Kiri

Tegevus Eesti spordipoliitika põhialustest Täpsustav küsimus aastani 2030 5. Valdav osa elanikest liigub ja spordib 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, 1) Milliseid algatusi olete ellu kutsunud, et eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus aidata kaasa eri vanuserühmade (lapsed, Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe noored, juuniorid, täiskasvanud, eakad) kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. hulgas liikumisharrastuse edendamisele ja Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele spordis osalevate inimeste arvu kasvule? sobivad tingimused. 1) Kas ja milliseid koolitusi olete korraldanud 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust inimeste teadlikkuse tõstmiseks liikumise ja tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on sportimise mõjust tervisele? omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse 2) Kas ja milliseid koolitusi olete korraldanud eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele? sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse 3) Kas ja kuidas seirate inimeste liikumis- ja regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja spordtimisharjumusi sportimisharjumusi? seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika 4) Kas kasutate seiretulemusi tegevuste ja kujundamisel. poliitikate planeerimisel? 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks 1) Millist sisulist koostööd teevad teie teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine maakonnas erinevad valdkonnad liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on elanikkonna liikumise ja sportimise kättesaadav kõigile. soodustamiseks? 1) Kuidas on lahendatud teie maakonnas 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaikade ja-alade planeerimine ja liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. projekteerimine? Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav 2) Kas arvestatakse, et sporditaristu oleks kõigile kättesaadav? 6. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ning muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise 1) Milliseid uusi tegevusi ja teenuseid laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning (treeningud, koolitused, spordipaigad, struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse võistlussarjad) olete klubidele ja koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi harrastajatele loonud või milliseid täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele olevasolevaid tegevusi ja teenuseid olete kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi oluliselt edasi arendanud? teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. 1) Milliseid vabatahtlikele suunatud tegevusi (koolitused, motiveerimine, tunnustamine) olete ellu viinud või planeerite ellu viia? 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja 2) Nimetage vabatahtlikkusel põhinevaid soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike edukaid algatusi kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide 3) Milliseid tegevusi olete ellu viinud või kompetentsuse tõstmist. planeerite ellu viia treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmiseks? 1) Kuidas olete lisaks täiend- ja 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist tasemekoolitusele panustanud oma ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse valdkonnas töötavate inimeste (näiteks täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. treenerid, kohtunikud, klubijuhid ja teised sporditöötajad) välja- ja täiendõppesse 7. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile 1) Milliseid tegevusi olete ellu kutsunud või avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata planeerite ellu kutsuda, et tagada erinevate inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning sihtgruppide võrdne osalemine spordis? kehalisest ja vaimsest võimekusest. 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste 1) Milliseid pealtvaatajatele ja/või fännidele pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja suunatud tegevusi olete ellu viinud või käitumiskultuuri edendamisele. planeerite ellu viia?  1) Milliseid tegevusi pakute või kavatsete 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja pakkuda erivajadustega inimestele? erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete 2) Milliseid tegevusi pakute erinevatele võimaluste kaudu. vähemusgruppidele integreerumiseks ühiskonda? 1) Milliseid tegevusi olete ellu viinud või 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning planeerite ellu viia võitlemiseks keelatud turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse ainete kasutamise vastu? kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega 2) Milliseid tegevusi olete ellu viinud või manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, planeerite ellu viia võitlemiseks täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades spordivõistlustega manipuleerimise vastu? riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi 3) Milliseid tegevusi olete ellu viinud või sees ning riikide vahel. planeerite ellu viia vägivaldse ja agressiivse käitumuse vastu spordis? 1) Milliseid tegevusi olete ellu viinud või planeerite ellu viia, et muuta laste ja noorte 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased sportimist turvalisemaks (näiteks treenerite ning turvalised olud. ja treeningpaikade taustakontroll, metoodikate vastavus eale, kampaaniad, teavitustegevus jms)? 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja 1) Milliseid keskkonnasõbralikke tegevusi ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse olete ellu viinud või planeerite ellu viia? põhimõtteid. 1) Milliseid reegleid või põhimõtteid olete rakendanud või planeerite rakendada, et 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava edendada ausust, läbipaistvust, võrdset reegleid. kohtlemist ja kaasamist oma maakonna spordiorganisatsioonides? 8. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud  1) Milliseid tegevusi olete ellu viinud või 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja planeerite ellu viia, et soodustada noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane spordiklubides ja -koolides laste ja noortega treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate tehtavat tööd (õpi- ja sportimisvõimaluste treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja ühendamine, treeningtingimused, sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv võistlussüsteemid, võistluskohad, treenerite ja avatud võistlussüsteem. motiveerimine)? 1) Milliseid tegevusi viite ellu, et suurendada 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti Eesti esindatust rahvusvahelisel tasandil? esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning 2) Milline on maakonnas koostöö aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja rahvusvahelisel tasandil (sõprusmaakonnad, sihikindlat tööd. sõpruslinnad, sõprusklubid, sõprusvõistlused)?  Lisa Lääne Maakonna Spordiliit Läänela vastus täpsustavale küsimusele Lääne Maakonna Spordiliit Läänela ei tegele koolispordi koordineerimisega ja seetõttu on noortele mõeldud sündmuste osakaal igapäevategeviustes väiksem kui mõnel teisel maakonnal. Läänela korraldab iga-aastaselt spordinädalat eakatele. Eelmise aasta septembris toimunud eakate spordinädalast jäigi kokku käima eakate daamide aeroobika- ja võimlemisring. Kõik küsimuses nimetatud sihtgrupid on selle aasta augusti viimasel pühapäeval oodatud 5-le ja viimasele Elustiili Maratonile. ELustiili Maratoni eesmärgiks on inimestele, oenemata vanusest ja soost, sisendada liikumisrõõmu ja suhtumist oma tervisesse, propageerides aktiivset sporti ja liikumist Lääne maakonnas ning tuua osalejateni meie maakonna väärtused läbides 42 punkti ilma võistlusmomendita. Üritus toimub maratoni läbimise eesmärgil, ehk siis osalejad läbivad 42 punkti liikudes, mitte kilomeetritena, vaid erinevate punktidena. Punktideks on meie maakonnas tegutsevad ettevõtted, spordiklubid erinevate aladega ja muud teenust pakkuvad asutused. Igal punktil on oma eesmärk, tuues osalejatele lahendamiseks ülesande või tegevuse, mis aitab kaasa liikumise ja terviseteadlikkuse tõstmisele. Läänemaa Sõprade Liiga annab kalendriaasta jooksul võimaluse registreerunud tiimidele (töökollektiivid, sõpruskonnad jm) tutvuda ja rinda pista 15-20 spordialaga. 2017. aastal osales 25 tiimi, 2018. aastal 17. Võistlusspordis on meistrivõistluste arvestuses lisandunud aladega kokkuleppel noorteklassid. 2018. aasta sügisest alustame spordinädalaga uuesti sarja "Spordisõbra ABC". Sarjas saavad inimesed algteadmisi erinevatest liikumisvõimalustest. Osaleda võivad kõik, kes jaksavad. Koostöös maakonna tervisedenduse programmiga on läbi viidud mitmeid liikumispäevi omavalitsustes (kepikõnnipäevad, jooksusarjad, räätsamatkad, rattamatkad jm). 2019. aastal soovime taas viia läbi liikumissarja "Mina liigun, liigu sina ka". Juba selle aasta augustis toimub pilootprojekt Haapsalus. Projektist saavad osa kõik soovijad. Spordiliit Läänela edastab liikumisalast õpetust ja teavet ka sotsiaalmeedia (FB) kaudu. Tunnustame iga-aastaselt maakonna spordigaalal ka tublimaid harratsusportlasi. Spordiliit Läänela korraldab 2-3 infotundi aastas. Infotundides edastatava info hulgas on sageli ka liikumise teadlikkusttõstvad teemad, mille kannavad ette paaritunnise loenguga oma ala spetsialistid. 2017. aasta suve lõpus toimus koolitus tervisesportlaste toitumise teemal (Ott Kiivikas). 2018. aasta kevadel korraldas spordiliit treenerite palvel esmaabi koolituse (hiljem selgus, et näiteks mõni alaliit seda üldse ei tunnista treeneri täienduseks!). Spordiliit oma igapäevases rutiinis (pidevad taotlused, aruanded, sündmused) ei anna palju ajalist võimalust seire korraldamiseks. Suurematest sündmustest vormistatakse tagasiside küsitlused (rahulolu), millest lähtuvalt püütakse teatud sündmuseid parendada või uuendada. Täiskasvanute vajaduspõhine tervisekontroll on tagatud perearsti juures ja soovi korral (tasuline) Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juures pakutava sportlaste tervisekontrolliga. Treeninggruppides osalevatele noortele on tervisekontroll tasuta. Liikumise ja sportimise soodustamiseks on spordiklubid saanud toetust ettevõtetelt/asutustelt. Koostöö võib olla ka praktiline - Elustiili Maraton - kus erinevates punktides on kaasatud ettevõtted, asutused, pöörates oma valdkonna võimalused liikumise ja spordi abistamisele, tutvustades ned maratoni ajal. Selgituseks sellele, miks me teeme liikumisharrastuse propageerimisel just seda, mida teeme ja miks on maakonna tasandi võimalused olulised (sobib kõikide punktide juurde, kus on küsitud liikumisürituste algatamist ja erinevate sihtgruppide võrdsest osalemisest): Teadlikkuse tõstmine tervisest. Tänases ühiskonnas on tehnika ja tehnoloogia areng oluliselt vähendanon oma eesmärk, tuues osalejatele lahendamiseks ülesande või tegevuse, mis aitab kaasa liikumise ja terviseteadlikkuse tõstmisele. Läänemaa Sõprade Liiga annab kalendriaasta jooksul võimaluse registreerunud tiimidele (töökollektiivid, sõpruskonnad jm) tutvuda ja rinda pista 15-20 spordialaga. 2017. aastal osales 25 tiimi, 2018. aastal 17. Võistlusspordis on meistrivõistluste arvestuses lisandunud aladega kokkuleppel noorteklassid. 2018. aasta sügisest alustame spordinädalaga uuesti sarja "Spordisõbra ABC". Sarjas saavad inimesed algteadmisi erinevatest liikumisvõimalustest. Osaleda võivad kõik, kes jaksavad. Koostöös maakonna tervisedenduse programmiga on läbi viidud mitmeid liikumispäevi omavalitsustes (kepikõnnipäevad, jooksusarjad, räätsamatkad, rattamatkad jm). 2019. aastal soovime taas viia läbi liikumissarja "Mina liigun, liigu sina ka". Juba selle aasta augustis toimub pilootprojekt Haapsalus. Projektist saavad osa kõik soovijad. Spordiliit Läänela edastab liikumisalast õpetust ja teavet ka sotsiaalmeedia (FB) kaudu. Tunnustame iga-aastaselt maakonna spordigaalal ka tublimaid harratsusportlasi. anud, et inimeste põhioskused on erinevatel spordialadel ebapiisavad. SPordirõõmu asemel võib kergesti saada hoopis väiksema või suurema sporditrauma. Nii mõnedki jätavad radadele edaspidi hoopiski tulemata, sest unnistavad, et ei oska ja ei tea, kuidas turvaliselt suusatada, rattaga sõita või tegeleda mistages alaga. Liikumispaikade ja- alade planeerimine on omavalitsute teema. Nii Haapsalus kui Lääne-Nigulas toimivad spordi ümarlauad, kust käivad teemad läbi. Samuti on nende komisjonide poole pöördutud erinevate algatustega. Haapsalu elanikel on võimalik teha ettepanekuid kaasava eelarve kaudu. Tavaliselt on pooled esitatud ettepanekutest liikumisega seotud. Läänela tegevjuht on nõustand Palivere arenguid (olles ise kunagi selle arenduse eesotsas olnud 10 aastat). Taristu kättesaadavist on põgusalt uurinud Haapsalu Kolledži tervisedenduse lõpetanud oma lõputöödes. Läänemaa Sõprade Liiga on välja kasvanud Läänemaa firmade karikasarjast. Teist aastat selle nime all on muutnud võistluse sarja väga populaarseks. Huvilisteni tuuakse erinevaid maakonnas harrastatavaid spordialasid. Aladega on võimalik tutvust luua ja ennast proovile panna. 2017. aastal oli 17 erinevat spordiala, 2018. aastal 19 ala. Kõikide võistluste eel tutvustatakse ala ja võistlusreegleid. Kõik see tekitab inimestes motivatsiooni endale sarja jooksul sobivaim sportlik liikumisviis leida. Koolitamise teema vabatahtlikele - spordiliit ise ei korralda. Soovi korral on võimalik osaleda SA Läänemaa poolt vabatahtlikele pakutavatel koolitustel ja seminaridel. Motiveerime ja tunnustame vajadusel. Seminari või koolituse teema kujuneb välja tavaliselt kas spordiliidu e-potsile saabuvatest huvitavatest pakkumistest või klubide soovidest. Spordialadele on korraldatud erinevaid kohtunikekoolitusi. Erinevatel liikmisüritstel on võimalus osaleda kõigil, kellele pakutav on jõukohane. Meistrivõistlstel oleme andnud võimaluse sisse viia noorteklassid. See on juba korraldaja klubi nägemus ja vajadus. Eraldi on tehtud eakatele spordinädalat. SA Läänemaa poolne toetus võiks olla liikumise edendamisele suurem. Konkreetsed ettevõtmised kõikidele sihtgruppidele on Elustiili Maraton ja Läänemaa Sõprade Liiga. 2019. aastal ka sari "Spordisõbra ABC". Pealtvaatajatele ja fännidele on kõige rohkem tähelepanu pööranud Läänemaa meistrivõistlused korvpallis. Igal etapil loositi pealtvaatajate vahel välja sponsorite nänni. Teistel võistlustel pole fännidele tähelepanu pööratud. Liikumisüritustel on püütud pealtvaatajaid osalema kutsuda. ELustiili Maratonil on see ka õnnestunud. Läänemaal toimuvad invaspordiklubi eestvedamisel Läänemaa meistrivõistlused boccias, kergejõustikus ja ujumises. Spordiliidu poolt on see valdkond olnud väga tagasihoidlik, kui mitte öelda, et olematu. Laiem käsitlus puudub, sest maakondlikul tasandil see vajads hetkel ka puudub. Spordiliit on soovi korral nõus infotunde või seminari korraldama. Omavalitsuste pädevusse kuulub oma treenerite ja spordiringide kontroll. Spordiliidul enam seda rolli pole. Võiks ennast ju kontrolliks taotleda, kuid puudub motivatsioon. Spordiliidul on vaid nõustav roll. Kuna omavalitsustel puudub aruandluse kohustus spordiliidu ees, siis pole võimalik sealt ametlikku infot teema kohta saada. Kuid spordiliiduni jõuavad erinavaid liine pidi kõik probleemid. Saame ainult nõustada teemadel. Keskkonnasõbralikke tegevusi rajatiste planeerimisel peavad eelkõige arvestama omavalitsused. Spordiliit pole viimase aasta jooksul selles valdkonnas projekte teinud. Projektivõimalustel siiski proovitakse. Spordiliit on eeskujuks oma liikmetele ja sellest ulenevalt on: protokollid valikud, infotunnid, iganädalased infokirjad nädala sees toimuva infoga, veebilehe operatiivne info. Liikmetele erisusi pole. Sügisel alsutame haldusreformi järgse strateegia aruteludega, ümarlauad piirkondades. Läänela on liitunud dokumendiga - Hea juhtimise tava rakendamine spordis. Treenerite palgatoetuse osas nõustamine, suhtlemine omavalitsustega treeninggruppide avamise ja võimaluste osas. Suhtlemine treeneritega. Kaasamine erinevate sündmuste ettevalmistamisse. Omavalitsustel on omad sõpruslinnad/vallad. Maakondlikul tasandil rahvusvaheline koostöö puudub. Peale strateegiakoosolekte saab teema ehk uuesti valgusesse tõsta. Tippspordis rahvusvaheline tasand olemas - vehklemine, purjetamine, õhkrelvadest laskmine, petank, orienteerumine. Klubid osalevad omaalgatuslikult, taotlevad selleks toetusi omavalitsustelt ja fondidest.