dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Määruse eelnõu kooskõlastamine

Kultuuriministeerium · 24. august 2018
Viit
1-12/1692-2
Registreeritud
24. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld

Failid

  • 📎1-121692-2 24.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc423 KB

Sisu (failidest)

Janek Mäggi Teie 13.08.2018 nr 1.1-10/6359-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 24.08.2018 nr 1-12/1692-2 Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Esitasite kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuse energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1) Toome esile, et kõik riigi investeeringud kinnisvarasse peavad lisaks oma valdkondlikule funktsionaalsele eesmärgile olema suunatud ka riigi ruumilise elukeskkonna parendamisele. See on eriti oluline uute hoonete kavandamisel ning nende asukoha valikul. Antud eelnõu puhul on sedalaadi tegevuseks eelnõu §-s 3 määratletud hoolekande taristu asendamine liginullenergia hoonestusega ehk uute hoonete kavandamine. Teeme ettepaneku eelnõu eespoolnimetatud põhimõttega täiendada. 2) Tingimused uute hoonete ehitamise toetamiseks on toodud eelnõu § 3 lg 1 p 2 ja lg 12. Lisaks toodud tingimustele peab Kultuuriministeerium oluliseks ja teeb ettepaneku eelnõu täiendada, et uute hoonete asukoha valikul panustatakse olemasolevate asumite väljakujunenud struktuuri täiendamisesse ning elanikkonna kahanemisest tingitud tühjenevate asulakeskuste funktsionaalsesse täitmisse. Sellest kaalutlusest lähtuvalt tuleks vaadata antud investeeringutoetust koos teiste väikelinnadesse tehtavate riiklike toetustega, koos olemasoleva riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisvaraportfelliga asulas ning koos asumi ruumilise arengu kavaga, sh üldplaneeringuga. Asumistruktuuri kompaktsemaks muutmine peab olema üks riiklik prioriteet. Sellega saavutatakse energiakokkuhoidu samavõrd kui taristu soojustamisega. Riik peab rajatavate hoonete asukohtadena eelistama alasid, mis paiknevad asumikeskustes või nende vahetus läheduses. Ruumilise keskkonna tervikvaate seisukohalt tasuks eelistada asulaid, mis on maakonnaplaneeringutes määratletud keskustena (maakonna, piirkondlik, kohalik või lähikeskus). Eelise võiks anda asukohad, kuhu riik on teinud investeeringuid teiste meetmete raames (Hea Avalik Ruum, KOV üürielamute programm, riigimajade programm vm). Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 3) Teeme ettepaneku viia eelnõusse sisse toetuse saaja (kohaliku omavalitsuse üksuse) kohustusena jälgida ja arvestada toetuse abil ehitatava hoone ümbritseva ala ruumilahenduse seotust avaliku ruumiga ja hoone ruumimõjuga ümbrusele. 4) Riigi toetusega rajatud hoonete kavandamisel tuleb eelistada ruumilisi lahendusi, mis pakuvad ühiskonnale rohkem, kui vaid hoolekandefunktsiooni täitmine. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada ning lisada toetuse saajale kohustuse, et hoonele arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus. Oleme seisukohal, et toetusmeetme kavandamine peab sellist võimalust soodustama. 5) Eelnõus ei pööra üldse tähelepanu ehituspärandi teemale. Energiatõhususe nõue ehitusseadustikus ei kehti kultuuriväärtusega hoonetele (EhS § 62 lg 2 p 1). Oleme seisukohal, et kultuurimälestisi ei tohi toetuse hulgast mingil juhul välistada. Energiatõhususe parandamine on lubatud ka kaitsealustes hoonetes (energiatõhususarvu klassi tõstmine on võimalik ka hoone välisseinu soojustamata, st väliskujundust oluliselt muutmata), küsimus on individuaalsetes tehnilistes lahendustes. Kui olemasolev hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras, tuleb igal juhul eelistada selle restaureerimist uue ehitamisele või muude hoonete korrastamisele. Mälestised on objektid, mis on riiklikult oluliseks tunnistatud ja mille säilimist läbi korrastamise, arendamise ja kasutamise tuleb igal juhul soodustada, kuna nende säilimine on avalik huvi. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku anda taotluste hindamisel lisapunkt taotlejale, kelle kavandatav investeeringuobjekt on seotud kultuuripärandi säilitamisega (objekt on riiklik kultuurimälestis). Nende säilimiseks on olemas avalik huvi, mistõttu nende säilimist läbi korrastamise, arendamise ja kasutamise tuleb igal juhul soodustada, sõltumata vastutavast asutusest. 6) Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 5 ning sätestada abikõlbliku kuluna kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamine ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Indrek Rünkla 628 2207 [email protected] Liina Jänes 628 2381 [email protected] Merle Põld 628 2347 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel