dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 23. aprill 2020
Viit
25-3/20/9493-4
Registreeritud
23. aprill 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
25 Riigimaanteede haldamine
Sari
25-3 Riigimaanteede haldamise alane kirjavahetus
Toimik
25-3/2020
Vastutaja
Kuno Männik (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu haldamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. mai 2020

Failid

  • 📎12-82020643-4 23.04.2020 Väljaminev kiri.bdoc1902 KB

Sisu (failidest)

Einar Vallbaum Teie 30.01.2020 nr 4-4/186 Viru-Nigula Vallavalitsus [email protected] Meie 23.04.2020 nr 12-8/2020/643-4 Teede üleandmisest Viru-Nigula vallas Austatud vallavanem Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30. jaanuaril 2020. aastal kirja nr 4- 4/186, milles teete ettepaneku võõrandada riigile riigiteeks Kunda linnas asuvad kohalikud teed Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänav. Oma 18. veebruari 2020. aasta kirjas nr 12-8/2020/643- 2 selgitasime, kuidas ja mis kriteeriumite alusel hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuselt saadud taotluse alusel, kas vaadeldaval teel on riigitee tunnused ja kas kohaliku tee võtmine riigiteeks on põhjendatud. Samuti andsime võimaluse 30 päeva jooksul esitada lisaks 30. jaanuari 2020. aasta kirjaga nr 4-4/186 edastatud andmetele täiendavad või muud teie hinnangul olulised andmed, kuid täiendavaid andmeid ega muid tähelepanekuid ei laekunud. Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks eelhaldusaktina ministri käskkirja eelnõu, millest selguvad esialgsed hindamise tulemused koos põhjendustega ja teede üleandmise eeldused. Hindamise käigus kasutasime seaduse rakendamisel välja kujunenud ning eelnevalt tutvustatud metoodikat, juhindudes meile teadaolevatest andmetest ning Maanteeameti ekspertarvamusest. Seoses sellega, et Viru-Nigula vallas vajavad omandi muutmist veel mitmed teed ja omandivormi muutmine on ressursimahukas protsess, mis tähendab lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele ka mitme riigiasutuse kaasamist menetlusse, on halduskoormuse vähendamiseks otstarbekas ühe menetluse raames käsitleda korraga teisi omandimuutmist vajavaid teid kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Selliselt meie hinnangu kohaselt ei vasta riigitee tunnustele järgmised Viru- Nigula territooriumil paiknevad olemasolevad riigiteed: 1) 13104 Rannu-Aseri pikkusega 1,1 km; 2) 13113 Koogu-Kalvi pikkusega 0,6 km; 3) 17158 Kunda-Malla-Ojaküla pikkusega 4,9 km; 4) 17159 Unukse-Mahu pikkusega 7,0 km, sh tee koosseisus olev sild. Lisaks sellele vajab täpsustamist Kunda linnas asuvate Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänava teealuste kinnistute piirid, kui need teed võetakse riigiteeks. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku läbirääkimiste käigus täpsustada nii üleantavate teede koosseisu Viru-Nigula vallas tervikuna kui Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ka Kunda linnas asuvate teealuste kinnistute võimalikke piire. Selleks palume Maanteeametil kui perspektiivsel teeomanikul võtta Teiega ühendust ning alustada läbirääkimisi, misjärel detailide täpsustamisel esitame Teile arvamuse avaldamiseks ministri käskkirja eelnõu, milles käsitletakse mh käesolevas kirja punktides 1–4 toodud riigiteid. Palume meile teada anda, kui ei pea võimaluks liita Teie 30. jaanuaril 2020. aastal kirjas nr 4-4/186 mainitud teede ühendamise menetlust käesoleva kirja punktides 1–4 nimetatud teede omandisuhte muutmisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisa: Käskkirja eelnõu Lisaadressaadid: Maanteeamet Pavel Karev 639 7611 [email protected] 2 (2) EELNÕU 23.04.2020 KÄSKKIRI Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänava riigiteena riigile osaline omandamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel: 1. Tuginedes käskkirja lisale „Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuvate kohalike teede 3450014 Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav riigitee tunnuste hindamise aruanne“ nõustun Viru-Nigula Vallavalitsuse 30.01.2020 taotluses nr 4-4/186 nimetatud Selja tee, Rakvere maantee ja Jaama tänava riigiteena tasuta riigile omandamisega lõigus kuni Uus-Sadama tee ristmikuni Kunda linnas. 2. Punktis 1 nimetatud teede aluste kinnistute riigile omandamise ja selles osas lõpliku haldusakti andmise eelduseks on: 2.1 teede vastavus majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“, mis fikseeritakse Maanteeameti ja Viru-Nigula valla poolt kahepoolselt allkirjastatud aktiga; 2.2 teealuste katastriüksuste jagamine ja uute andmete kinnistusraamatusse kandmine kooskõlas käskkirja lisas „Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuvate kohalike teede 3450014 Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav riigitee tunnuste hindamise aruanne“ esitatuga jättes tänavate äärsete kergliiklusteede ja tänavavalgustuse omandi muutmata, s.t Viru-Nigula vallale; 2.3 Viru-Nigula Vallavalitsuse või Volikogu otsus vallavara võõrandamiseks kooskõlas Viru- Nigula Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 38 „Viru-Nigula vallavara valitsemise kord“, mis tuleb esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 3. Tuginedes käskkirja lisale „Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuvate kohalike teede 3450014 Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav riigitee tunnuste hindamise aruanne“ keeldun Viru-Nigula Vallavalitsuse 30.01.2020 taotluses nr 4-4/186 nimetatud Jaama tn riigiteena riigile omandamisest lõigus alates ristmikust Uus-Sadama teega kuni Kunda linna ida piirini. 4. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisa VIRU-NIGULA VALLAS KUNDA LINNAS ASUVATE KOHALIKE TEEDE 3450014 SELJA TEE, 3450326 RAKVERE MNT JA 3450304 JAAMA TÄNAV RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus Maanteeameti taristu haldamise osakond Tallinn 2020 1. Sissejuhatus Viru-Nigula Vallavalitsus on oma 30.01.2020 kirjaga nr 4-4/186 teinud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku Kunda linna läbivate Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama tänava kogupikkusega 3,6 km tasuta üleandmiseks riigile. Loetletud 3 linnatänavat paiknevad Kunda linna (asustusüksus) territooriumil ja on riigi tugimaantee 20 Põdruse–Kunda– Pada marsruudi osa. Riigi tugimaantee 20 Põdruse–Kunda–Pada asukoht on esitatud joonisel 1 ning Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama tn asukoht joonisel 2. Joonis 1. Terviktee 20 asendiplaan koos Kunda linna lõiguga (punane joon) riigiteede võrgus Joonis 2. Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama tn asukoht Viru-Nigula Vallavalitsus esitab oma ettepanekus alljärgnevad põhjendused. Vallavalitsuse hinnangul on ettepanekus loetletud Kunda tänavad oluliseks riigisiseseks transiitteeks, võimaldades raskeveokitega kaubavedu Kunda sadamasse ja saabuva kauba transportimist Eesti erinevatesse sihtkohtadesse. Kundas tegutsevate teiste suurte tootmisettevõtete, sh Estonian Cell AS ja puidufirmad, toodangu väljavedu toimub samuti neid tänavaid pidi. Vallavalitsuse arvutuste kohaselt oli 2018. aastal neil teedel 20-tonniste raskeveokite sagedus 144 500 autot aastas, mis teeb keskmiselt ca 400 raskeveokit ööpäevas. Vallal ei ole piisavalt vahendeid Selja tee ja Rakvere maantee rekonstrueerimiseks. Suuremates Kunda ettevõtetes töötab palju mujal alaliselt elavaid töötajaid, kelle tulumaks ei laeku valla eelarvesse. Kunda Nordic Tsement AS veetav tooraine veetakse Kundasse Rakvere vallas paiknevast karjäärist Viru-Nigula valla teid pidi, aga keskkonnatasu laekub naabervalla eelarvesse. Seetõttu ei saa vald kasutada seda tuluallikat kohalike teede korrashoiuks. Kunda tänavaid kasutavad mitmed maakonna- ja kaugliinid. Riigi tugimanteel 20 paiknevates teistes suuremates asumites – Essu külas ja Viru-Nigula alevikus – kuulub tee riigile, mistõttu ka Kunda linnas peaks vallavalitsuse arvates tee kuuluma riigile. Kunda tänavad paiknevad Viru-Nigula valla munitsipaalmaal, katastriüksustel 34501:008:0041; 34501:008:0042 ja 34501:008:0036. 2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid Alljärgnevalt hinnatakse kõnealuste teede riigitee tunnuseid. Vastavalt väljakujunenud halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmiseid kriteeriumeid: 1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana; Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid: TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on TEN-T tee või E-tee marsruudi osa. 2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana; Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Transpordi Arengukava 2014- 2020 on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub. 3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal; Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib – kas kohalikust elust tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses. Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest kohaliku omavalitsuse üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid ettevõtteid teenindavat raskeliiklust. Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumitest lähtuvalt selgub, et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud. 4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju; 5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega; 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ nimetatud Eesti territooriumil asuvad teed. 2 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt dokumendis „European agreement on main International traffic arteries (AGR)“ määratletud ning Eesti territooriumil asuvad teed. 6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega. 3. Riigitee tunnuste hindamine 3.1 Tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana Vaadeldavad teed ei kuulu ei TEN-T teede ega rahvusvaheliste E-teede võrgustikku, mistõttu teedel puudub tähtsus rahvusvahelise teede võrgustiku osana. 3.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana Kohalikud teed 3450014 Selja tee, 3450326 Rakvere mnt ja 3450304 Jaama tänav paiknevad linnatänavatena Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas, Kunda (asutusüksus) linnas. Neid Kunda linna tänavaid pidi kulgeb lääne-ida suunaliselt linna läbiva tugimaantee 20 Põdruse- Kunda-Pada marsruut. Linnasisene osa riigi tervikteest kuulub 3,6 km ulatuses kohalikule omavalitsusele. Kunda linna sees Jaama tänavalt hargneb põhja suunas 2,7 km pikkune eratee 3451001 Uus-Sadama tee Kunda sadamasse, mis alates aastast 2018 kuulub erafirmale AS Kunda Sadam (varem kuulus tsemenditehasele). Alternatiivset juurdepääsuteed sadamasse pole. Kunda sadama kaudu eksporditavad tähtsamad kaubad on paberipuit, hakkepuit, saepurugraanul, turvas ning imporditakse killustikku ja saepalki. Regulaarseid reisiliine ei ole. Kunda linnas elab 01.01.2019 a seisuga 3036 elanikku. Linnas tegutsevad mitmed tuntud ettevõtted - Kunda Nordic Tsement AS, AS Kunda Sadam, Estonian Cell AS, metsafirmad, transpordifirmad. Viru-Nigula vallal on 166 km kohalikke teid, neist 48 km tänavad. Kunda linna läbiv riigi terviktee 20 Põdruse-Kunda-Pada marsruut algab ja lõppeb põhimaanteel 1 Tallinn-Narva. Riigiteede võrgustikus ei ole tegemist transiitliiklust teenindava teega, vaid linnaliste asulate põhimaanteega ühendamise funktsiooniga. Selle terviktee läänepoolne haru riigi omandis teena algab põhimaanteelt ja lõppeb Kunda linna läänepoolsel administratiivpiiril. Teeharu tagab linnale otseühenduse põhimaanteega. Idapoolse haru funktsiooniks on Kunda linna ühendamine Viru-Nigula alevikuga ja selle aleviku ühendamine põhimaanteega. Kunda linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Selja tee äärne ala suuremas osas looduslik haljastus ja tootmismaa. Rakvere mnt idapoolses ääres tootmismaa, läänepool reservmaa elamuehituseks. Idapoolsel harul Jaama tänava piirkonna maakasutuse otstarve on haljastus, elamumaa, tootmismaa. Peale omavalitsuste liitmist on koostamisel uus Viru-Nigula valla üldplaneering, mille menetluses käsitletakse ka avalikult kasutatavate teede staatust. Linna ühendamine riigiteega tagatakse riigitee ühendusfunktsiooniga üldjuhul linna piirini ja linna (asutusüksuse) territooriumil paiknevad tänava tüüpi teed on tavapäraselt kohalikud teed, täites lisaks valdavalt kohaliku liikluse teenindamisele ka muid tänava funktsioone (juurdepääsud kõrvaltänavatele ja kinnistutele, tehnovõrgud, kinnistuid teenindav parkimine, teabevahendid ja reklaam jt). See tagab kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomia ja seadusliku õiguse korraldada kohalikku elu. Olulise transiitliikluse korral ja kui on välistatud ebaproportsionaalne sekkumine kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomiasse, on võimalik kaaluda tänava võtmist riigiteede koosseisu. Hinnates Kunda linna olemasolevaid ühendusi mööda riigiteid muude asulate ja riigiteede võrguga, tuleb järeldada, et selline ühendus on nii lääne kui ka ida poolt tagatud tugimaanteega 20 Põdruse-Kunda-Pada, mis algab ja lõppeb Kunda linna administratiivpiiril. Seejuures vastava ühenduse tagamiseks ei pea riigile kuuluv tee paiknema linna territooriumil ja hõlmama Selja teed, Rakvere maanteed ja Jaama tänavat. Eraldi tuleb hinnata Kunda sadama olulisust ja kas tegemist võib olla olulise sadamaga, mis tuleb ühendada muude sihtkohtade ja riigiteede võrguga mööda riigiteid. Seejuures pelgalt riigitee funktsionaalsuse esinemisel ei saa lugeda teed riigiteeks – tee kuuluvust tuleb hinnata hindamiskriteeriumite koosmõjus hinnates mh kohaliku omavalitsuse autonoomia riivet ja liikluse iseloomu. Kunda sadam on üks seitsmest Eesti sadamast, mis käitleb aastas üle miljoni tonni kaupu. Aastas külastab seda 400–600 laeva. Statistikaameti aruandluse „Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu lastiliigi järgi“ oli 2019. aastal Kunda sadama käive 1,63 miljonit tonni, millest tähtsaima kaubaliigi - 32% - moodustas puistlast (paberipuu, hakkepuit, saepurugraanul, turvas, agrokaubad, imporditud killustik). Sadam teenindab kaubavedajaid Põhja-ja Kesk-Eestist. Raskeveokite liikluskoormuse detailsem analüüs on käeolevas aruandes liiklust kirjeldavas osas. Põhja-Eestis Soome lahe ääres väljaspool riigi pealinna Tallinna on riigi poolt mehitatud piiripunktidega 4 sadamat avatud rahvusvaheliseks liikluseks: Muuga, Loksa, Kunda ja Sillamäe. Arvestades rahvusvahelise laevaliiklusega meresadamate olulisust riigi majandusele ja konkurentsivõimele, on vajalik riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö tagamaks selliste sadamate ühendamise riigiteede võrguga veokitele ja reisibussidele kiiret ning sujuvat liiklust võimaldavat maantee tüüpi teed pidi. Ühtlasi tähendab see konsensust tee-äärse hoonestuse arendamisel teatud kitsenduste rakendamisele, vältides sagedasi mahasõite, potentsiaalseid konflikte kergliiklejate liikumissuundadega, liiklusmüra leevendamist. Riigitee kulgemisel sadamani kooskõlastatakse sellised transporditaristu arengut tagavad ruumilised planeeringud Maanteeametiga. Õigeaegsete otsuste tegemisega saab ennetada oluliste transpordikoridoride täishoonestamist era- või kohalikes huvides, hilisemalt on lammutamise või tunneli/estakaadi rajamise hind ühiskonnale väga kõrge. Kunda sadamat kasutavad eelkõige läänesuunast põhimaanteed 1 pidi ning lõunasuunast Rakverest tugimaanteede 5, 22, 21 ja 88 kaudu kaubavedajad, mistõttu Kundasse suunduval tugimaanteel 20 ainult läänepoolsel harul, sh terviktee linnalõigul on oluline tähtsus sadamale juurdepääsu tagamisel. Tugimaantee 20 idasuunalisel harul on kordades väiksem liikluskoormus, sest Kohtla-Järve ja Narva piirkonna ettevõtlusel ning mööda põhimaanteed 3 Jõhvi kaudu Ida- Eestist tulevatele veostele on soodsam kasutada lähemal asuvat Sillamäe sadamat, mitte Kunda sadamat. Nende sadamate vahekaugus mööda maanteed on 84 km. Rahvusvahelisi kaubavedusid teenindava Kunda sadama ühendamine teiste sihtkohtadega läbi riigiteede võrgu on riigile oluline transpordiühendus ning see peaks olema riigitee funktsioon maantee tüüpi teena. Seda funktsiooni täidab eelkõige terviktee 20 läänepoolne haru kuni sadamasse viiva eratee ristmikuni. Kunda tänavate äärsete kergliiklusteede (mis valdavalt on sõiduteest haljasribaga eraldatud) ja tänavavalgustuse omand on otstarbekas jätta muutmata, sest need kuuluvad linnaliikluse terviklikku taristusse. Teelõik alates sadama ristmikust mööda Jaama tänavat ida suunas kuni linna piirini ei ole riigitee tunnustega ja peaks ka edasiselt jääma kohalikuks teeks. Maanteeamet analüüsib edasiselt riigiteede võrgu vastavust riigiteede liigitusele ning funktsionaalsuse alusel ei saa välistada praeguse tugimaantee 20 idapoolse haru muutmist kõrvalmaanteeks. Võimalikud muudatused Kunda piirkonna teedevõrgus on joonisel 3. Joonis 3. Riigitee ühenduse funktsiooniga teelõik Kunda linnas (punasega). 3.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal Taotluses ja teeregistri kohalike teede andmestikus puuduvad andmed liikluse koosseisu ja sageduse kohta vaadeldavatel Kunda tänavatel. Väljaspool linnapiire oli 2018. aasta liiklusloenduse andmetel tugimaantee 20 läänepoolsel harul keskmine liiklussagedus 1950 autot/ööpäevas, millest veoautod ja bussid moodustasid 28%, ehk keskmiselt 538 raskesõidukit ööpäevas. Selline raskeliikluse osakaal ületab mitmekordselt tavapärast raskeveokite liiklust riigimaanteedel. Sama tugimaantee idapoolsel harul oli keskmine liiklussagedus 757 autot/ööpäevas, millest veoautod ja bussid moodustasid 22%, ehk keskmiselt 166 raskesõidukit ööpäevas. Idapoolsel teeharul on veoautosid üle 3 korra vähem kui läänepoolsel harul. Järelikult valdavaks on kaubavedu Rakvere ning laiemalt Kesk-Eesti suunas ja vastupidi. Analüüsitavate linnatänavate liikluse koosseisu ja iseloomu saab hinnata kaudselt. Kunda linna põhjaosas paiknevad mitmed puiduterminalid (Stora Enso Eesti AS, Holmen Mets AS, SCA Metsad Eesti AS), mille kaudu sisemaalt kokku ostetud puit eksporditakse sadamast laevadega teistesse riikidesse. Neist suurim, Stora Enso Eesti AS ekspordib Kunda sadama kaudu Põhjamaade paberitehastesse kogu Imaveres ja Näpil asuvatest saeveskitest lähetatava hakkepuidu ja osa paberipuud. Veosed transporditakse raskeveokitega sadamasse tugimaanteed 20 pidi ja seejärel mööda analüüsitavaid linnatänavaid ja sadamale kuuluvat erateed pidi sadamakaini. Kunda linnas paiknevatest ettevõtetest on suuremateks veotranspordi kasutajateks AS Estonia Cell ja AS Kunda Nordic Tsement. AS Estonian Cell puitmassitehas tarbib ca 440 000 m3 haavapuitu aastas, mis veetakse Eesti metsadest kohale autotranspordiga. Valmistoodang 170 000 tonni eksporditakse sadamate kaudu Euroopa paberitööstustesse. Jäätmetena puukoor veetakse Kunda sadamasse ja eksporditakse Rootsi, saepuru saadetakse autotranspordiga Põhja-Eesti mööblitööstustele. AS Kunda Nordic Tsement toodab mitmesuguse otstarbega tsemente, valmistab lubjakivikillustikku ning turustab Kunda sadama kaudu imporditavat graniitkillustikku Eesti ehitusettevõtetele. 2018. aastal turustati 602 000 tonni tsementi ja klinkrit, mis veeti autotranspordiga läbi linna Kunda sadamasse või ehitusfirmadele mujal. Käesoleval aastal otsustati tootmine osaliselt ümber korraldada ja edasiselt hakatakse omatoodangu asemel tsemendi tootmiseks vajalikku klinkrit sisse vedama Euroopast Kunda sadama kaudu. Seega prevaleerib toorme, pooltoodete ja ehitusmaterjalide transiit, kus maanteetransport kombineeritakse meretranspordiga. Kunda linna ettevõtted on sadamat läbivate kaupade lõpptarbijaks vaid marginaalses osas. Kunda sadamaga seonduvaid mitmeliigilise transpordiviisiga korraldatavaid veoseid tuleb käsitleda transiitliiklusena. Kuigi linna läbib tugimaantee marsruut, ei saa antud teedel eeldada märkimisväärset lääne-ida suunalist transiitliiklust. Sõiduautode liikluse korral on eeldatavasti valdavalt tegemist kohaliku liiklusega, kuivõrd Viru-Nigula vald on enamikul sõitudel kas alg- või lõpp-punkt nagu tugimaanteelgi. Kunda tänavatel toimivad bussiliinid Rakvere ja Viru-Nigula suundades, mida ei saa käsitleda transiitliiklusena. Analüüsitaval lõigul on 2 bussipeatust. Lubatud suurim kiirus neil tänavatel on 50 km/h. Kokkuvõttes moodustab Kunda linnas Selja teel, Rakvere mnt-l ja Jaama tänaval kuni Uus- Sadama tee ristmikuni intensiivsest raskeliiklusest olulise osa Kunda rahvusvahelisi veoseid teenindava sadamaga seotud transiitliiklus. Sadama teeristist itta suunduval Jaama tänava lõigul on hinnanguliselt valdav kohalik liiklus. 3.4 Tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju Analüüsitavad Kunda tänavad ei paikne kesklinnas ega tihehoonestusalal. Terviktee 20 lääneharul on valdavalt tegemist hajaasustusega ja tootmispiirkonnaga. 1+1 sõidurajaga asfaltbetoonkattega tee on valgustatud. Marsruudil on 2 korralikult väljaehitatud ringristmikku, millelt hargnevad linnatänavad. Kergliiklusteed on rajatud omaette teena, mitte kõnniteena ja eraldatud sõiduteest haljasribaga. Jaama tänava idapoolne osa on alates Uus-Sadama teeristist kitsam, kohati piirab nähtavust lähihoonestus. Sõidutee kõrval mõned kergliiklustee lõigud. Valgustus lõpeb Estonian Cell teeristis. Teelõigul paikneb Kunda jõge ületav raudbetoonsild. Sild on ehitatud ühtlasi paisurajatisena. Ülespaisutatud vee abil saab eraettevõtja toota elektrienergiat. Teealuse kinnistu omanikuna on kohalik omavalitsus sellele maaüksusele seadnud hoonestusõiguse elektritootmist korraldava eraettevõtja kasuks. Keskkonnaamet nõuab paisu likvideerimist, põhjendades vajadusega tagada kaladele vaba tee kudemiskohale. Vaidlus jätkub kohtuvaidlusena. Paisutuse likvideerimise korral tuleb ilmselt ette näha silla osaline ümberehitus. Aastatel 2018-2019 rekonstrueeriti valla tellimisel Jaama tänava teelõik AS-i Kunda Nordic Tsement kontorihoonest kuni tsemendimuuseumini ning AS-i Estonian Cell ristmikust kuni Kunda linna piirini. Lisaks rajati jalgtee Kunda jõe sillast kuni AS-i Estonian Cell ristmikuni. Projekti toetati 512 000 euroga riigieelarvest transiitteede juhtumipõhise toetusena. Kunda tänavad paiknevad Viru-Nigula valla munitsipaalmaal, katastriüksustel 34501:008:0041 (transpordimaa); 34501:008:0042 (80% tootmismaa, 20% transpordimaa, paisuga sild) ja 34501:008:0036 (transpordimaa). Jaama tänava kinnistu katastritunnusega 34501:008:0041 on omavalitsuse poolt moodustatud liikluspinnana, hõlmates ka majade 10 ja 12 piirkonnas kvartalisse hargnevad sisetänavad. Tee üleandmisel tuleb omavalitsusel see maaüksus jagada ja moodustada eraldi katastriüksused. Linnakeskkonnale omaselt on tänavate kinnistutele paigaldatud mitmed maa-alused tehnovõrgud – side, elekter, maagaas, mille talumiseks on kitsendused nii piki teekoridori kui ka ristuvalt. Riigiteeks ülevõtmise korral on otstarbekas väljaspool sõiduteed paiknev kommunaalrajatistega maa jätta munitsipaalmaaks. 3.5 Ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega Kunda tänavatel teostab tee korrashoidu Viru-Nigula Vallavalitsuse tellimusel ettevõtja. Tugimaantee harudel kuni linnapiirini teeb korrashoidu Maanteeameti tellimisel ettevõtja. Tee omandisuhte võimalik muutmine eeldatavalt ei põhjusta takistusi korrashoiu korraldamisel, aga arvestama peab pikaajaliste lepingute muutmise vajadusega. Riigiteeks üleantavate teeosade seisund peab üleandmisel vastama seisundinõuetele. Osaliselt, kuni Uus-Sadama teeristini Kunda tänavate muutmisel riigiteeks eespool toodud põhimõtetel looks eeldused senisest ühtlasema korrashoiu korraldamiseks sadamasse suunduval marsruudil, sest väheneb korrashoiu korraldajate arv marsruudil. Ristmikel kohalike linnatänavatega võib siiski tekkida talvisel korrashoiul ajalisi erinevusi hooldetsüklites, sest sõltuvalt riigihangete tulemustest võivad tulevikus ristmike puhastamisega toimetada erinevate hooldefirmade masinad. Sõidutee äärsete kergliiklusteede ja valgustuse korrashoiu korraldamine on otstarbekas jätta muutmata, sest kergliiklusteed ja tänavavalgustus kuuluvad linnakeskkonna terviklikku taristusse. 3.6 Ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega Vastavalt liiklusseadusele korraldab teel liiklust teeomanik. Marsruudil põhimaanteest 1 kuni Kunda sadamani läbib praegu liikleja kolme teeomaniku korraldatud liikluskeskkonda. Kunda tänavatel sadamasse suunduval marsruudil osaliselt omandisuhte muutumisel ei ole ette näha vajadust liikluskorralduse oluliseks muutmiseks, pigem luuakse eeldused sujuva maanteeliikluse võimaldamiseks ja selgemaks viitamiseks. Uues üldplaneeringus tuleks vältida teeäärsete elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamist, mille mahasõidud takistaks sujuvat läbivat liiklust ja mis põhjustaks kuluka vajaduse ehituslike abinõude rakendamiseks raskeliiklusest tekkiva müra leevendamiseks. Tee võtmisega riigiteeks ei teki takistusi liikluse korraldamiseks ühtsete põhimõtete alusel. 4. Kokkuvõte Kunda linnas paikneva, rahvusvahelisi kaubavedusid teenindava Kunda sadama ühendamine teiste sihtkohtadega läbi riigiteede võrgu on riigile oluline transpordiühendus ning see peaks olema riigitee funktsioon maantee tüüpi teena. Seda sihtotstarvet täidab eelkõige tugimaantee 20 terviktee läänepoolne haru Kunda linnast kuni põhimaanteeni 1 Tallinn-Narva. Linna läbiva praeguse tugimaantee 20 Põdruse-Kunda-Pada marsruudil paiknevad kohalikud teed Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama tänav kuni Uus-Sadama tee ristmikuni vastavad riigitee tunnustele eeldusel, et kohaliku omavalitsuse poolt ruumiliste planeeringute kehtestamisel jätkuvalt tagatakse liikluskeskkond sujuvaks maanteeliikluseks. Tulemusena kulgeks riigile kuuluv tugimaantee 2 km ulatuses linna territooriumil. Maanteeliiklust teenindava riigitee ja selle kaitsevööndi paiknemine linna territooriumil vajab kohalikus omavalitsuses avalikku arutelu uue üldplaneeringu menetluses, et marsruut kajastuks liiklejaid navigeerimisel abistavatel informatiivsetel aluskaartidel. Samal marsruudil teeäärsete kergliiklusteede (mis valdavalt on sõiduteest haljasribaga eraldatud) ja tänavavalgustuse omand on otstarbekas jätta muutmata, sest need kuuluvad linna terviklikku taristusse. Teelõik alates sadama ristmikust mööda Jaama tänavat ida suunas kuni linna piirini ei ole riigitee tunnustega ja peaks ka edasiselt jääma kohalikuks teeks. Kunda tänavate osalisel üleandmisel riigiteeks tuleb omavalitsusel eelnevalt maaüksusi jagada, eraldades kergliiklusteid ja põiktänavaid teenindavad maaüksused riigile üleantavatest sõidutee maaüksustest. Joonis 4. Piiriettepanek Uus-Sadama tee ristmikul (kollasega) Üheaegselt teeomandiga Kunda linnas on otstarbekas üle vaadata avalikult kasutatav teedevõrk uute halduspiiridega Viru-Nigula vallas, et saada värske sisend uue üldplaneeringu menetlemiseks. Vastavalt Maanteeametis teostatud analüüsile ei vasta riigitee tunnustele 4 praegust kõrvalmaanteed. Samaaegselt Kunda linnas Selja tee, osaliselt Rakvere mnt ja osaliselt Jaama tänava ülevõtmisega riigiteeks peaks kaasnema alljärgnevate vähese liiklusega kõrvalmaanteede (või teeosade) üleandmine kohalikuks teeks, kokku 13,5 km: 1) 13104 Rannu-Aseri 1,1 km; 2) 13113 Koogu-Kalvi 0,6 km; 3) 17158 Kunda-Malla-Ojaküla 4,9 km; 4) 17159 Unukse-Mahu 7,0 km koos sillaga. Riigitee tunnustele mittevastavad kõrvalmaanteede lõigud Viru-Nigula vallas on esitatud joonisel 5. Joonis 5. Viru-Nigula vallas riigitee tunnustele mittevastavate kõrvalmaanteede asendiskeem (sinisega) Kohalike omavalitsuste haldusreformi tulemusel moodustunud Viru-Nigula valla avalikult kasutatav teedevõrk on otstarbekas üle vaadata tervikuna ja võimalikud muudatused viia koostatavasse uude üldplaneeringusse. Enne teeomandi võimaliku muutmise otsustamist Viru-Nigula valla territooriumi teedevõrgus on vaja saada vallalt seisukoht analüüsis väljatoodud terviklahendusele.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →