Aruanne

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 26.06.2018 nr 8-1/18/3111 [email protected] Meie 24.08.2018 nr 1-12/1447-2 „Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2011–2017“ pikendamine aastani 2021 ja „Eesti keele arengukava 2011–2017“ vahearuanne“ eelnõud allolevate märkustega arvestamise korral.  Meie oma riigiks olemise peaeesmärk on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas toodud soov tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Seda mõtet täiendab omakorda üldsätete peatüki § 6, mis kinnitab riigikeeleks eesti keele. Leiame, et eesti keele kui iseseisva tulemusvaldkonna ja sellega seoses „Eesti keele arengukava 2011–2017“ arengukava pikendamine ning keelepoliitika valdkondadeülene strateegiline planeerimine on olulised. Keeleseaduses on sätestatud, et keelevaldkonna tegevusi suunab ja koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu seletuskirjas on viidatud eesti keele valdkonna liitmine strateegilises planeerimises haridusvaldkonnaga. Leiame, et edaspidine tegevuste planeerimine ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavates valdkondades ei taga eesti keele säilimiseks ja arendamiseks vajalikku riigi tegevuste laiemat elluviimist. Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused piirduvad peamiselt keeleõppes üld-, kutse- ja kõrgharidusega. Tulenevalt juba praegu kehtivast arengukava fookusest jääb tagaplaanile näiteks täiskasvanute keeleõpe, sealhulgas keeleõppe korraldamine uussisserännanutele ja keeleõppe korraldus Eesti vähelõimunud piirkondades, mida peab Kultuuriministeerium väga oluliseks. Leiame, et ühtse ministeeriumide ülese eesti keele arengukava kaotamisel on vajalik keeleseaduse täiendamist täpsustades kaaluda eesti keele säilimise ja arendamise tagamisel ministeeriumide rolli. Eri ministeeriumide tegevusvaldkondade vahel on ka palju teisi kokkupuutepunkte, mis puudutavad eesti keele elujõulisuse tagamist. Eesti keelega on otseselt seotud eesti kirjanduse, omakeelse teatri ja teaduse arendamine. Lisaks on praeguse arengukava osa eesti keele piirkondlike erikujude arendamine Eestis tihedas kokkupuutes rahvakultuuri valdkonna ning kultuuriruumide programmidega. Eesti keele valdkonnal on otsene seos ka SA Kultuurileht väljaantavate ajalehtede-ajakirjade (Uma Leht, Õpetajate Leht, Keel ja Kirjandus, Täheke, Hea Laps jne) ja raamatukogude valdkonnaga. Kui koostööplatvorme jääb järjest vähemaks ning tähelepanu eesti keele arendamisele ja säilimisele hajub, on oht põhiseaduse preambula marginaliseerumisele. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Juhime tähelepanu, et eelnõus viidatud Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud arenguvajaduste ja -kava koostamise protsess põhineb ainult ühe ministeeriumi tegevustel ja ressurssidel ning loobumine valdkondlikest ministeeriumide üleste arengukavade koostamisest ei ole kooskõlas riigi viimase kümne aasta strateegilise planeerimise suundadega. Seoses tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku protsessiga on räägitud pigem just valdkonnapõhiste (ministeeriumide üleste) arengukavade koostamise vajadusest ja ministeeriumide vaheliste ühisprogrammide koostamisest seotud valdkondades. Samuti peaks nii ministeeriumi strateegia kui ka eesti keele arengukava pikendamise juures silmas pidama, et poliitikakujundamise ning meetmete planeerimise ajakava ühtiks Eesti 2035 ja Euroopa Liidu uue perioodi planeerimisega, mis meie hinnangul oluliselt hilineb, kui hakata jätkustrateegiaid koostama alles peale 2021. aastat. Uute ja jätkustrateegiate koostamine peaks sisendi saamiseks olema pigem nii Eesti 2035 kui ka uue perioodi välisvahendite rakenduskava koostamise protsessi, mille järgi on oma lõimumise ja kultuuri valdkonna arengukavade uuendamise planeerinud ka Kultuuriministeerium.  Arengukava meetmetes on eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnast eesti keele oskuse parandamise kontekstis käsitletud vaid formaalhariduses osalevaid noori, kuid täiskasvanute keeleõppega seonduv arengukavas ei sisaldu. Kuna mitmed riigiasutused pakuvad ja tellivad eesti keele õpet vastavalt enda eesmärkidele teineteisest sõltumatult, on erinevate pakkujate sihtrühmad osaliselt kattuvad ning eesti keele õppe pakkumisel puudub institutsioonide vahel tööde selge jaotus ja koordinatsioon. Kultuuriministeeriumi haldusalas ja valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanis on alates 2018. aastast Tallinnas ja Narvas eesti keele majad, mille eesmärk on arendada süsteemset keeleõppe pakkumise korraldamist täiskasvanutele, pakkudes välja lahendusi mitmetele väljakutsetele: keeleõppe vajaduspõhine osutamine ja keeleõppe mõju suurendamine; keelekeskkonna loomine ja keeleõppe motivatsiooni toetamine; teenuste võimaliku dubleerimise ja sihtrühmade kattuvuse vähendamine ja parem koordineerimine; keeleõppele juurdepääsu parandamine. Kultuuriministeerium on seisukohal, et ainuüksi keelemajad nendele väljakutsetele vastata ei saa. Leiame, et täiskasvanute keeleõppe planeerimine ja korraldamine peaks eesti keele strateegias sisalduma laiemalt.  Juhime tähelepanu, et eelnõu vahearuandes kõrvutatakse Statistikaameti andmeteid Eesti integratsiooni monitooringu (EIM) 2017 järeldustega, mis on vastupidised: „ETU andmetel on neid mitte-eestlasi, kes ei oska eesti keelt, Eestis üle 100 000. Kuigi eesti keelt enesehinnanguliselt oskavate mitte-eestlaste osakaal on kasvanud, siis viimasel paaril aastal on nende keskmine eesti keele oskuse tase Eesti Statistikaameti andmetel „muutunud kehvemaks“. Muust rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on EIM aruannete põhjal viimastel aastatel vähehaaval paranenud“. Palume hinnangute andmisel kasutada EIMi tulemusi – teisest rahvusest inimeste eesti keele oskus paraneb ning vajadus eesti keele järele on suurenemas nii tööl kui ka vabal ajal. EIMi tulemusi kinnitab ka 2018 avaldatud Tallinna Ülikooli ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi läbi viidud rakendusuuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“.  Arengukava meede nr 4 käsitleb eesti keele valdamise tagamist, eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamist ning eesti keele kasutamiseks võimaluste loomist eestikeelses üldhariduses. Juhime tähelepanu, et meetmes ei ole ühtegi viidet muu emakeelega õpilastele. Statistika näitab, et eesti õppekeelega koolides õpib aina rohkem selliseid õpilasi (sh uussisserändajaid), kes vajavad keeletuge. Olemasolevas dokumendis ei käsitleta ühtset kooli, kus õpiksid nii eestlased, tagasipöördujad kui ka muu emakeelega lapsed, kes aga erinevate tugitegevuste planeerimist vajaksid. Palume teemat käsitleda pikendatavas arengukavas.  Kõrghariduses ei saa mööda minna uussisserändajate vajadustest. Tulenevalt kõrghariduse rahvusvahelistumisest on vajalik arvesse võtta ka Eestis lühi- ja pikaajaliselt õppivate välistudengite ning välisteadlaste vajadusi, nt pakkuda neile keskselt eesti keele koolitusi ja mentorite abi, mis vajaks samuti strateegiadokumendis käsitlemist. Toome Kultuuriministeeriumi juhitud tegevustega lõimumise valdkonnas välja mõned kokkupuutepunktid, mis vajaksid suuremat koostööd ja seostatust Haridus- ja Teadusministeeriumi eesti keele valdkonnaga:  Keeleinspektsiooni järelevalvepädevus (sh järelevalve kvaliteedinõuete üle nendes koolitusasutustes, mis tegelevad täiskasvanute riigikeeleõppega). Keeleõppe kvaliteedi nimel võiks tõhustada Integratsiooni SA ja keeleinspektsiooni koostööd. Samuti on suur vajadus ühtse keeletaseme testimise järele, mida võiks aidata ellu viia keeleinspektsioon.  Vene õppekeelega õpetajate eesti keele oskus on juba pikemat aega olnud Haridus- ja Teadusministeeriumi käsitletav teema, millesse on panustatud väga palju ressurssi. Õpetajate, sh mõnede haridusjuhtide passiivne keeleoskus on võrdlemisi hea, kuid neil ei ole võimalust eesti keelt praktiseerida. Seetõttu tuleb mõelda, kuidas neid eestikeelsetesse võrgustikesse (nt Eesti Õpetajate Liit) kaasata ning kuidas eesti õppekeelega koolides keelepraktikat pakkuda. Seda võib teha koostöös Kultuuriministeeriumi ellukutsutud eesti keele majadega.  Suurendada teavitustööd eesti keele vajalikkusest (sh õppekeelena) ning populariseerida keeleeksamite sooritamist. Kummutada müüti, et keeleeksamid on ebaõiglaselt rasked. Võimalik koostöö keelemajade ja ERRiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Merle Männik 6282255 [email protected]