Kultuuriministeerium Teie 04.06.2018 nr KUM/18-0570/-
[email protected] 1K, 1-11/1312-1/
Meie 04.07.2018 nr 1.2-3/1944-2
Vabariigi Valitsuse korralduse „Lõimumise
valdkonna arengukava aastateks 2021–2030“
koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu
kooskõlastamine
Lugupeetud kultuuriminister
Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse „Lõimumise valdkonna
arengukava aastateks 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ eelnõu
märkustega:
Peame oluliseks, et uue Lõimumiskava koostamisel võetaks arvesse nii probleemide
kaardistamisel kui tegevuste planeerimisel soolise ebavõrdsuse vähendamise vajadust
venekeelse elanikkonna seas, kuna see aitab valdkonna probleeme ja väljakutseid paremini
mõista ning annab sisendit tõhusamate meetmete planeerimisse.
Olukorra analüüs ja probleemide kirjeldus on liiga ühe uuringu (Eesti ühiskonna
integratsiooni monitooring 2017) keskne, mistõttu peegeldatakse selles peamiselt
elanikkonna rühmade hinnanguid ja arvamusi ning vajaka jääb analüüsist, mis võtaks
arvesse erinevaid sotsiaalmajanduslikke, demograafilisi, geograafilisi jms näitajaid. Nii võiks
näiteks tööturgu puudutavas alapeatükis kasutada ka hiljuti valminud eesti keele uuringu
tööturuteenuste osa tulemusi või haridust puudutavas osas keeleseisundi uuringut.
Arengukava koostamise üheks eesmärgiks on planeerida ministeeriumide valitsemisalade
lõimumise valdkonna tegevusi, ent kuna alaeesmärkide praegused põhjendused on nii
üldsõnalised, siis ei teki selget ettekujutust, mis need olla võiksid. Oleme nõus, et eraldi
peaks olema alaeesmärk, mis keskendub erinevast rahvusest inimeste sotsiaalmajanduslike
näitajate ühtlustamisele, ent soovitame praeguse mitmeti tõlgendatava sõnastuse „näitajad
oluliselt ei erine“ asemel eesmärgistada pigem lõhede või ebavõrdsuse vähendamist.
Välja on toodud, et eesti keele õppega seonduvad tegevused planeeritakse kõikide nelja
alaeesmärgi lõikes: I segregatsiooni vähendamine, sh hariduses; II sotsiaal-majanduslike
lõhede vähendamine erinevate rahvusrühmade vahel; III kodanikuühiskonna arendamine ja
kogukondade vaheliste kontaktide suurendamine; IV meedia ja ühine infoväli. Kuidas see
haakub uuringu „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis-
ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ tehtud poliitikasoovitustega? Millise
alaeesmärgi all käsitletakse täiskasvanud elanikkonna eesti keele õppe võimalusi?
Arvestades eesti keele oskuse olulisust lõimumises, võiks kaaluda selle käsitlemist eraldi
alateemana ning sellele võiks seada ka eraldi alaeesmärgi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Paremini tuleks lahti selgitada, mida mõeldakse lausega: „Ka tehnoloogia ja innovatsioon
peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks“.
Lõimimine on horisontaalne, kõiki teisi valdkondi läbiv teema, mistõttu saab selle arengukava
sidumine tegevuspõhise eelarvega olema suur väljakutse, sest erinevad ministeeriumid
planeerivad oma teenuseid, mis muuhulgas peaksid kaasa aitama ka lõimumisele, pigem
teiste tulemusvaldkondade raames. Samas, arvestades kui aktuaalne on lõimumise küsimus,
on vajadus selles valdkonnas ühise visiooni järele, mille alusel planeerida nii
kommunikatsiooni kui ka koordineerida erinevate valdkondade tegevusi, suur.
Sotsiaalministeerium on väga huvitatud arengukava koostamise protsessis osalemisest, eriti
tervise-, sotsiaal- ja tööturu valdkonnaga seotud küsimustes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut Kaia Iva
tervise- ja tööminister sotsiaalkaitseminister
Maris Mälzer 6269 174
[email protected]