Kultuuriministeerium 02.07.2018
Hr. Hillar Sein
ERL põhilised seisukohad seoses 2018. aasta sügisel toimuvate ringhäälingulubade
konkurssidega on järgmised:
1) Üldine. Olemasoleva tehnilise ressursi jagamine.
Meie “raadio-maastik” on olemasoleva tehnilise ressursi piires suhteliselt hästi välja
kujunenud, erinevaid turuosalisi-ringhäälinguorganisatsioone on pigem palju kui
vähe, programmiformaate on väga erinevaid, mis kokkuvõttes on tekitanud olukorra,
kus kommertsjaamad moodustavad väga arvestatava osa Eesti elanike tänasest
meediatarbimisest.
Raadioprogrammide kuulajate arvud (erajaamad boldis)
Programmi nimi kuulajate arv kokku
Vikerraadio 295 000
Sky Plus 245 000
muusikateenus internetis 226 000
Star FM 212 000
cd, mp3, podcast jne 210 000
Raadio Elmar 206 000
Retro FM 172 000
Raadio Kuku 141 000
Raadio 4 138 000
Russkoje Radio 129 000
Raadio 2 120 000
Narodnoje Radio 117 000
MyHits 110 000
Sky Raadio 101 000
Hit FM 80 000
Power Hit Radio 77 000
Jumor FM 75 000
Radio Volna 49 000
DFM 46 000
Raadio Kadi 38 000
NRJ 34 000
Tre Raadio 34 000
Raadio Tallinn 33 000
Radiomania 33 000
Klassikaraadio 31 000
*Raadio Päevikuuring 3. kvartal 2017
____________________________________________________________________
Eesti Ringhäälingute Liit. Reg. nr. 80030713. Võidu 57, Tallinn 11215.
Telefon 5150229.
[email protected]; www.ringhliit.ee
ERL seisukoht seoses tehniliste tingimuste/sagedusplaanidega:
Peame õigeks, et uute konkurside puhul lähtutaks väljakujunenud
sagedusplaanidest/võrkudest.
2) Uue vabaneva ressursi (sageduste) jagamise põhimõtted.
Liit on lähtuvalt reklaamituru arengutest, oma liikmete kogemustest ja viimaste
aastate majandustulemustest veendunud, et kohaliku raadio edukas majandamine ei
ole lähiaastatel võimalik, seepärast tuleks lähema 4-5 aasta perspektiivis vältida
(väga tõsiselt kaaluda) uute kohalike raadiolubade väljaandmist alles tegevust
alustavatele ja ennast mitte tõestanud ettevõtjatele.
Praktikas on näha kuidas ringhäälinguorganisatsioonid, kellel puudub kõrvaltegevus,
millisest raadioprogrammi tootmist subsideerida, on selgelt majanduslikes raskustes..
Praktika on näidanud, et iga selline katsetus vähendab raadio kui meediumi
usaldusväärsust, solgib reklaami- ja tööjõuturgu ning kokkuvõttes nõrgendab juba
tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonide konkurentsivõimet
Tänaseks on tekkinud olukord, kus erinevatel üleriigilistel raadioprogrammidel on
väga erinevad levialad nii geograafilise katvuse, inimasustuse kui ka potensiaalse
reklaamituru seisukohast vaadatuna. Samas üldistades on selge, et kõige suurem
ebavõrdsus erakanalite kahjuks on kui vaadata ERR-i raadioprogrammide, eriti
Vikerraadio ja Raadio 2, üleriigilisi sageduskaarte, mis loob ERR-ile selgelt
ebavõrdse konkurentsieelise kuulajate eest võistlemisel.
ERL seisukoht seoses vabanevate sagedustega:
Vabade sageduste tekkimisel peaks esimene prioriteet olema
olemasolevate võrkude tehnilise katvuse parandamine, et tagada
üleriiklikele eraõiguslikele programmidele ERR-i programmidega
võrdne konkurentsisituatsioon.
Raadioteenuse osutajal peaks olema võimalus liita uut kohalikku
sagedust oma olemasoleva üleriigilise sagedustevõrguga, viies selle kokku
üleriigilise loa tingimustega.
Praegune raadio- (kommerts)turg on piisavalt ülekoormatud, mis
tähendab, et täiendavate ringhäälingulubade väljaandmine uutele
huvilistele ainuüksi põhjusel, et selleks on tekkinud tehnilised
võimalused, pole mõistlik.
Ainult kohaliku raadioprogrammi tootmine pole praeguses
turusituatsioonis majanduslikult jätkusuutlik.
____________________________________________________________________
Eesti Ringhäälingute Liit. Reg. nr. 80030713. Võidu 57, Tallinn 11215.
Telefon 5150229.
[email protected]; www.ringhliit.ee
3) Lubade kõrvaltingimused
Tulenevalt tehnoloogia arengust on inimeste meediatarbimine viimastel aastatel
oluliselt muutunud. Raadio konkureerib täna erinevate muusika voogedastuse
lahenduste ja veebiraadiotega.
Raadioprogrammi tegemisel on väga tähtis formaadist kinni pidamine. Formaat
kirjeldab ära programmiosad – muusikastiili(d), muusika ja sõnalise osa suhe
erinevates ajatsoonides, uudiste valiku põhimõtted jms. Seetõttu peab
kõrvaltingimuste kehtestamisel lähtuma individuaalselt iga raadioprogrammi
formaadist, vastasel korral kahjustatakse RHO võimalusi turul kuulajate pärast
konkureerida.
Kommertsraadiod mängivad hea meelega Eesti autorite muusikat, kuid tahavad seda
teha formaadist tulenevalt, samas Eesti muusika osakaalu nõue vene jaamadele on
koormav ja täiesti põhjendamatu. See auditoorium on eelkõige Venemaa meedia
infoväljas ja kõik formaadiga seotud kitsendused pärsivad formaadipuhta programmi
tootmist Eestis.
Kultuuriministeerium ehk riik ei peaks ülearuste kõrvaltingimuste kehtestamise
kaudu tegelema liigse reguleerimisega, sest lisaks kohaliku raadio konkurentsivõime
halvendamisega tähendab see ka ressursikulu järelvalve teostamisel.
ERL seisukohad seoses lubade kõrvaltingimustega:
Loakonkursi kõrvaltingimuste kehtestamisel tuleb need sõnastada iga
konkursile pandava loa kohta eraldi.
Eesti muusika ja sõnalise mahu osakaal peaks olema paindlikum kui ta
tänaste lubade puhul on. Need nõuded peavad arvestama raadio
programmiformaadi ja sihtgrupi profiiliga.
Tegevuslubade konkursil ei peaks rakendama tingimusena
keelepiirangut.
Täpsustada “päevase aja” mõiste. Vastavalt kuulatavuse statistikale
oleks mõistlik päevane aeg piiritleda ajavahemikus 7.00 – 19.00
4) Ringhäälingulubade komisjon.
Komisjoni liikmed peavad olema võimelised hindama loataotlejate programmi
tootmise teostatavust ja ärimudeli reaalsust. Selleks on hädavajalik kohaliku
reklaami- ja tööjõuturu tundmine. Arvame, et ERL kui valdavat osa Eestis
tegutsevaid eraringhäälinguorganisatsioone ühendav organisatsioon on selles
valdkonnas kõige parem ekspert. ERL tegevjuht ei tööta üheski ERL-i liikmeks
olevas ringhäälinguorganisatsioonis ja on seetõttu piisavalt sõltumatu, et aidata
komisjonil erapooletuid otsuseid teha.
Komisjoni liikmete nimetamine on TJA ülesanne aga usume, et on ka KM-i kui
meediapoliitika kujundaja huvides, et lubade väljaandmisel suudetaks adekvaatselt
____________________________________________________________________
Eesti Ringhäälingute Liit. Reg. nr. 80030713. Võidu 57, Tallinn 11215.
Telefon 5150229.
[email protected]; www.ringhliit.ee
hinnata taotlejate lubadusi programmi tootmise ja jätkusuutliku majandamise
seisukohalt vältimaks hilisemaid probleeme. Seetõttu loodame, et KM toetab
kõnealust ettepanekut.
ERL ettepanek seoses ringhäälingulubade komisjoni koosseisuga:
Teeme ettepaneku, et ringhäälingulubade konkursi läbiviimisel kuuluks
taotluste hindamise ja parima pakkumise väljaselgitamiseks loodud komisjoni
ERL-i esindaja.
5) Ringhäälingulubade kehtivuse periood.
Seadusest tulenev 5-aastane tegevusloa kehtivusperiood teeb väga raskeks suuremate
investeeringute tegemise. Pikem periood suurendaks ringhäälinguorganisatsioonide
majanduslikku stabiilsust vähendades erajaamade sõltumatust reklaamituru
kõikumistest ning andes võimaluse planeerida investeeringuid pikema
tasuvusperioodiga. Selle tulemusena paraneks kindlasti pakutavate programmide nii
sisuline kui ka tehniline kvaliteet.
ERL ettepanek seoses tegevuslubade perioodi pikkusega:
Teeme ettepaneku kaaluda seadusemuudatuse algatamist, millega antaks
ringhäälingu tegevuslubasid tulevikus välja pikemaks perioodiks kui praegu
seaduses lubatud kuni 5-aastane periood.
Toomas Vara
Juhatuse esimees
Eesti Ringhäälingute Liit
____________________________________________________________________
Eesti Ringhäälingute Liit. Reg. nr. 80030713. Võidu 57, Tallinn 11215.
Telefon 5150229.
[email protected]; www.ringhliit.ee