 8) üldandmed ameti arhiivi kohta. 4.8. Büroojuhataja teenistuskohalt lahkumise korral märgitakse akti toimikud vastavalt dokumentide loetelule, tema kasutuses ja käsutuses olevad töövahendid jm vara, asjaajamises pooleliolevad ja täitmata tööülesanded ning dokumendid, range arvestusega blankettide ja registreerimismärkide loetelu, sularaha summa üleandmise hetke seisuga, andmekogude kasutusõigused ja ligipääsud. 4.9. Teistel teenistujatel vormistatakse lisaks ringkäigulehele üleandmise ja vastuvõtmise akt juhul kui teenistuja vahetu juht seda nõuab. Akti märgitakse täitmisel olevate lepingute loetelu koos lepingu lõppemise kuupäevaga ning toimikud vastavalt dokumentide loetelule. 4.10. Paberil asjaajamise üleandmise- ja vastuvõtmise akt vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb üleandjale ning teine vastuvõtjale. Paberdokument säilitatakse asjaajamistalituses. 4.11. Teenistuja töölt lahkumise viimasel tööpäeval annab ta oma tööülesanded Deltas üle asendajale. 4.12. Ringkäigulehed ja akt registreeritakse Deltas. 5. DOKUMENTIDE VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED JA DOKUMENDIPLANGID 5.1. Dokumendid koostatakse ja vormistatakse vastavalt õigusaktides, asjaajamiskorras ja standardites ettenähtud nõuetele. 5.2. Ameti dokumendiplankidel on riigivapi kujutis ja ameti nimetus vastavalt valitsusasutuste ühtsele visuaalsele identiteedile. 5.3. Ameti üldplangil on riigivapi kujutis ja ameti nimetus, kirjaplangil on riigivapi kujutis, ameti nimetus ja kontaktandmed. 5.4. Kirjade vormistamisel kasutatakse ameti kirjaplanki. 5.5. Ameti dokumentide vormistamiseks kasutatakse järgmisi planke: 1) üldplank (vormistatakse käskkirjad, korraldused, protokollid, registerpandi kandemäärused, määruskaebused, dokumentide hävitamisaktid); 2) eestikeelne kirjaplank (vormistatakse väljasaadetavad dokumendid, ettekirjutused jne); 3) ingliskeelne kirjaplank (vormistatakse välismaale saadetavad kirjad); 5.6. Ameti dokumentide vormistamiseks kasutatakse ainult Deltas olevaid dokumendiplankide malle. Digitaalseid dokumendiplankide malle kasutatakse sihipäraselt. Mallide kirjapeavälja (päis) ja kontaktandmetevälja (jalus) ning veeriseid ei tohi muuta. 5.7. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul lähtutakse: 1) dokumendi liigist; 2) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; 3) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. 5.8. Dokumendi koostaja vastutab, et dokumendid on vormistatud Deltas vastavalt asjaajamiskorrale ja Delta kasutamise juhenditele. 5.9. Dokumendid vormistatakse fondiga Times New Roman, Cambria, Calibri või Arial suurusega 12, reavahega 1 ning rööpjoondatult, teksti iseseisvad lõigud eraldatakse 6 üksteisest põhireavahega ja taandridu ei kasutata. Lehekülje vabaks ääreks jäetakse vasakule 32 mm, üles ja alla 16 mm, paremale 18 mm. Ameti Deltas olevatel dokumendiplankide mallidel kasutatakse fonti Times New Roman. 5.10. Ühe ja sama dokumendi elementide vormistamiseks ei kasutata erinevaid fonte ja suurusi (v.a pealkiri). Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu võib vormistada alla kriipsutatult, paksus või kaldkirjas. 6. DOKUMENDI ELEMENDID JA NENDE VORMISTAMISE NÕUDED 6.1. Dokumentide vormistamisel kasutatakse järgmisi elemente (vt asjaajamiskorra lisa 3 dokumentide näidiseid) vastavalt vajadusele: 1) riigivapi kujutis; 2) dokumendi autor; 3) dokumendiliigi nimetus; 4) kuupäev; 5) viit ja seosviit; 6) väljaandmise koht; 7) juurdepääsu reguleeriv märge („ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS”); 8) adressaat/aadress; 9) kinnitusmärge; 10) pealkiri; 11) tekst (sh pöördumine ja lõputervitus); 12) allkiri; 13) allkirjastaja; 14) allkirjastaja ametinimetus; 15) lisamärge; 16) lisaadressaadid; 17) ärakirja, väljatrüki või väljavõtte tõestusmärge; 18) koostaja; 19) kontaktandmed. 6.2. Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks nendele vastavale dokumendiliigile omased elemendid. 6.3. Kõigi dokumentide kohustuslikud elemendid on: 1) autor; 2) pealkiri; 3) kuupäev; 4) tekst; 5) allkirjastaja; 6) allkirjastaja ametinimetus. Kuupäev 6.4. Dokumentidel märgitakse kuupäev numbriliselt. 6.5. Paberdokumendile ei trükita kalendripäeva, selle märgib plangile allkirjastaja üheaegselt allakirjutamisega või dokumendi registreerija pärast dokumendi registreerimist. Kui dokumendi koostaja ise allkirjastab või dokument allkirjastatakse viivitamatult pärast registreerimist, võib dokumendi eelnevalt Deltas registreerida ja sel juhul tekib kuupäev paberdokumendile selle registreerimisel. 6.6. Deltas mallil vormistatud ja digitaalselt allkirjastatud dokumendile tekib kuupäev dokumendile allkirjastamisega samaaegselt. 6.7. Dokumendi kuupäevaks on: 7 1) õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; 2) tee ehituse-või remonditööde vastuvõtuaktil vastuvõtukomisjoni töö kuupäev; 3) protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise kuupäev; 4) lepingu allkirjastamise kuupäev; 5) väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev; 6) kui kirja ei allkirjastata, on selle kuupäevaks registreerimise kuupäev. 6.8. Kui dokumendi allkirjastavad mitu teenistujat ja dokumendi kuupäevaks loetakse allkirjastamise kuupäeva, siis on dokumendi allkirjastamise kuupäevaks viimase allkirja andmise kuupäev (v.a tee-ehituse või remonditööd). 6.9. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul võib dokumendi kuupäevaks olla dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg. Viit ja seosviit 6.10. Viida eesmärgiks on dokumendi dokumendisüsteemi hõlmamise ja registreerimise tõestamine ning otsingu ja haldamise hõlbustamine. 6.11. Viit koosneb sarja tähisest, aastast ja dokumendi järjekorra numbrist ning asjatoimikusse registreeritud dokumendil sarja tähisest, asjatoimiku numbrist ja järjekorranumbrist (vt kirja näidist lisast 3). 6.12. Seosviida olemasolu korral esitatakse kuupäev ja viit all ning seosviida ja viida vahele jäetakse üks tühi rida. Kuupäeva ette märgitakse selgitav sõna „Meie“. Seosviida ette märgitakse sõna „Teie“. Algatuskirjal kustutatakse dokumendiplangilt „Meie“ ja „Teie“. 6.13. Kui ametist valitsusasutusse saadetavas kirjas on vaja viidata kolmanda(te) asutus(t)e või isiku(te) kirja(de)le, tehakse seda seosviida real, kasutades rea algul sõna „Viide“ ning märkides viidatava dokumendi autori. Näide: ameti kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, milles viidatakse Maa- ameti kirjale: Viide: Maa-ameti kiri 06.02.2020 nr 3-6/26 Meie 11.02.2020 nr 16-2/19/1836-1 6.14. Füüsilisele isikule vastusena saadetava kirja puhul viidatakse viitereal tema avalduse või märgukirja kuupäevale. Adressaat ja aadress/lisaadressaat 6.15. Kirja saaja nimi märgitakse nimetavas käändes. 6.16. Elektrooniliselt väljasaadetavale dokumendile võib märkida ainult adressaadi nime ja e- posti aadressi. 6.17. Aadressi vormistamise nõudeid vt eestikeelse ja inglisekeelse kirja näidiselt lisast 3. 6.18. Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse aadress ladina tähtede ja araabia numbritega. Aadressi koostisosade järjestus ja kirjaviis peaksid järgima vastava maa reegleid. Riigi nimi on soovitatav kirjutada tuntud rahvusvahelises keeles. 6.19. Kirja adresseerimisel eelistatakse personaalset adresseerimist. Vastuskirjad adresseeritakse sellele isikule, kes kirja saatis. 6.20. Akadeemilist tiitlit omava isiku puhul kasutatakse adresseerimisel akadeemilist tiitlit. 6.21. Kui adressaate on mitu, esitatakse nimed tähtsuse või tähestiku järjekorras. Kui adressaate on rohkem kui mahub adressaadiväljale, vormistatakse ülejäänud adressaadid lisaadressaatide reale, märkides ette sõna “Sama”. 8 6.22. Kui mitmele adressaadile lahendamiseks saadetava kirja sisust ei tulene vajadust informeerida adressaati teistest selle kirja saajatest, võib kirjad vormistada kui ühele adressaadile saadetav kiri. 6.23. Kui kiri saadetakse üheliigiliste alluvate teenistujate grupile, võib adressaadiväljale märkida üldistatud adressaadi. 6.24. Lisaadressaat on organisatsioon või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks. Kui kirjal on mitu lisaadressaati, esitatakse need tähestiku järjekorras. Paberil kirja puhul saadetakse lisaadressaadile dokumendi koopia, märkides lisaadressaadi ette sõna “Koopia”. Elemendi vormistamisel võib sellele lisada muud selgitavat informatsiooni (näiteks ilma lisadeta). Tekst (sh pöördumine ja lõputervitus) 6.25. Tekst on kirja põhisisu, mis võib koosneda kolmest alamelemendist: pöördumine, sisu ja lõputervitus. Pöördumise kasutamine on soovituslik. Vt ka kirja näidist lisast 3. 6.26. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada. Pöördumine asub üks kuni kaks reavahet enne sisu. Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, adressaadi eesnime ega kirjavahemärke pöördumise lõpus. Saadikute ja Vabariigi Presidendi poole pöördumisel ei kasutata perekonnanime. 6.27. Dokumendi sisu peab olema võimalikult täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja lühike. Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normidele. Soovitav on kasutada lihtlauseid ja kindlat kõneviisi. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse eraldi lõikudena, mis algavad uuelt realt. Lõikude vahele jääb üks tühi rida. 6.28. Kirja sissejuhatuses tuuakse ära kirja koostamise põhjus, eesmärk või eellugu (1-3 lauset). Kui pikem sissejuhatus ei ole alati vajalik, siis võib kohe asuda põhiküsimuse juurde. Esitatakse faktid, motiivid, selgitused ja põhjendused. Probleemi esitus, tõestus peab olema veenev. Põhiküsimusele järgneb konkreetne lõppkokkuvõte, kus sõnastatakse järeldus, palve, ettepanek või taotlus. 6.29. E-kirjad tuleb vormistada samuti keeleliselt ja stiililt korrektselt, üheselt arusaadavalt, pöördumise ja lõputervitusega ning kirja koostaja täisnime ja ametinimetusega (vt asjaajamiskorra lisast 3 e-kirja näidist). 6.30. Inglisekeelsete kirjade puhul sõltub lõputervituse tekst sellest, kuidas kirja alustatakse: 1) kui kiri algab tervitusega: Dear Sir, Dear Sirs, Dear Madam, Dear Sir or Madam, siis lõpetatakse kiri Yours faithfully; 2) kui kiri algab isikliku pöördumisega: Dear Mr Smith, siis lõpetatakse kiri Yours sincerely. Kinnitusmärge 6.31. Käskkirja ja korraldusega kinnitatav dokument vormistatakse valgele paberile. Dokumendi päisesse võib märkida viite kinnitatavale käskkirjale. Korrad ja juhendid vormistatakse vastavalt lisale 4. Näide: Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 02.04.2020 käskkirjaga „Maanteeameti asjaajamiskorra kinnitamine“ 6.32. Käskkirja ja korraldusega kinnitatavatel dokumentidel peavad olema dokumendile vajalikud elemendid: pealkiri ja koostamise kuupäev. 6.33. Dokument (nt vara mahakandmise akt), mida ei kinnitata käskkirjaga, vormistatakse üldplangile või valgele paberile ja tehakse kinnitusmärge (ka siis, kui kinnitatakse digitaalselt). 9 Näide: KINNITAN (allkiri) Priit Sauk peadirektor 17.04.2020 Dokumendi pealkiri 6.34. Kõikidel ametis vormistatavatel dokumentidel peab olema pealkiri. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatult dokumendi põhisisu. 6.35. Pealkiri vormistatakse esisuurtähega nimetavas käändes enne teksti. Pealkirja järele kirjavahemärke ei panda. Pikem pealkiri vormistatakse nii, et read ei ulatuks üle lehe keskjoone. 6.36. Kiri peab üldjuhul käsitlema üht küsimust. Suuremahulistele ja mitut küsimust käsitlevatele dokumentidele pannakse alapealkirjad. 6.37. Kirja eriliikide puhul märgitakse pealkirja asemel suurtähtedega suurusega 12: AVALDUS, GARANTIIKIRI, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI, ÕIEND, KÄSKKIRI. Allkiri 6.38. Allkiri koosneb dokumendi allkirjastanud isiku allkirjast, selle all olevast ees- ja perekonnanimest ning ametinimetusest. Paberdokumendile tuleb allkirja jaoks vabaks jätta vähemalt 3 tühja rida. Allkiri kirjutatakse allkirjastaja andmete kohale, kasutades sinist värvi kirjutusvahendit. 6.39. Digitaalne allkirjastamine toimub vastavalt DigiDoci standardile. Vajadusel, digitaalselt allkirjastatud dokumendi paberkujul esitamiseks, trükitakse välja digiallkirja kinnitusleht. 6.40. Digitaalselt allkirjastatavale dokumendile märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgude vahele (allkirjastatud digitaalselt). 6.41. Kahe või enama allkirjastaja korral (näiteks lepingud) allkirjastatakse dokument kõigi osapoolte poolt kas ainult paberil või ainult digitaalselt. 6.42. Kui allkirjastamise õigus on delegeeritud teisele ametiisikule, siis tuleb vormistada tema ametinimetus koos delegeerija ametinimetusega, millele lisatakse sõna ülesannetes. Näide: (allkiri) Raido Randmaa teehoiudirektor peadirektori ülesannetes 6.43. MAs tegutseva komisjoni või nõukogu nimel dokumendi allkirjastaja märgib ametinimetuse vastavas komisjonis. Lisamärge 6.44. Kirja tekstis märgitud lisade korral kirjutatakse lisade reale lisade lehekülgede ja eksemplaride arv. Vt kirja näidist lisast 3. Kui lisatud on üks eksemplar, siis eksemplaride arvu ei esitata. 6.45. Kui lisasid on rohkem kui üks või dokumendi tekstis on need märkimata, tuleb paberdokumendil lisade reale märkida nende nimetused, lehekülgede arv ja eksemplaride arv (kui neid on rohkem kui 1). 10 6.46. Digikirja korral märgitakse lisade reale dokumendifaili nimetus ja vajadusel formaat. 6.47. Muudes dokumentides (näiteks protokollid, korrad jne), mis sisaldavad lisasid, viidatakse lisadele dokumendi tekstis. 6.48. Lisad nummerdatakse. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. 6.49. Kui dokumendil on lisad, tuleb neile märkida dokumendi nimetus, mille juurde nad kuuluvad. Ärakirja, koopia ja väljavõtte tõestusmärge 6.50. Dokumendi koopia on dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt. Dokumendi ärakiri on selle sisu ja elementide täpne taasesitus. Dokumendi väljavõte on dokumendi teksti osaline taasesitus, mis vormistatakse siis, kui dokumendis sisalduvat teavet on vaja osaliselt taasesitada. 6.51. Dokumendid, mille abil saab tõestada isikute õigusi või tuvastada tehingute aluseks olevaid fakte, tuleb tõestada tõestusmärke ja ameti lihtpitsati või ameti personaliosakonna lihtpitsatiga. 6.52. Digitaalse ärakirja, koopia või väljavõtte puhul asendab tõestusmärget digitaalallkiri. 6.53. Kui digitaalset dokumenti on vaja kinnitada digitaalse templiga, siis edastatakse see kinnitamiseks asjaajamistalitusele. Digitaalse templiga kinnitamise õigus on asjaajamistalituse ja teemaa osakonna teenistujatel. 6.54. Dokumendi koopia, ärakiri või väljavõte edastatakse kaaskirjaga. Elektroonilisel edastamisel võib kaaskirjaks olla e-kiri. 6.55. Kui originaaldokumendist on tehtud tõestamist vajav ärakiri, koopia või väljavõte paberil, tehakse sellele vastav märge “ÄRAKIRI”, “KOOPIA” või “VÄLJAVÕTE” kõikide lehtede paremasse ülanurka. 6.56. Märked kirjutatakse suurtähtedega ja kirjavahemärkideta või kasutatakse selleks vastavat templit. 6.57. Asjaajamistalitus, personaliosakond, sõidukite registriosakond ja bürood tõestavad dokumendi ärakirja, koopia või väljavõtte tõestusmärkega “ÄRAKIRI ÕIGE”, “KOOPIA ÕIGE” või “VÄLJAVÕTE ÕIGE“, mis koosneb allkirjast, ees- ja perenimest, ametinimetusest ning tõestamise kuupäevast. 6.58. Tõestusmärge tehakse allkirjast allpool ning vajadusel tõestatakse dokumendi iga leht. Sõiduki registreerimistoimingu taotlusel tehakse märge vabal kohal lehe allservas. 6.59. Pitser pannakse nii, et see riivaks allkirja ja sõna “ÕIGE” viimaseid tähti. Näide: KOOPIA ÕIGE (allkiri) Kairit Vahter asjaajamistalituse peaspetsialist 12.04.2020 Koostaja 6.60. Koostaja on dokumendi kavandi ettevalmistanud teenistuja. Kõigile väljasaadetavatele kirjadele märgitakse koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress. Kui kirja koostaja on ühtlasi selle allkirjastaja, märgitakse ainult koostaja telefoninumber ja e-posti aadress. 11 7. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE 7.1. Üldosa 7.1.1. Dokumendiringlus on dokumentide liikumine nende saamise või koostamise hetkest kuni täitmiseni või väljasaatmiseni. 7.1.2. Saabuvate dokumentide ringlus sisaldab: 1) dokumentide vastuvõtmist ja esmast läbivaatamist; 2) dokumentide registreerimist Deltas; 3) dokumentide edastamist tööülesande täitmiseks; 4) vastusdokumendi koostamist ja väljasaatmist (vajadusel); 5) dokumentide täitmise kontrolli; 6) paberdokumentide toimikutesse paigutamist; 7) dokumendi ettevalmistamist arhiveerimiseks. 7.2. Dokumentide vastuvõtmine ja läbivaatamine 7.2.1. Saabunud posti (nii elektroonilise kui paberil) võtab vastu asjaajamistalitus ja Maanteeameti infokeskus (edaspidi MIK). Büroosse saabunud posti võtab vastu selleks määratud teenistuja. 7.2.2. Maanteeamet võtab vastu ID-kaardiga, mobiil-IDga ja Smart-IDga digiallkirjastatud ning Maanteeameti e-teeninduse kaudu saabud autoriseeritud dokumendid ja võtab need menetlusse. 7.2.3. Kõik ametisse saabunud postisaadetised, välja arvatud märkega ISIKLIK või riigisaladuse märkega, avatakse, kontrollitakse adressaadi õigsust, allkirjade ja lisade olemasolu. Vastavate elementide puudumisel tehakse selle kohta märge dokumendile ja vajadusel informeeritakse saatjat. Kui käsipostiga saabunud kirja registreerimise kuupäevast on möödunud rohkem kui kaks tööpäeva, nõutakse üleandjalt omakäeliselt allkirjastatud märget kirja üleandmise kuupäeva kohta. Üleandja nõudmisel võib teha tema koopiale märke kirja vastuvõtmisest. 7.2.4. Riigisaladust sisaldavad piiratud käitlemisõigusega erimärkega kirjad edastatakse avamata käitlemiseks vastavat õigust omavale ameti teenistujale, kes registreerib saabunud dokumendid eraldi paberkandjal registris. 7.2.5. Dokumendi registreerija märgistab registreeritavad paberdokumendid esimese lehe alumises parempoolses nurgas tekstist vabal kohal registreerimistempliga. 7.2.6. Ümbrikud märgusõnaga “Pakkumine” märgistatakse saabumismärkega ning edastatakse need avamata konkursi või pakkumise korraldanud üksusele. 7.2.7. Dokumendiga saabunud ümbrikku hoitakse dokumendi juures vaid siis, kui saatja aadress on märgitud ainult ümbrikule või kui postitempli alusel on vaja tõestada dokumendi saabumise või väljasaatmise kuupäeva (kohtutest saabunud kirjade puhul kohustuslik). 7.3. Dokumentide registreerimine 7.3.1. Saabunud dokumendid, mis kuuluvad registreerimisele Deltas (kirjad, e-kirjad, vaided, taotlused jne) registreeritakse asjaajamistalituses, osakondades, talitustes ja büroodes. 7.3.2. Käskkirjade, korralduste ja lepingute registreerimist ja allkirjastamist korraldab asjaajamistalitus. 7.3.3. Riigihangete käskkirjade, korralduste ja riigihangete talituse menetletud hankelepingute registreerimist ja allkirjastamist korraldab riigihangete talitus.. 7.3.4. Väljasaadetavate kirjade ning aktide, protokollide, aruannete, memode jm siseste dokumentide registreerimise ja allkirjastamise korraldab dokumendi vastutaja. 7.3.5. Personalikäskkirjade, atesteerimiskäskkirjade, töölepingute jm personalialaste dokumentide registreerimise ja allkirjastamise korraldab personaliosakond. 12 7.3.6. Teenistuja, kellele ameti e-posti aadressile saabub kiri, mis kuulub registreerimisele, vastutab selle eest, et see registreeritakse Deltas. 7.3.7. Kui saabunud kiri on adresseeritud mitmele teenistujale, registreerib või korraldab kirja registreerimise esimene adressaat. 7.3.8. Dokumendi registreerimine Deltas on ühekordne. 7.3.9. Enne andmete Deltasse kandmist kontrollib dokumendi registreerija dokumendi terviklikkust, allkirjade olemasolu, dokumendis märgitud lisade olemasolu ning adressaadi õigsust. Kui dokument ei vasta nõuetele, teatatakse sellest dokumendi saatjale või koostajale ja dokumendi täitmise tähtaega hakatakse lugema puuduste kõrvaldamisest. 7.3.10. Valele adressaadile või dokumendis mitte märgitud adressaadile saabunud dokumendid edastatakse õigele adressaadile neid registreerimata. 7.3.11. Deltas ei registreerita: 1) pressiteateid; 2) kutseid (koosolekutekutsed, päevakorrad), õnnitlusi, tänukirju ja kaastundeavaldusi; 3) automaatseid teateid (teateid elektrikatkestuste kohta, riigihangete aruande lisa esitamise automaatsed meeldetuletusi); 4) dokumente, millel puudub märge saatja nime ja kontaktandmete kohta; 5) reklaamtrükiseid, perioodikat ja pakkumisi; 6) muid trükiseid - raamatuid, ajakirju, bülletääne jne. 7.3.12. Vastuskirjad registreeritakse esmase dokumendi vastuse või järjena. Dokument registreeritakse tema laekumise, allkirjastamise või väljasaatmiseks esitamise päeval. Pärast 15.00 saabunud dokumendid võib registreerida (dokumendi saabumisest) järgmisel tööpäeval. Dokumendid märkega „KIIRE“, registreeritakse ja edastatakse täitmiseks viivitamata. 7.3.13. Registreerija teeb Deltasse esmased sissekanded. Paberil tulnud dokumendile kannab registreerimistempli jäljendi kirja viida ja kuupäevaga ning skaneerib paberdokumendi Deltasse. Seejärel edastab ta dokumendid Delta kaudu vastavatele teenistujatele või üksustele. 7.3.14. Vastuskirjad edastatakse kirjavahetuse algatanud üksusele või teenistujale läbi Delta pärast nende registreerimist. 7.3.15. Väljasaadetava dokumendi koostab, menetleb ja saadab välja teenistuja ise. Vastuskirja koostamine, menetlemine ja digiallkirjastatud dokumendi saatmine adressaadile Delta kaudu on dokumendi täitja kohustus. 7.3.16. Kohtuasjade puhul registreerib esimese saabunud dokumendi asjaajamistalitus ning saadab viivitamatult õigusosakonnale täitmiseks. Jätkuasjade dokumendid saadetakse registreerimata õigusosakonnale registreerimiseks. 7.3.17. Kohtuasjade ja muude kättesaamiskinnitust vajavate dokumentide kinnituse saadab dokumendi registreerija. Õigusosakonnale adresseeritud dokumentide puhul saadab kinnituse õigusosakonna teenistuja. 7.3.18. Kui täitjale tulevad menetlusdokumendid e-toimiku kaudu, siis peab täitja menetlusdokumendid registreerima Deltas. 7.4. Dokumentide kohta registrisse kantavad andmed 7.4.1. Registreeritavate dokumentide numeratsioon algab iga asjaajamisaasta alguses numbrist 1. 7.4.2. Dokumendi registreerimisel loob Delta sellele registreerimisnumbri. 7.4.3. Dokumendid registreeritakse dokumentide loetelu järgi sarjadesse loodud aasta-, teema- või asjatoimikutesse. 7.4.4. Deltasse kantud andmeid säilitatakse senikaua, kui säilitatakse dokumenti. 7.4.5. Deltas täidetakse dokumentide kohta metaandmed vastavalt Delta kasutusjuhisele. 13 7.5. Dokumentide läbivaatamine ja lahendamisele suunamine 7.5.1. Saabunud dokumendid suunab täitjatele Deltas asjaajamistalitus, infosüsteemi Jira saabunud dokumendid MIK, asjaajamistalitus, büroos büroo juhataja, tema määratud teenistuja või büroo vanem. Üksuste tehnilised assistendid suunavad täitmiseks tööülesandeid oma üksuse piires. 7.5.2. Saabunud dokument suunatakse täitmiseks üksuse juhile ja vajadusel teadmiseks teenistuse direktorile (edaspidi direktor) või otse asjaga tegelevale teenistujale täitmiseks ja teadmiseks üksuse juhile ning vajadusel direktorile. Üksuse juht määrab dokumendi tegeliku täitja hiljemalt järgmiseks tööpäevaks. 7.5.3. Registreerimata saadetakse dokumendid taristu teenuste osakonnale, sõidukite registri- , tehno- ja ühistranspordiosakonnale registreerimiseks. Büroodes vastu võetud tehnoosakonna ja sõidukite registriosakonna dokumendid registreeritakse büroodes ja edastatakse täitmiseks tehnoosakonna ja sõidukite registriosakonna teenistujale. 7.5.4. Teenistuja isiklikule mnt.ee e-posti aadressile või käsipostiga teenistujale üle antud kirjad registreerib teenistuja ise, suunab dokumendi täitmiseks endale ning teadmiseks üksuse juhile või direktorile. Kui teenistuja ise ei ole tegelik täitja, edastab ta dokumendi täitmiseks üksuse juhile või direktorile, kes määrab tegeliku täitja. 7.5.5. Delta resolutsioonis märgitakse juhised dokumendi täitmiseks. 7.5.6. Teenistuja võib tema isiklikule mnt.ee meiliaadressile saabunud kirju edastada registreerimiseks vanemreferendile või selleks määratud teenistujale. 7.5.7. Ametisse Jira kaudu saabunud dokumendid, mis kuuluvad Deltas registreerimisele, edastatakse asjaajamistalitusele, üksuste tehnilistele assistentidele ja büroode teenistujatele või otse teenistujale registreerimiseks. 7.5.8. Vastusena saabunud dokumendid edastatakse pärast registreerimist otse asjaga tegelevale teenistujale täitmiseks ning teadmiseks üksuse juhile, direktorile või büroo juhatajale. 7.5.9. Dokumendil saab olla ainult üks põhitäitja, kaastäitjaid võib olla mitu. Üksus või teenistujate grupp ei saa olla täitjaks v.a sõidukite registriosakonna teenistujad, kellele saadetakse käsutamise keelumärgete ja liiklusregistri alane kirjavahetus. 7.5.10. Uut täitjat määramata on keelatud dokumenti täidetuks märkida. Kui dokumendi täitmine kuulub teisele teenistujale, siis algne täitja delegeerib Deltas tööülesande uuele täitjale. Vajadusel kirjutatakse resolutsiooni väljale juhised dokumendi täitmiseks. Kui täitja on ebaselge, siis delegeeritakse dokument koos vastava resolutsiooniga tagasi tööülesande andjale, kes korraldab täitja väljaselgitamise. 7.5.11. Resolutsioon kirjutatakse Deltas tööülesande edastamisel resolutsiooni väljale või kommentaari sektsiooni või vajadusel paberdokumendi ülemisse parempoolsesse nurka. 7.5.12. Digitaalsed dokumendid edastatakse läbi Delta ning prinditakse välja vaid otsesel vajadusel. 7.5.13. Õigusosakonnas juba menetluses olevate kohtuasjade järgnevad või täiendavad dokumendid (kirjad, määrused, otsused, kohtukutsed) edastatakse läbivaatamiseks ja lahendamiseks õigusosakonna juhatajale. 7.5.14. Juhtimisõiguse päringutele ja juhtimisõiguse äravõtmise (sh välisriikidest) ning välisriikides vahetatud juhilubade kirjade registreerimine, menetlemine ja nendele vastamine toimub büroos. 7.5.15. Kui asja lahendamine ei kuulu ameti pädevusse, edastatakse dokument vastavalt kuuluvusele, teatades sellest saatjale kirjalikult. 7.6. Täitmise tähtaeg 7.6.1. Dokumendid lahendatakse võimalikult kiiresti, kuid mitte kauem kui dokumendi tekstis või õigusaktides toodud tähtajal. 14 7.6.2. Saabunud kirja lahendamise tähtajaks on kirjas märgitud, seadusest vm haldusdokumendist tulenev tähtaeg: 1) kirjal ja avaldusel 30 kalendripäeva; 2) teabenõudel 5 tööpäeva; 3) vaidel 10 kalendripäeva; 4) juhtimisõiguse äravõtmise dokumendil 3 tööpäeva; 5) keelumärkel 5 tööpäeva; 6) juhilubade ja sõidukite registreerimismärkide vargusteatisel 3 tööpäeva; 7) väikelaevajuhtide, ameti- ja järelkoolituse ning ADR koolituse eksamiprotokollil 3 tööpäeva; 8) digiallkirjastatud sõidukite ajutiselt registrist kustutamisel või taastamisel, võõrandamisest teatamisel, registreerimismärgi duplikaadi taotlemisel ja autorongi andmete deklareerimisel 3 tööpäeva; 9) politsei ja kohtute päringutele vastatakse esimesel võimalusel, tähtajaks määratakse 30 kalendripäeva; 10) määruskaebusel 5 kalendripäeva; 11) kaebusel väärteomenetluse algatamata jätmise peale 5 kalendripäeva; 12) liiklusregistri klientide tagasiside dokumendil ja kliendiinfo päringul 1 tööpäev. 7.6.3. Saabunud kirja, taotluse, avalduse või teabenõude saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev. 7.6.4. Dokumentide lahendamistähtaegu arvestatakse alates registreerimisele järgnevast tööpäevast. 7.6.5. Kui dokumendil on puudusi, siis antakse dokumendi saatjale mõistlik tähtaeg (tavaliselt 10 kalendripäeva) puuduste kõrvaldamiseks ning teatatakse, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse saatja taotlus rahuldamata. Puuduste kõrvaldamisel hakatakse dokumendi täitmise tähtaega lugema puuduste kõrvaldamisest. 7.6.6. Dokumendi sisulise ja tähtajalise lahendamise eest vastutab märgitud täitja. Dokumentidest tulenevate ülesannete täitmist ning asjade tähtaegset lahendamist jälgivad üksuste juhid, büroodes büroo juhatajad või vanemad ning asjaajamistalitus. 7.6.7. Asja lahendamise tähtaega võib pikendada kuni kahe kuuni või kuni asja lahendamiseks vajalike täiendavate asjaolude selgitamiseni. Deltasse tehakse märge tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest. Vaide tähtaega võib pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra. 7.6.8. Tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest teatatakse dokumendi esitajale, saatjale või ülesande andjale enne tähtaja saabumist. 7.6.9. Kui lahendamise tähtaeg sisaldub riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse kirjas, tuleb tähtaja pikendamiseks pöörduda hiljemalt tähtpäevale eelneval tööpäeval kirja autori poole. 7.7. Dokumendi ettevalmistamine ja kooskõlastamine 7.7.1. Dokumendi eelnõu koostab teenistuja, kelle ametiülesandeks see on, või kellele see ülesandeks anti. Dokumendi koostamisel järgitakse konkreetsele dokumendiliigile ettenähtud sisu- ja vorminõudeid. 7.7.2. Dokument saadetakse kooskõlastamiseks kõigepealt astmelt madalamale teenistujale ja seejärel astmelt kõrgemale teenistujale. 7.7.3. Õigusosakonnale saadetakse lepingud, mille lepingupõhjad ei ole käskkirjaga kinnitatud ja vajadusel kooskõlastamiseks üldkäskkirjad. Muud õigusalased dokumendid kooskõlastatakse vastavalt vajadusele õigusosakonnaga. 7.7.4. Koostaja kooskõlastab dokumendi eelnõu kõigepealt oma vahetu juhiga ning seejärel nende teenistujatega, keda küsimus puudutab. Optimaalne kooskõlastusring koosneb kolmest teenistujast. 15 7.7.5. Ameti üksuste vahel kooskõlastatakse dokumentide eelnõud üldjuhul ühe (maksimaalselt kahe) tööpäeva jooksul, kui peadirektori poolt antud ülesandest ei tulene teisiti. 7.7.6. Ametisisene dokumentide kooskõlastamine toimub Deltas. 7.7.7. Kui dokument on vastava korra kohaselt kooskõlastatud, saadetakse see allkirjastamiseks koos kõikide lisade ja teiste asjasse puutuvate dokumentidega. 7.7.8. Õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad koostatakse kooskõlas õigusaktidega. 7.8. Dokumendi allkirjastamine 7.8.1. Dokumente allkirjastavad lisaks peadirektorile direktorid, piirkondlikud strateegilise planeerimise juhid, tugiosakondade ja Eesti Maanteemuuseumi juhid või ameti teenistujad vastavalt oma pädevusele, mis on määratud üksuste põhimäärustega, teenistujate ametijuhenditega ning teiste haldusaktidega (käskkiri). 7.8.2. Digitaaldokumenti võib allkirjastada nii eraldi või koos lisadega, paigutades need ühte digikonteinerisse. Leping koos lisadega paigutatakse alati ühte digikonteinerisse. Juhul kui digitaaldokumendi allkirjastavad mitu teenistujat, allkirjastatakse selliselt, et allkirjadest moodustuvad dokumendi lahutamatud osad. 7.8.3. Allkirjastatud dokument registreeritakse reeglina samal päeval. Deltas digiallkirjastades registreerub dokument automaatselt. 7.9. Asja/dokumendi lahendamine ja lahendatuks lugemine 7.9.1. Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel. 7.9.2. Dokument loetakse lahendatuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on sooritatud ja/või dokumendi saatjale on vastatud. Deltas märgitakse tööülesanne teostatuks. 7.9.3. Kui asja saab lahendada operatiivselt, näiteks telefoni teel, siis tehakse Deltas ülesande täitmise töövoos täitmismärge, kus näidatakse kes ja kuidas dokumendi lahendas. Täitmismärge sisestatakse täitja poolt täitmismärke sektsiooni ja lisatakse tööülesande täitmise kuupäev. 7.9.4. Kui töövoogu ei algatata ja tööülesanne täidetakse vastusdokumenti koostamata, siis sissetuleval kirjal täidetakse täitmise kuupäeva ning täitmismärke lahter. 7.10. Dokumentide täitmise kontroll 7.10.1. Delta saadab täitjatele teateid ülesannete tähtaja ületamise kohta. Iga teenistuja saab Deltas näha talle suunatud dokumente ja tööülesandeid ning nende täitmise tähtaegu. Täitja vastutab dokumendi tähtaegse täitmise eest. Teadmiseks saadetud dokumendid tuleb samuti täidetuks märkida. 7.10.2. Dokument loetakse täidetuks siis, kui see on adressaadile edastatud. 7.10.3. Dokumenti ei tohi märkida täidetuks vastusdokumenti koostamata või kirjeldamata kuidas tööülesanne lahendati (näiteks tehtud toiming, vastatud telefoni teel vms). 7.11. Dokumendi koostamine ja väljasaatmine 7.11.1. Väljasaadetavate dokumentide ringlus hõlmab järgnevaid tegevusi: 1) dokumendi vormistamine; 2) kooskõlastamine (vajaduse korral); 3) allkirjastamine ja registreerimine; 4) kinnitamine (vajaduse korral); 5) väljasaatmine. 7.11.2. Väljasaadetavad dokumendid koostab ja registreerib tööülesande täitja Deltas kasutades vastavat malli ja/või lisatakse dokument registreerimisel vastava toimiku/dokumendi juurde. 16 7.11.3. Dokumendi koostaja vastutab väljasaadetava dokumendi vormistamise õigsuse, korrektsuse (sh keelelise korrektsuse), allkirjade, kuupäeva ja viida olemasolu, eksemplaride ja lisade arvu eest. Vastusdokumendid vormistatakse Deltas sissetulnud kirja vastusena. 7.11.4. Digiallkirjastatud dokumendi saadab välja dokumendi koostaja adressaadile Deltast e- kirjaga, DVK või riigiportaali eesti.ee kaudu e-posti aadressile [email protected]. Riigiportaali eesti.ee saatmisel kuvatakse Deltas kinnitus kui saaja on dokumendi avanud. 7.11.5. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse korraldused saadetakse kaasatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele kolme tööpäeva jooksul allkirjastamisest riigiportaali eesti.ee kaudu, e-postile (kättesaamise kinnituslehega) või postiga tähitult väljastusteatega. 7.11.6. Kui e-kirjaga saadetava digiallkirjastatud dokumendi saatmist on vaja tõendada, siis saadetakse kiri teenistuja e-postist ning salvestatakse saatev e-kiri msg-vormingus dokumendi lisasse. Kohtudokumentide, juhtimisõiguse äravõtmise otsuste ja ettekirjutuste korral on see kohustuslik. 7.11.7. Väljasaadetav paberpost tuuakse postitamiseks kahepoolse postilepingu olemasolul vähemalt üks tund enne postivahetuse toimingut. Hiljem saabunud dokumendid postitatakse järgmisel tööpäeval. Dokumendid saadetakse välja üldjuhul registreerimise päeval, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval. Dokumendid märkega „KIIRE“ saadetakse välja või edastatakse pärast registreerimist viivitamata. 8. ERINEVATE DOKUMENDILIIKIDE VORMISTUS JA MENETLEMINE Dokumentide vormistamine ja menetlus Deltas on kirjeldatud juhendite keskkonnas asuvas Delta kasutusjuhises. 8.1. Käskkiri ja korraldus 8.1.1. Käskkirjad vormistatakse üldplangile (mallid on Deltas) ja käskkirja liigid on: 1) põhitegevuse alane ehk üldkäskkiri (kinnitatakse komisjonide koosseisud, struktuurimuudatused, teenistuse ülesed korrad, volikirjad (maade omandamine, allkirjastamise ja esindusõigused), üksuste põhimäärused jne); 2) personalialane käskkiri (nimetatakse ametnik ametisse ja vabastatakse ametist, kinnitatakse ametijuhendid, kehtestatakse teenistujate palgad, määratakse muutuvpalk, kohaldatakse preemiat, määratakse asendaja, muudetakse teenistustingimusi vms); 3) korraldus (antakse projekteerimistingimused, väljastatakse ehitusluba, kinnitatakse liiniload, komisjonide koosseisud, teenistuse sisesed korrad jne); 4) keskkonnamõjude hindamise otsus (kinnitatakse keskkonnamõjude hindamise algatamine või algatamata jätmine); 5) riigihanke üldkäskkiri (kinnitatakse riigihangete dokumendid, mida allkirjastab peadirektor); 6) riigihanke korraldus (kinnitatakse riigihangete dokumendid, mida allkirjastavad ameti teenistujad vastavalt peadirektori antud volitusele). 8.1.2. Personalialase käskkirja alaliikideks on: 1) personalikäskkiri; 2) atesteerimiskäskkiri; 3) distsiplinaarmenetluse käskkiri. 8.1.3. Puhkused kinnitatakse puhkusekorraldusega ja lähetused lähetuskorraldusega, mida menetletakse digitaalselt Riigitöötaja iseteenindusportaalis (RTIPis). 17 Puhkusekorraldused kinnitab personaliosakonna juhataja. Lähetuskorraldused kinnitab peadirektor. 8.1.4. Käskkirjad vormistatakse digitaalselt. 8.1.5. Üldkäskkirju menetleb Deltas asjaajamistalituse peaspetsialist ning korraldusi vanemreferent. 8.1.6. Riigihangete üldkäskkirju ja korraldusi menetleb riigihangete talituse teenistuja. 8.1.7. Personalikäskkirju menetleb personaliosakonna teenistuja. 8.1.8. Käskkirja või korralduse koostaja edastab asjaajamistalitusele käskkirja teksti, kinnitatavad lisad, teabe kooskõlastusringi ja täitjate kohta. 8.1.9. Käskkirja ja korralduse kohustuslikud elemendid on: 1) dokumendiliigi nimetus; 2) pealkiri; 3) viit; 4) kuupäev; 5) preambul; 6) tekst; 7) allkiri/allkirjastaja; 8.1.10. Käskkirja ja korralduse sissejuhatavas osas viidatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel käskkiri või korraldus antakse. 8.1.11. Käskkirja ja korraldusega kinnitatavad lisad märgitakse käskkirja tekstis. 8.1.12. Üldkäskkirjade ja korralduste kooskõlastusringid on järgmised: Üldkäskkiri Direktori korraldus Piirkondliku strateegilise planeerimise direktori korraldus käskkirja koostaja korralduse koostaja korralduse koostaja üksuse juht üksuse juht üksuse juht direktor (vajadusel) asjaajamistalituse peaspetsialist asjaajamistalituse vanemreferent õigusosakonna juhataja (vajadusel) asjaajamistalituse peaspetsialist 8.1.13. Vajadusel võib lisada kooskõlastusringi teenistujaid, kuid kooskõlastusringi maksimaalne kooskõlastajate arv ei tohi ületada 5 (v.a asjaajamistalituse peaspetsialist) inimest. 8.1.14. Ameti käskkirja ja korralduse, millega kinnitatakse sisemine töökorraldus (strateegia, teenuse või protsessi kirjeldus, juhend, kord vms), ning välisele osapoolele suunatud juhendi kooskõlastab õigusosakonna teenistuja. 8.1.15. Personalikäskkirja kooskõlastab personaliosakonna juhataja. 8.1.16. Käskkirja või korralduse sisestaja vastutab selle eest, et käskkiri läbib kooskõlastusringi. 8.1.17. Käskkirja ja korralduse ning nendega kinnitatavate lisade õigsuse, keelelise korrektsuse, vormistamise ja õigusaktidele vastavuse eest vastutab dokumendi koostaja. Kooskõlastajad kontrollivad nimetatud nõuetest kinnipidamist. Kooskõlastaja eriarvamus lisatakse Deltas kooskõlastamisel kommentaarina. Kui koostaja ei ole nõus arvestama kooskõlastajate ettepanekuid, esitab ta oma seisukoha käskkirja või korralduse kooskõlastuse kommentaaris alla kirjutajale, kes teeb otsuse eriarvamuste arvestamise või mittearvestamise kohta. 8.1.18. Kui käskkirjale või korraldusele on tehtud parandusi või ettepanekuid, lisab asjaajamistalituse töötaja kooskõlastusringi uuesti koostaja. 8.1.19. Käskkirja või korralduse, millega muudetakse varem välja antud käskkirja või korraldust, pealkiri peab sisaldama varasema käskkirja pealkirja. 8.1.20. Kui muudetakse vähemalt üks kolmandik käskkirja või korralduse tekstist, koostatakse uus käskkirja eelnõu, milles kavandatakse senise käskkirja või korralduse kehtetuks 18 tunnistamine. Kehtetuks tunnistatava käskkirja kohta märgitakse käskkirja pealkiri, registreerimisnumber ja kinnitamise aeg. 8.1.21. Kui muudetakse käskkirjaga kinnitatud dokumendi ühte või kahte punkti, siis käskkirja tekstis sõnastatakse muudetav(ad) punkt(id) ning kinnitatakse dokument uues redaktsioonis ja lisatakse dokumendi terviktekst. Muudetud käskkiri tunnistatakse kehtetuks. 8.1.22. Juhendi, teenuse kirjeldus, korra vms kinnitamise käskkirjale lisatakse seletuskiri, kui dokumendi kinnitamise põhjendused ei tulene käskkirjast. Seletuskirjas selgitatakse korra rakendamist, kaasnevaid kulusid jms. Muudetavate dokumentide korral kajastatakse seletuskirjas konkreetsed muudatused ja nende vajadus. 8.1.23. Muudetud või kehtetule käskkirjale/korraldusele viitab ning muudab käskkirjade staatust asjaajamistalitus. Riigihangete üldkäskkirja või korralduse muudatused viitab dokumendi koostaja. 8.1.24. Üldkäskkirja allkirjastab peadirektor või tema ülesannetesse määratud teenistuja ning korralduse allkirjastab direktor või piirkondlik strateegilise planeerimise juht. Üldkäskkirja saadab peadirektorile allkirjastamisele ainult asjaajamistalituse peaspetsialist. 8.1.25. Personalikäskkirja allkirjastab peadirektor ning puhkusekorralduse allkirjastab personaliosakonna juhataja või vajadusel peadirektor või tema volitatud teenistuja. 8.1.26. Käskkirjale ja korraldusele lisatakse koostamise alusdokumendid, mis on Deltas registreerimata (protokollide koopiad, avaldused, memod, kokkuvõtted jms). Käskkirja ja korralduse registreerimisel seostatakse (viidatakse) Deltas eelnevalt registreeritud alusdokumendid käskkirjaga või korraldusega. 8.1.27. Dokumendi koostaja ülesanne on tagada käskkirja edastamise vajalikele teenistujatele Delta kaudu täitmiseks/teadmiseks või e-kirjaga Deltast. 8.1.28. Teenistujad vormistavad avaldused ja taotlused reeglina digitaalselt Deltas. Erandjuhul võib avalduse vormistada paberil. 8.1.29. Avaldus ja taotlus kooskõlastatakse vahetu juhi poolt enne personalikäskkirja vormistamist. 8.2. Kiri 8.2.1. Kiri on asutusele, juriidilisele või füüsilisele isikule adresseeritud dokument, milles edastatakse või küsitakse teavet. 8.2.2. Kiri võib olla paberil, digitaalselt allkirjastatud dokument või e-kiri. 8.2.3. Saabunud omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud dokumendile vastatakse samaväärselt (näiteks kui kiri on dokumendiplangil ja digitaalselt allkirjastatult, siis vastus vormistatakse vastavalt) kui saatja ei ole soovinud teisiti. 8.2.4. Kirja liigid on algatuskiri, vastuskiri, kaaskiri, garantiikiri, tõend, volikiri, arhiiviteatis jm. 8.2.5. Paberil kiri vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks saadetakse adressaadile ja teine säilitatakse vastava sarja toimikus. Digitaalne kiri on ühes eksemplaris. Paberdokumendi korral allkirjastatakse mõlemad eksemplarid sinise tindi-, geel- või pastapliiatsiga. Mitmele adressaadile saadetavad kirjad vormistatakse vajalikus arvus eksemplarides. 8.2.6. Kirja vormistamisel kasutatakse vastavalt kirja liigile ja sisule järgmisi elemente: 1) aadress; 2) adressaat; 3) kasutusmärge; 4) kuupäev; 5) viit ja seosviit; 6) pealkiri; 7) tekst; 19 8) allkiri; 9) allkirjastaja; 10) lisamärge; 11) lisaadressaat; 12) koostaja. 8.2.7. Garantiikirjaga võtab amet endale kohustuse tasuda kirjas märgitud ajaks teatud kauba või teenuse kasutamise eest. Garantiikiri kehtib kuni kohustuste täitmiseni. Garantiikirja tekst peab sisaldama vähemalt: 1) andmed garantii andja kohta; 2) andmed garantii saaja kohta; 3) kauba või teenuse nimetus ja kogus. 8.2.8. Garantiikirja allkirjastab peadirektor. 8.2.9. Tõendi annab ameti välja siis, kui on vaja tõendada mõnda asjaolu, näiteks kinnitada isiku töötamist, mingit olukorda, liiklusregistri andmeid vms. Teksti märgitakse vajadusel kehtivusaeg ja asutus, kellele tõend on antud esitamiseks. 8.2.10. Volikirjad kaupade või teenuste ostmiseks vormistatakse lihtvolikirjana, mille allkirjastab peadirektor. Volikirju menetleb asjaajamistalitus. 8.2.11. E-postiga saabunud/saadetav ametlik kiri on kiri, mis sisaldab: 1) ametis konkreetse asja menetluses tähtsat fakti või asjaolu; 2) tõendust ameti tegevusest peegeldades ameti funktsioone, tegevust ja otsustusi; 3) valikuid, otsuseid või seisukohti, mis algatavad, kinnitavad või lõpetavad tehingu; 4) asutuseväliselt spetsialisti käest arvamuse küsimist; 5) infot, mis kajastab ameti seisukohti; 6) infot, mis vajab struktuuriüksuse juhi nõusolekut, kooskõlastamist või arvamust; 7) nõuet, et on vaja midagi analüüsida või andmeid koondada. 8.2.12. Arhiiviteatist, ärakirja või väljavõtet dokumendist taotletakse päringu esitaja poolt ameti arhiivilt kirjaliku avalduse alusel. Arhiiviteatise kohustuslikud koostisosad on: 1) isiku või asutuse taotluse kokkuvõtlik taasesitus; 2) arhiiviteatises kasutatud dokumendi või dokumentide lühikirjeldus, milles näidatakse vähemalt dokumendi liik ja tema loomise või saamise kuupäev; 3) dokumendil põhinev jutustav tekst, mis kajastab taotluse objekti; 4) dokumentide leidandmed; 8.2.13. Arhiiviteatise allkirjastab asjaajamistalituse juhataja. 8.3. Leping 8.3.1. Lepingu koostamisel lähtutakse ameti hankekorrast ja asjaajamiskorrast. 8.3.2. Lepingu vormistamiseks tuleb kasutada juhendite keskkonnas olevaid kinnitatud lepingupõhjasid, kui õigusosakonnaga ei ole kooskõlastatud teisiti. 8.3.3. Lepingud registreeritakse asjaajamistalituses, riigihanke tulemusel sõlmitavad lepingud võib registreerida riigihangete talitus, teemaa omandamise lepingud registreeritakse teemaa osakonnas ning töövõtu- ja käsunduslepingud füüsiliste isikutega registreeritakse personaliosakonnas. 8.3.4. Lepinguid registreeritakse liigiti valides lepingu sisestamisel Deltas vastava lepingu liigi ning lepingule vastava funktsiooni, sarja ja toimiku dokumentide loetelu järgi. Dokumentide loetelus on lepingute liigid kirjeldatud. 8.3.5. Ametile allkirjastamiseks esitatud lepingu, mis ei ole ameti lepingu põhjal, kooskõlastab enne allkirjastamist õigusosakonna teenistuja. Peadirektori käskkirjaga kinnitatud lepingupõhja alusel koostatud lepingut ei pea õigusosakonna teenistujaga kooskõlastama. 8.3.6. Lepingu allkirjastab pärast kooskõlastamist peadirektor või volitatud teenistuja. 20 8.3.7. Paberil leping allkirjastatakse vajalikus hulgas eksemplarides ning nende arv ja jaotus näidatakse ära dokumendi tekstis. Paberil lepingute kõik lehed ja lepingus nimetatud lisad allkirjastatakse. Digiallkirjastatud lepingutel on lepingu viimasel lehel märge (allkirjastatud digitaalselt). 8.3.8. Ameti algatatud leping läbib kooskõlastuse, registreeritakse enne allkirjastamist märkides eelnevalt lepingule registreerimisnumbri ning saadetakse esmalt ameti poolsele allkirjastamisele ja seejärel lepingupartnerile. Leping edastatakse lepingu haldajale või kontaktisikule teadmiseks Delta kaudu. 8.3.9. Lepingupartneri tüüplepingule Delta numbrit ei märgita (näiteks elektri-, kõneside jms lepingud). 8.3.10. Lepingu järgdokumentidena registreeritakse aktid väljamakse tegemiseks, lepingu muudatused, alustamiskorraldus, lepinguga seotud garantiidokumendid ning tööde vastuvõtuakt. 8.3.11. Lepingu muudatused menetleb asjaajamistalituse teenistuja ja kooskõlastab õigusosakonna teenistuja. 8.3.12. Ameti kui avaliku riigiasutuse lepingud on vastavalt AvTS § 36 lg 1 p 9 ja 10 avalikud ja juurdepääsupiirangut saab rakendada vaid ärisaladuse sisaldumisel lepingus või selle lisades. Amet seab ärisaladuse (AvTS § 35 lg 1 p 17) piirangu lepingule kaalutlusotsusena. 8.3.13. Kui lepingu teine pool ei ole teatanud, mida peab lepingus ärisaladuseks, siis ameti poolne lepinguhaldaja teeb hindamise ja vajadusel seab lepingule juurdepääsupiirangu. Kui teabenõude korras soovitakse lepinguga tutvuda, siis tuleb lepingupartnerilt täiendavalt küsida ärisaladuse sisaldumise kohta lepingus ja kui lepingupartner ärisaladust ei määratle, siis antakse lepingu teabeküsijale välja. 8.3.14. Töölepingud koostatakse personaliosakonnas. Töövõtulepingud ja käsunduslepingud füüsiliste isikutega koostatakse teenust telliva üksuse poolt ning kooskõlastatakse õigus- ja personaliosakonnaga. Lepingu kontaktisik edastab füüsiliste isikutega sõlmitud lepingud ja/või vastuvõetud tööde aktid lepingu alusel väljamakse tegemiseks personaliosakonnale, kes omakorda edastab nimetatud dokumendid RTK teenistujale. 8.3.15. Lepingu sisestaja lisab riigihanke pakkumuse edukaks tunnistamise korralduse või lihthanke protokolli seosdokumendina lepingu juurde. 8.3.16. Ehituslepingute järgi töö alustamise korraldus edastatakse teadmiseks asjaajamistalituse peaspetsialistile või oma piirkonna vanemreferendile. 8.3.17. Lepingu lõppemisel edastab lepingu haldur/projektijuht teate lõppemise kohta või vastuvõtu akti teadmiseks asjaajamistalituse peaspetsialistile või oma piirkonna vanemreferendile, kes märgib Deltas lepingu lõpetatuks. Akti võib saata registreerimiseks asjaajamistalituse peaspetsialistile või oma piirkonna vanemreferendile. 8.4. Protokoll 8.4.1. Protokoll on koosoleku või mõne toimingu käiku kirjeldav dokument, kus jäädvustatakse olulised asjaolud, sõnavõtud ja otsused. Koosoleku protokoll vormistatakse protokollija poolt ühes eksemplaris üldplangile või valgele paberile kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates. 8.4.2. Protokolli kohustuslikud elemendid on: 1) dokumendiliigi nimetus; 2) koostamise koht; 3) kuupäev; 4) toimumise aeg; 5) päevakord 6) koosoleku käik ja otsused; 21 7) osavõtjate nimekiri 8) allkiri; 8.4.3. Protokolli tekst peab olema selge ja täpne ning sisaldama arutusaluse probleemi põhiiseloomustust. 8.4.4. Alaliste osavõtjate ja juurdekutsutavate nimed märgitakse eraldi. Osavõtjate nimekirja võib lisada protokollile eraldi lehel. Eraldi märgitakse puudujate nimed. 8.4.5. Protokolli lisadele viidatakse vastava päevakorrapunkti järel. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud. 8.4.6. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Paberil protokolli korral vormistatakse nende allkirjad kõrvuti. 8.4.7. Protokollid registreeritakse Deltas sarjas 1-6 vastavas teematoimikus või aastatoimikus ning saadetakse sealt ka vastavalt vajadusele teenistujatele teadmiseks. 8.4.8. Ameti juhtkonna otsustuskoosoleku protokollilised otsused on ameti teenistujatele täitmiseks. Otsuse projekti eest vastutaja kohustus on kontrollida otsuse täitmist. Kõik juhtkonna liikmed on kohustatud tehtud otsuseid selgitama ja informeerima oma alluvaid teenistujaid. 8.5. Ettekirjutus 8.5.1. Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. 8.5.2. Ettekirjutuse kohustuslikud elemendid on: 1) dokumendi pealkiri (ettekirjutus); 2) adressaat, kellele ettekirjutus tehti; 3) õigusrikkumise kirjeldus; 4) vaidlustamisviide, 5) resolutsioon; 6) viit ja kuupäev; 7) allkiri ja allkirjastaja. 8.5.3. Ettekirjutus vormistatakse kirjaplangile ja menetletakse vastavalt haldusmenetluse seadusele ning eriseadustele. 8.5.4. Juhtimisõiguse äravõtmise korral juhiloa loovutamise ettekirjutuse allkirjastab büroo juhataja. 8.5.5. Teedega seotud ettekirjutuse allkirjastab teenistuja, kellel on järelevalve alane volitus seda teha. 8.6. Vaie ja vaideotsus 8.6.1. Vaie on taotlus oletatavalt õigusvastase haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks või ettekirjutuse tegemiseks haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Vaide täitmise tähtaeg on 10 kalendripäeva. 8.6.2. Vaie sisestatakse saaja poolt Deltasse vaiete toimikusse ning edastatakse täitmiseks asjaajamistalituse peaspetsialistile, kes määrab täitja ja teadmiseks saajad. 8.6.3. Vaidemenetluse tulemusena vormistatakse vaideotsus, millega lahendatakse õiguslik vaidlus ameti ja isiku vahel. 8.6.4. Vaideotsuse kohustuslikud elemendid on (vt asjaajamiskorra lisast 3 vaideotsuse näidist): 1) dokumendi pealkiri (vaideotsus); 2) ameti nimetus; 3) resolutsioon; 4) vaidlustamisviide; 5) vaide asjaolud ja menetluse käik; 6) vaideotsuse õiguslik ja faktiline põhjendus; 22 7) viit ja kuupäev; 8) allkiri ja allkirjastaja. 8.6.5. Vaideotsus vormistatakse kirjaplangile, menetletakse vastavalt haldusmenetluse seadusele ja eriseadustele. Vaideotsuse allkirjastab peadirektor või tema poolt volitatud teenistuja. 8.7. Teabenõue 8.7.1. Teabenõue on avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabenõudja poolt ametile esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabenõude korras võib välja küsida dokumenteeritud teavet. 8.7.2. Kui taotlus teabe saamiseks ei vasta teabenõude tingimustele, eelkõige kui taotletakse teavet, mille andmiseks on vajalik ameti käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine või kui taotletakse õigusalase selgituse andmist, loetakse selline teave selgitustaotluseks ning teabenõue vastatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. 8.7.3. AvTS järgi täidetakse teabenõue hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäevani, kui teabenõudja esitatud andmed on puudulikud ja neid on vaja täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev. 8.7.4. Teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest koos põhjendusega teatab teabenõude täitmiseks saanud teenistuja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. 8.7.5. Büroos vastu võetud teabenõudele märgitakse vastuvõtmise kuupäev, büroo nimetus, kus see vastu võeti, vastuvõtja nimi ja allkiri. 8.7.6. Saabunud teabenõue registreeritakse üldises korras olenemata saabumise viisist. Teabenõuet ei registreerita, kui see on anonüümne või on esitatud suuliselt või elektrooniliselt ja täidetakse viivitamata. 8.7.7. Teabenõuet ei täideta kui taotletavale teabele kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole sellele teabele juurdepääsuõigust või amet ei valda taotletavat teavet ning taotletava teabe valdajat ei ole võimalik kindlaks teha ega teabenõuet edastada. 8.8. Arve 8.8.1. Arveid menetletakse ametis ainult digitaalselt arvete keskkonnas. Paberarveid ei ole kohustuslik säilitada, va EL rahastatavate projektide arved jm finantsdokumendid. 8.8.2. Arved registreeritakse ja suunatakse kooskõlastamiseks kindlaksmääratud kooskõlastusringidele, mis on koostatud vastavalt ameti eelarvele. 8.8.3. Arvete maksimaalne kooskõlastamise aeg on ühel kooskõlastajal kaks tööpäeva. 8.8.4. Kooskõlastusring on koostatud järjekorras: 1) arve haldaja (tellija esindaja või projektijuht), kes kinnitab arve õigsust ja märgib kulukeskuse ning viitab lepingule, aktile või tellimiskirjale; 2) üksuse juht või juhi määratud teenistuja, kes jälgib eelarvet; 3) FHO kontroller, kes kontrollib arve õigsust, lisab kulukohad ja konteeringu ning edastab arve RTK teenistujale. 8.9. Registerpandi kandemäärus, puuduste kõrvaldamise määrus, kandeavalduse rahuldamata jätmise määrus ja määruskaebus 8.9.1. Kui registerpandi kandemäärus rahuldatakse täielikult, siis kandemäärust eraldi ei vormistata. Registerpandi kanded tuleb teha viivitamata. Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument ja puudust on võimalik kõrvaldada, tuleb teha puuduste kõrvaldamise määrus. Kui kanne jäetakse mingil põhjusel tegemata, siis tehakse registerpandi kandemäärus kande rahuldamata jätmise kohta. 23 8.9.2. Registerpandi puuduste kõrvaldamise määruse, kandemääruse ja määruskaebuse menetluse tähtaeg on vastavalt seaduses sätestatud tähtaegadele. 8.9.3. Puuduste kõrvaldamise määruse ja kandeavalduse rahuldamata jätmise kandemääruse kohustuslikud elemendid on: 1) dokumendi pealkiri (registerpandi kandemäärus); 2) resolutsioon; 3) vaidlustamisviide 4) puuduste kõrvaldamise määruse asjaolud ja õiguslik põhjendus (puuduste kõrvaldamise määruse korral); 5) kandemääruse asjaolud ja õiguslik põhjendus (kandeavalduse rahuldamata jätmise korral); 6) viit ja kuupäev; 7) allkiri ja allkirjastaja. 8.9.4. Puuduste kõrvaldamise määruse ja kandeavalduse rahuldamata jätmise määruse koostab sõidukite registriosakonna peaspetsialist Deltas saabunud pandilepingu juurde. 8.9.5. Üldjuhul koostatakse puuduste kõrvaldamise määrus ja kandeavalduse rahuldamata jätmise määruse kandeavaldusega samas vormis. Kokkuleppel avaldajaga võib paberdokumendina esitatud avaldusele vormistada määrused digitaalse dokumendina või vastupidi. 8.9.6. Määrused vormistatakse registerpandi kandemääruse plangile ja need allkirjastab registreerimise talituse peaspetsialist. 8.9.7. Allkirjastatud määrused edastatakse avaldajale (pandilepingu esitajale või esitajatele) kaaskirjaga. Pärast puuduste kõrvaldamise määruse või kandeavalduse rahuldamata jätmise määruse allkirjastamist koostab registreerimise talituse peaspetsialist kaaskirja viivitamata pärast määruse allkirjastamist, kaaskiri registreeritakse Deltas määruse juurde. Kui saabunud avaldus ja kandemäärus on digitaalne ja saadetud meile digitaalselt, siis võib digitaalse kandemääruse saata e-postiga ilma kaaskirja vormistamata. 8.9.8. Kui esitatud avaldus ja lepingud on digitaalselt allkirjastatud, siis edastatakse määrus koos kaaskirjaga avaldajale(te) ametile teadaolevatele e-posti aadressi(de)le või riigiportaali eesti.ee kaudu. Kui avaldus ja leping on lihtkirjalik (paberdokument), postitatakse määrus tähitult avaldaja(te) ametile teadaolevatele aadressi(de)le. Avaldaja(te) nõusolekul võib määrused kätte toimetada muul viisil (digitaalse avalduse puhul kaaskiri ja määrus paberdokumendina, paberdokumendi puhul digitaalsena). Saatev e-kiri salvestatakse *msg vormingus registerpandi määruse lisasse. 8.9.9. Kui avaldaja soovib määrust saada kätte (büroos), siis antakse see üle allkirja vastu. Dokumendi kätteandja on kohustatud kontrollima isikusamasust ning kätteandmise kohta tuleb teha märge kandeavaldusele. 8.9.10. Kui notar tõestas avalduse või tema poolt kinnitatud avalduse aluseks oleva tehingu (pandilepingu), toimetatakse määrus kätte notarile kui avaldaja esindajale ja avaldajale ning samuti teadmiseks lepingus olevatele osapooltele. 8.10. Registerpandi kandemääruse peale esitatud määruskaebus 8.10.1. Võimalik määruskaebus esitatakse ametile kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 8.10.2. Määruskaebus registreeritakse kandeavalduse juurde Deltas ja otsustatakse määruskaebuse menetlusse võtmine viivitamata. Kui määruskaebust menetlusse ei võeta (kontrollitakse kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud), teeb amet määruskaebuse menetlusse võtmise keeldumise kohta määruse. Määrus peab 24 vastama samadele nõuetele kui puuduste kõrvaldamise määrus või kandemäärus rahuldamata jätmise korral ja pärast allkirjastamist edastatakse kaaskirjaga avaldajale. 8.10.3. Kui registripidaja rahuldab määruskaebuse teeb vastutav teenistuja selle kohta määruse. Määruse kohustusliku elemendid on samad mis puuduste kõrvaldamise määrusel või kande rahuldamata jätmisel määrusel. 8.10.4. Kui ameti määruskaebust ei rahuldata 5 päeva jooksul või saaks selle rahuldada üksnes osaliselt, edastab registreerimise talituse peaspetsialist määruskaebuse koos kõikide asja materjalidega viivitamata läbivaatamiseks ja lahendamiseks Harju Maakohtule. 8.10.5. Kõik dokumendid edastatakse koos kaaskirjaga, mis registreeritakse Deltas menetluse aluseks oleva määruskaebuse alla. 8.11. Ameti sisemist töökorraldust reguleerivate dokumentide ja välistele osapooltele suunatud juhendite vormistamine 8.11.1. Ameti töökorraldust reguleerivad dokumendid on: 1) kaudse ja otsese avaliku teenuse kirjeldus, 2) tugiprotsessi kirjeldus; 3) välistele osapooltele kasutamiseks mõeldud juhend; 4) kaudse või otsese teenuse juurde kuuluv juhend; 5) tugiprotsessi juurde kuuluv juhend; 6) kasutusjuhis (detailne juhis teenistujatele spetsiifiliste toimingute teostamiseks – nt „Pildi sidumine isikuga ARIS-es“). 8.11.2. Dokumentide vormistamine ja allkirjastamine: Dokument Dokumendi Vormistamise vorm Allkirjastaja liik Deltas Kaudse teenuse kirjeldus üldkäskkiri teenuse/tugiprotsessi peadirektor kirjelduse põhi (lisa 4) Otsese avaliku teenuse korraldus teenuse/tugiprotsessi direktor kirjeldus kirjelduse põhi (lisa 4) Tugiprotsessi kirjeldus üldkäskkiri teenuse/tugiprotsessi peadirektor kirjelduse põhi (lisa 4) Kaudse või otsese teenuse korraldus sisemise töökorraldusliku direktor juurde kuuluv juhendi kirjeldamise põhi juhend/eeskiri/reeglid vms (lisa 5) Tugiprotsessi juurde üldkäskkiri sisemise töökorraldusliku peadirektor kuuluv juhendi kirjeldamise põhi juhend/eeskiri/reeglid/kord (lisa 5) või vms juhendmaterjalide vormistamise põhi Välistele osapooltele üldkäskkiri juhendmaterjalide peadirektor kasutamiseks juhend vormistamise põhi Ameti strateegia, üldkäskkiri juhendmaterjalide peadirektor põhimõtted, hea tava vormistamise põhi Kasutusjuhis ei kinnitata 8.11.3. Kõik punktis 8.11.1 nimetatud dokumendid peavad olema tähistatud versiooninumbriga. 8.11.4. Juhendi kehtestamise eelduseks on kinnitatud tugiprotsessi- või teenuse kirjeldus. Juhendis viidatakse otsese või kaudse teenuse kirjeldusele, mille juurde see kuulub. 8.11.5. Tugiprotsessi-, kaudse ja avaliku teenuse ning sisemise töökorraldusliku juhendi põhjad on asjaajamiskorra lisad vastavalt 4 ja 5 ja on kättesaadavad juhendite keskkonnas. 25 8.11.6. Juhendmaterjalide vormistamise põhi on kinnitatud peadirektori käskkirjaga ning on kättesaadav juhendite keskkonnas. 8.11.7. Tugiprotsessi või teenuse omanik kaasab kirjelduse koostamisse seotud osapooled, riskijuhi, avalike teenuste arendusjuhi ja asjaajamistalituse juhataja ning kooskõlastab nendega dokumendi enne kinnitamismenetluse algatamist Deltas. Kooskõlastajad nimetatakse tugiprotsessi või teenuse lõpus. 8.11.8. Tugiprotsessi- ja teenuse juhi ülesanne on korraldada juhendite keskkonnas dokumentide avalikustamine, ajakohasena hoidmine ja muudatustest teavitamine. 8.11.9. Tugiprotsessi- ja teenusekirjelduse või sisemise töökorraldusliku juhendi juurde kuuluvat detailset kasutusjuhist ei kinnitata, kuid protsessijuht vastutab selle eest, et protsessiga seotud osapooltele on seda tutvustatud ja dokument on juhendite keskkonnas avalikustatud. 8.11.10. Protsessi- ja teenusekirjelduse ning juhendid kui käskkirja või korraldusega kinnitatavad dokumendid menetletakse vastavalt käskkirjade menetlemise reeglitele. 8.11.11. Asjaajamistalitus korraldab kõigi tugiprotsessi- ja teenusekirjelduste, juhendite ja kasutusjuhiste avalikustamise juhendite keskkonnas. 8.12. Akt 8.12.1. Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud teenistuja poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks või kinnitamiseks. 8.12.2. Aktina vormistatakse dokumentide, töö ja asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine, riigivara valduse üleandmine ja vastuvõtmine ning säilitustähtaja ületanud dokumentide hävitamine. 8.12.3. Akt vormistatakse üldplangile, vastavale dokumendivormile või valgele paberile vajalikus hulgas eksemplarides. 8.12.4. Akti vormistamisel kasutatakse järgmisi elemente: 1) dokumendiliigi nimetus; 2) kuupäev; 3) registreerimisnumber; 4) koostamise koht; 5) pealkiri; 6) tekst; 7) allkirjad; 8) allkirjastaja(d); 9) autor, kui akt koostatakse valgele paberile. 8.12.5. Aktil võivad olla lisad. Aktile kirjutavad alla kõik akti koostamise juures viibinud isikud. Vajadusel akt kinnitatakse. 8.12.6. Aktid registreeritakse Deltas vastava dokumendi sarja või dokumendi järgdokumendina (lepingu aktid lepingu juurde). 9. DOKUMENTIDE HALDAMINE 9.1. Dokumentide loetelu kehtestamine 9.1.1. Amet kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks, liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks dokumentide loetelu. 9.1.2. Ametis on kasutusel funktsioonipõhine dokumentide loetelu, mille kehtestab peadirektor tähtajatult. Dokumentide loetelu koostamise põhimõtted ja ülesehitus on kirjeldatud dokumentide loetelu sissejuhatuses. 9.1.3. Dokumentide loetelu koostab üksuste ettepanekute alusel asjaajamistalituse juhataja, kes jälgib muutmise vajadust ja teeb vastavad muudatused. 26 9.1.4. Dokumentide loetelus on sarja juures märgitud, millises keskkonnas toimub dokumentide registreerimine ja menetlemine. 9.1.5. Asjaajamiskorra punkt 9 reguleerib paberdokumentide ja Deltas aktiivsest asjaajamisest väljunud dokumentide haldamist. 9.2. Dokumentide hoidmine asjaajamises 9.2.1. Asjaajamisaasta vältel kogutakse ja paigutatakse paberdokumendid registraatoritesse vms (edaspidi toimik) vastavalt dokumentide loetelus märgitud dokumendisarjale. 9.2.2. Digitaalseid dokumente hoitakse elektrooniliselt Deltas andmekandjatel ja välisel kõvakettal. Digitaalseid dokumente ja paberdokumente sisaldavates sarjades võivad moodustuda nn hübriidtoimikud (osa dokumente paberil ja osa digitaalsed). 9.2.3. Iga üksus on kohustatud kaitsma oma dokumente ja andmekandjaid hävimise, kahjustumise või varguse eest ning vältima neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 9.2.4. Töö käigus tekkinud isikuandmeid või muid juurdepääsupiiranguid sisaldavaid dokumentide koopiaid ei visata olmeprügi hulka, vaid hävitatakse paberihundis, tuuakse asjaajamistalitusele või pannakse spetsiaalsesse konteinerisse hävitamiseks. 9.3. Paberdokumentide hoidmine 9.3.1. Asjaajamisaasta lõppedes korrastavad üksuste teenistujad oma juhi korraldusel aasta jooksul tekkinud dokumendid. 9.3.2. Toimikule märgitakse vähemalt: 1) pealkiri ehk sarja nimetus (kajastab toimikusse koondatud dokumentide koosseisu ja sisu); 2) sarja tähis; 3) piirdaatumid; 4) toimiku järjekorranumber arhiiviloetelu järgi; 5) märge juurdepääsupiirangu kohta (selle olemasolul); 6) säilitustähtaeg. 9.3.3. Kirjavahetuse toimikus olevad kirjad süstematiseeritakse järgmiselt: 1) algatuskiri; 2) küsimuse lahendamise käigus tekkinud dokumentatsioon kronoloogilises järjestuses; 3) vastuskirjad, mis järjestatakse kronoloogiliselt registreerimisel saadud numbri järgi (viimasena saabunud/väljastatud kiri on viimane) ja terviklikult; 4) kirjavahetuse lõpetab selles asjas viimati koostatud või saadud dokument. 9.3.4. Asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid hoitakse toimikus koos ja järjestatakse kronoloogiliselt, nii et need käsitleksid asja terviklikult. 9.3.5. Kui sarja tekib asjaajamisaasta jooksul vähe dokumente, siis võib ühes toimikus hoida kuni viie asjaajamisaasta dokumente. 9.3.6. Alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga dokumendid tuleb üle anda asjaajamisaasta lõppedes üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kahe aasta möödumisel asjaajamistalitusele. Üleantud dokumente hoitakse arhiivihoidlas. 9.3.7. Ehitusprojektid ja täitedokumentatsioon antakse arhiivi üle pärast ehituse lõppu järgneva kalendriaasta kolme kuu jooksul. Kui projekt- ja täitedokumentatsiooni eksemplare on ameti erinevates arhiivihoidlates mitu, siis pikaajaliseks säilitamiseks korrastatakse ainult üks eksemplar. 9.3.8. Teenistuslehed, töölepingud ja isikutoimikud loetakse asjaajamises lõpetatuks teenistuja töölt lahkumise aastal. 9.3.9. Kuni 10-aastase säilitustähtajaga (lühiajalise säilitustähtajaga) dokumente võib hoida tööruumis, kus on välditud kõrvaliste isikute juurdepääs dokumentidele kuni nende hävitamiseks eraldamiseni. Büroodes hoitakse lahendatud dokumente ainult arhiiviruumis. 27 9.3.10. Säilitustähtaja lõppedes kuuluvad dokumendid hävitamisele vastavalt asjaajamistalituses koostatud hävitamisaktile. Ruumipuudusel või muul põhjusel võib anda lühiajalise säilitustähtajaga dokumente arhiivihoidlas säilitamiseks üle akti alusel varem. 9.4. Digitaalsete dokumentide hoidmine 9.4.1. Digitaalsete dokumentide hoidmine: 1) üldjuhul säilitatakse digitaalsed dokumendid koos metaandmetega Deltas või vastavas andmekogus alates registreerimisest kuni säilitustähtaja lõppemiseni ja hävitamiseni; 2) digitaalseid dokumente hoitakse tihendamata ja krüpteerimata; 3) pikaajalise säilitusväärtusega ja arhiiviväärtuslikud digitaalsed dokumendid nagu ehitusprojektid ja remondiobjektide teostusdokumentatsioon säilitatakse serveris ja arhiivieksemplar välisel kõvakettal ja kasutuskoopia andmekandjatel; 4) andmekandjatele salvestamisel ja nende hoidmisel järgitakse arhiivieeskirja ja Rahvusarhiivi juhendite nõudeid. 9.4.2. Deltas dokumentide haldamise eest vastutab asjaajamistalitus. 9.4.3. Deltas on aktiivses kasutuses olevad dokumendid dokumentide loetelus ja aktiivsest kasutusest väljunud dokumendid arhivaalide loetelus. 9.4.4. Delta arhivaalide loetellu arhiveeritakse suletud toimikud. 9.4.5. Delta arhivaalide loetelus olevad dokumendid on kasutatavad, terviklikud ja autentsed kogu neile määratud säilitustähtaja jooksul. 9.5. Dokumentide arhiveerimine ja hävitamine 9.5.1. Ameti üksused esitavad kuue kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu asjaajamisest väljunud pabertoimikute arvu asjaajamistalituse juhatajale, kes täiendab saadud andmete põhjal arhiiviloetelu. 9.5.2. Kõik tekkinud dokumendid olenemata säilitusajast, arhiiviväärtusest ja teabekandjast võetakse arvele ja arhiiviloetelu täiendatakse kuue kuu jooksul pärast asjaajamisperioodi lõppu. 9.5.3. Arhiiviloetelus kirjeldatakse toimikud dokumentide loetelus kehtestatud sarjade kaupa. 9.5.4. Andmed toimikute hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks eraldamise kohta viiakse arhiiviloetelusse sisse jooksvalt. 9.5.5. Arhiiviloetelu peetakse elektrooniliselt ameti dokumentide haldamise programmis, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) ameti nimi; 2) funktsiooni tähis ja nimetus; 3) sarja tähis ja nimetus; 4) säilitustähtaeg; 5) toimiku järjekorra number; 6) toimiku pealkiri; 7) hulk; 8) piirdaatumid; 9) toimiku asukoht; 10) avaliku arhiivi hindamisotsus; 11) dokumentide teabekandja (meedium). 9.5.6. Arhiiviloetelus võib toimikuid, mille säilitustähtaeg ei ületa 10 aastat, loetleda summaarselt. 9.5.7. Pikaajalise või alatise säilitustähtajaga dokumendid ja arhivaalid korrastatakse, süstematiseeritakse ja säilitatakse vastavalt arhiivieeskirjas ja Rahvusarhiivi juhendites esitatud nõuetele. 28 9.5.8. Dokumentide ja arhivaalide ettevalmistamise pikaajaliseks säilitamiseks korraldab asjaajamistalitus. 9.5.9. Alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga digitaaldokumendid säilitatakse säilivuskindlal kandjal ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna. 9.5.10. Dokumendid, mille säilitustähtaeg on möödunud ja millel puudub arhiiviväärtus, eraldatakse hävitamiseks avaliku arhiivi hindamisotsuse alusel. 9.5.11. Asjaajamistalitus koostab dokumentidele hävitamisakti, kuhu märgitakse hindamisotsus(ed), dokumentide hävitamise viis ja kuupäev. Hävitamisakti allkirjastab asjaajamistalituse juhataja ja akt registreeritakse Deltas. 9.5.12. Deltas filtreeritakse välja dokumentide toimikud, mille säilitustähtaeg on möödunud. Süsteem koostab dokumentide hävitamisakti. 9.5.13. Dokumendi hävitamisel kustutab Delta terviklikult dokumendi ja dokumendiga seotud andmed (metaandmed, failid, seosed, töövood) ning selle toimiku alla, kus dokument asus, lisab hävitamise kirje. 9.5.14. Toimiku hävitamisel kustutab Delta terviklikult toimiku ja sellega seotud andmed (metaandmed, seosed, töövood) ning selle sarja alla, kus dokument asus, lisab hävitamise kirje. 9.5.15. Paberdokumendid hävitatakse kuu aja jooksul hävitamisakti allkirjastamisest ja registreerimisest. Dokumentide füüsilise hävitamise eest vastutab asjaajamistalituse juhataja, vanemreferendid ja büroos büroo juhataja. 9.5.16. Dokumentide hävitamise viis sõltub teabekandjast (purustamine, kustutamine teabekandjalt vm). 9.5.17. Avalikule arhiivile antakse üle avaliku arhiivi poolt hinnatud arhivaalid. Üleandmise kohustus tekib 10 aastat pärast arhivaali tekkimist ja temaga seotud asjaajamise lõppemist. Üleandmiseks koostab asjaajamistalituse juhataja avalikule arhiivile vastava taotluse ja arhiiviskeemi. 9.6. Dokumentidele juurdepääsu võimaldamine 9.6.1. Ameti teenistujatel on õigus asjaajamistalituse teenistuja loal või juuresolekul vabalt kasutada arhiivis olevaid dokumente (välja arvatud piiratud juurdepääsuga) – tutvuda nendega kohapeal, laenutada tööks vajalikke toimikuid või teha dokumentidest koopiaid. Dokumentide ja arhivaalide laenutamine registreeritakse arhiivimaterjalide registreerimise raamatus kasutaja allkirja vastu ning tagastatakse kohe, kui dokumente enam tööks ei vajata. 9.6.3. Arhiveeritud personalidokumente võivad kasutada personaliosakonna teenistujad ja arhiivi eest vastutavad teenistujad. 9.6.4. Kõik päringud ameti arhiivist registreeritakse Deltas. 9.6.5. Juurdepääsupiiranguga dokumentidele võimaldatakse juurdepääs õigusaktides sätestatud korras. 9.6.6. Dokumentide ja arhivaalide kasutamine ei tohi kahjustada nende seisukorda ega ohustada säilimist. 9.6.7. Juriidilise või füüsilise isiku taotlusel on amet kohustatud väljastama dokumentidest ärakirju, väljavõtteid või arhiiviteatisi, samuti võimaldama tutvuda dokumentidega arhiivis, välja arvatud need dokumendid, millel on juurdepääsupiirang. 9.6.8. Dokumentidele ja arhivaalidele tekkida võiva mistahes ohu ennetamiseks ja nende kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ning kahjude kõrvaldamiseks kehtestatakse arhiivi ohuplaan. 9.6.9. Arhiivi ohuplaanis on ameti hoonete üldiseloomustus, arhiiviruumide kirjeldused, ennetusmeetmed ohuolukorra vältimiseks, personali vastutusalad hädaolukordades, tegutsemisjuhised erinevates hädaolukordades (tulekahju, veeõnnetus, biokahjustused vms), hädaolukorrast teavitamise korraldus, kommunikatsioonisüsteemide ja nende lülitussõlmede asukohad, hoonete haldamisega seotud asutuste kontaktid, olemasoleva 29 hädaabivarustuse loetelu, viited dokumentide taastamistööde korraldamisele ning prioriteetsete arhivaalide asukohad arhiivihoidlates. 9.7. Sõidukite registreerimistoimingute dokumentide skaneerimine ja arhiveerimine 9.7.1. Liiklusregistri toimingute paberil dokumendid süstematiseeritakse liiklusregistrist saadud arhiivinumbrite kasvavas järjestuses, digitaalsete dokumentide alusel tehtud toimingute teave kajastatakse toimikusse paigutataval koondlehel. 9.7.2. Digitaalseks tööeksemplariks skaneerimisele määratud korrastatud paberil alusdokumendid paigutatakse skaneerimiskarpi ja saadetakse skaneerimiskohta, kus dokumendid skaneeritakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1,5 kuu jooksul. 9.7.3. Büroojuht toimetab skaneeritava materjali skaneerimiskohta sagedusega eelmise kalendrikuu materjal järgneva kuu alguseks. 9.7.4. Pärast skaneerimist tõstetakse paberil alusdokumendid koos sinna juurde kuuluva teabega toimikusse ning arhiveeritakse vastavalt dokumentide loetelule ja käesolevale asjaajamiskorrale. 9.8. Kehtetute juhilubade ja -tunnistuste hävitamine 9.8.1. Büroosse saabunud ja liiklusregistris kehtetuks märgitud juhiload, sõidumeeriku- ja autojuhikaardid, mootorsõiduki juhendaja, õpetaja, ADR, väikelaeva-, jeti- ja kutsetunnistused saadetakse asjaajamistalitusele hävitamiseks või hävitatakse büroos. Hävitamise korraldamise eest vastutab büroo juhataja. 9.8.2. Hävitamise sagedus sõltub kehtetute juhilubade hulgast, kuid mitte harvem kui kord kalendriaastas. 9.8.3. Juhilubade ja -tunnistuste vahetusega büroosse jäävad kehtetud dokumendid säilitatakse koos uue dokumendi kätteandmise lehega kuni hävitamiseks eraldamiseni. 9.8.4. Büroos säilitatakse kehtetud dokumendid kuni hävitamiseni seifis või lukustatud kapis vältides kõrvaliste isikute juurdepääsu dokumentidele. Dokumentide hoidmise eest büroos vastutab büroo juhataja 9.9. Raamatukogu kasutamine 9.9.1. Ameti raamatukogus säilitatakse ja laenutatakse ameti teenistujatele ainult tööks vajaminevaid raamatud ja informatiivseid väljaandeid (edaspidi teavikud). Erialakirjandust võib laenutada pikemaks ajaks – pidevaks töökohal kasutamiseks. 9.9.2. Ameti raamatukogus säilitatavaid teavikuid laenutatakse samuti ameti välistele raamatukogus registreeritud lugejatele. 9.9.3. Tööks vajaliku teaviku soetamine toimub teenistuja põhjendatud ettepanekul. Vastava ettepaneku teeb huvitatud teenistuja oma üksuse juhile, kes kooskõlastab selle asjaajamistalituse juhatajaga, misjärel korraldatakse teaviku hankimine. 9.9.4. Kõik ameti hangitud teavikud võetakse arvele. 9.9.5. Asjaajamistalituse peaspetsialist: 1) võtab MAs arvele uued sissetulevad raamatud, juhendid, aruanded, kogumikud jms, CD-d ja DVD-d; 2) registreerib lugejad vastavas registris; 3) laenutab erialast kirjandust. 10. PITSATITE KASUTAMINE 10.1. Pitsatite arvestus ja register 10.1.1. Pitsatite tellimist, arvestust ja registrit peab finants- ja haldusosakonna haldustalituse peaspetsialist. 10.1.2. Pitsatid registreeritakse haldustalituse pitsatite registris. 30 10.1.3. Pitsatite registreerimisel tehakse järgmisi kandeid: 1) kande number ja kuupäev; 2) pitsati nimetus; 3) pitsati jäljend; 4) pitsati kirjeldus; 5) pitsati kasutusala ja kasutuselevõtu alus; 6) isiku nimi, kellele antud (pitsati asukoht); 7) pitsati tagasisaamise kuupäev; 8) pitsati hävitamise kuupäev ja akti number. 10.1.4. Ametis on kasutusel järgmised pitsatid: 1) riigivapiga 2 Maanteeameti pitsatit; 2) Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid; 10.2. Riigivapiga pitsat 10.2.1. Ameti riigivapiga pitsati pitseri sõõri läbimõõt on 35 millimeetrit ja selle keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on kiri „MAANTEEAMET“ ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitseritest. 10.2.2. Välissuhtlusel kasutatakse ameti riigivapiga pitsatit, millel on lisaks punktis 2.2 kirjeldatule pitseri sõõri alumisel äärel kiri „ESTONIAN ROAD ADMINISTRATION“. 10.2.3. Riigivapiga pitsateid tuleb hoida lukustatud tulekindlas hoiuruumis, kuhu võõrastel isikutel puudub juurdepääs. Riigivapiga pitsati kasutamise, hoidmise, säilitamise ja vajadusel hävitamise eest vastutab asjaajamistalituse peaspetsialist. 10.2.4. Riigivapiga pitsateid kasutatakse ametis juhul, kui see on õigusaktiga ette nähtud ja järgmistel dokumentidel: 1) sõitjate bussiveo liiniloal ja sõiduplaanil; 2) vajadusel tõenditel välisriigile esitamiseks. 10.3. Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid 10.3.1. Ametis on kasutusel järgmised Maanteeameti nimetusega lihtpitsatid: 1) Maanteeameti nimetusega lihtpitsat (kasutatakse koopial, väljavõttel, ärakirjal); 2) reljeefne lihtpitsat (kasutatakse tänukirjal ja tehnoülevaatajate atesteerimistunnistusel); 3) personaliosakonna pitsat (kasutatakse koopial, tõendil, väljavõttel, ärakirjal, tööraamatul, tänukirjal ja teenistuslehel). 4) tehnoosakonna pitsat (kasutatakse ATP ja CEMT ning tehnoülevaatuse rahvusvahelisel ja tüübivastavuse tunnistusel); 5) teenindusbüroo (esinduse) pitsat (kasutatakse teenindusbüroodes dokumendi tõestatud koopial, ärakirjal, tõendil, piiratud juhtimisõigusega ja rahvusvahelisel juhiloal ning õpetaja tunnistusel, PROOV žurnaalil, mootorsõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul). 10.3.2. Maanteeameti ja reljeefne lihtpitsat on sõõrikujuline, keskel on Maanteeameti nimetus ja servades 4 tärni. 10.3.3. Personaliosakonna pitsat on sõõrikujuline, keskel on Maanteeameti nimetus ja allservas osakonna nimetus. 10.3.4. Teenindusbüroo pitsat on sõõrikujuline, keskel on Maanteeameti nimetus ja allservas sõna „Teenindusbüroo“. 10.3.5. Tehnoosakonna pitsat on sõõrikujuline ja keskelt kiirtega, ülaservas on Maanteeameti nimetus eesti keeles ja allservas inglise keeles. 10.3.6. Maanteeameti lihtpitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab vastava üksuse juht, kellele pitsat on väljastatud. 31 10.4. Pitsatite kehtetuks tunnistamine ja hävitamine 10.4.1. Rikutud ja kasutusest väljuvad pitsatid tagastab üksuse juht pitsatite registrit pidavale haldustalituse teenistujale. 10.4.2. Pitsatite hävitamise kohta koostatakse akt. Akti allkirjastab koostaja ja kinnitab finants- ja haldusosakonna juhataja. 10.4.3. Rikutud ja kehtetud pitsatid hävitatakse purustamise teel. Hävitatud pitsatite kohta tehakse märge pitsatite registrisse. 10.4.4. Riigivapiga pitsati kasutamise lõpetamisest teatatakse Riigikantseleile kooskõlas riigivapi seadusega. 32 RINGKÄIGULEHT Lisa 2 Teenistuja ees- ja perekonnanimi: ______________________________________________________________ Struktuuriüksus: ___________________________________________________________________________ Teenistuskoha nimetus:_______________________________________________________________________ Teenistuskoha asukoht (aadress): _______________________________________________________________ Teenistussuhte lõpetamise/peatamise kuupäev (viimane päev tööl): __________________________________ Teenistuja on kohustatud hiljemalt teenistusest vabastamise või töölepingu lõpetamise päeval tagastama tema valduses olevad Maanteeametile kuuluvad töövahendid ning muud materiaalsed väärtused ning asjaajamises pooleliolevad/lõpetatud dokumendid. 1. Töövahendid: Jr Töövahendi nimetus* Üleantava töövahendi või muu Teenistuja, kes võtab üle k materiaalse väärtuse täpne töövahendi või muu materiaalse nr loetelu väärtuse ning vastuvõtmise kuupäev 1 IT-vahendid (arvuti, sülearvuti kott, andmesidepulk, mäluseadmed jms) 2 Mobiiltelefoni aparaat 3 Mobiiltelefoni SIM kaart, mobiiltelefoni kululimiidi ületamise kinnipidamine 4 Kütuse- ja pesulakaart, ametiauto 5 Ametiauto lisatarvikud (ELTRIP, vilkur jms) 6 Ametiriietus Rinnasilt 7 8 Pitsat 9 Tööruumi võtmed 10 Ametitõend/eksamineerija tunnistus 11 Muud varad/väärtused 2. Kasutusõigused, dokumendid ja ligipääsud Jrk Töövahendi nimetus* Töövahendi, keskkonna või Teenistuja kes sulgeb kasutusõiguse nr andmebaasi täpne nimetus või kes kinnitab eeltoodu sulgemist ning sulgemise kuupäev 1 Andmekogude kasutusõigused 2 Töötaja Maanteeameti konto sulgemine/LHP** puhul peatamine 3 E-kirjade säilitamise vajaduse periood lahkumisel 4 Sport ID konto olemasolu 5 Tööalane dokumentatsioon ja info teenistuja täitmata tööülesannete kohta 6 Teenistuja, kes asub lahkuva teenistuja ülesandeid täitma (asendaja) *Varade/väärtuste loetelu võib vajadusel täiendada. Juhul kui nimetatud töövahend või muu materiaalne väärtus puudub, siis vastav lahter jääb täitmata. **LHP – lapsehoolduspuhkus Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas: kood kuupäev: TUGIPROTSESSI/TEENUSE KIRJELDUS KOOS TÄHISEGA: tugiprotsessi, otsese, kaudse või või avalikule sektorile osutatava avaliku teenuse nimetus 1. Eesmärk Kirjeldada, millist väärtust tugiprotsess või teenus loob sise- või väliskliendile. 1.1. Tugiprotsessi/teenuse mõõdikud Mõõdavad püstitatud eesmärgi täitmist. 1.2. Tugiprotsessi/teenuse sihtrühm Teenuse tarbija ehk kellele teenus või protsess on suunatud. 1.3. Tugiprotsessi/teenuse huvigrupid Huvitatud või potentsiaalselt mõjutatud osapooled. 1.4. Teenuse osutamise kanalid Teenindusbüroo Väline osapool e-teenindus e-post telefon 1.5. Teenuse osutamiste arvu määramise metoodika. Kuidas leitakse teenuse osutamise arv, mida kasutatakse teenuste hinnastamisel. 2. Tugiprotsessiomanik/teenuse omanik Ametinimetus (teenistuja, kes otsustab teenuse eesmärgistamise, sihtrühmade kindlaksmääramise ja järelevalve üle. Vastutab teenuse efektiivse ja tulemusliku toimimise eest). 3. Tugiprotsessijuht/teenuse juht Ametinimetus (teenistuja, kes vastutab igapäevaselt teenuse v põhiprotsessi etapi toimimise eest, töötab koostöös teenuse osutajatega välja teenuse kvaliteedi hindamise alused ja mõõdikud, teeb ülevaateid kvaliteedist ja probleemidest, töötab välja parendustegevused. Teeb ettepanekuid teenuse omanikule eelarve paremaks planeerimiseks. Vastutab eesmärkide saavutamise eest). 4. Mõisted ja lühendid Antud kirjelduse käigus kasutatavad terminid, mis ei ole üheselt mõistetavad. mõiste nimetus - mõiste selgitus ; mõiste nimetus - .... 5. Tugiprotsessi/teenuse sisendid Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas: kood kuupäev: Tegevus või tegevused, mis käivitavad protsessi. Tabelis näited. Sisendi nimi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine Riiklik Digitaalne REIS ressursiallokatsioon (RES kontrollnumbrid) THK Digitaalne Ei säilitata muudatusettepanekud 6. Tugiprotsessi/teenuse väljundid Teenused või sisend, mis käivitab põhiprotsessi järgmise etapi. Tabelis näited. Väljundi nimi Väljundi vorm Väljundi talletamine/säilitamine Juhtimisõigus Kanne liiklusregistris Ei säilitata Kooskõlastus Digitaalne Sari 15-2; DHS; säilitustähtaeg 7 aastat 7. Lühikirjeldus Annab ülevaate teenuse või tugiprotsessi sisust. 8. Osapooled ja vastutus Osapool (ametinimetus v asutus v amet v Vastutus protsessi raames isik) 9. Seotud dokumendid 9.1 Õigusaktide loetelu  Õigusakti nimetus+ link õigusaktile (5 olulisemat);  ...........; Link pannakse nimetuse taha 9.2 Seotud juhendid, kasutusjuhised ja muud dokumendid (nt eeskiri, normid, reeglid…) Sisemiseks ja välimiseks kasutamiseks mõeldud juhendid ja kasutusjuhised, mis on seotud kirjeldatud tugiprotsessi või teenusega. 10. Viited Viited kodulehele, strateegiatele, põhimõtetele jm üldistele dokumentidele. Võivad olla ka ameti välised Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas: kood kuupäev: 11. Protsessiskeem Protsessiskeem peab andma ülevaate tugiprotsessi või teenuse kulgemise üldisest loogikast. Mis on sisendid ja väljundid, kes suures pildis millegi eest vastutab, kes on kaasatud osapooled ning millised on olulisemad otsustuskohad. Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas: kood kuupäev: Protsessiskeem pannakse dokumendis eraldi lehele ja horisontaalpaigutusega. Protsessiskeemis kasutatavad olulisimad sümbolid. Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas: kood kuupäev: 12. Protsessikirjeldus Protsessikirjeldus on protsessiskeemi selgitav sõnaline väljendus, mis järgib protsessiskeemi. Protsessikirjeldus lähtub protsessiskeemist. Tegevuste pealkirjad peavad kattuma kirjelduses kasutatavate pealkirjadega. 12.1. Tegevus A Tegevuse kirjeldus ja viited juhenditele, mis on kajastatud punktis 9.2. 12.1.1. Tegevuse kirjeldus 12.1.2. …. 12.2. Tegevus B 12.2.1. Tegevuse kirjeldus 12.2.2. ….. 13. Toetavad infosüsteemid Peavad kattuma skeemil välja toodud infosüsteemidega. Infosüsteemi/e-teenuse nimetus Kirjeldus, milleks kasutatakse 14. Seotud riskid Teenusega Riski kirjeldus Riski tase Maandamistegevused seotud riski nimetus 15. Isikuandmete töötlemine 15.1. Isikuandmete töötlemise alus Andmekaitse üldmääruse artikkel ja/või isikuandmete kaitse seaduse või muu õigusakti paragrahv, mille alusel töödeldakse? 15.2. Töödeldavad andmed Milliseid isikuandmeid (nt eriliigilisi isikuandmeid) töödeldakse? 15.3. Töötlemise viis Mil viisil? Automaatselt või mitte? 15.4. Andmetele ligipääs Kellel on õigus andmetele juurde pääseda. 15.5. Andmete väljastamine Kellele väljastatakse? Lisa 4. Tugiprotsessi ja teenuse kirjelduse põhi Versioon MKM teenuse SAP kood Koostamise Koostas: kood kuupäev: 15.6. Andmete säilitamine Kaua säilitatakse? Kooskõlastanud: Siia lisada need teenistujad, kes kooskõlastavad nii Deltas kui enne Delta kooskõlastust. Delta ring: Anne Nurmik (oluliselt muudetud või uus teenus) Riina Õunas Mihkel Mäeker Teenuse või tugiprotsessi omanik Lisa 5. Töökorraldusliku juhendi põhi Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: protsessijuht (protsessiomanik) JUHEND (lisatakse tugiprotsessi- või teenuse kirjelduse tähis, mille juurde juhend kuulub): Juhendi nimetus 1. Eesmärk Juhendi koostamise eesmärk 2. Juhendi sihtgrupp Kellele antud juhend on suunatud. Konkreetsed ametinimetused, kes juhendit kasutatavad. 3. Mõisted ja lühendid Antud kirjelduse käigus kasutatavad terminid, mis ei ole üheselt mõistetavad. mõiste nimetus - mõiste selgitus ; mõiste nimetus - .... 4. Sisendid Sisendi nimi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine 5. Väljundid Väljundi nimi Väljundi vorm Väljundi talletamine/säilitamine 6. Osapooled ja vastutus Osapool (ametinimetus v asutus v amet v Vastutus protsessi raames isik) 7. Juhendiga seotud dokumendid 7.1. Õigusaktide loetelu  7.2. Seotud kasutusjuhised  8. Viited Lisa 5. Töökorraldusliku juhendi põhi Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: protsessijuht (protsessiomanik) 9. Tegevuse skeem Skeemi olemasolu juhendi puhul ei ole kohustuslik. Skeem pannakse dokumendis eraldi lehele ja horisontaalpaigutusega. Protsessiskeemis kasutatavad olulisimad sümbolid. Lisa 5. Töökorraldusliku juhendi põhi Versioon Koostamise kuupäev: Kinnitas: Koostas: protsessijuht (protsessiomanik) 10. Kirjeldus Kui skeem on koostatud, siis skeemi tegevuste pealkirjad peavad kattuma kirjelduses kasutatavate pealkirjadega. 10.1. Tegevus A 10.1.1. Tegevuse kirjeldus. 10.1.2. … 10.2. Tegevus B 10.2.1. Tegevuse kirjeldus. 10.2.2. ….. 11. Toetavad infosüsteemid Infosüsteemi/e-teenuse nimetus Kirjeldus, milleks kasutatakse Isikuandmete töötlemise osa on teenuse või tugiprotsessi kirjelduse juures. Kooskõlastanud: Seletuskiri Maanteeameti asjaajamiskorra muutmise juurde Maanteeameti peadirektori 20.05.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/315 kinnitatud asjaajamiskorra muutmine on tingitud vajadusest ajakohastada Maanteeameti asjaajamiskorda. Olulisemad muudatused võrreldes 20.05.2019 kinnitatud asjaajamiskorraga on: 1. Lisati punktid 7.2.2 (digitaalsete dokumentide vastuvõtmine), 7.11.5 (kaasamiskirjade saatmine). 2. Täiendatud 9.4.1 (tehnilise dokumentatsiooni säilitamine). 3. Parandatud sõnastust erinevates punktides. 4. Muudetud on lisa 4 (lisatud riskide haldamise juurde maandamistegevused, päises MKM teenuse ja SAP koodide lahtrid).
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel