Einar Vallbaum Teie 30.01.2020 nr 4-4/186
Viru-Nigula Vallavalitsus
[email protected] Meie 23.04.2020 nr 12-8/2020/643-4
Teede üleandmisest Viru-Nigula vallas
Austatud vallavanem
Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30. jaanuaril 2020. aastal kirja nr 4-
4/186, milles teete ettepaneku võõrandada riigile riigiteeks Kunda linnas asuvad kohalikud teed
Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänav. Oma 18. veebruari 2020. aasta kirjas nr 12-8/2020/643-
2 selgitasime, kuidas ja mis kriteeriumite alusel hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuselt saadud
taotluse alusel, kas vaadeldaval teel on riigitee tunnused ja kas kohaliku tee võtmine riigiteeks on
põhjendatud. Samuti andsime võimaluse 30 päeva jooksul esitada lisaks 30. jaanuari 2020. aasta
kirjaga nr 4-4/186 edastatud andmetele täiendavad või muud teie hinnangul olulised andmed, kuid
täiendavaid andmeid ega muid tähelepanekuid ei laekunud.
Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks eelhaldusaktina ministri käskkirja eelnõu, millest
selguvad esialgsed hindamise tulemused koos põhjendustega ja teede üleandmise eeldused.
Hindamise käigus kasutasime seaduse rakendamisel välja kujunenud ning eelnevalt tutvustatud
metoodikat, juhindudes meile teadaolevatest andmetest ning Maanteeameti ekspertarvamusest.
Seoses sellega, et Viru-Nigula vallas vajavad omandi muutmist veel mitmed teed ja omandivormi
muutmine on ressursimahukas protsess, mis tähendab lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka
mitme riigiasutuse kaasamist menetlusse, on halduskoormuse vähendamiseks otstarbekas ühe
menetluse raames käsitleda korraga teisi omandimuutmist vajavaid teid kohaliku omavalitsuse
üksuse territooriumil. Selliselt meie hinnangu kohaselt ei vasta riigitee tunnustele järgmised Viru-
Nigula territooriumil paiknevad olemasolevad riigiteed:
1) 13104 Rannu-Aseri pikkusega 1,1 km;
2) 13113 Koogu-Kalvi pikkusega 0,6 km;
3) 17158 Kunda-Malla-Ojaküla pikkusega 4,9 km;
4) 17159 Unukse-Mahu pikkusega 7,0 km, sh tee koosseisus olev sild.
Lisaks sellele vajab täpsustamist Kunda linnas asuvate Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänava
teealuste kinnistute piirid, kui need teed võetakse riigiteeks. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
läbirääkimiste käigus täpsustada nii üleantavate teede koosseisu Viru-Nigula vallas tervikuna kui
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ka Kunda linnas asuvate teealuste kinnistute võimalikke piire. Selleks palume Maanteeametil kui
perspektiivsel teeomanikul võtta Teiega ühendust ning alustada läbirääkimisi, misjärel detailide
täpsustamisel esitame Teile arvamuse avaldamiseks ministri käskkirja eelnõu, milles käsitletakse
mh käesolevas kirja punktides 1–4 toodud riigiteid.
Palume meile teada anda, kui ei pea võimaluks liita Teie 30. jaanuaril 2020. aastal kirjas nr 4-4/186
mainitud teede ühendamise menetlust käesoleva kirja punktides 1–4 nimetatud teede omandisuhte
muutmisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Lisa: Käskkirja eelnõu
Lisaadressaadid: Maanteeamet
Pavel Karev
639 7611
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
23.04.2020
KÄSKKIRI
Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänava
riigiteena riigile osaline omandamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr
323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel:
1. Tuginedes käskkirja lisale „Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuvate kohalike teede 3450014
Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav riigitee tunnuste hindamise
aruanne“ nõustun Viru-Nigula Vallavalitsuse 30.01.2020 taotluses nr 4-4/186 nimetatud Selja tee,
Rakvere maantee ja Jaama tänava riigiteena tasuta riigile omandamisega lõigus kuni Uus-Sadama
tee ristmikuni Kunda linnas.
2. Punktis 1 nimetatud teede aluste kinnistute riigile omandamise ja selles osas lõpliku haldusakti
andmise eelduseks on:
2.1 teede vastavus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee
seisundinõuded“, mis fikseeritakse Maanteeameti ja Viru-Nigula valla poolt kahepoolselt
allkirjastatud aktiga;
2.2 teealuste katastriüksuste jagamine ja uute andmete kinnistusraamatusse kandmine
kooskõlas käskkirja lisas „Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuvate kohalike teede 3450014
Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav riigitee tunnuste hindamise
aruanne“ esitatuga jättes tänavate äärsete kergliiklusteede ja tänavavalgustuse omandi
muutmata, s.t Viru-Nigula vallale;
2.3 Viru-Nigula Vallavalitsuse või Volikogu otsus vallavara võõrandamiseks kooskõlas Viru-
Nigula Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 38 „Viru-Nigula vallavara valitsemise kord“,
mis tuleb esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
3. Tuginedes käskkirja lisale „Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuvate kohalike teede 3450014
Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav riigitee tunnuste hindamise
aruanne“ keeldun Viru-Nigula Vallavalitsuse 30.01.2020 taotluses nr 4-4/186 nimetatud Jaama tn
riigiteena riigile omandamisest lõigus alates ristmikust Uus-Sadama teega kuni Kunda linna ida
piirini.
4. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul käskkirja teatavaks tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisa
VIRU-NIGULA VALLAS KUNDA LINNAS
ASUVATE KOHALIKE TEEDE 3450014 SELJA TEE, 3450326 RAKVERE
MNT JA 3450304 JAAMA TÄNAV RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE
ARUANNE
Koostajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus
Maanteeameti taristu haldamise osakond
Tallinn 2020
1. Sissejuhatus
Viru-Nigula Vallavalitsus on oma 30.01.2020 kirjaga nr 4-4/186 teinud Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku Kunda linna läbivate Selja tee, Rakvere mnt ja
Jaama tänava kogupikkusega 3,6 km tasuta üleandmiseks riigile. Loetletud 3 linnatänavat
paiknevad Kunda linna (asustusüksus) territooriumil ja on riigi tugimaantee 20 Põdruse–Kunda–
Pada marsruudi osa. Riigi tugimaantee 20 Põdruse–Kunda–Pada asukoht on esitatud joonisel 1
ning Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama tn asukoht joonisel 2.
Joonis 1. Terviktee 20 asendiplaan koos Kunda linna lõiguga (punane joon) riigiteede võrgus
Joonis 2. Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama tn asukoht
Viru-Nigula Vallavalitsus esitab oma ettepanekus alljärgnevad põhjendused. Vallavalitsuse
hinnangul on ettepanekus loetletud Kunda tänavad oluliseks riigisiseseks transiitteeks,
võimaldades raskeveokitega kaubavedu Kunda sadamasse ja saabuva kauba transportimist Eesti
erinevatesse sihtkohtadesse. Kundas tegutsevate teiste suurte tootmisettevõtete, sh Estonian Cell
AS ja puidufirmad, toodangu väljavedu toimub samuti neid tänavaid pidi. Vallavalitsuse arvutuste
kohaselt oli 2018. aastal neil teedel 20-tonniste raskeveokite sagedus 144 500 autot aastas, mis
teeb keskmiselt ca 400 raskeveokit ööpäevas. Vallal ei ole piisavalt vahendeid Selja tee ja Rakvere
maantee rekonstrueerimiseks. Suuremates Kunda ettevõtetes töötab palju mujal alaliselt elavaid
töötajaid, kelle tulumaks ei laeku valla eelarvesse. Kunda Nordic Tsement AS veetav tooraine
veetakse Kundasse Rakvere vallas paiknevast karjäärist Viru-Nigula valla teid pidi, aga
keskkonnatasu laekub naabervalla eelarvesse. Seetõttu ei saa vald kasutada seda tuluallikat
kohalike teede korrashoiuks. Kunda tänavaid kasutavad mitmed maakonna- ja kaugliinid. Riigi
tugimanteel 20 paiknevates teistes suuremates asumites – Essu külas ja Viru-Nigula alevikus –
kuulub tee riigile, mistõttu ka Kunda linnas peaks vallavalitsuse arvates tee kuuluma riigile.
Kunda tänavad paiknevad Viru-Nigula valla munitsipaalmaal, katastriüksustel 34501:008:0041;
34501:008:0042 ja 34501:008:0036.
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid
Alljärgnevalt hinnatakse kõnealuste teede riigitee tunnuseid. Vastavalt väljakujunenud
halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmiseid kriteeriumeid:
1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana;
Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda
rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid:
TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on
TEN-T tee või E-tee marsruudi osa.
2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana;
Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või
linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Transpordi Arengukava 2014-
2020 on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid
ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu
kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab
erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne
alternatiivne riigiteede ühendus puudub.
3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal;
Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb
liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib – kas kohalikust elust
tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses.
Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb
ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest
kohaliku omavalitsuse üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev
raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse
saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid
ettevõtteid teenindavat raskeliiklust.
Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumitest lähtuvalt selgub,
et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud.
4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju;
5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega;
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate
liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ nimetatud Eesti territooriumil asuvad
teed.
2
ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt dokumendis „European agreement on main International traffic arteries
(AGR)“ määratletud ning Eesti territooriumil asuvad teed.
6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega.
3. Riigitee tunnuste hindamine
3.1 Tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana
Vaadeldavad teed ei kuulu ei TEN-T teede ega rahvusvaheliste E-teede võrgustikku, mistõttu
teedel puudub tähtsus rahvusvahelise teede võrgustiku osana.
3.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kohalikud teed 3450014 Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav paiknevad
linnatänavatena Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, Kunda (asutusüksus) linnas. Neid
Kunda linna tänavaid pidi kulgeb lääne-ida suunaliselt linna läbiva tugimaantee 20 Põdruse-
Kunda-Pada marsruut. Linnasisene osa riigi tervikteest kuulub 3,6 km ulatuses kohalikule
omavalitsusele. Kunda linna sees Jaama tänavalt hargneb põhja suunas 2,7 km pikkune eratee
3451001 Uus-Sadama tee Kunda sadamasse, mis alates aastast 2018 kuulub erafirmale AS Kunda
Sadam (varem kuulus tsemenditehasele). Alternatiivset juurdepääsuteed sadamasse pole. Kunda
sadama kaudu eksporditavad tähtsamad kaubad on paberipuit, hakkepuit, saepurugraanul, turvas
ning imporditakse killustikku ja saepalki. Regulaarseid reisiliine ei ole.
Kunda linnas elab 01.01.2019 a seisuga 3036 elanikku. Linnas tegutsevad mitmed tuntud
ettevõtted - Kunda Nordic Tsement AS, AS Kunda Sadam, Estonian Cell AS, metsafirmad,
transpordifirmad. Viru-Nigula vallal on 166 km kohalikke teid, neist 48 km tänavad.
Kunda linna läbiv riigi terviktee 20 Põdruse-Kunda-Pada marsruut algab ja lõppeb põhimaanteel
1 Tallinn-Narva. Riigiteede võrgustikus ei ole tegemist transiitliiklust teenindava teega, vaid
linnaliste asulate põhimaanteega ühendamise funktsiooniga. Selle terviktee läänepoolne haru riigi
omandis teena algab põhimaanteelt ja lõppeb Kunda linna läänepoolsel administratiivpiiril.
Teeharu tagab linnale otseühenduse põhimaanteega. Idapoolse haru funktsiooniks on Kunda linna
ühendamine Viru-Nigula alevikuga ja selle aleviku ühendamine põhimaanteega.
Kunda linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Selja tee äärne ala suuremas osas looduslik
haljastus ja tootmismaa. Rakvere mnt idapoolses ääres tootmismaa, läänepool reservmaa
elamuehituseks. Idapoolsel harul Jaama tänava piirkonna maakasutuse otstarve on haljastus,
elamumaa, tootmismaa. Peale omavalitsuste liitmist on koostamisel uus Viru-Nigula valla
üldplaneering, mille menetluses käsitletakse ka avalikult kasutatavate teede staatust.
Linna ühendamine riigiteega tagatakse riigitee ühendusfunktsiooniga üldjuhul linna piirini ja linna
(asutusüksuse) territooriumil paiknevad tänava tüüpi teed on tavapäraselt kohalikud teed, täites
lisaks valdavalt kohaliku liikluse teenindamisele ka muid tänava funktsioone (juurdepääsud
kõrvaltänavatele ja kinnistutele, tehnovõrgud, kinnistuid teenindav parkimine, teabevahendid ja
reklaam jt). See tagab kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomia ja seadusliku õiguse korraldada
kohalikku elu. Olulise transiitliikluse korral ja kui on välistatud ebaproportsionaalne sekkumine
kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomiasse, on võimalik kaaluda tänava võtmist riigiteede
koosseisu.
Hinnates Kunda linna olemasolevaid ühendusi mööda riigiteid muude asulate ja riigiteede
võrguga, tuleb järeldada, et selline ühendus on nii lääne kui ka ida poolt tagatud tugimaanteega 20
Põdruse-Kunda-Pada, mis algab ja lõppeb Kunda linna administratiivpiiril. Seejuures vastava
ühenduse tagamiseks ei pea riigile kuuluv tee paiknema linna territooriumil ja hõlmama Selja teed,
Rakvere maanteed ja Jaama tänavat.
Eraldi tuleb hinnata Kunda sadama olulisust ja kas tegemist võib olla olulise sadamaga, mis tuleb
ühendada muude sihtkohtade ja riigiteede võrguga mööda riigiteid. Seejuures pelgalt riigitee
funktsionaalsuse esinemisel ei saa lugeda teed riigiteeks – tee kuuluvust tuleb hinnata
hindamiskriteeriumite koosmõjus hinnates mh kohaliku omavalitsuse autonoomia riivet ja liikluse
iseloomu.
Kunda sadam on üks seitsmest Eesti sadamast, mis käitleb aastas üle miljoni tonni kaupu. Aastas
külastab seda 400–600 laeva. Statistikaameti aruandluse „Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu
lastiliigi järgi“ oli 2019. aastal Kunda sadama käive 1,63 miljonit tonni, millest tähtsaima
kaubaliigi - 32% - moodustas puistlast (paberipuu, hakkepuit, saepurugraanul, turvas, agrokaubad,
imporditud killustik). Sadam teenindab kaubavedajaid Põhja-ja Kesk-Eestist. Raskeveokite
liikluskoormuse detailsem analüüs on käeolevas aruandes liiklust kirjeldavas osas.
Põhja-Eestis Soome lahe ääres väljaspool riigi pealinna Tallinna on riigi poolt mehitatud
piiripunktidega 4 sadamat avatud rahvusvaheliseks liikluseks: Muuga, Loksa, Kunda ja Sillamäe.
Arvestades rahvusvahelise laevaliiklusega meresadamate olulisust riigi majandusele ja
konkurentsivõimele, on vajalik riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö tagamaks selliste sadamate
ühendamise riigiteede võrguga veokitele ja reisibussidele kiiret ning sujuvat liiklust võimaldavat
maantee tüüpi teed pidi. Ühtlasi tähendab see konsensust tee-äärse hoonestuse arendamisel teatud
kitsenduste rakendamisele, vältides sagedasi mahasõite, potentsiaalseid konflikte kergliiklejate
liikumissuundadega, liiklusmüra leevendamist. Riigitee kulgemisel sadamani kooskõlastatakse
sellised transporditaristu arengut tagavad ruumilised planeeringud Maanteeametiga. Õigeaegsete
otsuste tegemisega saab ennetada oluliste transpordikoridoride täishoonestamist era- või kohalikes
huvides, hilisemalt on lammutamise või tunneli/estakaadi rajamise hind ühiskonnale väga kõrge.
Kunda sadamat kasutavad eelkõige läänesuunast põhimaanteed 1 pidi ning lõunasuunast
Rakverest tugimaanteede 5, 22, 21 ja 88 kaudu kaubavedajad, mistõttu Kundasse suunduval
tugimaanteel 20 ainult läänepoolsel harul, sh terviktee linnalõigul on oluline tähtsus sadamale
juurdepääsu tagamisel. Tugimaantee 20 idasuunalisel harul on kordades väiksem liikluskoormus,
sest Kohtla-Järve ja Narva piirkonna ettevõtlusel ning mööda põhimaanteed 3 Jõhvi kaudu Ida-
Eestist tulevatele veostele on soodsam kasutada lähemal asuvat Sillamäe sadamat, mitte Kunda
sadamat. Nende sadamate vahekaugus mööda maanteed on 84 km.
Rahvusvahelisi kaubavedusid teenindava Kunda sadama ühendamine teiste sihtkohtadega läbi
riigiteede võrgu on riigile oluline transpordiühendus ning see peaks olema riigitee funktsioon
maantee tüüpi teena. Seda funktsiooni täidab eelkõige terviktee 20 läänepoolne haru kuni
sadamasse viiva eratee ristmikuni. Kunda tänavate äärsete kergliiklusteede (mis valdavalt on
sõiduteest haljasribaga eraldatud) ja tänavavalgustuse omand on otstarbekas jätta muutmata, sest
need kuuluvad linnaliikluse terviklikku taristusse.
Teelõik alates sadama ristmikust mööda Jaama tänavat ida suunas kuni linna piirini ei ole riigitee
tunnustega ja peaks ka edasiselt jääma kohalikuks teeks. Maanteeamet analüüsib edasiselt
riigiteede võrgu vastavust riigiteede liigitusele ning funktsionaalsuse alusel ei saa välistada
praeguse tugimaantee 20 idapoolse haru muutmist kõrvalmaanteeks. Võimalikud muudatused
Kunda piirkonna teedevõrgus on joonisel 3.
Joonis 3. Riigitee ühenduse funktsiooniga teelõik Kunda linnas (punasega).
3.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Taotluses ja teeregistri kohalike teede andmestikus puuduvad andmed liikluse koosseisu ja
sageduse kohta vaadeldavatel Kunda tänavatel. Väljaspool linnapiire oli 2018. aasta
liiklusloenduse andmetel tugimaantee 20 läänepoolsel harul keskmine liiklussagedus 1950
autot/ööpäevas, millest veoautod ja bussid moodustasid 28%, ehk keskmiselt 538 raskesõidukit
ööpäevas. Selline raskeliikluse osakaal ületab mitmekordselt tavapärast raskeveokite liiklust
riigimaanteedel. Sama tugimaantee idapoolsel harul oli keskmine liiklussagedus 757
autot/ööpäevas, millest veoautod ja bussid moodustasid 22%, ehk keskmiselt 166 raskesõidukit
ööpäevas. Idapoolsel teeharul on veoautosid üle 3 korra vähem kui läänepoolsel harul. Järelikult
valdavaks on kaubavedu Rakvere ning laiemalt Kesk-Eesti suunas ja vastupidi.
Analüüsitavate linnatänavate liikluse koosseisu ja iseloomu saab hinnata kaudselt.
Kunda linna põhjaosas paiknevad mitmed puiduterminalid (Stora Enso Eesti AS, Holmen Mets
AS, SCA Metsad Eesti AS), mille kaudu sisemaalt kokku ostetud puit eksporditakse sadamast
laevadega teistesse riikidesse. Neist suurim, Stora Enso Eesti AS ekspordib Kunda sadama kaudu
Põhjamaade paberitehastesse kogu Imaveres ja Näpil asuvatest saeveskitest lähetatava hakkepuidu
ja osa paberipuud. Veosed transporditakse raskeveokitega sadamasse tugimaanteed 20 pidi ja
seejärel mööda analüüsitavaid linnatänavaid ja sadamale kuuluvat erateed pidi sadamakaini.
Kunda linnas paiknevatest ettevõtetest on suuremateks veotranspordi kasutajateks AS Estonia Cell
ja AS Kunda Nordic Tsement. AS Estonian Cell puitmassitehas tarbib ca 440 000 m3 haavapuitu
aastas, mis veetakse Eesti metsadest kohale autotranspordiga. Valmistoodang 170 000 tonni
eksporditakse sadamate kaudu Euroopa paberitööstustesse. Jäätmetena puukoor veetakse Kunda
sadamasse ja eksporditakse Rootsi, saepuru saadetakse autotranspordiga Põhja-Eesti
mööblitööstustele.
AS Kunda Nordic Tsement toodab mitmesuguse otstarbega tsemente, valmistab
lubjakivikillustikku ning turustab Kunda sadama kaudu imporditavat graniitkillustikku Eesti
ehitusettevõtetele. 2018. aastal turustati 602 000 tonni tsementi ja klinkrit, mis veeti
autotranspordiga läbi linna Kunda sadamasse või ehitusfirmadele mujal. Käesoleval aastal
otsustati tootmine osaliselt ümber korraldada ja edasiselt hakatakse omatoodangu asemel tsemendi
tootmiseks vajalikku klinkrit sisse vedama Euroopast Kunda sadama kaudu.
Seega prevaleerib toorme, pooltoodete ja ehitusmaterjalide transiit, kus maanteetransport
kombineeritakse meretranspordiga. Kunda linna ettevõtted on sadamat läbivate kaupade
lõpptarbijaks vaid marginaalses osas. Kunda sadamaga seonduvaid mitmeliigilise
transpordiviisiga korraldatavaid veoseid tuleb käsitleda transiitliiklusena.
Kuigi linna läbib tugimaantee marsruut, ei saa antud teedel eeldada märkimisväärset lääne-ida
suunalist transiitliiklust. Sõiduautode liikluse korral on eeldatavasti valdavalt tegemist kohaliku
liiklusega, kuivõrd Viru-Nigula vald on enamikul sõitudel kas alg- või lõpp-punkt nagu
tugimaanteelgi.
Kunda tänavatel toimivad bussiliinid Rakvere ja Viru-Nigula suundades, mida ei saa käsitleda
transiitliiklusena. Analüüsitaval lõigul on 2 bussipeatust. Lubatud suurim kiirus neil tänavatel on
50 km/h.
Kokkuvõttes moodustab Kunda linnas Selja teel, Rakvere mnt-l ja Jaama tänaval kuni Uus-
Sadama tee ristmikuni intensiivsest raskeliiklusest olulise osa Kunda rahvusvahelisi veoseid
teenindava sadamaga seotud transiitliiklus. Sadama teeristist itta suunduval Jaama tänava lõigul
on hinnanguliselt valdav kohalik liiklus.
3.4 Tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju
Analüüsitavad Kunda tänavad ei paikne kesklinnas ega tihehoonestusalal. Terviktee 20 lääneharul
on valdavalt tegemist hajaasustusega ja tootmispiirkonnaga. 1+1 sõidurajaga asfaltbetoonkattega
tee on valgustatud. Marsruudil on 2 korralikult väljaehitatud ringristmikku, millelt hargnevad
linnatänavad. Kergliiklusteed on rajatud omaette teena, mitte kõnniteena ja eraldatud sõiduteest
haljasribaga.
Jaama tänava idapoolne osa on alates Uus-Sadama teeristist kitsam, kohati piirab nähtavust
lähihoonestus. Sõidutee kõrval mõned kergliiklustee lõigud. Valgustus lõpeb Estonian Cell
teeristis. Teelõigul paikneb Kunda jõge ületav raudbetoonsild. Sild on ehitatud ühtlasi
paisurajatisena. Ülespaisutatud vee abil saab eraettevõtja toota elektrienergiat. Teealuse kinnistu
omanikuna on kohalik omavalitsus sellele maaüksusele seadnud hoonestusõiguse elektritootmist
korraldava eraettevõtja kasuks. Keskkonnaamet nõuab paisu likvideerimist, põhjendades
vajadusega tagada kaladele vaba tee kudemiskohale. Vaidlus jätkub kohtuvaidlusena. Paisutuse
likvideerimise korral tuleb ilmselt ette näha silla osaline ümberehitus.
Aastatel 2018-2019 rekonstrueeriti valla tellimisel Jaama tänava teelõik AS-i Kunda Nordic
Tsement kontorihoonest kuni tsemendimuuseumini ning AS-i Estonian Cell ristmikust kuni Kunda
linna piirini. Lisaks rajati jalgtee Kunda jõe sillast kuni AS-i Estonian Cell ristmikuni. Projekti
toetati 512 000 euroga riigieelarvest transiitteede juhtumipõhise toetusena.
Kunda tänavad paiknevad Viru-Nigula valla munitsipaalmaal, katastriüksustel 34501:008:0041
(transpordimaa); 34501:008:0042 (80% tootmismaa, 20% transpordimaa, paisuga sild) ja
34501:008:0036 (transpordimaa).
Jaama tänava kinnistu katastritunnusega 34501:008:0041 on omavalitsuse poolt moodustatud
liikluspinnana, hõlmates ka majade 10 ja 12 piirkonnas kvartalisse hargnevad sisetänavad. Tee
üleandmisel tuleb omavalitsusel see maaüksus jagada ja moodustada eraldi katastriüksused.
Linnakeskkonnale omaselt on tänavate kinnistutele paigaldatud mitmed maa-alused tehnovõrgud
– side, elekter, maagaas, mille talumiseks on kitsendused nii piki teekoridori kui ka ristuvalt.
Riigiteeks ülevõtmise korral on otstarbekas väljaspool sõiduteed paiknev kommunaalrajatistega
maa jätta munitsipaalmaaks.
3.5 Ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega
Kunda tänavatel teostab tee korrashoidu Viru-Nigula Vallavalitsuse tellimusel ettevõtja.
Tugimaantee harudel kuni linnapiirini teeb korrashoidu Maanteeameti tellimisel ettevõtja. Tee
omandisuhte võimalik muutmine eeldatavalt ei põhjusta takistusi korrashoiu korraldamisel, aga
arvestama peab pikaajaliste lepingute muutmise vajadusega. Riigiteeks üleantavate teeosade
seisund peab üleandmisel vastama seisundinõuetele.
Osaliselt, kuni Uus-Sadama teeristini Kunda tänavate muutmisel riigiteeks eespool toodud
põhimõtetel looks eeldused senisest ühtlasema korrashoiu korraldamiseks sadamasse suunduval
marsruudil, sest väheneb korrashoiu korraldajate arv marsruudil. Ristmikel kohalike
linnatänavatega võib siiski tekkida talvisel korrashoiul ajalisi erinevusi hooldetsüklites, sest
sõltuvalt riigihangete tulemustest võivad tulevikus ristmike puhastamisega toimetada erinevate
hooldefirmade masinad. Sõidutee äärsete kergliiklusteede ja valgustuse korrashoiu korraldamine
on otstarbekas jätta muutmata, sest kergliiklusteed ja tänavavalgustus kuuluvad linnakeskkonna
terviklikku taristusse.
3.6 Ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega
Vastavalt liiklusseadusele korraldab teel liiklust teeomanik. Marsruudil põhimaanteest 1 kuni
Kunda sadamani läbib praegu liikleja kolme teeomaniku korraldatud liikluskeskkonda. Kunda
tänavatel sadamasse suunduval marsruudil osaliselt omandisuhte muutumisel ei ole ette näha
vajadust liikluskorralduse oluliseks muutmiseks, pigem luuakse eeldused sujuva maanteeliikluse
võimaldamiseks ja selgemaks viitamiseks. Uues üldplaneeringus tuleks vältida teeäärsete elamute
ja ühiskondlike hoonete ehitamist, mille mahasõidud takistaks sujuvat läbivat liiklust ja mis
põhjustaks kuluka vajaduse ehituslike abinõude rakendamiseks raskeliiklusest tekkiva müra
leevendamiseks. Tee võtmisega riigiteeks ei teki takistusi liikluse korraldamiseks ühtsete
põhimõtete alusel.
4. Kokkuvõte
Kunda linnas paikneva, rahvusvahelisi kaubavedusid teenindava Kunda sadama ühendamine teiste
sihtkohtadega läbi riigiteede võrgu on riigile oluline transpordiühendus ning see peaks olema
riigitee funktsioon maantee tüüpi teena. Seda sihtotstarvet täidab eelkõige tugimaantee 20 terviktee
läänepoolne haru Kunda linnast kuni põhimaanteeni 1 Tallinn-Narva. Linna läbiva praeguse
tugimaantee 20 Põdruse-Kunda-Pada marsruudil paiknevad kohalikud teed Selja tee, Rakvere mnt
ja Jaama tänav kuni Uus-Sadama tee ristmikuni vastavad riigitee tunnustele eeldusel, et kohaliku
omavalitsuse poolt ruumiliste planeeringute kehtestamisel jätkuvalt tagatakse liikluskeskkond
sujuvaks maanteeliikluseks. Tulemusena kulgeks riigile kuuluv tugimaantee 2 km ulatuses linna
territooriumil. Maanteeliiklust teenindava riigitee ja selle kaitsevööndi paiknemine linna
territooriumil vajab kohalikus omavalitsuses avalikku arutelu uue üldplaneeringu menetluses, et
marsruut kajastuks liiklejaid navigeerimisel abistavatel informatiivsetel aluskaartidel.
Samal marsruudil teeäärsete kergliiklusteede (mis valdavalt on sõiduteest haljasribaga eraldatud)
ja tänavavalgustuse omand on otstarbekas jätta muutmata, sest need kuuluvad linna terviklikku
taristusse.
Teelõik alates sadama ristmikust mööda Jaama tänavat ida suunas kuni linna piirini ei ole riigitee
tunnustega ja peaks ka edasiselt jääma kohalikuks teeks.
Kunda tänavate osalisel üleandmisel riigiteeks tuleb omavalitsusel eelnevalt maaüksusi jagada,
eraldades kergliiklusteid ja põiktänavaid teenindavad maaüksused riigile üleantavatest sõidutee
maaüksustest.
Joonis 4. Piiriettepanek Uus-Sadama tee ristmikul (kollasega)
Üheaegselt teeomandiga Kunda linnas on otstarbekas üle vaadata avalikult kasutatav teedevõrk
uute halduspiiridega Viru-Nigula vallas, et saada värske sisend uue üldplaneeringu menetlemiseks.
Vastavalt Maanteeametis teostatud analüüsile ei vasta riigitee tunnustele 4 praegust
kõrvalmaanteed. Samaaegselt Kunda linnas Selja tee, osaliselt Rakvere mnt ja osaliselt Jaama
tänava ülevõtmisega riigiteeks peaks kaasnema alljärgnevate vähese liiklusega kõrvalmaanteede
(või teeosade) üleandmine kohalikuks teeks, kokku 13,5 km:
1) 13104 Rannu-Aseri 1,1 km;
2) 13113 Koogu-Kalvi 0,6 km;
3) 17158 Kunda-Malla-Ojaküla 4,9 km;
4) 17159 Unukse-Mahu 7,0 km koos sillaga.
Riigitee tunnustele mittevastavad kõrvalmaanteede lõigud Viru-Nigula vallas on esitatud joonisel
5.
Joonis 5. Viru-Nigula vallas riigitee tunnustele mittevastavate kõrvalmaanteede asendiskeem
(sinisega)
Kohalike omavalitsuste haldusreformi tulemusel moodustunud Viru-Nigula valla avalikult
kasutatav teedevõrk on otstarbekas üle vaadata tervikuna ja võimalikud muudatused viia
koostatavasse uude üldplaneeringusse.
Enne teeomandi võimaliku muutmise otsustamist Viru-Nigula valla territooriumi teedevõrgus on
vaja saada vallalt seisukoht analüüsis väljatoodud terviklahendusele.