Kiri

Lp- Mirjam Rääbis Kultuuriministeerium Meie 18.08.2018 nr 13 Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Tegevustoetuse 2019 menetlustähtaja ennistamine ja 2019 aasta muuseumide tegevustoetuse esitamine SA Eesti Kaevandusmuuseum oli 2017 aasta lõpus ja 2018 aasta alguses väga keerulises nii majanduslikus kui administratiivses olukorras. Lisaks madalhooaja finantsilistele raskustele oli ka juhtimiskriis. Üheaegselt juhtis kaevandusmuuseumi mitu nõukogu kui ka juhatust, vähemalt 5 erinevat kohtuasja. (Küll vaidlustas nõukogu omavalitsuse otsust nõukogu kohta, küll vaidlustas juhatus nõukogu otsust jne jne). Toila Vallavalitsus lahendas olukorra jaanuari alguses määrates uue nõukogu ja nõukogu määras ajutise juhatuse liikme. Märtsist valiti mind Etti Kagarovi nõukogu otsuse alusel juhatuse liikmeks. Aeg oli keeruline, muuseumil tõsiselt väga raske majanduslik olukord ja lisaks olid jätkuvad pooleliolevad kohtuasjad. Minu esmased pingutused olid kaevandusmuuseumi tegevuse stabiilsuse tagamiseks ja alles seejärel on võimalik tegelda arenguvaldkonnaga. Kõike eelnevat arvesse võttes ning SA Eesti Kaevandusmuuseumi olulisust ning unikaalsust Eesti elanike ja riigi jaoks Eesti olulise maavara ja kaevandustöö väärtustamisel ning kaevandamise piirkonna ajaloo- ja tööstus ning kultuuripärandi uurimisel ja tutvustamisel palun Kultuuriministeeriumit ennistada 2019 aasta muuseumide tegevustoetuse tähtaeg vastavalt Haldusmenetlusseaduse pg 34 lg 1. Esitan 2019 aasta muuseumide tegevustoetuse taotluse. Lugupidamisega /allirjastatud digitaalselt / Etti Kagarov juhatuse liige SA Eesti Kaevandusmuuseum ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ SA Eesti Kaevandusmuuseumi www.kaevandusmuuseum.ee Jaama 100 Kohtla-Nõmme alev Toila vald [email protected] Ida-Viru maakond 30503 +372 33 24 017  Sihtasutuse Eesti Kaevandusmuuseum ARENGUKAVA 2017-2021 1. TAOTLUSED JA EESMÄRGID 1.1. Põhieesmark Eesti Kaevandusmuuseumi väljaarendamine rahvusvaheliseks teaduse, kultuuri ja meelelahutuse keskuseks ning selle raames Eesti tööstusajaloo, eelkõige põlevkivi kaevandamise ja tootmise tutvustamine tänastele ning tulevastele põlvedele, atraktiivselt ja meeldejäävalt. Kaevandusmuuseumi tunnuslause: Elu sügavaim elamus! 1.2. Missioon Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseum on tunnustatud ja usaldusväärne mäluasutus, mis teaduslikel, hariduslikel ja turismiarenduslikel eesmärkidel kogub, säilitab, uurib ning tutvustab põlevkivi kaevandamise ajalugu Eestis, samuti tööstusliku kaevandamise ja energiatootmise ajalugu ja tänapäevaseid tootmisviise ning tehnoloogiaid. Ühtaegu kogub, säilitab, uurib ning tutvustab Kohtla-Nõmme, kui endise kaevandusasula, piirkonna ajalugu ja arengut. Muuseum on tunnustatud turismimagnetiks, mis lisaks ajalooteaduslikule ning kultuurilisele uurimis- ja tutvustööle pakub sise- ja välisturistidele sportlikku ning meelelahutuslikke puhke võimalusi. 1.3. Visioon Kaasaegse mäluasutusena tutvustab Eesti Kaevandusmuuseum Eesti põlevkivitööstuse ning kohaliku kogukonna ajalugu põhjaliku püsiekspositsiooni, huvitavate ning erilaadsete näituste ja haridusprogrammide ning atraktiivsete eritoodete kaudu. Kõik muuseumi tooted on põhjalikult ette valmistatud ja paistavad silma haaravuse ning kõrge läbiviimise taseme poolest. Oluline osa ekspositsioonist on interaktiivne. Piirkonnas ainsa maa all tegutseva muuseumina on sihtasutus oluliseks seiklusturismi keskuseks piirkonnas, võõrustades pidevalt Eesti, Soome, Venemaa, Läti, Leedu ja teistegi riikide turiste. Muuseum on põlevkivitööstuse ajaloo uurimise ja tutvustamise keskuseks. Muuseum i kogud on Eesti t öö stusajaloo oluliseks osaks ja need on põhjalikult läbi uuritud, digiteeritud ning nende jätkusuutlik täiendamine ja säilitamine on tagatud. 1.4. Hekeolukord Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseum (edaspidi Kaevandusmuuseum või muuseum) on 2015. aasta alguses uuenenud nii sisult kui vormilt. Muuseum on füüsiliselt uuenenud EAS suuremahulise toetusprojekti tulemusena ja vastu on võetud ka uus põhimäärus, mille tulemusena ettevõte määratleb nüüd end üleriigilise puhtakujulise muuseumina, varasema piirkondliku teemapargi asemel. Muuseum on saanud uue administratiiv- ja ekspositsioonipinna (Rikastusvabrik) ning uuenenud on muuseumi püsiekspositsioon. Samuti on uuendatud ja korrastatud muuseumi väliala, kus paikneb osa püsiekspositsioonist. Väliala on võimalik kasutada muuseumi laiendatud tegevuseks erinevate ürituste korraldamisel, sealhulgas seiklusturismi paigana, milles näeb muuseumi suurt potentsiaali Ida-Viru maakond. Muuseumil on hea renomee ja küllaltki suur tuntus Eestis, seda küll peamiselt pereturismi atraktsioone pakkuva paigana. Tulenevalt muuseumi varasemast spetsiifikast (teemapark) ning sisutegevuse ressursinappusest (erialane – museoloogiline – inimressurss puudus enne 2016. aasta augustit üldse) on muuseum saanud seni vähe tähelepanu pöörata muuseumikogude korrastamisele, täiendamisele ja uurimisele. Need tegevused on prioriteetsed muuseumi järgnevatel tegevusaastatel 2017-2021. Muuseumikogudele panid aluse asjaarmastajad. Seetõttu pole need veel põhjalikult süstematiseeritud. Kui allmaakaevanduse ja näitusesaalide ekspositsioon on välismõjude eest kaitstud, siis paljud väliala eksponaadid on halvas seisukorras. Kogu korrastamine, täpne arvestus ning digiteerimisega alustamine on 2017-2018 museoloogilised peaeesmärgid. Samuti soovitakse koostöös ennistuskojaga Kanut (EVM strukuuriosa) ning teiste muuseumide restaureerimisosakondadega alustada muuseumikogu esemete konserveerimise ja restaureerimisega. Muuseumi töötajaskond on uuenenud ja suurenenud, mistõttu tuleb järgmistel arenguaastatel pöörata olulist tähelepanu ka sisekoolitusele. Muuseumi füüsiline uuenemine on PKT rahastamise toel läbinud kaks esimest etappi. Projekti III etapi rahastamise taotlus esitat i ja ta kinnitati vastavaks, kuid programmi rahaliste vahendite lõppemise tõttu projekti ei rahastatud. See o n muuseumile oluliseks arenguvajaduseks ning plaanis jätkata nende tegevuste rahastamiseks lahenduste otsimist . Selle käigus täieneb veelgi muuseumi väliala ning saab korrastatud ja kaasaegsema funktsiooni muuseumi teine hoone (nn Vana maja). Vajalik on puuetega inimestele tõstukite/liftide abil juurdepääsu tagamine kogu ekspositsioonile. 1.5. Muuseumi tööd mõjutavad välistegurid Kaevandusmuuseumi arengut ning igapäevast tegevust mõjutab lisaks muuseumi enda püüdlustele ka rida üleriigilisi välistegureid, mida muuseum oluliselt mõjutada ei saa ja mille kujunemine ei ole päris täpselt prognoositav. Nendeks välisteguriteks on: Kultuuripoliitilised otsused ja sellest tulenevalt muuseumide riiklik rahastamine; Ida-Virumaa ja Eesti turismi areng, mis on seotud Eesti, kui turismipiirkonna üldise mainega ja samuti rahvusvahelise majandus- ning julgeolekuolukorraga; Täiendavate rahastamise võimaluste olemasolu ja Kaevandusmuuseumi võimalus nendel osalemiseks, sealhulgas EAS-i Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise regionaalne programm, kui Kaevandusmuuseumile hetkel olulisim lähiaastate arengu mõjutaja; Ida-Virumaa, kui tööstus- ja multikultuurse eripiirkonna maine ühiskonnas. Selle maine mõjutamise tegevused kogu riigi ulatuses, valitsuse, parlamendi, omavalitsuste, mõjugruppide tasandil. Eesti tööstusajaloo olulisuse teadvustamine ühiskonnas ja avalikkuse huvi selle vastu; partnerite toetuste suurus ning nende võimalused ja tahe oma tegevust jätkata; Idanaabri majanduslik-poliitiline olukord, kuna suur osa turiste Ida-Virumaale saabub Venemaalt Kohaliku omavalitsuse koostöötahe, kuna haldusreformi tulemusel laienevad 2017. a valla piirid ja muutub selle juhtimine ning juhtkond; 2. STRATEEGIA 2.1. Oleme eesmärgipärased ja sihikindlad. Meie plaanid on selgelt sõnastatud ning eelistame põhjalikku kavandamist kiirustamisele. Samas suudame vajadusel olla operatiivsed ja reageerida kiiresti turismimajanduses toimuvatele muutustele. 2.2. Kolleegidena hindame koostöövalmidust ja sõbralikku suhtlemist. Meie tööõhkkond on hooliv, oleme tähelepanelikud ja seisame avatud ning igaühe panust väärtustava suhtlemise eest. Meil on ühised eesmärgid, kõik koos jagame meile usaldatud vastutust. Väärtustame lugupidavat ning vastutustundlikku juhtimist igal tasandil. Külastajate ja klientidega suheldes on meie jaoks esikohal viisakas ja professionaalne käitumine. 2.3. Meie usaldusväärsus põhineb professionaalsusel. Peame tähtsaks enesetäiendamist ning tööd selle nimel, et ajas toimuvate muutustega toime tulla. 2.4. Kaevandusmuuseum püstitab eesmärke, lähtudes kokkulepitud visioonist ja asutuse tervikpildist. Muuseumi erinevad üksused ja kõik töötajad panustavad koostöös muuseumi üldiste eesmärkide saavutamisse. 3. VÕTMETEGEVUSED 3.1. Külastatavus Muuseum tegutseb erinevate meetmete kaudu pidevalt oma külastajaskonna suurendamise nimel. Seejuures on oluline, et külastajaid teenindatakse tasemega, et kõigi külastajate rahulolu oleks sajaprotsendine. Prognoositav külastajate arv aastate lõikes: 2017. a. – 2 6 000 2018. a. – 2 6 500 2019. a. – 2 7 000 2020. a. – 2 7 5 00 2021. a. – 28 000 3.2. Püsiekspositsioon ja väliala arendamine: Püsiekspositsiooni täiendatakse pidevalt, tagamaks selle korrasolek ja atraktiivsus. Püsinäituse väliala eksponaatide (rasketehnika) metoodilist korrastamist ja konserveerimist alustatakse 2017. aastal ning jätkatakse kasvavas tempos kogu arenguperioodi jooksul. Muuseumi väliala täiendatakse parendatud juurdepääsuteede, puhkeala arendamise ning uute atraktsioonide rajamise kaudu. Samuti kindlustatakse kõikide ekspositsioonidele juurdepääs ka liikumispuuetega inimestele. 3.3. Vahelduvnäitused, haridusprogrammid ja erialased üksiküritused Näituste programm lähtub pikaaegses näituste plaanist, mis toetab Kaevandusmuuseumi üldeesmärke. Näitusetegevuse eesmärgiks on pakkuda teemapõhiseid ülevaateid Eesti tööstusajalukku ning virtuaalseid reise põlevkivitööstuse ajalikku ja kaasaega. Üksiknäituste ning haridusprogrammide kaudu tutvustatakse kohaliku piirkonna eluolu teiste kunstiliste meediumide (kujutav kunst, teater, muusika jms) kaudu. Aastas eksponeeritakse vähemalt kolm vahelduv- üksiknäitust ning viiakse läbi vähemalt üks muude meediumide (teater, kunst, film, muusika jms) suurprojekt. Haridusprogrammide üldeesmärgiks on pakkuda erinevatele sihtrühmadele (nii koolinoored kui täiskasvanud) Eesti tööstusajaloo ja kohaliku kultuurielu (piirkonna kaevandusveterandid, kunstnikud, muusikud jt kultuuritegelased) sissevaateid erinevas vormis töötubade, lektooriumide, kohtumisõhtute ning üksiknäituste kaudu. Toimib koostöö kooliõpetajatega ja eri sihtgruppide esindajatega haridustegevuste väljatöötamiseks. Laiendame programmide keelevalikut, kaasates erinevas vanuses sihtrühmi. Töötatakse välja eriprogramm puuetega inimestele, muuseumi atraktsioonide, näituste ning haridusprogrammide kättesaamiseks. 3.4. Turundus Turundustegevus baseerub nii missioonile kui ka tasuvusele, sh kasumile, ilma milleta oleks muuseumi eksistents tugevalt ohustatud. Teatav osa on küll partnerlusel ja toetustel, kuid reeglina lähtub muuseum turumajanduse „diktaadist“. Kasutame ristturunduse, e-turunduse, reklaami jt kanaleid. Sihtgruppideks on nii grupid kui individuaalsed külastajad, seda nii eestisiseses kui ka rahvusvahelises plaanis. Suurt tähelepanu pöörame õpilasrühmadele ja peredele. Lisaks muuseumi tavakülastusele pakume ka loodusmatku, seiklusturismi ja erinevaid külastuspakette, igale maitsele ja vanuseastmele. Muuseumilt on võimalik tellida ka majutust ja toitlustust, kuna omame nii hostelit kui kohvikut , mis on oma jõududega mehitatud. Sellega seoses on korraldame muuseumis edukalt ka kultuuriüritusi, vastuvõtte, konverentse, koolitusi, pidusid jpm. 3.5. Sportlikud tegevused ja pereturism Kaevandusmuuseum on põnev paik aktiivseks vaba aja veetmiseks, et koguda uusi teadmisi, saada emotsioone, nautida koosolemist pere ja sõpradega. Lisaks toimuvad muuseumis igal aastal regulaarselt erinevaid kultuuri- ja spordiüritused. Järgmisteks suveperioodideks koostame pakkumisi spordilaagrite korraldamiseks, kuna meil on jalgpallistaadion. 3.6. Majandustegevus ja atraktsioonide tehnilise seisukorra arendamine Lisaks piletitulule saab muuseum sissetulekut ka toitlustamise, majutuse, ürituste korraldamise, seiklusturismi jne pealt. Oleme turunduslikes partnerlussuhetes Kiviõli Seikluspargi ja Aidu Veespordikeskusega. Muuseum võtab osa ka MTÜ tööst, mis on seotud otseselt kultuuriürituste korraldamisega Kaevandusmuuseumis. Atraktsioonide tehnilise olukorra arendamine ja kontroll toimub pidevalt, millesse oma ala professionaalidele lisaks on kaasatud ka Eesti Energia, VKG, Alexela Grupp, TTÜ, Tehniline inspektsioon, Päästeamet jpt. 3.7. Põhilised riskid eesmärkide saavutamisel Riskid võivad olla nii sisest kui välist laadi. Muuseumi siseriskidest on olulisimad: Tööjõu ebakompetentsus või puudumine Juhtimisvead Ebaõiged rahavoogude prognoosid ja arengukavad Ekspositsiooni tehnilised ja visuaalsed puudused Tugiteenuste madal kvaliteet Puudlik teavitustöö Välisriskidest võivad muuseumi tööd hakata takistama järgmised tegurid: Sihtgrupi halb majanduslik olukord Majanduse madal konjunktuur Rahvusvahelise olukorra teravnemine EU projektirahastustest ilmajäämine Toetuste kadumine Riiklikul tasemel muuseumide tegevust pärssivad otsused Kaevandusmuuseumi ekspositsiooni kahjustamine või hävimine loodustiihia tulemusel 3.8. Finantsplaan ja tegevuskava Muuseumi eelarve ja tegevuskava muutuvad aastate lõikes . Nendega on võimalik tutvuda arengukava lisas. SA Eesti Kaevandusmuuseumi kogude korraldamine ja kogumispõhimõtted 1.1. Muuseumi missioon Sihtasutus Eesti Kaevandusmuuseumi on mäluasutus, mis teaduslikel, hariduslikel ja turismiarenduslikel eesmärkidel kogub, säilitab, uurib ning tutvustab põlevkivi kaevandamise ajalugu Eestis, samuti tööstusliku kaevandamise ja energiatootmise ajalugu ja tänapäevaseid tootmisviise ning tehnoloogiaid. Ühtaegu kogub, säilitab, uurib ning tutvustab Kohtla-Nõmme, kui endise kaevandusasula, piirkonna ajalugu ja arengut. Muuseum on tunnustatud turismimagnetiks, mis lisaks ajalooteaduslikule ning kultuurilisele uurimis- ja tutvustööle pakub sise- ja välisturistidele sportlikku ning meelelahutuslikke puhke võimalusi. 1.2. Muuseumi kujunemislugu SA Kohtla Kaevanduspark-muuseum asutati Kohtla-Nõmme valla poolt 19.09.2002.a. peale Kohtla Kaevanduse sulgemist kaevanduse varade baasil. Kaevandus suleti 2001.a. 1. aprillil ning esimene grupp külastas muuseumi maa alust osa oktoobris 2001. Kuni sihtasutuse asutamiseni oli muuseum projekti staatuses. Tegutsemisaja vältel on rekonstrueeritud muuseumi allmaaosa, uuendatud allmaaosa eksponaate ja rajatud täiendavaid eksponeerimis kohti. Samuti on endine rikastusvabrik renoveeritud uueks külastuskeskuseks koos energiateemaliste ekspositsioonidega. Väliterritoorium on kujundatud ja muudetud polüfunktsionaalseks tegevusalaks erinevate museoloogiliste objektide ning ekspositsiooniga. Arvestades asjaolu, et suurel välialal on hulgaliselt varasema kaevandustegevuse ehitisi, mis on märgistatud ja infoviitadega varustatud, võib väliala käsitleda vabaõhumuuseumi t üü pi mäluasutusena, mis lisab täiendavaid võimalusi muuseumi tegevusele, ent samas ka kohustab väliala muuseumipäraselt arendama ja kasutama. Muuseumi peahoone renoveerimine ning uue püsiekspositsiooni rajamine sai võimalikuks EAS regionaalse arenguprogrammi toetusprojekti tulemusena aastate 2013-2015. Aasal 2016 uuendati asutuse põhikirja ning sellest sai üleriigiline muuseum, just mäluasutusele kohase põhifunktsiooniga varasema teemapargi asemel. Aastal 2016 uuenes ka asutuse töötajaskond ning alates augustist võeti tööle esimene museoloogiliste töödega tegelev töötaja (peavarahoidja-kuraator). Muuseumi peahoones on eksponeeritud muuseumi püsiekspositsioon, mis tutvustab põlevkivikaevandamist ja õli- ning energiatootmist üldiselt ning endise Kohtla Kaevanduse ajalugu detailselt. Ekspositsioon tutvustab töötajate kaevanduseaegseid töötingimusi, ajaloolisi seadmeid ja tööriistu ning energiatootmise üksikasju. 1.3. Muuseumikogu Muuseumis on eksponeeritud ja koguna olemas umbes sadakond eksponaati, mis on arvele võtmata ja muuseumi erinevates kohtades (nii erinevates hoonetes, maa-alustes kaevanduskäikudes kui välialal). Muuseumi esemekogule on alus pandud asjaarmastajate poolt ning arvestades asjaolu, et kuni 2016. aasta augustini polnud asutuses tööl museoloogiliste tööde spetsialisti, on kogud suures osas arvele võtmata ning läbi uurimata. Need tööd on prioriteediks muuseumi 2017-2018 tegevustes ning sel perioodil alustatakse ka muuseumikogu digitaliseerimisega. 2016. aasta lõpul sai muuseum rajada esimese esemehoidla ning hoidlate komplekteerimise ja arendamisega jätkatakse intensiivset tööd. Olemasolevad, arvele võtmata kogud koosnevad koguosadest: kaevanduse olmega seotud esemed püsiekspositsioonis paiknevad esemed, seadmed, tehnilised lahendused p õ levkivi tootmises ja Kohtla Kaevanduse ajaloost varasema Kohtla Kaevanduse dokumendid fotokogu (fotopositiivid ja alustele kleebitud, vare m eksponeeritud fotod) Kohtla-Nõmme ajaloo fotokogu, dokumendid, kaardid rikastusvabriku tööriistakogu, vanad seadmed väliterritooriumi vanad seadmed, kaevandusmasinad Lisaks eelnimetatule paikneb muuseumis mahukas erakollektsioon kivimitest (kuuluvus eraisik Enn Käissile), mille üleandmine-omandamine muuseumile on põhimõtteliselt kokku lepitud, kui üleandmise detailid ning protseduur täpsustamisel. 1.4. Muuseumi välialal asuvad endised kaevandushooned (vabaõhumuuseumi ala) kaevanduse endine administratiivhoone ehk nn „valge maja“; uus külastuskeskus e. kaevanduse endine rikastusvabrik; vana katlamaja e. kunstiköök; välipaviljon õuesõppe tegevusteks; endine elektromehhaanika tsehh; põhja pumbajaam; alajaam, kaevandusvälja trafoalajaam (turvalisusnõuetest tulenevalt ei saa käsitleda muuseumi külastusalana); lõhkeaineladu, õppepunkt; karjääripunker; endine buldooserite garaaž (tehnohoone – on kasutuses muuseumi oma tehniliste vahendite hoiualane, ei saa käsitleda muuseumi külastusalana). Kaks fondihoidlat asuvad endises administratiivhoones, nn „valges majas“. Fondihoidlate väljaarendamisega sai muuseum tegelema asuda alles 2016. aasta lõpus ning nende varustamine spetsiaalinventariga ja nõuetekohane väljaarendamine jätkub. Esemekogu ja fondihoidlate korrastamine ning järelevalve on muuseumi peavarahoidja-kuraator tööülesandeks. Tema on ka muuseumi ainukene spetsialist, kes kogude säilitamise ning korrastamisega saab tegeleda. Tulenevalt sellest inimressursi nappusest kujuneb kogude arvele võtmine ja elementaarne korrastamine pikaajaliseks protsessiks. 1.5. Muuseumi koostöövõrgustik Muuseumil puudub sõprade selts. On loodud esmane koostöö piirkonna teiste muuseumidega näituste ning erialase täienduskoolituse korraldamiseks. Tihe koostöö on kohaliku giidi ning asjaarmastajast kollektsionääri Enn Käissiga, kelle kivimite kollektsioon paikneb muuseumis. On alustatud tegevusi selle erakogu üleandmiseks muuseumile. Kohtla-Nõmme Rahvamajas tegutseb Kohtla ajalooring alates 1988 aastast ning nende aktiivsel tegutsemisel on toimunud mitmeid teabepäevi ning välja antud mitmeid koduloo uurimusi. Kohtla ajalooringiga koostöös on vajalik elavdada Kohtla-Nõmme koduloouurimuslik tegevus ja jätkata ühiste teabepäevade korraldamist ning koduloo uurimuslike lugude kogumist ja säilitamist. Tihe koostöö on piirkonna mõnede ettevõtjate ning Alutaguse Matkaklubiga, ent need koostöösuhted teenivad esmajoones muuseumi kui turismivaldkonna objekti huve. Samas aitavad need koostöösuhted luua alust edaspidiste suurürituste korraldamiseks, mille raames saab muuseum täiendavat tähelepanu ka oma museoloogilisele ekspositsioonile. Koostöö on Eesti Kaevandusmuuseumi arengu aluseks ning koostöös maakonna turismiklastriga toimub aktiivne maakonna ja Kaevandusmuuseumi turundamine ja positiivse maine kujundamine. 2. Kogumispoliitika 2.1. Kogumise eesmärk Eesti Kaevandusmuuseumi funktsiooniks on kaevandamise ajaloomälu hoidmine – Ida-Virumaa, kui kaevandamise piirkonna ajaloo- ja tööstus- ning kultuuripärandi kogumine, uurimine ja tutvustamine. 2.2. Lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lühiülevaade Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis (munitsipaalmuuseum) säilitatakse piirkonna kunstnike kunstiteoseid, kaevandamise fotokogu, põlevkivikaevandamise esemeid, trükiseid jms. Iisaku muuseum (munitsipaalmuuseum) on kogunud esemeid piirkonna koduloo, ajaloo, esemetest, fotodest, ürikutest. Tehakse kodu-uurimusi, korraldatakse üritusi ja näitusi. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum dubleerib mõningal määral Kohtla Kaevandusmuuseumi kogusid fotokogu osas. 2.3. Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted Võetakse arvele neid esemeid, mis vastavad muuseumi arenguplaanile ja kogumispoliitikale. Ei võeta muuseumi kogusse üksikeset või erikogusid, kui selle üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi arenguhuvidega. Ei võeta arvele esemeid, mille säilitamiseks ja eksponeerimiseks puuduvad tingimused ja eelarvelised võimalused. Esemekogu komplekteerimisel arvestab muuseum teiste sama piirkonna muuseumide kogumispoliitikaga. Muuseumile mittevajalikud esemed tagastatakse või kokkuleppel omanikuga antakse edasi teistele muuseumidele. 2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid. Eesti Kaevandusmuuseum kogub ainult põlevkivi kaevandamise, energiatootmise ning Eesti tööstusajaloo teadusliku, ajaloolise ja esteetilise väärtusega esemeid. Samuti Kohtla-Nõmme, kui piirkonna ajalooga seotud esemeid ja dokumente. Peamiseks kriteeriumiks on esemete ja dokumentide otsene seotus kaevandamise ja põlevkivitootmise ajaloo erinevate valdkondade ja seotud inimestega. 2.5. Muuseumikogu täiendamise protseduurid Sihtasutuse peavarahoidja-kuraator vastutab muuseumikogu täiendamise eest. Ta koostab esemete hoiule võtmise akti koos esmase info ja legendiga. Juhatuse liikme käskkirjaga moodustatud komisjon valib ja korraldab eseme(te) vastuvõtu või selle ostu muuseumisse. Komisjon otsustab eseme vastuvõtmise abi- või põhikogusse, või tagastab omanikule. Komisjoni protokolli alusel vormistatakse vastuvõtuaktid. Asutusesisesel kokkuleppel võib peavarahoidja-kuraator delegeerida kogude üleandmise ja vastuvõtmisega seotud tehnilisi töid muuseumi teistele töötajatele. 2.6. Kogude täiendamisvõimalus kogude kasvu piirab ruumikitsikus ja spetsiaalhoidlate puudus; koheselt on hoidlatesse vaja täiendavaid riiuleid, erimööblit ning säilituskarpe jm väikevahendeid; hoidlad on vaja varustada spetsiaalseadmestikuga (niiskus- ja temperatuurimõõdikud ning reguleerimisseadmed); kogude laiendamise võimalused nõuavad suuri investeeringuid (ruumide mittevastavus hoiutingimustele); puuduvad finantsvahendid kogude suunatud täiendamiseks; on olemas mitmekülgne huvi muuseumi funktsiooni ning eesmärkidega seonduvate erakollektsioonide ja esemete üleandmiseks muuseumile (eraisikud, VKG, Alexela Energia, Eesti Energia muuseum jt). 2.7. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine 2.7.1.Tugevad küljed hea keskkond kaevandamise teemalise kogu pidamiseks suhteliselt ülevaatlik (ühest perioodist) fotopositiivide kogu Kohtla-Nõmme ajaloodokumentide ning fotopositiivide kogu 2.7.2.Nõrgad küljed kogude säilivus (puuduvad nõuetele vastavad hoidlad, hoidlaruumid on selleks kohandatud ning neid on vähe) suures osas puudub nõuetele vastav hoidlainventar puudub ventilatsioon niiskusrežiim vastavalt aastaaegadele konserveerimiskontseptsiooni pole võimalik ressursside puudumisel rakendada, 2.8. Muuseumikogust väljaarvamine Esemete väljaarvamine muuseumikogust toimub muuseumiseaduses sätestatud alustel. Esemed, mis ei vasta muuseumi ainevaldkonnale võib üle anda teistele muuseumidele või arhiivile. 3. Muuseumikogu dokumenteerimine 3.1. Iga säilitamisele kuuluv ese võetakse hoiule, koostades vastav akti koos objekti kirjeldavate andmetega ja legendiga. Muuseumikomisjoni protokolli otsusega võetakse see ese arvele või tagastatakse. Protokolli otsuse alusel vormistatakse vastuvõtuakt ning seejärel ese märgistatakse ja kirjeldatakse vastavalt nõudmistele, paigaldatakse hoidlasse. 3.2. Muuseumikogude inventuurid viiakse läbi kogude kaupa, arvestusega, et viie aasta jooksul saaksid kõik kogud kontrollitud. Juhatuse käskkirjaga määratakse komisjoni koosseis ja inventuuri läbiviimise tähtajad. Inventuuride dokumendid esimesed eksemplarid säilitatakse muuseumi kantseleis. 3.3. Muuseumil puuduvad vajalikud säilitustingimused, reguleeritakse temperatuuri kogu hoones või ruumis kraanide kinnikeeramisega. Vajaliku niiskuse tagamiseks kasutakse veevanne. Hoidlaruume koristatakse regulaarselt. Peavarahoidja kontrollib esemete säilimistingimusi ruumides ja riiulitel. 3.4. Muuseumikomisjoni protokolli alusel tagastatakse omanikule hoiule võetud asjad akti alusel. Kui ese antakse alatiseks üle teisele muuseumile või arhiivile, siis koos aktiga väljastatakse kogu eset puudutav dokumentatsioon, lisades eseme kogust väljaarvamise põhjus ja ametlik kinnitus selle kohta. 4. Muuseumikogu kasutamine 4.1.Rollid ja vastutus Peavarahoidjal lasub üldine vastutus muuseumikogude eest. Ta vastutab muuseumikogu säilitamis- ja hoiutingimuste tagamise, kirjeldamise, laenutamise ja tagastamise eest. 4.2. Muuseumikogu kasutamisega seotud protseduurid ja dokumentatsioon Muuseumikogu eseme liikumine vormistatakse aktidega (vastuvõtt ja tagastus). Eseme väljastamisel teistele muuseumidele ja asutustele toimub taotluskirja alusel. Peavarahoidja vormistab vastavad aktid. Tagastamisel kontrollitakse kõik esemed ja vormistatakse tagastusakt. Uurijate teenindamine toimub peavarahoidja nõusolekul. 4.3. Digiteerimispoliitika Muuseum alustab esemete digiteerimisega pärast kõigi põhikogu esemete arvele võtmist 2018. aastal. Esmajärjekorras digiteeritakse arvel olevad museaalid ning põhikogu rariteetsemad esemed. Seejärel digiteeritakse muuseumikogu fotod ja teised esemed, vastavalt tehnilistele ja rahalistele võimalustele. 5. Säilitamine 5.1.Rollid ja vastutus Muuseumikogude säilitamise eest vastutavad muuseumi peavarahoidja-kuraator (igapäevane tegevus ja dokumentatsioon) ning juhatuse liige (üldvastutus). 5.2. Säilitustingimused Muuseumikogude hoidlates peaks olema püsiv temperatuuri- ja niiskuserežiim: temperatuur 18-20º, niiskus 55%. Hetkel puuduvad muuseumis nõuetele vastavad fondihoidlad (hoidlaruumid on selleks kohandatud), kus pole nõuetele vastavat hoidlainventari. Pole võimalik tagada püsivat temperatuuri- ja niiskuserežiimi, puudub ventilatsioon, kõikumised toimuvad nii ööpäevaringselt kui ka aastaaegadele lõikes. Fondihoidlatega külgnevates ruumides toimuvad muuseumi massiüritused klientidele, mis seab täiendavad nõuded turvasüsteemidele. Muuseumi väliala on ümbritsevale kogukonnale ligipääsetav, mistõttu pole tagatud väliala ekspositsiooni muuseumipärane hoidmine. Nimetatud puudused saaks kõrvaldada uute hoidlate ehitamisega või olemasolevate ruumide kapitaalsete uuenduste sisseviimisega. Väliala sulgemisega kõrvalistele isikutele. 5.3. Säilitustingimuste tagamine Kohandatud hoidlad on lukustatud ja valve all. Juurdepääs hoidlasse on ainult juhatuse käskkirja kinnitatud isikutel. Peavarahoidja-kuraatoril ja juhatuse liikmel on õigus vajadusel siseneda kõikidesse hoidlatesse. Osa dokumendi- ja fotokogust on paigutatud erineva suurusega erikarpidesse. Kord aastas, toimub esemete seisundi kontroll ja nende valik konserveerimistöödeks. Kavas on soetada eririiulid rariteetsematele esemetele. TEGEVUSTOETUSE TAOTLUS KULTUURIMINISTEERIUMILE Taotleja nimi SA Eesti Kaevandusmuuseum Taotlusvooru nimetus (täita, kui taotlus esitatakse taotlusvooru) Tegevustoetus 2019 Eelarve kokku 381654 €, sh taotletav summa 22900 € omafinantseering 358754 € kaasfinantseering 0 € Toetuse kasutamise periood (aasta) 01.01.2019 - 31.12.2019 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (6) TAOTLEJA ANDMED Juriidiline nimetus KOVi hallatava asutuse puhul nii KOVi kui asutuse nimi SA Eesti Kaevandusmuuseum Registrikood KOVi hallatava asutuse puhul KOVi registrikood 90003321 Postiaadress Jaama 100 Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond E-post Telefon [email protected] +37253036799 Kodulehekülje aadress kaevandusmuuseum.ee Käibemaksukohustuslase number Avaliku sektori tehingupartneri kood EE101111267 180501 Taotleja suurus mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja Ettevõtja Euroopa Liidu õiguse kontekstis on Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtjad, millel on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa olenemata selle õiguslikust vormist (sh MTÜ, 43 miljonit eurot SA või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik, KOV, riik, suurettevõtja Suurettevõtjaga on tegemist siis, kui ettevõtja ei vasta mikroettevõtja või VKE tunnustele ja/või kui 25 % avalik-õiguslik juriidiline või muu haldusüle- või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku sandeid täitev isik) asutuse ainu- või ühiskontrolli all (suurettevõtjatena määratletakse näiteks riigi poolt asutatud SA-d, KOVid ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud) Pangakonto andmed KOVi hallatava asutuse puhul KOVi andmed Kontoomaniku nimi Swedbank Pangakonto number (IBAN) Viitenumber (vajadusel) EE832200221020357402 SWIFT kood (vajadusel) Kontaktisikute andmed Allkirjaõigusliku isiku nimi Etti Kagarov E-post Telefon [email protected] +37253036799 Projektijuhi/kontaktisiku nimi Etti Kagarov E-post Telefon [email protected] +37253036799 2 (10) SA Eesti Kaevandusmuuseum  TULUD 381654 € Eelarve on tasakaalus! Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema Selgitused (kaasfinantseerijate poolt eraldatud toetustel otsuse kuupäev, 1. TAOTLETAV TOETUS 22900 € taotlemisel olevatel toetustel orienteeruv otsuse tegemise aeg) Taotletav toetus Kultuuriministeeriumilt 22900 € 2. OMAFINANTSEERING (nt piletitulu, müügitulu kohviku või 358754 € muuseumipoe tegevusest, liikmemaksud, muu tulu) piletitulu 253920 € majutus 5000 € toitlustus ja muud tulud 74734 € ruumide üür 25100 € 3. KAASFINANTSEERING, MUUD TOETUSED 0 € Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi sama perioodi investeeringu või muud toetused, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) € € € € € € € € € € 3 (6) SA Eesti Kaevandusmuuseum  Finantseerimisallikad KOKKU Kultuuriministeerium Omafinantseering Kaasfinantseering KULUD (1/2) (kulugruppide kaupa) Eelarve on tasakaalus! Tulude ja kulude koondsumma peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 381654 € 6 % 22900 € 94 % 358754 € 0 % 0€ 22900 € 166840 € 0€ 1. PERSONALIKULUD 189740 € Koosseisuline töötasu (bruto) 137495 € 22900 € 114595 € € Lepinguline töötasu (bruto) 7155 € € 7155 € € Tööandja maksukulud 45090 € € 45090 € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € Täidetud töökohtade arv 2. MAJANDAMISKULUD (nt rendi-, kommunaal-, transpordi-, korralduskulud jm) 191914 € 0€ 191914 € 0€ küte, soojusenergia, elekter 47900 € € 47900 € € korrashoiukulud 50671 € € 50671 € € toiduained (kohvik, maaalune toitlustamine) 30000 € € 30000 € € arvestus, auditeerimis ja muud kulud 36443 € € 36443 € € ürituste ja näituste korraldamise kulud 26900 € € 26900 € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 4 (6) SA Eesti Kaevandusmuuseum  Finantseerimisallikad KULUD (2/2) (kulugruppide kaupa) KOKKU Kultuuriministeerium Omafinantseering Kaasfinantseering 0€ 0€ 0€ 3. SOETATAV PÕHIVARA JA INVESTEERINGUD 0 € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 4. MUUD KULUD (nt edasikantavad toetused jm) 0 € 0€ 0€ 0€ 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 0 € € € € 5 (6) SA Eesti Kaevandusmuuseum TAOTLUSEGA KOOS ESITATAKSE Lisa 1. Tegevuskava (või arengukava) vabas vormis (sh tegevuse eesmärgid, kavandatud tegevuste ülevaade, tegevuste toimumise peamine koht ning oodatavad tulemused) TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning . vajadusel võimaldan neid kontrollida; taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega . välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 . punkti 18 tähenduses; . taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; . taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; . taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitmata kohustusi ministeeriumi ees; kui taotlus on esitatud avatud taotlusvooru, siis taotleja vastab taotlusvooru tingimustes esitatud nõue- tele ning taotlus koos selle lisa(de)ga on koostatud taotlusvooru tingimustes toodud nõudeid järgides; . . taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu . institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi . tagasimaksmiseks; kuni Kultuuriministeeriumi poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitan Kultuuriministeeriumit kirjalikult 7 tööpäeva jooksul käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 lõike 3 või 4 alusel. Teateid soovin saada e-posti teel kirja teel Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Etti Kagarov Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 16.08.2019 pp.kk.aaaa KONTROLL-LOEND TAOTLUSE ESITAJALE Enne taotluse esitamist kontrollige veelkord, et kõik taotlusele esitatavad nõuded oleksid täidetud taotlus on allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt taotluse eelarve (tulud-kulud) koostamisel on järgitud vormikohast struktuuri ja detailsust Kui taotlus on esitatud avatud taotlusvooru taotleja vastab taotlusvooru tingimustele taotlus vastab taotlusvooru eesmärkidele kõik taotlusvoorus nõutud täiendavad dokumendid on taotlusele lisatud 6 (6) SA Eesti Kaevandusmuuseum