dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuli 2018
Viit
1-12/1544-1
Registreeritud
4. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
10. august 2018

Failid

  • 📎HTM-3278.bdoc1834 KB
  • 📎Kooskolastatavad dokumendid (1).txt1 KB
  • 📎Kooskolastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 4.07.2018 nr 8-2/18/3278 Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: SA Archimedes SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. eelnõu_TeaMe+.pdf; 2. TeaMe + Lisa.pdf; 3. Seletuskiri_TeaMe+.pdf Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+““ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+““ elluviimiseks” lisa (muudetud haridus- ja teadusministri 27. septembri 2016 käskkirjaga nr 248 ning haridus ja teadusministri 23. mai 2017 käskkirjaga nr 118) ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Teaduse populariseerimine "TeaMe+"" elluviimiseks" muutmine Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused 1 Sisukord 1. REGULEERIMISALA ............................................................................................................ 3 2. MÕISTED ............................................................................................................................... 3 3. RAKENDUSÜKSUS JA RAKENDUSASUTUS .................................................................. 4 4. ELLUVIIJA JA PARTNERID ................................................................................................ 5 5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ........................................................................................ 5 6. SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 6 7. TOETATAVAD TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED ................................................ 6 8. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD .............................................................................. 12 9. NÕUKODA ........................................................................................................................... 14 10. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................... 14 11. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD .................................................................. 15 12. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................... 16 13. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................. 19 14. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD............................................................ 20 15. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ..................................................................... 20 16. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE SEIRE .................................................................................. 21 17. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ......................... 22 18. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSE EELARVELE .................................... 23 19. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................................................... 23 2 1. Reguleerimisala Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.5. „Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas“ eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Mõisted Ettevõtete praktikad – koostöös ettevõtetega loodud erinevat tüüpi ja erineva metoodikaga õppimist toetavad materjalid. Karjäärinõustaja – spetsialist, kes toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Kooli karjäärikoordinaator - spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe kavandamist kooli õppekava osana. Ta juhib kooli karjäärimeeskonna tööd, hoides ja ergutades koostöösuhet koolisisestes ja -välistes koostöövõrgustikes. Kooli karjäärikoordinaator koordineerib õpetajate koostööd karjääriõppe kavandamisel, sobilike meetodite ja õppesisu valikul ning õpi-keskkonna kujundamisel. Loodusteaduslik kirjaoskus (= LTT kirjaoskus)1,2  tähendab loodusteaduslikke teadmisi ja nende teadmiste rakendamist küsimuste esitamiseks, uute teadmiste saamiseks, loodusteaduslike nähtuste selgitamiseks ja loodusteadustega seotud küsimuste puhul tõendusmaterjali põhjal järelduste tegemiseks;  arusaamist loodusteaduste kui inimteadmise ja uurimise vormi iseloomulikest tunnustest (näiteks kas tehakse vahet isiklikel ja teaduslikul tõendusmaterjalil põhinevatel seisukohtadel); arusaamist sellest, kuidas loodusteadused ja tehnoloogia kujundavad meie ainelist, vaimset ja kultuurikeskkonda;  loodusteaduslike teemade kui teadusliku meetodi väärtustamine maailma mõtestamiseks ja otsuste tegemiseks. LTT valdkond – loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsiooniteaduste (sh arvutiteaduse) õppesuuna erialad) ja nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad. Ministeeriumi teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi teadus- ja arendus (edaspidi TA) küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA uuringute kavasid, neid 1 PISA 2006 eesmärkide põhjal Imbi Henno „Eesti õpilaste tulemustest PISA 2006 loodusteaduste valdkonnas“ LoTe ajakiri, 2008 nr 1 2 toetab riiklikus õppekavas defineeritud pädevust “matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus” – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt 3 koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid. Noor – selle toetuse andmise tingimuste käskkirja kontekstis 5- kuni 19 aastane füüsiline isik. Noor teadlane – alla 35 a teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Huviharidus ja huvitegevus – pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal3. Huviring – huvihariduse või huvitegevusega tegelemise õppevorm. Partner – Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 2 punktis 10 nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Teadushuviharidus – hõlmab koolitundide välist tegevust kõigis selle vormides ja keskendub peamiselt loodusteaduste ja tehnoloogia või lühemalt looduse- ja tehnika-alase huvi arendamise võimalustele (T. Tuisk, 2014)4. Teadus- ja tehnoloogiapakt5 – koostöölepe riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori vahel teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks toetamiseks. Teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Uurimuslik õpe – on tegevus, millega otsitakse maailmas toimuvate protsesside kohta iseenda jaoks seaduspärasusi, püstitades hüpoteese/küsimusi ja kontrollides neid eksperimentide või vaatluste abil (de Jong ja van Joolingen, 1998; Zachos jt., 2000; Wilhelm, 2001)6. Uurimusliku õppe abil õpitakse teadusliku meetodi rakendamist. Õppevisiit - lühiajaline välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3 Noorsootöö strateegia 2006-2013 4 Teadushuvihariduse konverentsi kogumik http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2013/09/15.11_kogumik.pdf 5 http://www.etag.ee/teadpop/tehnoloogiapakt/ 6 http://www.slideshare.net/biodigi/uurimuslik-pe 4 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija) 4.2. Toetatavate tegevuste partnerid on MTÜ Eesti Ajalehtede Liit, kes osaleb tegevuse 5 „Teadusajakirjanduse edendamine“ elluviimisel ning Eesti Teaduste Akadeemia, kes osaleb tegevuse 7 „Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga“ elluviimisel. 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetuse andmise eesmärgid on: 5.1.1 parandada noortele suunatud info kättesaadavust LTT valdkonna pädevuste rakendamise ja karjäärivõimaluste kohta avalikus sektoris, ettevõtluses ja teaduses, kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid jt potentsiaalseid tööandjaid, sh teadus- ja tehnoloogiapaktiga liitunud institutsioone; 5.1.2 tõsta teadushuvihariduse sisulist kvaliteeti; 5.1.3 soodustada teadusasutuste, ettevõtete ja haridusasutuste koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT valdkonna pädevuste arendamisel; 5.1.4 suurendada teaduse ja tehnoloogia nähtavust noortele nii traditsioonilises kui uues meedias; 5.1.5 tõsta ajakirjanike, teadusasutuste kommunikatsioonispetsialistide ja teadlaste teaduskommunikatsiooni alaseid pädevusi ja teadusmeedia kvaliteeti; 5.1.6 võimendada teadlaskonna dialoogi ühiskonnaga ja suurendada noorte teadlaste osalust selles. 5.2. Üldine pikaajaline eesmärk: 5.2.1. tagada Eesti majanduse jätkusuutlik areng loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas piisava inimressursi olemasoluga: 5.2.2. LTT valdkonna erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses on tõusnud; 5.2.3. karjäär LTT valdkonnas on populaarne ning doktorikraadiga tippspetsialistide osakaal on tõusnud, eelkõige on kasvanud ettevõtlussektoris töötavate teadlaste ja inseneride osakaal. 5.3. Toetus on suunatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti Teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ eesmärkide saavutamiseks, milleks on „Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades.“ 5.4. Tegevused on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide saavutamiseks. Tegevused toetavad elukestva õppe strateegia üldeesmärki ning strateegilisi eesmärke ning elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavuse parandamist. 5.5. Tegevused toetavad teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärke: teadvustada teaduse, tehnoloogia ja inseneeria olulist rolli ühiskonna ja majanduse arengus; kaasata erinevaid 5 osapooli ja nende ressursse valdkonna arengusse, õppimise edendamisse ja karjäärivõimaluste tutvustamisse, et kindlustada riiklike strateegiate eesmärkide täitmine lühikeses ja pikas perspektiivis. 6. Sihtrühmad Programmi laiem sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kelle puhul on eesmärgiks tõsta teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni saavutustest ja mõjust riigi konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvule ning seeläbi aidata kohaneda teadmistepõhise majandusega. Programmi otsesed sihtrühmad on: a) noored; b) haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ning koolijuhid (sh alushariduse, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide töötajad) jt teaduse populariseerijad, lapsevanemad; c) teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud, teadus- ja arendusasutuste teadusinfot vahendavad spetsialistid ja teadlased; d) ettevõtjad, ettevõtjate ühendusorganisatsioonid, karjäärinõustajad ning – koordinaatorid ja kohalike omavalitsuste töötajad; e) teadlased sh noorteadlased ja kraadiõppurid. 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 7.1 Toetuse andmise tingimuste raames toetatakse järgnevaid tegevusi: 7.1.1. Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine meedias; 7.1.2. Tegevus 2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine; 7.1.3. Tegevus 3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine; 7.1.4. Tegevus 4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine; 7.1.5. Tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine; 7.1.6. Tegevus 6 Teaduse populariseerimise edendamine; 7.1.7. Tegevus 7 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga. 7.2 Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine meedias. Tegevuse raames tellib elluviija hankekonkursi korras meediatooteid LTT valdkonna teemade kajastamiseks. 1) Luuakse üldauditooriumile suunatud telesaatesarja formaat, kus tutvustatakse teaduslikku mõtteviisi ning tuuakse esile LTT valdkonna tähtsus ühiskonna jätkusuutlikus arengus. Tellitakse 3 hooaega pildiliselt ja sisuliselt huvitavat ja köitvat telesaatesarja. Konkursile esitatud töid hindab erialaekspertidest žürii. 2) Toimub noori kaasava võistlusliku telesaatesarja seitsme hooaja tootmise tellimine. Saatesarja raames toimub lisaks telesaatele saadete sisu selgitava veebisaate tootmine ning saatesarja toetavate tegevuste korraldamine sotsiaalmeedias ja veebikanalites. Tulemus: tele-eetris on kaks teadusliku ja haridusliku sisuga telesaatesarja, tõusevad Eesti elanike LTT alased teadmised ning teadlikkus tänapäevases teadus- ja arendustegevuses ning teadmismahukas ettevõtluses töötavate inimeste tööst ning selle tulemustest. Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond sh eriti noored. 6 7.3 Tegevus 2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine. Toetatava tegevuse raames elluviija: 1) tutvustab LTT valdkonna haridus- ja karjäärivõimalusi sh a) noortele suunatud veebiportaalis miks.ee ning sellega seotud Facebooki grupis, et selle kaudu noori veebimaterjalide juurde suunata; b) noori ümbritsevatele sihtrühmadele, sh lapsevanematele, laia kättesaadavusega ajakirjandus- ning uue meedia väljaannetes; 2) tutvustab erinevates LTTga seotud ametites töötavaid teadlasi ja insenere ning nende tööd noorteüritustel, -messidel ja muudel asjakohastel üritustel; 3) loob LTT valdkonna ameteid tutvustavaid materjale ning korraldab üritusi koolinoortele (näiteks konkursid, töötoad, esinemised koolides). Tegevuse raames kasutatakse sihtgrupipõhist lähenemist ning keskendutakse levinud stereotüüpide (sh sooliste stereotüüpide) lõhkumisele ning naiste ja meeste rollimudelite tutvustamisele tasakaalustatult. Selleks, et noored regulaarse karjäärinõustamise käigus saaks LTT valdkonna võimaluste kohta põhjalikumat infot töötatakse koostöös Sihtasutusega Innove (koordineerib Rajaleidja keskuste võrgustikku ja haldab portaali rajaleidja.ee) välja tegevuskava ning valmistatakse ette karjäärinõustajatele ja -koordinaatoritele infomaterjale ning toimuvad kohtumised nende tutvustamiseks. Tegevuse raames ajakohastatakse karjäärinõustajate LTT valdkonna kohta käivat teavet. Peamiseks eesmärgiks on LTT valdkonna kõrgharidust nõudvate ametikohtade karjäärivõimaluste tutvustamine. Tegevustesse kaasatakse teadlasi ja insenere ning ettevõtjaid kui potentsiaalseid tulevasi tööandjaid. Tulemus: Tõusnud on noorte teadlikkus LTT valdkonna teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning selle olulisusest ja erinevatest karjäärivõimalustest. Karjäärinõustajad ning -koordinaatorid on teadlikumad LTT valdkonna teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning karjäärivõimalustest LTT valdkonnas. Sihtrühm: noored, karjäärinõustajad, koolides töötavad karjäärikoordinaatorid, õpetajad, lapsevanemad. 7.4 Tegevus 3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine. Tegevust viib ellu SA Eesti Teadusagentuur. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimise raames: a) tutvustatakse pakti olemasolu ja põhimõtteid avalikkusele ning potentsiaalsetele uutele liitujatele; b) kaasatakse uusi liitujaid; c) korraldatakse paktile ja sellega liitunute tegevustele suurema tähelepanu tõmbamiseks liitumisüritusi. Liitunute omavahelise koostöö parandamiseks korraldatakse töörühmade koosolekuid ning võrgustikukohtumisi; d) osaletakse rahvusvaheliste võrgustike töös ja kogutakse infot teiste riikide teaduse, tehnoloogia ja inseneeria populariseerimise (STEM strateegiate) ning tegevuste kohta. Elluviija korraldab statistiliste andmete kogumist ja analüüsi ning koondab kõigi liitujate tegevuskavad, et toetada uusi liitujaid infoga, milliseid tegevusi on planeerinud teised pakti osapooled ja kuidas koos kõige edukamalt pakti eesmärke saavutada. Kogutakse infot pakti eesmärkide saavutamist takistavate tegurite kohta ning vajadusel esitatakse poliitikakujundajatele 7 ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks või muutmiseks. Pakti rakendamise toetamiseks kutsutakse kokku nõuandev kogu, kuhu kuuluvad erinevate liitunud huvigruppide esindajad. Koordineerimistegevuste tulemusena saavutatakse suurem sünergia ja parem koostöö erinevate osapoolte vahel. Koolide ja ettevõtete koostöö initsieerimisega soodustatakse ettevõtete haridussüsteemi panustamise kultuuri tekkimist, mh maapiirkonna ettevõtete, kohalike omavalitsuste, koolide ja teadushuvihariduse tegevuste suuremat sidusust. Elluviija tegevus on toetada koostöö algust ning abistada läbirääkimistel ja kokkulepete sõlmimisel. Kirjeldatakse ettevõtete, koolide ja teiste koostööpartnerite võimalikud koostöömudelid, mis aitavad erineva suuruse, tegevusvaldkonna ja asukohaga partneritel leida panustamisvõimalusi. Juhendatakse koole, et rakendatav koostöö muutuks süsteemseks, eesmärgistatuks ning seonduks koolis rakendatavate õppekavadega. Selleks korraldatakse võrgustiku kogemuste vahetamise seminare, mis aitavad koolidel luua erinevaid õppeaineid ja aineõpetajaid kaasav tegevuskava LTT pädevuste arendamiseks. Pakti koordineerimiseks ning koolide ja ettevõtete koostöö toetamiseks kasutatakse veebipõhiseid vahendeid, mille kaudu toimub partnerite infovahetus ja kuhu koondatakse liitunute tegevuskavad, kirjeldatakse ning levitatakse parimaid tegevuspraktikaid. Elluviija teostab koostöös partneritega tegevusi laiema avalikkuse ja otsese sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks, koostab infomaterjale ning korraldab nende tutvustamise ja levitamise, initsieerib artiklite kirjutamist partnerite poolt ning artiklite avaldamise. Töötatakse välja ja rakendatakse heade praktikate tunnustamise süsteem. Ettevõtete kaasamisel lähtutakse olemasolevatest eetika-teemalistest materjalidest (näiteks InGenious’e projekti eetikakoodeks7, SA Innove ning TÜ eetikakeskuse poolt koostatud materjalid8) ning informeeritakse ettevõtteid kooli sobivatest käitumisviisidest, et vältida kommertsreklaami sattumist koolikeskkonda jms. Tulemus: 1) teadus- ja tehnoloogiapakti tegevustesse on kaasatud lai ring riigiasutusi, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi haridusasutusi jt partnereid; 2) korraldatud on liitunute võrgustikutegevused ja loodud partnerite infovahetuse süsteem. Loodud on koolide ja ettevõtete koostööd kirjeldavad ja toetavad materjalid; 3) ettevõtetega koostöös läbiviidud tegevused on muutunud koolitöö oluliseks osaks, üldhariduskoolides õppijatel on tekkinud seosed koolis õpitavate LTT pädevuste ja reaalse tööelu vahel ning nad oskavad selle tulemusena paremini teha põhjendatud karjäärivalikuid; 4) vajadusel on tehtud seadusandlusesse parandusettepanekuid. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid, (sh üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad), noorsootöötajad, ettevõtjad, ettevõtjate ühendusorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste töötajad, üksikisikud. 7.5 Tegevus 4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine. Tegevuse raames pakub elluviija teadus- ja haridusasutuste kaasabil õpetajatele tuge uurimusliku õppe rakendamiseks ja LTT kirjaoskuse arendamist toetavate tegevuste läbiviimiseks. Toetatakse õpilaste tekkinud LTT huvi süvendamise ja ülevalhoidmise võimaluste loomist ja 7 http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/ingenious-juhend-kasutamiseks-koolide-ja-ettevotete-koostoo-labiviimisel 8 http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/opetaja/samm_t88maailma_2014.pdf 8 väljaarendamiseks sügavamaks isiklikuks huviks. Pakutakse metoodilist tuge teadushuvihariduse valdkonna juhendajatele ja õpetajatele ning luuakse nende pädevuste tõstmiseks mitmekesiseid õppe- ja juhendmaterjalid. Elluviija töötab välja ja viib ellu koolitusi uurimusliku õppe rakendamisest ning tehnoloogiaalase kirjaoskuse ja loovuse arendamisest koolide uurimistööde koordinaatoritele (sh õpetajatele). Tegevuse raames luuakse õpetajatele uurimusliku õppe rakendamise lihtsustamiseks kaasaegseid õppematerjale, valmistatakse ette koolitusmaterjalid ning kaasatakse uurimustööde juhendamisse ning õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse toetamise oskuste arendamisse teadlasi, insenere ja ettevõtjaid. Motiveeriva väljundi pakkumiseks uurimistöid tegevatele ning teadushuvihariduses osalevatele lastele ja noortele ning nende õpetajatele ja juhendajatele töötab elluviija välja ja viib ellu iga- aastase õpilaste teadusfestivali, mille eesmärk on pakkuda võimalust kogemuste vahetamiseks ning tõsta noorte enesekindlust oma uurimisprobleemiga tegelemisel. Suurendamaks teadushuviringide osakaalu kasvu õppekavavälises tegevuses töötatakse välja näidisõppekavad, mis toetavad 21. sajandi õpioskusi ja kaasaegset õpikäsitlust. Olemasolevate ja potentsiaalsete ringijuhendajate (tegevõpetajad, teaduse populariseerijad, tudengid, lapsevanemad, kes soovivad huviringe juhendada, ettevõtjad) pädevuste tõstmiseks töötatakse välja teadushuviringi juhendajate koolituse mudelid, mis toetavad uusi valdkonda tulijaid ja abistavad koolituste korraldamist. Lisaks luuakse sihtrühmapõhiseid metoodilisi ja didaktilisi materjale, mis aitavad juhendajatel mitmekesistada teadushuviringide tegevusi toetades õpilaste huvisid, edendades nende oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Tegevus viiakse ellu koostöös ülikoolide ja noorsootööd koordineerivate asutustega, et ära hoida dubleerimine ja kaasata parim võimalik kompetents. Arendatakse ja tugevdatakse olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide juhendajate võrgustikku, et pakkuda valdkondlikku tuge eesmärkide elluviimisel. Tegevuse raames kutsutakse ellu teadushuvihariduse valdkonnas tegutsejate esindusorganisatsioon. Teadushuvihariduse huviringide osakaalu suurendamise vajaduse teadvustamiseks ning laiema huvi tekkimise soodustamiseks korraldatakse seminare koostöös kohalike omavalitsustega ning teavitusüritusi LTT valdkonna õpetajatele ja ringijuhendajatele. Tegevuse raames kogutakse andmeid olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide kohta, analüüsitakse teadushuviringide arenguid pidurdavaid tegureid ning pakutakse lahendusi. Tulemus: LTT kirjaoskuse arendamiseks on loodud mitmekesised materjalid, korraldatud võrgustikutegevusi juhendajatele, on rohkem õpilastele väljundit pakkuvaid tegevusi LTT valdkonnas nii teadushuvihariduses kui ka uurimusliku õppe rakendamises. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid (sh alushariduse valdkonna, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide ning huvikoolide õpetajad, noorsootöötajad), õpilased ja noored. 7.6 Tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine. Tegevust viib ellu MTÜ Eesti Ajalehtede Liit ning SA Eesti Teadusagentuur. Tegevuse raames tõstetakse LTT valdkonnaga tegelevate ajakirjanike, teadusasutuste meediasuhetega tegelevate spetsialistide ja teadlaste ning teadusmahukate ettevõtete ja ettevõtlusinkubaatorite 9 kommunikatsioonispetsialistide teaduskommunikatsioonialast kompetentsi. Kompetentsi oluliseks osaks ajakirjanikele on kommunikatsioonialased pädevused, mida kasutavad oma töös teadusajakirjanikud: näiteks andmeanalüüs, infograafika koostamine, uue meedia võimaluste mitmekülgne kasutamine jms. Läbi kõigi tegevuste arendatakse olemasolevat teaduskommunikatsiooniga tegelejate võrgustikku Eestis, kaasates rahvusvahelisi eksperte ja tutvudes rahvusvaheliste parimate praktikatega. Viiakse läbi koolitusi, seminare, töötubasid, korraldatakse sihtrühma osalemist rahvusvahelistel koolitustel ja lühiajalistel kogemuste vahetuse üritustel ning õppereisidel. Korraldatakse võrgustikuüritusi, mille käigus kutsutakse eksperte Eestisse ning samuti minnakse kogemusi omandama kolleegide juurde välismaale. Koolituste sisu väljatöötamiseks viiakse eelnevalt läbi koolitusvajaduste kaardistus ja tutvutakse parima rahvusvahelise praktikaga. Sissejuhatusena korraldatakse ühine ümarlaud kaasates erinevaid sihtrühmi. MTÜ Eesti Ajalehtede Liit korraldab konkursipõhiselt toetuse taotlemise enese täiendamiseks välisriikides ja korraldab ka ise õppevisiite sihtrühmade kompetentsi tõstmiseks välisriikides. Partner tagab taotlemisvõimaluste kohta käiva info leviku kõigi huvitatud sihtrühmadeni ja konkursi otsustuskogu moodustamise ning korraldab selle töö. Koolituste materjalid koondatakse ning tehakse veebi vahendusel kättesaadavaks kõigile tegevuste sihtrühmadele ja avalikkusele. Tulemus: paranevad sihtrühmade teaduskommunikatsioonioskused ning suureneb asjatundlike teaduse ja tehnoloogia teemade käsitluste osakaal meedias. Sihtrühm: ajakirjanikud, teadusasutuste meediasuhetega tegelevad spetsialistid, teadlased, teadusmahukate ettevõtete kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid. 7.7 Tegevus 6 Teaduse populariseerimise edendamine. Elluviija aitab kaasa teaduse populariseerijate (sh teadushuvihariduse valdkonnas tegutsejad, teadusajakirjanikud, ülikoolide muuseumide ning teaduskeskuste töötajad, teaduse populariseerimisega tegelevad MTÜ-d ja SA-d, õpetajad, teadlased, karjäärinõustajad jt) omavahelisele teabe- ja kogemuste vahetusele, et tõsta tegijate pädevust, suurendada tegevuste tulemuslikkust ja kasutatavate ressursside tõhusust ning vähendada dubleerimist. Toimub parimate praktikate ja meetodite levitamine ning erinevate organisatsioonide koos- ja ühistöö (nt seiresüsteemi ja hindamismeetodite väljatöötamine) iga-aastaste teaduskommunikatsiooni konverentside ja teaduse populariseerijate suvekoolide raames. Samuti toetatakse teaduse populariseerijaid miks.ee portaalis asuva ürituste kalendri ja valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja algatuste tutvustamise kaudu ning muid meediakanaleid kasutades. Tellitakse uuring, mille eesmärgiks on hinnata teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste tulemusi ja väljundeid ning saada soovitusi LTTd populariseerivate tegevuste kvaliteedi tõstmiseks tulevikus. Uuring viiakse läbi selliselt, et 2013. aastal aastal läbiviidud uuringuraporti tulemused oleksid teostatava uuringu tulemustega omavahel võrreldavad. Elluviija korraldab hanke uuringu teostaja leidmiseks. Täpsemad uuringu eesmärgid kirjeldatakse hanke lähteülesandes ning hanke kriteeriumites. Uuringu tulemusi tutvustatakse elluviija üritustel ning raport tehakse kättesaadavaks veebilehel, uuringu tulemusi kommunikeeritakse valdkonnaga seotud sihtrühmadele. Tegevuse raames kaardistatakse teiste riikide kogemusi ja olemasolevaid skeeme teadlaste tööd populariseerivate tegevuste panuse hindamiseks. Kaardistust eeskujuks võttes töötatakse koostöös 10 ülikoolidega välja mudel, kuidas Eesti võiks arvestada teadlaste töö formaalsel hindamisel nende panust teaduse populariseerimisel. Tulemus: tegevuse tulemusena arenevad teaduse populariseerimise valdkonnas tegutsejate kompetentsid, parimate praktikate jagamise ja koostöö tegemisega paraneb tegevuste kvaliteet ja tulemuslikkus. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid (sh üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad); teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud, teadus- ja arendusasutuste teadusinfot vahendavad spetsialistid ja teadlased; ettevõtjad ning koolijuhid. 7.8 Tegevus 7 Teaduse järelkasvu arendamine ja ühiskonna arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamine tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Tegevust 7 viivad ellu Eesti Teaduste Akadeemia ning SA Eesti Teadusagentuur. Alategevus 7.1 Noorte teadlaste arendamine Tegevuste eesmärgiks on noori teadlasi inspireerida, toetada, koolitada, võrgustada ja kaasata ka akadeemia tegevustesse, et erinevate põlvkondade seotuse ja sisulise koostöö kaudu reaalselt panustada Eesti teaduse ja ühiskonna jätkusuutlikkusse ning tulevikku. Tegevuse käigus taastatakse Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) tegevus. ENTA roll on hõlmata tegevustesse Eesti noori teadlasi (sh järeldoktoreid, ettevõtluses töötavaid doktorikraadiga noori teadlasi) ja toimida nende võrgustikuna. Lisaks on ENTA olnud mitmete oluliste rahvusvaheliste noori teadlasi ühendavate organisatsioonide ametlik esindaja ja hetkel on Eesti noorte teadlaste side nendega praktiliselt katkenud. Regulaarselt korraldatakse teaduse populariseerimise praktilist kursust, mille jätkuks on kolme minuti pikkuste loengute konkurss. Tegevusega luuakse võimalus ja tingimused noortele teadlastele teaduse populariseerimise praktiliseks õppeks ning oma teadustegevuse tutvustamiseks ‒ avaliku teadus-kommunikatsiooni intensiivseks ja kontsentreeritud kogemuseks kõige laiemas mõttes. Võimalikult laia sihtrühma haaramiseks on kaasatud 6 avalik-õiguslikku ülikooli teadusprorektorite tasemel, Eesti Rahvusringhäälingu haridus- ja teadussaadete toimetus ning veebiportaal ERR Novaator. Konkursi kuus võiduloengut pääsevad ETV eetrisse ning jäävad järelvaadeldavaks veebis. Igas kaasatud ülikoolis toimub üks kursus igal aastal 2016–2020; kokku 30 kursust. Kursusel osalejate arv varieerub sõltuvalt kõrgkooli suurusest. Kokku hõlmatakse vähemalt 500 doktoranti ja noorteadlast. Planeeritakse senise noorte teadlaste rahvusvahelistele teadusüritustele lähetamise praktika laiendamist isikupõhistelt foorumitelt laiapõhjalistel teadusfestivalidel osalemise suunas, suurendades nõnda teadlaskarjääri atraktiivsust, võimaldades noortel teadlastel osaleda erinevatel teadusüritustel, luua seal interdistsiplinaarseid kontakte ning treenida seal saadud kogemuste- elamuste vahendamist teaduskommunikatsioonis. Avalike konkursside kaudu lähetatakse noori teadlasi kõrgetasemelistele noorte teadlaste üritustele. Nende kogemusi-elamusi, kokkuvõtteid- artikleid-reisikirju vahendatakse meediakanalites ning Teaduste Akadeemia kanalites (kodulehel, aastaraamatus, Facebook-i lehel jne). Konkursside korra kinnitab „TeaMe +“ nõukoda. 11 Koostöös doktorikoolidega korraldatakse rahvusvahelisel tasemel koolitusi kõigile juhendajatele eelkõige nn ülekantavate oskuste (populariseerimisoskus, suhtlus meediaga, innovatsiooni küsimused, rahvusvaheline koostöö jne) arendamise võimekuse tugevdamiseks. Tulemus: aastaks 2020 on Eesti Teaduste Akadeemias välja ehitatud koostööstruktuur ja kommunikatsiooniplatvorm noorte teadlastega, millelt edasi liikuda. Noored teadlased on tihedamalt kaasatud nii Eesti sisesesse akadeemilisse koostöösse kui ka rahvusvahelisse noorteadlaste võrgustikku ja teaduskommunikatsiooni. Tõusnud on noorte teadlaste teaduskommunikatsiooni võimekus. Sihtrühm: noored teadlased, sh. järeldoktorid ja ettevõtluses töötavad doktorikraadiga noored teadlased, kraadiõppurid, teadlaskond. Alategevus 7.2 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga Tegevuse eesmärk on rakendada Eesti Teaduste Akadeemia pädevusi Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ning teaduse, hariduse ja kultuuri edendamiseks kõige laiemas ja sügavamas mõttes. Võimalike monitooringute ja analüüside, tippteadlaste aja ning teadmiste panustamise kõrval on oluline kommunikatsioon nii poliitikakujundajate, ühiskonna arvamusliidrite kui ka laiema avalikkusega, et järjekindla tegevusega aidata kaasa ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamisele võimalikult tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Selle eeltingimus on mitmepoolne avatud ja professionaalne kommunikatsioon. Tulemus: luuakse regulaarselt toimivad diskussiooni ja koostööplatvormid (struktureeritud arutelud ja kohtumised) kaasates näiteks ministeeriumite teadusnõunike võrgustik, erineval tasemel poliitikakujundajad, meedia ja teiste huvigruppide esindajad. Sihtrühm: avalikkus, poliitikakujundajad, meediaesindajad, teadlaskond sh noorteadlased. 8. Tulemus- ja väljundnäitajad 8.1 Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad: Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav 2016 2018 2020 teave TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja LTT (loodus- ja 22% 23% 24% 25% sihteesmärk tegevusele täppisteadused, (2012) 2022. TeaMe + tehnika, tootmine ja aastaks: ehitus) erialade 25% lõpetajate osakaal kõrghariduses Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Tegevuste raames 0 16 80 112 Allikas tegevusele 1 hangitud ja eetris aastaaruan- olnud ded, teadustelesaadete kumulatiiv- arv ne. Sihttase aastaks 2022 - 160 12 Väljundnäitaja Seminaridel 0 20 35 50 Allikas tegevusele 2 osalenud aastaaruan- karjäärinõustajad ja ded, -koordinaatorid kumulatiiv- ne (kõik osalejad kokku) Väljundnäitaja Ettevõtete ja 0 15 30 55 Igal aastal tegevusele 3 haridusasutuste tehtud hulk, kes teevad tegevuskava LTT valdkonnas de arv koostööd ühise tegevuskava alusel Väljundnäitaja Loodud 0 0 7 10 Allikas tegevusele 4 teadushuviringide aastaaruan- õppekavade arv ded, kumulatiiv- ne Väljundnäitaja Teaduskommunikat 0 50 100 150 Allikas tegevusele 5 siooni koolitust (vt aastaaruan- tegevus 7.6) saanud ded, ajakirjanikud, kumulatiiv- kommunikatsiooni- ne spetsialistid, (loendame teadlased osalenud isikuid) Väljundnäitaja Korraldatud teaduse 0 2 4 5 Allikas tegevusele 6 kommunikatsiooni aastaaruan- konverentside arv ded, kumulatiiv- ne Väljundnäitaja Korraldatud üritustel 0 120 345 500 Allikas tegevusele 7 osalevate noorte aastaaruan- teadlaste arv ded, kumulatiiv- ne (loendame osalenud isikuid) Tegevuste SPETSIIFILISED TULEMUSNÄITAJAD 13 Tulemusnäitaja Teadustelesaadete 0 160 000 170 000 180 000 ERR tegevusele 1 keskmine telemeetrika vaadatavus andmete alusel aastaaruan- des; kumulatiiv- selt 2 saatesarja keskmine vaatajas- kond kokku (näiteks 70 000+100 000=170 00 0/2=85 000 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on elluviijat nõustav ühiskondlik ühendus, mille ülesanne on anda elluviijale suuniseid tegevuse eesmärkide, toetatavate tegevuste elluviimiseks või nende elluviimise vahendite või korralduse muutmiseks ning analüüsida tegevuse edukust. Nõukoja moodustab elluviija. Nõukoja koosseisu kuuluvad elluviija, partnerite, Haridus- ja Teadusministeeriumi, ettevõtjate ja teadushuvihariduse, meediavaldkonna ning karjäärinõustamise erialaekspertide esindajad. 9.2. Nõukoja koosseisu ja töökorra kinnitab elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega. 9.3. Nõukoda võib oma töösse elluviija nõusolekul kaasata eksperte. Ekspertide töö tasustatakse tegevuse halduskuludest. 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Toetav mõju. Toetatavad tegevused tugevdavad piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Infoühiskonna Toetatavad tegevused soodustavad noorte siirdumist IT valdkonda. edendamine Keskkonna- ja Toetavad tegevused tõstavad noorte pädevust loodusteaduste ja kliimapoliitika tehnoloogia valdkonnas, sh nende teadlikkust ja oskusi keskkonna ja säästlike keskkonnatehnoloogiate suhtes. Võrdsete võimaluste Toetav mõju. Toetatavad tegevused on suunatud kõikidele tagamine üldharidussüsteemis õppijatele. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele 14 tingimustele. Tegevuste raames soodustatakse sooliste stereotüüpide murdmist. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Tegevusi kavandatakse koostöös tööandjate ja õppeasutustega. Toetatavad tegevused suurendavad õppurite ettevõtlikkust ja aktiivseks kodanikuks saamist. 11. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. juuni 2015 – 31. august 2022, välja arvatud tegevuste 2- 7 abikõlblikkuse periood, mis on 01.juuni 2015 – 31.august 2020. Tegevused Elluviimise aeg Tegevus 1. Teadusteemade tutvustamine meedias 1. juuni 2015 – 31. august 2022 Tegevus 2. LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Tegevus 3. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimine. 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine Tegevus 4. Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT 1. juuni 2015 – 31. august 2020 kirjaoskuse arendamine Tegevus 5. Teadusajakirjanduse edendamine 1. jaanuar 2016 – 31. august 2020 Tegevus 6. Teaduse populariseerimise edendamine 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Tegevus 7. Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga 1. juuni 2015 – 31. august 2020 Horisontaalsed tegevused 1. juuni 2015 – 31. august 2020 15 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 4 126 292 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 89,45% ehk kuni 3 691 010 eurot. Riiklik kaasfinantseering on kuni 417 508 eurot ehk kuni 10,12%. Omafinantseering moodustab vähemalt 17 773 eurot ehk 0,43% tegevuse eelarvest. Toetatava tegevuse 5 puhul on partneri omafinantseering 9% tegevuse kogumahust. 12. 1 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes EL toetuse Riiklik kaas- Tegevus summa finantseering Toetus kokku Omafinantseering Kulud kokku Tegevus 1 1 960 046 221 711 2 181 757 0 2 181 757 Tegevus 2 203 115 22 975 226 091 0 226 091 Tegevus 3 330 085 37 337 367 422 0 367 422 Tegevus 4 703 921 79 624 783 545 0 783 545 Tegevus 5 161 447 18 262 179 709 17 773 197 482 Tegevus 5.1. 180 20 200 0 200 Tegevus 5.2. 161 267 18 242 179 509 17 773 197 282 Tegevus 6 144 605 16 357 160 962 0 160 962 Tegevus 7 94 363 10 674 105 037 0 105 037 Tegevuste juhtimiskulud 93 428 10 568 103 996 0 103 996 Kokku 3 691 010 417 505 4 108 489 17 773 4 126 292 16 12.2 Kogueelarve sh Tegevuste sh elluviija Tulemus Väljund Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad partnerite eelarve eelarve eelarve 1 Programmi raames eetris olnud 1. Teadusteemade tutvustamine meedias 2 181 757 2 181 757 0 teadustelesaadete arv sh Otsene personalikulu 82 565 82 565 0 TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja Muud kulud (sh kauba/teenuse ost, sh 2 086 807 2 086 807 0 ühikuhinnad) Tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 12 385 12 385 0 alusel) 2 Seminaridel osalenud LTT valdkonna karjäärivõimaluste 2. 226 091 226 091 0 karjäärinõustajad ja tutvustamine karjäärikoordinaatorid sh otsene personalikulu 120 616 120 616 0 sotsiaalsete väljakutsete lahendamist sh muud kulud 87 383 87 383 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 092 18 092 0 alusel) 3 Ettevõtete ja haridusasutuste Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste arv, kes teevad LTT 3. koordineerimine. Koolide ja ettevõtete 367 422 367 422 0 valdkonnas koostööd ühise vahelise koostöö arendamine tegevuskava alusel sh otsene personalikulu 138 594 138 594 0 sh muud kulud 208 039 208 039 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 20 789 20 789 0 alusel) 4 Loodud teadushuviringide Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe õppekavade arv 4. 783 545 783 545 0 ja LTT kirjaoskuse arendamine sh otsene personalikulu 328 027 328 027 0 sh muud kulud 406 314 406 314 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 49 204 49 204 0 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine Teadusmeedia koolitust 5. 197 482 200 197 282 5 kokku saanud ajakirjanikud, sh otsene personalikulu 126 382 0 126 382 17 kommunikatsioonispetsialistid, sh muud kulud 52 143 200 51 943 teadlased tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 957 0 18 957 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine 5.1. 200 200 0 (elluviija kulud) sh otsene personalikulu 0 0 0 sh muud kulud 200 200 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 0 0 0 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine 5.2. 197 282 0 197 282 (partnerite kulud) sh otsene personalikulu 126 382 0 126 382 sh muud kulud 51 943 0 51 943 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 957 0 18 957 alusel) 6 Toimunud teaduse 6. Teaduse populariseerimise edendamine 160 962 160 962 0 populariseerimise sh otsene personalikulu 39 026 39 026 0 konverentside arv sh muud kulud 116 082 116 082 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 5 854 5 854 0 alusel) Teaduse järelkasvu arendamine ja Tegevustes aktiivselt osalevate 7 7. ühiskonna arenguprotsesside (sh 105 037 3 062 101 976 noorteadlaste arv erinevate poliitikate) kujundamine sh otsene personalikulu 54 230 0 54 230 sh muud kulud 42 673 350 42 323 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 8 135 2 712 5 423 alusel) Horisontaalne tegevus Horisontaalsed tegevused 103 996 103 996 0 sh otsene personalikulu 90 431 90 431 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 13 565 13 565 0 alusel) KOKKU 4 126 292 3 827 034 299 257 18 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §- s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 13.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 13.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 5.1 nimetatud eesmärkide, punktis 8 tulemuste saavutamiseks ja punktis 7 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3- 6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste elluviimisel tekkivad personalikulud; 13.3.3. tegevuste elluviimiseks vajalikud ürituste korraldamise kulud sh koolituste, seminaride ja teiste ürituste korraldamise kulud, mh üritusel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud; 13.3.4. abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse“ § 48 lõike 4 tähenduses; 13.3.5. toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud infotehnoloogiliste lahenduste kulud (näiteks veebiarendus ning andmebaaside loomine jne) v.a ühendmääruse § 9 lõikes 5 p 3 kulud; 13.3.6. toetatavate tegevustega seotud riigihangete õigusabikulud, kui hange osutub õnnestunuks; 13.3.7. nõukoja teenindamisega seotud kulud sh ruumide rendi, toitlustuse ning materjalide kulud; 13.3.8. töötajate sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud välislähetuse päevaraha määra ulatuses; 13.3.9. toetatavatest tegevustest teavitamise kulu viitega Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 13.3.10. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 13.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.4.1. liiklusvahendite ostmine, liising ja kasutusrent; 13.4.2. kinnisasja ostmine; 13.4.3. töötajate esinduskulud ja neile tehtavad kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised; 13.4.4. organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 13.4.5. päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 19 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 14.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-s 18 sätestatule. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 12 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 14.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 14.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 14.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi, toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 14.8.2 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 14.8.3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 14.8.4 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 14.9 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 15.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15.3. Elluviija ja partner sõlmivad toetuse kasutamiseks partnerlusleppe elluviija poolt kehtestatud vormil. 20 15.4. Elluviija peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid tegevusi ellu vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. 15.5. Elluviija tagab, et partner kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 15.6. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.6.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.6.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.6.3. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist rakendusasutusega ja seejärel esitama koos kooskõlastusega rakendusüksusele muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et toetatavate tegevuste kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 15.6.3.1. kinnitatud eelarve kuluridasid muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% kalendriaasta eelarvest; 15.6.3.2. muudatuste summa ületab ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 15% kogu kinnitatud eelarvest; 15.6.3.3. esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse järelepäringule vastused 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 15.6.3.4. teavitama rakendusüksust viivitamatult tulu teenimisest toetatavate tegevuste raames abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblike kulude määratlemisel võetakse puhastulu arvesse ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 sätestatud korras; 15.6.3.5. tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingute sõlmimise; 15.6.3.6. tagama elluviija ülesannete täitmiseks piisava arvu töötajaid, kellel on asjakohane kvalifikatsioon; 15.6.4. viivitamatult teatama rakendusasutust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis: 15.6.4.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 15.6.4.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 15.6.4.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 15.6.5. esitama rakendusüksusele iga aasta 15. jaanuariks järgneva eelarveaasta maksetaotluste esitamise prognoosi, milles toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetaotluste esitamisel. 16. Tegevuste elluviimise seire 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 8 loetletud näitajate täitmine. 16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 21 16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 16.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 17.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 17.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.6.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 17.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 17.5.1. muutuvad elluviija juriidilised andmed; 17.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 17.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 17.5.4. soovitakse muuta eelarvet, juhul, kui eelarve muutus toetatavate tegevuste lõikes ületab kumulatiivselt 15%. 17.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise või mittelubamise kohta. 17.7. Rakendusüksusel on õigus teha ettepanek toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmiseks, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 17.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 17.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 22 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 18.3 Elluviija mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda katta ning partneri mitteabikõlblikud kulud jäävad partneri katta. 18.4 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS §-des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 23 SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri kehtestatud toetuse andmise tingimuste muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 16 lõike 1 alusel ning „TeaMe+“ lisa kinnitatakse uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Pille Pikker (7350 215, [email protected]) ja rahandusosakonna finantsekspert Pirkko Külanurm (7350 161, [email protected]). Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud „TeaMe+“ tegevuste elluviija SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg) ettepanekutest. 2. EELNÕU SISU Eelnõu seletuskiri koosneb ühest osast, milles põhjendatakse „TeaMe+“ lisas tehtavaid muudatusi. Muudatused on seotud eelarve muutmisega tegevuste lõikes. Eelnõu muudab „TeaMe+“ lisa ja kinnitab selle uue terviktekstina. Lisas tehakse muudatused järgmistes punktides: Punktis 7.2 vähendatakse telesaatesarja „Uudishimu tippkeskus“ tellimist neljalt hooajalt kolmele ning suurendatakse noori kaasava võistlusliku telesaatesarja „Rakett 69“ tootmise tellimist kolmelt hooajalt seitsmele. Punktis 8.1 tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad seatakse sihteesmärk aastaks 2022, kuna pikeneb tegevuse 1 elluviimise periood kuni 31. augustini 2022. aastal. Tegevuse 1 elluviimise perioodi pikenemisega ei muudeta seatud tulemusnäitaja taset võrreldes sihttasemega aastaks 2020 (LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses 25%. Sihttaset ei muudeta, kuna meetme ühe tegevuse pikendamine ei anna otsest sisendit LTT erialade lõpetajate osakaalu tõusu. Populaarse telesaate „Rakett 69“ tootmise jätkamise eesmärgiks on tekitada koolinoortes huvi LTT erialade vastu ning meetme looja sooviks on, et rohkem noori valiks kõrgkoolides õpinguteks LTT valdkonna erialad. Väljundnäitaja tegevusele 1 lisatakse selgituseks, et sihttase aastaks 2022 on 160 (tegevuse raames hangitud ja eetris olnud teadustelesaadete arv). Punktis 11 – tegevuste abikõlblikkuse periood – pikendatakse tegevuse 1 abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2022. Teiste tegevuste abikõlblikkuse perioodi ei muudeta. Punkt 12. Tegevuste eelarve. Muudetakse eelarvet suurendades tegevuse kogumahtu 4 126 292 euroni, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 89,45% ehk kuni 3 691 010 eurot. Riiklik kaasfinantseering on kuni 417 508 eurot ehk kuni 10,12%. Omafinantseering moodustab vähemalt 17 773 eurot. Tegevuste kogumahtu suurendatakse üldsuse soovile vastu tulles jätkata teadustelesaate „Rakett 69“ tootmist meetme toel veel nelja hooaja võrra. Sellest telesaatest on kujunenud teaduse ja tehnoloogia populariseerimise märkimisväärne edulugu. Saadet teatakse laialdaselt nii vanemate kui nooremate inimeste hulgas ning järjest enam soovitakse saatesse kandideerida. 1 „Rakett 69“-l on olnud märkimisväärne regionaalne mõju, sest saates on olnud osalejaid 8-st maakonnast väljastpoolt Tartut ja Tallinna. „Rakett 69“-st on välja kasvanud mitmeid satelliitprogramme – paljudes koolides korraldatakse saate formaadiga sarnaseid projekte. Saade on abiks koolitundide läbiviimisel, eriti videosaated, kus teadustoimetaja selgitab ülesanded lahti. Saatesarja suur väärtus seisneb selles, et pakub noortele eeskujusid poplauljate ja näitlejate kõrvale ning demonstreerib, et nutikas ja loodusteadustes osav olla on väärtus. „Rakett 69“ saatesarja tootmise jätkamise üldeesmärgiks on, et järgmised aastakäigud noori saaks loodusteadustest ja tehnoloogiast sütitatud. Punktis 12.1 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes muutub seoses elluviija poolt tehtud muudatusettepanekutega alljärgnevalt: Tegevus 1 tegevuskulud suurenevad 41 460 euro võrra, otsesed personalikulud suurenevad 6000 euro võrra ning tegevuse kaudsed kulud suurenevad 900 euro võrra, et jätkata saatesarja Rakett 69 9.-12. hooaja tootmist. Tegevus 1 kulusid suurendatakse teaduse populariseerimise uuringu kulude arvelt, mida rahastatakse juba RITA meetme tegevustest. Sellega seoses vabanevad tegevuse 6 eelarves tegevuskulud 48 360 euro ulatuses, mida on elluviija palunud ümber paigutada tegevusse 1. Tegevus 4 prognoositavat ülejääki, 20 000 eurot, kasutatakse tegevus 1 „Uudishimu tippkeskuse“ saatesarja tootmiseks, sest saatesari vajab enam ressurssi võttepäevadeks ning atraktiivsemate graafiliste lahenduste loomiseks. Lisandunud eelarve jaotub mitme hooaja vahel. Kokku toodetakse telesaatesarja kolmel hooajal. TeaMe+ eelarvesse lisatakse saatesarja Rakett 69 nelja hooaja tootmiseks juurde 923 000 eurot ning sellest lähtuvalt pikendatakse tegevuse 1 abikõlblikkuse perioodi kuni 31. augustini 2022. Lisanduvad vahendid eraldatakse Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekirja tegevuse „4.1.2 Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri teotamine teekaardi alusel“ kohustustega katmata vahenditest. Tegevus 3 eelarvet vähendatakse 26 000 euro võrra. Teadus- ja tehnoloogiapakt on tänaseks katuslepinguna toiminud üle 3 aasta. Selle aja jooksul on palju muutunud. Programmi elluviija on vaadanud 2018. aasta I kvartalis pakti asutajate ning nõuandva koguga üle pakti eesmärgid, tegevuspõhimõtted ja senised tegevused. Tegevuste elluviimine on võimaldanud kokkuhoidu, ürituste korraldamine on olnud võimalik soodsamalt kui plaanitud. Samuti otsustati muuta mitmete seni kavas olnud tegevuste iseloomu, mis võimaldab kokkuhoidu planeeritud eelarves tulevikus. Vabanenud vahenditest tõstetakse 6500 eurot teaduse populariseerijate suvekooli läbiviimise kuludesse (tegevus 6). Mitmed teadus- ja tehnoloogiapakti partnerid soovivad olla osa teaduse populariseerimise võrgustikust ning osaleda miks.ee suvekoolis. Lisaks tõstetakse 19 500 eurot tegevusse 1 – „Uudishimu tippkeskuse“ saatesarja tootmiseks (lisandunud eelarve jaotub mitme hooaja vahel), sest saatesari vajab enam ressurssi võttepäevadeks ning atraktiivsemate graafiliste lahenduste loomiseks. Tegevus 4 eelarvet vähendatakse 20 000 euro võrra. Tegevust planeerides hinnati ressursivajadust üle. Selgunud on, et juhendajaid on väga keeruline leida ning optimaalne arv, keda suudetakse kaasata on 15 - 16 juhendajat igal aastal. Uurimistööde hüvitatavate materjalikulude piirmäär on 300 eurot, kuid paljudele uurimistöödele ei kulu nii palju. Ülejääk on ka juhendajatega kohtumistel käimiseks planeeritud sõidu- ja majutuskuludes. 2 2017. aastal muutis elluviija uurimistööde juhendamise koolituste korraldamise senist praktikat ning õpetajate koolituste korraldamise asemel (neid korraldavad edaspidi ainult HTMi poolt selleks seatud ülikoolid) keskenduti koolide uurimistööde koordinaatorite nõustamisele. Kulu sellele tegevusele on oluliselt väiksem kui koolitustele. Peamine kulu selle tegevuse korraldamisel on koordinaatori tööjõukulu. Muutusega seoses vähenes vajalike füüsiliste võrgustikuürituste maht ja eelarve. Seega on võimalik osa varasemalt uurimistööde juhendamise koolitustele planeeritud vahendeid suunata muudele tegevustele. Tegevus 7 eelarve proportsioone muudetakse tegevuse partneri Eesti Teaduste Akadeemia taotluse alusel ning selle arvelt suurendatakse muude kulude eelarvet proportsionaalselt otseste personalikulude arvelt. Otsestest personalikuludest vabanev kaudne kulu suunatakse partneri muude kulude eelarve reale. Eelarvemuudatuses on kajastatud ka SA Archimedes otsuste 26.38-2/1141 ning 26.38-2/1163 alusel tehtud finantskorrektsioonid ning nende alusel eelarveridu vähendatud kogusummas 2 589,46 eurot. Lisaks on eeltoodud põhjusel vähendatud omafinantseeringu summat 226,87 euro võrra. Punktis 12.2 korrigeeritakse kogueelarvet vastavalt punktis 12. ja 12.1. tehtud muudatustele. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuste vahendeid eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ja SA-le Archimedes. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: HTM/18-0756 - Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Teaduse populariseerimine "TeaMe+"" elluviimiseks" muutmine Kooskõlastamine algatati 04.07.2018 13:25 Tähtaega pikendatud Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0aa87a40-614f-4379-be9d-0d8ac7dd5dd2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0aa87a40-614f-4379-be9d-0d8ac7dd5dd2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: HTM/18-0756 - Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Teaduse populariseerimine "TeaMe+"" elluviimiseks" muutmine Kooskõlastamine algatati 04.07.2018 13:25 Tähtaega pikendatud Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0aa87a40-614f-4379-be9d-0d8ac7dd5dd2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0aa87a40-614f-4379-be9d-0d8ac7dd5dd2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0756 - Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Teaduse populariseerimine "TeaMe+"" elluviimiseks" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0aa87a40-614f-4379-be9d-0d8ac7dd5dd2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0aa87a40-614f-4379-be9d-0d8ac7dd5dd2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel