3.5 .2018 ARVE Nr. 18 004 EESTI MUINSUSKAITSE SELTS Reg. Nr. 80036041 Pikk 46 SEB EE4810 10022002686005 10133 Tallinn Swedbank EE922200 221043388241 Telefon 6412 522 Maksja: Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn Tähtaeg: 17.5 . 2018 Nr. Nimetus Summa 1 Uuringu „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuri pärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs, 19. ja 20. s ajand “ II I etapp 4145 € Tasumisel e kuulub neli tuhat ükssada nelikümmend viis eurot . Väljastas: Helle Solnask
Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt Talli nnas, kuupäev digitaalallkirjas Käesoleva aktiga annab Töövõtja üle ja Tellija võtab vastu 27.03.2017. a sõlmitud töövõtulepi ngu nr 6-9/44 alusel teostatud töö: Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand. Tellija: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kultuuriministeerium Eesti Muinsuskaitse Selts Registrikood: 70000941 Registrikood: 80036041 E-posti aadress:
[email protected] E-posti aadress:
[email protected] Liina Jänes Helle-Silvia Solnask muinsuskaitsenõunik juhatuse liige
Koostatud:18.06.2018 11:58:53
Siseriiklik maksekorraldus
Asutuse töötaja: Katre Külm
Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM
Töökood: 20180515158460
Maksja registrikood: 70000941
Sisestatud: 15.05.2018
Sisestamise kanal: Xtee
Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus
Dokumendi number: 20019233
E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR
Saaja nimi: EESTI MUINSUSKAITSE SELTS
Saaja registrikood: 80036041
Saaja konto number: EE481010022002686005
Valuuta: EUR
Summa: 4 145.00
Viitenumber:
Makse väärtuspäev: 17.05.2018
Selgitus: 18004 03.05.2018 Uuringu Eesti sõjaajaloolise arhitektuuri pärandi
Eelarve:
Kinnitan: Kinnitan:
asutuse juht juhataja
raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist
pitsat pitsat
Uuringu
„Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi
kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs.
19. ja 20. sajand“ lõpparuanne
Koostaja: Eesti Muinsuskaitse Selts
Tellija: Kultuuriministeerium
Rahastajad: Kultuuriministeerium ja Eesti Teadusagentuur
valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmist (RITA)
Kaimri-Lõpe tankitõrjeliin, SM F 3012:22 Fn, Saaremaa Muuseum SA. Foto: Tõnu Grepp
2018
1
Uuringu tellis Kultuuriministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse
tugevdamine” (RITA) raames. Projekti rahastati 50% ulatuses RITA tegevuse kaks raames
Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50% ulatuses Kultuuriministeeriumi eelarvest.
2
Sisukord
PROBLEEMI KIRJELDUS ................................................................................................................ 4
UURINGU EESMÄRK, METOODIKA JA ETAPID ........................................................................ 4
Metoodika............................................................................................................................................ 5
Allikad ................................................................................................................................................. 5
KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 7
Peamised probleemkohad ja võimalused militaarpärandiga seoses .................................................... 7
Probleem terminoloogiaga .................................................................................................................. 8
Võimalused.......................................................................................................................................... 9
Militaarpärandi kaitsmise ja säilitamise viisid .................................................................................... 9
SOOVITUSED .................................................................................................................................. 10
Soovitused militaarpärandi nähtavuse tõstmiseks ............................................................................. 10
Soovitused militaarpärandi kasutuse suurendamiseks ....................................................................... 11
Militaarpärandi taaskasutuse ja eksponeerimise näiteid ja ideid lähiriikidest ................................... 13
Lisa 1 Eksperdihinnangute ja dokumenteerimiste nimekiri .............................................................. 15
Lisa 2 Ettepanek militaarpärandi hindamiskriteeriumide kohta ........................................................ 16
3
PROBLEEMI KIRJELDUS
Eestis on rikkalik sõjaajalooline arhitektuuripärand (edaspidi militaarpärand). Militaarehitisi
on rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad Eesti ehituspärandi olulise osa. Vanem
militaarpärand on väärtuslik juba oma vanuse tõttu ja on seetõttu valdavalt riikliku kaitse all
(linnamäed, linnused, kirikud, linnamüürid, bastionid jm). Probleemne on just uuem
militaarpärand. Näiteks ei ole süsteemselt uuritud nõukogudeaegset militaarpärandit ning seda
materjali jääb iga päevaga vähemaks (hävib, lammutatakse). 20. sajandi teisest poolest on
militaarpärandit kaitse all väga ebaühtlaselt. Enamikes maakondades mitte ühtegi, nt
Hiiumaal aga 63 tk. Puudub ka teave säilinud ehitiste täpse arvu kohta. 1 Külma sõja aegset
militaarpärandit on osaliselt kaardistatud, kuid see töö ei ole terviklik ega süsteemne.
Varasemad uuringud on keskendunud kas üksikobjektidele2 või teatud piirkondadele.3
Ülevaate puudumine militaarpärandist ei võimalda teha objektide võrdlevat analüüsi ja
hinnata militaarpärandi kultuuriväärtust ning vajadusel riikliku kaitse alla võtmise vajadust.
Selleks, et teha militaarpärandi säilitamise või lammutamise otsuseid, on info puudulik.
Seni on puudunud üle-eestiline vaade, mille põhjal teha võrdlevat analüüsi ja hinnata
militaarpärandi kultuuriväärtust. Riikliku kaitse alla võtmise otsused ja seaduse alusel
piirangute seadmine peab olema põhjalikult kaalutud ning põhinema üle-eestilisel võrdleval
analüüsil. Uuringu tulemused aitavad seda saavutada.
Uuringu käigus saadud andmed aitavad kujundada muinsuskaitsepoliitikat ning langetada
teadmispõhiseid otsuseid muinsuskaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas, samuti toetavad
laiapõhjalise riigikaitse põhimõtteid. Eesti sõjaajaloo ja sellega seotud rajatiste tundmine ning
teatud objektide esiletõstmine aitab suurendada kodanikutunnet, tutvustada riigi ajalugu ja
väärtustada kohalikku pärandit. Keskkonnaministeeriumi haldusalaga on seos, kuna paljud
objektid asuvad kaitsealadel, riigimetsas või on saanud aja jooksul kaitsealuste liikide (nt
nahkhiirte) elupaigaks.
UURINGU EESMÄRK, METOODIKA JA ETAPID
Uuringu esmane eesmärk oli ülevaate andmine Eestis 19. ja 20. sajandil ehitatud ja praeguseni
säilinud militaarpärandist, samuti selle säilitamise, lammutamise ja taaskasutamise võimaluste
analüüsimine.
Uuringu läbiviimiseks korraldatud riigihanke võitis Eesti Muinsuskaitse Selts meeskonnaga,
kuhu kuulusid valdkonnas aktiivselt tegutsevad uurijad-teadurid Peep Pillak (meeskonna
juht), Ain Tähiste, Mart Mõniste, Jüri Pärn, Leho Lõhmus, Jaan Vali, Silja Möllits ja Kaarel
Piirimäe. Militaarpärandi väärtuse väljaselgitamiseks on vaja tunda sõjaajalugu laiemalt.
Näiteks tuleb Raadi sõjalennuvälja tegelik väärtus välja üksnes teiste Nõukogude Liidu ja
1
Teada on, et 1994. a anti Eestile üle u 1500 objekti. Vt nt
http://www.keskkonnainfo.ee/publications/99_PDF.pdf
2
Nt MTÜ ESAP on inventeerinud hulgaliselt objekte, vt http://www.mil.hiiumaa.ee/xx.
3
Nt Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi, MTÜ Läänerannik ja Eesti Looduskaitse Seltsi
rohevöö projekt, mille raames tehti Eesti rohevöö militaarpärandi objektide (ehk rannikualade) kaardistus, vt
http://pk.emu.ee/greenbeltkaardid; Muinsuskaitseameti tellitud „Eesti 20. sajandi sõjalise ehituspärandi
kaardistamine ja analüüs. Pilootprojekt – Rae vald. Robert Treufeldt, 2013“, vt
http://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Rae.militaar.pdf.
4
Varssavi pakti strateegiliste lennuväljade võrdluses. Selleks tuleb tunda külma sõja strateegia
ajalugu.
Metoodika
Töö teostati kolmes etapis. I etapis kontrolliti, täiendati ja ajakohastati käsitletava perioodi
kohta käivat militaarehitiste koondtabelit, mis saadi Muinsuskaitseametilt. Koondtabel
sisaldab uurimisperioodist teadaolevaid militaarpärandi objekte, mis on tänaseni säilinud ja
mis ei ole riigi kaitse all. Eesmärgiks seati koostada sellises formaadis dokument, mis
võimaldab hõlpsasti leida objekte, saada teavet nende asukohast ja omanikest. Iga
dokumenteeritud objekt koosneb omakorda spetsiifilistest rajatistest: näiteks lennuväli
stardiradadest ja ruleerimisteedest, piirivalve tehnilise vaatluse post vaatlustornist,
diislihoonest, raketibaas komandopunktist, stardiplatsidest, raketihoidlatest, sõjaväelinnakud
kasarmuhoonetest, riviplatsidest, jne. Ehitised ja rajatised, mille otstarve on teada, on
koondtabelis liigiti kirja pandud. Tänase teadmise kohaselt on paljude hoonete algne otstarve
selgusetu, sestap on koondtabelis määratlemata ehitiste koguarv suur.
Koondtabelis4 on andmed 349 objekti kohta. Enamus neist on kompleksid, mis koosnevad
mitmest objektist, seega on kajastatud ehitiste-rajatiste koguarv 3386. Näiteks on üksikobjekti
Piirsalu raketibaas koosseisus järgnevad alamobjektid: angaar (2 tk), hoidla (4 tk),
komandopunkt (2 tk), stardiplats (4 tk), tuumalõhkepeade hoidla (1 tk). Iga objekti kohta on
toodud järgmised andmed: asukoht (aadress), katastritunnus, ligikaudse keskpunkti
koordinaadid, ehitusperiood, ehitusaasta (kui on teada), hinnanguline seisukord, kas objekt on
kasutuses või mitte, kompleksi korral ehitiste arv (2017. a seis) ning lisainfo või veebilingid
lisainfole.
Tabelis ei kajastu juba kaitsealused objektid, samuti väiksemad üksikobjektid ning osaliselt
sõjaväelaste kasutatud tsiviilobjektid (näiteks elamufond). Koondtabel ei kajasta ka
kalmistuid, mälestuspaiku, monumente ega lahingupaiku, samuti Veeteede Ameti objekte
(meremärgid, tulepaagid). Tabel on täiendatav ja parandatav, peale selle avalikustamist jätkub
loodetavasti infovool ning peale kontrollimist saab vajalikud korrektuurid teha.
I etapi töö lähtus erialakirjandusest, olemasolevatest andmebaasidest, varem teostatud Eesti
militaarpärandi uuringutest ja arhiiviandmetest: sõjaajaloo-alased teatmikud, teejuhid,
teaduskirjandus, arhiiviandmestik ja sõjateaduslik kirjandus.
Allikad
Erialakirjandus:
Jüri Pärn. NSV Liidu ja Venemaa relvajõud Eestis 20.sajandi lõpukümnendeil. Tallinn, 2007.
Jüri Pärn, Margus Hergauk, Mati Õun. Punalaevastik Eestis 20.sajandi lõpukümnendeil.
Tallinn, 2006.
Anto Raukas (koostaja). Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine.
Tallinn, 1999.
Merike Jürjo. Eesti kasarmud. Tallinn, 2008.
Robert Treufeldt. Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1919–1939. Narva Muuseum
Toimetised 10, 2010.
Heino Gustavson. Merekindlused Eestis 1913–1940. Tallinn, 1993.
4
Koondtabel on mahukas, mistõttu leiab selle kultuurimälestiste registri juures olevast militaarpärandi
andmebaasist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage
5
Kristjan Luts. Eesti sõjaajaloo teejuht. Eesti Päevaleht, 2010.
Laidoneri muuseumi aastaraamatud (numbrid 2001/1–2006/6).
Veebiallikad:
www.mil.hiiumaa.ee/xx
http://loodus.keskkonnainfo.ee
http://www.militaar.net
http://www.battal.ee
http://www.forgottenairfields.com/estonia
http://www.rindeleht.ee
http://www.ra.ee
www.pogranec.ru
http://14dpvo.ucoz.ru/
http://pk.emu.ee/greenbeltkaardid
Muu info:
Jüri Pärna poolt alates 1990ndatest koostatud fail Nõukogude armee objektidest Eesti
territooriumil.
NSVL sõjaväeobjektide ülevõtmise ajal Kaitseministeeriumi poolt koostatud fail.
Teise osana esitati ettepanekud nende militaarpärandi objektide kohta, mille kohta koostada
töö II etapis eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta või täpsem
dokumentatsioon, juhul kui objekti säilimine ei ole realistlik. Nimekiri koosnes 35 objektist.
Koos tellijaga vaadati nimekiri üle ja mõned objektid vahetati välja. Esialgsest nimekirjast
jäeti välja Kaitseministeeriumi haldusala objektid, samuti jäid välja Nursi mõisa kasarmud
(töö käigus selgus, et need ei ole mitte eesti-, vaid nõukogudeaegsed) ja Vilaski raketibaas
(töö käigus selgus, et see on suuremas osas lammutatud ja ülejäänud osas väga ohtlik, vett täis
avatud šahtidega).
Lisaks koostati ettepanek militaarpärandi hindamiskriteeriumide kohta (vt lisa 2).
Militaarpärandi puhul ei ole kasutatav tavapärane arhitektuuriväärtuste hindamine. Need
objektid on sageli utilitaarsed nii kujunduselt kui materjalidelt ning arhitekti nimest või
stiilipuhtusest olulisemat rolli mängivad tähtsus ajaloosündmustes ja tehnoloogiline
uuenduslikkus (nt sõjapidamise seisukohast).
Uuringu läbiviija pakkus välja väärtuslikumad ja põhjalikumat uurimist vajavad objektid,
lähtudes järgmisest:
- tsaariaja, Eesti Vabariigi ja II maailmasõja perioodi objekte on säilinud vähe või on
olulisemad neist juba kaitse all. Ettepanekute hulka on arvatud objektid, mis täiendavad
üldpilti või on jäänud eelmistes kaitse alla võtmise faasides tähelepanuta. Eesti Vabariigi
perioodist valitud objektide läbiv tunnusjoon on unikaalsus ja eriline seotus Eesti
militaarajaloo ja -arhitektuuri seisukohast. Sama käib tsaariajast valitud objektide kohta, mis
on täienduseks juba kaitse all olevate samalaadsetele rajatistele mujal Eestis.
- külma sõja aegseid objekte on reaalsuses ülekaalukalt suurim arv ja valiku tegemine on
kõige keerukam. Ettepanek lähtub eelkõige objekti unikaalsusest ja olulisusest külma sõja
kontekstis, seejärel geograafilisest ja olemuslikust mitmekesisusest. Näiteks on Raadi
lennuväli suurim sõjaväelennuväli Eestis. Lennuväljal paikneb Eesti Rahva Muuseum. Raadi
lennuvälja puhul on oluline objekti lugu ja seos taasiseseisvumisaja sündmuste ja inimestega.
On olemas integreerumisvõimalus ERM-iga sõjaajaloolise ekspositsiooni arendamise võtmes.
6
Teine näide: Naissaare miinilaod on juba täna Naissaare vaatamisväärsuseks, on hästi
eksponeeritavad ja täiendavad Naissaare militaarajalugu.
Kokkuvõtvalt võeti arvesse objektide sõja-ajaloolist tähtsust, haruldust ja väärtust Eesti
kontekstis, lähtudes meeskonda kuulunud ekspertide seisukohtadest. Mingil määral on
arvestatud omaniku või valdaja võimalikku koostöövõimekust ja huvi kaitse alla võtmise
protsessis. Üsna palju valitud objekte on riigi omanduses.
Sellele järgnes II etapp, mille käigus koostati eksperdihinnangud 29 objektile (või
kompleksile) ja dokumenteeriti kuus objekti (vt lisa 1). Eksperdihinnang koostati objektidele,
mille puhul hinnati nende vastavust mälestise tunnustele, st kaaluti nende kultuuriväärtust jm
aspekte muinsuskaitse alla võtmiseks. Eksperdihinnangu valiku eelduseks oli
säilimispotentsiaaliga elujõulised objektid, millel on riikliku tasandi kultuuriväärtus ja mis
pakuvad huvi avalikkusele. Dokumenteerimine valiti juhul kui objektil on küll suur sõja-,
arhitektuuri- või tehnikaajalooline väärtus, kuid selle säilimine ei ole realistlik (väga halb
tehniline seisund, oht inimesele või keskkonnale või muu põhjus). Näiteks koostati
dokumenteerimine Sarve-Lehtma kaitseliini kohta, mille kogupikkuseks on 40 km, mis läbib
hulgaliselt kinnistuid ja mille kaitse alal võtmine ei ole realistlik.
Eksperdihinnangute ja dokumenteerimiste koostamiseks kasutati Muinsuskaitseametis välja
töötatud metoodikat ja vorme. II etapi töö hõlmas nii arhiivi- kui ka välitöid.
III etapis kanti objektide kohta kogutud andmed avalikku elektroonilisse andmebaasi
(kultuurimälestiste riikliku registri alam-andmebaas:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage). Koostati lõpparuanne.
KOKKUVÕTE
Peamised probleemkohad ja võimalused militaarpärandiga seoses
19. sajandi ehituslik militaarpärand on rahuldavalt läbi uuritud ja kaitse alla võetud. Seevastu
20. sajandi militaarpärandi senine kaitse on olnud väga ebaühtlane ja ebajärjekindel. Uuringu
eesmärk ei ole analüüsida olukorra põhjuseid, piirdume sestap konstanteeringutega.
Tsaariaeg. Silmapaistev hulk objekte on dokumenteeritud ja kaitse all. Paraku on töö mingil
hetkel katkenud, nii lisandus koondtabelisse ja kaitse alla võtmise ettepanekutesse objekte,
mille kohta olemasolevad allikad on napisõnalised, kohati ebatäpsed või isegi eksitavad.
Näitena sobib Peeter Suure Merekindlus – kompleks, millest päris paljud objektid on läbi
uuritud ja kaitse all (nt Naissaare patareid), samas osa veel põhjalikult dokumenteerimata (nt
paljud Tallinna ümbruse maarinde positsioonid) ja/või kaitse alla võtmata erinevalt teistest
samasugustest objektidest (Saaremaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal paiknenud
suurtükipatareid).
Eesti Vabariigi aeg. Üllatav oli tõdemus, kui vähe on eestiaegne militaarpärand kaitstud.
Käesolevast projekti II etapist on küll välja jäänud Kaitseväe valduses olevad objektid, siiski
ei saa kõrvale vaadata tõsiasjast, et Tapa soomusrongide rügemendi kasarmud on ära
lagunenud või lagunemas, seda taasiseseisvusejärgsel perioodil ja meie oma Kaitseväe
hoolimatuse tõttu. Tasakaalustavalt väärib positiivse näitena äramärkimist Võru Taara
kasarmute taaskasutus Kaitseväe poolt. Tartus ei suudetud säilitada ratsaväe maneeži,
7
Rakveres põles varemeteks Johan Ostrati projekteeritud suurejooneline kasarmuhoone. Kõik
see on juhtunud iseseisvas Eestis ning võõrvõimuga pole siin tegemist.
Nõukogude periood pühkis maa pealt Jägala ja Kurtna laagrite hooned. Säilinud on suurem
osa Petseri Põhjalaagri hoonetest, meeskonnabarakid on lisatud kaitsealuste objektide
ettepanekusse. Omapärase objektina on jätkuvalt kasutuses kaitseväelaste poolt omal ajal
rajatud Nõmme staadion.
Teine üllatav tõdemus Eesti Vabariigi perioodi kohta on üldkättesaadavate allikate vähesus.
Militaarehitisi käsitleb Merike Jürjo koostatud „Eesti kasarmud“ kuid seda pigem läbi 170
foto tolleaegse õhustiku kirjeldajatena.
Saksa okupatsiooni päevil II maailmasõja ajal rajati kapitaalseid militaarobjekte suhteliselt
vähe. Põhjarannikule rajati radarijaamu ja rannapatareisid, enamus neist lihtsad
betoonplatvormid. Ida-Virumaad läbis suurema kaitseliini Panther üks lõik. Viimases
paiknesid ka teraskuplitega kuulipildujapesad, mille metallosad on tänaseks metallirüüstajate
poolt vanarauaks veetud. Mälestiseks tunnistamise ettepanek on käesoleva riigihanke raames
tehtud suhteliselt kapitaalsena püstitatud Valaste 10,5 cm rannapatarei kohta.
Nõukogude aja, iseäranis külma sõja aegse militaarpärandi kajastus on allikates olnud kasin.
See ei ole ainult Eesti probleem, pigem üleüldine kogu Euroopas. Üks teguritest on lühike
ajaline distants. Paradoksaalsel kombel kordub ajaloouuringutes tihtipeale olukord, kus elava
pärimuse kandjad surevad enne ära, kui pärimuse uurijad nendeni jõuavad – st sündmusi, mis
on ligikaudu 30 aastat tagasi aset leidnud, ei peeta veel ajaloo uurimise seisukohalt piisavalt
küpseteks.
Teine tegur on – vähemasti endise Nõukogude bloki maades – info salastatus ja raske, kohati
võimatu kättesaadavus.
Kolmas tegur on üldine halvustav suhtumine nõukogude militaarpärandisse. Siin on kindlasti
üheks mõjufaktoriks aeg – kõik see juhtus ju äsja ning protsesside vägivaldsus on veel tajutav.
NSV Liidu poolt II maailmasõja eel või ajal rajatud militaarobjekte on kaitse all peamiselt
ainult Hiiumaal, loodetavasti aitab käesolev uuring seda tühikut täita.
Probleem terminoloogiaga
Sõjandusterminoloogia, sealhulgas sõjaajalooliste terminite ja nimetuste kasutus on Eestis
selgeks vaidlemata teema. Mõneti hajevil olukord kajastub ka käesolevas uuringus.
Paralleelselt on kasutuses näiteks mõistetekimbud kuulipildujapesa-kaponiir-dott,
suurtükiblokk-soomustorn-suurtükialus-suurtükipositsioon, tankitõrjeliin-tankitõkkeliin, jne.
Paljude objektide kirjeldamisel on kasutatud enamlevinud nimetusi: radarijaam vs
raadilokatsioonirood või -pataljon, seniitraketibaas vs seniitraketidivisjon, divisjonigrupp
ja/või tehniline divisjon, (demagnetiseerimis)sadam vs mõõtekompleks, magnetismistend, jne.
Käesoleva uuringu eesmärk ei olnud terminoloogias selguse toomine ning hankemeeskonnal
puudub lõplik pädevus hindamaks „õigeid“ ja „vähem õigeid“ termineid. Määravaks oli
eksperdi seisukoht. Olukord on tagantjärgi parandatav, kui terminoloogias selgus saabub.
8
Võimalused
Kõigi aegade mastaapseim kindlussüsteem Eestis – Peeter Suure Merekindlus – on jätkuvalt
poolikult läbi uuritud, dokumenteeritud ja ainult osaliselt eksponeeritud. Mõistlik oleks leida
ressurss ja teostajad, kes kogu temaatika ühtede kaante vahele kokku võtaks ja jõudumööda
ka eksponeeriks. Välipositsioonid, iseäranis Tallinna ümbruses, kipuvad järjest rohkem ajale
jalgu jääma. Nende säilitamine ei ole ilmselt mõttekas, küll aga põhjalik dokumenteerimine.
Kogu süsteemi ja selle ajaloo tutvustamiseks sobiks digitaalekspositsioon.
Külma sõja perioodi militaarrajatised on maailma mastaabis piisavalt haruldased ja Eesti on
üks väheseid kohti, kus need on huvilisele külastuseks enamasti kättesaadavad.
Nii tsaariaegse kui hilisema militaarpärandi lisavõimaluseks on digitaalekspositsioonide
koostamine, sh objektide tuntuse avamine koostöös naaberriikidega läbi vastastikuse
heidutussüsteemi kirjeldamise ja virtuaalse kooseksponeerimise.
Eestiaegsed militaarrajatised vääriksid oluliselt paremat esiletõstmist: infotahvlid, oluliste
isikutega, sealhulgas sõjaväelastega seotuse esiletõstmine, kokkuvõtva illustreeritud trükise
üllitamine. Positiivne näide on Eesti Kaitseväe üksuste Pärnu Krasnojarski polgu kasarmutes
paiknemise mälestustahvel tsaariaegse kasarmu seinal.
Militaarpärandi kaitsmise ja säilitamise viisid
Riiklik kaitse ehk kultuurimälestiseks tunnistamine. Riiklikku kaitset on põhjendatud
rakendada kõige väärtuslikumale osale igast pärandiliigist. Väärtuse selgitamiseks on
kriteeriumid liigiti erinevad. Käesoleva töö raames on koostatud ettepanek militaarpärandi
hindamiskriteeriumide kohta ja koostatud eksperdihinnangud mälestiseks tunnistamise
ettepanekuga 29 välja valitud objekti kohta.
Kohalik kaitse ehk miljööväärtusliku ala või üksikobjekti kehtestamine planeeringuga.
Kohaliku kultuuripärandi kaitse toimub planeerimisseaduse alusel. Alates 2015. aastast on
planeerimisseaduses võimalus, mis lubab kohaliku omavalitsuse üksusel määrata
üldplaneeringus ja detailplaneeringus lisaks seni kehtinud miljööväärtuslikele
hoonestusaladele ka väärtuslikke üksikobjekte, seada nende kaitse- ja kasutustingimusi ning
määrata üldplaneeringus kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmed, sealhulgas
selle üldised kasutustingimused. Vastavad otsused teeb kohalik omavalitsus, kes vastutab
ruumilise planeerimise eest oma territooriumil.
Dokumenteerimine. Kui objektil on väärtus, kuid seda ei ole teatud põhjustel võimalik
säilitada või kaitsta, siis tuleb see dokumenteerida (kirjeldada ja pildistada, vajadusel
mõõdistada), et oleks säilitatud info ajaloo huvides. Käesoleva töö käigus dokumenteeriti
kuus objekti.
Teadvustamine (kaardistamine ja tutvustamine). Ehitisi ja rajatisi, mille riiklik ega kohalik
seaduse tasandil kaitse ei ole otstarbekas, on võimalik väärtustada nende kohta infot kogudes
ja seda kättesaadavaks tehes. Seda võimalust tuleb kasutada kõige suurema osa objektide
puhul ja suuresti seda eesmärki kandis käesolev uuring. Uuringu andmete avalikustamiseks on
loodud kultuurimälestiste registri juurde alam-andmebaas, mis on kõigile kättesaadav
(https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage). Andmebaasi abil on uuringu
9
käigus kogutud info objektide kohta kättesaadav ja abiks ning vabaks kasutamiseks kohalikele
omavalitsustele, planeerijatele, arendajatele, huvilistele, uurijatele, turismikorraldajatele jt
soovijatele.
Sama oluline on militaarpärandi tutvustamine. Käesoleva töö käigus on ilmunud uuringut
tutvustav artikkel Kultuuriministeeriumi infokirjas. 5 2018. a kevadel toimub
muinsuskaitsekuu raames kaks uuringu tulemusi tutvustavat avalikku üritust.
SOOVITUSED
Soovitused militaarpärandi nähtavuse tõstmiseks
Valdavalt on militaarpärand vaadeldav ja kasutatav oma algset funktsiooni meenutava
objektina. Mingit täiendavat lisaväärtust on neile raske juurde anda. Olukord ei ole erandlik –
on ju enamus meie mälestisi sarnases staatuses: muistne linnamägi ongi linnamägi,
lossivaremed on eksponeeritud kui keskaegse fortifikatsiooniarhitektuuri esindajad, kirik on
kirik, jne.
Elementaarne heakord. Väga suur osa militaarobjektidest on kujunenud ebaseaduslikuks
prügi ladestamise kohaks. Tõenäoliselt on võimalik tuvastada mingi osa süüdlasi, neid
vastutusele võtta ja lasta hüvitada koristuskulud.
Objektid on sageli võsastunud või juba metsaga kattunud, need tuleks puhastada. Kui tegemist
on mälestisega, on mälestise puhastamine liigsest võsast tavaliselt valdaja kohustus.
Tegelikkus näitab paraku üsna hoolimatut suhtumist, vähemasti militaarobjektide osas.
Varisemisohtlike objektide lammutamine ja ligipääsu piiramine. Külma sõja militaarobjekte
iseloomustab halb ehituskvaliteet, iseäranis nende hoonete ja rajatiste osas, millel puudus
otsene lahingotstarve. Pea kõigis selle perioodi objektides on vähemalt pooled hooned ja
rajatised varisemisohtlikud ning ümbritsetud lagunenud detailidest. Üheksakümnendatel
aastatel olid objektid ka ehitusmaterjali ja metallirüüste meelevallas, rüüstajaid huvitasid
ainult müügikõlbulikud detailid mistõttu allesjäänu on juba kokku varisenud või äärmiselt
ohtlik. Objektide lammutamine ja territooriumite heakorrastamine jätkub. Juhul kui objekt on
dokumenteerimata, tuleks seda tingimata teha. Ohtlikud paigad tuleks viivitamatult varustada
hoiatussiltidega.
Mainekujundus. Militaarpärand on kahtlemata ressurss, seejuures taastumatu ja meie ajaloo
vältimatu kaaslane. Laiem avalik diskussioon militaarpärandi objektide (eriti külma sõja
aegsete) teemal võiks olla ideede ja lahenduste taimelava nende säilitamiseks,
eksponeerimiseks ja taaskasutamiseks. Militaarpärand on juba pakkunud ainest erinevate
kõrgkoolide ja erinevate erialade lõpetajate uurimustöödeks, kus on otsitud lahendusi ka
nende objektide taaskasutamiseks.6
5
Kultuuriministeeriumi infokiri nr 14, märts 2017. http://www.kul.ee/et/uudised/algab-eesti-uuema-
sojaajaloolise-arhitektuuriparandi-inventuur
6
Arhitektuur ja linnaplaneerimine Eesti Kunstiakadeemias (nt Grete Soosalu magistritöö „Kindlus 21. sajandil:
ideelahendus Peeter Suure Merekindluse kasutusele võtmiseks”, 2010), maastikuarhitektuur Tallinna
Tehnikaülikooli Tartu kolledžis (nt Kadri Metsa magistritöö „Pärandkultuuri objekt maastikus: selle
väärtustamise, teadvustamise ja esitlemise võimalusest Agusalu kuulipildujakaponiiride näitel“, 2015), Tallinna
Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala (nt Heldi Jürisoo lõputöö „Peeter Suure Merekindlus.
Taaskasutades pärandkultuuri“, 2016).
10
Dokumenteerimine ja digieksponeerimine. Kindlasti pole meile jõukohane säilitada kõiki
tänaseni säilinud militaarehitisi. Samas on täiesti võimalik säilitada need põhjalikult
dokumenteerituna – ülesjoonistatuna või -pildistatuna digitaalkujul.
Tutvustavaid materjale jm trükiseid on ilmunud Eestis ja häid eeskujusid leiab ka mujalt, nt
Suurbritannia muinsuskaitseorganisatsioon Historic England on andnud välja häid ülevaateid
militaarpärandi väärtustest.7
Soovitused militaarpärandi kasutuse suurendamiseks
Militaarturism. Eesti Sõjamuuseumi ja ESAP-i koostöös valmib Eesti Sõjaajaloo Teejuhi
uusväljaanne, nii paber- kui ka veebiversioon. Selle I etapi – 1200 km ringreisi ümber Eesti –
marsruudi koostamine algab loodetavasti juba käesoleval aastal. Teejuhi veebiversioonis on
kavas tüüpilisi objekte põhjalikult kirjeldada (nt seniitraketibaasid: millised raketisüsteemid,
radarid, suunamisseadmed, transpordivahendid jms olid kasutusel). Samamoodi kirjeldatakse
piirivalve vaatluspunkte, suurtükipatareisid ja teisi ringreisi marsruudile jäävaid objekte.
Nõukogude okupatsiooni aegsed objektid on huvipakkuvad välisturistidele. Tasub silmas
pidada, et turismipotentsiaal võib olla ka objektidel, mis meile endile tunduvad väärtusetud.
Kuna militaarturismi potentsiaal on suur, piirdume siin ühe näite toomisega. Petseri
Lõunalaager on osa Laskevälja rattarajast, mis tutvustab muuhulgas piirkonna militaarset
ajalugu. Matkarajal on infotahvlid ja Petseri Lõunalaager sisaldub ka mitmetes
turismijuhtides.8
Militaarajaloo süvahuvilistele saab ainuüksi käesoleva uuringu käigus valminud koondtabel
heaks abiliseks objektide leidmisel.
Objektide tähistamine nõuab eraldi projekte ning on seotud suuremate kulutustega. Kindlasti
peaks vähemasti nende objektide asukohad, mis võetakse muinsuskaitse alla, varustama
suunaviitadega. Infotahvlite koostamisel on tungiv soovitus tellida informatsioon või
konsultatsioon militaarajaloo asjatundjatelt.
2013. a, kui Eestis tähistati pärandiaastat, paigaldas Nõmme Tee Selts kunagise Nõmmet
läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse
fotode ja ajalooga.
Osmussaarele on RMK püstitanud infotahvleid rannapatareide soomustornide juurde. Paraku
on info kohati ebatäpne. Tavakülastaja ei pane seda võib-olla tähelegi, asjatundjate jaoks on
tegemist olulise eksitusega.
Matkarajad ja vaatlustormid. Nõukogude piirivalve tehnilise vaatluse postid paiknevad hea
vaadeldavusega kohtades, poolsaarte või neemede tipus. Üsna paljudes kohtades on need
lindude rändekoridorides, samuti pakuvad vaatlustornid võimalusi muudeks
loodusvaatlusteks. Kahetsusväärselt on teatav hulk metallist vaatlustorne juba lammutatud,
tuues ettekäändeks nende halva seisundi. Selle seisukohaga on raske nõustuda – vaatlustornid
pärinevad ligikaudu samast perioodist (+/- 10-20 aastat), on tõenäoliselt valmistatud isegi
7
https://historicengland.org.uk/research/current/discover-and-understand/military/free-military-publications/
8
Vt nt http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/laskevalja-rattarada-43-km
11
ühes ja samas tehases. Seni püstiolevate tornide metallosa on rahuldavas seisundis.
Kõdunenud puitosade asendamine on kordades odavam, kui torni lammutamine ja variandina
sama koha peale hiljem uue torni püstitamine. Näiteks püstitati Saaremaal Kuusnõmme
poolsaare tippu piirivalve metalltorni asemele puust torn, mis 2015. aastaks oli juba kohati ära
mädanenud. Lisandväärtust saavad militaarobjektid juurde anda matka- või loodusradadele,
mis samas piirkonnas paiknevad. Headeks näideteks sobivad Palganeeme tehnilise vaatluse
post Lahemaal, mis paikneb Käsmu matka- ja rattaradadel ning Sarve-Lehtma kaitseliin
Hiiumaal, mis paikneb osaliselt Kärdla-Tõrvanina matkarajal. Matkaradade hooldamisel ja
renoveerimisel tuleks lisada infotahvlid militaarobjektide kohta.
Ümberehitamine ja hoonete kasutuselevõtt. Selle probleemi ees seisab kogu Euroopa ja
lahendusi on leitud erinevaid: militaarrajatisi on ümber ehitatud eramajadeks, suvilateks,
majutusasutusteks, ladudeks, serverite hoiuruumideks, kontorihooneteks, teemaparkideks,
spordi- ja kontserdihooneteks. Eestis on silmapaistev hulk nõukogude piirivalve rajatisi
tänaseks erakätes. Neist omakorda valdav enamus laguneb edasi, suvilateks või elamuteks on
ümber ehitatud ligikaudu kümmekond tehnilise vaatluse posti. Erakätes on muidki külma sõja
aegseid militaarobjekte, neist taaskasutuses on siiski vähesed. Tundub, et mingi osa neist on
kunagi omandatud hea hinna või perspektiivse asukoha pärast, näiteks Lahemaa rahvuspargis
paiknevad objektid. Valdav seisund tänapäeval on paraku suurem või väiksem lagunemine.
Erilise näitena võib tuua eramu Paldiskis (Lokaator, arhitektid Indrek Peil, Siiri Vallner.
2007). Moodne eramu on integreeritud nõukogudeaegse sõjaväearhitektuuri varemetesse.
Hoone on ümber ehitatud silikaattellisest sõjaväe barakist. Olemasolevad robustse välimusega
tellisseinad säilitati tellija soovis siseseintena (paksus 65cm) ja seoti uute
betoonkonstruktsioonidega.9
Enamus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee jaoks rajatud raudteehooneid ja
mõned veetornid on kasutusel elumajadena. Hoonetele kasutuse leidmine võib rajatistega
võrreldes olla lihtsam, kuid kulukam. Elamutena on kasutuses ka sõjaväelinnakuid.
Käesoleva töö raames uuritud rajatistest on kasutuselevõtmise plaan näiteks Hara sadama
kohta, kuhu omanik on tellinud projekti endisaegse militaarsadama kasutuselevõtuks
väikelaevasadamana (arhitekt Emil Urbel).
Tuntud näide Euroopast on punker 599 Hollandis (RAAAF Arhitektid), kus pealtnäha
purunemiskindel punker number 599 lõigati RAAAF arhitektide projekti järgi aastal 2010
mööda kesktelge pooleks nii, et sellest saab läbi jalutada. Selline lähenemine avas vaatajale
rajatise väga väikesed siseruumid ja betooni paksuse katusekonstruktsioonis.10
Nutikad maastikuarhitektuursed lahendused võimaldavad militaarpärandit ka väikse
sekkumise abil esile tõsta. Näiteks võib tuua ERM-i juurde viiva Roosi tänava lahenduse
Tartus, kus muude kihistuste seas on laudtee kõrval eksponeeritud ka nõukogudeaegse
sõjaväeosa okastraat (autorid Karin Bachmann, Mirko Traks, Toomas Paaver, Tõnu
Laanemäe).
Sündmuste abil väärtustamine. Mahult ja mastaabilt sobivad militaarobjektid on leidnud
kasutust kontsertide, etenduste, spordivõistluste ja muude sündmuste ning ettevõtmiste
läbiviimise paigana:
9
http://www.kavakava.ee/project/villa-lokaator/
10
https://www.warhistoryonline.com/war-articles/wwii-bunker.html
12
- 2006. a etendas teater NO99 Kiltsi lennuvälja angaaris teatrietendust „Kuningas Ubu“.
- 2013. a lavastati Ninase 180mm patareis Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants“
(Theatrum).
- 2013. a juulis toimus Keila-Joa (Türisalu) raketibaasis rahvusvaheline
(kliima/ilma)Manipulatsiooni KunstiFestival (MTÜ Kodanikeühendus Puhas Taevas).
- Juunis 2018 etendub Tartu Raadi lennukiangaaris Sigismund von Krahli teos „Eesti mängud.
TÖNK“, mis jutustab loo mängu tähendusest inimese kujunemises ja tugineb Trad.Attack!’i
muusikale (Von Krahli Teater).
Spordivõistlused jm rekreatiivtegevused. Kiltsi lennuväljal on toimunud
kiirendusvõistlused. Mahajäetud lennuradasid on kasutatud hobilendurite poolt (ülikerged
lennuvahendid ja paraplaanid).
Üldlevinud seiklustegevus Geopeitus kasutab militaarobjekte üsna laialdaselt. See tegevus
lisab objektidele tuntust.
Mahajäetud sõjaväebaasid on kujunenud mitmesuguste seiklusmängude korraldamise kohaks.
Tegemist on pigem taunimisväärse isetegevusega: varemed on ohtlikud ja adrenaliinist
küllastunud mängijale veel eriti ohtlikud. Mõned mängud (paintball) määrivad objekte.
Negatiivne kasutus on ehitiste sodimine graffitiga. Lisaks ehitiste originaalilähedase ilme
rikkumisele kaetakse pihustivärvidega tihti ka omaaegseid ajateenijate kirjutisi seintel, mis
nüüd on saanud osaks ajaloost.
Kunstiprojektid ja sõjaväekunsti eksponeerimine. 2017. a leidis Eestis aset esmakordne
sõjaväe kunsti taastamise projekt. Naissaarel endise sõjaväelinnaku klubihoone seinal
restaureeriti Nõukogude mereväelase pannoo ja koostati selle kohta ekspositsioon (meeskond:
Hilkka Hiiop, Kristiina Ribelus, Kristjan Müil, Varje Õunapuu, Mirjam Averin, Robert
Treufeldt ja Villu Plink). 1985. aasta paiku maalis tundmatu sõjaväekunstnik miiniväeosa
klubis suure merepannoo, mille keskmes on Nõukogude sümbolid – tunnusomase mütsiga
mereväelane, punane tähtviisnurk ja sõjalaevastiku lipp. Tundmatu sõjaväekunstniku maalitud
töö taastasid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid
konserveerimispraktika raames.
Skulptor Mati Karmin on alates 1990. aastate lõpust kasutanud oma loomingus meremiinide
kestasid. Eesti põhjarannikul ja saartel leidus pärast Nõukogude armee lahkumist hulgaliselt
mahajäänud militaartehnikat, sealjuures roostetanud miinikesti. Karmin on kasutanud neid nii
kunstiobjektide kui ka mööbli valmistamiseks.
Sõjaline ehk algne kasutus. Mingi osa militaarpärandit on kaitseväe või teiste riiklike
struktuuride valduses sihipärases või osaliselt sihipärases taaskasutuses: silmapaistvamad
objektid on Ämari lennubaas, Tapa sõjaväelinnak, Miinisadam, Taara kasarmud Võrus, Sänna
ja Nursipalu raketibaasid jne. Nende objektide taaskasutuse aspektid ei ole käesoleva uuringu
teema.
Militaarpärandi taaskasutuse ja eksponeerimise näiteid ja ideid
lähiriikidest
Landsort Rootsis Stockholmi arhipelaagi lõunaosas
13
http://www.landsort.com/eng/index.html
Saarel paikneb täiskomplektne ja konserveeritud külma sõja aegne rannapatarei,
eksponeeritakse üht maailma omaaegset täiuslikumat suurtükisüsteemi.
Hollandi Militaarmuuseum endisel Soesterbergi lennuväljal
https://www.nmm.nl/en/
Suurepärane näide endise sõjaväebaasi taaskasutusest.
II maailmasõja Atlantikwall: Raversyde Belgias
https://www.raversyde.be/en
Raversyde kaitseliini pärliteks on originaalsisustuse ja varustusega eksponeeritud kaitseliini
erinevad komponendid: komandokeskus, suurtükipositsioon, toidu- ja laskemoonalaod,
meeskonnapunkrid jms. Suurepärane eeskuju sarnaste ekspositsioonide kujundamiseks
näiteks rannapatareides, raketibaaside komandokeskustes.
Stalini liin Valgevenes
https://stalin-line.by/
Lisaks ajaloo eksponeerimisele tegeletakse külastuskeskuses seiklusturismiga, viiakse läbi
lahingurekonstruktsioone.
Ligatne punker, Läti
http://www.bunkurs.lv/en/
Eestis on sarnane objekt Kose varjend. Mingil määral on Kose varjend juba eksponeeritud ja
külastatav, tänane olukord meil on paraku üsna kaugel teenuste tasemest, mida pakub Ligatne
kompleks.
Zeltini raketibaas, Läti
http://www.celotajs.lv/en/e/zeltinurakesubaze
Lätlaste kogemust oleks võimalik kasutada meie raketibaaside ja muude nõukogudeaegsete
sõjaväeobjektide eksponeerimisel (Türisalu, Rutu, Maantee, Oriküla raketibaasid, Pärispea
radarijaam, Hara sadam jne.)
Tšehhi interaktiivne kaart militaarmälestistest
http://mapa.opevneni.cz/?n=49.87222&e=13.0526&z=16&r=7360000000&m=z
Kaart on saadaval ainult tšehhikeelsena, sellele vaatamata on tegemist väga hea näitega,
kuidas militaarpärandit interaktiivselt eksponeerida.
Mäkiluoto-Kuivasaari-Aegna-Naissaare kindlussüsteemi perspektiivne ühis-
eksponeerimine Eesti ja Soome koostöös. Tsaariaegse fortifikatsioonisüsteemi
eksponeerimisele annaks lisaväärtust maailmasõdade vaheline kahe riigi praktilise sõjalise
koostöö lugu eesmärgiga riivistada Soome laht.
14
Lisa 1 Eksperdihinnangute ja dokumenteerimiste nimekiri
Kõik eksperdihinnangud ja dokumentatsioonid on leitavad kultuurimälestiste registri juures olevast
militaarpärandi andmebaasist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage
Muinsuskaitseline eksperdihinnang
1. Hara demagnetiseerimissadam. Koostaja Ain Tähiste
2. Oriküla komandopunkt. Koostaja Jüri Pärn
3. Türisalu seniitraketibaasi tuumarakettide hoidla. Koostajad: Ain Tähiste, Mart
Mõniste, Jüri Pärn
4. Raadi lennuvälja stardirajad, lennukite seisuplatsid ja lennujuhtimiskeskus. Koostajad
Ain Tähiste, Mart Mõniste
5. Naissaare miinitöökoda ja laod. Koostajad Ain Tähiste, Mart Mõniste
6. Säärenina tehnilise vaatluse post. Koostaja Jüri Pärn
7. Ramsi tehnilise vaatluse post. Koostaja Jüri Pärn
8. Rutu seniitraketibaasi komandopunkt. Koostaja Ain Tähiste
9. Vergi tehnilise vaatluse post. Koostaja Ain Tähiste
10. Sääre piirivalvekordoni kasarm ja diiselelektrijaam. Koostaja Tõnu Veldre
11. Tuksi piirivalvekordon. Koostaja Ain Tähiste
12. Maantee tuumaraketihoidla. Koostaja Jüri Pärn
13. Lehtma tehnilise vaatluse post. Koostaja Jüri Pärn
14. Kose varjend ( Eesti NSV juhtorganite linnaväline maa-alune juhtimispunkt). Koostaja
Ain Tähiste
15. Atla tehnilise vaatluse post. Koostaja Jüri Pärn
16. 5. üksiku jalaväepataljoni kasarm Rakveres. Koostajad Silja Möllits, Kaarel Piirimäe
17. Petseri Põhjalaagri meeskonna barakid (I–III). Koostajad Silja Möllits, Kaarel
Piirimäe
18. Tartu Raadi angaarid. Koostaja Kaarel Piirimäe
19. Mereväe ekipaaž (Kopli 76). Koostaja Ain Tähiste
20. Meriküla 6-tolline patarei nr 7. Koostaja Ain Tähiste
21. Sääre 12-tolline rannapatarei. Koostaja Tõnu Veldre
22. Meriküla 10-tolline patarei. Koostaja Ain Tähiste
23. Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnak (kasarm 1, 2 ja söökla). Koostajad Ain
Tähiste, Mart Mõniste
24. 95. Krasnojarski ratsaväepolgu tall Tartus. Koostajad Silja Möllits, Kaarel Piirimäe
25. Ninase 180 mm rannapatarei (suurtükiblokid 1–4, jõujaam, Tagaranna
komandopunkt). Koostaja Jüri Pärn
26. Osmussaare 180 mm patarei 1. ja 2. soomustorn ning tulejuhtimistorn. Koostaja Ain
Tähiste
27. Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin. Koostaja Jüri Pärn
28. Valaste 10,5 cm patarei. Koostajad Ain Tähiste, Mart Mõniste
29. Pärispea Demagnetiseerimise Instituudi peakorpus. Koostaja Ain Tähiste
Dokumenteerimine
1. Õhukaitseväe Põima radarijaam (raadiotehniline keskus ja komandopunkt). Koostaja
Ain Tähiste
2. Reinevere komandokeskus. Koostajad Ain Tähiste, Mart Mõniste
3. Pärispea radarijaam ja linnak. Koostajad Ain Tähiste, Mart Mõniste
4. Torma (Kõnnu) radarijaam. Koostajad Ain Tähiste, Mart Mõniste
5. Sarve-Lehtma kaitseliin. Koostaja Ain Tähiste, Mart Mõniste
6. Türisalu seniitraketibaasi linnak. Koostajad Ain Tähiste, Jüri Pärn, Mart Mõniste
15
Lisa 2 Ettepanek militaarpärandi hindamiskriteeriumide kohta
Kriteerium Kriteeriumi selgitus Skaala
Objektiga seotud (füüsilised) väärtused
Vanus Vanem militaarpärand on väärtuslik 1871-1918 tsaaririik
juba oma vanuse tõttu ja on seetõttu 1918-1940 Eesti Vabariik
valdavalt riikliku kaitse all (linnamäed, 1940-1941 nõukogude
linnused, kirikud, linnamüürid, okupatsioon
bastionid jm). Samas ei ole vanus ja 1941-1944 saksa
rariteetsus alati seoses, vaid sõltub ka okupatsioon
hoonetüübist jm asjaoludest. Näiteks on 1944-1991 nõukogude
Eesti militaarpärandi seas okupatsioon
iseseisvusperioodid unikaalsed, sest neil
pole kuskil mujal maailmas analooge.
Nõukogude perioodi ehituspärand on
mahult kõige suurem ja tüpoloogiliselt
lai, kuid seda leidub ka mujal.
Autentsus Kas objekt on säilinud originaalkujul jah, ei
või on tundmatuseni ümber ehitatud?
Algupärane ehituslik ja plaanilahendus
ning konstruktsioonid on võimalikult
hästi säilinud, aktsepteeritav on ka
arengule põhinev ümberehitus või
täiendus.
Unikaalsus / Hinnatakse nii Eesti sõjaajaloo kui ka jah, ei
haruldus (üldjuhul üleilmses mastaabis.
välistab tüüpilisuse Kas objekt on ainulaadne piirkonnas,
kriteeriumi) / Eestis, Euroopas või maailmas?
tüüpilisus (üldjuhul Ehitis on liigi, stiili, tehnoloogia,
välistab harulduse materjalikäsitluse vms unikaalne
kriteeriumi) esindaja.
Ehitis on tüüpiline kunagi levinud
ehitise liigi esindaja, mis väärib
säilitamist tüüpnäitena. Tüüpnäidete
korral selgitatakse üle-eestilises
võrdluses välja paremini säilinud ja
perspektiivikamad objektid.
Säilivus Kas tehniline seisukord võimaldab Hea / rahuldav / halb /
ehitist pikaajaliselt säilitada? Selles avariiline
staadiumis hinnatakse säilivust
visuaalse vaatluse põhjal
Kas säilimise tagamiseks on tarvis
lähiajal teha remonti?
Kas objekt on hooldatud? Kas objekt on
praktiliselt maapinnani hävinud?
Tehnoloogia Kas esineb konstruktsiooni eripärasid jah, ei
või oli objekt muul moel
tehnoloogiliselt uuenduslik?
Tehnoloogiline innovatsioon lisab
kaalukust.
16
Kasutus (kasutatavus, Kas objekt on kasutusel? Kui ei ole, siis jah, ei
jätkusuutlikkus) hinnata:
kas objekti kasutamine omaniku või
valdaja poolt on realistlik (objekti
kasutamiseks ja hooldamiseks on
olemas huvi)?
Kas objekt on huvipakkuv
militaarturismi seisukohast?
Kontekstuaalsed väärtused
Terviklikkus ehk Hinnatakse kui see on asjakohane, st kui
ansamblilisus tegu on osaga suuremast ansamblist või
objektide süsteemist.
Kas tervik on säilinud ja kas konkreetne
ehitis mängib tervikus asendamatut
rolli?
Ligipääsetavus Ligipääsetavus on oluline kriteerium,
kuna vastavalt muinsuskaitseseadusele
peab olema tagatud igaühe vaba
läbipääs mälestiseni päikesetõusust
loojanguni (mälestise sisse või selle õue
pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal
ja korras).
Objekt asub turismimarsruutide ja
üldkasutatavate teede, asulate lähedal.
Objektile on võimalik tagada ligipääs.
Juurdepääs objektile on komplitseeritud
või keelatud.
Vaadeldavus ei ole määrav, kuna uuema
aja militaarehitisi on pigem peidetud, et
neid vaenlase eest kaitsta.
Assotsiatiivsed väärtused
Tähtsus Objekt on leidnud olulist rakendust sõja
kaitsesüsteemis / korral või heidutusel.
ajalooprotsessis Ehitis on seotud oluliste
ajalooprotsesside ja sündmustega
Euroopa, Eesti või piirkonna tasandil.
Objekt oli juba ehitamise ajal aegunud,
ega mõjutanud ajaloo või sõja kulgu.
Selektiivsus / Samatüübiliste mälestiste olemasolu
esindatus (seda tüüpi objekte ei ole mälestistena
kaitse all; on juba mitmete heade
näidetena kaitse all).
Millised objektid on oma ajastu
seisukohast representatiivsed?
Olemasolev kaitserežiim on pigem üks eksperdihinnangus kaalutav asjaolu, mitte otsene
hindamiskriteerium (kas objekt paikneb muinsus- või looduskaitsealal, kaitse- või
piiranguvööndis, miljööväärtuslikul alal? Kas objekt kajastub pärandkultuuri objektide
andmebaasis?).
17
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur
[email protected] 04.07.2018 nr 12-6/1537-1
Maksetaotlus projektile "Eesti 19. ja 20.
sajandi sõjaajaloolise arhitektuuripärandi
kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs"
Vastavalt programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse
2 partnerluslepingule nr 7.8-3/16/29 esitame projekti „Eesti 19. ja 20. sajandi sõjaajaloolise
arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs“ maksetaotluse nr 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Lisad: Maksetaotlus nr 3, kuludokumendid ja uuringu lõpparuanne
Reet Tallo 6282240
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Struktuuritoetuse agentuur Vorm kinnitatud: 29.09.2016 Ettemakse kasutamise aruanne/maksetaotlus
MAKSETAOTLUS/ETTEMAKSE KASUTAMISE ARUANNE
(Kui ühe ja sama projektiga seotud maksetaotlusi esitatakse ühel päeval mitu, võib need panna ühte faili eraldi töölehtedele ning siis nummerdatakse igal töölehel olev taotlus vastava järjekorranumbriga (igal töölehel oma
numbriga). Erineva omafinantseeringu määraga tegevuste kohta koostatakse eraldi maksetaotlused/ettemakse kasutamise aruanded)
Kulude koondtabel
Maksetaotlus number: 3
Ettemakse kasutamise aruande number:
Maksetaotluse periood: 01.04.2018 kuni 30.06.2018
Ettemakse kasutamise aruande periood: kuni
Projekti nimi: "Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA)
Projekti kood: 2014-2020.4.02.16-0025
Toetuse saaja nimi: Kultuuriministeerium
Toetuse saaja pangakonto number: Rahandusministeerium, EE891010220034796011
Viitenumber (vajadusel): 2800047436
Tegevuse/projekti kaudsete kulude ühtne määr: 0%
Kuludokumendi summad Abikõlblikud summad Riigihangetega seotud andmed
Kuludokumendi liik
Kulu tüüp (Tavaline = T,
Kuludokumendi Kuludokumendi (Tavaline=T, Töövõtja Ettemakse
Kuludokumendi Tasumise Tasumise Kuludokumendi Lepingu
Jrk nr
Tegevuse tunnus Kuludokumendi väljastaja number/tõendav Kuludokumendi selgitus (kuni 100 Kuludokumendi summa kokku Tasumata (või = E, Abikõlblik summa Sh abikõlblik Teist tüüpi Tasumata Kulu tasuja Riigihanke
Kuludokumendi väljastaja kuupäev alguskuupäev lõppkuupäev summa ilma Kirjeldus Lepingu number osapoole Märkused
(number) registrikood a dokumendi tähemärki) käibemaks (koos osaliselt tasutud) Standardiseeritud kokku käibemaks kulu summa registrikood viitenumber
(pp.kk.aaaa) (pp.kk.aaaa) (pp.kk.aaaa) käibemaksuta registrikood
nimi käibemaksuga) kuludokumendi ühikuhind = SÜ,
alusel=E) Kindasummalised =
KS)
Uuringu "Eesti sõjaajaloolise
arhitektuuripärandi kaardistamine ja
1 16 Eesti Muinsuskaitse Selts 80036041 18004 03.05.2018 15.05.2018 17.05.2018 4 145,00 0,00 4 145,00 T T 4 145,00 0,00 0,00 0,00 70000941 Kultuuriministeerium 181954 6-9/44 80036041
kasutusvõimaluste analüüs, 19 ja 20
sajand" III etapp
Kokku 4 145,00 0,00 4 145,00 4 145,00 0,00 0,00 0,00
OTSESED PERSONALIKULUD (koondada maksetaotluses olevad otsesed personalikulud kaudsete kulude arvutamiseks)
ÜHTSE MÄÄRA ALUSEL HÜVITATAVAD KAUDSED KULUD 0,00
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU 4 145,00
Summa Protsent Ettemaksu aruanne
Abikõlblikud kulud kokku 4 145,00 100,00% Ettemaksu jääk enne käesolevat maksetaotlust
sh ettemakse kasutamise aruanne 0,00 Käesoleva maksetaotlusega kasutatud ettemaksusumma
sh maksetaotlus 4 145,00 Ettemaksu jääk 0,00
Omafinantseering (omafinantseeringu osakaal (%) on
toetuse andmise tingimustes toodud kõikide tegevuste 2 072,50 50,00%
omafinantseeringu osakaal kokku)
Väljamakstav toetus 2 072,50 50,00%
Kinnitan, et esitatud abikõlblikke kulusid ei ole varem hüvitatud
Kinnitan, et kuludokumentide loetelus esitatud kulud on tasutud
/digiallkirjastatud/ Reet Tallo, 6282240,
[email protected]
Koostaja: (nimi, telefon, e-mail)
/digiallkirjastatud/ Katre Külm, 6282246,
[email protected]
Raamatupidaja: (nimi, telefon, e-mail)
/digiallkirjastatud/ Tarvi Sits
Allkirjaõiguslik esindaja: (nimi, allkiri)