Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0869 - Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.09.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86d75681-068f-4e52-9e96-1ca56edd90a9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86d75681-068f-4e52-9e96-1ca56edd90a9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 24.08.2018 nr 1-4/18/5498 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu ja palume Teie kooskõlastust 3. septembriks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Annemari Vene 55 655 707, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 15.08.2018 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõike 2 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „ja inspektsioonid“; 2) paragrahvi 61 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 10514 järgmises sõnastuses: „§ 10514. Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise korraldamine (1) Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon korraldatakse ümber ning ühendatakse Keskkonnaametiks alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Keskkonnaministeerium. (2) Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistust alates 2019. aasta 1. jaanuarist Keskkonnaameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. (3) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnainspektsioon, loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Keskkonnaamet. (4) Alates 2019. aasta 1. jaanuarist loetakse kehtivates määrustes kuni vastava muudatuse tegemiseni hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril sõna „Keskkonnainspektsioon“ asendatuks sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes.“. § 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Keskkonnaamet tuvastab käesoleva seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise, määrab ta lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks.“; 3) paragrahvi 71 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Keskkonnainspektsioonile ja“; 4) paragrahvi 71 lõikes 7 asendatakse sõnad „Keskkonnainspektsioon koostöös Keskkonnaametiga“ sõnaga „Keskkonnaamet“; 1 5) paragrahvi 102 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsiooni“; 6) paragrahvi 102 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama Keskkonnaametile õhusaasteloa andmiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.“; 7) paragrahvi 103 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Keskkonnainspektsioonile ja“; 8) paragrahvi 103 lõikes 3 asendatakse sõnad „ja Keskkonnainspektsioon esitavad“ sõnaga „esitab“. § 3. Biotsiidiseaduse muutmine Biotsiidiseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 4. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 130 lõikes 5 ja § 141 punktis 3 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 5. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“; 2) paragrahvi 105 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, Keskkonnainspektsioon “; 3) paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 6. Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmine Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse §-des 18 ja 182 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 7. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmine Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 8. Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. 2 § 9. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 10. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 11. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine Kalandusturu korraldamise seaduse § 50 lõike 6 punktis 2 ja §-s 57 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 12. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 31 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsiooni“. § 13. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi keskkonnakaitseinspektor on Keskkonnaameti ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga.“. § 14. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Keskkonnaametit, kui otsustajaks ei ole Keskkonnaamet;“; 2) paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 15. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. 3 § 16. Keskkonnaseire seaduse muutmine Keskkonnaseire seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvist 14 jäetakse välja sõnad „Keskkonnainspektsioonile ja“. § 17. Keskkonnavastutuse seaduse muutmine 1) paragrahvi 9 lõigetest 1 ja 4 jäetakse välja sõnad „või Keskkonnainspektsiooni“; 2) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 18. Kiirgusseaduse muutmine Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvist 25 jäetakse välja sõnad „Keskkonnainspektsiooni ja“; 3) paragrahvi 30 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, Keskkonnainspektsioon“. § 19. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 lõikes 3 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 20. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 351 lõikes 3 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 21. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 22. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 22 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning Keskkonnainspektsiooni teavitamine avastatud õigusrikkumistest“; 4 3) paragrahvi 55 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või Keskkonnainspektsioonile“. § 23. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 24. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Loa andja teavitab loa kehtetuks tunnistamisest uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust, Maa-ametit ja Keskkonnaministeeriumi.“; 3) paragrahvi 70 lõikest 3 ja § 71 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, Keskkonnainspektsiooni“; 4) paragrahvi 107 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 25. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 26. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 651 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.“; 3) paragrahvi 651 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 652 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 27. Pakendiseaduse muutmine Pakendiseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 28. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. 5 § 29. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 30. Tuleohutuse seaduse muutmine Tuleohutuse seaduse § 38 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 31. Tööstusheite seaduse muutmine Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 18 lõike 1 punktidest 1 ja 3 jäetakse välja sõnad „Keskkonnainspektsiooni ja“; 3) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui loa nõuete rikkumine võib kaasa tuua vahetu ja olulise ebasoodsa mõju keskkonnale ja inimese tervisele, peatab Keskkonnaamet käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevuse, kuni käitaja tegevus vastab loa nõuetele.“; 4) paragrahvi 52 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsioonile“; 5) paragrahvi 54 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „või Keskkonnainspektsioonile“; 6) paragrahvi 55 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsioon“; 7) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või Keskkonnainspektsiooni“; 8) paragrahvi 55 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsioonile“; 9) paragrahvi 59 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsiooni“; 10) paragrahvi 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käitaja on kohustatud esitama Keskkonnaametile tema nõudmisel kompleksloa andmiseks, muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks, kompleksloa nõuete läbivaatamiseks või keskkonnaalase kontrolli teostamiseks vajalikud andmed.“; 11) paragrahvi 78 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsiooni“; 12) paragrahvi 83 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, Keskkonnainspektsiooni“; 13) paragrahvist 150 jäetakse välja sõnad „ja Keskkonnainspektsioonile“; 14) paragrahvi 155 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 157 lõikes 1 asendatakse sõnad „Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametit kaasates“ sõnaga „Keskkonnaamet“. 6 § 32. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 33. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2617 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaamet võib kaasata kahju hindamisele eksperte.“; 3) paragrahvi 394 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnaamet, Terviseamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.“; 4) paragrahvi 394 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 395 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 34. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“. § 35. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses asendatakse läbivalt sõna „Keskkonnainspektsioon“ sõnaga „Keskkonnaamet“ vastavas käändes. § 36. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub üldises korras. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 7  Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) ja teiste seaduste muutmise seadusega (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 34 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (edaspidi KeA) ja Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI). KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis (2016)1. KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis. KeA ja KKI põhiülesanded kattuvad osaliselt. KeA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda vastava valdkonna õigusaktide väljatöötamises. KKI ülesandeks on järelevalve looduskeskkonna ja - varade kasutamise üle, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väär- kui 2011. aastast ka kuritegusid. Mitmes valdkonnas (kompleksloa nõuete täitmise kontroll, keskkonnavastutuse kohaldamine, ohtlike jäätmete vedu) on järelevalvefunktsiooni täitmine eri asutuste vahel killustatud. Tegemist ei ole otseselt funktsioonide dubleerimisega, vaid ühe funktsiooni täitmisse on erinevatel õiguslikel alusel ja tööülesannete jaotuse kaudu kaasatud nii KeA kui ka KKI. Kahe asutuse liitmine väldib tööülesannete killustamist, vähendab halduskoormust ning liitmise tulemusel tekkiv sünergia võimaldab tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ressursse ja pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Valitsusasutused ühendatakse 2019. aasta 1. jaanuarist. Selleks tuleb seadus vastu võtta hiljemalt 2018. aasta novembris. Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule ühinemisega seonduvad tegevused, sealhulgas KeA uue põhimääruse, struktuuri ja koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, lahendatakse eelarvega seotud küsimused ning alustatakse muudetavate seaduste alusel kehtestatud määruste muutmist. 1 Ettepanek: otstarbekas oleks läbi viia keskkonna valdkonna funktsionaalne analüüs ning kaaluda Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaagentuuri ühendamist ning ülesannete jaotuse üle vaatamist (sh Keskkonnaministeerium, Maa-amet, loodav riiklik geoloogiateenistus). Analüüsi alusel tuleks Keskkonnaministeeriumil valmistada koostoos Rahandusministeeriumiga ette ettepanekud keskkonnavaldkonna rakenduslike ülesannete täitmise paremaks korraldamiseks (Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaagentuuri võimalik ühendamine), (lk 396). 1 Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust ja olemust. Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindab KKI, loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks KeA. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi kantsleri nõunik Rainis Uiga (tel: 776 2412; e-post: [email protected]), Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel (e-post: [email protected]; 626 2825) ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (e-post: [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ja õigusosakonna nõunik Annemari Vene. Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel: 626 2953, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse VVSi, on seaduse vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. KKI ja KeA ühendamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 punktiga 3.3, mis sätestab: „Vähendame riigivalitsemise kulusid, et tõsta säästlikkust ja läbipaistvust. Taotleme riigivalitsemise dubleerimise vähendamist.“. Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: - Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 28.12.2017, 19); - atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 26.06.2018, 26); - biotsiidiseadus (RT I, 30.12.2015, 10); - ehitusseadustik (RT I, 31.05.2018, 37); - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.07.2017, 63); - geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus (RT I, 12.07.2014, 44); - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus (RT I, 01.09.2015, 4); - jahiseadus (RT I, 09.03.2018, 14); - jäätmeseadus (RT I, 04.07.2017, 43); - kalapüügiseadus (RT I, 09.11.2017, 3); - kalandusturu korraldamise seadus (RT I, 10.11.2017, 8); - kemikaaliseadus (RT I, 10.11.2015, 2); - keskkonnajärelevalve seadus (RT I, 14.03.2014, 49); - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 04.07.2017, 45); - keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 26.06.2018, 12); - keskkonnaseire seadus (RT I, 29.06.2018, 14); - keskkonnavastutuse seadus (RT I, 10.11.2016, 8); - kiirgusseadus (RT I, 26.06.2018, 10); - kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 04.07.2017, 22); - korrakaitseseadus (RT I, 09.03.2018, 15); - kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 31.05.2018, 23); - looduskaitseseadus (RT I, 26.01.2018, 10); 2 - loomakaitseseadus (RT I, 28.12.2017, 23); - maapõueseadus (RT I, 25.05.2018, 8); - meresõiduohutuse seadus (RT I, 05.04.2016, 3); - metsaseadus (RT I, 31.05.2018, 38); - pakendiseadus (RT I, 07.04.2017, 3); - sadamaseadus (RT I, 22.05.2018, 11); - toote nõuetele vastavuse seadus (RT I, 21.06.2017, 8); - tuleohutuse seadus (RT I, 31.05.2018, 10); - tööstusheite seadus (RT I, 04.07.2017, 49); - vedelkütuse seadus (RT I, 03.04.2018, 11); - veeseadus (RT I, 04.07.2017, 52); - väärteomenetluse seadustik (RT I, 31.05.2018, 4); - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 01.07.2017, 23). Muutmisel on aluseks võetud seaduste redaktsioonid, mis on eelnõu koostamise aja andmetel jõus 2019. aasta 1. jaanuari seisuga. 2. Seaduse eesmärk 2016. aastal2 analüüsiti kõikide ministeeriumite haldusala funktsioone ja ülesandeid ning Keskkonnaministeeriumile anti muu hulgas soovitus kaaluda keskkonnaasutuste KeA, KKI ja Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) liitmist. Keskkonnaministeeriumi haldusala ümberkorraldust analüüsiti põhjalikult 2008. aastal, kui loodi Keskkonnaamet. Ühe alternatiivina kaaluti KKI ühendamist loodava KeAga. Liiga radikaalse muudatuse riskide maandamiseks jäeti asutused tookord ühendamata. Praegu näeme suuremat vajadust ja valmisolekut KeA ja KKI ühendamiseks, KAURi võimalikuks liitmiseks on vajalik põhjalikum eeltöö. KeA ja KKI ühendamise algatamise tagamaad tulenevadki ühelt poolt eelnimetatud analüüsidest ning teisalt riigireformi eesmärkidest. Riigivalitsemise reformil on kolm peamist eesmärki: 1) kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused on kättesaadavad kogu Eestis; 2) ettevõtjate ja elanike suhtlemine riigiga on lihtsam; 3) riigiasutused on avatumad ja riigi sisemine töökorraldus on tõhus ja riigile jõukohane. Nendest üldeesmärkidest ja asutuste arenguvajadusest on kantud ka KeA ja KKI ühendamine. Eelnimetatud analüüside ja erinevate arutelude alusel on välja selgitatud hetkeolukorra probleemid, millest antakse siin ülevaade. KeA ja KKI funktsioonid haakuvad omavahel, samas ei võimalda organisatsiooniline lahutatus ning sellest tingitud efektiivsete koordineerimismehhanismide puudus alati omavahel seotud ülesannete kooskõlalist ja ühetaolist täitmist, mistõttu on keskkonnaseaduse kohaldamine ebaühtlane ja sageli vähetõhus. See raskendab keskkonnavaldkonna strateegiliste eesmärkide saavutamist ning ei suuna piisavalt elanikke ja ettevõtjaid seadusekuulekalt käituma. KKI kontrollib KeA antud lubade alusel toimuvat tegevust. Kuna arusaamad kvaliteetsest keskkonnaloast on teatud juhtudel erinevad, raskendab see järelevalvet. Lisaks sellele osalevad 2 Riigiülesannete analüüs (Rahandusministeerium, mai 2016). 3 keskkonnaseisundi taastamisega seotud rikkumise menetluses sageli nii KeA kui ka KKI, mis ei ole arusaadav rikkujale ega muudele isikutele. Mitmes valdkonnas (kompleksloa nõuete täitmise kontroll, keskkonnavastutuse kohaldamine, ohtlike jäätmete vedu) on järelevalvefunktsiooni täitmine eri asutuste vahel killustatud, ühe funktsiooni täitmisse on erinevatel õiguslikel alusel ja tööülesannete jaotuse kaudu kaasatud nii KeA kui ka KKI. Samuti kattuvad KKI ja KeA rollid osaliselt kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel, mis ei hõlbusta kriisijuhtumite lahendamist. Kriisi- ja teiste kiiret lahendust nõudvate juhtumite korral ei tarvitse sündmuskohale esimesena jõudev KKI inspektor olla olukorra hindamiseks piisavalt pädev, kuid KeA spetsialist ei pruugi olla kättesaadav 24/7. Ühendasutuses on pädeva töötaja kättesaadavus ja info liikumine paremini korraldatav. Ühendasutusel on ööpäevaringne valmisolek ning sellisel juhul on võimalik näiteks korraldada paremini abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma abistamist. KKI ja KeA reageerimisvalmiduse erinevuse tõttu on ka avariilise reostuse kõrvaldamise küsimus lahendatud praegu ebaühtlaselt – väiksemate juhtumite korral on selle korraldamine kokkuleppeliselt jäetud KKI-le, suuremate korral KeAle. Asutuste ühendamine võimaldaks ka seda funktsiooni efektiivsemalt täita. Asutuste eelarvevõimalused töötajate palga tõstmiseks on end ammendanud. Asutused on teinud palgapositsiooni parandamiseks mitmeid pingutusi, kuid sellele vaatamata on asutuste töötasu konkurentsivõime võrreldes avaliku teenistuse võrdlusgruppidega kesine ja näitamas langustrendi. Erasektoriga ei suudeta konkureerida ning tööjõu voolavus on suur, mis pärsib kvaliteetse teenuse osutamist. Mõlemad asutused vajavad oma ülesannete täitmiseks samasuguseid transpordivahendeid (sõiduautod, maastikuautod, veesõidukid, erivahendid) ning esineb olukordi, kus need seisavad kasutamata. Kahe asutuse transpordivahendite ühiskasutuse korraldamine on keeruline, ühendasutuse loomine annaks selleks paremad võimalused ning võimaldaks seega ressursse optimaalsemalt kasutada. Keskkonnaministeerium on eelanalüüside ja erinevate arutelude põhjal jõudnud järeldusele, et praeguseks välja selgitatud probleemide lahendamiseks ja asutuste jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja KeA ja KKI ühendada. Ühendamisega luuakse head eeldused selleks, et viia pikemaajalised eesmärgid ellu järk- järgult. KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemajalises perspektiivis. Järgmisena analüüsitakse KeA ja KKI ühendamise eesmärki detailsemalt. Keskkonnavaldkonna rakenduslike ülesannete täitmise ühtsus ja selgus tõhustab riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas. Asutus muutub tugevamaks, kuna kahe asutuse töötajate oskused ja teadmised ühendatakse. Keskkonnavaldkonna spetsialistide koondamine ühte asutusse aitab asutuste ühendamisel 4 tekkiva sünergia tulemusena parandada tervikuna KeA kui ühendasutuse kompetentsi ning muudab ameti seega tõhusamaks koostööpartneriks klientidele ja teistele riigiasutusele. Suure osa keskkonnavaldkonna rakenduslike ülesannete koondamine ühte asutusse võimaldab klientidel ja teistel riigiasutustel lihtsamalt leida isik, kelle poole probleemide lahendamiseks või erinevate küsimuste arutamiseks pöörduda. Ühendasutuses on kompetentse töötaja kättesaadavus ja info liikumine paremini korraldatav. See tagab probleemide kiirema lahendamise. Ressursside jagamise paindlikkus võimaldab kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. KeA ja KKI ühendamisel on võimalik vähendada tugiteenuste ja juhtimisega kaasnevat kulu ja suunata ressursse põhitegevusse. Protsesside tervikjuhtimisega ning ülekandekulude vähendamisega (mittevajalike toimingute kaotamine; hoitakse kokku aega ja energiat asutuste vahel suhtlemisbarjääride ületamise ja tehniliste üksikasjade lahendamise arvelt) on võimalik ressursse tõhusamalt kasutada. Näiteks transpordivahendite ühiskasutuse tagamine on esimene võimalus transpordikulude optimeerimiseks. Tugifunktsioonide liitmine võimaldab luua ühendasutuses pädevad tugiosakonnad, mis oleksid Keskkonnaministeeriumile võimekaks partneriks kõikides tugifunktsioonides (personal, õigus, haldus jne). Asutuste ühendamine loob head eeldused elanikele ja ettevõtetele kvaliteetsemate teenuste pakkumiseks. - Ühest asutusest edastatakse kliendile samad seisukohad ja tõlgendused. Ühes asutuses on võimalik paremini (operatiivsemalt) ühiseid seisukohti kujundada. - Üks ja terviklik protsess keskkonnaküsimustes, kus loa andja juba algusest peale arvestab järelevalve vajaduste ja võimalustega, mis tagab tõhusama järelevalveteenuse. - Kiirem tegutsemine kriisisituatsioonides (24/7 valve) – üks asutus suudab paremini mobiliseerida ressursse ja tagada parema info liikumise. Seaduseelnõu jaoks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. Seaduseelnõu kontseptsiooni ei koostatud, kuna eelnõu sisul ei ole Eesti õiguskorras põhimõttelist tähendust. Samuti ei tehta keskkonnavaldkonna regulatsioonis sisulisi muudatusi, muudatused on seotud kahe Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse ühendamisega. Samal põhjusel ei koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb sätetest, mille eesmärk on võimaldada ühendada KeA ja KKI. Eelnõukohases seaduses on 36 paragrahvi, milles nähakse ette 35 seaduse muutmine. Ühendasutus liidab KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima ja edaspidi täidab neid ühendasutusena KeA. Seega seisnevad seadustes tehtavad muudatused üldjuhul vaid sõna Keskkonnainspektsioon asendamises sõnaga Keskkonnaamet või on tegemist asutuste pädevuste liitmisega seotud normitehniliste muudatustega. Sätetes, kus on viide nii KeAle kui ka KKI-le, jäetakse välja viide KKI-le. Kui samal ajal viidatakse loa andjale (kelleks on KeA) ja KKI-le, on üldjuhul jäetud viide vaid loa andjale, kuna enam pole vaja eristada KeA kui loa andja ja KeA kui 5 järelevalveorgani funktsioone. Kui sättes on KeA kui järelevalveorgani funktsioone eraldi rõhutatud, on viide loa andjale asendatud viitega Keskkonnaametile (nt § 2 punkt 6). Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust. Punktidega 1 ja 2 muudetakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste loetelu ja jäetakse sellest välja KKI. Punktiga 3 täiendatakse Vabariigi Valitsuse seadust §-ga 10514 ja kehtestatakse KeA ja KKI ühendamise korraldamise alused. KeA ja KKI korraldatakse ümber ning ühendatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Ühendasutuse nimeks jääb Keskkonnaamet. Inspektsioon ja amet on mõlemad valitsusasutused. Vabariigi Valitsuse seaduse § 70 lõike 1 kohaselt on amet seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Paragrahvi 71 lõike 1 kohaselt on inspektsioon seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Seega on seaduse mõttes ainukeseks erisuseks põhiülesannetes ameti täiendav juhtimisfunktsioon. Rahandusministeeriumi tellitud projekti „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika“ lõpparuandes on märgitud, et inspektsiooni kui eraldiseisva asutuse tüübi roll hakkab kaduma, kuna samu ülesandeid täidavad ametid, mille vorm võimaldab erinevaid funktsioone (järelevalve, ennetustegevus, nõustamine, 3 poliitikakujundamine) enam integreerida . Aruandes sedastatakse: „Varasemalt lähtuti teesist, et kui ametid tegelevad valdkonna kitsama juhtimisega, siis inspektsioonide roll on riiklik järelevalve. Tegelikkuses on ka nende tegevuste vahele raske ühest joont tõmmata, sest ametidki tegelevad järelevalvega oma valdkonnas. Sestap inspektsioone enam juurde pole loodud ja peetakse loomulikuks, et ametitel on riikliku järelevalve funktsioon. Ehkki asutuse vormi valikul pole see oluliseks küsimuseks, kuna juriidilises mõttes nende vormil erinevus puudub.“4 Ühendamise eesmärk on asutuste funktsioonide ühtlustamine ja nende killustatuse vähendamine, efektiivsuse ja tõhususe kasv ning tegevuste sünergia. Keskkonnaministeeriumil on asutuste ühendamisest viimane suurem kogemus 2009. aastast, mil ühendati Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused, Riiklik Looduskaitsekeskus ja Kiirguskeskus, Keskkonnaametiks. Ühendamise eesmärgiks oli tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ning tagada võime pikaajaliseks edukaks kohanemiseks väliskeskkonnast tulenevate muudatustega. Teiste ministeeriumite praktikast võib nimetada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevate Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ühendamist Terviseametiks 2009. aastal. Eelnõukohase seaduse koostamise ajal on menetluses ka 3 „Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika“ lõpparuanne. AS PricewaterhouseCoopers Advisors koostöös SAga Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, 2016, lk 20. 4 Sama, lk 44. 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvate Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks. Eelnõu koostamisel on arvestatud näitena viidatud ühendamismenetlusi ja nendeks koostatud eelnõusid. Asutuste ühendamise tulemusel lähevad õigusaktides sätestatud KKI õigused ja kohustused alates 2019. aasta 1. jaanuarist üle ühendasutusele (KeA). Määrused viiakse seadusega kooskõlla 1. jaanuariks 2020. aastal. Selle ajani loetakse kehtivates määrustes kuni vastava muudatuse tegemiseni hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril sõna Keskkonnainspektsioon asendatuks sõnaga Keskkonnaamet vastavas käändes. See annab piisava aja, et võimaldada teha muudatused Vabariigi Valitsuse, ministeeriumite ja kohaliku omavalitsuse üksuse määrustes, kus KKI-le on viidatud. Ühendasutuse moodustamisel ning selle struktuuri ja koosseisu komplekteerimisel luuakse võrdsed võimalused olemasolevate KeA ja KKI töötajatele ametisse määramisel. Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökoht ning teenistus- või tööülesanded asutuste ühendamise tõttu ei muutu, jätkavad teenistust alates 2019. aasta 1. jaanuarist Keskkonnaameti koosseisus ettenähtud ameti- või töökohal kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. Avaliku teenistuse seaduse § 16 lõige 5 sätestab, et konkurssi ei korraldata, kui tegemist on ametniku üleviimisega § 98 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt. Punkti 1 kohaselt viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele. Sama paragrahvi järgmistes lõigetes on täpsustatud sellel alusel üleviimise tingimusi ja korda. Kui ametnik viiakse tähtajatult üle lõike 1 punktis 1 sätestatu kohaselt, ei tohi tema teenistussuhte tingimused oluliselt erineda senise teenistussuhte tingimustest, sealhulgas ei tohi tema põhipalk olla väiksem kui senine põhipalk. Töölepingu seaduse § 112 lõike 1 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale võlaõigusseaduse alusel, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Lõike 3 kohaselt on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Asutuste ühendamisega seotud toimingud teeb Keskkonnaministeerium. Paragrahviga 2 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust. Muudatused on seotud sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Sisulisi muudatusi ei tehta. Punktis 6 on viide loa andjale asendatud viitega Keskkonnaametile, sest säte räägib eraldi ka keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavatest andmetest. Paragrahviga 3 muudetakse biotsiidiseadust ja asendatakse läbivalt sõna Keskkonnainspektsioon sõnaga Keskkonnaamet vastavas käändes. Sõna 3 Keskkonnainspektsioon esineb kolmes paragrahvis (§ 43 lõike 1 punkt 4, § 43 ja § 48 lõike 2 punkt 2). 7 Paragrahviga 4 muudetakse ehitusseadustikku. Muudetakse kahte paragrahvi (§ 130 lõige 5 ja § 141 punkt 3). Muudatused on seotud sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Paragrahviga 5 muudetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust. Muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega, muudetakse § 33 lõiget 1 ning § 105 lõikeid 1 ja 3. Paragrahviga 6 muudetakse geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadust. Muudatused on seotud sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Sõna Keskkonnainspektsioon esineb §-des 18 ja 182. Paragrahviga 7 muudetakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadust. Muudatused on seotud sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Sõna Keskkonnainspektsioon esineb neljas paragrahvis (§ 31 lõige 1, § 311 lõige 1, § 312 ja § 35). Selle seaduse §-s 31 kehtib pärast seaduse muutmist lõige 1 järgmises sõnastuses: „Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet, välja arvatud valdkondades, milles järelevalvekohustus on pandud muudele korrakaitseorganitele.“ Lisaks jääb senisel kujul kehtima § 31 lõige 3, mis sätestab järgmist: „Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate metsataimede või neist koosneva kultiveerimismaterjali turustamisotstarbelise tootmise ja pakendamise, samuti nimetatud materjali turustamise, impordi ja ekspordi üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses sätestatud nõuete ja korra kohaselt, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“ Vaatamata sellele, et lõige 1 juba sisaldab üldnormi, on vaja alles jätta ka lõige 3, mis täpsustab, et selles lõikes loetletud valdkondades peab KeA järelevalve tegemisel lähtuma taimede paljundamise ja sordikaitse seadusest. Paragrahviga 8 muudetakse jahiseadust, §-ga 9 jäätmeseadust ja §-ga 10 kalapüügiseadust. Muudatused on seotud sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahviga 11 muudetakse kalandusturu korraldamise seadust. Viide Keskkonnainspektsioonile esineb selles seaduses kahes sättes – § 50 lõike 6 punktis 2 ja §-s 57. Need viited asendatakse. Paragrahviga 12 muudetakse kemikaaliseadust. Muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega. Paragrahviga 13 muudetakse keskkonnajärelevalve seadust. Muudatused on seotud ainult sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Keskkonnajärelevalve seaduse § 2 lõike 1 sõnastus oleks muudetud kujul järgmine: „Keskkonnajärelevalve on Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi või asutuse tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas.“ 8 Paragrahvi 81 kohaselt lähevad ühendasutusele üle ka KKI andmekogud: 1) objekti kontrollimise andmekogu süsteem (edaspidi objekti kontrollimise andmekogu), mille eesmärk on KKI-le (edaspidi KeAle) seadusega pandud eesmärkide täitmiseks järelevalvemenetlusega seotud andmete ja kalalaevade sadamasse saabumise eelteadete töötlemine; 2) õiguserikkumiste andmekogu, mille eesmärk on enne 2013. aasta 1. maid alustatud haldusmenetlusega, enne 2011. aasta 1. juulit alustatud väärteomenetlusega ning enne 2011. aasta 1. septembrit alustatud kriminaalmenetlusega seotud andmete töötlemine. KeA ei pea praegu analoogseid järelevalveandmekogusid, mistõttu ei ole ühendamisega seoses andmekogude liitmine vajalik. Muudetud kujul on keskkonnajärelevalve seaduse § 10 sõnastus järgmine: „Riigi keskkonnakaitseinspektor on Keskkonnaameti ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga.“ Seega on pärast asutuste ühendamist Keskkonnaameti koosseisus keskkonnakaitseinspektorid. Inspektorite ametitõenditel tehakse samuti muudatused asutuse nimes. Sättest on välja jäetud osa „või muu seaduse alusel keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse“, sest muudes valitsusasutustes ei ole keskkonnakaitseinspektoreid. Paragrahviga 14 tehakse muudatused keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Muudatused on seotud ainult sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Keskkonnainspektsioonile on viidatud kahes sättes – § 16 lõike 3 punktis 3 ja § 55 lõikes 2. Paragrahvi 16 lõike 3 punktis 3 asendatakse viide Keskkonnainspektsioonile viitega Keskkonnaametile ja lisatakse ka sõnad kui otsustajaks ei ole Keskkonnaamet, kuna erinevalt KKIst võib KeA olla nii otsustaja kui teavitatava rollis. Paragrahviga 15 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ja §-ga 16 keskkonnaseire seadust. Muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahviga 17 muudetakse keskkonnavastutuse seadust. Ka selles seaduses on muudatused seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega. Punktiga 1 muudetakse sätteid, mis reguleerivad nii KKI kui ka KeA teavitamist – muudatusega jäetakse välja viide KKI-le. Paragrahviga 18 muudetakse kiirgusseadust. Muudatused on seotud KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Kui samas sättes viidatakse nii KKI-le kui ka KeAle, siis viide KKI-le jäetakse välja (punktid 2 ja 3). Paragrahviga 19 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, milles KKI-le viitab ainult § 664 lõige 3 – viide asendatakse. Paragrahviga 20 muudetakse korrakaitseseadust, kus viide KKI-le sisaldub § 351 lõikes 3 kahes kohas – viited asendatakse. Paragrahviga 21 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, kus samuti asendatakse vaid viited KKI-le (§ 31 lõige 1, § 212 lõike 2 punkt 7 ja § 435 lõige 2). 9 Paragrahviga 22 muudetakse looduskaitseseadust ja §-ga 23 loomakaitseseadust. Mõlemas seaduses tehtavad muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Paragrahviga 24 tehakse muudatused maapõueseaduses (edaspidi MaaPS). Muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. MaaPSi § 39 lõikest 4, mis nimetab loa andja poolt loa kehtetuks tunnistamisest teavitatavad isikud, jäetakse välja viide KKI-le ja seda ei asendata viitega KeAle, sest üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa annab MaaPSi § 26 kohaselt KeA. Analoogne muudatus tehakse MaaPSi § 70 lõikes 3 (kaevandamisloa peatamisest teavitamine) ja § 71 lõikes 4 (kaevandamisloa kehtetuks tunnistamisest teavitamine). Ka kaevandamislube annab KeA. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks MaaPSi § 107 lõige 2, mis reguleerib KeA kui loa andja järelevalvepädevust. Kuna § 107 lõikes 1 asendatakse eelnõukohase seaduse § 24 punkti 1 kohaselt viide KKI-le viitega KeAle, on KeAl nagunii üldine järelevalvepädevus MaaPSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Paragrahviga 25 muudetakse meresõiduohutuse seadust ja asendatakse selles viited KKI-le viidetega KeAle (§ 441 lõige 2, § 471 lõige 3, § 71 lõige 3 ja § 72 lõige 1). Paragrahviga 26 muudetakse metsaseadust. Muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Punktis 2 muudetakse metsaseaduse § 651 lõiget 1 ja antakse KeAle üldine järelevalvepädevus metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Lõige 2, mis sisaldab KeA järelevalvepädevust kehtiva seaduse järgi, tunnistatakse kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 652 lõige 2 (eelnõukohase seaduse § 26 punkt 4), milles sätestatakse kehtivad KeA riikliku järelevalve erimeetmed, kuna muudetud kujul kohaldub KeAle metsaseaduse § 652 lõige 1. Paragrahviga 27 muudetakse pakendiseadust, §-ga 28 sadamaseadust, §-ga 29 toote nõuetele vastavuse seadust ja §-ga 30 tuleohutuse seadust. Kõigis nendes seadustes tehtavad muudatused on seotud ainult sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Paragrahviga 31 muudetakse tööstusheite seadust (edaspidi THS). Muudatused on seotud ainult KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Sisulisi muudatusi ei tehta. THSi § 27 kohaselt annab kompleksloa KeA. Kui tegemist on loa andja teavitamiskohustusega (punktid 4, 5 ja 8) või on KKI-l loamenetluses muud õigused (punktid 6 ja 7), jäetakse seadusest välja viited KKI-le (ei asendata viidetega KeAle). Viited KKI-le jäetakse välja ka siis, kui vastav õigus või pädevus on antud praegu mõlemale, nii KeAle/loa andjale kui ka KKI-le (punktid 2, 3, 9, 11, 12, 13). Kui kõik sättes loetletud ülesanded ei ole seotud KeA kui loa andja rolliga (keskkonnaalane kontroll), on viide loa andjale asendatud viitega Keskkonnaametile (punkt 10). 10 THSi § 155 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest nii loa andja kui ka keskkonnaalase kontrolli tegija on KeA, mistõttu puudub vajadus reguleerida loa andja kaasamist. Samal põhjusel muudetakse THSi § 157 lõiget 1. Paragrahviga 32 muudetakse vedelkütuse seadust ja asendatakse läbivalt sõna Keskkonnainspektsioon sõnaga Keskkonnaamet vastavas käändes (§ 20 lõike 1 punkt 4, § 20 lõige 5 ja § 35 lõike 1 punkt 5). Paragrahviga 33 muudetakse veeseadust. Muudatused on seotud KKI ja KeA pädevuste ühendamisega ja sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Lisaks sellele korrastatakse ühendasutuse loomisega seoses veeseaduse §-s 394 riikliku järelevalve sätteid ja jäetakse välja Keskkonnaministeeriumi järelevalvepädevust reguleerivad sätted (§ 394 lõige 1 osaliselt ja lõige 6, § 395 lõige 2). Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa asjades, milles seni oli KeA kõrval järelevalvepädevus ka Keskkonnaministeeriumil, jääb järelevalvajaks KeA. Keskkonnaministeeriumil on praegu täiendav järelevalvepädevus (eesmärk oli, et Keskkonnaministeerium saaks koos KeAga objektil käia ja menetlustoiminguid teha), mida aga praktikas ei ole kasutatud. Selle järele puudub ka edaspidi vajadus, kuna ühendasutusena on KeA järelevalvefunktsiooni täitjana piisavalt pädev. Seega KeA ega Keskkonnaministeeriumi töökoormus muudatusega seoses ei muutu. Paragrahviga 34 muudetakse väärteomenetluse seadustikku ja §-ga 35 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust. Mõlemas seaduses tehtavad muudatused on seotud ainult sõna Keskkonnainspektsioon asendamisega sõnaga Keskkonnaamet. Paragrahv 36 sätestab, et seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Selleks ajaks on korralduslikult võimalik ühendamisega seotud toimingud lõpule viia. Samuti sobib uue ameti töö alustamine 1. jaanuarist ajaliselt uue peadirektori otsingutega ning võimaldab optimaalsemalt planeerida eelarvet ning koostada uut tööplaani. Eelnõukohase seaduse § 1 punkt 3 jõustub üldises korras. Selle punktiga täiendatakse Vabariigi Valitsuse seadust §-ga 10514, millega kehtestatakse KeA ja KKI ühendamise korraldamise alused. See säte on vaja jõustada varem, et ühendamiseks vajalikud eeltoimingud oleks võimalik teha enne seaduse jõustumist. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide riigiasutuste ülesehitust ja nende tegevuse korraldamist. 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega olulist mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kuna seaduse vastuvõtmise üheks eesmärgiks on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist 11 keskkonnavaldkonnas, kaasneb sellega kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale ning halduskoormuse vähenemise tõttu majandusele. Järgmisena kirjeldatakse seaduse rakendamisega kaasnevaid mõjusid. Seoses ühendamist ette valmistavate Keskkonnaministeeriumi ja allasutuste töörühmade töö planeeritud ajakavaga selguvad ühendamise mõningad üksikasjad (täpne üleviidavate ametikohtade arv, kavandatav uus struktuur jne) augusti ja septembri jooksul, mistõttu ei ole neid praegu seletuskirjas võimalik täpsemalt avada. KKI ja KeA ühendamisega seoses ei kavandata riigilõivude suurendamist, uusi tasulisi teenuseid, sunniraha määrade ega trahvide suurendamist. Ümberkorralduste mõju riigiasutustele Sihtrühm: KKI, KeA, nende töötajad ja ametnikud, muud riigiasutused, välispartnerid Ühendasutusse koondatakse kõik KKI ja KeA senised põhifunktsioonid, edaspidi hakkab neid täitma ühendasutus KeA. Seega ei kaasne muudatusega otsest mõju muudele riigiasutustele. Sisulisi muudatusi suhtlemisel Euroopa Liidu Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega KKI vahetab informatsiooni, ei tule, kuid välispartnereid tuleb teavitada kontaktasutuse nimetuse muutmisest. Seaduse vastuvõtmine ei muuda olulisel määral kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatused nende kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus esineb viide Keskkonnainspektsioonile ja asendama selle viitega Keskkonnaametile. Tegemist on ühekordse tegevusega, mille mõju töökoormusele ei ole märkimisväärne, kuna Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatava § 10514 lõige 4 annab selleks aega kuni 2020. aasta 1. jaanuarini (vt ka ptk 7). Ametikohtade arv on praegu KKIs 201 ja KeAs 351. Ühendameti moodustamisega seotud tööde ümberkorraldamise tulemusel koondatavate ametikohtade lõplik arv on veel täpsustamisel. Funktsioonide koondamisega ühte asutusse toimub ressursside liikumine Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste vahel. Töökohti ei ole muudatuste tõttu vaja kohe ümber kolida, sest Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet asuvad kaheksas maakonnas juba praegu ühes hoones. Praegu on käimas riigimajade loomine, mis toimub Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel ja selleks ettenähtud vahendite abil. Ühendasutuse moodustamine ühendub ka selle protsessiga ja lihtsustab seda. KKI andmekogud – objekti kontrollimise andmekogu süsteem ja õiguserikkumiste andmekogu – antakse üle ühendasutusele (KeAle). Asutuste ühendamise heaks eelduseks on erinevate IT-süsteemide ühine kasutatavus, sest IT tugiteenust pakub mõlemale asutusele Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ning tänu sellele ei ole IT-süsteemidega seoses ette näha suuri kulusid. Mõlemad asutused kasutavad juba praegu suuresti samu IT-süsteeme (dokumendihaldussüsteem, siseveeb, tööplaaniinfosüsteem TPIS, SAP, Outlook, jne). Ühendasutuse loomine võimaldab optimeerida ümberkorraldatavate asutuste struktuuri, kaotada kattuvad funktsioonid ning sellest vabanenud ressurss suunata ümberkorraldatavate asutuste töö jätkusuutlikkuse tagamisele ja järelevalve tõhustamisele. Juhtimiskulude ja tugiteenuste kulude kokkuhoiust on võimalik suunata vahendeid põhitegevusse. 12 Kõik rakendusanalüüsid ei ole veel valminud, kuid esmase hinnangu põhjal on võimalik ühinemise ettevalmistamisega seonduvad kulud katta omavahenditest ja esimeses etapis lisarahastust ei vajata. Teise etapi kulud on pigem seotud teenuste arendamise, mitte asutuste ühendamise protsessiga, ja alluvad RES-mehhanismile või võimalike projektirahade kasutamisele. KeA muutub kompetentsikeskuseks keskkonnavaldkonna rakendusküsimustes. Keskkonnavaldkonna rakendusliku kompetentsi koondamine ühte asutusse võimaldab seda igapäevases töös tõhusalt ära kasutada, andes suurema võimaluse üksteiselt õppida ja vähendades ühtlasi asutustevaheliseks suhtluseks kuluvat aega. Keskkonnavaldkonna spetsialistide koondamine ühte asutusse aitab asutuste ühendamisest tekkiva sünergia tulemusena suurendada tervikuna KeA kui ühendasutuse kompetentsi ning muudab ameti seega tõhusamaks koostööpartneriks klientidele ja teistele riigiasutusele. Seoses asutuste ühendamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, samuti liigub info prioriteetsemate järelevalvet vajavate objektide kohta ühes asutuses kiiremini kui eri asutuste vahel ning paraneb ennetus- ja teavitustöö õigusrikkumiste vähendamiseks (nt kaitsealade tähistuse ja külastuskorralduse teemad, hooajaliste teemade kajastamine meedias jne). Sihtrühm on väike. Mõju on keskmine. Ümberkorralduste mõju elanikkonnale ja ettevõtetele Sihtrühm: keskkonna kasutajad (keskkonnaloa omajad, loata keskkonna kasutajad) Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Elanikele ja ettevõtetele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. kuna edaspidi on üks keskkonnavaldkonna rakendusfunktsioone täitev asutus, mis muudab isikule riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Ühendamine aitab tugevdada asutuse tegevuse mõjusust, parandada tõhusust, selgust ja kvaliteeti. Keskse poliitika rakendamiseks tekib üks asutus, mis on näoga kliendi poole. Luuakse ühtsed sõnumid ja nõuete rakendamise tõlgendused. Keskkonnaseaduste ühtlane kohaldamine tagab isikute parema teavitamise kehtivatest nõuetest ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Teenuste kättesaadavus ei halvene, kuna ühendasutus jätkab tööd samades asukohtades. Töökohti ei kolita kohe ümber, sest KKI ja KeA asuvad kaheksas maakonnas juba praegu ühes hoones. Praegu on käimas riigimajade loomine, mille käigus korraldatakse riigiasutuste paiknemine ühtsetel alustel ümber. Halduskoormuse vähenemine. Nagu eespool selgitatud, aitavad ümberkorraldused teatud määral kaasa halduskoormuse vähenemisele eelkõige selle kaudu, et väheneb praegu KKI ja KeA täidetavate funktsioonide killustatus ning sama tegevuse või objekti üle ei tee järelevalvet enam kaks eri asutust. Sihtrühma võib hinnata pigem suureks, samas on KKI ja KeA ühendamisega sihtrühmale kaasnevad mõjud pigem kaudsed, mistõttu mõju kokkuvõttes ei ole oluline. 13 Ühendamise riske on seni hinnatud esmaste arutelude ja olemasolevate kogemuste põhjal. Juba praegu rakendatakse maandamismeetmeid, näiteks on alustatud põhjalikku sisekommunikatsiooni (arutelude korraldamist). Muudatustega kaasnevad riskid ja nende maandamise meetmed: Riskid Maandamismeetmed Avalikkuse negatiivne reaktsioon. Avalikkus Ühendamise põhjalik ettevalmistus ning ei mõista reformi eesmärki ega näe selleks tugev väliskommunikatsioon ühendamise vajadust. põhimõtete selgitamiseks tagab kiired vastused kõikidele küsimustele. Ühendamise ajakavaga seotud probleemid. Määratakse analüüside täpne fookus – mida Pingelise ajakava tõttu ei jõua teha on vaja analüüsida esimeses etapis ja mis põhjalikke analüüse ega töötajatele analüüsid jätkuvad juba loodud muudatuse sisu piisavalt selgitada. ühendasutuses. Aktiivne sisekommunikatsioon ja töötajate õigel ajal kaasamine. Ühendasutuses ei tule oodatud Valdkondade omavahelise hea koostöö lisandväärtust, näiteks valdkondade sünergia korraldamine, mille tagab kvaliteetne ei hakka tööle. juhtimine. Piisav infovahetus, näiteks regulaarsete töökoosolekute korraldamine. Teatud valdkond või ülesanne võib saada Tasakaalustatud strateegiline planeerimine, liiga vähe tähelepanu või ressursse. kus kõigi valdkondade eesmärke võetakse piisavalt arvesse ning kajastatakse organisatsiooni tegevusplaanides. Organisatsioonikultuuride erinevus võib Organisatsioonikultuuri ja põhjustada raskuseid ühendamisel ja käitumispõhimõtete defineerimine ja tulevikus koostöös. rakendamine, mis toetavad üksustevahelist suhtlemist, avatust ja koostööd. Ei järgita korraldava poole ja järelevalve Ühendasutuse loomisega kaasnevat riski sõltumatuse printsiipi. sõltumatusele saab maandada korraldava ja järelevalve poole eraldamisega peadirektori eri asetäitjate alluvusse ning otse peadirektorile alluva keskkonnakuritegusid uuriva üksuse jätkamisega ja sisekontrolli tugevdamisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud KeA ja KKI ühendamisega on seotud ühekordsed kulud, mis on hinnanguliselt suurusjärgus 180 000 eurot. Ühekordsed kulud on seotud järgmiste tegevustega: - KKI ametitõendite, vormide, tunnusmärkide, blankettide, visiitkaartide, majade siltide ja viitade jm uuendamisega seotud kulud; - koondamiskulud; - IT kulud (protokolli väljaprindi muutmine jm võimalikud kulud); - ühendamise korraldamisega kaasnevad muud kulud (kommunikatsioon jms). Samas on võimalik ühendamisega seotud kulusid vähendada muuhulgas näiteks uuele sümboolikale järkjärgulise üleminekuga. 14 Ühendamise ettevalmistamisega seonduvad ühekordsed kulud kaetakse olemasolevatest eelarvevahenditest. Kuna ühendasutusele lähevad kõik KKI ja KeA põhifunktsioonid koos ametnike ja töötajatega, ei ole ühendamisega seoses eeldada ametnike ja töötajate arvu olulist muutumist. Kokkuhoidu võib prognoosida ametite autopargi korrastamisest, tugiteenuste konsolideerimisest ning võimalikest personalimuudatustest ühendasutuses. Kokku hoitavad vahendid suunatakse põhitegevusse. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju kohaliku omavalitsuse kuludele ja tulule. Seaduse rakendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema muudatused nende kehtestatud eeskirjades ja kordades, kus esineb viide Keskkonnainspektsioonile ja asendama selle viitega Keskkonnaametile. Eelnõukohase seaduse Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatava § 10514 lõike 4 alusel loetakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivates määrustes kuni vastava muudatuse tegemiseni hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril sõna Keskkonnainspektsioon asendatuks sõnaga Keskkonnaamet vastavas käändes. Seega on määruste muutmiseks aega aasta, mis on selleks piisav. 8. Seaduse rakendamiseks vajalikud muudatused teistes õigusaktides Seletuskirjale on lisatud KeA uue põhimääruse kavand (lisa 1). Muudes õigusaktides vajalikud muudatused on valdavalt redaktsioonilised, mistõttu nende eelnõude kavandeid seletuskirjale ei lisata. Vaid vormiriietust, ametitõendit ja tunnusmärki puudutavad määrused vajavad rohkem muutmist, samas ei ole tegemist põhimõtteliste muudatustega, muutub keskkonnakaitseinspektorite sümboolika. Määrustes tuleb asendada viited Keskkonnainspektsioonile viidetega Keskkonnaametile. Muutmist vajavad järgmised määrused: 1) Vabariigi Valitsuse määrused (5): - Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2014. a määrus nr 153 „Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“; - Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2003. a määrus nr 11 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“ (tunnistatakse kehtetuks); - Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrus nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“; - Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“; - Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määrus nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“; 2) keskkonnaministri määrused (12): - keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrus nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“; - keskkonnaministri 25. mai 2005. a määrus nr 42 „Riigi keskkonnakaitseinspektori tõendi vorm ja tunnusmärgi kujundus ning tõendi ja tunnusmärgi valmistamise, väljaandmise ja tagastamise kord“; - keskkonnaministri 13. oktoobri 2014. a määrus nr 43 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“; - keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“; 15 - keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“; - keskkonnaministri 2. oktoobri 2017. a määrus nr 39 „Vaatleja pardale võtmise vajadus, vaatleja määramine, vaatlejale esitatavad nõuded, vaatleja ülesanded ning kogutud andmete esitamise kord ja vorm“; - keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“; - keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ (tunnistatakse kehtetuks); - keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“; - keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määrus nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“; - keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määrus nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; - keskkonnaministri 30. juuni 2008. a määrus nr 25 „Meetme „Keskkonnajärelevalve arendamine“ tingimused“; 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“; 4) põllumajandusministri/maaeluministri määrused (8): - põllumajandusministri 17. märtsi 2010. a määrus nr 32 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; - põllumajandusministri 15. märtsi 2010. a määrus nr 28 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; - põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; - põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrus nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; - põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määrus nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; - maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“; - maaeluministri 12.veebruari 2016. a määrus nr 7 „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“; - maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“; 5) siseministri 22. detsembri 2009. a määrus nr 92 „Politsei andmekogu pidamise põhimäärus“. Lisaks on vaja muuta kohaliku omavalitsuse üksuste määruseid, kus on viidatud KKI-le (heakorraeeskirjad, jäätmehoolduseeskirjad, kaevetööde eeskirjad, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirjad jms). Riigi Teataja andmetel on neid 15.08.2018 seisuga kokku 182 (mis kehtivad 2019. aasta 1. jaanuaril). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Paragrahvi 1 punkt 3 jõustub üldkorras. Tegemist on VVSi rakendussättega, mis on vajalik valitsusasutuste ühendamise ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning mis seetõttu peab jõustuma enne 2019. aasta 1. jaanuari. 16 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu esitatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni ega huvirühmade kaasamist, kuna eelnõu sisu ei puuduta huvirühmi ega laiemat avalikkust. 17  RAKENDUSAKTI KAVAND Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu seletuskiri Lisa 1 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2018. a nr Keskkonnaameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Keskkonnaameti staatus (1) Keskkonnaamet (edaspidi amet) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. § 2. Ameti eelarve, pitsat ja sümboolika (1) Amet on riigieelarvest finantseeritav asutus, millel on oma eelarve. (2) Ametil on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat. (3) Ameti struktuuriüksustel võivad olla oma nimega pitsatid, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. (4) Ameti dokumendiplankide ja pitsati ning struktuuriüksuste pitsatite kasutamise kord määratakse ameti dokumendihalduse korras. (5) (sümboolika täpsustub). § 3. Ameti asukoht Ameti aadress on....... (peakontori asukoht täpsustub). Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress määratakse struktuuriüksuse põhimääruses. § 4. Järelevalve ameti tegevuse üle (1) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Keskkonnaministeerium. (2) Ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet keskkonnaminister. (3) Ameti tegevust koordineerib Keskkonnaministeeriumi kantsler. 2. peatükk Tegevusvaldkonnad ja ülesanded § 5. Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded (1) Ameti tegevusvaldkonnad on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning keskkonnakasutuse ja kiirguskaitse poliitika ja programmide ning arengukavade elluviimine ning keskkonnajärelevalve. (2) Amet täidab järgmisi ülesandeid: 1) annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnakaitselube, loodusvarade kasutamise lube ning muid lube ja litsentse ning teeb ettekirjutusi oma pädevuse piires; 2) teeb seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi; 3) on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväline menetleja ja kuritegude kohtueelne menetleja; 4) osaleb ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks, samuti ameti tegevusvaldkondadega seotud projektide ettevalmistamisel ja elluviimisel ning osaleb rahvusvahelistes projektides ja nende ettevalmistamisel; 5) osaleb vajaduse korral ja oma pädevuse piires keskkonnaalaste strateegiate, programmide, kavade ja finantsplaanide koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja keskkonnaorganisatsioonidega ning teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 7) esindab kooskõlastatult ministeeriumiga riiki ameti tegevusvaldkondadega seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides; 8) koostab ameti eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 9) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaani; 10) korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse ning keskkonnajärelevalve andmete kogumist, analüüsi, aruandlust ja nende edastamist; 11) peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid; 12) valitseb Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määratud kaitstavaid loodusobjekte; 13) korraldab avalikkuse kaasamis- ja teavitustegevust ning keskkonnaharidustööd; 14) tagab piiriülese kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö õigusaktides sätestatud korras ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute tingimustel; 15) informeerib Siseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ning õigusaktides ettenähtud korras avalikkust avariidest ja hädaolukordadest, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnakahju; 16) osaleb hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel, nende testimisel ja võimalike hädaolukordade lahendamisel; 17) korraldab keskkonnakaitse valveteenistust. (3) Amet täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.  3. peatükk Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 6. Ameti struktuur (1) Ameti teenistuskohtade arvu kinnitab keskkonnaminister peadirektori ettepanekul. Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kinnitab peadirektor. (2) Ameti struktuuriüksused on …….. (struktuur täpsustub). (3) Ameti struktuuriüksuse ülesanded, pädevus ja juhtimiskorraldus, ülesanded ning struktuuriüksuse juhataja asendamine sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. § 7. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded (osakondade arv ja nimetused ning põhiülesanded on täpsustamisel) 4. peatükk Ameti juhtimine § 8. Peadirektor (1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister Keskkonnaministeeriumi kantsleri ettepanekul. (2) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab peadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib kommunikatsiooni valdkonna, siseauditi valdkonna ja …………. tööd (struktuuriüksused täpsustuvad); 3) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist; 4) teeb keskkonnaministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade otstarbekamaks korraldamiseks; 5) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru keskkonnaministrile; 6) esindab ametit ilma erivolituseta ja annab volitusi ameti esindamiseks; 7) vastutab ameti arengukava väljatöötamise ja rakendamise eest; 8) kinnitab ameti sisekorraeeskirja, dokumendihalduse korra ja muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad; 9) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud; 10) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega; 11) kinnitab teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks ja struktuuriüksuste põhimäärused; 12) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid ning otsustab lisatasude ja muutuvpalga maksmise kooskõlas õigusaktide ja ameti eelarvega; 13) teeb järelevalvet ameti ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras; 14) määrab ameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi; 15) koostab ja esitab Keskkonnaministeeriumile ameti tulude ja kulude eelarve, ameti struktuuri ja teenistuskohtade arvu projekti ning kontrollib kinnitatud eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 16) sõlmib ameti nimel lepinguid või annab volituse lepingu sõlmimiseks; 17) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi; 18) moodustab nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded, töökorra, koosseisu ja liikmete tasustamise; 19) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja täitmiseks käskkirju; 20) teeb riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ja otsuseid ning annab volitusi ametnikele ettekirjutuste ja otsuste tegemiseks; 21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud õigusaktiga, samuti keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. (3) Peadirektori äraolekul täidab peadirektori ülesandeid peadirektori nimetatud peadirektori asetäitja. § 9. Peadirektori asetäitjad (1) Ameti koosseisus on peadirektorile vahetult alluvad peadirektori asetäitjad. (2) Peadirektori asetäitjate tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites. (3) Peadirektori asetäitja äraolekul võib peadirektor panna tema ülesanded teisele peadirektori asetäitjale või äraoleva peadirektori asetäitja koordineerimisalas tegutsevale osakonnajuhatajale. § 10. Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine (1) Ameti struktuuriüksuseid ja nende allüksuseid juhivad järgmised ametnikud või töötajad: ............ (täpsustub). (2) Iga struktuuriüksuse juht peab tagama juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud funktsioonide täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise. Selleks struktuuriüksuse juht: 1) vastutab üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate ametnike ja töötajate teenistus- ja töökohustuste täitmist; 2) osaleb arengustrateegiate ja aastaplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse arenguplaanide koostamist; 3) annab alluvatele ametnikele ja töötajatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks; 4) täidab kõrgemalseisva juhi antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest; 5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi juhtkonnale ja teistele üksustele; 6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, distsiplinaarmenetluste algatamiseks, hoiatuste kohaldamiseks ning üksuse ametnikele ja töötajatele palga määramiseks; 7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 8) taotleb üksuse ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust teenistusülesannete tulemuslikumaks täitmiseks. (3) Struktuuriüksuste juhtide täpsemad tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites. § 11. Nõunikud Ameti koosseisu võivad kuuluda nõunikud, kui see on peadirektori kinnitatud teenistuskohtade koosseisus ette nähtud. Nõunike tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites. § 12. Muud struktuurivälised ametnikud ja töötajad Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad, kes alluvad vahetult peadirektorile või peadirektori nimetatud ametnikule või töötajale. Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendites. § 13. Keskkonnakasutusega seotud haldusaktide andmise edasivolitamise õigus Peadirektoril on lubade, litsentside, tunnistuste ning muude haldusaktide andmise ning menetlustoimingute tegemise edasivolitamise õigus ameti pädevuse piires. 5. peatükk Rakendussätted § 14. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 20. mai 2014. a määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 15. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Siim Kiisler Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler