Rahandusministeerium Meie 28.08.2018 nr 1.2-2/92-1
Kultuuriministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 10.12.2014 käskkirjaga nr 228 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Tugiteenus vanglast vabanejatele“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Lisa 1 vorm A
3. Lisa 1 vorm B
4. TAT mitteametlik terviktekst
5. TAT seletuskiri
6. Eelarve seletuskiri
Lisaadressaat:
Innove SA
Ingrid Mangulson 626 9208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Kinnitatud
sotsiaalkaitseministri …….2018 käskkirjaga nr ....
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10. detsembri 2014. a käskkirja nr 228
„Tugiteenus vanglast vabanejatele“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2018–31.12.2018
1. Tugiteenused
1.1. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks
mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eesti piirkondades Balti
Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eesti piirkonnas
Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), kellega on sõlmitud lepingud kuni 31.12.2018.
Tugiisiku tegevus vanglast vabaneja toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud
enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi
praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased,
taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabaneja vahel sõlmitakse
kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga, sh
küsitakse vanglast vabanejalt luba võtta temaga teenuse hindamise uuringu jaoks teenuse
saamise lõppemise järel ühendust. Tugiisik ja vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava
toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks.
Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös koostatakse vabanemiskava, seatakse
eesmärgid ja määratakse tugiisiku roll nendeni jõudmise protsessis.
Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et
rääkida läbi vanglast vabaneja kohalikud võimalused, sh vabanenu sotsiaaltoetuse vajadus,
majutusküsimus, teenused, mida pakuvad kohalikus omavalitsuses ja selle lähiümbruses
tegutsevad organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanejat
praktiliste probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse ja prosotsiaalse mina-
pildi tekkimisele, mis võimaldaks vanglast vabanejal hoiduda kriminaalsetest tegevustest.
Esimestel päevadel pärast vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel
perioodil on esmased kohanemisraskused kõige suuremad.
Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas.
Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes viiakse vanglast vabanejaga läbi lõpuvestlus ja räägitakse läbi
võimalikud jätkutegevused kogukonnas.
Sihtrühm: vanglast vabanejad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Tugiisikuteenuse osutamine 15.01.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
Tugiisikuteenuse tulemuste 15.01.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
seire
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastatel (2018)
Väljund- Vanglast vabanejale 200 900
näitaja suunatud
tugiteenuste saajate
arv
1.2. Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus
MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Harjumaal (14 majutuskohta), MTÜ Aktiviseerimiskeskus
Tulevik Pärnumaal (10 majutuskohta) ja Ida-Virumaal (12 majutuskohta). Lepingud on sõlmitud
kuni 28.02.2019.
Majutusüksuse eeskujuks on Skandinaavias ja mujal Euroopas kasutusel olevad poole tee majad,
kuhu kinnipeetavad suunatakse teatud aeg enne vabanemist või kriminaalhooldusel olles. Poole
tee maja ülesanne on aidata kaasa vanglast vabaneja järkjärgulisele kohanemisele vabadusega.
Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabaneja õigused ja kohustused) seadmise ja
sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on oluline, et konkreetsele
vanglast vabanejale suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses just tema riskide ja vajadustega.
Sihtrühma eripära arvestades on oluline majutusüksuse personali pädevus, alates riskide
hindamise oskusest ja lõpetades loova mõtlemisega, mille abil kiirelt reageerida
ebareeglipärastele intsidentidele.
Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist määratud tugiisiku olemasolu,
motivatsioon tööle asumiseks, muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek
hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Majutusüksuse ja vabaneja vahel sõlmitakse
leping, kus on kirjas teenuseosutaja sisekorrast tingitud nõuded. Majutusteenust võib vanglast
vabaneja saada kuni kuus kuud. Kogu selle aja toimub aktiivne elukoha otsimine, milles on toeks
nii majutusüksuse personal kui vanglast vabaneja tugiisik. Elukoha otsimisel võetakse ühendust
kohaliku omavalitsusega, et võimalikult kiiresti leida vanglast vabanejale elukoht.
Sihtrühm: vanglast vabanejad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
2
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Majutusteenuse osutamine 15.05.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
Majutusteenuse tulemuste 15.05.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
seire
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2018)
Väljund- Majutusteenust 45 252
näitaja saanud inimeste arv
2. Koolitus
TAT eesmärkide täitmiseks ja toimiva võrgustikutöö kujundamiseks korraldatakse teenuse
pakkujate meeskonnaliikmetele ja vangla töötajatele koolitus(i).
Samuti toetab TAT eesmärkide saavutamist vanglates järjepidev teabepäevade korraldamine.
Toimiva suhtluse ja hea praktika kujundamiseks tuuakse teabepäevadel osapooled kokku, et anda
koostöö kohta vastastikku tagasisidet, jagada informatsiooni ja kogemusi. Ühtlasi on
teabepäevade eesmärk tagada kinnipeetavate suunamine teenust saama.
Sihtrühm: majutusteenuse pakkujate personal, sh juhtivtöötajad ja juhtumikorraldajad ning
majutusüksustes vanglast vabanejatele toetavaid teenuseid pakkuvad spetsialistid (sh sotsiaal- ja
võlanõustajad, tegevusterapeudid, psühholoogid jt), vanglate inspektor-kontaktisikud,
sotsiaaltöötajad, kaplanid ja kriminaalhooldajad ning tugiisikuteenuse pakkujad, sh teenuse juhid.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Majutusüksuse personali 01.02.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
teabepäevad
Vangla ja kriminaalhoolduse 01.02.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
personali teabepäevad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2018)
3
Väljund- Teabepäevadel 30 130
näitaja osalenute arv
3. Tugiteenuse TAT hindamine
TAT raames tehtavate tegevuste elluviimist on vaja mõõta, et tekiks arusaam tugiisikuteenuse ja
majutusteenuse tulemuslikkusest. Kuna on kaalumisel, et TAT lõppemise järel suunatakse teenus
riiklikule rahastamisele, siis on oluline, et oleks teadmine planeeritud tegevuste toimest. Selle
otsuse tegemiseks analüüsitakse teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning osapoolte
rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuring annab jooksvalt infot teenuse kvaliteedi
parandamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks. Uuring tehakse TAT abikõlblikkuse perioodi
lõpuks. Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse igal aastal tegevuse tulemuslikkust
statistiliste andmete abil (teenust saama ja tööturule jõudmine; retsidiivsus) ja vajaduse korral
tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.“
Sihtrühm: poliitikakujundajad.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Tugiteenuse tulemuslikkuse 15.01.2015–31.12.2019 01.01.2018–31.12.2018
regulaarne kaardistus
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2018)
Väljundnäitaja Uuringu tegemine 0 1
4
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.12.2014
käskkirjaga nr 228
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 27.02.2017
käskkirjaga nr 30
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri…..
käskkirjaga nr ….
Tugiteenus vanglast vabanejatele
TAT abikõlblikkuse periood
01.03.2014–31.03.2020
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Justiitsministeerium
SISUKORD
Mõisted .............................................................................................................................................................................. 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ............................................................................................................... 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................................................................................ 4
1.1.1. Prioriteetne suund ................................................................................................................................................ 4
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ............................................................................................................................. 4
1.1.3. Meetme nimetus .................................................................................................................................................. 4
1.1.4. Meetme eesmärk ................................................................................................................................................. 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE EESMÄRK ..................................................................................................................................... 4
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus .................................................................................................................. 4
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus ............................................................................................ 5
1.2.3. Eelarve ................................................................................................................................................................. 7
1.2.4. Sihtrühmad........................................................................................................................................................... 7
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................................ 9
2.1. TUGITEENUS............................................................................................................................................................................ 9
2.1.1 Tugiisikuteenus .......................................................................................................................................................... 9
2.1.1.1 Sihtrühm ........................................................................................................................................................ 10
2.1.1.2 Tegevuse üldajaraam .................................................................................................................................... 10
2.1.2. Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus ........................................................................................................ 11
2.1.2.1. Sihtrühm ........................................................................................................................................................ 12
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam .................................................................................................................................... 12
2.2. KOOLITUS ............................................................................................................................................................................. 13
2.2.1. Sihtrühm ............................................................................................................................................................. 13
2.2.2. Tegevuse üldajaraam ......................................................................................................................................... 13
2.3. TUGITEENUSE TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE HINDAMINE ............................................................................................................. 14
2.3.1. Sihtrühm ............................................................................................................................................................. 14
2.3.2. Tegevuse üldajaraam ......................................................................................................................................... 14
3. NÄITAJAD .................................................................................................................................................................. 15
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ............................................................................. 17
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA
19
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................ 21
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ...................................................................................................... 23
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ..................................................................................................................................................... 23
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS............................................................................................................................................................. 23
7.3. TOETUSE MAKSMINE................................................................................................................................................................. 24
7.4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE .................................................................................................................................. 25
7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ............................................................................................ 26
7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ......................................................................................................................................................... 27
8. RISKIDE HINDAMINE .................................................................................................................................................. 28
9. LISAD ......................................................................................................................................................................... 29
2
Mõisted
Vanglast vabaneja – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks, kellel
riskihindamisest lähtuvalt nähakse vajadust saada tugiteenust ning kellele toetuse andmise tingimuste
raames teenust osutatakse. Mõiste hõlmab nii kinnipeetavat, kes tuleb teenust saama kuni kuus kuud
enne vanglast vabanemist, kui ka vanglast vabanenut, kellele osutatakse teenust kogukonnas.
Tugiisik – vanglast vabanejale vabatahtlikult kõrvalabi pakkuv inimene, kes on läbinud vastava koolituse
ning kes aitab vastavalt olukorrale vanglast vabaneja toimetulekuvõimet säilitada või parandada ning
toetab oma tegevusega vabaneja tööle või õppima asumist.
Tugiteenus vanglast vabanejatele – hõlmab endas tugiisikuteenuse ja vajaduse korral
nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse pakkumist vanglast vabanejatele.
Tugiisikuteenus – vanglast vabanejatele mõeldud vabatahtlike koordineeritud tegevusel põhinev
sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab
sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja
õiguste teostamisel kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, julgustamises ja motiveerimises ning
isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime soodustamises.
Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus – vanglast vabanejatele suunatud teenus, mis
lisaks voodikohale sisaldab rehabiliteerivaid tegevusi või nende soovitamist, nt sotsiaal- ja
võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus.
Sotsiaalteenus – vanglast vabaneja toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
Tööturuteenus – teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu
soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
Riskihindamine – vabanemist ootava kinnipeetava kriminogeensete riskide ja ohtlikkuse struktureeritud
hindamine vanglas. Riskihindamiseks kasutatakse selleks otstarbeks välja töötatud töövahendit, mille
abil hinnatakse nii kinnipeetava riske kui ka vajadusi. Riskihindamise tulemusest lähtuvalt saab vangla
sotsiaaltöötaja või inspektor-kontaktisik soovitada vanglast vabanejale siirdumist tugiteenust saama.
RA – rakendusasutus
RÜ – rakendusüksus
TAT – toetuse andmise tingimused
3
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus1
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud.“
TAT toetab spetsiifiliste toimetulekuraskustega inimeste (vanglast vabanejad) naasmist tööturule.
1.1.3. Meetme nimetus
Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste
osalemine tööturul on suurenenud.
1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk
Vanglast vabanejate osalus tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning hariduses on suurenenud.
Vanglast vabanejate retsidiivsus on vähenenud.
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus
Vanglast vabanejatele osutatava tugiteenuse abil on paranenud nende sotsiaalne kaasatus,
võimalused toimetulekuks, suurenenud on teenusel osalejate osalus tööturuteenustel ja tööhõives
Vanglast vabanejate tugiteenuse üldisemaks tulemuseks on teenusel osalejate vähenenud
retsidiivsusnäitajad ning vabanejast saab enesega toime tulev ja väärtustatud ühiskonnaliige.
1
TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
4
1.2.2. TAT vajalikkuse põhjendus
Vangid moodustavad ca 0,3% tööealisest rahvastikust. 2014. aasta aprilli lõpu seisuga oli Eesti vanglates
kokku 2981 kinnipeetavat, sh 38 alaealist. Kinnipeetavatest 146 olid naised, 40 eluaegse vanglakaristuse
kandjad ning 177 avavangla vangid. Vangidest 2407 olid süüdimõistetud ja 574 vahistatud. Vaadates
vangide vanuselist jaotust, oli kõige enam vange vanuses 30–39 (35%). Neile järgnesid 40–49-aastased
(19%) ja 25–29-aastased (18%). 18–24-aastaseid oli vanglas 14%, 50–59-aastaseid 9%, 60-aastaseid
ja vanemaid 3% ning alaealisi 1%. Võrreldes varasemate aastatega jätkub kooskõlas rahvastiku üldiste
trendidega nooremate vangide arvu vähenemine ja üle 50-aastaste vangide arvu aeglane kasv.
Haridustaseme järgi on kinnipeetute seas enim põhiharidusega inimesi (37%), järgnevad
kesk(eri)haridusega inimesed (36%). 15% kinnipeetavatest on põhihariduseta, 10%-l kinnipeetavatest on
kutse- või kõrgharidus. Enne vanglasse sattumist on 72% kinnipeetutest olnud töötud, 16% on töötanud.
4% olid invaliidid ning 3% õpilased.
2013. aasta jooksul vabanes vanglast 2464 süüdimõistetut, sh 1878 karistustähtaja lõppemise tõttu (neist
88 naised), 428 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise tõttu (neist 27 naised), 155 osaliselt
ärakandmisele mõistetud vangistuse ärakandmise tõttu (nn šokivangistusest, neist 6 naised) ning 37
isikut muudel põhjustel. 53% vabanenuist olid rahvuselt mitte-eestlased.
Eesti Töötukassa andmetel moodustasid 31.03.2014 seisuga vanglast vabanejad 1,9% kõigist
registreeritud töötutest (664 inimest).2 Samas ei eristu töötukassa andmetes vanglast vahistatuna ja
süüdimõistetuna vabanejad. Hinnanguliselt toob vanglas viibimist end töötuna arvele võttes välja umbes
üks neljandik vabanejatest.3 Tööturul konkureerimine on vanglast vabanejatele raske neid saatva stigma
tõttu, mistõttu on vajalik spetsiaalselt vabanejatele suunatud teenus, mis tagab vabanejate jõudmise
sotsiaal- ja tööturuteenuseid saama.
Vabanemisel märgitud elukoha järgi saab välja tuua, et peamiselt minnakse vabanemisel Tallinna ja
Harjumaale (921 vabanejat), Ida-Virumaale (449), Tartumaale (207) ja Pärnumaale (180). 192 inimest ei
andnud vanglale teada, millisesse piirkonda nad vabanemise järel liiguvad. Nende puhul on alust
eeldada, et liigutakse sinna, kus on võimalik leida töö- ja elukoht, st peamiselt Tallinna.
2010. aastal tehtud retsidiivsusuuring näitas, et vabanenute seas on retsidiivsuse määr kõrgeim nende
hulgas, kes on karistuse lõpuni kandnud: neist paneb aastaga uue kuriteo toime ligi iga teine endine
vang. Nagu teistes riikides, on ka Eestis naiste retsidiivsus väiksem kui meestel: kui 2007. aastal vanglast
vabanenud naistest pani aasta jooksul uue kuriteo toime 32%, siis meeste puhul oli see näitaja 41%.
Samuti saab välja tuua vanuselised erinevused: alla 18-aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus oli
59%, 18–26-aastaste puhul 45%, langedes 26%-ni 45–53-aastaste ja 17%-ni üle 54-aastaste seas.4
Vanglast vabanejate retsidiivsust ja vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad eelkõige seitse faktorit:
eluase; haridus, koolitus ja tööhõive; tervis; narkootikumid ja alkohol; sissetulek, sotsiaaltoetused ja
võlad; lapsed ja pere ning suhtumine, mõtteviis ja käitumine.5 Probleemiks loetakse ka vanglast
2
Eesti Töötukassa (2013) Registreeritud töötus 1993–2014. http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad
3
Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika
osakond.
4
Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika
osakond.
5
NOMS (2004) The National Reducing Re-offending Delivery Plan http://derbyshire.probation.orangeleaf.com/files/2012/05/reducing-
reoffending-delivery.pdf
5
vabanejate kehva vaimset tervist.6 Samuti puuduvad vabanejatel tihti toetavad sotsiaalsed suhted ning
igapäevaelu korraldamise oskused.
Elukoha olemasolu on üks tähtsaimaid tegureid, mis vanglajärgset toimetulekut mõjutab, sageli
takistavad aga võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid
kodutuse, kuritegevuse ja vangistuse vahel.7 Kinnipeetavad, kellel vanglast vabanedes puudub kindel
elukoht, satuvad kuni kuus korda tõenäolisemalt uuesti kinnipidamisasutusse.8 Majutuse olemasolu võib
retsidiivsust vähendada kuni viiendiku võrra9, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda
kuritegeliku käitumise muutmisele ja toetavate teenuste, sh tööturuteenuste kasutamisele.10 Seepärast
on oluline leida vanglast vabanejale ajutine eluase ajaks, mil ta püsiva elukoha leiab. Kuigi elukoht üksi
ei taga kuritegudest hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude
riskide maandamisel.11 Eestis ei ole praegu praktikat, millega vanglast vabanejatele tagatakse ajutine
eluase ajaks, mil vabaneja otsib töö- ja elukohta.
Nende kitsaskohtadega tegelemiseks pakuvad riik ja kohalikud omavalitsused erinevaid teenuseid.
Sageli ei oska vabanejad oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole alati motiveeritud
teenuseosutajate pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide
lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda.12 Siinjuures tuleb lisaks silmas pidada, et 95% vanglast
vabanejatest on mehed ning traditsioonilise mehelikkust puudutava arusaama kohaselt ei otsi mees abi
ega toetust. Seepärast tuleb teenuse kujundamisel arvestada stereotüüpsete arusaamade võimalikku
pärssivat mõju abi ja toe vastuvõtmisel. 2008. aastal Eestis tehtud uuringust13 selgus, et vabanejate
suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete
puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise. Teenuse osutamisel on oluline tähelepanu
pöörata haavatavatele sihtrühmadele, sh puudega inimesed, alaealised kinnipeetavad. Samuti tuleb
silmas pidada võimalikke erinevusi naiste ja meeste vajadustes, sh peresuhete hoidmisel ja taastamisel
ning pärast vangistust alaealiste lastega uuesti kontakti loomisel.
Hiljutine uuring näitab, et kogukonnas elluviidavad tegevused, mis on suunatud oskuste parandamisele,
töövõimaluste leidmisele, motiveerimisele, toetavatele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning haridusele,
aitavad parandada vabanemisjärgset toimetulekut ja kuritegudest hoidumist.14 Samuti on täheldatud, et
mentori või tugiisiku kaasamine aitab kaasa taasühiskonnastamisele, kui ta alustab oma tegevust enne
kinnipeetava vabanemist ja jätkab seda kinnipeetu kogukonda naastes.15 Eestis on alates 2011. aastast
väikses mahus ja projektipõhiselt pakutud tugiisikuteenust (sh Eesti Kirikute Nõukogu projekt, mis lõppes
31.08.2014), aga oluline on tagada vanglast vabanejatele kompleksne tugiteenus, mis koosneb
tugiisikuteenusest ja vajaduse korral ajutisest majutusteenusest koos nõustamisteenustega, mis aitab
neil argiellu ja tööturule naasta.
6
Williams et al (2012a) Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the Surveying Prisoner Crime Reduction
(SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12:
https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners
7
Seymour, M. (2006) The Recurring Cycle: Pathways Of Homelessness, Crime And Imprisonment. Prison Service Journal, Vol. 166.
8
C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system. http://www.cass-cumbria.co.uk/homelessness-amongst-those-
criminal-justice-system
9
Home Office (2001) British Crime Survey 2000 England and Wales. London: Stationery Office.
10
C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system. http://www.cass-cumbria.co.uk/homelessness-amongst-those-
criminal-justice-system; Crisis (2011) Crisis Response to the NOMS Draft Policy on Offender Housing. London: Crisis.
http://www.crisis.org.uk/publications-search.php?fullitem=322
11
Maguire & Nolan (2007) Accommodation and related services for ex-prisoners, in Hucklesby & Hagley-Dickinson (Eds) Prisoner
Resettlement: Policy and Practice, Devon: Willan.
12
Sapouna et al. (2011) What Works to Reduce Reoffending: A summary of the Evidence, Justice Analytical Services, Scottish Government:
http://scotland.gov.uk/Resource/0038/00385880.pdf
13
Hallika, A., & Hanni, E. (2008). Vanglast vabanejate sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond.
14
Inglismaa Justiitsministeerium (2014) Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition).
Ministry of Justice Analytical Series.
15
Clancy et al (2006) Getting Out and Staying Out: Results of the Prisoner Resettlement Pathfinders, Bristol, Policy Press.
6
Tugiteenuse abil suureneb vanglast vabanejate motivatsioon ja oskus kasutada saadaolevaid teenuseid
ning teenuseosutajate vahel juurdub praktika osutada vanglast vabanejatele teenuseid omavalitsuste ja
vabaühenduste koostöös, integreerides sotsiaal- ja tööturuteenuseid. Selline süsteemne lähenemine
suurendab tõenäosust, et vanglast vabanejad saavad taasühiskonnastamiseks vajalikku tuge.
Nõustamisteenustega täiendatud majutusteenuse pakkumine tagab kriitilise toe vabaduse esimestel
kuudel ning aitab vanglast vabanejal leida püsiva elukoha, mis omakorda on hõives püsimiseks määrava
tähtsusega.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESF toetus 1 542 501 EUR 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 272 205 EUR 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 1 814 706 EUR 100%
1.2.4. Sihtrühmad
TAT sihtrühmad on:
1) vanglast vabanejad TAT mõiste kohaselt;
2) tugiteenuse pakkujad;
3) vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, kaplanid ja kriminaalhooldajad;
4) poliitikakujundajad.
TAT peamine sihtrühm on tähtaegselt vanglast vabanejad, sest nende retsidiivsuse määr on kõige
kõrgem (45% 2012. aastal tähtaegselt vabanejaist kuulati aasta jooksul pärast vabanemist
kahtlustatavana üle).16 Samuti võivad TAT-s osaleda ennetähtaegselt vabanejad, kelle puhul tugiisiku ja
majutuskoha olemasolu on eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele (lisaks määratakse
ennetähtaegsele vabanejale kriminaalhooldaja). See võimalus toetab üldist suundumust soodustada
kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, mis uuringute järgi vähendab retsidiivsust, andes
kinnipeetavale võimaluse järk-järgult vabadusega kohaneda. Ennetähtaegselt vabanejatele on riigi poolt
määratud ka kriminaalhooldaja, kelle ülesanded aga erinevad TAT tugiisiku ülesannetest, seega osaleb
ennetähtaegselt vabaneja TAT raames samuti tugiisikuteenuse ja ajutise eluaseme teenuse saamises.
Teenust saama suunamine toimub vabatahtlikkuse alusel ja vanglas tehtava riskihindamise põhjal.
Vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad ja kaplanid teevad teenuse kohta vanglasisest
teavitustööd, samuti saab teenuseosutaja korraldada vanglas teenust tutvustavaid infopäevi. Nii antakse
kinnipeetavatele võimalus silmast silma teenuse kohta lisainfot küsida ja oma osalussoovist märku anda.
Kui teenusest huvitatud kinnipeetavaid on rohkem kui teenuseosutaja võimekus neid teenindada
võimaldab, lähtutakse varem registreerunu õigusest ning teenusesaaja motivatsioonist jätkata teenuse
saamist ka pärast vanglast vabanemist. Sellekohase hinnangu saavad anda vangla sotsiaaltöötaja ning
kinnipeetavaga tegelema hakkav tugiisik.
16
Justiitsministeerium (2014) Kuritegevus Eestis 2013. Kriminaalpoliitika uuringud 18.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/18._kuritegevus_eestis_2013.pdf
7
TAT raames korraldatud koolituste sihtrühm on tugiteenuse pakkujad ning vanglate ja kriminaalhoolduse
personal, kes otseselt puutuvad kokku kinnipeetavate suunamisega teenust saama või nende endiste
kinnipeetavatega, kes on suunatud teenust saama.
Teenuse hindamise tulemus on sisendiks poliitikakujundajatele.
8
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
TAT raames pakutakse tugiteenust vanglast vabanejatele, mis hõlmab endas tugiisikuteenuse ja
vajaduse korral nõustamisteenustega täiendatud ajutise majutusteenuse pakkumist vanglast
vabanejatele. Samuti korraldatakse teenuse kvaliteetseks osutamiseks koolitusi ja infopäevi.
Tugiteenuse tulemuslikkuse hindamiseks tehakse uuring.
2.1. Tugiteenus
2.1.1. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanejate taasühiskonnastamise soodustamiseks
sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabaneja valmisolekut ametiasutustega suhelda ja nende
pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise kaudu suurendatakse vanglast vabanejate
sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja
regulaarse suhtlemise harjumus. Tugiisikuteenust saama suunamine algab kuni kuus kuud enne
vanglast vabanemist ja teenust saama suunamise otsustab vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja,
kaplan või kriminaalhooldaja, kes kinnipeetavaga töötab. Teenust saab vanglast vabaneja hakata saama
ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma inspektorile-kontaktisikule.
Vanglast vabanejale osutatakse tugiisikuteenust kestusega kuni 18 kuud. Tugiisiku tegevus vanglas ja
vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas keskendutakse vabaneja vajaduste
väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, kogukonnas tehtavad tegevused on suunatud
kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk vabaneja toetamine uutest kuritegudest
hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule naasmisel. Tugiisik teeb tihedalt koostööd
oma piirkonna kodanikeühenduste ja kohaliku omavalitsusega, samuti majutusüksustega, et leida
vanglast vabanejale sobilik eluase.
Tugiisiku ülesanded on:
1) koostöösuhte loomine vanglast vabanejaga ja nn hea tahte leppe sõlmimine;
2) vabanejaga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine, vanglast vabaneja
abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või
toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;
3) koostöös vabanejaga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile
kerkivatele muredele lahenduste leidmisel;
4) vabaneja isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine,
emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;
5) vabaneja jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabaneja oskustele ja võimetele keskendumine);
6) koostöös vabanejaga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistide
võrgustik, teenusepakkujad);
7) konfidentsiaalsuse ja eetikapõhimõtete järgimine;
8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel, hea tahte
leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel;
9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega
(sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused, töötukassa,
sotsiaalmajutusüksused jt), kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega.
9
2.1.1.1 Sihtrühm
Tugiisikuteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabaneja, keda
iseloomustab üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning ta on avaldanud soovi saada
tugiisikuteenust;
2) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja;
3) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla sotsiaaltöötaja või
kriminaalhooldaja arvamuse tugiisikuteenuse saamise sobivuse kohta;
4) ta on vangistusest enne tähtaja lõppemist kohtu poolt tingimisi vabastatud ning vangistusest
vabanemiseni on jäänud kuni kuus kuud.
2.1.1.2 Tegevuse üldajaraam
November 2014 – detsember 2019
10
2.1.2. Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus
TAT raames pakutakse vanglast vabanejatele ka nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust.
Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest17, vaid paralleelselt on vaja rehabiliteerimist
soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia,
tööharjutus jms, mida pakub või mida saama suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka
vabanejal endal, kes vajaduse korral tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi Eesti Töötukassas, kohalikus
omavalitsuses, tööandjate juures jne.
Majutuskohta võimaldatakse esimeseks kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega
pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on
majutusüksuses vabade kohtade olemasolu ning teenuse pakkuja peab kinnitama, et vanglast vabaneja
on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke.
Teenust pakutakse erinevates Eesti piirkondades18, kus maakonna keskus teenindab võimaluse korral
lisaks linna sissekirjutusega inimestele ka maakonna teiste valdade ja linnade sissekirjutusega
kodanikke. Teenust pakkuvates piirkondades eelistatakse teenusesaajatena vanglast vabanejaid, kes
enne vangistust elasid samas piirkonnas ning kellel on seal olemas toetav sotsiaalne võrgustik või selle
loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabaneja on teenusel mitte registrijärgses19 kohaliku
omavalitsuse piirkonnas, siis on soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas
ja kuhu toimub vabaneja lahkumine majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus
katta vabaneja majutuskulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks inimesel leitud
elukoht ja ta töötaks või õpiks. Siinjuures on esmatähtis vabanejat motiveeriv ja võimestav tugiisik, kes
vanglast vabanejale on määratud.
Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanejast,
kes vajab majutusteenust ja majutusüksuses vaba koha olemasolu korral hakkab vanglast vabaneja
teenust saama. Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist määratud tugiisiku
olemasolu, motivatsioon asuda tööle, muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek
hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse
hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast vabaneja on ametlikult korteriomanik)
arvesse muid näitajaid, nt vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise
eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude
toimepanemist ja takistada vanglast vabaneja taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja vabaneja vahel
sõlmitakse leping, kus teenuseosutaja sisekorraeeskirjadest tingitud nõuded kirjas on. Majutusteenus ei
ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid pakub ajutist eluruumi ja
nõustamisteenuseid neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma ja tööd otsima.
Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on
1–2-kohalised toad (vajaduse ja võimaluse korral võimaldatakse vabanejal viibida majutusüksuses koos
alaealise lapsega).
17
Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanejatele, võivad soodustada kriminaalsete
võrgustike teket. Seepärast on kasulik vanglast vabanejate majutamine koos teiste sihtrühmadega või eraldi majutuskohas neile lisaks
peavarjule toetavate teenuste pakkumine.
18
Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, toimub elukoha leidmine ja selle eest tasumise toetamine sotsiaalhoolekande
seadusest lähtuvalt üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabaneja tugiisik aitab leida elukoha üüriturult või leiab
vabanejale koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi.
19
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele
11
Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanejatega (vt tegevus 2.2). Eelistatud on
personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleks teadmised sotsiaal- ja
tööturuteenustest, klienditööst, võlanõustamisest, ülevaade peamistest vabanejate sihtrühma riskidest ja
võimalustest, oskused vabanejaid nõustada, motiveerida ja jõustada. Personal peab oskama välja
selgitada vabaneja olukorda ja leida koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema
oskus vajaduse korral suhelda vabaneja perekonna ja lähikondsetega.
Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanejal on tugiisik, kes alustas temaga tööd juba enne
vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusteenuse pakkuja räägivad konkreetse vabaneja puhul läbi
omavahelise tööjaotuse, et tagada vabaneja igakülgne toetamine, vältides samal ajal tegevuste
dubleerimist. Sealjuures on tugiisiku ülesanne aidata vanglast vabanejal juba majutusüksusesse tulekul
hakata otsima pikaajalist eluaset, kuna nõustamisteenustega majutusteenuse saamine ei saa kesta
rohkem kui kuus kuud. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel on selge, et üüriturult ei ole võimalik
eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanejal suhelda oma registrijärgse kohaliku
omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht sotsiaalmajutusüksuses või
sotsiaaleluruumis.
2.1.2.1. Sihtrühm
Majutusteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabaneja, keda iseloomustab
üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud, ta on avaldanud soovi saada tugiisikuteenust
ning tal puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht;
2) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud, teda on tugiisikuteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja ning tal puudub
resotsialiseerimist soodustav elukoht;
3) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla sotsiaaltöötaja või
kriminaalhooldaja arvamuse tugiisikuteenuse saamise sobivuse kohta ning tal puudub resotsialiseerimist
soodustav elukoht;
4) ta on vangistusest enne tähtaja lõppemist kohtu poolt tingimisi vabastatud, vangistusest vabanemiseni
on jäänud kuni kuus kuud ning tal puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht.
Majutusteenust saama pääsemise eelduseks on vastav hinnang riskihindamisel ja majutusteenuse
saamise eelduseks on aktiivne tööotsimine või hariduse omandamine ning osavõtt sotsiaalsetest
tegevustest (nõustamine, tegevusteraapia jms). Kinnisvara omamine ei tähenda automaatselt, et
vabanejale majutusteenust ei võimaldata, vaid riskihindamisel hinnatakse ega senine elukoht ja
kaaslased taasühiskonnastamist ei takista.
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
Detsember 2014 – detsember 2019
12
2.2. Koolitus
Nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse kvaliteedi tagamiseks korraldatakse
majutusüksuste personalile (vanglast vabanejatega sisulist tööd tegevad nõustajad ja
juhtumikorraldajad) koolitusi, et neil oleksid vajalikud teadmised sihtrühmast, neile pakutavatest
võimalustest ja takistustest toimetuleku saavutamisel. Vanglast vabanenutega töötamiseks tuleb osata
mõista nende tausta, käitumise põhjuseid (minevik) ja olukorda vanglast vabanemisel (riskid ja
vajadused). Seepärast on koolitusel käsitletavad teemad näiteks järgmised: sihtrühma eripärad, kliendi
motiveerimise ja jõustamise, kriisinõustamise, esmase võlanõustamise põhimõtted, läbipõlemise
esmased tundemärgid ja ennetamine, aga ka ülevaade Eesti tööturu olukorrast, sh sotsiaalteenustest,
täiend- ja ümberõppevõimalustest, ülevaade võimalikest sobivatest teenustest ja koostöövõimalustest
vabanejate toetamisel, eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtted, vabaneja olukorra väljaselgitamine,
abistamisoskuste ja nõustamistehnikate kasutamine, koostöö vanglast vabanejate tugiisikutega.
Samuti korraldatakse vanglapersonalile ja kriminaalhooldajatele teabepäevi, et tagada kinnipeetavate
jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata kinnipeetava sobivust teenust
saada ja kuidas kinnipeetavaid motiveerida teenuseid saama tulema.
Parima praktika kujundamiseks arendatakse osapoolte (tugiteenuse pakkujad, vanglapersonal, sh
kriminaalhooldajad) omavahelist koostööd. Muu hulgas selgitatakse ootusi, rolle ja ülesandeid, mida
osapooled tugiteenuse pakkumisel või seda saama suunamisel täidavad. Selleks korraldatakse koolitusi
(nt seminari vormis), kus eri osapoolte esindajad saavad omandada teadmisi, jagada kogemusi ja anda
vastastikku tagasisidet.
2.2.1. Sihtrühm
Majutusteenuse pakkujate personal, sh juhtivtöötajad ja juhtumikorraldajad ning majutusüksustes
vanglast vabanejatele toetavaid teenuseid pakkuvad spetsialistid (sh sotsiaal- ja võlanõustajad,
tegevusterapeudid, psühholoogid jt), vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, kaplanid ja
kriminaalhooldajad ning tugiisikuteenuse pakkujad, sh teenuse juhid.
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
Veebruar 2015 – detsember 2019
13
2.3. Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine
Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja majutusteenuse
toimivusest ja tulemuslikkusest. Uuringu tulemused on aluseks rahastamisskeemile, et teenuse
tulemuslikkuse korral (väheneb vanglast vabanejate retsidiivsus ning paraneb toimetulek ja tööhõive)
riigi, kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate ja -saajate koostöös teenust võimalikult kuluefektiivselt
edasi rahastada. Oluline on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri
osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuring annab teavet teenuse kvaliteedi
parandamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks. Tugiisikuteenust saama suunatud ja vabatahtlikult
teenust saama tulnud vanglast vabanejatelt küsitakse luba nendega teenuse saamise järel ühendust
võtta, et neid uuringu tarbeks küsitleda või intervjueerida. Uuringusse kaasatakse teenust saanud
endised kinnipeetavad (sh nii edukalt kui edutult teenust saamast lahkunud), majutusüksustes vanglast
vabanejatele toetavaid teenuseid pakkunud personal, teenusega seotud kohalikud omavalitsused (nii
majutusteenuse osutajad kui ka need omavalitsused, kelle sissekirjutusega inimesed on teenust
saanud), vanglapersonal, kriminaalhooldajad, tugiisikuteenuse osutaja, tugiisikud ning teenusega seotud
riigiasutused, sh Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa. Uuring tehakse TAT
abikõlblikkuse perioodi lõpuks.
Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse igal aastal tegevuse tulemuslikkust statistiliste andmete
abil (teenust saama ja tööturule jõudmine; retsidiivsus) ja vajaduse korral tehakse sellest lähtuvalt
muudatusi teenuse osutamise praktikas.
2.3.1. Sihtrühm
Teenuse hindamise tulemus on sisendiks poliitikakujundajatele (sh Justiitsministeerium,
Sotsiaalministeerium ning kohalikud omavalitsused).
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
Jaanuar 2015 – detsember 2019
14
3. Näitajad
Praegune
Sihttase Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tase Selgitus
(2020) (2023)
(2013)
Programm aitab
Rakenduskava Hoolekande teenuste20 saajate
0 7300 10 100 osaliselt näitajat
väljundnäitajad arv (TAT p-d 2.1, 2.2, 2.3)
täita
TAT
spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus
väljundnäitajad
panustab
Vanglast vabanejale suunatud
Väljundnäitaja 0 900 900 rakenduskava
tugiteenuste saajate arv
väljundnäitajasse
Sh majutusteenust saanud
Väljundnäitaja 0 252 252
inimeste arv
Tegevus 2.2. Koolitus
Väljundnäitaja Koolitustel osalenute arv 0 130 130
Tegevus 2.3. Tugiteenuse TAT
hindamine
Väljundnäitaja Läbiviidud hindamiste arv 0 0 1
TAT
spetsiifilised
Tegevus 2.1. Tugiteenus
tulemusnäitajad
21
Osalejad, kes 1 kuu pärast panustab
Tulemusnäitaja22 vanglast vabanenutele suunatud 47%23 75% 75% rakenduskava
tugiteenuse saamist on tööturul tulemusnäitajasse
Tugiteenust saanud vanglast
Tulemusnäitaja24 vabanejate osakaal kõikide N/A 30% 30%
teenusesaajate hulgas, kes on 1
20
Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele.
21
Mõõtmine toimub 1 kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa.
22
Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud
retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaatluse olnud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast
vabanenutest. Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada,
et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks suunanud.
23
Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase.
24
Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanejate tööhõive kohta käivaid andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel
hakatakse vastavaid andmeid koguma.
kuu pärast teenuselt lahkumist
tööhõives
Tugiteenust saanud vanglast
vabanejate osakaal kõikide
teenusesaajate hulgas, keda
Tulemusnäitaja 55%25 70% 70%
aasta pärast vanglast
vabanemist ei ole
kahtlustatavana üle kuulatud.
25
Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda ei ole aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud. Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta.
16
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks, sotsiaalsete suhete ja sidemete
tugevdamiseks tuleb lähtuda sihtrühmade vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada,
kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende sihtrühmade liikmete olukorda ühiskonnas.
Eesmärk on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste
tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu.
Võrdsete võimaluste tagamine on oluline nii soolises, vanuselises kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga
ka võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel puudega inimestele. Vanglast vabanejate puhul, kes on
käesoleva TAT sihtrühm, jälgitakse samuti, et planeeritud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed
sõltumata nende soost, vanusest, haridusest, puudest jms. Ainsaks kriteeriumiks teenuse pakkumisel on
abivajaduse tuvastamine. Vanglast vabanejate puhul on lisaks üheks komistuskiviks neid saatev stigma
ja TAT kaudu on võimalik tagada ühiskonnas stigmatiseeritud grupi integreerimine kogukonda.
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
Selgitus: TAT eeldab ja soodustab kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja teenuste pakkumist
valla/linnapiiri üleselt. TAT toetab hoolekandeteenuste kättesaadavust piirkondade vajadusest lähtuvalt
(sõltuvalt vanglast vabanejate siirdest). TAT aitab vähendada tööhõive erinevusi, pakkudes
töölesaamisel tuge ka väikevaldades. TAT soodustab kodanike ja kodanikuühenduste omaalgatuse ning
kohalikus arendustegevuses ja piirkondlikku arengut puudutavas protsessis kaasalöömist vabatahtlike
tugiisikute kaasamise kaudu.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Selgitus: TAT ei mõjuta välisõhu saastet, veekogude seisundit, mulla ja pinnase kvaliteeti,
loodusressursside tarbimist, elurikkust, osoonikihi kahanemist, kasvuhoonegaaside heitkoguste
emissiooni atmosfääri ega Natura 2000 võrgustiku nimekirja kantud alasid. TAT ei mõjuta energialiikide
kasutamise osakaale, elurajoonide, tööstuse või muu tegevuse paiknemist, transpordivajaduse muutust,
elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnariskide tõenäosust või ulatust, kogukondade erinevate tegevuste
moodustatavat tervikut, ehitisi, maastikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ja
maakasutust, inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi,
jäätmete teket või taaskasutamist.
Infoühiskond jah ei
Selgitus: TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või
andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ja kättesaadavust, infoühiskonna
teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust.
Riigivalitsemine jah ei
Selgitus: TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia vanglast vabanejate tugiteenus kindlale
rahastamisskeemile, mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste
omavahelises tööjaotuses ja koostöös ning finantssuhetes. TAT parandab avalike teenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT tulemusel on vajalik teatud kohaliku omavalitsuse asutuste personali
pädevuste suurendamine, töötamaks vanglast vabanejatega, mis võib mõjutada kohaliku omavalitsuse
halduskoormust.
Võrdsed võimalused26
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)27 jah
ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega28 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Selgitus: Kuigi naised on kinnipeetavate ja seega vanglast vabanejate hulgas vähemuses,
võib nende olukord vanglast vabanenud meeste olukorrast mitmes aspektis erineda.
Seetõttu arvestatakse tugiteenuse kavandamisel spetsiifilisi takistusi, millega puutuvad
kokku vanglast vabanevad naised ning arvestatakse meeste ja naiste erineva
lähteolukorra, võimaluste ja vajadustega. Teenuse osutamisel lähtutakse indiviidide
vajadustest ning arvestatakse võimalike soopõhiste erinevustega tugiteenuse vajaduses.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: vanglast vabanejate seas on igas vanuses
vabanejaid, mistõttu on oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei
diskrimineeriks ei noori ega eakaid. Võimalike alaealiste klientide puhul peab jääma ruumi
arenguvajadustest tingitud erisustele;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, milliseid tegevusi võetakse ette
puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks: vanglast vabanevate puudaga inimeste
puhul tagatakse neile vajadusest lähtuv teenus, sh püütakse leida spetsiifilisi
lisateenuseid, mis käesoleva TAT raamidesse ei mahu;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest;
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust ja
majutusteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost,
rassist/rahvusest, usulisest veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 2013. aastal
moodustasid 53% vabanenutest mitte-eestlased, vene keelt emakeelena kõnelevatele
klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust, see on oluline eelkõige Ida-
Virumaal ja Tallinnas.
26
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
27
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
28
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste
ja meeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
18
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada integreeritud teenuste
osutamist toimetulekuraskustes inimestele. Selle käigus toetatakse kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed
takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanejad jne). Aktiveerivate teenuste
integreeritud osutamine aitab sihtrühma tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt
sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv.
Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi
ühtlustamiseks Eesti eri piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning
suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil.
Toetatakse kohalike omavalitsuste piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule
toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu
olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele.
Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse
väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab
inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste
kvaliteedi ja kohalike omavalitsuste koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja
kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele.
Suurema hõivatuse saavutamiseks on partnerlusleppes kokku lepitud järgmistes valdkondlikes
eesmärkides: tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine ja
vaesuse vastu võitlemine; investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse.
Alljärgnevalt on välja toodud tegevused, mis on suunatud sihtrühmadele, kelle hulka ka vanglast
vabanejad võivad kuuluda. Kui vanglast vabanejate puhul räägitakse takistuste paljususest tööturule
suundumisel, on oluline, et vastavalt vajadustele saaksid nad osa ka alltoodud meetmetest. Varasemast
on teada, et tõrjutud lapsed ja noored võivad hakata tunnustust ja kuuluvust otsima õigusvastaste
tegevuste kaudu, pannes toime süütegusid. Seepärast on oluline välja tuua, et tõrjutusriskis olevate
noortega tegelemine võimaldab osaliselt ennetada vanglasse sattumist.
1. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi
„Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas
tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“ teiste eesmärkidega
ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud
2013. aastal vanglast vabanenute põhjal tehtud analüüs näitas, et hinnanguliselt vajaks alkoholisõltuvuse
ravi vähemalt 10% kuuekuulise kuni kaheaastase reaalse vangistusega karistatud isikutest. Kuna
kinnipeetute seas on arvestatav hulk inimesi, kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, on neil
potentsiaalne vajadus alkoholi liigtarvitamise ennetamise, nõustamise ja ravi teenuste järele. Samal ajal
aitab vanglast vabanejate tugiteenus kinnipeetavatel sõltuvusravile jõuda ja seal tänu tugiisiku toele
püsida. Seetõttu on nimetatud tegevused tihedalt seotud ning aitavad vastastikku täita tegevusele seatud
eesmärke.
19
2. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi 3 (aktiivne
kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada
tööalast konkurentsivõimet) eesmärkidega
ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: uussisserändajad ning vähelõimunud püsielanikud osalevad
aktiivselt ühiskonnas ja tööturul
2013. aastal vanglast vabanejaist 53% moodustasid mitte-eestlased, mistõttu on nad potentsiaalselt
vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevuste sihtrühmaks. Vanglast vabanejate tugiteenuse abil saab
toetada kinnipidamiselt vabanevate inimeste jõudmist vähelõimunud püsielanikele suunatud teenuseid
saama, et suurendada nende aktiivset osalust ühiskonnas ja tööturul.
ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: kaasamine ja tööhõivelisuse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis
noorte seas
Umbes veerand 2013. aastal vanglast vabanenud kinnipeetavaist olid kuni 26-aastased, mistõttu kattub
nende puhul noortele suunatud tegevuste ja vanglast vabanejatele mõeldud teenuste sihtrühm. Vanglast
vabanejate tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate noorte jõudmist saama teenuseid,
mille eesmärk on suurendada tõrjutusriskis olevate noorte kaasatust ja tööhõivelisust.
20
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018
Kriminaalpoliitika eesmärk on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele
reageerimise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu.
Arengusuundadega määratakse kindlaks pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab
lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Punkt 19 samas dokumendis sätestab:
„Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös
Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline
tugiisikusüsteem vanglast vabanejate iseseisva toimetuleku toetamiseks.“
Vägivalla vähendamise arengukava 2010–2014
Vägivalla vähendamise arengukava raames on seatud neli laiemat eesmärki: laste vastu toimepandud
vägivalla vähendamine ja ennetamine, alaealiste vägivalla ja õigusrikkumiste vähendamine ja
ennetamine, perevägivalla (sh naistevastase vägivalla) vähendamine ja ennetamine ning
inimkaubanduse tõkestamine ja ennetamine. Ühe tegevusena on arengukavas selgelt välja toodud
eesmärk rakendada kohalikes omavalitsustes tugiisikute süsteemi alaealistele ja noortele vanglast
vabanejatele, et kogukonna toel mõjutada tõsiste käitumisraskustega noori ning suunata neid
õiguskuulekale käitumisele.
Konkurentsivõime kava Eesti 2020
Kava keskne eesmärk on Eesti tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja
tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste
arendamisel. Ennetamaks töötust ning lühendamaks töötuse kestust, on oluline parandada aktiivsete
tööturumeetmete pakkumise efektiivsust ja võimaldada nende mõju suurendamist. Olulist rolli mängib
koostöö kohalike omavalitsustega (aktiviseerimismeetmed, sotsiaalprobleemide lahendamine jne).
Eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et võrreldes tänasega rakendatakse täiendavaid sisulisi ja
rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, eelkõige täiskasvanute
täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta
täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine.
Justiitsministeeriumi arengukava 2014–2017
Arengukava punkti 23 alusel peab Eesti vältima nn kontrolliühiskonna teket, st aina suurema hulga
inimeste sattumist pikemaks ajaks kriminaaljustiitssüsteemi võrku, mis on riigile kallis ja pärsib normaalse
ühiskonna arengut. Kriminaalpoliitika jaoks on see ülesanne, mille lahendamiseks tuleb soodustada
vabanejate toimetulekut. Oluliseks korduvkuritegevusega seonduvaks probleemiks on
kinnipidamiskohast vabanejate suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja seetõttu uute kuritegude
toimepanemine. Vabaneja ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete sidemete puudumisega
kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Seda riski on võimalik maandada ühiskonnaga sidususe
suurendamise kaudu, st pöörates karistuse kandmise ajal ja selle järel tähelepanu taasühiskonnastamist
võimaldavatele tegevustele. Justiitsministeerium on selleks koos Eesti Kirikute Nõukoguga käivitanud
tugiisikute süsteemi vanglast vabanejatele.
Sotsiaalministeeriumi arengukava 2014–2017
21
Sotsiaalministeeriumi arengukava märgib, et ühiskonnale on iseloomulik kihistumine ja tõrjutud
sotsiaalsed grupid, sh vanglast vabanejad. Tööturu ja sotsiaalse turvalisuse valdkonnas on eesmärgiks
seatud sissetuleku, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse suurenemine. Põhitähelepanu on inimeste
aktiveerimisel ja suunamisel, tööturult kõrvale jäänute hõivesse tagasitoomisel ning tööjõu kvalifikatsiooni
ja konkurentsivõime suurendamisel. Ühe riskirühmana keskendutakse pikka aega tööturult eemal
olnutele, kelleks vanglast vabanejad sageli on. Oluline on tööotsijate motiveerimine aktiivseteks
tööotsinguteks ning konkreetse inimese vajadustest ja võimalustest lähtuva abi saamine tööturuteenuste
ja toetuste kaasabil. Eesmärgi elluviimiseks on muu hulgas kavandatud sotsiaalkindlustusskeemidega
hõlmatud inimestele adekvaatse sissetuleku tagamine, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide
parema teadlikkuse tagamine, hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagamine ning
sotsiaalse sidususe suurendamine.
Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja
esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsuse TAT (2012–2017) kohta (COM(2013) 356 final,
29.05.2013)
Panustades hoolekande- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurenemisse ning
hõlbustades pikaajaliste töötute ja terviseprobleemidega inimeste naasmist tööturule, panustatakse
riigipõhise soovituse nr 2 täitmisesse: „Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid
sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks.
Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning töövõimetushüvitist saavate
isikute naasmist tööturule.“ Omavalitsuste võimekuse suurendamise ja koostööharjumuse juurutamisega
sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumisel panustatakse riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse:
„Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike
omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“
22
7. TAT rakendamine
7.1 Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja
sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;
7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva
jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi
esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
7.2 Kulude abikõlblikkus
7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes
6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
23
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
7.2.4.4 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
7.3 Toetuse maksmine
7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volituste koopiad.
7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui
makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse
maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele
esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi
kinnitab rakendusüksus.
7.3.7 Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8 Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d
ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele
mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva
toetusega.
24
7.3.10 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või
nõue on täidetud.
7.3.11 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust
peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.3.12 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
7.3.13 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4 TAT muutmine
7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi
muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas
RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7 RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
25
7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava
eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate lõikes tingimusel,
et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel
esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja
eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate
vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot;
7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste
registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri
vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik
lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud.
7.5.3 Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest,
kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5 Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6 Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul
RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas
26
vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7 Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.5.8 Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA
teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.
7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed,
abikõlblikkuse periood jne);
7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimise on kaasatud partner).
7.6 Finantskorrektsioonid
7.6.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
27
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Tugiteenuse hangetega (tugiisikuteenus, Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö,
majutusüksus, majutuskohad) ei leita sobivaid võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine,
koostööpartnereid. konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist
huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise koostöö
tingimusi.
Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest ja Eestis on suur hulk koolitatud tugiisikuid, kelle
teenuse pakkumisest huvitatuid. jaoks vanglast vabanejad oleks uus sihtrühm ja
väljakutse. Koostöös praegu tugiisikuteenust
pakkuvate organisatsioonidega leiame
olemasolevate tugiisikute seast neid, kes on
nõus kaasa lööma. Justiitsministeerium saab
omalt poolt abiks olla teavitustöös, mille eesmärk
on teenuse ja sellega kaasnevate võimaluste
tutvustamine. Kaasata tugiisikutena
rehabiliteerunud endiseid kinnipeetavaid.
Teenuse sihtrühmas ei ole piisavalt neid, kes Teenust saama suunamist saavad mõjutada
tunneksid teenuse järele vajadust. vangla inspektorid-kontaktisikud, kes
kinnipeetavatega iga päev töötavad. Samuti saab
motivatsiooni parandada vangla sotsiaaltöötaja ja
kaplan. Majutusteenust saama suunatute seas
saab motivatsiooni parandada seeläbi, et
tugiteenust saama suunamine võib olla
eelduseks ennetähtaegseks vabastamiseks.
Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse
mahus teenust, et vastata nõudlusele ja täita osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega
teenusele seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse
aruandlusega aitab tagada võimalike
probleemide varajast märkamist ja annab
võimaluse ühiselt lahendusi otsida.
Teenust saama tulnutest suur osa katkestab Tagada õigete kinnipeetavate jõudmine teenust
teenuse, enne kui naaseb tööturule ning kaob saama, koolitada teenuseosutajaid läbi viima
teenuseosutajate vaateväljast. motiveerivat intervjueerimist, et võimestada
vabanejaid jätkama. Selgitada regulaarselt välja
teenuse saamise katkestamise põhjused. Viia
läbi nii teenusele tulemise kui ka sealt lahkumise
vestlus.
Teenust saanute retsidiivsus ei ole väiksem kui Analüüsida, millest suur retsidiivsus tingitud on
teenust mittesaanutel. ning võimaluse korral viia teenuse ülesehitusse
vajalikud muudatused.
Sihtrühma riskidest tingitult tekib oht tugiisikute Tugiisikute ja majutusteenuse personal tuleb
või majutusteenuse personali elule ja tervisele. koolitada riske eos märkama ning vajaduse
korral sekkuma. Koolituse üheks osaks peab
olema isikliku julgeoleku teema, aga ka
manipulatsioonide märkamise ja vältimise teema.
28
Kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud Tutvustada teenust ja selle vajalikkust kohalike
koostööst TAT kaudu rahastatavate teenuste omavalitsuste üritustel, sh valdade ja linnade
pakkujatega. päev, koolitused, volikogu istungid jms. Lisaks
saab tugiisik teha juhtumipõhiselt mõjutustööd,
näidates ära konkreetse vabaneja vajadused ja
kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada
minimaalsel tasemel toetavaid tegevusi. Näidata
ära kasutegur, mida loob tugiisikute ja majutuse
kaudu pakutav kompleksteenus.
Ettevõtjad ja tööandjad ei ole huvitatud vanglast Teha suunatud teavitustööd võimalike tööandjate
vabanejaid tööle võtma. seas, samuti katusorganisatsioonides. Oluline on
ka juhtumipõhine veenmine. Tugiisiku roll on
ühtlasi see, et näidata ära vabaneja senised
edusammud ning selgitada, miks ta sobib antud
tööd tegema. Rääkida tuleb ka võimalikest
riskidest, et vältida ootamatutest olukordadest
tingitud pahameelt, mis võiks välistada edasise
koostöö.
9. LISAD
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B
29
TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ muudatuste
SELETUSKIRI
I Sissejuhatus
TAT “Tugiteenus vanglast vabanejatele” kinnitati sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 10.12.2014 käskkirjaga nr 228 ja muudeti sotsiaalkaitseministri 27.02.2017
käskkirjaga nr 30.
TAT muutmine tuleneb vajadusest pikendada tegevuste üldajaraami ja sellega ka
abikõlblikkuse perioodi. Üldajaraami pikendamise põhjus seisneb seni käivitamata
„Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus – Lõuna-Eesti“ (edaspidi majutusteenus)
tegevuses. Pakkuja leidmiseks on korraldatud neli riigihanget, millest viimasel kahel korral pidi
teenuse pakkuja kohalike elanike tugeva vastuseisu tõttu loobuma hanke täitmisest. Teisedki
majutusteenust pakkuvad tegevused käivitusid prognoositust hiljem: majutusteenus
Pärnumaal novembris 2015, Harjumaal detsembris 2015 ja Ida-Virumaal aprillis 2016.
Majutusteenuse hilisem käivitumine on lükanud edasi vanglast vabanejatele kompleksse
tugiteenuse pakkumise võimalusi, kus siiani olulise lülina puudub majutusteenus Lõuna-Eesti
piirkonnas ja kokku tellitavate majutuskohtade arv on nõudlusest väiksem.
Riigihangete kokkuvõte:
1. Kuulutati välja 03.06.2015 tähtajaga 17.07.2015 (riigihanke nr 163853). Ühtegi
pakkumust ei esitatud.
2. Kuulutati välja 07.12.2015 tähtajaga 04.01.2016 (riigihanke nr 169412). Ühtegi
pakkumust ei esitatud.
3. Kuulutati välja 02.06.2016 tähtajaga 30.06.2016 (riigihanke nr 174400). Pakkumuse
esitas MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus.
4. Kuulutati välja 10.03.2017 tähtajaga 03.04.2017 (riigihanke nr 183157). Pakkumuse
esitas MTÜ Valga Abikeskus
TAT abikõlblikkuse perioodi kestel on eesmärk käivitada planeeritud kompleksne tugiteenus,
jätkata seni ülesehitatud võrgustikutööd ja teenuse katsetamist.
Muudatused on koostanud TAT projektijuht Stanislav Solodov (
[email protected]
6208 120).
II Muudatused
1. TAT lk 1 sõnastada „TAT abikõlblikkuse periood“ järgmiselt:
„01.03.2014 – 31.03.2020“
Põhjendus: Vastavalt abikõlblikkuse perioodile.
2. TAT lk 7 allmärkustes olev viide nr 16 sõnastatakse järgmiselt:
„Justiitsministeerium (2014) Kuritegevus Eestis 2013. Kriminaalpoliitika uuringud 18.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/18._kuritegevus_
eestis_2013.pdf“
Põhjendus: praegu esitatud veebilink viidatud uuringut ei ava.
3. TAT lk 9 punkt 2.1.1. „Tugiisikuteenus“ sõnastatakse järgmiselt:
„Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanejate taasühiskonnastamise
soodustamiseks sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabaneja valmisolekut
ametiasutustega suhelda ja nende pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise
kaudu suurendatakse vanglast vabanejate sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse
enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus.
Tugiisikuteenust saama suunamine algab kuni kuus kuud enne vanglast vabanemist ja teenust
saama suunamise otsustab vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või
kriminaalhooldaja, kes kinnipeetavaga töötab. Teenust saab vanglast vabaneja hakata saama
ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma inspektorile-kontaktisikule.
Vanglast vabanejale osutatakse tugiisikuteenust kestusega kuni 18 kuud. Tugiisiku tegevus
vanglas ja vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas keskendutakse
vabaneja vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, kogukonnas tehtavad
tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk vabaneja
toetamine uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule
naasmisel. Tugiisik teeb tihedalt koostööd oma piirkonna kodanikeühenduste ja kohaliku
omavalitsusega, samuti majutusüksustega, et leida vanglast vabanejale sobilik eluase.
Tugiisiku ülesanded on:
1) koostöösuhte loomine vanglast vabanejaga ja nn hea tahte leppe sõlmimine;
2) vabanejaga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine, vanglast
vabaneja abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste
teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;
3) koostöös vabanejaga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus
esile kerkivatele muredele lahenduste leidmisel;
4) vabaneja isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine,
emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;
5) vabaneja jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabaneja oskustele ja võimetele
keskendumine);
6) koostöös vabanejaga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad,
spetsialistide võrgustik, teenusepakkujad);
7) konfidentsiaalsuse ja eetikapõhimõtete järgimine;
8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel,
hea tahte leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel;
9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide
esindajatega (sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused,
töötukassa, sotsiaalmajutusüksused jt), kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega.“
Põhjendus: Vajalik on muuta tugiisikuteenuse maksimaalset teenuse osutamise aega - kuni
18 kuud. Optimaalne teenuse aeg on 9 kuud ja suurem osa teenuse saajatest on teenusel 7-
9 kuud. TAT vahehindamise tulemused kinnitasid, et teenuse saajatest on väike osakaal
vanglast vabanejaid, kes vajavad tugiisikut pikema perioodi vältel kui 12 kuud. Sel juhul on
tavaliselt vanglast vabanejal tugiisikuga hea ja järjepidev koostöö ning teenusel on motiveeriv
ja jõustav mõju. Ent mõnel juhul võib pikem teenuse periood olla vajalik vabaneja nii öelda
pinnal hoidmiseks, so ennetamaks uute kuritegude toimepanemist, narkootikumide tarvitamist,
enesevigastamist jms.
4. TAT lk 10 punkt 2.1.1.2 „Tegevuse üldajaraam“ sõnastatakse järgmiselt:
„November 2014 – detsember 2019“
Põhjendus: TAT eesmärkide saavutamiseks on vajalik pikendada ka tugiisikuteenuse
pakkumist. Teenuse pakkujate leidmiseks korraldatakse 2018. aasta II poolaastal riigihange.
Teenuse pakkumist on vaja alustada 01.01.2019
5. TAT lk 11 punkt 2.1.2. „Nõustamisteenustega ajutine majutusteenus“ sõnastatakse
järgmiselt:
„TAT raames pakutakse vanglast vabanejatele ka nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist
majutusteenust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest1, vaid paralleelselt
on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine,
psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms, mida pakub või mida saama
suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka vabanejal endal, kes vajaduse korral
tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi Eesti Töötukassas, kohalikus omavalitsuses, tööandjate
juures jne.
Majutuskohta võimaldatakse esimeseks kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist
võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise
pikendamise eeldus on majutusüksuses vabade kohtade olemasolu ning teenuse pakkuja
peab kinnitama, et vanglast vabaneja on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke.
Teenust pakutakse erinevates Eesti piirkondades2, kus maakonna keskus teenindab
võimaluse korral lisaks linna sissekirjutusega inimestele ka maakonna teiste valdade ja linnade
sissekirjutusega kodanikke. Teenust pakkuvates piirkondades eelistatakse teenusesaajatena
vanglast vabanejaid, kes enne vangistust elasid samas piirkonnas ning kellel on seal olemas
toetav sotsiaalne võrgustik või selle loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabaneja on
teenusel mitte registrijärgses3 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, siis on soovituslik
registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu toimub vabaneja
lahkumine majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta vabaneja
majutuskulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks inimesel leitud elukoht ja
ta töötaks või õpiks. Siinjuures on esmatähtis vabanejat motiveeriv ja võimestav tugiisik, kes
vanglast vabanejale on määratud.
Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast
vabanejast, kes vajab majutusteenust ja majutusüksuses vaba koha olemasolu korral hakkab
vanglast vabaneja teenust saama. Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist
määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon asuda tööle, muu hõivatuse kinnitus selle
olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on
oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele
näitajatele (nt vanglast vabaneja on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt
vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral
võivad vähendada motivatsiooni õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude
toimepanemist ja takistada vanglast vabaneja taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja
vabaneja vahel sõlmitakse leping, kus teenuseosutaja sisekorraeeskirjadest tingitud nõuded
kirjas on. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid
pakub ajutist eluruumi ja nõustamisteenuseid neile, kes on motiveeritud kogukonda
integreeruma ja tööd otsima. Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu
kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on 1–2-kohalised toad (vajaduse ja
võimaluse korral võimaldatakse vabanejal viibida majutusüksuses koos alaealise lapsega).
1
Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanejatele, võivad soodustada
kriminaalsete võrgustike teket. Seepärast on kasulik vanglast vabanejate majutamine koos teiste sihtrühmadega või eraldi
majutuskohas neile lisaks peavarjule toetavate teenuste pakkumine.
2
Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, toimub elukoha leidmine ja selle eest tasumise toetamine
sotsiaalhoolekande seadusest lähtuvalt üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabaneja tugiisik aitab leida
elukoha üüriturult või leiab vabanejale koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi.
3
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele
Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanejatega (vt tegevus 2.2).
Eelistatud on personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleks
teadmised sotsiaal- ja tööturuteenustest, klienditööst, võlanõustamisest, ülevaade peamistest
vabanejate sihtrühma riskidest ja võimalustest, oskused vabanejaid nõustada, motiveerida ja
jõustada. Personal peab oskama välja selgitada vabaneja olukorda ja leida koostööpartnerite
abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema oskus vajaduse korral suhelda vabaneja
perekonna ja lähikondsetega.
Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanejal on tugiisik, kes alustas temaga tööd
juba enne vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusteenuse pakkuja räägivad konkreetse
vabaneja puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabaneja igakülgne toetamine, vältides
samal ajal tegevuste dubleerimist. Sealjuures on tugiisiku ülesanne aidata vanglast vabanejal
juba majutusüksusesse tulekul hakata otsima pikaajalist eluaset, kuna nõustamisteenustega
majutusteenuse saamine ei saa kesta rohkem kui kuus kuud. Kui majutusteenuse tähtaja
lähenemisel on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral
vanglast vabanejal suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada
majutusteenuse saamise järel koht sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis.“
Põhjendus: Esiteks on vajalik sõnastada teenuse saamise pikendamise võimalus, selle
eeldus ja maksimaalne periood. TAT vahehindamise tulemused kinnitasid, et kuue kuuga on
võimalik aidata vanglast vabanejal lahendada probleeme ainult osaliselt, näiteks leida töökoht,
registreerida end perearstile jms, kuid näiteks võlgade, vanglast vabanejaga kaasas käiva
stigma, terviseprobleemide tõttu on eluaseme leidmine keerulisem ja aega nõudvam. Kuna
teenuse pikendamine eeldab majutusüksuses vabu majutuskohti, siis teenuse saamist ei
pikendata kohe kuue kuu võrra, vaid pikendamist hinnatakse iga kuu. Minimeerimaks
järjekorra tekkimise riski on maksimaalne majutusteenuse periood 12 kuud.
Teiseks on vajalik kaotada teenuse pakkuja otsimisel senised maakondlikud piirid ning sellega
minimeerida piiridest tingitud asjaolust riigihanke ebaõnnestumise riski. Tartumaale ei
õnnestunud teenuse pakkujat leida kahel riigihankel ning tulemust ei andnud ka otsimine
Lõuna-Eesti piires. Märkimisväärne on see, et viimasel kahel korral oli teenuse pakkumise
takistavad teguriks kohalike elanike tugev vastuseis, mis näitab, et lisaks (maakondlikele)
piiridele võivad teenuse käivitamist mõjutada ka muud asjaolu. Kohalike elanike vastuseisuga
lõppenud Tartu ja Valga linnade näited avaldasid mõju ka teistele Eesti kohalikele
omavalitsustele ning nende suhtumine teenuse vajalikkusesse on muutunud ettevaatlikuks,
kuna ei soovita oma elanikega vastuseisu sattuda.
Kuna nõudlus majutuskohtade järele on suurem kui hetkel kolmelt teenuse pakkujalt tellitavate
majutuskohtade arv, on uuel hankeperioodil oluline mahtu suurendada. Eesmärk on kuulutada
välja riigihange majutusteenuse pakkuja leidmiseks määramata maakonnapiire. Ühtlasi annab
see võimaluse osaleda riigihankel enamatel potentsiaalselt huvitatud teenuse pakkujatel.
6. TAT lk 12 punkt 2.1.2.2 „Tegevuse üldajaraam“ sõnastatakse järgmiselt:
„Detsember 2014 – detsember 2019“
Põhjendus: TAT eesmärkide saavutamiseks on vajalik pikendada majutusteenuse pakkumist,
sealjuures suurendades tellitavate majutuskohtade arvu. Teenuse pakkujate leidmiseks
korraldatakse 2018. aasta II poolaastal riigihange. Teenuse pakkumist on vaja alustada
01.03.2019.
7. TAT lk 13 punkt 2.2.2 „Tegevuse üldajaraam“ sõnastatakse järgmiselt:
„Veebruar 2015 – detsember 2019“
Põhjendus: Uuel hankeperioodil tekib vajadus korraldada majutusteenuse personalile sisuline
koolitus, et neil oleksid vajalikud teadmised sihtrühmast, neile pakutavatest võimalustest ja
takistustest toimetuleku saavutamisel. Samal ajal jätkatakse eri osapoolte ühiste koolituste ja
vanglates teabepäevade korraldamist, mille eesmärk on arendada koostööd ja tagada
kinnipeetavatele teenuste tutvustamine ja suunamine teenust saama.
8. TAT lk 14 punkt 2.3 „Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine“ sõnastatakse
järgmiselt:
„Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja
majutusteenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Uuringu tulemused on aluseks
rahastamisskeemile, et teenuse tulemuslikkuse korral (väheneb vanglast vabanejate
retsidiivsus ning paraneb toimetulek ja tööhõive) riigi, kohalike omavalitsuste,
teenuseosutajate ja -saajate koostöös teenust võimalikult kuluefektiivselt edasi rahastada.
Oluline on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte
rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuring annab teavet teenuse kvaliteedi
parandamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks. Tugiisikuteenust saama suunatud ja
vabatahtlikult teenust saama tulnud vanglast vabanejatelt küsitakse luba nendega teenuse
saamise järel ühendust võtta, et neid uuringu tarbeks küsitleda või intervjueerida. Uuringusse
kaasatakse teenust saanud endised kinnipeetavad (sh nii edukalt kui edutult teenust saamast
lahkunud), majutusüksustes vanglast vabanejatele toetavaid teenuseid pakkunud personal,
teenusega seotud kohalikud omavalitsused (nii majutusteenuse osutajad kui ka need
omavalitsused, kelle sissekirjutusega inimesed on teenust saanud), vanglapersonal,
kriminaalhooldajad, tugiisikuteenuse osutaja, tugiisikud ning teenusega seotud riigiasutused,
sh Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa. Uuring tehakse TAT
abikõlblikkuse perioodi lõpuks.
Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse igal aastal tegevuse tulemuslikkust statistiliste
andmete abil (teenust saama ja tööturule jõudmine; retsidiivsus) ja vajaduse korral tehakse
sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.“
Põhjendus: vajalik on selgemalt sõnastada ja eristada TAT hindamise uuring ja iga-aastane
tulemuste seire. Kinnitatud TAT-s on väljundnäitajaks 1, mis tähendab TAT abikõlblikkuse
perioodi lõpuks ühe mahukama uuringu tegemist. Iga-aastane tulemuslikkuse hindamine on
eeskätt tulemuste statistiline seire, mis annab jooksvat tagasisidet isikute teenuse saamise,
tööturul osalemise ja retsidiivsuse kohta.
9. TAT lk 14 punkt 2.3.2 „Tegevuse üldajaraam“ sõnastatakse järgmiselt:
„Jaanuar 2015 – detsember 2019“
Põhjendus: TAT hindamise läbiviimise aeg on vajalik viia abikõlblikkuse perioodiga
vastavusse.
10. TAT lk 15–16 punkt 3 „Näitajad“ sõnastatakse järgmiselt:
„
Praegune
Sihttase Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tase Selgitus
(2020) (2023)
(2013)
Hoolekandeteenuste4 Programm aitab
Rakenduskava
saajate arv (TAT p-d 0 7300 10 100 osaliselt näitajat
väljundnäitajad
2.1, 2.2, 2.3) täita
4
Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava
meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele.
TAT
spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus
väljundnäitajad
Vanglast vabanejale panustab
Väljundnäitaja suunatud tugiteenuste 0 900 900 rakenduskava
saajate arv väljundnäitajasse
Sh majutusteenust
Väljundnäitaja 0 252 252
saanud inimeste arv
Tegevus 2.2. Koolitus
Koolitustel osalenute
Väljundnäitaja 0 130 130
arv
Tegevus 2.3.
Tugiteenuse TAT
hindamine
Läbiviidud hindamiste
Väljundnäitaja 0 0 1
arv
TAT
spetsiifilised
Tegevus 2.1. Tugiteenus
tulemusnäitaja
d5
Osalejad, kes 1 kuu
pärast vanglast panustab
Tulemusnäitaja6 vabanenutele suunatud 47%7 75% 75% rakenduskava
tugiteenuse saamist on tulemusnäitajasse
tööturul
Tugiteenust saanud
vanglast vabanejate
osakaal kõikide
Tulemusnäitaja8 teenusesaajate hulgas, N/A 30% 30%
kes on 1 kuu pärast
teenuselt lahkumist
tööhõives
Tugiteenust saanud
vanglast vabanejate
osakaal kõikide
teenusesaajate hulgas,
Tulemusnäitaja 55%9 70% 70%
keda aasta pärast
vanglast vabanemist ei
ole kahtlustatavana üle
kuulatud.
“
Põhjendus: muudetakse sihttasemeid: tugiteenuse saajad ja koolitustel osalenud. Arvestades
senist sihttaseme saavutamise tulemust, suurendatakse tugiteenuse saajate arvu 700-lt
5
Mõõtmine toimub 1 kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa.
6
Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda
on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud
kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaadeldud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast vabanenutest.
Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud
inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks
suunanud.
7
Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta
andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase.
8
Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanejate tööhõive kohta käivaid
andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel hakatakse vastavaid andmeid koguma.
9
Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda ei ole aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud.
Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta.
(aastaks 2020) 900-le. Tulenevalt majutusteenuse hilisemast käivitumisest jääb saajate arv
aastaks 2020 samale tasemele ehk 252. Koolituses osalenute arvu suurendatakse 100-lt
(aastaks 2020) 130-le.
11. TAT lk 28 p 7.5.9 sõnastatakse järgmiselt:
„Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.“
Põhjendus: Parandatakse viide õigele punktile.
EELNÕU
16.08.2018
MINISTRI KÄSKKIRI
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 10. detsembri 2014. a käskkirja nr
228 „Tugiteenus vanglast vabanejale“
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 228
kinnitatud „Tugiteenus vanglast vabanejale“ toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja
haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised
muudatused:
§ 1. Teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. detsembri 2014. a käskkirjaga
nr 228 kinnitatud „Tugiteenus vanglast vabanejale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimustes järgmised muudatused:
1. muudan TATi abikõlblikkuse perioodi ja sõnastan järgmiselt:
„01.03.2014 – 31.03.2020“;
2. muudan lk 7 allmärkustes olevat viidet nr 16 ja sõnastan järgmiselt:
„Justiitsministeerium (2014) Kuritegevus Eestis 2013. Kriminaalpoliitika uuringud 18.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/18._kuritegevus_
eestis_2013.pdf“;
3. muudan punkti 2.1.1 ja sõnastan järgmiselt:
„Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanejate taasühiskonnastamise
soodustamiseks sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabaneja valmisolekut
ametiasutustega suhelda ja nende pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise
kaudu suurendatakse vanglast vabanejate sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse
enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus.
Tugiisikuteenust saama suunamine algab kuni kuus kuud enne vanglast vabanemist ja teenust
saama suunamise otsustab vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või
kriminaalhooldaja, kes kinnipeetavaga töötab. Teenust saab vanglast vabaneja hakata saama
ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma inspektorile-kontaktisikule.
Vanglast vabanejale osutatakse tugiisikuteenust kestusega kuni 18 kuud. Tugiisiku tegevus
vanglas ja vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas keskendutakse
vabaneja vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, kogukonnas tehtavad
tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk vabaneja
toetamine uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule
naasmisel. Tugiisik teeb tihedalt koostööd oma piirkonna kodanikeühenduste ja kohaliku
omavalitsusega, samuti majutusüksustega, et leida vanglast vabanejale sobilik eluase.
2
Tugiisiku ülesanded on:
1) koostöösuhte loomine vanglast vabanejaga ja nn hea tahte leppe sõlmimine;
2) vabanejaga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine,
vanglast vabaneja abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste
täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;
3) koostöös vabanejaga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine
igapäevaelus esile kerkivatele muredele lahenduste leidmisel;
4) vabaneja isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine,
motiveerimine, emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;
5) vabaneja jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabaneja oskustele ja võimetele
keskendumine);
6) koostöös vabanejaga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad,
spetsialistide võrgustik, teenusepakkujad);
7) konfidentsiaalsuse ja eetikapõhimõtete järgimine;
8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja
möödumisel, hea tahte leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel;
9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja
organisatsioonide esindajatega (sõltuvusraviasutused, tugigrupid,
nõustamiskeskused, haridusasutused, töötukassa, sotsiaalmajutusüksused jt),
kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega.“;
4. muudan punkti 2.1.1.2 ja sõnastan järgmiselt:
November 2014 – detsember 2019“;
5. muudan punkti 2.1.2 ja sõnastan järgmiselt:
„TAT raames pakutakse vanglast vabanejatele ka nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist
majutusteenust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest1, vaid paralleelselt
on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine,
psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms, mida pakub või mida saama
suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka vabanejal endal, kes vajaduse korral
tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi Eesti Töötukassas, kohalikus omavalitsuses, tööandjate
juures jne.
Majutuskohta võimaldatakse esimeseks kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist
võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise
pikendamise eeldus on majutusüksuses vabade kohtade olemasolu ning teenuse pakkuja
peab kinnitama, et vanglast vabaneja on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke.
Teenust pakutakse erinevates Eesti piirkondades2, kus maakonna keskus teenindab
võimaluse korral lisaks linna sissekirjutusega inimestele ka maakonna teiste valdade ja linnade
sissekirjutusega kodanikke. Teenust pakkuvates piirkondades eelistatakse teenusesaajatena
vanglast vabanejaid, kes enne vangistust elasid samas piirkonnas ning kellel on seal olemas
toetav sotsiaalne võrgustik või selle loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabaneja on
teenusel mitte registrijärgses3 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, siis on soovituslik
registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu toimub vabaneja
lahkumine majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta vabaneja
majutuskulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks inimesel leitud elukoht ja
ta töötaks või õpiks. Siinjuures on esmatähtis vabanejat motiveeriv ja võimestav tugiisik, kes
vanglast vabanejale on määratud.
1
Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanejatele, võivad soodustada
kriminaalsete võrgustike teket. Seepärast on kasulik vanglast vabanejate majutamine koos teiste sihtrühmadega või eraldi
majutuskohas neile lisaks peavarjule toetavate teenuste pakkumine.
2
Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, toimub elukoha leidmine ja selle eest tasumise toetamine
sotsiaalhoolekande seadusest lähtuvalt üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabaneja tugiisik aitab leida
elukoha üüriturult või leiab vabanejale koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi.
3
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele
3
Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast
vabanejast, kes vajab majutusteenust ja majutusüksuses vaba koha olemasolu korral hakkab
vanglast vabaneja teenust saama. Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist
määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon asuda tööle, muu hõivatuse kinnitus selle
olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on
oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele
näitajatele (nt vanglast vabaneja on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt
vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral
võivad vähendada motivatsiooni õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude
toimepanemist ja takistada vanglast vabaneja taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja
vabaneja vahel sõlmitakse leping, kus teenuseosutaja sisekorraeeskirjadest tingitud nõuded
kirjas on. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid
pakub ajutist eluruumi ja nõustamisteenuseid neile, kes on motiveeritud kogukonda
integreeruma ja tööd otsima. Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu
kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on 1–2-kohalised toad (vajaduse ja
võimaluse korral võimaldatakse vabanejal viibida majutusüksuses koos alaealise lapsega).
Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanejatega (vt tegevus 2.2).
Eelistatud on personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleks
teadmised sotsiaal- ja tööturuteenustest, klienditööst, võlanõustamisest, ülevaade peamistest
vabanejate sihtrühma riskidest ja võimalustest, oskused vabanejaid nõustada, motiveerida ja
jõustada. Personal peab oskama välja selgitada vabaneja olukorda ja leida koostööpartnerite
abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema oskus vajaduse korral suhelda vabaneja
perekonna ja lähikondsetega.
Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanejal on tugiisik, kes alustas temaga tööd
juba enne vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusteenuse pakkuja räägivad konkreetse
vabaneja puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabaneja igakülgne toetamine, vältides
samal ajal tegevuste dubleerimist. Sealjuures on tugiisiku ülesanne aidata vanglast vabanejal
juba majutusüksusesse tulekul hakata otsima pikaajalist eluaset, kuna nõustamisteenustega
majutusteenuse saamine ei saa kesta rohkem kui kuus kuud. Kui majutusteenuse tähtaja
lähenemisel on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral
vanglast vabanejal suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada
majutusteenuse saamise järel koht sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis.“;
6. muudan punkti 2.1.2.2 ja sõnastan järgmiselt:
„Veebruar 2015 – detsember 2019“;
7. muudan punkti 2.3 ja sõnastan järgmiselt:
„Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja
majutusteenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Uuringu tulemused on aluseks
rahastamisskeemile, et teenuse tulemuslikkuse korral (väheneb vanglast vabanejate
retsidiivsus ning paraneb toimetulek ja tööhõive) riigi, kohalike omavalitsuste,
teenuseosutajate ja -saajate koostöös teenust võimalikult kuluefektiivselt edasi rahastada.
Oluline on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte
rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega. Uuring annab teavet teenuse kvaliteedi
parandamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks. Tugiisikuteenust saama suunatud ja
vabatahtlikult teenust saama tulnud vanglast vabanejatelt küsitakse luba nendega teenuse
saamise järel ühendust võtta, et neid uuringu tarbeks küsitleda või intervjueerida. Uuringusse
kaasatakse teenust saanud endised kinnipeetavad (sh nii edukalt kui edutult teenust saamast
lahkunud), majutusüksustes vanglast vabanejatele toetavaid teenuseid pakkunud personal,
teenusega seotud kohalikud omavalitsused (nii majutusteenuse osutajad kui ka need
omavalitsused, kelle sissekirjutusega inimesed on teenust saanud), vanglapersonal,
kriminaalhooldajad, tugiisikuteenuse osutaja, tugiisikud ning teenusega seotud riigiasutused,
sh Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa. Uuring tehakse TAT
abikõlblikkuse perioodi lõpuks.;
4
Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse igal aastal tegevuse tulemuslikkust statistiliste
andmete abil (teenust saama ja tööturule jõudmine; retsidiivsus) ja vajaduse korral tehakse
sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.“
8. muudan punkti 2.3.2 ja sõnastan järgmiselt:
„Veebruar 2015 – detsember 2019“;
9. muudan punkti 3 ja sõnastan järgmiselt:
Praegune
Sihttase Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tase Selgitus
(2020) (2023)
(2013)
Hoolekandeteenuste4 Programm aitab
Rakenduskava
saajate arv (TAT p-d 0 7300 10 100 osaliselt näitajat
väljundnäitajad
2.1, 2.2, 2.3) täita
TAT
spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus
väljundnäitajad
Vanglast vabanejale panustab
Väljundnäitaja suunatud tugiteenuste 0 900 900 rakenduskava
saajate arv väljundnäitajasse
Sh majutusteenust
Väljundnäitaja 0 252 252
saanud inimeste arv
Tegevus 2.2. Koolitus
Koolitustel osalenute
Väljundnäitaja 0 130 130
arv
Tegevus 2.3.
Tugiteenuse TAT
hindamine
Läbiviidud hindamiste
Väljundnäitaja 0 0 1
arv
TAT
spetsiifilised
Tegevus 2.1. Tugiteenus
tulemusnäitaja
d5
Osalejad, kes 1 kuu
pärast vanglast panustab
Tulemusnäitaja6 vabanenutele suunatud 47%7 75% 75% rakenduskava
tugiteenuse saamist on tulemusnäitajasse
tööturul
Tugiteenust saanud
vanglast vabanejate
Tulemusnäitaja8 osakaal kõikide N/A 30% 30%
teenusesaajate hulgas,
kes on 1 kuu pärast
4
Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava
meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele.
5
Mõõtmine toimub 1 kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa.
6
Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda
on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud
kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaadeldud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast vabanenutest.
Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud
inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks
suunanud.
7
Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta
andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase.
8
Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanejate tööhõive kohta käivaid
andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel hakatakse vastavaid andmeid koguma.
5
teenuselt lahkumist
tööhõives
Tugiteenust saanud
vanglast vabanejate
osakaal kõikide
teenusesaajate hulgas,
Tulemusnäitaja 55%9 70% 70%
keda aasta pärast
vanglast vabanemist ei
ole kahtlustatavana üle
kuulatud.
10. muudan punkti 7.5.9 ja sõnastan järgmiselt:
„Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.“;
§ 2 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. detsembri 2014. a käskkirjaga
nr 228 kinnitatud „Tugiteenus vanglast vabanejale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste lisade asendamine:
1. asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2018 –
31.12.2018“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.01.2018 – 31.12.2018“;
2. asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“ käesoleva käskkirja lisa 1
vormiga B „TAT eelarve kulukohtade lõikes“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister
9
Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda ei ole aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud.
Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0884 - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10. detsembri 2014. a käskkirja nr 228 „Tugiteenus vanglast vabanejale“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.09.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c96746-3827-4567-af06-9c35a9ea8da3
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60c96746-3827-4567-af06-9c35a9ea8da3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main