CONNECTING CULTURES,
FUTURE ISLAND
Capital of Culture 2024.
Application
CONTENTS
Preselection questionnaire 3
INTRODUCTION – General considerations
1. Promoting long-term strategies 8
2. Cultural and artistic content 14
3. European dimension 24
4. Outreach 27
5. Organisation 34
6. Capacity to deliver 40
2
INTRODUCTION – General considerations
1. Why does your city wish to take part in the competition for the title of
European Capital of Culture?
SMALL CITY – BIG DREAM
The title of European Capital of Culture would give us the responsibility and
obligation to work towards integrated development of Saaremaa. The deve-
lopment focuses on culture and its goals have been presented in Saaremaa’s
development plan until 2030.
Kuressaare’s competing for and winning the title of Capital of Culture 2024
has invaluable importance in developing the city, making it more known, and
bringing the local businesses and culture in front of wider audiences and into
Europe.
It will give us an opportunity to interpret what it means to be an islander and
what our identity in the modern world is. We find that the locals currently have
a lot of potential for change and being hands-on; we wish to put that to work.
3
SMALL ISLAND IN EUROPE – THE LARGEST ISLAND IN ESTONIA
Kuressaare is located on Saaremaa, an island with unique and distinctive cul-
ture – it is the largest of the 2,222 islands in Estonia.
For centuries, Kuressaare has been observed and admired from a distance.
Thanks to being an island, our culture is very rich. Saaremaa has pristine and
untouched nature – for 28 years, we have been part of the UNESCO biosphere
program.
Our islands are UNESCO islands, meaning that the West Estonian archipelago
belongs in the network of the global UNESCO programme ‘Man and Biosphere’
(MaB). Only areas that conform to certain conditions are acknowledged by UN-
ESCO. The way of life on our islands is unique. For hundreds of years, islanders
have been living in harmony with the nature, putting local resources into use
reasonably. Sustainable lifestyle is second nature to people who live on an island.
We strive towards being an environmentally friendly green island, where the
use of renewable energy is promoted and clean forms of life are created both
for the current and future generations, also including the urban environment.
Everybody feels good and secure on Saaremaa – it is the safest area in Estonia.
2. Does your city plan to involve its surrounding area? Explain this choice.
Kuressaare is a part of Saaremaa – it is its capital. At the same time, it is never
apart from its surroundings. In 2017, rural municipalities were joined in Saa-
remaa, uniting 11 rural municipalities and 1 city into one. Nothing like this
has ever been done before in Estonia – the biggest merging, the largest local
government, the greatest cooperation. And all this on one big island.
The entire island will participate in carrying out and organising the events of
Capital of Culture 2024. Everything is connected. All the islands in West Esto-
nia are part of the UNESCO biosphere – this unites us and creates the perfect
ground for cooperation. We will therefore also involve the islands by the West
coast of Estonia – Muhu, Hiiumaa, Ruhnu.
We would also involve the surrounding islands in the Baltic Sea that have co-
operated with us over the centuries in both good times and bad and whose
cultural impact has influenced our current identity and culture. The reason for
involvement – our shared history and a lifestyle that is sustainable and closely
related to the sea. We also enable the smaller islands to come along with us
and give new meaning to their identity.
Capital of Culture 2024 means cooperation on the international, regional, and com-
munity level. The cultural programme Kuressaare 2024 would be organised on
Saaremaa and other involved regions to allow the visitors to fully enjoy our pristine
nature – the green island, junipers, the sea, and birdsong – and truly feel that they
are in harmony with the nature. Everything that we are so proud of on our island
and that is becoming unique in the rapidly moving and urbanising Europe.
4
3. Explain briefly the overall cultural profile of your city.
SMALL CITY – GREAT STORY
Kuressaare is at the meeting point of many different winds – strong natural,
political, as well as cultural winds. The history of Kuressaare is closely in-
tertwined with the history of Europe. People from all over have sailed to our
shores – among others, Vikings from the Northern border of Europe and ex-
plorers from Europe’s Southern border.
In the 13th – 14th century, Kuressaare is thought to have hosted an ancient har-
bour that joined all the most important waterways in this area.
Throughout history, Kuressaare has been under many different rulers, who
have all left us their history, strengths, weaknesses, and blood. Each one was
unique, and these influences can still be felt today. The history can be divid-
ed into periods. From the time of the ancient Vikings on, it can be divided by
rulers into the Bishop Era (approximately 1340–1559), Danish Era (1559–1645),
Swedish Era (1645–1721), Russian Era (1721–1918), and finally Independent Es-
tonian Era (starting from 1918).
Historically, Kuressaare was known by its German name Arensburg, which
was used in both spoken and written word simultaneously with the Esto-
nian name Kuresaar (starting from 1933, Kuressaare). Most of the Soviet time
(15 May 1952 – 23 June 1988), the city was called Kingissepa after the Bolshevik
revolutionary Viktor Kingissepp, who came from Saaremaa.
Kuressaare’s cultural and literary history was founded by the Baltic Germans
in the 16th century. The first books and chronicles were published at that time.
The first notes about theatre productions in Saaremaa come from the last quar-
ter of the 18th century and this is also when the first school drama group was
founded. First reports of visual arts originate from the beginning of the 19th
century. Thanks to the large number of buildings in the so-called Saaremaa
classicism style, the Kuressaare Old Town was placed under state protection
in 1973 and is known today as the Kuressaare heritage conservation area.
Political changes have placed Saaremaa under the control of various leaders
over the centuries and this has made a significant impact on our heritage as
well as cultural history.
SMALL CITY – GREAT HERITAGE
Coming to Kuressaare is connected to our peculiarity as an island. In order for
a visitor to come to the island, they must ‘push themselves free’ from the main-
land – the island can mainly be accessed by water. This kind of isolation has
allowed us to maintain the authenticity of our culture that is mainly expressed
by our language and folk culture, as the sea works both as a unifier and separa-
tor. Our cultural background – a combination of being an island, the people, and
the natural environment – is the reason we are part of the UNESCO heritage.
5
An islander without the sea is like a fish out of water. Kuressaare is a city of
the sea and the sea is not only a vital source of income for its people, but also
an important companion in our history. The origin story of Kuressaare and
Saaremaa began with the legend of Ultima Thule, an island representing the
limits of human abilities.
In the 4th century BC, the explorer and traveller Pytheas named the northern-
most point of the world – a mystical island called Ultima Thule, where he spent
at least a year and where the locals showed him a place the Sun had gone to
sleep in. Here, he ate the local food and enjoyed a beverage brewed of hon-
ey and bread – a recipe that is still known today. Estonian president Lennart
Meri and Dr Raul Talvik are convinced that Ultima Thule is Saaremaa and have
also stated this in their books Hõbevalge and Teekond Maailma Ääreni. The exist-
ing urban environment promotes the development of comprehensive cultural
fields and artists and the introduction of more innovative forms of culture.
SMALL CITY – LARGE COMMUNITY
The independent islanders are used to doing things on their own. The prepara-
tion process for the Capital of Culture already showed that working towards a
common goal that includes the entire island requires changes – we must bring
together different generations and stakeholders.
6
One of the most important goals in applying for the title of Capital of Culture
is to unite and involve the community to avoid exclusion and increase social
cohesion by tackling problems together.
Only recently have we begun to notice and feel greater preparedness for coop-
eration and contribution into the society. This shows great potential for mov-
ing forward. One good example is the cooperation club Koostööklubi, which
was founded by a couple of people to unite the people living in the city and
support those who have moved to the island. One prominent idea is mapping
the city’s sore points and shortcomings, giving all members the possibility
of being included in discussing their city’s plans for the future. Koostööklubi
joins active people of Saaremaa, who are willing to contribute their time, ener-
gy, and competencies in joint activities that are aimed at stimulating the local
social life and contributing to making our lovely island even more attractive.
This gave rise to the establishment of various leading stakeholders that initi-
ated focus on healthy school food, the sustainable lifestyle festival Hoolides
Homsest, NOM Festival aimed at women’s health and well-being, Kuressaare
Street Festival, the Coworking Space, development of sports facilities, etc. As a
separate goal, we would also like to emphasise the foundation of the Inclusive
Education Centre, which is unique in the entire world. One of the most import-
ant priorities is supporting diversity and individualism.
We put in the effort, as a common goal and becoming aware of problems
strengthens integration and solidarity, increases cooperation and communi-
cation, and creates great opportunities for a more diverse living environment
for the locals, newcomers, and visitors.
4. Explain the concept of the programme which would be launched if the city
was designated as European Capital of Culture.
EXPLORATION TO THE EDGE OF THE WORLD
SEARCHING FOR FUTURISM & NEW WAVE IN KURESSAARE
SMILE – YOU ARE INVITED TO THE FUTURE ISLAND
In mythical stories, Saaremaa has been known as the end of the world, but
it has always been the beginning of the world for the people who live here.
The Greek explorer and philosopher Pytheas called Saaremaa Ultima Thule
– a place outside the known world. The mystical and mythical Ultima Thule
has been the oldest mystery of the Western culture and an incomprehensible
destination for centuries.
In today’s sense, Saaremaa is neither the beginning nor the end of the world.
Today, we are at the centre of Europe (when the most remote islands of Europe
are also considered, the centre of Europe would be located on Saaremaa, in
Mõnnuste village, 58°18′14″N 22°16′44″E).
7
However, Kuressaare does not want to be the mere geographical centre of Eu-
rope, but also the cultural centre. The role of a cultural centre would help us
to give meaning to our cultural individuality and importance in the current
world. It is as if the current and forward-looking Kuressaare is standing on the
edge of the ‘New Wave’ movement, searching for its place through community
activism. Two years ago, the initiative and idea of a couple of people to involve
people from both the city and countryside led to the foundation of Koostööklu-
bi, an association that unites entrepreneurs. The strength of being an island –
isolation and limited opportunities – motivates us to do things locally. Getting
caught in stereotypes is a weakness.
The aim of the cultural programme is to give Kuressaare and the entire region
back the belief in themselves and their strengths to allow the cultural unique-
ness and identity to be born again and allow us to become a modern future
island. Our hectic past and the rapid years of restoration of independence have
made us neglect combining art and society, but the need for art and redefini-
tion of the society is acute. Our goal is to give the future people freedom of
self-identification in a society that is inclusive and open to creativity. Our goal
is to make people all over Europe smile when they hear about us.
The challenge of the cultural programme: we will produce our future dreams
and establish traditions together, creating success stories that will bring joy to
future generations. The smiles on their faces will make our today’s production
journey successful.
The biggest challenge is extending the season, creating cultural content all
year round / opportunities related to infrastructure that would enable long-
term creation of cultural and artistic content, involving young people who
are shaping our future history. Transforming Kuressaare and Saaremaa into a
modern cultural island. The application process allows us to tackle challenges
such as low wages, lack of jobs requiring higher education, marginalisation,
involvement of people with disabilities, emigration, and nature preservation.
1. Promoting long-term strategies
Describe the cultural strategy that is in place in your city at the time of the
application, including the plans for sustaining the cultural activities beyond
the year of the title.
In its strategic view, Kuressaare acts pursuant to the strategic planning frame-
work of the Saaremaa rural municipality (acting as the local government).
Kuressaare is included in the new development plan of the Saaremaa rural
municipality for 2019–2030 and this document can therefore be referred to as
Kuressaare’s development document in the field of culture. The development
plan describes the current situation by different fields and sets goals for 2030.
Therefore, the development trends provided in our new development plan can
form the basis for preparing and carrying out the ECOC year and continuing
the cultural activities after that year.
8
The main development trends and values of the Saaremaa rural municipality,
including Kuressaare, were discussed during spring and summer 2018. Over the
course of this, a gathering of ideas was organised to involve the residents of
Saaremaa and people who are interested in Saaremaa’s development on a wider
scale. A working group was formed to prepare a cultural strategy and that work-
ing group formulated the main goals, measures, and activities for 2019–2030.
The general vision prescribed in the development plan provides a strategic
guideline for the cultural sector of Kuressaare and all of Saaremaa as a region:
Saaremaa is an island open to innovations, preserving traditions, with a safe
and pristine living environment, connected via sea and sky and with a strong
community.
General strategic coals of Kuressaare city for 2030:
1. Kuressaare is a city with a viable community.
2. Kuressaare is an attractive city in the island’s, Estonian, and global context.
3. Kuressaare has enterprising people, a competing economic environment
with secure and fast connections, and great conditions for innovative entre-
preneurship and teleworking.
4. Kuressaare is an internationally known sea and resort city.
5. Kuressaare has active and modern cultural and athletic life that has been
integrated into our traditions.
6. Kuressaare is a children and youth-friendly city for the whole family that
offers diverse education and career options.
7. Kuressaare has a well-developed silver economy aimed at the elderly as well
as health services accessible for everyone.
8. Kuressaare has a well-functioning urban space and strategic planning that
follows trends. A well-functioning heart of the city will remain the centre of
the urban space: the city centre is an attractive service and commercial area
that favours movement on foot or by bike.
Culture and sports allow creating significant added value in regional develop-
ment, tourism, as well as entrepreneurship. The image of different areas is often
related to the culture or athletic life in the specific region; the local cultural back-
ground also affects the motivation of residents to stay in an area or leave it. Using
the opportunities offered by sports and culture therefore mitigates several risks
related to regional development. The island is a place people want to visit and
its positive image leads to an inviting and pleasant impression that creates the
opportunity to develop cultural and sports tourism. The goal of Estonia’s cultural
policy is to shape a society that values creativity by maintaining and promot-
ing Estonia’s national identity, researching, storing, and spreading the cultural
memory, and creating favourable conditions for developing a viable, open, and
diverse cultural space, and participating in the culture. Saaremaa is known for
its distinctive heritage and the islanders are known for their roots that are deeply
connected with the island. Folk culture creates opportunities for future genera-
tions of different fields of culture and inspires people to take active part in the
cultural processes. The heritage, traditional clothing, dances, songs, and beliefs
9
of the local parishes are all part of the culture that is also supported and valued
by the vision of the united Saaremaa rural municipality.
Saaremaa has a rich cultural and natural heritage and preserving and protecting
this is important for both the current and future generations. It is important to
emphasise nature as a cultural value. Culture and sports can be used to draw at-
tention to preserving its viability.
One of the cultural strategic goals for 2030 of Kuressaare and the entire Saaremaa
rural municipality is: year-round active and diverse cultural and athletic life that
offers participation options for both the local residents and visitors of Saaremaa.
This goal has the following sub-goals:
• supporting international cooperation in the fields of culture and sports and
implementation of joint projects
• supporting cultural tourism and creative industries by developing the neces-
sary infrastructure
• national and international big events are organised in Saaremaa.
Pursuant to the aforementioned goals and sub-goals, it is evident the cultural
strategy of Kuressaare and, on a wider scale, the entire region is directly aimed at
the international aspect and development of the necessary infrastructure. Both
the central government (the state) and the private sector have been involved in
renovating and creating a new cultural infrastructure.
The development trends of Saaremaa also include emphasis on international
cooperation and increase of the relevant contacts, and network participation
in all different areas of the local government. We find that it is very important
to learn from the experiences of others and, at the same time, empower others
through our previous experiences. Although we believe we still have a lot to
learn from Europe, Europe can also learn from us. As one outlet, we see coop-
eration with the Austrian city Baden am Wien. For this, we have planned the
implementation of several cooperation projects in the phase of applying for
the title of Capital of Culture.
The main goal of the strategy is the well-being of the residents and competitive-
ness of Saaremaa. The current identity of Kuressaare is based on the following
keywords: safe, green, pristine, calm, children-friendly, family-centred, unique,
health-conscious, small and compact, a resort town on an island, well-managed,
with good recreational opportunities, historically valuable, open to visitors, with
good athletic opportunities and persistent cultural life (theatre, cinema, summer
events); its symbols are the Episcopal Castle and the Old Town.
The vision provides that all of the values mentioned have been maintained and
very clearly communicated by 2030. New innovative values have also been add-
ed. The cultural reputation of Kuressaare has been modernised and Kuressaare is
known as a small town with the most vivid and modern cultural life in Estonia. We
have involved artists who have roots on the island to ensure a constant display
of the newest trends in Kuressaare (in the form of concerts, exhibitions, actions,
meetings, quick lectures, installations, street art, etc.). Cultural and sports activ-
10
ities allow creating significant added value in regional development, tourism, as
well as entrepreneurship; the local cultural space also affects the residents’ mo-
tivation in remaining in an area or leaving it and developing the tourism sector.
Describe the city’s plans to strengthen the capacity of the cultural and cre-
ative sectors, including through the development of long-term links between
these sectors and the economic and social sectors in your city.
The focus of the development trends of Saaremaa as a region and particularly
Kuressaare is on ensuring a balanced development of various fields. Several
sub-goals and activities of the cultural strategy are aimed at strengthening the
capacity of the cultural and creative sectors to increase the competence and
motivation of the workers in that sector, as well as bring possible new workers
into the region.
The capacity of the cultural and creative sector can be increased with the fol-
lowing:
1) Organisation of seminars, trainings, conferences, study visits, and workshops;
2) Active cooperation between sectors, including international active coordina-
tion in organising the cultural and athletic life;
3) Events are held and new initiatives created through the cooperation of vari-
ous institutions and generations;
4) New cultural infrastructure objects are established in cooperation with the
private sector.
In applying for the title of the Capital of Culture, Kuressaare also sees oppor-
tunities for implementing its concept of creative industries more than previ-
ously – there have been attempts at founding a new Creative Centre, but these
have not proven to be sustainable. We also wish to learn from the experiences
of the previous Capitals of Culture.
For us, it is of utmost importance to better integrate the cultural and also the
creative sector with the economic sector – how to achieve greater synergy and
economic benefits for both parties through e.g. product development and mar-
keting. Discussions should be continued with different parties in this field. Here,
culture can be interpreted as both folk culture and innovative culture trends.
From the viewpoint of integration with the social sector, we see a clear oppor-
tunity to use the application for the Capital of Culture title as means for com-
bating social exclusion. Applying for the title of the Capital of Culture enables
us to plan cultural events in a manner that includes people who have been left
out of the cultural scene for various reasons.
How is the European Capital of Culture action included in this strategy?
Pursuant to the vision of the rural municipality’s development plans, one of
our main principles in becoming the European Capital of Culture is joining
the old and the new in a reasonably balanced way. In addition, our title year
concept places emphasis on connections – both in the direct (infrastructure)
and indirect (mental) sense. Therefore, the general focus and more exact de-
11
velopment trends of our new development plan to further the development of
Kuressaare and its cultural sector are directly related to the values and goals
that form the basis for the title of the Capital of Culture.
With relation to the Capital of Culture action, it is important for Kuressaare as
a city to see that the use of its urban space by both locals and visitors has im-
proved. The development of Kuressaare as a city in the sense of spatial plan-
ning requires more emphasis on improving accessibility and creating leisure
facilities. The Capital of Culture action helps Kuressaare to discover and ex-
ploit places in its urban space that have not been sufficiently used before. For
example, renovating the entire town square (ends in 2019) helps to better uti-
lise the urban space by uniting a larger number of people who find motivation
to come out of their homes and socialise more.
If your city is awarded the title of European Capital of Culture, what do you
think would be the long-term cultural, social, and economic impact on the
city (including in terms of urban development)?
One of the biggest challenges for Saaremaa as a whole is stopping the popula-
tion decrease and veering it towards an increase. For the cultural and sports
sectors, it is to decrease seasonality and diversify the cultural and athletic life
across the entire island. Relevant political developments in Kuressaare can
start a new trend in the entire region’s development.
Until now, approaches towards sports and culture have varied in the different
areas of the Kuressaare rural municipality due to local traditions and peculiar-
ities. In the fall of 2018, the procedure for applying for operating and project
grants aimed at non-profit associations was implemented, creating a unified
and concise system. A procedure for awarding grants and recognition will also
be implemented, making the application process clearer and more transpar-
ent. Saaremaa has also received project-based additional resources from both
the state and the European Union funding programmes.
We need to continue cooperating with the private sector to organise high culture
and sports events and ensure opportunities for carrying out activities promot-
ing folk culture and amateur sports by the third sector. Several important infra-
structures have been built and renovated, new cultural and athletic events have
been initiated and organised, and new sports teams have been put together in
cooperation with local entrepreneurs and non-government organisations.
The following can be highlighted as long-term effects:
Cultural impact
• Initiation of new international cultural events, including outside the tour-
ist season; launching new regularly held events (e.g. festivals) that would
help to make the current cultural events that Kuressaare is known for more
diverse.
• Passing the skills and experiences of carrying out international projects
on to the local representatives of the cultural sector (including representa-
tives of the third and private sector);
12
• Establishing contacts and cooperation with various international parties.
Social impact
• Opportunities for including the residents of the rural municipality (includ-
ing children and young people) – projects and festivals stemming from cit-
izen initiatives, increased sense of community.
• Decreasing social exclusion, bringing more people out of their homes to
participate in various cultural events.
Economic impact
• Image building – for different stakeholders inside and outside Estonia who
would (once again) be interested in Saaremaa thanks to the renewed mes-
sages and visuals.
• Increase in domestic and foreign tourism – a certain increase in the num-
ber of tourists can already be predicted during the application process.
Tourists across the world are searching for new undiscovered destinations
without mass tourism and Saaremaa has potential for this.
• Stimulation of the economy – increase in the revenue of all service provid-
ers (hotels, restaurants, beauty services, and other accompanying services).
Also creating new habits for locals to use, for example, catering services
outside their homes. Establishment of possible new services (catering, ac-
commodation).
• New or renovated buildings / objects of infrastructure – more interest in
the private sector to invest; private sector objects being developed/built
can be tied to the advertisement campaign. Potential opportunity to apply
for different grants for new objects (basis for referring to their importance).
Development of the urban environment.
• Devising and implementing long-term urban space development, using ob-
jects of infrastructure (renovated town square) and the accessibility aspect.
Outline briefly the plans for monitoring and evaluation.
The resources required for carrying out the development plan are devised in
the budgeting strategy of the Saaremaa rural municipality. The goal of this
strategy is to ensure a sustainable budgeting policy for the rural municipality
that combines meeting the development plan’s strategic coals with existing
resources and ensures stable development through realistic planning. Specific
resources for implementing the development plan are provided in the rural
municipality’s budget, which is prepared annually. Plans are also in place to
include resources of the State, the private sector, and the non-profit sector, as
well as structural funding of the European Union to achieve the goals provided
in the development plan of Saaremaa rural municipality. Saaremaa’s develop-
ment plan is reviewed annually and the goals and activities of at least the next
four years are specified, if necessary.
Each year, an overview of the implementation of the rural municipality’s de-
velopment plan during the previous financial year is presented as part of the
management report of the rural municipality’s annual report.
13
2. Cultural and artistic content
The backbone of the cultural and artistic content is ‘search for futurism and
the new wave’ based on legends of Kuressaare and Saaremaa.
We will become people of the future, futurists, and trend setters.
We will become modern explorers and philosophers, rediscovering our deepest
roots, taking new journeys of discovery through the thousand-year-old stories
to the present day. We will use this to create new narratives for future genera-
tions. The Kuressaare and Saaremaa we see in 2024 will not be the distant and
unreachable legend of Ultima Thule, but a valued modern cultural island for all
who wish to visit or stay forever.
There is a saying about Saaremaa ‘Seafarers arrive – seafarers exchange! We
have been discovered, but we have also discovered new cultures. For centuries,
ships have sailed to Kuressaare’s harbours, bringing skills and experiences
from their homelands.
By becoming the Capital of Culture, Kuressaare can create new history and
new myths for future generations. We can rediscover our city.
Explanation:
Ultima Thule means a mysterious island far in the North, in the land of ice and
snow, where the Sun never sets. 2000 years ago, the Ancient Greeks believed
that the edge of the world is located there. In a metaphorical sense, Ultima
Thule also means the limit of human abilities. Life is a journey to Ultima Thule,
to the edge of the world.
14
We will reverse the end of the world theme. As the people of Saaremaa say, this
is not the place where the world ends, but begins – the centre of Europe.
The journey of discovery is our ‘production journey into the future’. We will
produce a dream and establish a new tradition together which will become so
successful, it will bring joy to future generations. We want to bring a smile on
everyone’s face who ‘discovers’ Kuressaare. Their smile will make our today’s
production journey successful.
Explorers and philosophers – these are all the people of Saaremaa who dis-
cuss, participate in, and carry out the topic of Capital of Culture.
A modern voyage is much faster than it was centuries ago. The period leading
up to applying for the title of Capital of Culture and becoming the Capital of
Culture will give us an excellent opportunity to lengthen our voyage and allow
us to observe the environment we live in. We will rediscover our island and
contemplate what kind of land and culture we will leave for future generations.
Searches for futurism in modern Saaremaa – we will be seeking anew how we
want to see our city and island. The futurists of the 20th century admired advanc-
es in technology and believed in the future. In arts, futurism means the introduc-
tion of new art forms and this can metaphorically also be used to formulate the
goals of the Capital of Culture. Futurism as an attempt towards innovation.
‘However, the future generations will likely not regard technological advances
with naïve enthusiasm that wants to wipe out all previous experiences and we
will probably soon start seeing signs of, for example, some kind of humanism
of the digital age. Extract from Janek Kraavi’s article ‘Postmodernism – samm ta-
gasi’ (Postmodernism – a Step Backwards) from the cultural journal Vikerkaar.
In our meaning, the search for futurism is balanced with heritage. Here, tech-
nical developments are outweighed by analysis and explanation of what is ac-
tually happening in today’s world and how the people and community develop
in enriching the island’s cultural space, involving modern solutions for artistic
expressions.
New Wave – movement in French cinematography, birth of punk bands, modern art,
etc. In our meaning, the beginning of a new era; when taken separately, the
words ‘wave’ and ‘new’ also hold a meaning in the island life.
The word ‘new’ symbolises the energy of new people and their need to contrib-
ute to the development and preservation of the island in today’s Kuressaare.
The activation of civic society over the past few years and the new ideas and
projects established as a result of this also formed the basis for gathering ideas
for the Capital of Culture. It is also the opportunity and freedom to implement
one’s ideas in all areas of life.
The word ‘wave’ is the power that carries the locals forward. Waves can be pos-
itive or negative, but they will definitely affect everyone who lives on an island.
15
Waves determine our lives in every sense of the word – it can take over you,
wash treasures to the shore, or carry you forward.
City and the entire region – Kuressaare is applying with Saaremaa and will in-
volve most of the islands in West Estonia: Estonia’s smaller islands – Hiiumaa,
Vormsi, Muhu, Ruhnu, Kihnu, and other regions and islands in the Baltic Sea.
Global thinking – Kuressaare and Saaremaa as an eco-friendly island. One of
the problems of rapidly urbanising areas is overpopulation and facing ecolog-
ical disasters. Our challenge would be finding a balance between the city and
nature without placing a burden on the existing resources and living in har-
mony with the nature. We are making efforts to find substitutes for single-use
plastic and general production of disposable objects.
For over 28 years, the islands in West Estonia have been part of the UNESCO
programme ‘Man and Biosphere’. The living environment that has been pre-
served over centuries, unique traditions, and our hard-working and humorous
people have been especially acknowledged because we have managed to live
in harmony with the nature.
Today, the UNESCO programme ‘Man and Biosphere’ invites more and more
people to make the choices for a more sustainable lifestyle. To put it more sim-
ply, people should choose a lifestyle that more resembles a longer voyage. Ev-
eryone plays a part in whether our future generations can inherit the environ-
ment that we enjoy today.
The areas of the UNESCO biosphere are unique parts of the world where people
can experience pristine nature, taste local naturally potent cuisine, and enjoy
art inspired by nature.
Our greatest symbolic values are a sustainable lifestyle, isolation from the
mainland, connectivity, sea culture, and mythical history. Living on the island
has taught us to survive on our own. Humans and the environment, preserved
language.
Today and in the future, we invite more and more people to make the choices
for a more sustainable lifestyle. To put it more simply, people should choose a
lifestyle that more resembles a longer voyage. Everyone plays a part in whether
our future generations can inherit the environment that we enjoy today.
Our weaknesses: people leaving – negative net migration, vulnerability, modes-
ty in displaying our strengths, cooperation skills, development of cultural con-
tent, islanders’ romanticism (speed versus laziness). We mainly lack strong and
professional content creators. Although our heritage lives on in families, we
need visionaries to spread it.
Our strengths: preserved traditions, language, natural resources, people, hu-
mour, adaptability, modern infrastructure, preserved cultural values, unique-
ness, and a sustainable lifestyle.
16
People on the island live their everyday lives like they are sailing on a long voy-
age. They must constantly keep an eye on the wind and weather and consider
whether they brought enough food and water. The boat must have equipment
that can bring them out of any situation. Nothing is thrown out if it can be recy-
cled. Living on a boat is sustainable and thought through – there is nothing on
a boat that does not belong there. Whether you live on an island or on a boat, you
must be creative and use the resources available. You also have to know the sea
– respect it rather than fear it. An islander knows when they should go into the
woods and when out to the sea. Nothing happens just because; everything has
a reason. Experience tells us to live so that there is something left for tomorrow.
A sense of humour is part of an islander’s philosophy of life and culture.
New ideas, movements, etc.
URBAN SPACE DEVELOPMENT / FUTURE CITY
Today, Kuressaare is a nice harbour city with a dignified history. With the emer-
gence and expectations of a new generation, there is now a need for creating a
more modern and urban cityscape. Although many innovations are underway
(restoring the city centre), applying for the title of Capital of Culture inspires us
to make our city more modern and convenient for people. We are facing new
paradigms in the changing world. In the global sense, the problems of a small
town are not as acute, but it is our duty to look into the future. Much like many
other European cities, we are turning more attention to the urban space that
will become the canvas for the new generation, allowing them to design a ‘liv-
ing room’ best suitable for them. For this, we are planning to initiate an interna-
tional competition for urban space experiments aimed at young architects and
designers to favour the creation of attractive objects in the urban environment.
We include people from as many stakeholders and social groups as possible
(persons with special needs, socially excluded persons, etc.) in the development
and creative processes. Initiating a discussion. We hope that the innovations
will inspire the locals and visitors to use the urban space for leisure, enjoying
the culture, and doing sports. The urban space becomes a meeting point that
offers various opportunities for leisure activities and spending time together.
Louis Kahn’s CENTRE OF MODERN ARTS – THE KAHN CENTRE
Kuressaare dreams of a modern multi-purpose arts centre that is in the ‘open
stage’ style. A place with a multi-functional centre for modern art, performanc-
es, dance, and concerts. This would place Kuressaare in a bigger spotlight in
Europe as well. Despite its active cultural scene and festivals, Kuressaare re-
quires a big push and determination to actually create a presentable concert,
art, and creative centre. We need a well-thought-out building to raise Kures-
saare’s role from a small town to the status of a Capital of Culture. This big
step would significantly increase the city’s capability for hosting guests and
supporting and developing existing resources.
17
Louis Kahn is a world-renown architect with roots in Estonia. He was a man
who favoured natural materials – concrete, bricks, and wood –, monumental
designs, and a clean style. The U.S. architect Louis Isidore Kahn (born as Itze-
Leib Schmuilowsky) was born on 5 March (20 February, according to the old
calendar) 1901 in Kuressaare and died on 17 March 1974 in New York.
YOUTH CULTURAL EXCHANGE
With states and cities bearing the UNESCO label. In 2024, Kuressaare will orga-
nise one international mini-seminar each month on the topics of sustainabil-
ity, nature preservation, future society, etc. We will include young people from
different European cities to participate in the discussion on how to maintain
and preserve natural resources, how to achieve symbiosis between the city
and countryside, and how to live in a future society.
FILM FUND “ULTIMA THULE”
The purpose of the film fund is to promote the creation of international pro-
fessional audio-visual productions and bring investments to Saaremaa. The
film fund is launched next year, and movies will have been made by 2024 that
promote the development of cinematography on the island and include the
local community in movie production. One of the goals of the film fund is also
to support international film students, involving multimedia students from the
Kuressaare Regional Training Centre and general education institutions.
PIANO FESTIVAL “PIANO THULE”
Building on the success story of piano manufacturing (Mihkel Salong’s piano
factory) in Kuressaare, we will revive the magic of piano music. Piano concerts
in the woods, people’s homes, public spaces, shopping centres, etc. The owner
of the Estonia piano factory comes from the island of Vilsandi and the Estonia
pianos have also been successful in Europe and rest of the world.
ART BIENNIAL “FUTURE ULTIMA THULE”
Reviving the Saaremaa Biennial helps to use art to bring down language bar-
riers and understand interpersonal relations through visual expression. The
most recent ‘new wave’ in Saaremaa took place in 1995.
SILENT CONCERTS ‘AT THE EDGE OF THE WORLD’
At a time when technology is rapidly developing and fast channels for infor-
mation exchange disturb our concentration, finding peace and balance is a
great luxury.
‘Concert halls’ in the woods with an imaginary space where the only condition
is that people sit amongst the nature and listen to it. We will include young
architects in the forest concert hall project and their task will be designing
18
the ‘interior’ of the leisure areas and forest concert halls. The countryside’s
proximity to the city allows to go and listen to nature’s ‘concerts’ at any time.
RESIDENCY ISLAND FOR COMPOSERS
We contribute to creating an international residency that would result in musi-
cal compositions dedicated to our history and nature and use the most modern
forms of expression.
Our mentor will be the internationally known and recognised composer Tõnu
Kõrvits, who has written the classical music piece Thule Eleegiad, inspired by
the legend of Ultima Thule.
SATELLITE ISLANDS PROGRAMME ‘DIGITAL VOYAGE’
We will include all of the islands close to us (Muhu, Hiiumaa, Ruhnu, Abruka,
Vilsandi), who will create their own programme and cultural bridges across the
sea during that year. The goal is to build ships together to keep old traditions
alive and revive them with the use of the newest technologies. The programme
involves shipbuilding students from the Kuressaare Maritime Academy and
we will also invite students from other harbour cities in Europe.
KURESSAARE STREET ART
Kuressaare is home to talented and unique artists whose creative ideas need
outlets. This is an exceptional opportunity to unite local artists, artists who
have found work on the mainland, young design students from the Kuressaare
Regional Training Centre, and creative children from the art school to carry out
the project ‘Mina kujundan Kuressaaret’ (‘I Design Kuressaare’).
During the entire year of the Capital of Culture, the streets of Kuressaare’s city
centre will exhibit exciting sculptures, paintings, ceramics, and traditional
handicraft. Art will also be awaiting us on the beach and in parks and cafés!
Fine arts will get together with sound art – the project will include musicians
from various music schools of Saaremaa, hiding inside and in between the
sculptures and combining music with the visuals. The meeting and exhibition
of artists and young musicians culminates with the Kuressaare Street Festival!
SAAREMAA SYMPHONY ORCHESTRA
Saaremaa’s very own professional orchestra was founded in 2017, formed by
an experienced international conductor and a strong team to offer a consistent
outlet for local musicians and enable the audience to enjoy culture all year
round. The events of the Capital of Culture year will be joined by the Lääne-
saarte Chamber Orchestra and music schools and amateur choirs from Saare-
maa, inviting all musicians from Estonia and the Baltic Sea islands to join the
international musical project ‘A Sea Symphony’. They will present R.V. Wil-
liams’ A Sea Symphony for soprano, baritone, symphony orchestra, and choir.
Young musicians alongside experienced artists, wonderful music, and an ex-
perience that touches everyone’s soul.
19
JAZZ ORCHESTRA “THE ILLUMINATION”
In the 21st century, Modern Classical and Jazz Music have grown nearly in-
distinguishable from each other. Maria Faust and Erkki-Sven Tüür have each
garnered respect and attention for their unique and inventive contributions to
Jazz and Classical Music, respectively. It is only natural, that The Illumination
Orchestra was created to combine their musical talents. Faust, the project’s cre-
ative leader and musical arranger, will take Tüür´s musical works, and create a
musical collage, taking listeners on a musical journey, to experience, that pres-
ents the classical material in a modern jazz setting, featuring an all-star band
of international acclaim. The project’s mission is to bring new attention and lis-
teners to both Tüür and Faust’s signatures, as well as to strengthen the overlap
between universes of Jazz and Modern Classical Music. The project has been
created especially for Kuressaare’s tenure as the Cultural Capital of Europe, and
will be presented in a limited live concert setting, starting from architecturally
highly recognized post- modern Saare KEK building, a statue, in Kuressaare, to
Tallinn, in coordination with Estonian biggest and most famous Jazz Festival-
JazzKaar. The music will also be recorded in the studio, and released by CD-s
and vinyyls to the general public already during the concert period.
SOLSTICES
There is no other place that celebrates the summer solstice (Midsummer Day)
as much as Saaremaa. Each community house organises a traditional party
that accepts everyone who wants to come. The winter solstice, however, has
not received as much attention. A festival of light is held in Kuressaare on the
winter solstice, making the light sing and dance. Light artists help to fill Kures-
saare’s entire main streets with unique light installations, bringing light to the
darkest time of the year and giving people hope that lighter times are ahead.
This is accompanied by modern and classical dance and music. With that, we
stand together in welcoming days that are starting to become longer again.
What is the artistic vision and strategy for the cultural programme of the year?
Artistic vision of Kuressaare’s cultural programme
The artistic vision and strategy for the cultural programme of Kuressaare fo-
cuses on intertwining the traditional with the futuristic, on joining the wis-
dom of our ancestors, our clean and organic food and pristine nature with the
possibilities of the modern society. As a result, our vision is to put nature in the
leading role of our activities. Our goal is to use renewable energy in organising
at least 50% of all concerts held. We can use bandstands that carry sound to the
audience without using sound systems and create a connection between the
people and the nature. We can use innovative means to demonstrate how it is
possible to maintain contact with other living souls throughout history when
you are isolated by the sea.
In short, our strategy is related to our wish to maintain a sustainable attitude to-
wards the future and avoid putting an excessive burden on the planet. We aim to
20
give, not take, meaning that applying for the title of Capital of Culture is a unique
chance for us to show how we can and wish to be both pioneers in and spokes-
men for achieving a balance in what we produce and how we do it. An important
role in the strategy is played by young people involved in the project who want
their actions to result in a better world and who are prepared to use the wisdom of
our ancestors in making their contribution. The strategy cannot be summarised
with a few sentences – it is a lifestyle of the people who live on an island.
By 2024, Kuressaare has become a forward-thinking European city with a heri-
tage-based cultural programme that has achieved a special position among all
the cities of the world.
Give a general overview of the structure of your cultural programme, including
the range and diversity of the activities/main events that will mark the year.
Structure of Kuressaare cultural programme
The 2024 cultural programme covers a wide spectrum of cultural areas and art-
ists. More than one thousand different events will take place both on the in-
ternational and community level. International theatre, fine arts, and athletic
competitions will be held, aimed at young people, minorities, and everyone else.
Saaremaa has 31 libraries that preserve the culture and activities will also be
organised in 17 community centres. Community centres are at the heart of the
local cultural life – they organise hobby activities related to folk culture and
traditional public events as well as screen movies. In addition, a network of
clubhouses and village centres has been developed in Saaremaa, bringing cul-
ture closer to the residents.
Kuressaare forms Saaremaa’s cultural centre and many different cultural insti-
tutions are located there. Kuressaare is home to the county’s only professional
theatre – the Kuressaare City Theatre. A big part of their repertoire consists of
Estonian dramaturgy – mainly incorporating local themes and staging plays
and literary material of local authors. Starting from 2019, the theatre, will act
as a foundation, allowing it to continue the regular production of own, joint and
project-based productions on their home stage and in other theatres. Kures-
saare’s cultural centre and the county’s central library are the biggest cultur-
al institutions of the rural municipality. In addition to the institutions man-
aged by the local government, the private sector is founding the Saare KEK
(Kena Elamuse Keskus), centre for alternative history Hõbevalge, and theme
park WOW! The new centres will create competition in the local cultural scene,
while widening the possibilities and opportunities of the consumers.
Fine arts play an important role in the culture and this will be preserved in
the centre for modern art, the Islander Centre. The Saaremaa Museum that
includes the Saare Archival Library, Johannes and Joosep Aavik’s Memorial
Museum, Mihkli Farm Museum, and the symbolically significant Kuressaare
Castle will also continue its activity and will be developed. 70,000–80,000 peo-
ple visit the castle annually.
21
The possibilities for participating in cultural and sports events have increased.
Compared to previous times, more high-quality events are offered: concert
series of Eesti Kontsert, Opera Days, Chamber Music Days, performances of
professional theatres (including the Kuressaare City Theatre), screenings of
arthouse films, concerts of Suvemuusika and Kuursaal, Saaremaa Rally, Saare-
maa Three-Day Running Marathon, Saaremaa Cycling Tour, tennis tournament
Saaremaa Open, as well as several recognised national competition series and
tournaments. In 2008, the organisation of the year-round fitness series Lii-
kudes Tervemaks was initiated. The Kuresaare City Theatre is again staging
regular plays and has earned a good reputation and the audience’s trust. In
order to make the cinema scene more diverse, the Theatre Cinema started reg-
ular activity in the Kuressaare City Theatre in 2012, Kuressaare Black Nights
Film Festival is held since 2018, and the Kuressaare Kuursaal has an outdoor
cinema during the summer. The gallery Raegalerii, the Castle, and several oth-
er public galleries regularly hold arts exhibitions in Kuressaare. The central
library of Saare County has adapted various modules of the library programme
Riks, including an electronic catalogue with borrowing and county-wide elec-
tronic catalogue, and created electronic databases for regional studies.
Of large events held on Kuressaare, the Saaremaa Opera Days (organised by Ees-
ti Kontsert since 2008), Kuressaare Chamber Music Days, Kuressaare Maritime
Festival, Saaremaa Rally, Saaremaa Cycling Tour, tennis tournament Saaremaa
Open, and Saaremaa Three-Day Running Marathon have been developed and
have achieved international recognition. Traditional folk events are equally im-
portant: Suvemuusika, literary festival Meretagune Asi, Pärimuskultuuri Suvi,
PÖFF, festival of animated films, the city run, etc., as well as the association
Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsioon, the city’s representative teams and
sports clubs; a grant fund was established for leaders of traditional culture.
The activities of the Kuressaare Music School, Kuressaare Art School, Saare-
maa Sports School, and other children and youth schools in the fields of arts
and sports are aimed at children and young people. Traditional events organ-
ised by the community and entrepreneurs include the Sustainable Lifestyle
Festival, Kuressaare Street Festival, experience festival I Land Sound, concert
venue Triigi Philharmonic, and future music festival Juu Jääb.
Explain succinctly how the cultural programme will combine local cultural
heritage and traditional art forms with new, innovative, and experimental
cultural expressions.
Youth self-expression project ‘HERITAGE GENERATIONS’,
DIGITAL HERITAGE
In order to reach new, innovative, and experimental cultural expressions, we
must create a bridge between those passing on the heritage and the new gen-
eration. In cooperation with the educational staff and Saaremaa Museum, we
will initiate a heritage project between generations.
We will involve pupils whose task will be researching and preserving heritage
(everyday life, language, traditions, marine lifestyle, etc.) under the leadership
of teachers and creating new innovative projects based on this. Meanwhile,
22
everyone can freely choose their own modern form of expression (fashion, de-
sign, architecture, visual arts, audio-video, etc.)
‘Heritage Generations’ is an idea competition with the purpose of maintaining
the unique culture of the islands of the Baltic Sea and tell this story to future
generations in a new language.
The competition will be implemented before 2024 and preserving heritage will
form an important part of the educational landscape. The traditions collected
by children and young people will be preserved in the Saaremaa Museum and
new ideas will be communicated via public channels.
How has the city involved, or how does it plan to involve, local artists and
cultural organisations in the conception and implementation of the cultural
programme?
The residents of Kuressaare and all of Saaremaa, as well as people from Kures-
saare and Saaremaa who live on the mainland and in foreign countries, have
been involved in the preparation of the application in the following way:
1. There were a total of 13 comprehensive thematic groups who met once a
week starting from April 2018.
2. Information was shared on social media, Facebook, Saaremaa newspapers
Saarte Hääl and Meie Maa, on the radio channel Kadi, in Saaremaa Teata-
ja, the newspaper of the Saaremaa Rural Municipality Government, and on
the blog and website of Saaremaa. The mainstream media newspaper Eesti
Päevaleht also wrote about Saaremaa’s application.
3. We participated in the Saaremaa Street Festival (date), Paide Opinion Festi-
val (date), and the think tank at the Kuressaare Maritime Festival (date).
4. On the political level, information was presented to the Saaremaa Council of
the Rural Municipality and the council’s committees on culture, education,
development, finance, and urban life. Employees of the Saaremaa Rural Mu-
nicipality Government participated in making proposals.
5. Meetings with entrepreneurs.
6. Meeting with the Kuressaare Koostööklubi, which is currently the largest
and most active civic association, bringing together around one hundred
volunteers from various areas of life.
7. Kuressaare’s cooperation in Saare County and with Muhu and Ruhnu islands.
8. The areas and islands in and around the Baltic Sea (participation in the asso-
ciation of areas around the Baltic Sea, B7, participation in the Island Games
since ...)
The list of activities of the title year was developed by the thematic groups and
individuals based on the aforementioned discussions and proposals. There-
fore, inclusion is ensured by the participation of the residents and civic soci-
ety in the process and by the fact that the activities are based on the results of
group projects.
In the future – through public competitions for ideas and projects that will
begin in 2020 and are connected to the development trends to 2030 of the rural
municipality. Sector-based development strategies will be added
23
3. European dimension
Give a general overview of how the planned activities fulfil the following goals:
• Promoting the cultural diversity of Europe, intercultural dialogue, and
greater mutual understanding between European citizens;
• Highlighting the common aspects of European cultures, heritage, and
history, as well as European integration and current European themes;
• Featuring European artists, cooperation with operators and cities in dif-
ferent countries, and transnational partnerships.
In the field of culture, the aim of the European Commission is to protect cul-
tural heritage and cultural diversity and use the potential of culture and cre-
ative industries in creating jobs and promoting economic growth. The political
strategies of the EU aim to resolve common challenges, e.g. transition to digi-
tal technologies and the development of innovation in the cultural sector.
Kuressaare’s application strives to achieve the same goals. On the one hand,
it is important for us to value and preserve our cultural heritage and cultural
diversity, while on the other hand, we wish to find new solutions in the cultural
and creative sectors that would help to create new jobs both in Kuressaare and
the entire region. Currently, in developing the economy and creating new jobs,
the potential of creative industries in Kuressaare and the entire region has
been insufficiently exploited.
We see the Capital of Culture project as a chance to create a clearer vision in the
development of our creative industries sector and implement more sustainable
solutions that would connect elements of folk culture, innovative design meth-
ods, and environmentally friendly solutions even after the title year ends. There
have been attempts in Kuressaare of establishing a separate creative centre that
would bring people from the different cultural sectors together, giving them a
place where to create and sell their work, but previous attempts have not been
sufficiently sustainable. We hope that the Capital of Culture project allows us to
be more productive in moving forward with these activities.
24
Kuressaare’s application for the Capital of Culture title and its cultural pro-
gramme are in direct accordance with the aims of the European Commission
programme Creative Europe.
1. Help the cultural and creative sectors seize the opportunities of the digital
age and globalisation – previously, only a few opportunities of combining
various modern technologies with different cultural outlets have been used
in Kuressaare’s cultural space. Our cultural programme will use a separate
sub-topic for developing and presenting innovative form-related solutions;
2. Enable the cultural and creative sectors to reach their economic potential,
contributing to sustainable economic growth of the EU, create jobs, and in-
crease social cohesion – promoting economic growth and creating jobs is
of utmost importance for Kuressaare and the entire region (Saaremaa), as
it would help to mitigate risks related to the uniqueness of the island (pop-
ulation decrease due to emigration and aging). Thanks to its small com-
munity, social cohesion is strong in Kuressaare, but efforts to maintain the
sense of community must be more conscious.
One of the aspects of Kuressaare’s cultural programme will be covering mod-
ern and social topics using the means of the cultural sector, including reflect-
ing Europe’s integration both historically and in the light of recent challenges
(e.g. Brexit, emphasis on Europe’s core values).
International cooperation and inclusion of other regions from various countries
will form an important part of our cultural programme. Throughout history,
Kuressaare has engaged in strong cooperation through various networks in the
Baltic Sea region, but now, Saaremaa would have the opportunity to cooperate
with networks in the rest of Europe and internationally through different island
associations’ networks. Several global problems that unite islands (ecological,
economical, demographic) are an opportunity to carry out cooperation projects
by expressing these problems in the cultural sector, e.g. by mutual concert tours
of musicians, exchange of arts exhibitions, etc. Cooperation with the field re-
lated to children and young people is also very important. It has worked well in
the past in Kuressaare and we wish to continue this. We have also had various
successful cooperation projects in the cultural sector (e.g. in the film sector).
In Kuressaare, it is possible to study the history and see how different regions
have managed to co-exist and cooperate in peace. For example, there have
been representatives of various denominations throughout different histor-
ic periods who have managed to cooperate in a territorially limited area and
small community. Europe will also find it interesting to discover the paths of
historic pilgrimages.
Can you explain your overall strategy to attract the interest of a broad Euro-
pean and international public?
For Kuressaare and Saaremaa - as an Baltic Sea city and island - it has always
been a natural solution to have active collaboration with other Baltic Sea region
states and nations. Historically it has been a living condition and vitality source
for the archipelago area cultural, social and economical development. Kuressaare
25
Bishops Caste, through it’s history, is a living symbol of this development and it
reminds us for our historical roots, social and environmental development.
Through this European Capital of Culture program the target is to strengthen, in-
crease and expand also Baltic Sea region collaboration covering all modern life
sectors - starting by cultural institutions and organizations and ending with social,
technological and commercial co-operation within Baltic Sea region. Through this
common collaboration it is also possible to create modern co-operation network
and information & resources sharing environment and organization - Kuressaare
and Saaremaa target is to increase and expand common co-operation processes
and activities in all cultural, social and commercial sectors between Baltic Sea
region states and nations - “Estonia and Baltic Sea nations together”.
Kuressaare will base its overall strategy related to the context of Capital of Cul-
ture on both our cultural heritage and the implementation of innovative solu-
tions. We would like to introduce the world to our cultural heritage, which is
influenced by urban principles, as well as principles related to the proximity
to the natural environment. We would also like to demonstrate that celebration
of cultural heritage does not mean getting stuck in our past but creates new
perspectives for connecting it to the innovative forms of the cultural sector. Em-
phasis on European values also plays an important role in Kuressaare’s strategy
– we are Europe, as the European core values are the ones we base our everyday
life and organisation of our community on, including in the cultural sector.
One of the peculiarities of Kuressaare is the ability to demonstrate the possibil-
ity of maintaining our environmentally valuable surroundings while constant-
ly renewing and developing our city. We believe we are heading towards finding
innovations and balance that is worth introducing to Europe. It is very import-
ant to see regional peculiarities and create regional balance alongside large
cities in Europe. Kuressaare has great potential for becoming a high-quality
dynamic urban living environment with a united and safe community where
no one has had to compromise for the sake of others. We support the people’s
opportunities to enjoy the urban environments and participate in discussions
to avoid the problems large cities have.
To what extent do you plan to develop links between your cultural pro-
gramme and the cultural programme of other cities holding the European
Capital of Culture title?
Cooperation with other cities holding the European Capital of Culture title is
very important for us, as cultural exchange helps us to significantly improve
Kuressaare’s cultural environment and create further opportunities for sus-
tainable development. One part of the cultural programme would be devoting
separate sub-topics to other cities holding the title, allowing them to design
these sub-topics based on their proposals.
We are also planning to develop the principles of residencies in the cultural sec-
tor that would enable us to directly aim certain residency competitions at repre-
sentatives of the cultural sectors of cities holding the title at the same time as us.
26
4. Outreach
Explain how the local population and your civil society have been involved in the
preparation of the application and will participate in the activities of the year.
The residents of Kuressaare and all of Saaremaa, as well as people from Kures-
saare and Saaremaa who live on the mainland and in foreign countries have
been included in the preparation of the application in the following way:
1. There were a total of 13 comprehensive thematic groups who met once a
week starting from April 2018.
1. Children and young people (a children-friendly island, the school net-
work, learning opportunities, possibility of acquiring higher education,
hobby schools, a sense of home, international school (makes education
accessible for people who speak other languages))
2. The environment (nature, living environment, sustainable lifestyle)
3. Developments/projects related to infrastructure (urban space, public trans-
portation, car-free city, sports facilities, real estate developers, architects)
4. Tourism / culture tourism / nature tourism (include tourist companies
and tourism farms)
5. Food/drinks/food culture (street picnic)
6. Community of creation and creators (fine arts, literature/authors,
musicians/composers, development of the cultural scene, development
trends in theatre, main events, etc.)
7. Heritage/roots
8. Business environment/digital island/ IT/ place for teleworking
9. Come and stay (to live here) / Here we are
10. Active life / competitive sports (volleyball team) / amateur sports (Saare-
maa Rally)
11. Main events on Saaremaa / large-scale events
12. The elderly / second opportunity / the autumn years (active retired
people, entrepreneurs)
13. Cooperation international / national / twin towns, regions and islands in
and around the Baltic Sea (domestic/international) / honorary consuls /
culture attachés
14. Spokespeople/ambassadors/message-bearers
2. Information was shared on social media, Facebook, Saaremaa newspapers
Saarte Hääl and Meie Maa, on the radio channel Kadi, in Saaremaa Teataja, the
newspaper of the Saaremaa Rural Municipality Government, and on the blog
27
and website of Saaremaa. The mainstream media newspaper Eesti Päevaleht
also wrote about Saaremaa’s application.
3. We participated in the Saaremaa Street Festival (26 May 2018), Paide Opin-
ion Festival (10–11 August 2018) and the think tank at the Kuressaare Maritime
Festival (10–11 August 2018).
4. At the political level, information was presented to the Saaremaa Council
of the Rural Municipality and the council’s committees on culture, education,
development, finance, and urban life. Employees of the Saaremaa Rural Munic-
ipality Government participated in making proposals.
5. Meetings with the cooperation club of entrepreneurs and volunteers, which
is currently the largest civic association.
6. Kuressaare’s cooperation in Saare County and with Muhu and Ruhnu
7. The areas and islands in and around the Baltic Sea (participation in the asso-
ciation of areas around the Baltic Sea, B7, participation in the Island games since
...) Long-term cooperation in various national and international organisations.
The list of activities of the title year was developed by the thematic groups and
individuals based on the aforementioned discussions and proposals. There-
fore, inclusion is ensured by the participation of the residents and civic soci-
ety in the process and by the fact that the activities are based on the results of
group projects.
Explain how you intend to create opportunities for participation of marginal-
ised and disadvantaged groups.
Life in keeping with human dignity is at the core of basic social rights. Ev-
ery society has people who need additional support in a certain life situation.
Whether it be an inherent or acquired lack of social resources, difficulties due
to divorce, or any other situation which may arise. It is clear that the social
sector is unable to ensure all stakeholders the support they need. This means
that active civic society, adaptability of the cultural and living environment,
and individual approaches to resolving complex problems more openly are un-
avoidable and expected. Resolving the issues of cooperation will be an activity
that requires more thorough analysis and setting of goals during the years of
applying for the title of Capital of Culture.
Sihtgrupid:
• children and young people (with educational special needs, socially ex-
cluded, children from single-parent households and children whose par-
ents have divorced, children from families where parents work abroad);
• people with disabilities (both physical and mental special needs);
• socially vulnerable stakeholders (e.g. single parents, divorced families,
people with low incomes, long-term unemployed people, people with ad-
dictive disorders, national minorities);
• people who are in an unfavourable condition due to gender-related issues
(including LGBTQ+ minorities);
• the elderly.
28
Improving the quality of life of people who are excluded and socially vulnera-
ble, avoiding their labelling and isolation, and promoting their inclusion in the
society’s activities through improvement of the surrounding environment and
strengthening social and cultural networks.
Improving the living environment through activities and inclusion, integrat-
ing different stakeholders, making the topic of isolation and labelling public
and working against it together. Initiating public discussions on this issue and
keeping it going through the years of application for the title of Capital of Cul-
ture and in the future. As a legacy from the Soviet times, attitudes towards
e.g. the mentally ill, single parents, people from the LGBTQ+ community, etc.
are still judgemental, the stakeholders are labelled a certain way and isolat-
ed, raising the number of people with mental health issues an unacceptable
height in Estonia. The development plan of the Estonian Mental Health Strat-
egy 2016–2025 supports an approach that favours social inclusion by promot-
ing mental health and favouring cohesion and people’s participation in the
society. Increasing cultural diversity (immigrants) of the population must be
considered and development of positive societal attitudes towards cultural
differences must be promoted. Depression prevalence in Estonia is 5.6%. The
number of suicides increased during the economic recession – from 18.1 cas-
es per 100,000 residents in 2008 to 20.2 in 2009. As of 2010, the suicide rate in
Estonia has remained below the 2008 level prior to the crisis (15.9 suicides per
100,000 residents were committed in 2013). The groups at suicide risk are the
elderly (34.4% of all suicides committed in 2013 were among persons 65 and
older) and young people: according to the 2014 data, 22 young men and one
young woman committed suicide in 2014; in 2013, 16 young men and 2 young
women between ages of 10–24 (25).
http://vatek.ee/wp-content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_stratee-
gia_2016-2025_30.03.2016.pdf
29
Explain your overall strategy for audience development, and in particular the
link with education and the participation of schools.
Proposals of stakeholders
Children and young people (with educational special needs, socially excluded,
children from single-parent households and children whose parents have di-
vorced, children from families where parents work abroad). According to the
data of the population register as at 1 January 2018, approximately 17% of the res-
idents of Saare County were children under 18 years of age, and 4.4% of them are
disabled, according to the data of the Social Insurance Board as at 31 March 2018.
Participating in cultural life is a vital experience for children and young peo-
ple and this is not dependant on age or social group, but rather the person-
al needs and background of each individual. Children and young people who
come from a warped or violent cultural background have the ability to broaden
their horizons when they are involved through education and youth centres
and are shown possibilities for consuming and creating culture. Pursuant to
the Estonian law, young people are 7–26 years old.
Culture is what people need to give their world a meaning. For children and
young people, a large portion of culture is related to independence and co-
operation. Culture is mainly acquired through upbringing, education, and the
media. The best way to teach families about culture is to have them talk about
their family’s values and what makes their family meaningful, as well as what
their customs and traditions are.
Undoubtedly, the most popular cultural institution among the young people in
Kuressaare is the cinema. 83% of young people visit the cinema at least once
a year. 72% of them visit the library at least once a year, 64% goes to a concert,
and 62% visit cultural monuments. Nearly half the young people also visit the
theatre or a museum at least once a year.
They go to the cinema before 6 p.m., but theatre and concert visits are usually
after 6 p.m. On average, 10–14-year-olds spend 4 minutes per day on enter-
tainment and culture and 15–24-year-olds spend 13 minutes per day (Statistics
Estonia, 2017).
Inclusion in the framework of applying for the title of Capital of Culture:
1. Culture and creativity go hand in hand and the opportunity to become a
creator is a good instrument of inclusion (educational institutions, youth
centres, theatre, cinema projects, etc.).
2. Voluntary support and organisation of activities – people can volunteer
with their siblings or friends to help organise cultural or sports events; it
can be done in and outside of school or with their family and friends.
3. Creating opportunities for international youth exchange – people can get
to know other cultures in addition to learning about their own and use this
knowledge to add value to their culture. (Good practice based on the expe-
riences of the Kuressaare Regional School and Kuressaare Gymnasium).
Expectations: active exhibition of culture with a focus on playfulness
30
4. Organising campaigns is a great opportunity to discuss human values and
diversity of outside situations, to learn to notice those in need and the so-
cial problems that surround us. For example: discount campaigns for dif-
ferent cultural events.
5. Inclusion in hobby activities in cooperation with networks. For example:
the programme for involvement and development of non-formal educa-
tion, HUviKoolide Kaasamise ja Arengu Programm (i.e. HUKK-AP), a two-
year project initiated by the youth agency of the Archimedes Foundation
(SANA). The goal of the project is to offer diverse, effective opportunities for
non-formal learning that adhere to the needs of young people. The project
aims at creating preconditions and effective solutions for inclusion of at-
risk youth equally to other young people.
Partners carry out various activities in their areas and a development pro-
gramme for teams of non-formal education providers is implemented simul-
taneously in the framework of the project. This is a training package aimed at
people engaged in non-formal education and it is intended to increase the pre-
paredness, motivation, and skills for the inclusion of at-risk youth in non-for-
mal activities. The teams participating in the programme also develop specific
action plans.
People with disabilities (both physical and mental special needs). Pursuant
to the data of the population register as at 1 January 2018, approximately 17%
of the residents of Saare County were children under 18 years of age, and 4.4%
of them are disabled, according to the data of the Social Insurance Board as at
31 March 2018. Pursuant to the data of the population register as at 1 January
2018, approximately 20% of the residents of Saare County were people over 65
years of age, and nearly 30% of them are disabled, according to the data of the
Social Insurance Board as at 31 March 2018. Considering the population trends,
the number of elderly people is bound to increase.
Consciously searching for and formulating the strengths of disabled people
and using this to give meaning to their lives, increase their self-esteem, and
integrate them into society as valued members.
It is important to adapt the environment in the current cultural scene, as well
as support and develop their social skills and talents. In cooperation with the
Kuressaare Chamber of Disabled People and other associations uniting disabled
people, and institutions and specialists from the education and social sector.
• Adapting the environment (public space) to give all stakeholders the op-
portunity to participate.
• Adapting places of work and educating employers (in cooperation with the
employers, the Unemployment Insurance Fund, and various training insti-
tutions).
• Adapting learning centres (in cooperation with educational institutions).
• Creating and supporting social relations and networks (motivational
groups, teaching communication skills, developing positive relationships,
etc.)
31
Socially vulnerable stakeholders (incl. single parents, divorced families, peo-
ple with low incomes, long-term unemployed people, people with addictive
disorders, national minorities)
Inclusion of socially vulnerable groups will take place in cooperation with
practitioners from the social sector and it will be based on the action plan of
the sector, aimed at developing service-based welfare. An important trend to
follow when developing welfare services is a community-based approach in
taking care of its members. Plans are in place to carry this out by supporting
social enterprises and civic associations.
• Support of positive parenting for preventing and mitigating risks and par-
ticipation in national and regional programmes which support parenting.
• Creating a support system for families at risk.
• Improving services that support couple and family relationships, including
initiation of support groups and seminars.
People who are in an unfavourable condition due to gender-related issues (in-
cluding LGBTQ+ minorities)
Implementation of gender equality to give men and women equal opportunities
in both education and employment, as well as when consuming services. The
goal is to create an environment free of violence and stereotypes. We will use the
3R method (representation, resources, and reality) that was developed in Swe-
den to assist local governments to methodically gather data and facts and anal-
yse them to reach our goals and create a more equal and tolerant environment.
The elderly
Pursuant to the data of the population register as at 1 January 2018, approxi-
mately 20% of the residents of Saare County were people over 65 years of age,
and nearly 30% of them are disabled, according to the data of the Social Insur-
ance Board as at 31 March 2018. Considering the population trends, the number
of elderly people is bound to increase.
Making culture (including cinema, theatre, books, lectures, initiatives, con-
certs, etc.) accessible and promoting participation.
Issues that need to be addressed:
• Alone or with someone? At events, most of the retired people attending
are lonely and alone. Some do bring a friend, as it gives them courage and
makes the events more enjoyable.
• Changing the opinion that those who do not wish to participate will not leave
their homes anyway. For this, we will use an individual approach, written in-
vitations with a beautiful design (invited by a respected person), offer door-to-
door transport, not by the social department, but by younger peers, students,
and other residents, taking advantage of the community’s possibilities.
• Health is especially important for the elderly; therefore, we need lectures
on the subject. Participation in the lectures of the elderly university has
become very prestigious (more than 280 listeners already).
32
• The elderly do not find it reasonable to purchase books and are therefore
looking forward to the library bus that allows them to order and lend read-
ing materials that they want and need.
• Respectful treatment of the elderly and expressing care for them on every
level, cooperation projects with kindergartens and schools, connecting ex-
perience with courage. Promoting and supporting events for children and
grandparents on the development plan level.
In addition to involving marginalised and socially vulnerable stakeholders, it
is important to involve stakeholders of people who have left Kuressaare for
various reasons (work, education, family, etc.) The mainland and the world are
full of active people from Saaremaa, including artists, and a few of them have
remained on the island or returned.
The proposals of the thematic group that included these stakeholders (people
who have left Kuressaare) are as follows:
• mapping the current situation, formulating the goal, and the involvement
of people who could help to achieve this goal;
• creating think tanks categorised into different topics. Developing a plat-
form where people could come together and exchange thoughts and ideas.
Finding a specific format (web- and meeting-based) and leaders;
• organising conferences on the topic of island life. One possibility is to hold
a one- or two-day ‘inspiration blast’ in TED format, where people from other
islands in the Baltic Sea could share their experiences;
• acknowledgement of the island lifestyle among many other lifestyles,
searching for an answer to the question ‘what does life on an island mean
and why could it be regarded as one possible lifestyle among many others?’
• keeping the people in focus and introducing them, maintaining connec-
tions and support from their home town. People from Kuressaare who are
active and respectable on Saaremaa, on the mainland, or internationally.
We tell their stories in different formats, bringing them and their achieve-
ments to focus and displaying them on pictures, in speeches, and in the
written word.
33
5. Organisation
a. Finance
City budget for culture
What has been the annual budget for culture in the city over the last 5 years
(excluding expenditure for the present European Capital of Culture applica-
tion)? (Please fill in the table below).
Year City annual budget for culture City annual budget for culture
(in euros) (% of the overall city budget)
<
n-4 1 572 395.- 8,2%
n-3 2 185 701.- 10,1%
n-2 2 411 467.- 12%
n-1 2 344 091.- 9,5%
current year 7 767 169.- 13,5%
2018
In case the city is planning to use funds from its annual budget for culture to
finance the European Capital of Culture project, please indicate this amount
starting from the year of submission of the bid until the European Capital of
Culture year.
The budget for 2018 was 418,000 euros and the percentage remains similar ev-
ery year. The budget is confirmed in January of each year.
What amount of the overall annual budget does the city intend to spend for
culture after the European Capital of Culture year (in euros and in % of the
overall annual budget)?
It will be similar to the 2018 budget in the upcoming years. More exact num-
bers are confirmed in January of each financial year.
34
Operating budget for the title year
§ Income to cover operating expenditure:
Please explain the overall operating budget (i.e. funds that are specifical-
ly set aside to cover operational expenditure). The budget shall cover the
preparation phase, the title year, the monitoring and evaluation phase, and
provisions for follow-up activities. Please also fill in the table below.
Total amount of From the public From the From the From the
funds required to sector (in euros public sec- private private
cover operating tor (%) sector (in sector (%)
expenditure (in euros)
euros)
12 508 000 12 508 000 100 Possible
sponsorship
Public sector funds
What is the breakdown of the income to be received from the public sector
to cover capital investment in connection with the title year? Please also fill
in the table below.
Public sector funds used to cover oper- In euros %
ating expenditures
Government/state 10 million 80
City same as region -
Region 2 508 000 20
EU (except the Melina Mercouri award)) - -
Other - -
Total 12 508 000
Have the public finance authorities (city, region, state) already voted on or
made financial commitments to cover operating expenditure? If not, when
will they do so?
The budgets for Kuressaare city and Saare County are the same, as this
is a city that forms the county’s centre and has a joint budget. The bud-
get and funds for 2018 have been approved, funds are allocated each
year in January when the budget is confirmed.
The State has consented to supporting the Capital of Culture with up to
10 million euros.
35
Private sector funds
What is your strategy to seek support from private sector sponsors? How are
you planning to involve sponsors in the activities?
There is wide intrest for possible sponsorships, but all agreemets will
be signed after the postitive preround.
§ Operating expenditure:
Please provide a breakdown of the operating expenditure, by filling in the
table below.
Programme expenditure (in euros) 1 861 200.-
Programme expenditure (%) 15
Advertising and marketing (in euros) 1 861 200
Advertising and marketing (%) 15
Wages, general expenditures, administrative costs (in euros) 6 824 400
Wages, general expenditures, administrative costs (%) 55
Other (explain) (in euros)
Transport, accommodation
Other (explain) (%) 15
Total operating expenditure 12 408 000
Budget for capital investment
What is the breakdown of the income to be received from the public sector
to cover capital investment in connection with the title year? Please also fill
in the table below.
Annual investments for culture infrastructures are following:
2018 1,3 milion: Renovation for Aste and Lümanda Culture houses
2018/2019 4,5 milion renovation of the City Center
2019 1,7 milion Lümanda Culture House
2021 360 000.- Orissaare Culture House
2022 200 000.- Extra investments for culture infrastructure
36
Public sector funds used to cover capi- In euros %
tal investments
Government/state 10 000 000 55,4
City 1 800 000 9,9
Region 3 560 000 19,7
EU (except the Melina Mercouri award) 2 700 000 15
Other -
Total 18 060 000
Have the public finance authorities (city, region, state) already voted on or
made financial commitments to cover capital investment? If not, when will
they do so?
The 2018 budget has been approved, but the 2019 and future budgets will be
approved in January of the respective year.
Application for the title of Capital of Culture has public political support and
the council is prepared to make a decision on exact amounts to be allocated
if the outcome of the pre selection is positive. The State will allocate up to
10,000,000 euros if the city wins.
What is your fundraising strategy to seek financial support from Union pro-
grammes/funds to cover capital investment?
The budget strategy provides using the assistance of as many structural funds
as possible when applying for support.
If appropriate, please insert a table here that specifies which amounts will be
spent for new cultural infrastructure to be used in the framework of the title
year.
b. Organisational structure
What kind of management and organisational structure is envisaged for the
implementation of the European Capital of Culture year?
The governance structure of the European Capital of Culture functions on sev-
eral levels. The Saaremaa rural municipality council will form the strategic po-
litical decision-making level and can make substantial decisions with regard
to the development trends of the rural municipality. It also assumes respon-
sibilities related to the budget. Draft legislations necessary for implementing
the Capital of Culture project and information regarding regular monitoring of
the project’s implementation shall be presented at the meetings of the council.
37
The council’s committees, mainly the committee on culture and sports, but
also e.g. the financial committee, development and communications depart-
ments, and other committees can contribute to the project’s content and im-
plementation monitoring, including through political input and mandate re-
ceived from the voters. As the committees include representatives from the
respective fields, this enables wider inclusion in the project’s implementation
and monitoring.
The rural municipality government as a collegial body and institution handles
the ongoing management and operative level of the project. The rural munic-
ipality government as a collegial body shall make decisions within the limits
of competence determined by the council with regard to the activities carried
out and the use of budget during the project year.
The rural municipality government as an institution shall manage the project
through its cultural and sports department. The manager of that department is
responsible for implementing the project schedule and budget and will bring
topics that need deliberating in front of the rural municipality government
and the rural municipality council. The Capital of Culture project is under the
responsibility of the cultural and sports department and a team will be put
together to implement it. The project manager is responsible for the prepara-
tion and update of the project plan, its implementation, and the preparation of
reports.
If necessary, the team can create sub-groups to involve experts and local opin-
ion leaders of a specific field when implementing certain activities.We also
find it very important to cooperate with entrepreneurs and the third sector;
therefore, representatives of those fields will be included in implementing spe-
cific activities of the aforementioned sub-groups.
38
c. Plan for unforeseen cases
What are the main strengths and weaknesses of your project? How are you
planning to resolve such weaknesses?
Risk Likelihood/ Mitigation measures
impact
The project team is not Average Sufficient planning of the project team
large and competent and ensuring necessary resources
enough
Project schedule cannot Average Sufficient planning of the project
be implemented schedule and use of necessary re-
sources
Lack of political support Low Wide engagement (also on the politi-
cal level)
Lack of professionalism Average Inclusion of acknowledged practi-
in the cultural pro- tioners of the respective fields in the
gramme planning and implementing stage
Insufficient funding of High Providing timely input during the
activities during the title budget planning stage (both on the
year and the years pre- local government and state level), pro-
ceding and following it tecting our standpoint during budget
negotiations. Use of additional sourc-
es of funding.
The residents are un- Average LWide-scale engagement, turning
enthusiastic about the special attention to creating additional
project opportunities for involvement
d. Marketing and communication
What is the city’s intended marketing and communication strategy for the
European Capital of Culture year?
The marketing and communication strategy will be based on the vision and
goals we have created.
A more exact strategy will be developed once we receive a positive decision, so
as not to cause unnecessary expenditure for Kuressaare and the Saaremaa ru-
ral municipality government, taking into account that the application process
is lengthy and we will be using taxpayer money for this.
How does the city plan to highlight that the European Capital of Culture is an
action of the European Union?
Markings and logos pursuant to the requirements for symbols. We will refer to
this action pursuant to the requirements.
39
6. Capacity to deliver
Please supply evidence of the continuous political support and commitment
from the relevant authorities.
The Saaremaa rural municipality council and the Government have given their
political support to us applying for the title of Capital of Culture 2024 and have
allocated 36,000 euros for this in 2018. The funding will be reviewed once we
receive a positive decision at the pre-selection. We are also applying to be-
come the organiser of Europeade 2024, which would make our programme
even more diverse.
Please confirm and provide evidence that your city has or will have adequate
and viable infrastructure to host the title. To do that, please answer the fol-
lowing questions:
Explain briefly how the European Capital of Culture will make use of and
develop the city’s cultural infrastructure.
The identity of Kuressaare is based on the following keywords: safe, green, pris-
tine, calm, children-friendly, family-centred, unique, health-conscious, small
and compact, a resort town on an island, well-managed, with good recreational
opportunities, historically valuable, open to guests, with good athletic opportu-
nities and persistent cultural life (theatre, cinema, summer events); its symbols
are the Episcopal Castle and the Old Town. The cultural reputation of Kures-
saare has been modernised and Kuressaare is known as a small town with the
most vivid and modern cultural life in Estonia. We have involved artists who
have roots on the island to ensure a constant display of the newest trends in
Kuressaare (in the form of concerts, exhibitions, actions, meetings, quick lec-
tures, installations, street art, etc.) Cultural and sports activities allow creating
significant added value in regional development, tourism, as well as entrepre-
neurship; the local cultural space also affects the residents’ motivation in re-
maining in an area or leaving it and developing the tourism sector. Kuressaare
as an innovative city separated by the sea can assume the leading role in pro-
moting work in co working spaces and home offices. Kuressaare has a strong
third sector that protects and develops values related to public interest.
What are the city’s assets in terms of accessibility (regional, national, and
international transport)?
State-wise, Saaremaa has ferryboat service to mainland Estonia as well as
Ruhnu and Hiiumaa islands, and air service to Tallinn (twice a day) and Ruhnu.
Bus service runs between Kuressaare and Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga, Viljandi,
and Paide.
Kuressaare has no regular international transport services. It is most likely
that a regular shipping service will be restored between Saaremaa and Latvia,
which would be very beneficial in the context of the Capital of Culture.
40
Throughout history, the sea has symbolised good accessibility and openness.
The ‘isolation’ of the island is a misunderstood concept and actually means
great accessibility by yachts, speedboats, and other small vessels.
From the tourism point of view, county-wide bus service needs further devel-
opment. Kaali meteorite crater and Angla windmill are the most easily acces-
sible sights. Transport services to Panga Cliff, Sõrve Peninsula, and Vilsandi
Natural Park need improvement.
However, tourists would be positively surprised that car rental is considerably
cheap (starting from 25 euros per day).
What is the city’s absorption capacity in terms of tourist accommodation?
Saaremaa has approximately 350 accommodation providers with 6,500 bed
places. Around 120 of these are located in Kuressaare and 230 outside the city.
Kuressaare might have a little over 2,000 bed places. Approximately 1,000 of
these are in spa hotels. As providing data on home accommodation is not
mandatory in Estonia, the number of bed places is considerably larger.
In terms of cultural, urban, and tourism infrastructure, what are the projects
(including renovation projects) that your city plans to carry out in connection
with the European Capital of Culture action between now and the year of the
title?
The largest and most important development project is the restored city cen-
tre, which will be finished in 2019 and will turn Kuressaare into a more pedes-
trian and cyclist-friendly, well thought out, and connected space.
Other significant projects are the construction of the county’s open-air-stage
in Kuressaare and finishing the incomplete city stadium. Both of these sites
play an important role in the development of entire Saaremaa.
Supporting the renovation of buildings under heritage protection will continue
and the use of those buildings by the community for various cultural purposes
will become more accessible. Expanding the Kuressaare community centre,
renovating the Laimjala community house, Lümanda community house, Oris-
saare community centre, Taritu community house, and Tornimäe community
centre, and construction of a multi-functional modern arts centre are neces-
sary to develop the cultural infrastructure.
Creation of sports facilities (maintenance and restoration of existing facilities,
support for establishing new ones, supporting the payment of own contribu-
tion in projects related to sports and fitness, including creating capabilities to
produce artificial snow and construct an ice-skating rink). Development and
maintenance of health trails and light traffic roads.
41
In order to improve swimming possibilities, the swimming pool of the Kures-
saare Gymnasium needs to be renovated and a new 25-metre swimming pool
with 6–8 tracks needs to be built that would allow holding swimming compe-
titions of the Island Games.
More conscious exhibition of the objects in the Saaremaa Museum and ex-
panding its activities. Supplying various historically significant monuments
with information boards and references. Allowing events to be organised in
the strongholds.
42
ÜHENDADES KULTUURE.
TULEVIKUSAAR
Kultuuripealinn 2024 Kuressaare
Kandideerimistaotlus
SISUKORD
Eelvaliku küsimustik 3
SISSEJUHATUS – üldised asjaolud
1. Pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine 8
2. Kultuuriline ja kunstiline sisu 14
3. Euroopa mõõde 24
4. Kaasamine 27
5. Korraldus 34
6. Teostamisvõime 40
2
Sissejuhatus – üldised asjaolud
1. Miks soovib teie linn osaleda Euroopa kultuuripealinna tiitlikonkursil?
VÄIKE LINN – SUUR UNISTUS
Euroopa Kultuuripealinna tiitel annab vastutuse ja kohustuse püüelda Saare-
maa tervikliku arengu suunas, mille võtmesõnaks on kultuur ja mille eesmärgid
on koondanud Saaremaa arengukava aastani 2030.
Kuressaare kandideerimine ja nimetamine Kultuuripealinnaks 2024 on hinda-
matu väärtusega linna arengu ja tuntuse kasvatamises, kohaliku ettevõtluse ja
kultuuri viimises laiema publiku ette ja Euroopasse.
See annab meile võimaluse mõtestada saarlaseks olemist ja oma identiteeti
tänapäeva maailmas.
Leiame, et praegu on kohalikes palju potentsiaali muudatusteks ja ise kor-
dasaatmiseks, mida soovime ära kasutada.
3
VÄIKE SAAR EUROOPAS – SUURIM SAAR EESTIS
Kuressaare asub Saaremaal, mis on ainulaadse ja erilise kultuuriruumiga saar
– suurim Eesti 2222 saarest.
Kuressaaret on läbi aegade kaugelt jälgitud ja esile tõstetud. Meil on rikas kul-
tuuriruum, millele loob eeldused saarelisus. Saaremaal on puhas ja puutumatu
looduskeskkond: oleme UNESCO biosfääri programmiala juba 28 aastat.
Meie saared on UNESCO saared ehk Lääne-Eesti saarestik kuulub üleilmse
UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ (ingl Man and Biosphere, MaB) võr-
gustikku. UNESCO tunnustuse saavad alad, mis vastavad konkreetsetele tingi-
mustele. Meie saared on unikaalsed oma elulaadi poolest. Saartel on inimesed
osanud aastasadu elada harmoonias koos loodusega, kohalikku ressurssi on
kasutatud mõistusega. Jätkusuutlik elustiil on saartel iseenesestmõistetav.
Meie püüdlus on olla keskkonnasõbralik roheline saar, kus arendatakse taas-
tuvenergia kasutamist ja luuakse nii praegu kui ka tulevaste põlvede tarvis
puhtaid eluvorme, sealhulgas linnalises keskkonnas.
Saaremaal on hea ja kindel olla kõigil – see on kõige turvalisem piirkond
Eestis.
2. Kas teie linn kavatseb kaasata ka ümbritseva piirkonna? Selgitage seda
valikut.
Kuressaare on üks osa Saaremaast – saare pealinn –, samas aga alati osa
ümbritsevast. 2017. aastal toimus Saaremaal valdade ühinemine, mille käi-
gus 11 valda ja üks linn said üheks. Midagi sellist ei ole Eestis varem tehtud –
meil on suurim ühinemine, suurim omavalitsus, suurim koostöö. Ja seda ühel
suurel saarel.
Kultuuripealinn 2024 aasta ürituste läbiviimisel ja toimumisel osaleb kogu
saar. Kõik on seotud.
Kõik Lääne-Eesti saared on osa UNESCO biosfäärist – see seob meid ühte ning
annab suurepärase baasi koostööks. Seega kaasame kultuuriprogrammi ka
Eesti Läänerannikul asuvad saared – Muhu, Hiiumaa ja Ruhnu.
Samuti kaasame ümbritsevad Läänemere saared, kellega me läbi ajaloo oleme
teinud koostööd nii heas kui ka halvas ning kelle kultuuriline mõju on mõjuta-
nud ka meie tänast identiteeti ja kultuuri. Kaasamise põhjus on ühine ajalugu,
mereline ja jätkusuutlik eluviis. Anname ka teistele väikesaartele võimaluse
tulla meiega kaasa ja mõtestada oma identiteeti.
Kultuuripealinn 2024 tähendab koostööd rahvusvahelisel, regionaalsel ja kogukon-
dlikul tasandil. Kultuuriprogramm Kuressaare 2024 on planeeritud Saaremaale ja
teistesse kaasatud regioonidesse, et külaline saaks täit naudingut meie puhtast
4
loodusest: rohelisest saarest – kadakatest, merest, linnulaulust – ja tunda ennast
tõeliselt loodusega kooskõlas. Kõigest, mille üle me saarel uhked oleme ning mis
kiirustava ja linnastuva Euroopa mõistes hakkab tõeliselt unikaalseks muutuma.
3. Selgitage lühidalt oma linna üldist kultuurilist tausta.
VÄIKE LINN – SUUR LUGU
Kuressaare on paljude tuulte ristumispunktis:, siin puhuvad nii tugevad loo-
duslikud, poliitilised kui ka kultuurilised tuuled. Kuressaare ajalugu on tihedalt
põimunud kogu Euroopa ajalooga. Meie juurde on sõidetud kõikjalt – siia on
rännanud muu hulgas ka viikingid Euroopa põhjapiirilt ning maadeavastajad
Euroopa lõunapiirilt.
13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koon-
dusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.
Saaremaal on läbi ajaloo olnud erinevaid valitsejaid, kes kõik on pärandanud
meile oma ajaloo, oma tugevused, oma nõrkused, oma vere. Igaüks erinevalt
ja ometi on siiani neid kõiki mõjutusi tunda. Ajaloo võib jagada perioodideks:
alustades iidsetest viikingitest võib edaspidi jagada aja valitsejate järgi piis-
kopi ajaks (umbes 1340–1559), Taani ajaks (1559–1645), Rootsi ajaks (1645–1721),
Vene ajaks (1721–1918) ja lõpuks Eesti iseseisvusajaks (alates 1918).
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, millega
paralleelselt on nii sõnas kui ka kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi
Kuresaar (aastast 1933 Kuressaare). Suurema osa nõukogude ajast (15. mai
1952 – 23. juuni 1988) kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärit enamliku
revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi.
Kuressaare kultuuri- ja kirjandusloole panid aluse baltisakslased 16. sajandil.
Just siis ilmusid esimesed raamatud ja kroonikad. 18. sajandi viimasest veeran-
dist pärinevad esimesed teated teatritegemiste kohta Saaremaal ning sel ajal
loodi ka esimene kooliteater. Kujutavat kunsti on esmalt märgitud 19. sajan-
di alguses. Omapäraste, nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse
tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on
see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.
Poliitilised tuuled on Saaremaale läbi sajandite toonud erinevate riikide ja
valitsejate võimu ning see on jätnud sügava jälje nii meie rahvapärandisse kui
ka kultuurilukku.
VÄIKE LINN – SUUR PÄRIMUS
Kuressaarde tulek on seotud meie saarelise eripäraga. Selleks, et külaline
saaks saarele tulla, peab ta end maismaast „lahti lükkama” – liikumine saarele
on võimalik valdavalt mereteid pidi. Selline eraldatus on andnud meile võima-
5
luse säilitada kultuuri autentsus, mis väljendub ennekõike säilinud oma kee-
les ja rahvakultuuris, sest meri eraldab ja ühendab. Meie kultuuriline taust –
saarelisus, inimene ja looduskeskkond – on põhjus, miks me oleme UNESCO
pärandi osa.
Saarlane ilma mereta on kui kala ilma veeta. Kuressaare on merelinn ja meri ei
ole saarlasele mitte ainult oluline elatusallikas, vaid oluline kaaslane ka saar-
laste kultuuriloos.
Kuressaare ja Saaremaa kujunemislugu on saanud oma alguse inimvõimete
piire tähistava saare Ultima Thule legendist. Maadeavastaja ja rändaja
Pytheas nimetas 4. sajandil e.m.a kogu maailma põhjapoolsemaiks punktiks
müstilise Ultima Thule saare, kus ta elas vähemalt aasta ja talle näidati kohta,
kuhu rahva sõnul päike magama oli heitnud. Ta sõi siin kohalikku toitu ning
nautis meest ja leivast pruulitavat jooki, mida kohalikud oskavad tänaseni
teha. President Lennart Meri ja doktor Raul Talvik on veendunud ning oma
raamatutes “Hõbevalge” ja “Teekond maailma ääreni” ka kinnitanud, et Ultima
Thule ongi Saaremaa. Olemasolev linnakeskkond võimaldab laiahaardeliste
kultuurivaldkondade ja -tegijate arengut ning innovaatilisemate kultuurivor-
mide kasutuselevõttu.
VÄIKE LINN – SUUR KOGUKOND
Isepäine saarlane on harjunud omaette toimetama. Juba kultuuripealinna
ettevalmistusprotsess on näidanud, et ühise, tervet saart hõlmava eesmär-
6
gi nimel tegutsemine nõuab muudatusi – me peame ühendama erinevaid
põlvkondi ja huvigruppe.
Kultuuripealinnaks kandideerimise üks olulisemaid eesmärke on ühendada
ja kaasata kogukonda, vältimaks tõrjutust ja suurendamaks sotsiaalsest sidu-
sust üheskoos probleemidele vastu astudes.
Alles hiljuti on näha ja tunda suuremat valmisolekut koostööks ja kogukon-
na panuseks. See on suur potentsiaal edasi liikumiseks. Heaks näiteks on
Koostööklubi, mis kutsuti ellu vaid paari inimese eestvedamisel, et ühenda-
da linnas elavaid inimesi ning anda tuge saarele kolinud inimestele. Üheks
suureks ideeks sai linna valupunktide ja vajakajäämiste kaardistamine, kus
kõigil liikmetel oli ja on võimalus kaasa rääkida oma linna tulevikuplaanides.
Koostööklubi koondab Saaremaa aktiivseid inimesi, kes on valmis panustama
oma vaba aega, energiat ja kompetentse ühistegevustesse, millega soovitakse
elavdada kohalikku seltsielu ja panustada meie armsa saare veel atraktiivse-
maks muutmisesse.
Nii tekkisid eestvedavad huvigrupid, kelle algatusel on tänaseks alguse
saanud tervislikule koolitoidule tähelepanu pööramine, kestliku elustiili fes-
tival “Hoolides homsest”, naiste tervisele ja heaolule suunatud NOM festival,
Kuressaare tänavafestival, Vabakontor, spordiarendus jne. Eraldi eesmärgina
toome välja Kaasava Hariduse Keskuse loomise, mis on ainulaadne kogu maa-
ilmas. Mitmekesistamise ja individuaalsuse toetamine on Kuressaare üks olu-
listest prioriteetidest.
Me pingutame selle nimel, sest ühine eesmärk ja probleemide teadvustamine
suurendab lõimumist ja ühtehoidmist, kasvatab koostööd ja läbikäimist ning
loob suurepäraseid võimalusi rikkamaks elukeskkonnaks nii kohalikele, uute-
le tulijatele kui ka külalistele.
4. Selgitage üldjoontes, millise kultuuriprogrammi kontseptsiooni teie linn
Euroopa kultuuripealinnaks nimetamisel ellu viiks.
AVASTUSREIS MAAILMA ÄÄRELE
FUTURISMI OTSINGUD & UUS LAINE KURESSAARES
NAERATA – OLED OODATUD TULEVIKU SAARELE
Saaremaa on olnud müütilistes lugudes maailma lõpp, aga siinsete elanike
jaoks alati maailma algus. Kreeka maadeavastaja ja filosoof Pytheas nime-
tas Saaremaad Ultima Thuleks, kohaks, mis asub väljaspool tuntud maailma.
Müstiline ja müütline Ultima Thule on olnud õhtumaa kultuuri vanim mõista-
tus ning hoomamatu sihtpunkt sajandeid.
Tänases mõistes ei ole Saaremaa enam ei maailma algus ega maailma lõpp.
Nüüd oleme Euroopa keskpunktis (kui Euroopa kaugemaid saari juurde arvesta-
da, asetuks Euroopa keskpunkt Saaremaal Mõnnustes, 58°18′14″N 22°16′44″E).
7
Kuressaare ei taha olla ainult geograafilises Euroopa keskpunktis, vaid ka kul-
tuurilises keskpunktis. Kultuurilise keskpunkti positsioon aitab meil mõtesta-
da meie kultuurilise omapära vajalikkust ning olulisust tänases maailmas.
Tänane ja tulevikku vaatav Kuressaare on justkui “uue laine” liikumise lävel,
otsides oma kohta uue kogukonna aktiivsuse kaudu. Kaks aastat tagasi sai al-
guse paari inimese aktiivsusest ning ideest kaasata inimesi nii linnast kui ka
maalt ettevõtjaid koondav Koostööklubi. Meile annab eelise saarelisuse tuge-
vus: eraldatus ja kitsad olud ehk võimaluste piiratus paneb meid asju tegema
kohapeal. Stereotüüpidesse kinnijäämine on nõrkus.
Kultuuriprogrammi eesmärk on anda Kuressaarele ja kogu regioonile tagasi
usk iseendasse, oma tugevustesse, kultuurilise omapära ja identiteedi taas-
sünniks ning saada modernseks tulevikusaareks. Heitlik minevik ja kiired
taasiseseisvumisaastad on jätnud kunsti ja ühiskonna ühtepõimimise
unarusse, kuid vajadus kunsti ja ühiskonna ümbermõtestamiseks on tänane
reaalsus. Meie eesmärk on tulevikuinimeste enesemääratlemise vabadus, mis
toimiks loomingulisusele avatud ja kaasavas kogukonnas. Meie eesmärk on
panna inimesed kogu Euroopas naeratama, kui nad meist kuulevad.
Kultuuriprogrammi väljakutse on lavastada meie tuleviku unistused ja
üheskoos luua uusi traditsioone, mille eduloo üle rõõmustavad järeltulevad
põlved. Naeratus nende näol muudab meie tänase lavastusreisi edukaks.
Otsene väljakutse on pikendada hooaega, andes kultuurilist sisu kogu aasta
jooksul, kasutades ära infrastruktuuri võimalused, mis võimaldaks kultuuri-
list ja kunstilist sisu luua pikemaajaliselt ning kaasata noori, kes loovad meie
uut ajalugu. Soovime muuta Kuressaare ja Saaremaa tänapäevaseks kultuuri-
saareks.
Kandideerimine annab meile võimaluse vastata sellistele väljakutsetele nagu
madalad palgad, kõrgharidust nõudvate töökohtade vähesus, ääremaastumine,
puuetega inimeste kaasamine, väljaränne ja looduse hoidmine.
1. Pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine
Kirjeldage oma linna taotlemisajal kehtivat kultuuristrateegiat, sh kava kul-
tuuritegevuse jätkamiseks pärast tiitliaastat.
Kuressaare lähtub oma strateegilises vaates Saaremaa valla kui kohaliku
omavalitsuse strateegilise planeerimise raamistikust. Kuressaare on kajas-
tatud Saaremaa valla uues arengukavas perioodiks 2019–2030 ning seega saab
viidata sellele dokumendile kui Kuressaare linna kultuurivaldkonna arengu-
dokumendile. Arengukava kirjeldab tänast olukorda erinevate valdkondade
kaupa ning seab sihid aastaks 2030. Seega saab meie uues arengukavas seatud
arengusuundadest lähtuda nii tiitliaasta ettevalmistamisel, läbiviimisel kui ka
kultuuritegevuse jätkamisel pärast tiitliaastat.
8
Saaremaa valla, sh Kuressaare arengu peamised suunad ja väärtused arutati
läbi kevad-suvel 2018 ja selle käigus kaasati läbi ideekorje Saaremaa elanikke
ja Saaremaa arengust huvitatud inimesi laiemalt. Kultuurivaldkonna stratee-
gia loomiseks oli moodustatud töögrupp, kes sõnastas peamised eesmärgid,
mõõdikud ja tegevused aastateks 2019–2030.
Kuressaare ja kogu Saaremaa kui regiooni kultuurivaldkonnale annab stra-
teegilise suunise arengukavas sõnastatud üldine visioon: Saaremaa on uutele
tuultele avatud, traditsioone hoidev, turvalise ja puhta elukeskkonnaga, mere
ja taeva kaudu ühendatud tugeva kogukonnaga saar.
Kuressaare linna üldised strateegilised eesmärgid aastaks 2030:
1. Kuressaare on elujõulise kogukonnaga linn.
2. Kuressaare on tõmbekeskus nii saare, Eesti kui ka üleilmses kontekstis.
3. Kuressaares on ettevõtlikud inimesed, kindlate ja kiirete ühendustega
konkurentsivõimeline majanduskeskkond ning suurepärased tingimused
innovatiivseks ettevõtluseks ja kaugtööks.
4. Kuressaare on üle ilma tuntud mere- ja kuurortlinn.
5. Kuressaares elav ning tänapäevane kultuuri- ja spordielu on põimitud ühte
meie traditsioonidega.
6. Kuressaare on mitmekülgsete haridus- ning karjäärivõimalustega laste- ja
noortesõbralik kogupere linn.
7. Kuressaares on hästi välja arendatud eakatele suunatud hõbemajandus ja
kõigile kättesaadavad terviseteenused.
8. Kuressaares on hästi toimiv linnaruum ning trende järgiv ja strateegiline
planeerimine. Linnaruumi keskmeks jääb toimiv linnasüda: südalinn on
atraktiivne teenindus- ning kaubanduspiirkond, kus eelistatakse jalgsi ja
jalgrattaga liiklemist.
Kultuuri ja spordi kaudu on võimalik luua olulist lisaväärtust nii regionaalses
arengus, turismis kui ka ettevõtluses. Erinevate piirkondade kuvand on sageli
seotud regioonis toimuva kultuuri- või spordieluga, samuti mõjutab kohalik
kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel
– seega kultuuri ja spordi pakutavate võimaluste kasutamine maandab mit-
meid regionaalarenguga seotud riske. Saart soovitakse külastada ning selle
positiivne kuvand tekitab kutsuva ja meeldiva mulje, mis loob võimaluse aren-
dada kultuuri- ja sporditurismi.
Eesti kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond,
hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes
edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mit-
mekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Saaremaa on
tuntud oma eristuva pärimuskultuuri ja saarlased teada oma juurte poolest,
mis on tugevalt saarega seotud. Rahvakultuur loob võimalused eri kultuuri-
valdkondade järelkasvuks ja innustab inimesi aktiivselt kultuuriprotsessides
osalema. Kohalike kihelkondade pärand, rahvariided, tantsud, laulud ja tõeks-
pidamised on osa kultuurist, mida toetab ja väärtustab ka ühtse Saaremaa val-
la visioon.
9
Saaremaa on rikka kultuurilise ja loodusliku pärandiga, mille hoidmine ning
kaitsmine on oluline nii praegustele kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kul-
tuuriväärtusena on vajalik tähtsustada loodust, mille elujõu säilitamisele saab
tähelepanu pöörata ka kultuuri ja spordi kaudu.
Kuressaare ja tervikuna Saaremaa valla kultuurivaldkonna üheks stratee-
giliseks eesmärgiks aastaks 2030 on: aastaringne aktiivne ning mitmekesine
kultuuri- ja spordielu, mis pakub osalemisvõimalusi nii kohalikele elanikele
kui ka Saaremaa külalistele.
Selle eesmärgi all on järgmised alaeesmärgid:
• rahvusvahelise kultuuri- ja spordialase koostöö ning ühisprojektide läbivii-
mise toetamine
• kultuuriturismi ja loomemajanduse toetamine vajaliku taristu loomisega
• Saaremaal korraldatakse rahvusvahelisi ja üleriigilisi suurüritusi.
Lähtuvalt eeltoodud eesmärkidest ja alaeesmärkidest on selgelt näha, et
Kuressaare ja laiemalt kogu regiooni kultuurivaldkonna strateegia on suu-
natud otseselt nii rahvusvahelisele vaatele kui ka vajaliku taristu loomisele.
Kultuurivaldkonna taristu renoveerimise ja uue loomise osas on kaasatud nii
keskvalitsus (riik) kui ka erasektor.
Saaremaa arengusuundadesse kuulub ka rahvusvahelise koostöö tähtsus-
tamine ja vastavate kontaktide suurendamine ning võrgustikes osalemine
kõigis erinevates omavalitsuse valdkondades. Peame väga oluliseks õppida
teiste kogemustest ning anda omalt poolt jõudu teistele oma seniste koge-
muste kaudu. Usume, et meil on veel palju õppida Euroopalt, kuid Euroopal on
kindlasti õppida ka meilt. Ühe väljundina näeme koostöö loomist Austria linna
– Baden bei Wieniga. Oleme plaaninud selles osas mitmete koostööprojektide
läbiviimise juba kultuuripealinnaks kandideerimise faasis.
Strateegia keskseks eesmärgiks on saarlaste heaolu ja Saaremaa konkurentsi-
võime. Kuressaare senine identiteet põhineb järgmistel märksõnadel:
turvaline, roheline, puhas, rahulik, lastesõbralik, perekeskne, omanäoline, ter-
visesõbralik, väike ja kompaktne, saareline kuurortlinn, heakorrastatud, heade
puhkamisvõimalustega, ajalooliselt väärtuslik, külastajatele avatud, heade
spordivõimaluste ja püsiva kultuurieluga (teater, kino, suveüritused); sümbo-
liteks on piiskopilinnus ja vanalinn.
Visioon näeb ette, et aastaks 2030 on kõik mainitud väärtused alles ja väga selgelt
kommunikeeritud. Samas on lisandunud värskeid innovaatilisi väärtusi. Kures-
saare kultuuriline maine on ajakohastatud ning Kuressaare on tuntud kui kõige
erksama ja tänapäevase kultuurieluga väikelinn Eestis. Saare juurtega välja-
paistvad kultuuriinimesed on kaasatud, tagamaks pidevat värskemate trendide
eksponeerimist Kuressaares (kontsertide, näituste, aktsioonide, kohtumiste,
välkloengute, installatsioonide, tänavakunsti jmt kujul). Kultuuri- ja sporditege-
vuse kaudu on võimalik luua olulist lisaväärtust nii regionaalses arengus, turis-
mis kui ka ettevõtluses, samuti mõjutab kohalik kultuuriruum elanike motivat-
siooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel ning turismisektori kasvatamisel.
10
Kirjeldage linna kava kultuuri- ja loomesektori võimekuse tugevdamiseks,
sealhulgas kultuuri-, majandus- ja sotsiaalsektori vaheliste pikaajaliste side-
mete kujundamise ikaudu.
Saaremaa kui regiooni, täpsemalt Kuressaare arengusuundade fookuseks on
tagada erinevate valdkondade tasakaalustatud areng. Kultuuri- ja loomesektori
võimekusele on kultuuristrateegiast otseselt suunatud mitmeid alaeesmärke
ja tegevusi praeguste asjakohase sektori töötajate pädevuse ja motivatsiooni
tõstmiseks ning uute võimalike tegijate toomiseks regiooni.
Kultuuri- ja loomesektori võimekust saab tõsta järgmiste suundade kaudu:
1) korraldatakse seminare, koolitusi, konverentse, õppereise ja töötubasid;
2) toimib valdkondadevaheline, sh rahvusvaheline, aktiivne koostöö kultuuri-
ja spordielu korraldamisel;
3) erinevate institutsioonide ja generatsioonide koostöös toimuvad üritused
ning sünnivad uued algatused;
4) toimub uute kultuuri taristuobjektide loomine koostöös erasektoriga.
Kuressaare näeb kultuuripealinna tiitlile kandideerimisel ka võimalusi loome-
majanduse kontseptsiooni senistest suuremal rakendamisel – on olnud kat-
seid linnas loomemaja loomiseks, kuid need ei ole osutunud jätkusuutlikuks.
Selles valdkonnas soovime kindlasti õppida ka teiste seniste kultuuripealin-
nade kogemustest.
Väga oluline meie jaoks on kultuuri- ja laiemalt loomevaldkonna senist
suurem sidustamine majandusvaldkonnaga – kuidas saavutada suuremat
sünergiat ja majanduslikku kasu mõlemale poolele tnäiteks ühise tootearen-
duse ja turunduse kaudu. Selles valdkonnas on vaja jätkata diskussioone eri-
nevate osapooltega. Siinkohal saab rääkida kultuurist nii rahvakultuuri kui ka
uudsete kultuurivoolude valguses.
Vaadeldes sotsiaalvaldkonnaga sidusust, näeme väga selget võimalust
kasutada kultuuripealinna tiitlile kandideerimist kui meedet sotsiaalse tõrju-
tuse vastu. Kultuuripealinna tiitlile kandideerimine võimaldab meil planeeri-
da kultuuriüritusi nii, et neisse oleks võimalik kaasata ka inimesi, kes on täna
erinevatel põhjustel jäänud kultuurikaugeks.
Kuidas Euroopa kultuuripealinna meede sellesse strateegiasse sobib?
Lähtuvalt uue valla arengukava visioonist on ka meie Euroopa kultuuripea-
linnaks olemise sisu üheks läbivaks põhimõtteks vana ja uue ühendamine
mõistlikus tasakaalus. Lisaks rõhutame ka oma tiitliaasta kontseptsioonis
ühenduste vajalikkust – nii otseses (taristu ühendusteks) kui ka kaudses
(vaimses) tähenduses. Seega on meie uue arengukava nii üldine fookus kui ka
täpsemad arengusuunad Kuressaare ja kultuurivaldkonna arendamises otse-
selt seotud kultuuripealinna tiitlile aluseks olevate väärtuste ja eesmärkidega.
11
Kuressaare kui linna juures on kultuuripealinna meetme juures oluline näha
Kuressaare kui linnaruumi senisest paremat kasutamist kohalike elanike, aga
ka külaliste poolt. Kuressaare kui linna areng ruumilise planeerimise mõttes
vajab senisest enam tähelepanu ligipääsetavuse ja vaba aja veetmise võima-
luste loomisel. Kultuuripealinna meede aitab Kuressaares avastada ja võtta
kasutusele kohti linnaruumis, mis seni on piisava kasutuseta. Näiteks keskväl-
jaku renoveerimine tervikuna (lõpeb 2019) aitab kaasata linnaruumi senisest
paremaks kasutamiseks, tuues kokku enam inimesi, kellel on nii enam moti-
vatsiooni tulla kodudest välja ja enam sotsialiseeruda.
Kui teie linn nimetatakse Euroopa kultuuripealinnaks, siis milline oleks selle
pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju (sealhulgas linna-
arengule)?
Saaremaa suurimaks väljakutseks tervikuna on elanike vähenemise peata-
mine ja kasvule suunamine. Kultuuri- ja spordisuunal on oluline hooajalisuse
vähendamine ning kultuuri- ja spordielu mitmekesistamine üle saare. Kures-
saare vastavad positiivsed arengud saavad siinkohal anda suuna regiooni
arengule tervikuna.
Kultuuri ja spordi toetamine on Saaremaa valla igas piirkonnas olnud seni
erinev ning lähtutud on kohalikest traditsioonidest ja eripäradest. Alates
2018. aasta sügisest on kasutusel mittetulundusühingute tegevus- ja pro-
jektitoetuste taotlemise kord, mis loob ühtse ja arusaadava süsteemi. Kasu-
tusele võetakse ka ühtne stipendiumite ja tunnustuste määramise kord, mis
teeb taotlemise läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Saaremaal on saadud
lisaressursse ka projektipõhiselt nii riiklikest kui ka Euroopa Liidu rahastus-
programmidest.
Vajalik on jätkuvalt hea koostöö erasektoriga, et korraldada kõrgkultuuri- ja
tippspordiüritusi ning tagada ka võimalused rahvakultuuri ja harrastusspor-
ti edendavate tegevuste elluviimiseks kolmanda sektori poolt. Koostöös
kohalike ettevõtjate ja mittetulundusühingutega on ehitatud ning renovee-
ritud mitmeid olulisi taristuid, lisaks on ellu kutsutud ning korraldatud uusi
kultuuri- ja spordiüritusi ning loodud spordivõistkondi.
Pikaajaliste mõjudena saab välja tuua järgmist.
Kultuuriline mõju:
• Uute rahvusvaheliste kultuurisündmuste käivitamine, sh väljaspool turis-
mihooaega; Regulaarselt toimuvate uute ürituste (nt festivalide) lanssee-
rimine, mis aitaks mitmekesistada seniseid kultuuriüritusi, mille poolest
Kuressaare on tuntud.
• Rahvusvaheliste projektide läbiviimise oskuste ja kogemuse andmine
kohalikele kultuurivaldkondade esindajatele (sh ka kolmanda ja erasektori
esindajatele).
• Kontaktide ja koostöö loomine erinevate rahvusvaheliste osapooltega.
12
Sotsiaalne mõju:
• Valla elanike (sh laste/noorte) kaasamise võimalused – kodanikualga-
tusest sündivad projektid ja festivalid, suurenenud kogukonnatunne.
• Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, enamate inimeste toomine nn kodust
välja, osalema erinevatel kultuuriüritustel.
Majanduslik mõju:
• Mainekujundus – nii Eestis- kui ka väljaspool erinevatele sihtrühmadele,
kelles uuendatud sõnumid ja visuaal tekitavad Saaremaa vastu (taas)huvi.
• Sise- ja välisturismi suurenemine – juba kandideerimisperioodil võib en-
nustada mõningast turistide osakaalu suurenemist. Üle maailma otsivad
turistid uusi, veel avastamata sihtkohti, kus puudub massiturism – Saare-
maa sobib selliseks sihtkohaks väga hästi.
• Majanduse elavdamine – kõigi teenuste pakkujate poolt käibe suurenemine
(hotellid, restoranid, iluteenused jm kaasnevad teenused). Ka kohalikes har-
jumuste tekitamine kasutada erinevaid teenuseid, nt toitlustusteenuseid,
väljaspool kodu. Võimalike uute teenuste teke (toitlustuses, majutuses).
• Uued või renoveeritud ehitised/taristuobjektid – erasektori poolt suu-
renenud huvi investeerida, kandideerimiskampaania ajal saab teavitus-
kampaaniasse siduda vallas juba erasektori arendamisel/ehitamisel olevad
objektid. Potentsiaalselt võimalik on taotleda uutele objektidele erinevaid
toetusi (olemas alus viitamiseks olulisusele).
Linnalise keskkonna areng:
• Linnaruumi arengu pikaajalise vaate väljaarendamine ja rakendamine
taristuobjektide (renoveeritud keskväljak) ja ligipääsetavuse aspekti kaudu.
Kirjeldage lühidalt oma seire- ja hindamiskava.
Arengukava elluviimiseks vajalikud vahendid kavandatakse Saaremaa valla
eelarvestrateegias, mille eesmärk on tagada valla jätkusuutlik eelarvepoliiti-
ka, mis seob arengukava strateegiliste eesmärkide täitmise olemasolevate res-
surssidega ja tagab stabiilse arengu realistliku planeerimise kaudu. Täpsemini
nähakse arengukava elluviimiseks vajalikud vahendid ette igal aastal koosta-
tavas valla eelarves. Saaremaa valla arengukavas kajastatud eesmärkide
saavutamiseks on kavas kaasata ka riigi, erasektori ja mittetulundussektori
ressursse, samuti Euroopa Liidu struktuuritoetusi. Saaremaa arengukava vaa-
datakse üle igal aastal ning täpsustatakse vajadusel vähemalt nelja eelseisva
aasta eesmärke ja tegevusi.
Igal aastal esitatakse valla majandusaasta aruande tegevusaruande koos-
seisus ülevaade valla arengukava täitmisest eelmisel eelarveaastal.
13
2. Kultuuriline ja kunstiline sisu
Kultuurilise ja kunstilise sisu selgrooks on “futurismi otsingud ja uus laine”,
põhinedes Kuressaare ja Saaremaa muinaslugudele.
Meist saavad tulevikuinimesed, futuristid ja trendiloojad. Meist saavad nüü-
disaegsed maadeavastajad ja filosoofid, otsides uuesti üles oma kõige süga-
vamad juured, minnes uutele avastusretkedele läbi tuhandeaastaste lugude
tänapäevani välja. Siit edasi loome koos uusi narratiive järeltulevatele põlve-
dele. Aastal 2024 ei ole Kuressaare koos Saaremaaga kauge ja kättesaamatu
legend Ultima Thulest, vaid hinnatud modernne kultuurisaar kõikidele, kes
soovivad siia ankrusse heita või jäädagi.
Saaremaa kohta on öeldud: “Meresõitjad saabuvad – meresõitjad vahetavad!”
Meid on avastatud, aga ka meie oleme avastanud teisi kultuure. Sajandeid on
Kuressaare sadamates randunud laevad, lastiks kogemused ja oskused nende
omalt maalt.
Kuressaare kultuuripealinnaks olemise kaudu teeme uut ajalugu ja loome ise
uued müüdid tulevastele põlvedele. Avastame oma linna uuesti.
Selgituseks:
Ultima Thule tähendab salapärast saart kaugel põhjamaal, jää ja lume riigis,
kus päike iialgi ei looju. 2000 aastat tagasi arvasid muistsed kreeklased, et seal
asub maailma äär. Ülekantud mõttes tähendab Ultima Thule ka inimvõimete
äärmist piiri. Elu on matk Ultima Thulesse, maailma servale.
14
Meie keerame maailmalõpu teema teistpidi. Nagu saarlased ütlevad: maailm
ei lõpe siin, vaid algab siit – Euroopa keskpunktist.
Avastusreis on “lavastusreis tulevikku”. Me lavastame unistuse ja üheskoos
loome uue traditsiooni, mille eduloo üle rõõmustavad järeltulevad põlved. Me
tahame, et igaüks, kes “avastab” Kuressaare, saaks naeratada. Need naeratused
muudavad meie tänase lavastusreisi edukaks.
Maadeavastajad ja filosoofid – nendeks on kõik saarlased, kes kultuuripealin-
na teemat arutavad, kaasa mõtlevad ja ellu viivad.
Tänapäevane merereis on kiirem kui sajandeid tagasi. Kultuuripealinnaks kan-
dideeriv eelperiood ja pealinnaks olemise periood annab meile suurepärase
võimaluse teha tinglikult pikem merereis, kus saame vaadelda keskkonda,
milles me ise elame. Avastame oma saare uuesti ning filosofeerime, millise
maa ja kultuuri me jätame tulevastele põlvedele.
Futurismi otsingud tänasel Saaremaal – me hakkame uuesti otsima, mil-
lisena me tahame näha oma linna ja saart. 20. sajandi futuristid vaimustusid
tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Kunstis tähendab futurism uue kunsti
juurutamist ja seda võib ülekantud tähenduses kasutada ka kultuuripealinna
eesmärkide sõnastamisel: futurism on kui püüe uuenemise poole.
Selle vaatepunkti illustreerimiseks sobib hästi järgmine mõte.
“Kuid ilmselt ei suhtu uued põlvkonnad tehnoloogilistesse muutustesse kõike
varasemat unustada tahtva lihtsameelse vaimustusega ning peatselt annab
endast märku näiteks mingi digiajastu humanism.”
Janek Kraavi artiklist “Postmodernism – samm tagasi“ (Vikerkaar, mai 2011)
Meie mõistes on futurismi otsingud tasakaalus pärimusega. Olulisem kui teh-
niline areng on analüüsimine ja selgitamine tänapäeva tegelikkuses toimu-
vast ning inimese ja kogukonna areng saarte kultuuriruumi rikastamisel, kaa-
sates kunstilise väljenduse tarbeks moodsaid tehnilisi lahendusi.
Uus laine – liikumine Prantsuse filmikunstis, punkansamblite sünd, moodne
kunst jne. Meie mõistes on see uue ajastu algus: sõnad “laine” ja “uus” eraldi on
sümboolse tähendusega ka saare elus.
“Uus” sümboliseerib tänases Kuressaares uute inimeste energiat ja vajadust
panustada saare arengusse ja hoidmisse. Kodanikuühiskonna aktiveerumine
paaril viimasel aastal ning selle tulemusena sündinud uued ideed ja projek-
tid on aluseks ka kultuuripealinna ideetalgutel. See on võimalus ja vabadus
rakendada oma ideid igas eluvaldkonnas.
“Laine” on jõuks, mis saarlasi edasi kannab. Laine võib olla nii positiivne kui
ka negatiivne, kuid kindlasti ei jäta see külmaks ühtegi inimest, kes elavad
saartel. Laine on meie elu määraja igas mõttes: ta võib su endasse haarata,
randa haakriku tuua või hoopis sind edasi kanda.
15
Linn ja kogu regioon – Kuressaare kandideerib koos Saaremaaga ning kaasab
koostööle enamiku Läänemere saartest: Eesti väikesaared – Hiiumaa, Vormsi,
Muhu, Ruhnu ja Kihnu ning samuti teised Läänemere ääres asuvad regioonid
ja saared.
Globaalne mõte – Kuressaare ja Saaremaa kui ökosaar. Kiiresti urbaniseeruvates
piirkondades on probleemiks ülerahvastatus ning ökokatastroofidega silmitsi
seismine. Meie väljakutseks on leida tasakaal linna ja looduse vahel, koorma-
mata olemasolevaid ressursse ning elades loodusega kooskõlas. Panustame,
leidmaks asendusi ühekordsele plastile ja üleüldse ühekordsele tootmisele.
Lääne-Eesti saared on juba 28 aastat kuulunud UNESCO üleilmse programmi
„Inimene ja biosfäär“ võrgustikku. Sajandeid hoitud elukeskkond, isepärased
traditsioonid ning siinsed töökad ja hea huumorisoonega inimesed on pälvinud
erilise tunnustuse just seetõttu, et on osanud siin elada kooskõlas loodusega.
UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänapäeval just sellele,
et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. Ehk
siis lihtsamalt öeldes, valiksid sellise elulaadi, mis meenutaks pigem pikemat
merereisi. Igaühest oleneb, kuivõrd me suudame oma järeltulevatele põlvkon-
dadele pärandada seda keskkonda, mida ise täna naudime.
UNESCO biosfäärialad on maailmas need unikaalsed alad, kus kohtud päris-
loodusega, kus saad maitsta kohalikku loodusväega toitu ja nautida loodusest
inspireeritud kunsti.
Meie suurimad sümboolsed väärtused on jätkusuutlik eluviis, eraldatus mais-
maast, ühendus, merekultuur, müütiline ajalugu – saarel elades oleme oman-
danud iseseisvalt ellujäämisoskuse. Märksõnad on: inimene ja keskkond,
hoitud keel.
Me keskendume nii täna kui ka tulevikus just sellele, et üha rohkem inimesi
valiks jätkusuutlikuma eluviisi. Selleks, et saaksime pärandada järgmistele
põlvkondadele sama nauditava keskkonna, mille üle me praegu ise uhkust
tunneme.
Meie nõrkused: inimeste lahkumine – negatiivne rändesaldo, haavatavus,
tagasihoidlikkus, kuvamaks oma tugevusi, koostööoskus, kultuurilise sisu-
loome areng, saarlase romantika (tempo vs laiskus). Me tunneme suurimat
puudust tugevatest ja professionaalsetest sisuloojatest. Kui pärimus elab
edasi peredes, siis visionääre vajame selle levitamiseks.
Meie tugevused: säilinud traditsioonid, keel, loodusressursid, inimesed, huu-
mor, kohanemisvõime, nüüdisaegne infrastruktuur, hoitud kultuuriväärtused,
unikaalsus ja jätkusuutlik eluviis.
Saare elanik elab oma igapäevast elu nagu seilaja pikal mereteel. Kogu aeg
peab jälgima ilma ja tuult, mõtlema, kas kaasas on piisavalt vett ja toitu. Paadis
peab olema varustus, mis aitab hädast välja igas olukorras. Midagi ei visata
16
lihtsalt niisama ära, kui seda annab veel uuesti kasutada. Paadielu on säästlik
ja läbimõeldud, igal asjal paadis on oma koht ja mõte. Elades saarel või paadis,
peab olema leidlik ja oskama ära kasutada olemasolevat. Ja ühtviisi tuleb tun-
da merd, seda pigem austada kui karta. Saarlane teab, millal tasub metsa min-
na, millal merele. Niisama ei juhtu siin midagi, kõigel on põhjus, on kogemus
elada täna nii, et homme ka jagub. Huumorimeel on saarlase elufilosoofia ja
oluline kultuuri osa.
Sisulised uued ideed, liikumised jne:
LINNARUUMI ARENG / FUTURE CITY
Kuressaare on tänapäeval sümpaatne sadamalinn väärika ajalooga. Uue
põlvkonna kujunemise ja ootustega on päevakorda tõusnud ka vajadus mood-
sama ja urbanistlikuma linnaruumi tekkeks. Siinkohal on palju uuendusi juba
käsil (kesklinna remont), kuid kultuuripealinnaks kandideerimine ärgitab
meid muutma oma linna nüüdisaegsemaks ning inimsõbralikumaks.
Muutuvas maailmas seisame silmitsi uute paradigmadega. Väikelinna prob-
leemid globaalses mõistes ei ole veel nii teravad, kuid meie ülesandeks
on näha tulevikku. Sarnaselt paljude Euroopa linnadega pöörame oluliselt
rohkem tähelepanu linnaruumile, millest saab lõuend uuele põlvkonnale, et
just neil oleks võimalus luua endale sobiv “elutuba”. Selleks plaanime alga-
tada rahvusvahelise linnaruumieksperimentide konkursi noortele arhitek-
tidele ja disaineritele, soodustamaks atraktiivsete objektide teket linna-
keskkonnas. Arengu- ja loomeetappidesse kaasame kogukonda võimalikult
paljudest huvi- ja sotsiaalsetest gruppidest (erivajadustega inimesed, sot-
siaalselt tõrjutud jne).
Diskussiooni tõstatamine: soovime, et läbi uuenduste hakkavad siinsed elani-
kud ning külalised julgemalt kasutama linnaruumi nii puhkamiseks, kultuuri
nautimiseks kui ka sportimiseks. Linnaruumist saab erinevaid koostegemisi
ja ajaveetmisvõimalusi pakkuv kohtumispaik.
Louis Kahni nim. KAASAEGSETE
KUNSTIDE KESKUS
Kuressaare võiks saada kaasaegse “vaba lava” stiilis kunstikeskuse, mida saaks
kasutada mitmeotstarbeliselt. Koht, mis oleks mitmefunktsiooniline keskus
kaasaegse kunsti, etenduste, tantsu ja kontsertide tarbeks. See tõstaks Kures-
saare linna ka Euroopa mõistes suuremasse huviorbiiti. Kuressaare, sõltumata
oma aktiivsest kultuuritegevusest ja festivalidest, vajab suurt tõuget ja sihi-
kindlust, et jõuda esindusliku kontserdi-, kunsti- ja loomekeskuse rajamiseni.
On vajadus hästi läbimõeldud hoone järele, et tõsta Kuressaare väikelinna rol-
list esindusliku kultuuripealinna staatusesse. See suur samm elavdaks märki-
misväärselt linna võimekust nii külalisi vastu võtta kui ka toetada ja arendada
olemasolevaid ressursse.
17
Louis Isidore Kahn (sünninimega Itze-Leib Schmuilowsky) on maailmakuulus
USA arhitekt, kes on Eestiga seotud. Ta sündis 5. märtsil 1901 Kuressaares ja
suri 17. märtsil 1974 New Yorgis. Kahni lemmikuiks olid ehedad materjalid –
betoon, tellis, puu, ja monumentaalsus ning stiilipuhtus.
NOORTE KULTUURIVAHETUS
UNESCO märgise kandjate riikide või linnadega toimub noorte kultuurivahetus.
2024. aastal korraldab Kuressaare iga kuu ühe rahvusvahelise miniseminari,
mille kandvateks teemadeks on jätkusuutlikkus, loodushoid, tulevikuühis-
kond jne. Kaasame noored erinevatest Euroopa linnadest kaasa rääkima, kui-
das hoida ja säilitada loodusressursse, kuidas leida sümbioos linna ja maa va-
hel, kuidas elada tulevikuühiskonnas jne.
FILMIFOND “ULTIMA THULE”
Filmifondi eesmärk on edendada saartel rahvusvaheliste professionaalsete
audiovisuaalsete teoste tootmist ning tuua Saaremaale investeeringuid. Filmi-
fond käivitatakse juba järgmisel aastal ning aastaks 2024 on valminud filmid,
mis elavdavad filmikunsti arengut saarel ning kaasavad kohalikku kogukonda
filmide produktsiooni. Filmifondi üks eesmärke on ka rahvusvaheline filmi-
tudengite toetus, mille kaudu kaasatakse projektidesse nii Kuressaare
Ametikooli multimeedia õpilased kui ka üldhariduskoolid.
KLAVERIFESTIVAL “PIANO THULE”
Toetudes klaveritootmise eduloole (Mihkel Salongi klaverivabrik) Kuressaares,
taaselustame klaverimuusika võlu: toimuvad klaverikontserdid metsades,
kodudes, avalikes ruumides, kaubanduskeskustes jm. Vilsandilt on pärit ka
Estonia klaverivabriku omanik – Estonia klaverit on saatnud edu ka Euroopas
ning mujal maailmas.
KUNSTIBIENNAAL “FUTURE ULTIMA THULE”
Saaremaa Biennaali taaselustamine aitab kunsti kaudu purustada keelebar-
jääre ning mõista inimestevahelisi suhteid visuaalse väljenduse kaudu. Vii-
mane “uus laine” oli Saaremaal 1995. aastatel.
VAIKUSE KONTSERDID “MAAILMA ÄÄREL”
Ajal, mil tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ning keskendumist segavad
kiired infovahetamise kanalid, on oluliselt suur luksus leida rahu ja tasakaal.
18
Metsasaalid, kus on tekitatud näiline ruum, on ainsaks tingimuseks see, et
inimesed istuvad looduses ja kuulavad seda. Kaasame metsasaali projekti
noori arhitekte, kelle ülesandeks saab puhkealade, metsa-kontserdisaalide
“interjööride” loomine. Eeliseks on linna ja maa lähedus, võimalus minna igal
hetkel looduse tugitooli “kontserti” nautima.
HELILOOJATE RESIDENTUURSAAR
Panustame rahvusvahelise residentuuri loomisse, mille tulemusena valmivad
heliteosed, mis on pühendatud meie ajaloole ja loodusele ning kasutavad kõige
moodsamaid väljendusviise.
Meie mentoriks saab rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud helilooja Tõnu
Kõrvits, kes on Ultima Thule teemast innustatuna kirjutanud kaasaegset
klassikalist muusikat, nt teose “Thule eleegiad”.
KURESSAARE TÄNAVAKUNST
Kuressaares toimetavad andekad ja omanäolised kunstnikud, kelle leidli-
kud ideed vajavad linna peale vallapäästmist! See on erakordne võimalus
ühendada koostööks kohalikud kunstnikud, mandrile tööle läinud artistid,
saarel toimetavad Kuressaare ametikooli noored disainitudengid ja kunstikooli
loovad lapsed, et saaks teoks projekt “Mina kujundan Kuressaaret”.
Kogu kultuuripealinna aasta jooksul saab Kuressaare kesklinna tänavatel
nautida põnevaid skulptuure, maale, keraamikat ja rahvuslikku käsitööd.
Kunst ootab meid ka rannas, pargis ja kohvikutes! Kujutav kunst seob käed
ka helikunstiga – projektiga liituvad muusikud Saaremaa muusikakoolidest,
pugedes peitu skulptuuride sisse ning vahele ja põimides muusika visuaaliga.
Kunstnike ja noorte muusikute kohtumise ja eksponeerimise kulminatsioo-
niks on Kuressaare tänavafestival.
SAAREMAA SÜMFOONIAORKESTER
Saaremaal sai 2017. aastal alguse päris oma professionaalne orkester, mida
kujundab kogenud rahvusvaheline dirigent ja tugev tiim, selleks, et kohalikel
muusikutel oleks püsiv musitseerimise väljund ja publikul võimalus aasta rin-
gi toimuvateks kultuurielamusteks. Kultuuripealinna aastal ühinevad Lääne-
saarte Kammerorkester ja Saaremaa muusikakoolid ning harrastuskoorid, kes
kutsuvad endaga kaasa kõiki Eesti ja ka teiste Läänemere saarte muusikuid
ühinema rahvusvahelises muusikalises projektis “A Sea Symphony”. Ettekan-
dele tuleb R. V. Williamsi “A Sea Symphony” sopranile, baritonile, sümfoo-
niaorkestrile ja koorile: noored muusikud elukogenud mängijate kõrval, võr-
ratult kaunis muusika ja elamus mis ei jäta kedagi külmaks!
19
JAZZI ORKESTER “THE ILLUMINATION”
Rahvusvaheliselt tuntud ja armastatud muusikud Erkki-Sven Tüür ja
Maria Faust on loonud unikaalse moodsa klassikaorkestri, kus kohtuvad nende
talendid ning ühiselt luuakse jazzi ja klassikalise muusika kompositsioone.
The Illumination Orchestra on loodud spetsiaalselt Kuressaare Kultuuripea-
linn2024 jaoks. Loetud arv kontserte toimuvad moodsas Saare KEK hoones
Kuressaares koostöös Eesti suurima jazz-festivali JazzKaarega. Muusika
lindistatakse publiku jaoks ka stuudios ning avaldatakse CD ja vinüülkandja-
tel juba kontsertiperioodil.
PÖÖRDES PÄEVAD
Suvine pööripäev (jaanipäev) ei leia mitte kusagil sellist väljundit kui Saare-
maal. Meil on igas seltsimajas/rahvamajas traditsiooniline pidu, kuhu on
oodatud kõik, kes vähegi sellest osa saada tahavad. Seevastu talvine pööripäev
meil siiani tähelepanu saanud ei ole. Talvine pööripäev toob endaga aga kaa-
sa Kuressaare valgusfestivali, kus valgus laulab ja tantsib. Valguskunstnike
loominguna on terve Kuressaare peatänav kaetud eriliste valgusinstallat-
sioonidega, muutes kõige pimedama aja hoopis kõige valgemaks ja äratades
inimestes lootust tärkava valguse peatsele saabumisele. Seda kõike saadab nii
moodne kui ka klassikaline tants ja muusika. Seeläbi tervitame üheskoos taas
pikemaks muutuvat päeva.
Milline on kõnealuse aasta kultuuriprogrammi kunstiline visioon ja strateegia?
Kuressaare kultuuriprogrammi kunstiline visioon
Kuressaare kultuuriprogrammi kunstiline visioon ja strateegia on seotud päri-
musliku ja futuristliku omavahelise põimimisega, esivanematelt õpitu taas
meelde tuletamisega, meie puhta ja maheda toidu ning puutumatu looduse
sidumisega kaasaegse ühiskonna ja võimalustega. Sellest tulenevalt on meie
visioon rakendada loodust meie tegevuste etteotsa.
Meie eesmärk on vähemalt 50% kõigist meil toimuvatest kontsertidest korral-
dada taastuvenergia toel. Kasutame kõlakodasid, kus heli kandub pealtvaata-
jateni ilma helitehnikat kasutamata, et luua inimese ja looduse vaheline seos.
iInnovaatiliste vahendite kasutamisega näitame, kuidas on olnud merelise
eraldatuse tõttu läbi aegade olnud võimalik teiste elavate hingedega kontakti
hoida.
Lühidalt on meie strateegia seotud tahtega mõelda tuleviku suhtes säästlikult
ja mitte koormata meie maakera üleliigsega. Me ei taha mitte võtta, vaid anda
ja seetõttu on kultuuripealinnaks kandideerimine ainulaadne võimalus näita-
maks, kuidas me suudame ja soovime olla nii pioneerid kui ka eestkõnelejad,
saavutamaks tasakaalu selle juures, mida toodame ja kuidas me seda teeme.
20
Strateegias mängivad olulist rolli projektis osalevad noored, kes soovivad,
et nende tegevusest muutuks maailm paremaks ja kes on valmis sellesse
panustama, kasutades meie esivanemate tarkust. Strateegiat ei ole võimalik
tutvustada mõne üksiku lausega, vaid see on elustiil, mida meie saarel elatakse
ja kuidas elatakse.
2024. aastal on Kuressaarest saanud tulevikku vaatav ning pärimust hindava
kultuuriprogrammiga Euroopa linn, kes on saavutanud erilise positsiooni kõi-
gi maailma linnade hulgas.
Andke ülevaade oma kultuuriprogrammi struktuurist, sh kõnealuseks aas-
taks kavandatud tegevuste/põhiürituste mitmekesisusest ja ulatusest.
Kuressaare kultuuriprogrammi struktuur
Kultuuriprogramm aastal 2024 hõlmab laia spektrit kultuurialasid ja -viljele-
jaid. Toimub üle tuhande erineva sündmuse ja ürituse nii rahvusvahelisel
tasandil kui ka kogukonna põhiselt. Aset leiab nii rahvusvahelisi teatri ja ku-
jutava kunsti etendusi kui ka spordivõistlusi, mis on suunatud nii noortele,
vähemusrühmadele kui ka kõigile teistele huvilistele.
Kultuurikandjatena on Saaremaal 31 raamatukogu ja tegevusi toimub 17 rahva-
majas. Rahvamajad on kohaliku kultuurielu keskused, kus on korraldatud
rahvakultuurialane harrastustegevus, traditsioonilised rahvaüritused ning ka
filmilevi. Lisaks on Saaremaal välja arendatud seltsi- ja külamajade võrgustik,
mille kaudu jõuab kultuur elanikele lähemale.
Saaremaa kultuuri keskpunktiks on Kuressaare, kuhu on koondunud paljud
erinevad kultuuriasutused. Kuressaares asub maakonna ainus professio-
naalne teater – Kuressaare Linnateater. Oluline osa repertuaarist on eesti dra-
maturgial, eeskätt kohaliku temaatika ning kohalike kirjanike näidendite ja
kirjanduslike materjalide dramatiseeringutel. Alates 2019. aastast tegutseb
teater sihtasutusena, mis võimaldab jätkata regulaarselt oma-, ühis- ja pro-
jektilavastuste tootmist nii kodulaval kui ka külalisetendusi andes. Kures-
saare kultuurikeskus ja maakonna keskraamatukogu on valla suurimad
kultuuriasutused. Kohaliku omavalitsuse hallatavatele asutustele on oodata
lisa erasektori rajatava Saare KEK (Kena Elamuse Keskus), alternatiivajaloo-
keskuse Hõbevalge ning elamuskeskuse WOW! näol. Uued keskused tekitavad
kohalikus kultuuriruumis konkurentsi, kuid samas avarduvad kultuuritarbija
võimalused ja valikud.
Tähtis osa kultuuris on kujutaval kunstil, mille kandjaks saab Kaasaegse
Kunsti Keskus ehk Islanderi Keskus. Tegevust jätkab ning arendab ka Saare-
maa Muuseum, kuhu kuuluvad Saare Arhiivraamatukogu, Aavikute majamuu-
seum, Mihkli talumuuseum ja sümboolse tähtsusega Kuressaare piiskopilin-
nus. Linnust külastab aastas 70–80 000 inimest.
21
2008. aastal alustati Kuressaare linnas aastaringse tervisespordisarja „Lii-
kudes tervemaks“ korraldamist. Kuressaare Linnateatris on taastatud regu-
laarne etendustegevus, saavutatud hea maine ja publiku usaldus. Kinoteenuse
mitmekesistamiseks alustas 2012. aastal Kuressaare Linnateatris regulaarset
tegevust Teatrikino, 2008. aastast toimub Kuressaare Pimedate Ööde Filmifes-
tival ja Kuressaare kuursaalis suvine välikino.
Kuressaares tegutsevad näitusepaikadena Raegalerii, loss ja mitmed teised
avalikud galeriid, kus eksponeeritakse regulaarselt kunstinäitusi. Saare Maa-
konna Keskraamatukogus on kasutusele võetud raamatukoguprogrammi Riks
erinevad moodulid, sealhulgas elektronkataloog koos laenutusega ja maakon-
dlik elektrooniline koondkataloog, ning loodud elektroonilised kodulooand-
mebaasid.
Kuressaares toimuvatest suurüritustest on arenenud ja saavutanud rahvus-
vahelise tuntuse Saaremaa Ooperipäevad, mida 2008. aastast korraldab Eesti
Kontsert, Kuressaare Kammermuusika Päevad, Kuressaare Merepäevad, Saa-
remaa Ralli, Saaremaa velotuur, tenniseturniir Saaremaa Open ja Saaremaa
Kolme Päeva jooks. Vähemtähtsad ei ole ka traditsioonilised rahvaüritused:
Suvemuusika, kirjandusfestival „Meretagune asi“, Pärimuskultuuri Suvi, PÖFF,
Animafilmi festival Linnajooks jt, samuti Saaremaa Saarte Mängude Assot-
siatsiooni korraldatavad üritused, mis kaasavad linna esindusvõistkondi ja
spordiklubisid. Loodud on rahvakultuurijuhtide stipendiumifond.
Lastele ja noortele on suunatud Kuressaare Muusikakooli, Kuressaare Kunsti-
kooli, Saaremaa Spordikooli ning teiste kunsti- ja spordivaldkonna laste ja
noorte huvikoolide tegevus. Kogukonna ja ettevõtjate poolt on traditsiooniks
saanud Kestliku Elustiili festival, Kuressaare Tänavafestival, elamusfestival
I Land Sound, kontserdipaik Triigi Filharmoonia, tulevikumuusika festival Juu
Jääb jm.
Selgitage lühidalt, kuidas teie linna kultuuriprogramm ühendab kohalikku
kultuuripärandit ja traditsioonilisi kunstivorme uute, uuenduslike ja eksperi-
mentaalsete kultuuriliste väljendusvormidega.
Noorte eneseväljendusprojekt
“PÄRIMUSPÕLVKONNAD” DIGITAALNE PÄRIMUS
Selleks, et jõuda uute, uuenduslike ja eksperimentaalsete kultuuriliste väljen-
dusvormideni, loome silla pärimuse kandjate ja uue põlvkonna vahel. Koostöös
haridustöötajate ja Saaremaa Muuseumiga algatame põlvkondadevahelise
pärimusprojektiöö.
Kaasame kooliõpilasi, kelle ülesandeks jääb õpetajate eestvedamisel päri-
muse uurimine ja talletamine (eluolu, keel, traditsioonid, mereline eluviis jne)
22
ning selle põhjalt uute ja innovaatiliste projektide loomine. Oluline on see, et
kaasaegse väljendusvormi saab igaüks ise vabalt valida (moekunst, disain,
arhitektuur, visuaalkunst, audio-video vms).
“Pärimuspõlvkonnad” on ideekonkurss, mille eesmärk on talletada Läänemere
saarte omapärast kultuuri ning jutustada seda lugu tulevikupõlvkonnale uues
keelese.
Konkursi kutsume ellu enne 2024. aastat ning pärimuse talletamisest saab
oluline osa haridusmaastikul. Laste ja noorte kogutud pärimused talletatakse
Saaremaa muuseumis ning uued ideed esitletakse avalike kanalite kaudu.
Kuidas on linn kaasanud või kavatseb kaasata kultuuriprogrammi koosta-
misse ja elluviimisse kohalikke loomeinimesi ja kultuuriorganisatsioone?
Kuressaare ja kogu Saaremaa elanikud, samuti mandril ja välisriikides elavad
kuressaarlased ja saarlased on kaasatud taotluse ettevalmistusse järgnevalt.
1. Laiapõhjalisi teemagruppe on kokku 14, kohtuti kord nädalas alates 2018.
aasta aprillist.
2. Info levitamine sotsiaalmeedias, Facebookis, Saaremaa ajalehtedes Saarte
Hääl ja Meie Maa, raadios Kadi, Saaremaa vallavalitsuse ajalehes Saaremaa
Teataja ning Saaremaa valla blogis ja kodulehel. Saaremaa kandideerimist
kajastas ka Eesti Päevaleht.
3. Osalesime Saaremaa Tänavafestivalil (26.05.2018), Paide Arvamusfestivalil
(10-11.08.2018) ja Kuressaare Merepäevade mõttekojas (10-11.08.2018).
4. Poliitilisel tasandil edastati infot Saaremaa vallavolikogule ja volikogu kul-
tuuri-, hariduse-, arengu-, rahandus- ja linnaelu komisjonile. Ettepanekute
tegemisel osalesid Saaremaa vallavalitsuse töötajad.
5. Kohtumised ettevõtjatega.
6. Kohtumine Kuressaare Koostööklubiga, mis on praegu kõige suurem ja ak-
tiivsem kodanikuühendus, koondades sadakond vabatahtlikku väga erine-
vatelt elualadelt.
7. Kuressaare koostöö Saare maakonnas: Muhu, Ruhnu.
8. Läänemere-äärsed maad ja saared (osalemine Läänemere-äärsete maade
ühingus, B7, Saarte mängudel osalemine).
Tiitliaasta tegevuste nimekiri kujunes teemagruppide ja üksikisikute poolt
välja toodud arutelude ja ettepanekute baasil. Seega on kaasatus tagatud ko-
haliku elanikkonna ja kodanikuühiskonna protsessis osalemise ja grupitööde
tulemuste aluseks võtmisega.
Edaspidi – avalike idee- ja projektikonkursside kaudu; saavad alguse 2020 ja
on seotud valla arengusuundadega kuni 2030. Plaanis on ka valdkondlikud
arengustrateegiad.
23
3. Euroopa mõõde
Selgitage üldiselt, kuidas täidavad kavandatavad tegevused järgmisi
eesmärke:
• Euroopa kultuurilise mitmekesisuse, kultuuridevahelise dialoogi ning
Euroopa kodanike üksteisemõistmise edendamine;
• Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiste joonte ning Euroopa integrat-
siooni ja päevakajaliste teemade esiplaanile toomine;
• Euroopa loomeinimeste osaluse, erinevate riikide ettevõtjate või linna-
dega koostöö ning riikidevahelise partnerluse edendamine.
Euroopa Komisjonil on kultuurivaldkonnas eesmärgiks kaitsta kultuuripäran-
dit ja kultuurilist mitmekesisust ning kasutada kultuuri- ja loometööstuse
potentsiaali töökohtade loomisel ja majanduskasvu hoogustamisel. ELi polii-
tikastrateegiatega soovitakse lahendada ühiseid väljakutseid, nt digitehnoloo-
giale üleminek ning innovatsiooni arendamine kultuurivaldkonnas.
Kuressaare kandideerimisega on sihitud samade eesmärkide saavutamist.
Meile on oluline ühelt poolt väärtustada ja hoida meie kultuuripärandit ja
kultuurilist mitmekesisust, kuid teisalt ka leida uusi lahendusi kultuuri- ja
loometööstuse valdkonnas, mis aitaksid kaasa nii Kuressaares kui ka terves
regioonis uute töökohtade loomisele.
Praegu on loomemajanduse potentsiaal nii Kuressaares kui ka regioonis ter-
vikuna alakasutatud majanduse arendamisel ja töökohtade loomisel. Näeme,
et kultuuripealinna projekt võimaldab meil luua tänasest selgema visiooni
meie loomemajanduse sektori arengus ja leida ning rakendada jätkusuutlikke
lahendusi, mis seovad rahvakultuuri elemente, disaini uuenduslikke meeto-
deid ja keskkonnahoidlikke lahendusi, seda ka pärast tiitliaasta lõppemist.
24
Kuressaares on olnud katseid luua eraldi loomemaja, mis ühendaks erineva
kultuurivaldkonna inimesi, kes saaksid oma toodangut kohapeal nii luua kui
ka müügiks pakkuda, kuid seni ei ole need katsetused olnud piisavalt jät-
kusuutlikud. Kultuuripealinna projekti kaudu loodame selliste tegevustega
senistest tulemuslikumalt edasi minna.
Kuressaare kandideerimine kultuuripealinna tiitlile ning vastav kultuuri-
programm panustab otseselt Euroopa Komisjoni programmi Loov Euroopa
eesmärkidele:
1. Aidata kultuuri- ja loomesektoril kasutada digiajastu ja üleilmastumisega
kaasnevaid võimalusi – Kuressaare kultuuriruumis on seni vähe kasu-
tatud erinevate tänapäevaste tehnoloogiate kultuuri erinevate vormidega
sidumise võimalusi. Meie kultuuriprogrammis saab olema eraldi alateema
uuenduslike vormiliste lahenduste väljatöötamiseks ja esitamiseks.
2. Toetada kultuuri- ja loometööstuste võimet hoogustada ELis jätkusuutlik-
ku majanduskasvu, luua töökohti ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust
– Kuressaare ja regiooni (Saaremaa) jaoks tervikuna on väga oluline ma-
janduskasvu soodustamine ja töökohtade loomine, mis aitab vähendada
saarelisest eripärast tingitud riske (elanikkonna vähenemine väljarände
tõttu ja vananemine). Sotsiaalne ühtekuuluvustunne on tänu väiksele
kogukonnale Kuressaares väga tugev, kuid ka selles valdkonnas tuleb
tegeleda teadlikult kogukonnatunde hoidmisega.
Üheks Kuressaare kultuuriprogrammi osaks on ajakohaste ühiskondlike tee-
made kajastamine kultuurivaldkonna vahenditega, sh Euroopa integratsio-
oni kajastamine nii ajalooliselt kui ka uute väljakutsete valguses (nt Brexit ja
Euroopa põhiväärtuste rõhutamine).
Peame väga oluliseks enda kultuuriprogrammi juures ka rahvusvahelist
koostööd ning teiste piirkondade kaasamist erinevatest riikidest. Kuressaare
on ajalooliselt teinud tihedat koostööd erinevate võrgustike kaudu Lääne-
mere piirkonnas, nüüdseks aga on Saaremaa vallal tekkinud võimalus teha
koostööd võrgustikega ka mujal Euroopas ning rahvusvaheliselt erinevate
saareliste ühenduste võrgustike kaudu.
Mitmed globaalsed saari siduvad probleemid (ökoloogilised, majanduslikud,
demograafilised) annavad võimaluse nende kajastamise kaudu teha kultuuri-
valdkonnas otseselt koostööprojekte, nt muusikute vastastikuste kontsert-
reiside, kunstinäituste vahetuse jms kaudu. Kindlasti on väga oluline ka laste-
ja noortevaldkonna koostööd, mis on ka seni Kuressaare puhul toiminud ja
millega soovime jätkata. Peale selle on olnud erinevaid edukaid koostööpro-
jekte ka kultuurivaldkonnas (nt filmivaldkonnas).
Seoses Kuressaarega on võimalik ka läbi ajaloo õppida, kuidas erinevad reli-
gioonid on suutnud kogukonnas rahumeelselt koos eksisteerida ning koostööd
teha. Nii on läbi ajaloo erinevatel etappidel kogukonnas olnud erinevate kon-
fessioonide esindajad, kes on suutnud teha koostööd territoriaalselt piiratud
maa-alal ja väikeses kogukonnas. Huvipakkuv on Euroopa jaoks kindlasti ka
ajalooliste palverännakuradade avastamine.
25
Selgitage, milline on teie üldine strateegia Euroopa ja laiema rahvusvahelise
üldsuse huvi äratamiseks.
Kuressaare üldine strateegia kultuuripealinna kontekstis toetub nii meie
kultuuripärandile kui ka innovatiivsete lahenduste rakendamisele. Soov-
ime tutvustada maailmale meie kultuuripärandit, mis on ühtpidi mõjutatud
urbanistlikust, aga ka ökoloogilise keskkonna läheduse printsiipidest. Teiselt
poolt soovime näidata, et kultuuripärandi tähtsustamine ei tähenda taker-
dumist minevikku, vaid avab meile uued perspektiivid selle sidumiseks kul-
tuurivaldkonna uuenduslike vormidega. Kuressaare strateegias on oluline roll
ka euroopalike väärtuste rõhutamisel – meie olemegi Euroopa, sest Euroopa
põhiväärtused on need, millest me lähtume ka oma igapäevaelus ja oma kogu-
konna korraldamisel, sh kultuurivaldkonnas.
Üheks Kuressaare eripäraks on võimalus näidata miljööväärtusliku elu-
keskkonna säilitamise võimalikkust samal ajal linna pideva uuendamise ja
arendamisega. Leiame, et oleme siin suutnud saavutada tasakaalu, mida ka
Euroopale tutvustada. Suurte linnade kõrval on Euroopas väga oluline näha
piirkondlikke eripärasid ja luua regionaalset tasakaalustatust. Kuressaares
on olemas hea tasakaal urbanistliku elukeskkonna, kuid samas ühtehoidva
ja turvalise kogukonna vahel, kus kumbki pool ei ole pidanud teisele kohta
loovutama. Oleme suutnud linnalikus keskkonnas luua inimestele võima-
lused nautida erinevaid võimalusi, kuid samas suutnud vältida linnastumise-
ga kaasnevaid probleeme.
Mis mahus kavatsete siduda oma kultuuriprogrammi teiste Euroopa kultuuri-
pealinna tiitlit kandvate linnade kultuuriprogrammiga?
Koostöö teiste Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvate linnadega on meile
väga oluline, kuna läbi kultuurivahetuse saame tunduvalt rikastada Kures-
saare praegust kultuurivaldkonda ning luua jätkusuutlikuks arenguks edasisi
võimalusi. Kultuuriprogrammi osana näeme eraldi alateemade pühendamist
teistele tiitlit kandvatele linnadele, mis on võimalik nende poolt sisustada
vastavalt nende ettepanekutele.
Lisaks planeerime kultuurivaldkondade residentuuride põhimõtete väljatööta-
mist, mis võimaldaks otseselt suunata teatud residentuuri konkursid meiega
samaaegselt tiitlit kandvate linna kultuurivaldkondade esindajatele.
Näeme väga suurt ühisosa Läänemere ääres olevate „mereriikide“ ja saarte-
ga. Ühine ajalugu ja kultuuriruum annavad väga suure koostööpotentsiaali.
Teeme koostööd Läänemere riikidega kultuurilisel, sotsiaalsel ja majandusli-
kul tasandil ja soovime seda Kultuuripealinna kontekstis väärtustada ja aren-
dada.
26
4. Kaasamine
Selgitage, kuidas olete kaasanud taotluse ettevalmistamisse kohalikku
elanikkonda ja kodanikuühiskonda ning kuidas nad tiitliaasta tegevuses
osalevad.
Kuressaare ja kogu Saaremaa elanikud, samuti mandril ja välisriikides elavad
kuressaarlased ja saarlased on kaasatud taotluse ettevalmistusse järgnevalt:
1. Laiapõhjalisi teemagruppe kokku 14, kohtuti kord nädalas alates 2018 aprill.
1. Lapsed-Noored (lastesõbralik saar, koolivõrk, õpivõimalused, kõrghari-
duse omandamise võimalus, huvialakoolid, kodutunne, rahvusvaheline
kool (võimalik õppida ka muukeelsetel inimestel))
2. Keskkond (loodus, elukeskkond, säästlik eluviis)
3. Infrasturktuurilised arengud/projektid (linnaruum, transpordiühendus,
autovaba linn, spordirajatised, kinnisvara arendajad, arhitektid)
4. Turism/kultuuriturism/loodusturism (kaasata turismifirmad ja -talud)
5. Söök/jook/toidukultuur (tänavapiknik)
6. Loome- ja loojate kogukond (kujutav kunst, kirjandus/kirjanikud,
muusikud/heliloojad, kultuurilise pildi areng, teartri arengusuunad,
tähtsündmused jne )
7. Pärimus/juured
8. Ettevõtluskeskkond/digisaar/ IT/ kaugtöö tegemise koht
9. Tule ja jää (siia elama)/Siin me oleme
10. Aktiivne elu/ võistlussport (võrgutiim)/rahvasport (saaremaa ralli)
11. Saaremaa tähtsündmused/Suursündmused
12. Eakad/teine võimalus/elusügis (aktiivsed pensionärid, ettevõtjad)
13. Koostöö rahvusvaheline /siseriiklik/ sõpruslinnad, Läänemere saared ja
regioonid. (kodumaised/rahvusvahelised)/aukonsulid/kultuuriatašeed
14. Kõneisikud/saadikud/sõnumikandjad
2. Info levitamine sotsiaalmeedias, Facebookis, Saaremaa ajalehtedes Saarte
Hääl ja Meie Maa, raadios Kadi, Saaremaa vallavalitsuse ajalehes Saaremaa
Teataja ning Saaremaa valla blogis ja kodulehel. Saaremaa kandideerimist ka-
jastas ka peavoolumeedia Eesti Päevaleht.
3. Osalesime Saaremaa Tänavafestivalil (26.05.2018), Paide Arvamusfestivalil
(10-11.08.2018) ja Kuressaare Merepäevade mõttekojas (10-11.08.2018).
4. Poliitilisel tasandil edastati infot Saaremaa Vallavolikogule ja volikogu kul-
tuuri-, hariduse-, arengu-, rahandus- ja linnaelu komisjonile. Ettepanekute
tegemisel osalesid Saaremaa Vallavalitsuse töötajad.
27
5. Kohtumised ettevõtjate ja vabatahtlike koostööklubiga, mis on hetkel kõige
suurem kodanikuühendus.
6. Kuressaare koostöö Saare maakonnas: Muhu, Ruhnu.
7. Läänemere-äärsed maad ja saared (osalemine Läänemere-äärsete maade
ühingus, B7, Saarte mängudel osalemine. Pikaajaline koostöö on olnud erine-
vates siseriiklikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Tiitliaasta tegevuste nimekiri kujunes teemagruppide ja üksikisikute poolt
välja toodud arutelude ja ettepanekute baasil. Seega on kaasatus tagatud ko-
haliku elanikkonna ja kodanikuühiskonna protsessis osalemise ja grupitööde
tulemuste aluseks võtmisega.
Selgitage, kuidas kavatsete luua võimalusi tõrjutud ja ebasoodsas olukorras
rühmade osalemiseks.
Sotsiaalsete põhiõiguste tuumaks on tagada igaühele inimväärne äraelamine.
Ühiskonnale on iseloomulik inimeste olemasolu, kes teatud elusituatsioonis
vajavad täiendavat toetust. Olgu siis põhjuseks sünnipärane või omandatud
sotsiaalsete ressursside vähesus, abielulahutusest tulenevad raskused või
teised tekkivad olukorrad. Selge on, et sotsiaalvaldkond ei suuda garanteeri-
da kõigile sihtgruppidele oodatavat tuge. Seetõttu on kodanikuühiskonna
aktiveerumine, kultuurilise- ja elukeskkonna kohandamine, individuaalne
lähenemine mitmekihiliste probleemide avatumaks lahendamiseks vältimatu
ja oodatud.
Koostööküsimuste lahendamine on kultuuripealinnaks kandideerimise aasta-
tel üks põhjalikumat analüüsi ja eesmärkide seadmist nõudev tegevus.
Sihtgrupid:
• lapsed ja noored (haridusliku erivajadusega, sotsiaalselt tõrjutud, üksik-
vanemate ja lahutusperede lapsed, välisriikides tööl käivate vanemate
lapsed);
• puuetega inimesed (nii füüsiliste kui ka psüühiliste erivajadustega);
• sotsiaalselt haavatavad sihtgrupid (sh üksikvanemad, lahutuspered,
materiaalselt vähekindlustatud, pikaajalised töötud, sõltuvushäiretega
inimesed, vähemusrahvused);
• soolisel põhjusel ebavõrdsesse seisu sattunud inimesed (sh homosek-
suaalsed vähemused);
• eakad.
Eesmärk on tõrjutud ja sotsiaalselt haavatavate inimeste elukvaliteedi paran-
damine, märgistamise ja üksinda jäämise vältimine ning kaasamine kogukon-
na ettevõtmistesse ümbritseva keskkonna parandamise ning sotsiaalsete ja
kultuuriliste võrgustike tugevdamise kaudu.
Vastavad tegevused: elukeskkonna parandamine tegevuste ja kaasamisega,
erinevate sihtgruppide lõimimine, üksinduse ja märgistamise teema avali-
28
kustamine ja selle vastu koos tegutsemine; selleteemalisee avaliku diskus-
siooni algatamine ja vedamine kultuuripealinnaks kandideerimise aastatel
ja edaspidi.
Nõukogude pärandina on suhtumine näiteks psüühiliselt haigete, üksikvane-
mate, homoseksuaalsete jmt inimeste suhtes seni Eestis hinnanguline ja siht-
grupp on märgistatud ja esineb tõrjutust, mis on Eestis tõstnud vaimse tervise
probleemidega inimeste hulga liiga kõrgele. Eesti Vaimse Tervise Strateegia
2016–2025 arengukava toetab sotsiaalset kaasatust toetavat lähenemisviisi,
edendades vaimset tervist ning soodustades inimeste kogukonnas osalemist
ja sidusust. Arvesse tuleb võtta elanikkonna kasvavat kultuurilist mitmeke-
sisust (immigrandid) ning soodustada positiivsete ühiskondlike hoiakute ku-
junemist kultuurilistesse erinevustesse.
Depressiooni levimus Eesti elanikkonnas on 5,6%. Majandussurutise ajal
kasvas Eestis enesetappude arv – kui aastal 2008 oli 18,1 juhtumit 100 000
elaniku kohta, siis 2009. aastal 20,2. Alates 2010. aastast on suitsiidikordaja
Eestis püsinud kriisieelse 2008. aasta tasemest madalamal (2013. a soorita-
ti 15,9 enesetappu 100 000 elaniku kohta). Suitsiidisurma riskigruppideks on
vanemaealised (34,4% 2013. a sooritatud enesetappudest leidis aset 65-aas-
taste ja vanemate hulgas) ning noored: 2014. aasta andmetel sooritas suitsiidi
22 noormeest ja 1 neiu; 2013. a 16 noormeest ja 2 neidu vanuses 10–24 eluaastat.
Allikas: http://vatek.ee/wp-content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_
strateegia_2016-2025_30.03.2016.pdf
29
Selgitage oma üldist publiku arendamise strateegiat, eriti seotust hariduse-
ga ning koolide osalemist.
Sihtgruppe puudutavad ettepanekud
Lapsed ja noored (haridusliku erivajadusega, sotsiaalselt tõrjutud, üksikvane-
mate ja lahutusperede lapsed, välisriikides tööl käivate vanemate lapsed).
Saaremaa valla elanikest moodustasid alla 18-aastased lapsed rahvastiku-
registri andmetel seisuga 01.01.2018 ligikaudu 17% ning Sotsiaalkindlustus-
ameti andmetel on nendest seisuga 31.03.2018 4,4% puudega.
Kultuurielus osalemisel on lapsele ja noorele esmatähtis elamuse saamine
ning see ei sõltu ei vanusest ega sotsiaalsest grupist, vaid lähtub iga inimese
isiklikest vajadustest ning tema taustsüsteemist. Moondunud või vägivald-
sest kultuuriruumist välja kasvanud lapsel/noorel on võimalus oma maailma
avardada, kui teda kaasata hariduse ja noortekeskuste kaudu ja näidata talle
positiivseid võimalusi kultuuri tarbimiseks ja loomiseks. Eestis on seaduse
kohaselt noor 7–26-aastane.
Kultuur on kõik see, mida inimesed vajavad oma maailma tähenduslikuks
muutmiseks. Laste ja noorte jaoks on kultuur paljus iseolemine ja koostegut-
semine. Kultuur omandatakse suuresti läbi koduse kasvatuse, koolihariduse ja
meedia. Parim viis perede kultuuri tähenduse tundmaõppimisel on lasta neil
rääkida oma pere väärtustest ning sellest, mis muudab nende pere tähendus-
likuks, millised on nende kombed ja tavad.
Kuressaare noorte seas on praegu kõige armastatum kultuuriasutus kahtlema-
ta kino. 83% noortest käib aasta jooksul vähemalt korra kinos. Raamatukogus
käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72%, kontserdil 64% ja kultuurimäles-
tisi külastamas 62%. Ligi pooled noortest käivad aasta jooksul vähemalt korra
ka muuseumis ja teatris.
Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18 õhtul, siis teatris ja kontserdil
peamiselt pärast kella 18 õhtul. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aas-
tastel keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastastel keskmiselt 13 minutit päevas
(Statistikaamet 2017).
Kaasamine kultuuripealinna kandideerimise raames:
1. Kultuur ja loovus on tihedas omavahelises seoses ning olla ise osaleja/looja
on hea võimalus kaasamiseks (haridusasutused, noorte- ja huvikeskused,
teater, kinoprojektid jt).
2. Arendav vabatahtlik tegevuse toetamine ja korraldamine – vabatahtlikuna
saab osaleda nii koos õdede-vendadega kui ka sõpradega mõne kultuuri-
või spordiürituse korraldustoimkonnas, seda nii koolis kui ka kooliväliselt,
vabatahtlik saab olla ka koos pere ja sõpradega.
3. Rahvusvaheliseks noortevahetusteks võimaluste loomine – lisaks oma-
kultuuri tundmaõppimisele õppida tundma ka teisi kultuure ning selle
kaudu väärtustada omakultuuri (hea praktika Kuressaare Ametikooli ja
Kuressaare Gümnaasiumi baasil).
Ootused: kultuuri atraktiivne eksponeerimine, oluline on mängulisus.
30
4. Kampaaniate korraldamine on suurepärane võimalus sisulisteks arutlus-
teks inimlike väärtuste ja väliste olukordade erisuse üle, et enda ümber
märgata abivajajaid ning sotsiaalseid probleeme.
Näiteks: kampaaniad sooduspiletite näol erinevatele kultuuriüritustele.
5. Huvitegevusse kaasamine koostöös võrgustikuga.
Näiteks: HUviKoolide Kaasamise ja Arengu Programm (ehk HUKK-AP), mis
on SA Archimedese noorteagentuuri (SANA) algatatud kaheaastane projekt.
Projekti eesmärk on pakkuda mitmekesiseid, mõjusaid ja noorte vajadus-
tele vastavaid huviharidusvõimalusi. Projektiga soovitakse luua eeldused
ja toimivad lahendused riskinoorte kaasamiseks võrdselt teiste noortega.
Projekti raames viivad partnerid oma tegevuspiirkondades ellu erinevaid te-
gevusi ning samal ajal toimub huviharidustiimide arenguprogramm. See on
huvihariduses töötavatele inimestele mõeldud koolituste pakett, milles osa-
lemine tõstab riskinoorte huvitegevustesse kaasamise valmisolekut, moti-
vatsiooni ja oskusi. Ühtlasi töötavad programmis osalevad tiimid välja konk-
reetsed tegevuskavad.
Puuetega inimesed (nii füüsiliste kui ka psüühiliste erivajadustega)
Saaremaa valla elanikest moodustasid alla 18-aastased lapsed rahvastiku-
registri andmetel seisuga 01.01.2018 ligikaudu 17% ning Sotsiaalkindlustus-
ameti andmetel on nendest seisuga 31.03.2018 4,4% puudega. Saaremaa valla
elanikest moodustasid üle 65-aastased inimesed rahvastikuregistri andme-
tel seisuga 01.01.2018 ligikaudu 20% ning Sotsiaalkindlustusameti andmetel
on nendest seisuga 31.03.2018 30% puudega. Arvestades rahvastikutrende,
suureneb eakate arv lähiaastatel veelgi.
Eesmärk on puuetega inimeste tugevuste teadlik otsimine ja sõnastamine
ning sellele toetudes nende elu mõtestamine, enesehinnangu tõstmine ja
lõimimine ühiskonda olulise liikmena. Oluline on keskkonna kohandamine
olemasolevas kultuuriruumis, sotsiaalsete oskuste ja annete toetamine ja
arendamine. Koostöös Kuressaare Puuetega Inimeste Koja jt puuetega inimesi
koondavate ühenduste ning haridus- ja sotsiaalvaldkonna asutuste ja spetsia-
listidega toimub:
• keskkonna (avaliku ruumi) kohandamine nii, et osalemisvõimalus on
kõigil sihtgruppidel;
• töökohtade kohandamine ja tööandjate õpetamine (koostöös ettevõtja,
töötukassa ja erinevate koolitusfirmadega);
• õppekeskuste kohandamine (koostöös haridusasutustega);
• sotsiaalsete suhete ja võrgustike tekitamine ja toetamine (motivatsiooni-
grupid, suhtlemisoskuste õpetamine, positiivsete suhete väljaarendamine
jne).
Sotsiaalselt haavatavad sihtgrupid (sh üksikvanemad, lahutuspered, mate-
riaalselt vähekindlustatud, pikaajalised töötud, sõltuvushäiretega inimesed,
vähemusrahvused).
31
Sotsiaalselt haavatavate gruppide kaasamine toimub koostöös sotsiaalvald-
konna praktikutega ja lähtub valdkonna arengukavast, mis on suunaga teenus-
põhisele hoolekande arendamisele. Oluline trend, mille poole hoolekande-
teenuste arendamisel liikuda, on kogukonnapõhine lähenemine oma liikmete
eest hoolitsemisel, mida plaanitakse ellu viia sotsiaalsete ettevõtete või
kodanikuühenduste toetamise kaudu järgmiselt:
• positiivse vanemluse toetamine riskide ennetamiseks ja vähendamiseks
ning osalemine vanemlust toetavates riiklikes ja regionaalsetes program-
mides;
• riskirühma kuuluvatele peredele tugisüsteemi loomine;
• paari- ja peresuhteid toetavate teenuste kättesaadavuse parandamine,
sealjuures tugigruppide ja -seminaride tegevuse algatamine.
Soolisel põhjusel ebavõrdsesse seisu sattunud inimesed (sh homoseksuaalsed
vähemused).
Oluline on soolise võrdõiguslikkuse rakendamine, et meestel ja naistel oleks
võrdsed võimalused nii hariduses kui tööturul, samuti teenuste tarbimisel.
Eesmärk on vägivalla- ja soostereotüüpide vaba keskkonna loomine. Ka-
sutame Rootsis välja töötatud kohalike omavalitsuste abistamiseks loodud
3R-meetodit (hinnatakse esindatust, ressursse ja reaalsust), et metoodiliselt
koguda andmeid ja fakte ning neid analüüsida eesmärkide saavutamiseks ja
võrdsema ja sallivama keskkonna loomiseks.
Eakad
Saaremaa valla elanikest moodustasid üle 65-aastased inimesed rahvasti-
kuregistri andmetel seisuga 01.01.2018 ligikaudu 20% ning Sotsiaalkindlustus-
ameti andmetel on nendest seisuga 31.03.2018 30% puudega. Arvestades rah-
vastikutrende, suureneb eakate arv lähiaastatel veelgi.
Eakate inimeste tihedamaks kaasamiseks on oluline kultuuri (sh teater, kino,
raamatud, loengud, isetegevus, kontserdid jne) kättesaadavaks muutmine; ini-
mesi tuleb rohkem julgustada erinevates ettevõtmistes osalema.
Lahendamist vajavad küsimused:
• Üksi või kaaslasega? Üritustel on näha, et enamik kohalolevatest pen-
sionäridest on üksikud ja üksinda.
• Tuleb muuta arvamust, et need, kes ei soovi osaleda, ei tule nagunii kodust
välja. Selleks saab kasutada individuaalset lähenemist: kirjalikud kaunilt
kujundatud kutsed (kutsuja lugupeetud isik), pakkuda sõiduteenust ukselt
uksele mitte sotsiaalosakonna poolt, vaid nooremate kaaslaste, koolilaste
jt linnaelanike poolt, ristkasutades kogukonna võimalusi.
• Tervis on eakale eriti oluline, seepärast on vajalikud loengud neil teemadel.
Väärikate ülikooli loengutel osalemine on lausa prestiiži küsimuseks
saanud (juba üle 280 kuulaja).
• Eakad ei pea otstarbekaks juturaamatute ostmist, seepärast on oodatud
raamatubuss, kust saab tellida ja laenutada sobivat ja ka vajalikku kirjan-
dust.
32
• Eakate väärikas kohtlemine ja neist hoolimise väljendamine igal tasandil,
koostööprojektid lasteaedade ja koolidega, kogemuse ja uljuse sidumine.
Laste ja vanavanemate ürituste propageerimine ja toetamine arenguka-
vade tasandil.
Lisaks tõrjutud ja sotsiaalselt haavatud sihtgruppide kaasamisele on oluline
kaasata Kuressaarest erinevatel põhjustel (töö, haridus, pere jm) lahkunud
inimesed sihtgrupina. Tegusaid saarlasi, sh loomeinimesi, on terve manner
ja maailm täis, üksikud on ka Saaremaale jäänud või siis Saaremaale tagasi
pöördunud.
Teemagrupi, milles osales nimetatud sihtgrupp (Kuressaarest lahkunud
inimesed) ettepanekud on:
• hetkeseisu kaardistamine, eesmärgi sõnastamine ja selliste inimeste kaasa-
mine, kes võiksid selle eesmärgi saavutamisel abiks olla;
• mõttekodade loomine, teemavaldkondade kaupa; platvormi moodus-
tamine, kus inimesed saaksid kokku tulla, mõtteid vahetada ja ideid jaga-
da; konkreetse formaadi (veebil ja kokkusaamistel põhinev) ja eestvedajate
leidmine;
• saarelise elu konverentside, ühe võimalusena TED-formaadis ühe-kahe-
päevane inspiratsiooniplahvatus, kus kogemusi jagaksid ka inimesed
teistelt Läänemere saartelt;
• saarelise elustiili teadvustamine paljude teiste elustiilide keskel, vastuse
otsimine küsimusele: mida tähendab elu saarel ja miks see võiks olla üks
võimalik elustiil paljude teiste kõrval;
• inimese fookuses hoidmine ja tutvustamine, sideme hoidmine ja toe-
tamine kodulinnaga. (See sama tegus kuressaarlane, kes kas Saaremaal
või mandril või hoopiski rahvusvaheliselt on tegus ja silmapaistev!)
Jutustame nende inimeste lugusid erinevates formaatides, tõstame neid ja
nende saavutusi esile, näitame neid pildis, kõnes ja kirjas.
33
5. Korraldus
a. Rahastamine
Linna kultuurieelarve
Kui suur on linna viimase 5 aasta kultuurieelarve (välja arvatud kõnealuse
Euroopa kultuuripealinna meetme taotluse ettevalmistamiseks tehtud kulu-
tused)? (Palun täitke allolev tabel.)
Aasta Linna aastane kultuurieelarve Linna aastane kultuurieelarve
(eurodes) (% linnaeelarvest)
<
n-4 1 572 395.- 8,2%
n-3 2 185 701.- 10,1%
n-2 2 411 467.- 12%
n-1 2 344 091.- 9,5%
käimasolev 7 767 169.- 13,5%
2018 a
Kui linn kavatseb rahastada Euroopa kultuuripealinna projekti oma kultuuri-
eelarvest, siis märkige vastav summa alates taotluse esitamise aastast kuni
kõnealuse Euroopa kultuuripealinna aastani.
2018. aasta eelarve on 418 000 eurot ja see püsib stabiilselt igal aastal samasu-
guse protsendi juures. Eelarve kinnitatakse iga aasta jaanuaris.
Väga täpne eelarve strateegia koostatakse Kultuuripealinn2024 positiivse eel-
valiku korral. Poliitiline toetus selleks on olemas, kuid oodatakse eelvaliku
tulemusi.
Kui suur on linna kavandatav kultuurieelarve pärast Euroopa kultuuripealinna
aastat (eurodes ja protsentides kogu aastaeelarvest)?
Ka edaspidistel aastatel on see 2018. aasta eelarve sarnane. Täpsed numbrid
kinnitatakse iga eelarve aasta alguses jaanuaris.
34
Tiitliaasta tegevuse eelarve
§ Tegevuskulude katteallikad
Selgitage üldist tegevuseelarvet (st spetsiifiliselt tegevuskulude katmiseks
eraldatud vahendid). Eelarve peab hõlmama ettevalmistusfaasi, tiitliaastat,
seire- ja hindamisfaasi ning vahendeid järeltegevuseks. Palun täitke allolev
tabel.
Tegevuskulude Avalikult sektorilt Avalikult Erasektorilt Erasektorilt
katmiseks vajalike (eurodes) sektorilt (%) (eurodes) (%)
vahendite kogu-
summa (eurodes)
12 508 000 12 508 000 100 Võimalikud
sponsorid
Avaliku sektori vahendid
Näidake jaotusena, millistest avaliku sektori allikatest ja mis summades
eraldatakse vahendeid tegevuskulude katmiseks? Palun täitke allolev tabel.
Tegevuskulude katmiseks kasutatavad Eurodes %
avaliku sektori vahendid
Valitsus/riik 10 mln 80
Linn sama, mis piirkond -
Piirkond 2 508 000 20
EL (v.a Melina Mercouri auhind) - -
Muu - -
Kokku 12 508 000
Kas avaliku sektori vahendeid käsutavad (linna, piirkonna, riigi) asutused on
juba tegevuskulude katmise hääletusel heaks kiitnud või muul viisil vahen-
deid eraldanud? Kui ei ole, siis millal nad seda teevad?
Täpne eelarve kinnitamine ja katmine toimub positiivse eelvaliku korral ning
see kinnitatakse iga aasta jaanuaris. Kultuuriosakonna eelarve on 418 000.-
ning selle summaga on igaaastaselt ka tegevuskulude katmisel arvestatud.
35
Erasektori vahendid
Milline on strateegia erasektori sponsorite vahendite kaasamiseks? Kuidas
kavatsete sponsoreid tegevusse kaasata?
Sponsorite huvi on olnud märgatav ja suur, kuid konkreetsete sponsorite otsi-
misega ja kokkulepete sõlmimisega plaanitakse alustada positiivse eelvaliku
korral.
§ Tegevuskulud:
Palun täitke allolev tegevuskulude jaotuse tabel.
Programmikulu (eurodes) 1 861 200.-
Programmikulu (%) 15
Reklaam ja turundus (eurodes) 1 861 200
Reklaam ja turundus (%) 15
Töötasud, üldkulud, halduskulud (eurodes) 6 824 400
Töötasud, üldkulud, halduskulud (%) 55
Muu (täpsustage) (eurodes)
Transport, majutus, koolitused jt ette nägematud kulud
Muu (täpsustage) (%) 15
Tegevuskulud kokku 12 408 000
Kapitalimahutuste eelarve
Millistest avaliku sektori allikatest ja mis summades eraldatakse vahendeid
tiitliaastaga seotud kapitalimahutusteks? Palun täitke allolev tabel.
Igaaastased investeeringud kultuuritaristu parendamiseks on järgmised:
2018 1,3 miljonit: Aste rahvamaja, Lümanda rahvamaja renoveerimise
I osa
2018/2019 Kesklinna avaliku ruumi renoveerimine EASiga koostöös.
Kokku 4,5 miljonit. (EASilt 2,7 miljonit)
2019 Lümanda rahvamaja renoveerimise II osa. Kokku 1,7 miljonit
2021 360 000.- Orissaare rahvamaja renoveerimine
2022 200 000.- investeeringud kultuuritaristu tarbeks lisavahendid.
36
Kapitalimahutuste katmiseks eraldata- Eurodes %
vad avaliku sektori vahendid
Valitsus/riik - -
Linn - sama eelarve piirkonnaga - -
Piirkond 4 060 000 60
EL (v.a Melina Mercouri auhind) 2 700 000 40
Muu - -
Kokku 6 760 000
Kas avaliku sektori vahendeid käsutavad (linna, piirkonna, riigi) asutused
on juba kapitalimahutuste katmise hääletusel heaks kiitnud või muul viisil
vahendeid eraldanud? Kui ei ole, siis millal nad seda teevad?
2018. aasta eelarve on heaks kiidetud, kuid 2019. aasta ja edaspidised
eelarveaastad kinnitakse sama aasta jaanuaris.
Kultuuripealinnaks kandideerimisel on olemas avalik politiiline toetus ning
postiivse eelvaliku korral otsustab volikogu täpsed eraldatavad summad kor-
ralduseks jm. Riik eraldab võitjalinnale kuni 10 000 000 eurot.
Milline on teie strateegia kapitalimahutusteks rahalise toetuse taotlemiseks
liidu programmidest/fondidest?
Eelarve strateegia näeb ette kasutada maksimaalselt võimalike struktuurfon-
dide abi toetuste taotlemisel.
Kui see on asjakohane, siis lisage siia tabel, milles kirjeldate tiitliaasta raames
kasutatava uue kultuuriinfrastruktuuri rajamiseks kulutatavaid summasid.
b. Organisatsiooniline struktuur
Andke ülevaade juhtimis- ja korraldusstruktuurist, mida kavatsete kasutada
Euroopa kultuuripealinna aasta tegevuses.
Euroopa kultuuripealinna juhtimisstruktuur toimib mitmel tasandil. Stratee-
giline poliitiline otsustustasand on Saaremaa valla volikogu, mille pädevuses
on langetada põhimõttelisi otsuseid valla arengusuundade osas ning eel-
arveliste kohustuste võtmine. Volikogu istungitele tuleb tuua nii kultuuripea-
linna projekti rakendamiseks vajalikud eelnõud kui ka info projekti täitmise
regulaarse seire kohta.
Projekti sisu ja rakendamise seire osas, sh läbi poliitilise sisendi ja valijatelt
saadud mandaadi, saavad panustada volikogu komisjonid, eelkõige kultuu-
37
ri- ja spordikomisjon, aga ka näiteks rahanduskomisjon, arendus- ja kommu-
nikatsiooniosakond jt komisjonid. Samuti, kuna komisjonide koosseisus on
vastava valdkonna esindajad, on võimalik nii ka laialdasem kaasamine pro-
jekti rakendamise ja seire juurde.
Projekti jooksva juhtimise ja operatiivse tasandiga tegeleb vallavalitsuse
tasand nii kollegiaalse organi kui asutusena. Vallavalitsuse tasand kollegiaalse
poliitilise organina teeb otsused volikogu poolt määratud pädevuse piires, mis
puudutab projekti ühe aasta jooksul tehtavaid tegevusi ja eelarve kasutamist.
Vallavalitsuse kui asutuse tasandil toimub projekti juhtimine kultuuri- ja
spordiosakonna kaudu, mille juhataja vastutab projekti ajakava ja eelarve täit-
mise eest ning viib vajadusel otsustamist vajavad teemad vallavalitsusse ja
vallavolikokku. Kultuuripealinna projekt kuulub kultuuri- ja spordiosakonna
vastutusalasse ning elluviimiseks luuakse meeskond, kus projektijuht vastu-
tab projektiplaani koostamise ja uuendamise ning selle elluviimise ja täitmise
aruandluse koostamise eest.
Vajadusel on meeskonnal õigus moodustada alltöörühmi, kaasamaks konk-
reetsete tegevuste elluviimise juurde konkreetse valdkonna eksperte ja koha-
likke arvamusliidreid. Peame väga oluliseks koostööd ettevõtjatega ja kolman-
da sektoriga, seega saavad nende esindajad olema kaasatud läbi eelnimetatud
alltöörühmade konkreetsete tegevuste elluviimisesse.
38
c. Plaan ettenägematuteks juhtudeks
Millised on teie projekti peamised tugevused ja nõrkused? Kuidas kavatsete
nõrkused lahendada?
Risk Tõenäosus/ Maandamise meetmed
mõju
Projekti meeskond ei ole Keskmine Projekti meeskonna põhjalik planeeri-
piisavalt kompetentne ja mine ja vastavate ressursside taga-
piisava suurusega mine
Projekti ajakava ei Keskmine Projekti ajakava põhjalik planeerimine
suudeta järgida ja vastavate ressursside kaasamine
Poliitilise toetuse Madal Laialdane kaasamine (sh poliitilisel
puudumine tasandil)
Kultuuriprogrammi Keskmine Oma valdkonna tunnustatud tegijate
madal professionaalsus kaasamine planeerimise ja elluviimise
faasis
Tiitliaastate ja sellele Kõrge Eelarvete planeerimisel õigeaegne
eelnevate ja järgnevate sisendi andmine (nii omavalitsuse kui
tegevuste ebapiisav riigi tasandil), eelarveläbirääkimistel
rahastus enda seisukohta kaitsmine. Täienda-
vate rahastusallikate kasutamine.
Linna elanikud ei tule Keskmine Laialdane kaasamine, eraldi tähelepa-
projektiga kaasa nu pööramine täiendavate osalemis-
võimaluste loomisele.
d. Turundus ja kommunikatsioon
Andke ülevaade turundus- ja kommunikatsioonistrateegiast, mida linn kava-
tseb seoses Euroopa kultuuripealinna aastaga rakendada.
Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia loomisel lähtume loodud visioonist
ja eesmärkidest. Täpne strateegia töötatakse välja positiivse otsuse korral, et
mitte võtta Kuressaarele ja Saaremaa Vallavalitsusele põhjendamata kulutusi,
arvestades, et kandideerimisprotsess on pikaajaline.
Kuidas kavatseb linn juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopa kultuuripealinn
on EL meede?
Märgistus ja logod vastavalt sümboolika nõuetele. Viitame sellele meetmele
vastavalt nõuetele.
39
6. Teostamisvõime
Kinnitage ja tõendage, et teie taotlusel on laiapõhjaline ja tugev poliitiline
toetus ning kohalike, piirkondlike ja riigi ametiasutuste kestev toetus.
Saaremaa vallavolikogu ning valitsus on andnud oma poliitilise toetuse, kan-
dideerimaks Kultuuripealinnaks 2024 ning eraldanud 2018. aastal selleks 36
000 eurot. Positiivse eelvaliku korral vaadatakse toetussummad uuesti üle.
Oleme kandideerimas ka rahvakultuurifestivali Europeade 2024 korraldajaks,
mis annab meie tihedale programmile veelgi suurema mõõtme.
Kinnitage ja tõendage, et teie linnal on olemas või seal on loomisel piisav ja
toimiv infrastruktuur tiitli kandmiseks. Selleks vastake järgmistele küsimus-
tele.
Selgitage lühidalt, kuidas kavatsetakse seoses Euroopa kultuuripealinna
tiitliga linna kultuuriinfrastruktuuri kasutada ja arendada.
Kuressaare identiteet põhineb järgmistel märksõnadel: turvaline, roheline,
puhas, rahulik, lastesõbralik, perekeskne, omanäoline, tervisesõbralik, väike
ja kompaktne, saareline kuurortlinn, heakorrastatud, heade puhkamisvõima-
lustega, ajalooliselt väärtuslik, külastajatele avatud, heade spordivõimaluste ja
püsiva kultuurieluga (teater, kino, suveüritused); sümboliteks on piiskopilin-
nus ja vanalinn.
Kuressaare kultuuriline maine on ajakohastatud ning Kuressaare on tuntud
kui kõige erksama ja tänapäevase kultuurieluga väikelinn Eestis. Saare juur-
tega väljapaistvad kultuuriinimesed on kaasatud, tagamaks pidevat värske-
mate trendide eksponeerimist Kuressaares (kontsertide, näituste, aktsioo-
nide, kohtumiste, välkloengute, installatsioonide, tänavakunsti jmt kujul).
Kultuuri- ja sporditegevuse kaudu on võimalik luua olulist lisaväärtust nii
regionaalses arengus, turismis kui ka ettevõtluses, samuti mõjutab kohalik
kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel
ning turismisektori kasvatamisel.
Kuressaare kui mereliselt eraldatud innovatiivne väikelinn saab haarata juht-
ohjad asukohast sõltumatu töö promomisega vaba- ja kodukontorites. Kures-
saares on tugev kolmas sektor, mis kaitseb ja arendab avaliku huviga seotud
väärtusi.
Millised on linna (piirkondlikud, riiklikud ja riikidevahelised) transpordiühen-
dused?
Riiklikest transpordiühendustest on Saaremaal olemas laevaühendus Mandri-
Eesti, Ruhnu ja Hiiumaaga; lennuühendus Tallinnaga (2 korda päevas) ja
Ruhnuga; bussiühendus Tallinna, Tartu, Pärnu, Valga, Viljandi ja Paidega.
40
Regulaarseid rahvusvahelisi transpordiühendusi Kuressaarel ei ole. Kõige
tõenäolisem lähiaastatel on Saaremaa ja Läti vahelise laevaliini taastamine,
mis oleks kultuuripealinna kontsektis väga suur õnnestumine.
Läbi ajaloo on meri tähendanud head ligipääsetavust ja avatust. Saareline
“isoleeritus” on ekslik arusaam ja tegelikult tähendab see hoopis suurepärast
ligipääsetavust jahtide, kaatrite ja teiste väikelaevadega.
Turismi seisukohast vaadatuna on väga suur arenguruum maakonnasises-
tel bussiühendustel. Populaarsematest vaatamisväärsustest on kõige kerge-
mini ligipääsetavad Kaali kraater ja Angla tuulik. Parendamist vajavad trans-
pordiühendused Panga pangale, Sõrve säärele või Vilsandi rahvusparki.
Positiivne üllatus turistidele on asjaolu, et autorent on üsna mõistliku hinnaga
(alates 25 € päev).
Milline on linna turistide majutamise võime?
Saaremaal on u 350 majutusasutust ja 6500 voodikohta. Neist Kuressaares
on umbes 120 ja linnast väljas 230. Voodikohti võib veidi üle 2000 olla Kures-
saares. Nendest umbes 1000 on spaahotellides. Kuna Eestis ei ole kohustust
esitada oma kodumajutuse andmeid, siis tegelikult on neid voodikohti oluli-
selt rohkem.
Milliseid kultuuri-, linna- ja turismiinfrastruktuuriprojekte (sh renoveeri-
misprojekte) kavatseb teie linn seoses Euroopa kultuuripealinna meetmega
teostada alates praegusest kuni tiitliaastani?
Suurim ja tähtsaim arendusobjekt on uuenenud kesklinn, mis valmib aastal
2019 ning muudab Kuressaare jalakäija- ja jalgarattasõbralikumaks mõtes-
tatud ühendatud ruumiks. Tähtsad objektid on Kuressaarde maakonnakeskse
vabaõhulava ehitus ja lõpetamata linnastaadioni väljaehitamine. Mõlema ob-
jekti valmimine on oluline kogu Saaremaa arengule.
Jätkub ka muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimise toetamine ning nende
hoonete kasutus kogukonnale erinevatel kultuurilistel eesmärkidel muutub
avatumaks. Kultuuritaristu arendamiseks on vajalik Kuressaare kultuuri-
keskuse laiendamine, Laimjala rahvamaja, Lümanda keskusehoone, Orissaare
kultuurimaja, Taritu rahvamaja ja Tornimäe rahvamaja uuendamine ning
multifunktsionaalse kaasaegse kunstikeskuse ehitamine.
Oluline on sportimisvõimaluste loomine (olemasolevate spordirajatiste hool-
dus ja remont, uute rajamise toetamine, spordi- ja liikumisega seotud projek-
tide omaosaluse tasumise toetamine, sh kunstlume võimekuse ja uisuväljaku
loomise valmiduse loomine); terviseradade ja kergliiklusteede arendamine
ning hooldamine.
41
Ujumisvõimaluste parandamiseks on vaja Kuressaare Gümnaasiumi ujula ren-
oveerimine ja 25-meetrise 6–8 rajaga ujula ehitamine, mis võimaldab Saare-
maal korraldada ka Saarte mängude ujumisvõistlusi.
Oluline on Saaremaa Muuseumi objektide teadlikum eksponeerimine ja
tegevushaarde laiendamine; erinevate ajalooliselt oluliste mälestiste ja mäles-
tusmärkide varustamine infotahvlite ning viitadega; maalinnade avamine
avalike ürituste korraldamiseks.
42
Kultuuriministeerium
Suur-Karja 23 29.08.2018 nr 11-7/20-1
15076, Tallinn
[email protected]
Kandideerimine 2024. aasta Euroopa Kultuuripealinna tiitlikonkursil
Austatud härra minister
Käesolevaga anname Teile teada, et Kuressaare linn soovib osaleda konkursil kandideerimaks
2024. aasta Euroopa Kultuuripealinna tiitlile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Vallavanem
Karin Närep, 452 5030
[email protected]
Tallinna 10, Kuressaare 93819 / registrikood 77000306 / 452 5000 /
[email protected] /
www.saaremaavald.ee