dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KäskkiriAvalik

Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme – Mustla lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla silla lammutamine ja uue silla ehitamine

Maanteeamet · 22. aprill 2020
Viit
1-23/20/315
Registreeritud
22. aprill 2020
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-23 Riigihangete üldkäskkirjad ja korraldused
Toimik
1-23/2020
Vastutaja
Gertrud Palu (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)

Failid

  • 📎1-2320315 22.04.2020 Käskkiri.bdoc700 KB

Sisu (failidest)

Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: „Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme – Mustla lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla silla lammutamine ja uue silla ehitamine“ HD III TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED 1. ÜLDISED Load Lisada: Töövõtja peab uuendama ja hankima kõik vajalikud kooskõlastused ja load (s.h vajalikud kooskõlastused tehnorajatiste valdajatelt, s.h vajadusel projektlahenduse kooskõlastuste uuendamiseks) ning katma kõik kulutused nende hankimiseks ning nendest tulenevate tingimuste täitmiseks. Ajutised tööd Lisada: Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised jms) seisukorra. Töövõtja peab menetlema ehitustööde käigus tema tegevusest või tegemata jätmisest tingitud kolmandate isikute vara kahjustuste kohta esitatavaid nõudeid ning põhjendatud nõuete korral kahjud korvama. Töövõtja peab arvestama, et Holstre keskuses, riigitee 52 Viljandi – Rõngu km 10,7 kuni 11,4, võivad toimuda paralleelselt Viljandi Vallavalitsuse poolt tellitav Holstre survetorustiku (vesi ja kanalisatsioon) uuendamine ja Elektrilevi poolt tellitav keskpingeliinide maa-alla viimine. Töö ja materjalide kvaliteet Täpsed nõuded ja tehnilised seletuskirjad (sh materjalide kvaliteedinõuded) on esitatud: „Riigitee nr 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme - Mustla lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla lammutamine ja ehitamine“ vastava osa projektdokumentatsioonis. Kui tee- või sillaprojektis või loendites või käesolevas dokumendis on nimetatud konkreetse tootja toodet, siis võib töövõtja selle asendada teise tootja samaväärse tootega. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks. Juhul, kui Lepingu Loendites ja/või Tehnilises kirjelduses ja Juhendmaterjalides on sätestatud madalamad kvaliteedi nõuded võrreldes Majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015.a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetega, siis Töö tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedinõuetest. Progressifotod Töövõtja peab jäädvustama Töö progressi ja olulisemaid tööde etappe. Progressifotode tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha digitaalse kaameraga, mille eraldusvõime on vähemalt 12-megapikslit. Fotod tuleb teha digitaalselt, vähemalt 30 kontrollfotot kuus. Fotod pealkirjastatud: tööprotsess, aeg ja asukoht (piketiliselt). Fotod tuleb lisada teostusdokumentatsioonile. Töödest teavitamine Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki asjast huvitatud osapooli, keda käesoleva projektiga ettenähtud tööd puudutavad (nt Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet, maaomanikud jne). Avalikustamine Lisaks muudele meediakanalitele kohustub Töövõtja koostama kaks korda (enne tööde algust ja peale tööde valmimist) pressiteate ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Pressiteade on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele. Pressiteade sisu kooskõlastatakse Maanteeametiga. Lisaks tuleb enne pressiteade avaldamist esitada see tutvumiseks ja kommenteerimiseks omanikujärelevalvele ning Maanteeametile. Tööde mahamärkimine, mõõdistamine Kõik teostusjoonised tuleb vormistada nii paberkandjal kui .dwg/.dgn failina ja kooskõlastatakse Inseneri poolt. Töövõtja kohustub teostama kõigi ümberehitatavate tehnovõrkude teostusmõõdistused vastavalt tehnovõrkude valdajate nõuetele. Lõplik teostusjoonis tuleb teostada vähemalt 25 m sammuga ning lisaks iseloomulikematest kohtadest. Teostusjoonisel peavad olema kajastatud ka kõik teega külgnevad mõõdistamisel leitud võimalikud kehtivad piirimärgid. Teostusjoonisega koos tuleb esitada täiendatud tabel tööde teostamise järgselt leitud piirimärkide kohta. Aluseks võtta teeprojekti geodeetiliste uurimistööde koosseisus olev katastriüksuste tabel. Enne tööde alustamist tuleb olevate piirimärkide olemasolu üle kontrollida ja koostada selle kohta vastav akt. Töö käigus korrastamiskõlbmatuks muutunud või hävinenud piirimärgid tuleb taastada vastavalt Keskkonnaministri määrusele 14.08.2018 nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Sujuva ülemineku tagamiseks peab Töövõtja iga lõigu alguse ja lõpu enne tööde algust kõrguslikult üles mõõdistama. Üles tuleb mõõdistada olemasolev asfaltkate vana ja uue katte ühenduskohast kummalegi poole 50m ulatuses. Tasasuse IRI mm/m näitaja katte tasasuse tööde maksumuse vähendamise tasu arvestamisel võetakse näitaja, mis on 20m enne objekti algust. Proovivõtt, töövõtja labor ja katsetamine Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab Töövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised. Töövõtja peab mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe ööpäeva jooksul pärast mõõtmisprotokollide vormistamist Insenerile, kes esitab need omakorda tellijale. Töövõtja peab lubama mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide Töövõtja poolt vastava objekti kohta tellitud mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist Insenerile ja Tellijale paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja Inseneril on õigus lisaks Töövõtja poolt tehtud mõõtmistele ja võetud katsetustele teha Töövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata Tellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest. Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide võtmise kulud. Insener peab valima projektdokumentatsioonis olevate geoloogiliste andmete ja objektil tööde käigus selgunud informatsiooni põhjal välja 4 punkti objekti kilomeetri kohta, millel Töövõtja peab teostama plaatkoormuskatse kogukonstruktsiooni kandevõime kinnitamiseks enne uue katendi rajamist. Plaatkoormuskatse teostatakse rajatava katendikonstruktsiooni (killustik) alt. Kõik labori ja katsetustega seotud kulud katab Tellija, va IRI, haardeteguri, plaatkoormuskatsega seotud katsed ja maaradari mõõtmised. Kui Töövõtja soovib kontrollproovide teise osa, nn B-proovi katsetamist, siis selle katsetamise kulud kannab Töövõtja. Kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine (edaspidi servituutide seadmine). Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste kohta. Geodeetiline punkt (riiklik tihendusvõrgu punkt nimega Pirmastu99) Geodeetilise märgi Pirmastu99 (GPA id 7599) (pk 71+00) kaitsevöönd on 3 m märgi tsentrist ja see tuleb tähistada ehitustööde ajaks (kuluartikkel nr 10211). Märgi kaitsevööndis tehtavate tööde (mehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, mullatööde teostamine jne) jaoks tuleb taotleda luba geodeetilise märgi omanikult (kuluartikkel nr 10202). Peale tööde lõppu märgi kaitsevööndis tuleb teostada kontrollmõõtmine (kuluartikkel nr 10211). Geodeetilisi märke võivad mõõdistada isikud, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia vallas. 2. EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE Raadamine, juurimine, teemaa-ala puhastamine ja säilitatavate puude kaitse Lisada: Lisaks projektis kirjeldatud töödele tuleb teemaa-ala puhastamistööde hulgas ette näha kogu teemaa ala raadamise, juurimise, tasandamisega seotud toimingud. selleks tuleb vajadusel teostada planeerimistöid, täita ja tihendada augud ja lohud, eemaldada teemaa-ala niitmist takistavad pinnasevallid või kuhjad jne. Töövõtja kohustus on tutvuda enne pakkumuse tegemist teemaa alaga ja võtta arvesse kõik kulud, mis selle tööga kaasnevad, sh ka üksikpuude langetamise kulud. Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise tekkinud jäätmed kuuluvad Töövõtjale. Puitmaterjal, va. arvatud materjalid, mis kuuluvad maade omanikele nende soovi korral, kuulub Töövõtjale. Erakinnistul tehtavad tööd tuleb kooskõlastada kinnistuomanikuga enne tööde algust! Erakinnistul raadatud puud tuleb järgata vastavalt kinnistuomaniku palgi pikkuse soovile (minimaalne pikkus kolm meetrit) ja ladustada kinnistuomaniku poolt näidatud asukohta sama kinnistu piires (eelnevalt kooskõlastada tegevus kinnistuomanikuga). Riigimaal olev puitmaterjal kuulub RMK’le. Töövõtja kutsub RMK esindaja enne raietöid objektile ja saab töödega alustada alles pärast RMK kooskõlastust (tingimused puidu ladustamiseks, hakkepuit). Kui RMK ei soovi puitmaterjale, kuuluvad need töövõtjale. Konstruktsioonide lammutamine Silla lammutamisel tekkivad jäätmed (metallist sõidutee põrkepiirded, betoon, kivimaterjal jms väljaarvatud freesipuru, mida kasutatakse kompleksstabiliseerimisel ja killustikaluste kiilumiseks) tuleb Töövõtja poolt utiliseerida. Jäätmete vaheladustamise vajadusel peab Töövõtja leidma vahelao asukoha ja selle kooskõlastama vastavalt kõikidele nõuetele, juhenditele ja seadustele. 3. MULLATÖÖD Lisada: Mullete ehitamine Muldkeha tuleb valmis ehitada vastavalt trassi plaanile, pikiprofiilile ja ristprofiilile. Muldkeha pealispinna ja nõlvade tasaseks ja ühetaoliseks viimistlemine ja tihendamine peab toimuma vastavalt joonistel näidatud ristprofiilidele. Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Oleva mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine Planeeritud ja tihendatud nõlv peab minema sujuvalt kokku peenra välisservaga. Nõlval ei tohi olla astmeid ja mitme erineva kaldega alasid ristlõikes. Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest ja aluskihi ehitamine liivast täitematerjalist Muldkeha ehitamisel juurdeveetavast pinnasest ja liivast aluskihi ehitamisel tuleb kasutada vähemalt täitematerjali Tm_105, s.t kasutada võib ka suurema elastsusmooduliga (E, MPa) täitematerjali. Täitematerjali karakteristikud on toodud juhendi „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ tabelis L2.T3. Tähelepanu tuleb pöörata nõudele, et ühtlaseteralise materjali (Cu<3) kasutamise korral on kohustuslik eristava geosünteedi kasutamine liivakihi peal, kui liivakiht täidab dreenkihi rolli, siis ka selle kihi all. Muudel juhtudel on see soovituslik. Geosünteedi kasutamise vajadusel arvestada selle hind vastava kihi kulureal (30402 või 40507). 4. KATEND Freesimine Enne ühenduskohtade sissefreesimist koostab Töövõtja iga lõigu mõlema otsa kohta freesimiskaardi, võttes aluseks eelnevalt teostatud kõrgusliku ülesmõõdistuse. Töövõtja esitab koostatud freesimiskaardi Insenerile, kes seda vana ja uue katte sujuvaks kokkuviimiseks vajadusel korrigeerib ja kooskõlastab ning alles seejärel saab Töövõtja loa freesimiseks. Kõik freesimise juurde kuuluvate tööde kulutused (s.h freesimine, materjali purustamine nõutud fraktsiooni, ehitusest üle jääva materjali ladustamine) on Töövõtja kanda. Kompleksstabiliseeritud katendikiht KS 32 Lisada: Kompleksstabiliseerimise osas lähtuda uuest 18.02.2019 Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde tehnilise kirjelduse versioonist. Kululoendis on eraldi makseartiklitena kompleksstabiliseerimistöö (41101, sisaldab kõiki stabiliseerimisega seotud töid, tööjõudu, masinaid, seadmeid ja transporti, segu retsepti koostamist, materjalide katsetamist ja kastelõiku) ning segus kasutatavate materjalide kogused (41101 a,b,c ), mille põhjal teha hinnapakkumine. Kululoendis etteantud materjalide suhtarvud (41101 a,b,c ) ei tähenda automaatselt retsepti lisatavate materjalide suhet (eelkõige sideainete osas). Töövõtja peab vastavalt SKEJ (Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis) juhendile ja määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ koostama retsepti omapoolsete suhtarvudega (loomulikult võib kasutada ka samu, kui vastavalt nõuetele koostatud retsept seda ette näeb) ning kooskõlastama selle omanikujärelevalvega. Materjalide eest tasumine toimub tõendatud reaalse mahu alusel (omanikujärelevalve poolt kontrollitud andmete alusel) vastavalt töövõtja pakutud ühikhinnale. Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0/31,5 mm (vajadusel purustada ja sõeluda õigesse fraktsiooni). Töövõtja võib kasutada segus erinevate fraktsioonidega killustikust (41101 a) täitematerjali. Kompleksstabiliseerimiskihi killustik peab vastavama Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhise tabeli 2 vähemalt AKÖL 20 < 3000 nõuetele. Segu arvestuslik mahumass (tihedus) on 2150 kg/m3. Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt määrusele SKEJ, Peadirektori käskkirjale „Stabiliseerimise nõuete kinnitamine“ ning „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjale“. Töövõtja valib kompleksstabiliseerimisel kumma tugevusomaduse järgi vastuvõtmisel vastavust hinnatakse (vastavalt määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” §13 p11 alapunktile 5). Proovikehad tuleb võtta objektilt puurkehade (puurkehad tuleb võtta ajaliselt selliselt, et oleks tagatud stabiliseeritud kihi piisav kivinemine puurkeha võtmiseks) ja/või segust valmistatud (objektil või laboris) proovikehade näol. Töövõtja otsustab ise kumba eelistab, kuid peab olema kindel proovikeha nõuetele vastavuses. Kruntkiht Lisada: Kruntimisel ja vuukide ehitamisel tuleb lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise nõuetest. Kruntimise hind arvestada vastava asfaldikihi hinna sisse ja seda eraldi ei maksta. Kohtades, kus tehnoloogiliselt ei ole võimalik asfaltbetoonist kihtide vuuke teha kuumvuukidena (nt mahasõidu ühendused vms), tuleb Töövõtjal oma kuludega kasutada spetsiaalset vuugiliimi (nt Tok-plast, Bornit Nahtflex jne või analoogi). Töövõtja peab Insenerile tõestama, et kuumvuugi tegemine on tehnoloogiliselt võimatu ja saama igakordselt selleks Inseneri kooskõlastuse. Vuugiliimi kasutamist eraldi ei tasustata ning selle maksumus peab sisalduma paigaldatava kihi maksumuses Asfaltbetoonkatete ehitamine Kõikides asfaltsegudes tuleb kasutada teebituumenit margiga 100/150 Põhitee asfaltsegude lubatavad deformatsioonikindluse piirväärtused on toodud AKEJ tabelis 2 veerus AKÖL 20 ≥ 1500 ning põhitee kulumiskihi asfaltsegu lubatav kulumiskindluse piirväärtus on toodud AKEJ tabelis 3 veerus AKÖL 20 ≥ 1500. Katte pealiskihi tasasusnõue, mõõtmisel IRI arvuna 20 meetrise lõigu keskmisena, peab olema vähemalt 1,3. Betoonäärekivid Nõuded betoonist äärekividele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kuna kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m² 5. DRENAAŽ JA TRUUBID Truupide ehitamine Ehitatavate põhitee ja mahasõidu truupide päised tuleb kindlustada tardkividega (d=15-25cm) geotekstiilil. Kivide vahed ja alus täita kuiva betooniseguga. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 15 cm. Kindlustus ei või olla kõrgem ümbritsevast pinnast või nõlvade haljastuse tasapinnast. 7. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Võimaliku erinevuse korral projektis toodud nõuetest ja tingimustest tuleb tööde teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori käskkirjadega 14.11.2018.a 1-2/18/458 ja 30.11.2018.a nr 1-2/18/496 kinnitatud juhenditest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ja „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Ajutise liikluskorralduse projekt tuleb kooskõlastada lisaks Maanteeametile veel ka Viljandi Vallavalitsuse ja Viljandimaa Ühistranspordikeskusega. Seoses Raassilla silla ehitusega tuleb töövõtjal arvestada, et liikluse sulgemine riigiteel ehituse ajal ei ole lubatud. Töövõtja peab kasutama silla ehitusel vajadusel ajutist ümbersõitu (ajutist rajatist või ajutist silda) liikluse korraldamiseks. Ajutine rajatis peab paiknema olemasoleva Raassilla kõrval. Ajutise rajatise või silla piirete vaheline gabariit peab olema minimaalselt 3,5 m ja selle kandevõime peab võimaldama 44 tonnise sõiduki ohutu liikluse (kooskõlastada Viljandimaa Ühistranspordikeskusega). Kõik ajutise rajatise või ajutise sillaga seotud kooskõlastused hangib töövõtja. Kõik ajutise rajatise või ajutise silla rajamisega seotud kulutused näidata kululoendis oleva artikli “ Ajutine liikluskorraldus” all. Teemärgised Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja uue teekatte märgistuse kokku viimisega, vajadusel eemaldab Töövõtja vajalikus ulatuses olemasolevat teekatte märgistust. Olemasoleva märgistuse eemaldamise tööd kuuluvad teemärgistuse rajamise tööde mahtu ja eraldi ei tasustata. 8. TEHNOVÕRGUD Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS vahel (HD Lisa kolmepoolne leping Telia Eesti AS). Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel (HD Lisa kolmepoolne leping Elektrilevi OÜ). 10. TALVINE HOOLE Enne tehnoloogise pausi kehtestamist peavad olema välja ehitatud kõik konstruktsioonid, mis ehitatavale lõigule jäävad. Töövõtja annab talihooldeks eraldi aktiga objekti tagasi tellijale/hooldajale lepingus välja toodud tingimustel. Ehitatud lõik fikseeritakse (pildistatakse, filmitakse) kohapealse vaatluse teel töövõtja, hooldaja ja tellija poolt enne hoolde tagasiandmist talviseks perioodiks. KÄSKKIRI 22.04.2020 nr 1-23/20/315 Riigihanke „Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme – Mustla lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla silla lammutamine ja uue silla ehitamine“ (viitenumber 221593) riigihanke alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 lõikega 1 ja § 10 lõikega 1: Muudan Maanteeameti peadirektori 27.03.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/225 kinnitatud riigihanke „Riigitee 52 Viljandi - Rõngu km 7,000 – 22,098 Nõmme – Mustla lõigu rekonstrueerimine ja Raassilla silla lammutamine ja uue silla ehitamine“ (viitenumber 221593) riigihanke alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan tervikuna alusdokumendi HD III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ning asendan tervikuna uuega. Muudatus on märgitud punasega. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel