Kultuuriministeerium
[email protected]
Teie: 16.05.2018 nr 10-5/1124-1
Meie: 02.07.2018 nr 2.1-10/1664-1
Raadioteenuse osutamise tegevuslubade
konkursitingimuste kujundamisse kaasamine
Esitame Tallinna Ülikooli vastused Teie poolt esitatud küsimustele seoses raadioteenuse
osutamise tegevuslubade konkursitingimuste kujundamisega.
1. Kas ja milline formaat on Eesti raadiomaastikul hetkel katmata? Millises levipiirkonnas?
Erinevatest spetsiifilisematest raadioformaatidest on eelkõige turu väiksuse tõttu Eesti
raadiomaastikul esindamata sõna ehk juturaadio (sh poliitika analüüsile pühenduv),
lasteraadio, huumori-/komöödiaraadio (venekeelsele auditooriumile on siiski olemas Jumor
FM), liiklusraadio, spordiraadio, peavoolu (tantsu-) muusika stiilidest erinevad
muusikajaamad ja mitmeid muid raadioformaate.
2. Kas ja kuidas oleks vajalik soodustada kogukonna raadiote arengut?
Rohujuure tasandi kodanikuaktiivsuse toeks olevate meediakanalite, sh raadiojaamade
olemasolu ja arengut tuleb kindlasti toetada. Samas on mõistetav, et majanduslikult on
kogukonna raadiote tegevus keeruline ning õhinapõhisust ei pruugi pikemaks ajaks ning
kõikjale jaguda. Soosivaks teguriks võiks olla meediateenuste lubade konkursil eelistada
kogukonnaraadioid peavoolu (tantsu-) muusikat edastada soovijatele.
Kogukondade infoväljade toetamise teiseks võimaluseks oleks üleriigiliste lubade
väljaandmisel eelistada taotlejaid, kes on võimelised tootma ja enimkuulataval eetriajal
edastama oma levipiirkondades kohalikku elu kajastavaid saateid ja uudiseid (nt kui
soovitavaks levipiirkonnaks on Harju, Lääne, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Tartu,
Pärnu, Valga, Viljandi, Rapla, Põlva ja Võru, Hiiu ja Saare maakond, siis iga piirkonna
jaoks toodetakse näiteks üks ühe tunnine kohalikku elu kajastav saade nädalas. (Nädalas
seega 10-13 kohalikku saadet, mis võiks sündida näiteks koostöös kohalike ajalehtede
toimetustega).
3. Pidades silmas Kultuuriministeeriumi võimalusi kehtestada raadioteenuse osutamise
tegevusloa kõrvaltingimusi (vt all), siis kas ja milliseid programmialased muudatusi on
Eesti raadiomaastikul vaja?
Meediateenuste seaduse § 40 lõige 3: „Raadioteenuse osutamise tegevusloa
kõrvaltingimustena võib selleks, et tagada teenuste mitmekesisus, kehtestada Eesti autorite
teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu
programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis,
levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma
ning sõnasaadete keele nõude.“
See seadusesäte haakub otseselt eelmise küsimuse vastuses pakutule. Arvestades asjaolu, et
lihtsalt muusika tarbimiseks on tänapäeval kuulajatel online’is väga palju erinevaid
võimalusi, siis peaksiki raadioteenuste lubade väljaandmisel § 40 lõige 3 võimalusi
kasutama. Samas tuleb jälgida, et ebavõrdse konkurentsi tekkimise vältimiseks ei antaks
välja meediateenuste lube, milles vastavad nõuded puuduvad. Või siis oleks vähemalt
tagatud väiksemat nõuetega lubade võrdne jaotus konkurentide vahel.
4. Kas sõnasaadete osakaalu ning uudistesaadete osakaalu seadmine kommertsraadiotele on
endiselt põhjendatud?
Üldiselt ei, aga tuleb tagada, et kogu eraraadiote maastik ei kujuneks ainult majanduslikult
kõige tasuvamate DJ-arvuti-tantsu-muusikraadiote monopoliks.
5. Kas muusikasaadete või Eesti autorite muusikateoste osakaalu seadmine nii eesti- kui ka
venekeelsetes jaamades on endiselt põhjendatud?
Jah, see on üks vähestest eesti muusikatööstust toetavatest meetmetest.
6. Kas Eesti raadiomaastikul on tagatud piisavalt võrdsed konkurentsitingimused? Kui ei,
siis millised muudatused oleksid vajalikud?
Analüüsides meediamajade raadiojaamade kuulatavust tundub tänane pilt olevat üsna
tasakaalus. Toimib mõistlik konkurents kahe juhtiva meediafirma (Eesti Meedia ja
Taevaraadio) vahel, kellega omakorda konkureerivad Mediainvest Holding ja teised
väiksemad tegijad.
7. Kas ja millised muudatused on lähtuvalt Eesti raadioreklaami turu seisust võrdse
konkurentsi tagamiseks vajalikud?
Tänane konkurents paistab (siiski ilma turulolijate majandustegevuse andmete detailse
analüüsita) olevat mõistlik.
8. Kas kõigis potentsiaalsetes levipiirkondades on tagatud nii eesti- kui ka venekeelsete
raadiote piisavalt võrdne konkurents?
Jah, on.
9. Kas lubade kehtivuse perioodi on vajalik muuta? Kui pikaks?
Lubade kehtivus võiks olla 10 aastat, kuid tugev järelvalve lubade tingimuste täitmise üle
peab võimaldama tingimuste rikkujatel tegevusluba ilma ülikeerukate protsessideta
tühistada.
10. Kas Eesti raadiomaastikul on kättesaadavad piisavalt mitmekesised raadioteenused ja
kas meedia pluralism on tagatud?
Pluralism eeldab sõna, sõna eeldab sõnasaateid, analüütilisi sõnasaateid. Neid Eesti
raadiomaastikul täna küll liiast ei ole.
11. Kuidas mõjutab raadio kättesaadavus erinevate tehnoloogiliste vahenditega (nt õhklevi,
veebi ja kaasaskantavate nutiseadmete kaudu) võrdset konkurentsi Eesti raadiomaastikul?
Andmesidekiiruste kasvu, -leviala ulatuse ja -soodsa hinna tõttu on Eesti raadiote
suurimaks konkurentsiks tõusnud voogedastusteenused (Spotify, Youtube jt). Selline
online’is toimuv muusika striimimine nõrgendab Eesti raadioreklaamiturgu. Lisaks viivad
reklaamiraha Eestist välja Google, FB jt sotsiaalmeedia platvormid mille vahendusel
muusikat ja podcaste tarbitakse.
12. Võttes arvesse internetiteenuste kiiret levikut ja seda, et võrreldes 2003. aastaga on
raadio päevane kuulamine ligi tunni võrra vähenenud, siis kas ja millised on raadiole
ühiskonna ootused? Eeltoodu puudutab mh kriisi korral informeerimist, uudiste, muusika-
ning kultuuriprogrammide edastamist.
Sellele küsimusel vastuse andmine eeldab eraldi auditooriumiuuringut. 2017.a. uuringu-
andmete alusel saab ainult öelda, et raadio ei ole väga suurele osale elanikkonnast kõige
olulisem meediakanal (most missed media) ja ei ole ka esmane uudisteallikas.
13. Kas peate vajalikuks ka internetiraadiote tegevuse regulatsiooni; kui peate, siis mis osas
ja millises ulatuses oleks see vajalik?
Ei, vastavat regulatsiooni ei ole vaja (välja arvatud alaealiste kaitse,reklaamipiirangud jms).
15. Milliseid täiendavaid ettepanekuid raadiolubade konkursi korraldamisel teeksite?
Taotlejad võiksid esitada oma nägemuse suvisest ja talvisest saatekavast koos võimalike
saadete ja tegijate kirjeldustega.
16. Kes võiks olla komisjoni liige, keda kõik turuosalised aktsepteeriksid, raadioturu
esindajana?
Teadmata kõiki potentsiaalseid turuosalisi ja nende hinnanguid on selle küsimusel raske
vastata. Meedia (sh meediamajanduse ja -poliitika) temaatikaga on Tallinna ülikoolis kõige
tugevamalt seotud meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Jõesaar
arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal