Maanteeamet · 22. aprill 2020
Sisu (failidest)
Hankija nimi: MAANTEEAMET
Riigihanke nimetus:
„Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme – Mustla
lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla silla lammutamine ja uue
silla ehitamine“
HD III
TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE
ERITINGIMUSED
1. ÜLDISED
Load
Lisada:
Töövõtja peab uuendama ja hankima kõik vajalikud kooskõlastused ja load (s.h vajalikud
kooskõlastused tehnorajatiste valdajatelt, s.h vajadusel projektlahenduse kooskõlastuste
uuendamiseks) ning katma kõik kulutused nende hankimiseks ning nendest tulenevate
tingimuste täitmiseks.
Ajutised tööd
Lisada:
Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle
vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara
(hooned, rajatised jms) seisukorra. Töövõtja peab menetlema ehitustööde käigus tema
tegevusest või tegemata jätmisest tingitud kolmandate isikute vara kahjustuste kohta esitatavaid
nõudeid ning põhjendatud nõuete korral kahjud korvama.
Töövõtja peab arvestama, et Holstre keskuses, riigitee 52 Viljandi – Rõngu km 10,7 kuni 11,4,
võivad toimuda paralleelselt Viljandi Vallavalitsuse poolt tellitav Holstre survetorustiku (vesi
ja kanalisatsioon) uuendamine ja Elektrilevi poolt tellitav keskpingeliinide maa-alla viimine.
Töö ja materjalide kvaliteet
Täpsed nõuded ja tehnilised seletuskirjad (sh materjalide kvaliteedinõuded) on esitatud:
„Riigitee nr 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme - Mustla lõigu rekonstrueerimine
ja Raassilla lammutamine ja ehitamine“ vastava osa projektdokumentatsioonis.
Kui tee- või sillaprojektis või loendites või käesolevas dokumendis on nimetatud konkreetse
tootja toodet, siis võib töövõtja selle asendada teise tootja samaväärse tootega. Töös kasutatavad
tooted on vaja esitada enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks.
Juhul, kui Lepingu Loendites ja/või Tehnilises kirjelduses ja Juhendmaterjalides on sätestatud
madalamad kvaliteedi nõuded võrreldes Majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015.a
määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetega, siis Töö
tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
sätestatud kvaliteedinõuetest.
Progressifotod
Töövõtja peab jäädvustama Töö progressi ja olulisemaid tööde etappe. Progressifotode
tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha digitaalse kaameraga, mille
eraldusvõime on vähemalt 12-megapikslit. Fotod tuleb teha digitaalselt, vähemalt 30
kontrollfotot kuus. Fotod pealkirjastatud: tööprotsess, aeg ja asukoht (piketiliselt). Fotod tuleb
lisada teostusdokumentatsioonile.
Töödest teavitamine
Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki asjast huvitatud osapooli, keda
käesoleva projektiga ettenähtud tööd puudutavad (nt Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet,
maaomanikud jne).
Avalikustamine
Lisaks muudele meediakanalitele kohustub Töövõtja koostama kaks korda (enne tööde algust
ja peale tööde valmimist) pressiteate ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Pressiteade on
mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele.
Pressiteade sisu kooskõlastatakse Maanteeametiga. Lisaks tuleb enne pressiteade avaldamist
esitada see tutvumiseks ja kommenteerimiseks omanikujärelevalvele ning Maanteeametile.
Tööde mahamärkimine, mõõdistamine
Kõik teostusjoonised tuleb vormistada nii paberkandjal kui .dwg/.dgn failina ja
kooskõlastatakse Inseneri poolt. Töövõtja kohustub teostama kõigi ümberehitatavate
tehnovõrkude teostusmõõdistused vastavalt tehnovõrkude valdajate nõuetele.
Lõplik teostusjoonis tuleb teostada vähemalt 25 m sammuga ning lisaks iseloomulikematest
kohtadest.
Teostusjoonisel peavad olema kajastatud ka kõik teega külgnevad mõõdistamisel leitud
võimalikud kehtivad piirimärgid. Teostusjoonisega koos tuleb esitada täiendatud tabel tööde
teostamise järgselt leitud piirimärkide kohta. Aluseks võtta teeprojekti geodeetiliste
uurimistööde koosseisus olev katastriüksuste tabel. Enne tööde alustamist tuleb olevate
piirimärkide olemasolu üle kontrollida ja koostada selle kohta vastav akt.
Töö käigus korrastamiskõlbmatuks muutunud või hävinenud piirimärgid tuleb taastada
vastavalt Keskkonnaministri määrusele 14.08.2018 nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“.
Sujuva ülemineku tagamiseks peab Töövõtja iga lõigu alguse ja lõpu enne tööde algust
kõrguslikult üles mõõdistama. Üles tuleb mõõdistada olemasolev asfaltkate vana ja uue katte
ühenduskohast kummalegi poole 50m ulatuses. Tasasuse IRI mm/m näitaja katte tasasuse tööde
maksumuse vähendamise tasu arvestamisel võetakse näitaja, mis on 20m enne objekti algust.
Proovivõtt, töövõtja labor ja katsetamine
Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab Töövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja
rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima kõik
vajalikud mõõtmised. Töövõtja peab mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe ööpäeva
jooksul pärast mõõtmisprotokollide vormistamist Insenerile, kes esitab need omakorda tellijale.
Töövõtja peab lubama mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide Töövõtja poolt vastava
objekti kohta tellitud mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist Insenerile ja Tellijale
paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja Inseneril on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud
mõõtmistele ja võetud katsetustele teha Töövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta
täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks.
Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja
kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Töövõtja
vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse järelevalve
olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest.
Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide
võtmise kulud. Insener peab valima projektdokumentatsioonis olevate geoloogiliste andmete ja
objektil tööde käigus selgunud informatsiooni põhjal välja 4 punkti objekti kilomeetri kohta,
millel Töövõtja peab teostama plaatkoormuskatse kogukonstruktsiooni kandevõime
kinnitamiseks enne uue katendi rajamist. Plaatkoormuskatse teostatakse rajatava
katendikonstruktsiooni (killustik) alt. Kõik labori ja katsetustega seotud kulud katab Tellija, va
IRI, haardeteguri, plaatkoormuskatsega seotud katsed ja maaradari mõõtmised. Kui Töövõtja
soovib kontrollproovide teise osa, nn B-proovi katsetamist, siis selle katsetamise kulud kannab
Töövõtja.
Kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine
(edaspidi servituutide seadmine).
Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate
rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate
rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele.
Vajalikud servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks
kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste
kohta.
Geodeetiline punkt (riiklik tihendusvõrgu punkt nimega Pirmastu99)
Geodeetilise märgi Pirmastu99 (GPA id 7599) (pk 71+00) kaitsevöönd on 3 m märgi tsentrist
ja see tuleb tähistada ehitustööde ajaks (kuluartikkel nr 10211). Märgi kaitsevööndis tehtavate
tööde (mehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, mullatööde
teostamine jne) jaoks tuleb taotleda luba geodeetilise märgi omanikult (kuluartikkel nr 10202).
Peale tööde lõppu märgi kaitsevööndis tuleb teostada kontrollmõõtmine (kuluartikkel nr
10211). Geodeetilisi märke võivad mõõdistada isikud, kellel on geodeedi kutse, mis vastab
vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia
vallas.
2. EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE
Raadamine, juurimine, teemaa-ala puhastamine ja säilitatavate puude kaitse
Lisada:
Lisaks projektis kirjeldatud töödele tuleb teemaa-ala puhastamistööde hulgas ette näha kogu
teemaa ala raadamise, juurimise, tasandamisega seotud toimingud. selleks tuleb vajadusel
teostada planeerimistöid, täita ja tihendada augud ja lohud, eemaldada teemaa-ala niitmist
takistavad pinnasevallid või kuhjad jne.
Töövõtja kohustus on tutvuda enne pakkumuse tegemist teemaa alaga ja võtta arvesse kõik
kulud, mis selle tööga kaasnevad, sh ka üksikpuude langetamise kulud.
Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise tekkinud jäätmed kuuluvad Töövõtjale.
Puitmaterjal, va. arvatud materjalid, mis kuuluvad maade omanikele nende soovi korral, kuulub
Töövõtjale. Erakinnistul tehtavad tööd tuleb kooskõlastada kinnistuomanikuga enne tööde
algust! Erakinnistul raadatud puud tuleb järgata vastavalt kinnistuomaniku palgi pikkuse
soovile (minimaalne pikkus kolm meetrit) ja ladustada kinnistuomaniku poolt näidatud
asukohta sama kinnistu piires (eelnevalt kooskõlastada tegevus kinnistuomanikuga). Riigimaal
olev puitmaterjal kuulub RMK’le. Töövõtja kutsub RMK esindaja enne raietöid objektile ja
saab töödega alustada alles pärast RMK kooskõlastust (tingimused puidu ladustamiseks,
hakkepuit). Kui RMK ei soovi puitmaterjale, kuuluvad need töövõtjale.
Konstruktsioonide lammutamine
Silla lammutamisel tekkivad jäätmed (metallist sõidutee põrkepiirded, betoon, kivimaterjal jms
väljaarvatud freesipuru, mida kasutatakse kompleksstabiliseerimisel ja killustikaluste
kiilumiseks) tuleb Töövõtja poolt utiliseerida. Jäätmete vaheladustamise vajadusel peab
Töövõtja leidma vahelao asukoha ja selle kooskõlastama vastavalt kõikidele nõuetele,
juhenditele ja seadustele.
3. MULLATÖÖD
Lisada:
Mullete ehitamine
Muldkeha tuleb valmis ehitada vastavalt trassi plaanile, pikiprofiilile ja ristprofiilile.
Muldkeha pealispinna ja nõlvade tasaseks ja ühetaoliseks viimistlemine ja tihendamine peab
toimuma vastavalt joonistel näidatud ristprofiilidele. Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja
võimalikud ohtlikud jäätmed, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil
ehitustöödel, kuulub töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu.
Oleva mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine
Planeeritud ja tihendatud nõlv peab minema sujuvalt kokku peenra välisservaga. Nõlval ei tohi
olla astmeid ja mitme erineva kaldega alasid ristlõikes.
Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest ja aluskihi ehitamine liivast
täitematerjalist
Muldkeha ehitamisel juurdeveetavast pinnasest ja liivast aluskihi ehitamisel tuleb kasutada
vähemalt täitematerjali Tm_105, s.t kasutada võib ka suurema elastsusmooduliga (E, MPa)
täitematerjali.
Täitematerjali karakteristikud on toodud juhendi „Elastsete teekatendite projekteerimise
juhend“ tabelis L2.T3. Tähelepanu tuleb pöörata nõudele, et ühtlaseteralise materjali (Cu<3)
kasutamise korral on kohustuslik eristava geosünteedi kasutamine liivakihi peal, kui liivakiht
täidab dreenkihi rolli, siis ka selle kihi all. Muudel juhtudel on see soovituslik. Geosünteedi
kasutamise vajadusel arvestada selle hind vastava kihi kulureal (30402 või 40507).
4. KATEND
Freesimine
Enne ühenduskohtade sissefreesimist koostab Töövõtja iga lõigu mõlema otsa kohta
freesimiskaardi, võttes aluseks eelnevalt teostatud kõrgusliku ülesmõõdistuse. Töövõtja esitab
koostatud freesimiskaardi Insenerile, kes seda vana ja uue katte sujuvaks kokkuviimiseks
vajadusel korrigeerib ja kooskõlastab ning alles seejärel saab Töövõtja loa freesimiseks.
Kõik freesimise juurde kuuluvate tööde kulutused (s.h freesimine, materjali purustamine
nõutud fraktsiooni, ehitusest üle jääva materjali ladustamine) on Töövõtja kanda.
Kompleksstabiliseeritud katendikiht KS 32
Lisada:
Kompleksstabiliseerimise osas lähtuda uuest 18.02.2019 Maanteeameti peadirektori
käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde tehnilise kirjelduse versioonist.
Kululoendis on eraldi makseartiklitena kompleksstabiliseerimistöö (41101, sisaldab kõiki
stabiliseerimisega seotud töid, tööjõudu, masinaid, seadmeid ja transporti, segu retsepti
koostamist, materjalide katsetamist ja kastelõiku) ning segus kasutatavate materjalide kogused
(41101 a,b,c ), mille põhjal teha hinnapakkumine. Kululoendis etteantud materjalide suhtarvud
(41101 a,b,c ) ei tähenda automaatselt retsepti lisatavate materjalide suhet (eelkõige sideainete
osas). Töövõtja peab vastavalt SKEJ (Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis) juhendile
ja määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ koostama retsepti omapoolsete
suhtarvudega (loomulikult võib kasutada ka samu, kui vastavalt nõuetele koostatud retsept seda
ette näeb) ning kooskõlastama selle omanikujärelevalvega.
Materjalide eest tasumine toimub tõendatud reaalse mahu alusel (omanikujärelevalve poolt
kontrollitud andmete alusel) vastavalt töövõtja pakutud ühikhinnale.
Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0/31,5 mm (vajadusel purustada
ja sõeluda õigesse fraktsiooni).
Töövõtja võib kasutada segus erinevate fraktsioonidega killustikust (41101 a) täitematerjali.
Kompleksstabiliseerimiskihi killustik peab vastavama Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise
juhise tabeli 2 vähemalt AKÖL 20 < 3000 nõuetele.
Segu arvestuslik mahumass (tihedus) on 2150 kg/m3.
Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt määrusele SKEJ, Peadirektori käskkirjale
„Stabiliseerimise nõuete kinnitamine“ ning „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu
eeskirjale“. Töövõtja valib kompleksstabiliseerimisel kumma tugevusomaduse järgi
vastuvõtmisel vastavust hinnatakse (vastavalt määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded” §13 p11 alapunktile 5).
Proovikehad tuleb võtta objektilt puurkehade (puurkehad tuleb võtta ajaliselt selliselt, et oleks
tagatud stabiliseeritud kihi piisav kivinemine puurkeha võtmiseks) ja/või segust valmistatud
(objektil või laboris) proovikehade näol. Töövõtja otsustab ise kumba eelistab, kuid peab olema
kindel proovikeha nõuetele vastavuses.
Kruntkiht
Lisada:
Kruntimisel ja vuukide ehitamisel tuleb lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise
nõuetest. Kruntimise hind arvestada vastava asfaldikihi hinna sisse ja seda eraldi ei maksta.
Kohtades, kus tehnoloogiliselt ei ole võimalik asfaltbetoonist kihtide vuuke teha
kuumvuukidena (nt mahasõidu ühendused vms), tuleb Töövõtjal oma kuludega kasutada
spetsiaalset vuugiliimi (nt Tok-plast, Bornit Nahtflex jne või analoogi). Töövõtja peab
Insenerile tõestama, et kuumvuugi tegemine on tehnoloogiliselt võimatu ja saama igakordselt
selleks Inseneri kooskõlastuse. Vuugiliimi kasutamist eraldi ei tasustata ning selle maksumus
peab sisalduma paigaldatava kihi maksumuses
Asfaltbetoonkatete ehitamine
Kõikides asfaltsegudes tuleb kasutada teebituumenit margiga 100/150
Põhitee asfaltsegude lubatavad deformatsioonikindluse piirväärtused on toodud AKEJ tabelis
2 veerus AKÖL 20 ≥ 1500 ning põhitee kulumiskihi asfaltsegu lubatav kulumiskindluse
piirväärtus on toodud AKEJ tabelis 3 veerus AKÖL 20 ≥ 1500.
Katte pealiskihi tasasusnõue, mõõtmisel IRI arvuna 20 meetrise lõigu keskmisena, peab olema
vähemalt 1,3.
Betoonäärekivid
Nõuded betoonist äärekividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kuna kivid puutuvad
kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel
ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m²
5. DRENAAŽ JA TRUUBID
Truupide ehitamine
Ehitatavate põhitee ja mahasõidu truupide päised tuleb kindlustada tardkividega (d=15-25cm)
geotekstiilil. Kivide vahed ja alus täita kuiva betooniseguga. Minimaalne kindlustuskihi paksus
on 15 cm. Kindlustus ei või olla kõrgem ümbritsevast pinnast või nõlvade haljastuse
tasapinnast.
7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID
Võimaliku erinevuse korral projektis toodud nõuetest ja tingimustest tuleb tööde teostamisel
juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori käskkirjadega 14.11.2018.a 1-2/18/458
ja 30.11.2018.a nr 1-2/18/496 kinnitatud juhenditest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus.
Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ja „Riigiteede
liikluskorralduse juhis“.
Ajutise liikluskorralduse projekt tuleb kooskõlastada lisaks Maanteeametile veel ka Viljandi
Vallavalitsuse ja Viljandimaa Ühistranspordikeskusega.
Seoses Raassilla silla ehitusega tuleb töövõtjal arvestada, et liikluse sulgemine riigiteel
ehituse ajal ei ole lubatud. Töövõtja peab kasutama silla ehitusel vajadusel ajutist ümbersõitu
(ajutist rajatist või ajutist silda) liikluse korraldamiseks. Ajutine rajatis peab paiknema
olemasoleva Raassilla kõrval. Ajutise rajatise või silla piirete vaheline gabariit peab olema
minimaalselt 3,5 m ja selle kandevõime peab võimaldama 44 tonnise sõiduki ohutu liikluse
(kooskõlastada Viljandimaa Ühistranspordikeskusega). Kõik ajutise rajatise või ajutise sillaga
seotud kooskõlastused hangib töövõtja. Kõik ajutise rajatise või ajutise silla rajamisega seotud
kulutused näidata kululoendis oleva artikli “ Ajutine liikluskorraldus” all.
Teemärgised
Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja uue teekatte märgistuse kokku viimisega, vajadusel
eemaldab Töövõtja vajalikus ulatuses olemasolevat teekatte märgistust. Olemasoleva
märgistuse eemaldamise tööd kuuluvad teemärgistuse rajamise tööde mahtu ja eraldi ei
tasustata.
8. TEHNOVÕRGUD
Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS
vahel (HD Lisa kolmepoolne leping Telia Eesti AS).
Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ
vahel (HD Lisa kolmepoolne leping Elektrilevi OÜ).
10. TALVINE HOOLE
Enne tehnoloogise pausi kehtestamist peavad olema välja ehitatud kõik konstruktsioonid, mis
ehitatavale lõigule jäävad.
Töövõtja annab talihooldeks eraldi aktiga objekti tagasi tellijale/hooldajale lepingus välja
toodud tingimustel.
Ehitatud lõik fikseeritakse (pildistatakse, filmitakse) kohapealse vaatluse teel töövõtja, hooldaja
ja tellija poolt enne hoolde tagasiandmist talviseks perioodiks.
KÄSKKIRI
22.04.2020 nr 1-23/20/315
Riigihanke „Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 –
22,098 Nõmme – Mustla lõigu rekonstrueerimine ja
Raassilla silla lammutamine ja uue silla
ehitamine“ (viitenumber 221593) riigihanke
alusdokumentide muutmine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri
16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 lõikega 1 ja § 10
lõikega 1:
Muudan Maanteeameti peadirektori 27.03.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/225 kinnitatud
riigihanke „Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme – Mustla lõigu
rekonstrueerimine ja Raassilla silla lammutamine ja uue silla ehitamine“ (viitenumber 221593)
riigihanke alusdokumente järgnevalt:
1. Kustutan tervikuna alusdokumendi HD III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ning
asendan tervikuna uuega. Muudatus on märgitud punasega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor