Kiri

TAEVARAADIO  OÜ     PÄRNU  MNT  139F,  TALLINN  11317,  ESTONIA   TEL.  +372-­‐6543210  FAX  +372-­‐6543110  E-­‐MAIL:  [email protected]   REKLAAM:  TEL.  +372-­‐6788700         Kultuuriministeeriumi  kunstide  asekantsler  Hillar  Sein   Tehnilise  Järelevalve  Ameti  peadirektor  Kaur  Kajak         02.07.2018       Taevaraadio  OÜ  tagasiside  raadioteenuse  osutamise  tegevuslubade  konkursitingimuste   muutmiseks   Sissejuhatuseks   Raadioturg  kajastab  paljuski  just  turu  eelistusi  ja  kuna  kommertsraadiod  saavad  oma   tulu  turult,  siis  peavad  nad  lähtuma  eelkõige  turu  eelistustest.  Muud  varianti  olla  ei   tohiks,  kuna  see  ei  taga  raadio  jätkusuutlikkust.  Kui  riik  tahab  raadioid  kitsenduste  ja   ettekirjutustega  muuta,  siis  peaks  ta  olema  valmis  ka  selle  ise  kinni  maksma  (ehk   ostab  erasektorilt  mingi  nišijaama  tegemist,  mis  turutingimustes  ei  toimiks).     Oleme  seisukohal,  et  täna  toimub  üleregulatsioon  olukorras,  kus  raadiod   konkureerivad  voogmuusika  edastamise  keskkondade  ja  veebiraadiotega.   Ülereguleerimine  omakorda  tekitab  suurema  vajaduse  riigipoolse  järelevalve  järgi   (ametnikud  mõõdavad  sõnalise  osa  mahtu  jne),  mis  lihtsalt  ei  ole  mõistlik.     1.   Kas  ja  milline  formaat  on  Eesti  raadiomaastikul  hetkel  katmata?  Millises   levipiirkonnas?     Katmata  formaatideks  on  laste  raadio,  spordi  raadio,  üle-­‐eestiline  rockmuusika   raadio     2.   Kas  ja  kuidas  oleks  vajalik  soodustada  kogukonna  raadiote  arengut?     Kogukonna  raadiote  tulevik  peaks  olema  pigem  digitaalne  ja  võimalusega  töötada   piiratud  mahus.  Madala  võimsusega  piirkondlik  sagedus  kogukonna  raadio  näol   toimib  vaid  juhul,  kui  seda  toetab  kohalik  omavalitsus  või  kohalikud  ettevõtted.  Ilma   toetuseta  ei  ole  need  kahjuks  jätkusuutlikud,  eriti  kui  tahetakse  lisaks  vabatahtlikele   kasutada  ka  palgalist  koosseisu,  et  tagada  järjepidevad  saated  ja  sisu.     3.   Pidades  silmas  Kultuuriministeeriumi  võimalusi  kehtestada  raadioteenuse   osutamise  tegevusloa  kõrvaltingimusi,  siis  kas  ja  milliseid  programmialased   muudatusi  on  Eesti  raadiomaastikul  vaja?  Meediateenuste  seaduse  §  40  lõige  3:   „Raadioteenuse  osutamise  tegevusloa  kõrvaltingimustena  võib  selleks,  et  tagada   teenuste  mitmekesisus,  kehtestada  Eesti  autorite  teoste  ja  Eesti  riigi  rahalisel   toetusel  valminud  audiovisuaalteoste  miinimummahu  programmis,   muusikasaadete,  sõnasaadete,  sealhulgas  uudistesaadete  osakaalu  programmis,                                                                               1  of  7          levipiirkonna  elu  kajastavate  saadete  mahu  programmis,  levipiirkonna,  peamise   sihtrühma  ning  sõnasaadete  keele  nõude“.   Nõuete  rohkus  on  pärssiv  kogu  Eesti  raadiomaastiku  arengule,  muutes  raadiojaamad   üksteisele  liiga  sarnaseks.  Viimase  raadioteenuse  osutamise  lubade  konkursi   tulemusena  kehtestatud  kõrvatingimused  hoopis  nõrgendavad  konkurentsivõimet.     Teenuste  mitmekesisuse  peavad  tagama  kuulajate  eelistused  ja  vajadused,  tegijate   isikupära  ja  professionaalsus,  mitte  Eesti  Autorite  Ühingu  ja  Eesti  Esitajate  Liidu   vajadused.     4.   Kas  sõnasaadete  osakaalu  ning  uudistesaadete  osakaalu  seadmine   kommertsraadiotele  on  endiselt  põhjendatud?       Me  ei  pea  põhjendatuks  määrata  programmis  suurem  uudistesaadete  osakaal,  kui   see  on  määratletud  Meediateenuste  seaduses  §  8  lõige  1  ehk:  raadioteenuse  osutaja   varub  vähemalt  kuuel  päeval  nädalas  programmi  päevamahust  vähemalt  viis   protsenti  enda  toodetud  uudistesaadete  edastamiseks.  Kuulajad  kasutavad  üha   enam  uudiste  hankimiseks  uudisteportaale,  sotsiaalmeediat  jne.  Seega  ootus  raadio   kui  uudistekanali  vastu  pigem  väheneb.     Sõnalise  osa  mahu  nõue  ei  peaks  olema  universaalne  nõue  kõikidele   raadiojaamadele.  Mida  noorem  kuulaja,  seda  teravam  probleem,  kuna  raadio  peab   täna  konkureerima  erinevate  muusika  striimingukeskkondadega,  kus  sõnaline  osa   puudub  täiesti.     Kohalike  uudiste  edastamine  peaks  olema  vabatahtlik,  sest  sageli  on  võimatu   raadioformaadiga  haakuvat  kohalikku  uudist  leida,  mis  konkreetse  jaama  kuulajale   korda  läheb.     5.   Kas  muusikasaadete  või  Eesti  autorite  muusikateoste  osakaalu  seadmine  nii  eesti-­‐   kui  ka  venekeelsetes  jaamades  on  endiselt  põhjendatud?       Ei  ole  kindlasti  põhjendatud.  Kommertsraadiote  puhul  on  formaadi  hoidmine  väga   oluline  kvaliteedi  instrument  ja  formaadiga  mittehaakuvad  nõuded  moonutavad   seda  kvaliteeti.  Eesti  autorite  muusikateoste  esitamise  25%  miinimumnõue  lihtsalt  ei   sobi  kõikide  raadiokuulajate  eelistuste  ja  vajadustega.   Eesti  autorite  muusikateoste  osakaalu  nõue  venekeelsete  raadiojaamade  puhul  on   eriti  koormav.  See  auditoorium  on  eelkõige  Venemaa  meedia  infoväljas  ja  kõik   formaadiga  seotud  kitsendused  pärsivad  formaadipuhta  programmi  tootmist  Eestis.     Lisaks  peab  arvestama  väga  piiratud  fonoteegiga,  sest  ka  Eesti  autorite   muusikateoste  esitamisel  tuleb  arvestada  raadiojaama  formaadiga.  N:  80-­‐90-­‐ndate   muusikateosed  asuvad  enamasti  ERR  fonoteegis  ja  nende  kättesaamine   kommertsjaamadele  on  väga  keeruline.                                                                                                                                                       Ühelt  poolt  nõuab  riik,  et  raadiojaamad  mängiks  vähemalt  25%  ulatuses  Eesti   autorite  muusikateoseid,  teisalt  puudub  ühtne  andmebaas,  mis  tagaks   raadiojaamadele  ligipääsu  Eesti  autorite  muusikateostele.  Eriti  terav  on  probleem                                                                                2  of  7            uute  lugude  puhul.  Eesti  autorite  lugude  andmebaasi  loomise  kohustus  peaks  olema   ühel  riigi  poolt  määratud  organisatsioonil.  Eesti  Autorite  Ühing  on  teemaga  kõige   enam  seotud  ja  artistid  on  juba  harjunud  selle  organisatsiooniga  suhtlema.   Kommertsraadiod  mängivad  hea  meelega  Eesti  autorite  muusikat,  kuid  tahavad  seda   teha  formaadist  tulenevalt  ja  vastavuses  professionaalsete  muusikaeelistuste   uuringute  tulemusega.     Näideks  viivad  raadiod  Sky  Plus  ja  SKY  Raadio  koostöös  Kantar  Emoriga  iga  kahe   nädala  tagant  läbi  muusikaseire  uuringuid,  kus  testitakse  80  sihtrühma  esindaja  peal   40  erinevat  muusikateost,  nende  hulgas  ka  Eesti  autorite  loomingut.  Raadiojaama   playlisti  koostamise  aluseks  peab  olema  konkreetse  raadiojaama  sihtrühma  kuuluva   kuulaja  eelistus.  Tahame  rõhutada,  et  vastavalt  2015  juunis  Kantar  Emori  poolt  läbi   viidud  suuremahulisele  (koguvalim  1159  inimest  vanuses  15-­‐49)  strateegilisele   raadiouuringule  on  raadiojaama  vahetamise  üheks  peamiseks  põhjuseks  kuulajale   mittesobiv  laul  või  mitu  halba  laulu  järjest  (vt  lisatud  tabelit).       q:  when  listening  to  radio,   which  would   be  the  most  common  reason  for  you   to  re-­‐tune   to  another  station? too  many  commercials 19 several  bad  songs  in  a  row 19 meaningless  talk 17 one  bad  song 14 poor  signal 12 too  much  talk 7 a  song  you  used  to  like  but  … 6 too  much  music  and  no  … a  bad  presenter news a  song  you  don't  recognize traffic  information weather     6.   Kas  Eesti  raadiomaastikul  on  tagatud  piisavalt  võrdsed  konkurentsitingimused?     Ei  ole  tagatud.  Suured  erinevused  sagedusplaanides  nii  regionaalsetel  kui  üleriigilistel   raadiojaamadel.  Kommertsjaamasid  ei  kohelda  võrdselt  Eesti  Rahvusringhäälingu   raadiojaamadega.  Isegi  suurematel  üleriigilise  levialaga  kommertsraadiojaamadel  ei   ole  kaetud  kõik  Eesti  olulised  punktid.  Töö  leviala  tõstmise  nimel  võiks  olla  oluliselt   suuremas  dialoogis  ja  seeläbi  kuulajate  valikuvõimalus  äärealadel  parem  kui  seni,   sest  erinevus  Tallinnaga  väga  suur.                                                                                3  of  7            Suuremad  meediagrupid,  eriti  Eesti  Meedia,  kasutavad  kartmatult  oma  mõjuvõimu   ristturunduses  ja  turutõkete  loomisel.  Näiteks  Taevaraadio  OÜ  raadiojaamadel  on   reklaamiväljundina  piiratud  ligipääs  Eesti  Meedia  gruppi  kuuluvatesse   meediaväljaannetesse.  Meile  rakendatakse  turuhindadest  kalleimad  hindu,   pakutakse  kehvemaid  positsioone  reklaamiblokkides  või  keeldutakse  neid  üldse   esitamast.     Suuremad  meediagrupid  doteerivad  oma  raadiojaamasid  teiste  meediate  arvelt  ja   omavad  tugevat  konkurentsieelist  tehes  klientidele  meediaüleseid  pakkumisi,  kus   raadiot  pakutakse  sageli  minimaalse  hinnaga  või  tasuta.       7.   Kas  ja  millised  muudatused  on  lähtuvalt  Eesti  raadioreklaami  turu  seisust  võrdse   konkurentsi  tagamiseks  vajalikud?     -­‐   Üleriigilise  tegevusloaga  raadiojaamade  leviala  peaks  katma  90%  Eesti   elanikkonnast.  Praegu  sageli  raske  vahet  teha  regionaalsel  ja  üleriigilisel  loal.   -­‐   Suured  meediagrupid  peavad  kohtlema  sõltumatuid  raadiogruppe  ja   raadiojaamasid  võrdselt  teiste  turuosalistega  ning  mitte  kasutama  oma   mõjuvõimu  televisioonis  ja  internetimeedias  turutõkete  loomisel.   -­‐   Pingutused  lisasageduste  loomisel  ja  pakkumisel  võiks  TJA  poolt  olla   suuremad  ja  koordineeritumad.     8.   Kas  kõigis  potentsiaalsetes  levipiirkondades  on  tagatud  nii  eesti-­‐  kui  ka   venekeelsete  raadiote  piisavalt  võrdne  konkurents?     Kindlasti  mitte.  Kõikidel  raadiojaamadel  on  palju  katmata  alasid,  sh  üleriigilise   tegevusloaga  raadiojaamadel.  Vene  jaamadel  on  põhilisteks  levipiirkondadeks   Harjumaa  ja  Ida-­‐Virumaa,  samas  katmata  on  olulised  piirkonnad  nagu  Tapa,  Tartu,   Valga,  Paldiski,  kus  olemas  märkimisväärne  venekeelne  kogukond.  Täna  levib  nendes   piirkondades  vaid  Raadio  4.       9.   Kas  lubade  kehtivuse  perioodi  on  vajalik  muuta?     5-­‐aastane  tegevusluba  muudab  ettevõtete  jaoks  keeruliseks  teha  pikaajalisi   strateegilisi  plaane  ja  investeeringuid  nii  tehnilise  baasi  arendamiseks  kui  töötajatega   töölepingute  sõlmimiseks.  Meie  ettepanek  on  muuta  raadioteenuse  osutamise  load   tähtajatuks  võimaluse    ja  teadmisega  loa  tingimusi  korduvalt  rikkunud  osapoolelt   luba  ära  võtta  ning  uuesti  avalikule  konkursile  panna.     10.  Kas  Eesti  raadiomaastikul  on  kättesaadavad  piisavalt  mitmekesised   raadioteenused  ja  kas  meedia  pluralism  on  tagatud?     Suures  osas  on  raadiomaastik  kaetud  piisavalt  mitmekesiste  teenustega.  Koos   Äripäeva  raadio  lisandumisega  on  hästi  kaetud  ka  uuriv-­‐ajakirjanduslik  formaat.   Mitmekesisusele  aitavad  kaasa  ka  erinevad  netijaamad.  Meedia  pluralism  tagatakse   lisaks  raadiotele  kõigi  meediatüüpide  miksis,  kuna  kuulaja  on  samaaegselt  ka  vaataja,   lugeja  jne.  Raadio  ei  peagi  kõike  katma.                                                                                  4  of  7            11.    Kuidas  mõjutab  raadio  kättesaadavus  erinevate  tehnoloogiliste  vahenditega  (nt   õhklevi,  veebi  ja  kaasaskantavate  nutiseadmete  kaudu)  võrdset  konkurentsi  Eesti   raadiomaastikul?       Tehnilised  lahendused  võimaldamaks  raadiot  striimida  ei  ole  tänapäeval  enam  nii   keerulised  ja  kallid  ja  see  on  jõukohane  kõikidele  turuosalistele.  Samuti  on  erinevate   vanusegruppide  nõudmised  erinevad  ning  seega  ei  pea  vanemat  kuulajaskonda   püüdvad  jaamad  tõenäoliselt  samal  määral  uutesse  lahendustesse  panustama,  kui   nooremad  sihtgruppi  taga  ajavad.  Mobiilirakendus  nutiseadmes  raadio  kuulamiseks   ei  ole  ilmtingimata  vajalik,  kuna  paljud  kuulajad  teevad  valiku  mobiilse  kuulamise   kasuks  ning  pigem  on  asi  harjumuses  ja  valikutes.  Seadmete  tehnoloogilise  arenguga   raadiote  kuulamise  võimalus,  helikvaliteet  ja  mugavus  üha  kasvab  ning  raadiojaamad   panustavad  kuulajate  hoidmiseks  neisse  suundadesse  väga  aktiivselt.     Uued  tehnilised  lahendused  pakuvad  ühelt  poolt  uusi  võimalusi,  kuid  teisalt     raskendavad  raadio  tegutsemist  eriti  olukorras,  kus  raadiole  tehakse  ettekirjutusi     formaadi  osas  aga  striim  on  sellest  vaba.  Ja  paljud  striimijad  on  globaalsed  tegijad,   kes  ei  loo  kohapeal  töökohti  ega  maksa  makse.   12.  Võttes  arvesse  internetiteenuste  kiiret  levikut  ja  seda,  et  võrreldes  2003.  aastaga   on  raadio  päevane  kuulamine  ligi  tunni  võrra  vähenenud,  siis  kas  ja  millised  on   raadiole  ühiskonna  ootused?  Eeltoodu  puudutab  mh  kriisi  korral  informeerimist,   uudiste,  muusika-­‐  ning  kultuuriprogrammide  edastamist.     Raadio  päevase  kuulamise  vähenemine  ei  ole  probleem  raadio  kuulamise  allikate   paljusust  arvestades.  Erinevad  uuringud  kinnitavad,  et  raadiote  usaldusväärsus  on   endiselt  kõige  kõrgem  võrreldes  teiste  meediakanalitega,  eriti  võrreldes   internetimeediaga.  Kuulaja  ootus  on  kvaliteetne  sisu,  sh  meelelahutus  ja  uudised.   Vähetähtis  ei  ole  asjaolu,  et  raadio  on  endiselt  kuulajatele  tasuta.     Erinevate  infoallikate  rohkus  pretendeerib  endiselt  infotarbija  limiteeritud  ajale   24/7.  Jagunemine  rohkemate  vahel  lühendab  paratamatult  aega  kanali  või  allika   kohta.  N:  Raadio  kuulamise  reach  on  2008  vs  2018  kahanenud  vaid  1%!  2008  kuulas   nädalas  raadiot  96%  ja  2017  95%  kõigist  eestimaalastes  vanuses  12-­‐74  (Allikas  Kantar   Emor).  Samas  ajavahemikus  on  ööpäevane  kuulamisaja  kahanemine  keskmiselt  vaid   32  minutit  (3:48  vs  3:16).     13.  Kas  peate  vajalikuks  ka  internetiraadiote  tegevuse  regulatsiooni;  kui  peate,  siis  mis   osas  ja  millises  ulatuses  oleks  see  vajalik?     Oleme  arvamusel,  et  seda  valdkonda  on  äärmiselt  keeruline  juriidiliselt  reguleerida.   Praeguste  regulatsioonide  laiendamine  netijaamadele  ei  ole  mõistlik.  Sellisel  juhul   kaob  ära  paindlikkus  ja  internetiraadiote  eripära.  Kuna  Eestis  on  selliste  jaamade   kuulatavus  niigi  väike,  siis  regulatsioonid  võtaksid  paljudel  turuosalistel  ja   niširaadiotel  võimaluse  ellu  jääda.     See  on  ka  oluline  põhjus,  miks  tavaraadiote  tegevust  ei  tohiks  üle  reguleerida.                                                                                5  of  7              14.  Palume  teada  anda,  kas  soovite  praegu  olemasoleva  teenusega  jätkata,  kujundada   ümber  või  osutada  seda  teistes  levipiirkondades?  Kas  kavatsete  jätkata  sama  liiki   tegevuslubade  alusel  samades  levipiirkondades  või  kavandate  muutusi?  Milliseid   ja  mis  põhjendusel?         Meie  sooviks  on  kindlasti  olemasolevaid  raadioteenuseid  jätkata  vähemalt  samades   levipiirkondades.  Lisaks  olemasolevatele  levipiirkondadele  näeksime  me  Taevaraadio   OÜ  tegevuslubade  alusel  toimivaid  raadiojaamu  veel  järgmistes  piirkondades:   -­‐   Rock  FM.  Unikaalse  formaadiga  rockmuusikat,  sh  Eesti  rockmuusikat  propageeriv   raadiojaam,  mille  austajaid  on  üle  Eesti.  Kahjuks  on  Rock  FM  õhklevi  kaudu  saadaval   vaid  Tallinnas  ja  Harjumaal.  Me  näeksime,  et  Rock  FM  võiks  kõlada  Pärnus,  Tartus,   Kesk-­‐Eestis  ja  Haapsalus.  Meie  unistuseks  on,  et  Eesti  noored  rockbändid  oleks   kuuldavad  ka  oma  kodukandis!  Samuti  oleme  seisukohal,  et  sõnalise  osa  osakaal  ei   peaks  olema  Rock  FM-­‐l  kõrgem  kui  teistel  muusikajaamadel  (  kehtival  loal  30%).   -­‐   Retro  FM.  Kuna  tegu  on  üleriigilist  raadioteenuse  luba  omava  jaamaga,  siis  näeksime,   et  Retro  FM  omaks  sagedusi  ka  Haapsalus  ja  Lõuna-­‐Eestis  (Võru),  kuna  need  2   regiooni  on  levialaga  täiesti  katmata  ja  mõjutavad  oluliselt  meie  konkurentsivõimet   võrreldes  teiste  üleriigilist  tegevusluba  omavate  raadiojaamadega.  Need  regioonid   on  ühtlasi  populaarsed  puhkusepiirkonnad,  kus  toimub  palju  üritusi,  mida  Retro  FM   toetab.  Retro  FM  formaati  (80-­‐90-­‐ndate  muusika)  arvestades  peame  põhjendatuks   15%    Eesti  autorite  loomingu  esitamise  nõuet  tänase  25%  asemel.     -­‐   SKY  Raadio  ja  Russkoe  Raadio.  Oleks  ootuspärane,  et  suuremates  vene  kogukonna   elamispaikades  oleks  võimalik  kuulata  nii  SKY  Raadiot,  mis  suunatud  nooremale   kuulajaskonnale  ja  Russkoe  Raadiot,  mille  kuulaja  on  vanem  ja  konservatiivsem.   Teistpidi  oleks  raadiotel  hea  võimalus  võtta  osa  ja  toetada  sealseid  piirkondlikke   kultuuri-­‐  ja  spordiüritusi.  SKY  Raadio  ei  levi  Tartus,  Pärnus,  Valgas.  Tartus  ja  selle   lähiümbruses  elab  hinnanguliselt  ligi  15000  mitte-­‐eestlast,  Pärnus  ja  Valgas  mõlemas   ca  3000.    Russkoe  Raadio  orgaaniline  leviala  võiks  olla  kogu  Ida-­‐Virumaa  ning   suuremates  keskustes,  kus  on  vene  kogukond  nagu  Tartu,  Valga,  Pärnu.  Praegu  ei  saa   Ida  Virumaal  seda  raadiojaama  kuulata  Sillamäel,  Kohtla-­‐Järvel  ja  Jõhvis,  kuna   levialad  ei  ulatu  kokku.  Sama  oluline  on  loobuda  vene  jaamade  puhul  Eesti  autorite   loomingu  esitamise  nõudest.  Eriti  koormav    eesti  autorite  teoste  esitamise  nõue   Russkoe  Raadio  puhul,  mille  formaat  näeb  ette  esitada  üksnes  venekeelset  muusikat.     15.  Milliseid  täiendavaid  ettepanekuid  raadiolubade  konkursi  korraldamisel  teeksite.   Taevaraadio  OÜ  poolsed  ettepanekud:   -­‐   Tuleks  täpsustada  päevase  aja  mõiste.  Kehtivatel  lubadel  päevane  aeg  määratletud   7.00  –  20.00,  viimasel  regionaalse  sageduse  konkursil  mingil  põhjusel  7.00  –  23.00.   Mõistlik  oleks  päevane  aeg  määratleda  vastavalt  raadiokuulamise  kõverale  ja   programmide  ülesehituse  järgi,  st  6.00  (hommikuprogrammide  algusaeg)  –  19.00   (drive-­‐time  lõpp).   -­‐   Üle  vaadata  raadioteenuse  osutamise  konkursi  pakkumiste  hindamise  kriteeriumid.   Eesti  muusika,  sõnalise  osa  ja  kohalike  uudiste  mahu  enampakkumise  asemel  peaks                                                                                6  of  7            vaatama  pakkuja  jätkusuutlikkust,  reaalseid  võimalusi,  unikaalsust  raadio-­‐ja   meediaturul,  vajadust  raadiokuulaja  jaoks  ning  senist  kuulajaskonna  poolehoidu.   -­‐   Kuna  raadiojaamad  peavad  olema  suutelised  reageerima  piisava  kiirusega   auditooriumi  ootuste  osas,  siis  peaks  nii  Eesti  muusika    kui  sõnalise  mahu  osakaal   olema  paindlikum  kui  ta  tänaste  lubade  puhul  on.  Need  nõuded  peavad  arvestama   raadioformaadi  ja  kuulaja  profiiliga.  Nooremale  auditooriumile  suunatud   raadiojaamadel  (näiteks  NRJ)  peaks  kehtima  mitte  kõrgem  kui  10%  sõnasaadete   osakaal.  Samuti  võiks  kaaluda  suvisel  perioodil  hoopis  sõnalise  osa,  sh  uudiste  mahu   vähendamist,  kuna  vajadus  uudiste  järgi  suvel  väiksem  ja  raadiojaamadel  on  suuri   raskusi  uudiste  toimetajatele  puhkuseperioodil  asendajate  leidmisega.     -­‐   Kehtestada  erinevad  nõuded  eesti-­‐  ja  venekeelsetele  raadiojaamadele  Eesti  autorite   loodud  muusikateoste  esitamiseks,  sh  vene  jaamadel  ei  peaks  olema  kohustust   esitada  Eesti  autorite  loodud  muusikat.   -­‐   Kaasama  konkursi  komisjoni  koosseisu  vähemalt  2  raadiosektori  kompetentsiga   spetsialisti,  vt  p.16.   -­‐   Raadioteenuse  osutajal  peaks  olema  võimalus  liita  uus  regionaalne  sagedus  oma   olemasoleva  üleriigilise  sageduste  võrguga,  viies  selle  kokku  üleriigilise  loa   tingimustega   -­‐   Raadioteenuse  osutamise  load  võiksid  olla  tähtajatud   -­‐   Panna  EAÜ-­‐le  ülesanne  luua  Eesti  autorite  muusikateoste  andmebaas,  mis  tagaks   raadiojaamadele  ligipääsu  Eesti  autorite  muusikateostele,  sh  uutele  teostele     16.    Kes  võiks  olla  komisjoni  liige,  keda  kõik  turuosalised  aktsepteeriksid,  raadioturu   esindajana?      Eelmise  konkursi  komisjoni  kompetents  ei  olnud  piisav  hindamaks   konkursil  osalejate  pakkumiste  vastavust  turu  vajadustele.  Teeme  ettepaneku  lisada   komisjoni  koosseisu  Ringhäälingute  Liidu  tegevjuhi  Toomas  Vara  ja  Kantar  Emor   meediauuringute  uuringueksperdi  Elvin  Heinla.             Karin  Kundla   Taevaraadio  OÜ   [email protected]                                                                                          7  of  7