dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 4. juuli 2018
Viit
10-5/1124-9
Registreeritud
4. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-5/2018 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Mati Kaalep
Lahendamise tähtaeg
3. august 2018

Failid

  • 📎TLY_vastus_raadiosideteenus.bdoc160 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium [email protected] Teie: 16.05.2018 nr 10-5/1124-1 Meie: 02.07.2018 nr 2.1-10/1664-1 Raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursitingimuste kujundamisse kaasamine Esitame Tallinna Ülikooli vastused Teie poolt esitatud küsimustele seoses raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursitingimuste kujundamisega. 1. Kas ja milline formaat on Eesti raadiomaastikul hetkel katmata? Millises levipiirkonnas? Erinevatest spetsiifilisematest raadioformaatidest on eelkõige turu väiksuse tõttu Eesti raadiomaastikul esindamata sõna ehk juturaadio (sh poliitika analüüsile pühenduv), lasteraadio, huumori-/komöödiaraadio (venekeelsele auditooriumile on siiski olemas Jumor FM), liiklusraadio, spordiraadio, peavoolu (tantsu-) muusika stiilidest erinevad muusikajaamad ja mitmeid muid raadioformaate. 2. Kas ja kuidas oleks vajalik soodustada kogukonna raadiote arengut? Rohujuure tasandi kodanikuaktiivsuse toeks olevate meediakanalite, sh raadiojaamade olemasolu ja arengut tuleb kindlasti toetada. Samas on mõistetav, et majanduslikult on kogukonna raadiote tegevus keeruline ning õhinapõhisust ei pruugi pikemaks ajaks ning kõikjale jaguda. Soosivaks teguriks võiks olla meediateenuste lubade konkursil eelistada kogukonnaraadioid peavoolu (tantsu-) muusikat edastada soovijatele. Kogukondade infoväljade toetamise teiseks võimaluseks oleks üleriigiliste lubade väljaandmisel eelistada taotlejaid, kes on võimelised tootma ja enimkuulataval eetriajal edastama oma levipiirkondades kohalikku elu kajastavaid saateid ja uudiseid (nt kui soovitavaks levipiirkonnaks on Harju, Lääne, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Tartu, Pärnu, Valga, Viljandi, Rapla, Põlva ja Võru, Hiiu ja Saare maakond, siis iga piirkonna jaoks toodetakse näiteks üks ühe tunnine kohalikku elu kajastav saade nädalas. (Nädalas seega 10-13 kohalikku saadet, mis võiks sündida näiteks koostöös kohalike ajalehtede toimetustega). 3. Pidades silmas Kultuuriministeeriumi võimalusi kehtestada raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimusi (vt all), siis kas ja milliseid programmialased muudatusi on Eesti raadiomaastikul vaja? Meediateenuste seaduse § 40 lõige 3: „Raadioteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimustena võib selleks, et tagada teenuste mitmekesisus, kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.“ See seadusesäte haakub otseselt eelmise küsimuse vastuses pakutule. Arvestades asjaolu, et lihtsalt muusika tarbimiseks on tänapäeval kuulajatel online’is väga palju erinevaid võimalusi, siis peaksiki raadioteenuste lubade väljaandmisel § 40 lõige 3 võimalusi kasutama. Samas tuleb jälgida, et ebavõrdse konkurentsi tekkimise vältimiseks ei antaks välja meediateenuste lube, milles vastavad nõuded puuduvad. Või siis oleks vähemalt tagatud väiksemat nõuetega lubade võrdne jaotus konkurentide vahel. 4. Kas sõnasaadete osakaalu ning uudistesaadete osakaalu seadmine kommertsraadiotele on endiselt põhjendatud? Üldiselt ei, aga tuleb tagada, et kogu eraraadiote maastik ei kujuneks ainult majanduslikult kõige tasuvamate DJ-arvuti-tantsu-muusikraadiote monopoliks. 5. Kas muusikasaadete või Eesti autorite muusikateoste osakaalu seadmine nii eesti- kui ka venekeelsetes jaamades on endiselt põhjendatud? Jah, see on üks vähestest eesti muusikatööstust toetavatest meetmetest. 6. Kas Eesti raadiomaastikul on tagatud piisavalt võrdsed konkurentsitingimused? Kui ei, siis millised muudatused oleksid vajalikud? Analüüsides meediamajade raadiojaamade kuulatavust tundub tänane pilt olevat üsna tasakaalus. Toimib mõistlik konkurents kahe juhtiva meediafirma (Eesti Meedia ja Taevaraadio) vahel, kellega omakorda konkureerivad Mediainvest Holding ja teised väiksemad tegijad. 7. Kas ja millised muudatused on lähtuvalt Eesti raadioreklaami turu seisust võrdse konkurentsi tagamiseks vajalikud? Tänane konkurents paistab (siiski ilma turulolijate majandustegevuse andmete detailse analüüsita) olevat mõistlik. 8. Kas kõigis potentsiaalsetes levipiirkondades on tagatud nii eesti- kui ka venekeelsete raadiote piisavalt võrdne konkurents? Jah, on. 9. Kas lubade kehtivuse perioodi on vajalik muuta? Kui pikaks? Lubade kehtivus võiks olla 10 aastat, kuid tugev järelvalve lubade tingimuste täitmise üle peab võimaldama tingimuste rikkujatel tegevusluba ilma ülikeerukate protsessideta tühistada. 10. Kas Eesti raadiomaastikul on kättesaadavad piisavalt mitmekesised raadioteenused ja kas meedia pluralism on tagatud? Pluralism eeldab sõna, sõna eeldab sõnasaateid, analüütilisi sõnasaateid. Neid Eesti raadiomaastikul täna küll liiast ei ole. 11. Kuidas mõjutab raadio kättesaadavus erinevate tehnoloogiliste vahenditega (nt õhklevi, veebi ja kaasaskantavate nutiseadmete kaudu) võrdset konkurentsi Eesti raadiomaastikul? Andmesidekiiruste kasvu, -leviala ulatuse ja -soodsa hinna tõttu on Eesti raadiote suurimaks konkurentsiks tõusnud voogedastusteenused (Spotify, Youtube jt). Selline online’is toimuv muusika striimimine nõrgendab Eesti raadioreklaamiturgu. Lisaks viivad reklaamiraha Eestist välja Google, FB jt sotsiaalmeedia platvormid mille vahendusel muusikat ja podcaste tarbitakse. 12. Võttes arvesse internetiteenuste kiiret levikut ja seda, et võrreldes 2003. aastaga on raadio päevane kuulamine ligi tunni võrra vähenenud, siis kas ja millised on raadiole ühiskonna ootused? Eeltoodu puudutab mh kriisi korral informeerimist, uudiste, muusika- ning kultuuriprogrammide edastamist. Sellele küsimusel vastuse andmine eeldab eraldi auditooriumiuuringut. 2017.a. uuringu- andmete alusel saab ainult öelda, et raadio ei ole väga suurele osale elanikkonnast kõige olulisem meediakanal (most missed media) ja ei ole ka esmane uudisteallikas. 13. Kas peate vajalikuks ka internetiraadiote tegevuse regulatsiooni; kui peate, siis mis osas ja millises ulatuses oleks see vajalik? Ei, vastavat regulatsiooni ei ole vaja (välja arvatud alaealiste kaitse,reklaamipiirangud jms). 15. Milliseid täiendavaid ettepanekuid raadiolubade konkursi korraldamisel teeksite? Taotlejad võiksid esitada oma nägemuse suvisest ja talvisest saatekavast koos võimalike saadete ja tegijate kirjeldustega. 16. Kes võiks olla komisjoni liige, keda kõik turuosalised aktsepteeriksid, raadioturu esindajana? Teadmata kõiki potentsiaalseid turuosalisi ja nende hinnanguid on selle küsimusel raske vastata. Meedia (sh meediamajanduse ja -poliitika) temaatikaga on Tallinna ülikoolis kõige tugevamalt seotud meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Jõesaar arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel