dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 3. juuli 2018
Viit
1-12/1528-1
Registreeritud
3. juuli 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
23. juuli 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎RSanS_esituskiri-1.bdoc354 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 29 .06 .2018 R ahvusvahelise sanktsiooni seadus peatükk ÜLDSÄTTED Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni riigisises t rakendamis t, Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist, finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve korda ning vastutus t finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmise ja valeandmete esitamise eest . Käesolev seadus sätesta b: rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise õiguslikud alused; finantssanktsiooni riigisisese rakendamise ja kohaldamise erisused ; Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamise, ülevaatamise ja vaidlustamise korra ; finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve korra ning vastutus e finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmise ning valeandmete esitamise eest . Haldusmenetluse seaduse kohaldamine Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Rahvusvaheline sanktsioon Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat või õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Rahvusvaheline sanktsioon kehtestatakse riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga. Rahvusvahelise sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine Rahvusvahelis e sanktsiooni rikkumine on rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmi n e või keelu rikkumi n e . Rahvusvahelist sanktsiooni rikkuva tehingu tühisus Rahvusvahelist sanktsiooni rikku v tehing on tühine. Kui käesoleva seaduse § 1 0 lõike 2 kohane luba tehingu tegemiseks antakse tagantjärele, muutub tehing kehtivaks selle tegemise kuupäevast . Rahvusvahelise sanktsiooni ajutine rakendamine Ü hinenud R ahvaste O rganisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni rakendatakse resolutsiooni alusel moodustatud komitee loetletud rahvusvahelise sanktsiooni subjektide suhtes , kuni ajakohastatakse või võetakse vastu Euroopa Liidu Nõukogu määrus. p eatükk RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI RIIGISISENE RAKENDAMINE Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt (1) Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu Nõukogu määrus, Eesti Vabariigi seadus või muu õigusakt, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktide alusel ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada, kehtestab rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul . Ministeeriumide kohustused Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium. Ministeeriumid tagavad enda valitsemisalas rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide olemasolu, korraldavad rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused ning teevad Välisministeeriumiga koostööd rahvusvahelise sanktsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks. Pädev a asutuse kohustused Pädev asutus vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning võtab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendav as õigusakt is . Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid või lubab tehingu või toimingu tegemist vaid loa alusel, otsustab erandi tegemise või loa andmise pädev asutus §-s 11 sätestatud korras , kui valdkondlikes õigusaktides ei nähta ette teisiti . P ädevad asutused on muu hulgas : s issesõidukeelu ning viibimise, elamise ja töötamise piirangute korral Politsei- ja Piirivalveamet ; f inantssanktsiooni korral rahapesu andmebüroo ; kaubaveo ja kauba ga seotud teenuse osutamis e või tehingu tegemise keelu korral Maksu- ja Tolliamet ning strateegilise kauba komisjon; muu kui finants- j a kaubaga seotud teenus e osutamise keelu korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . K ui pädevat asutust ei ole kehtivate õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata , määratakse pädev asutus Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse õigusaktiga . L oa taotlemine ja andmine Käesoleva seaduse § 1 0 lõikes 2 nimetatud erandi tegemiseks või loa väljastamiseks esitatakse pädevale asutusele taotlus. Pädev asutus otsustab käesoleva seaduse § 1 0 lõikes 2 nimetatud erandi te gemise või loa andmise 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Otsus kooskõlastatakse Välisministeeriumiga . Loa andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtutakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava akti tingimustest. Luba ei ole üleantav , kui loas ei nähta ette teisiti. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega taotluse ja loa vormi. Kau baveoloa le kohalduvad erisused K aubaveoloale , mille väljastab k äesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel strateegilise kauba komisjon , kohaldatakse strateegilise kauba seaduses litsentsi kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaubaveoloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv . peatükk FINANTSSANKTSIOONI RAKENDA MISE ERISUSED Finantssanktsioon Finantssanktsioon käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sanktsioon, millega: kohustatakse külmutama rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti rahalised vahendid ja majandusressursid ; keelatakse finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine ; keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel laenu ja krediidi andmine; keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel hoiuse - , makse-, väärtpaberi- või muu konto avamine ja kasutamine; keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel väärtpaberite hingud ; keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine; keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel investeerimine või keelatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel loetletud tegevustega seotud ärisuhte alustamine või jätkamine, nõustamine või muu finantsteenuse osutamine. K ülmutamise kohustus kaas- või ühisomandi korral Kui finantssanktsiooni rakendav õigusakt kohustab külmutama finantssanktsiooni subjekti rahalised vahendid ja majandusressursid, tuleb finantssanktsiooni kohaldada ka juhul, kui need kuuluvad mitme isiku kaas- või ühisomandisse ja vähemalt üks neist on finantssanktsiooni subjekt. Isik , kes ei ole finantssanktsiooni subjekt, kuid kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel külmutatud, võib taotleda rahapesu andmebüroolt luba kasutada oma osa kaas- või ühisomandist. Isiku õigused, kui tema suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni Isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on õigus taotleda rahapesu andmebüroolt, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane. Finantssanktsioonist teavitamine Rahapesu andmebüroo avaldab või teeb oma veebilehel viivitamata kättesaadavaks teabe finantssanktsiooni kehtestamise, muutmise või lõpetamise kohta. Rahapesu andmebüroo koostab ja avaldab vähemalt üks kord aastas finantssanktsioonide Eestis rakendamise koondülevaate, mis sisaldab muu hulgas teavet: tuvastatud finantssanktsiooni subjektide kohta; kohaldatud finantssanktsioonide kohta; käesoleva seaduse § 1 0 lõike 2 alusel erandi tegemise või loa andmise kohta. Rahapesu andmebüroo kontrollikohustus Käesoleva seaduse §-s 1 5 nimetatud taotluse või § 18 lõikes 3 ja § 19 lõike s 6 nimetatud teate saamisel rahapesu andmebüroo kümne tööpäeva jooksul: kontrollib, kas tuvastatud isik on finantssanktsiooni subjekt; kontrollib , kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäras elt ; teavitab teate või taotluse esitajat viivitamata kontrolli tulemustest. Lisateabe hankimise ja t ea vi tamiskohustus Kui f üüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt, kohaldab ta finantssanktsiooni ning teavitab finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja f inantssanktsiooni kohaldamisest viivitamat a rahapesu andmebürood. Kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt . Kui f üüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või lisateave ei võima lda finantssanktsiooni subjekti kindlaks te ha , teavitab isik finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest või sellekohasest kahtlusest ja finantssanktsiooni kohaldamisest viivitamat a rahapesu andmebürood. Käesoleva paragrahvi l õikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmine ei riku seaduse või lepinguga ettenähtud konfidentsiaalsusnõuet ning teabe avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust ei kohaldata. Käesolevast sättest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Erikohustustega isiku kohustused Erikohustustega isik on: krediidiasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; finantseerimisasutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ; virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses; kontohalduri staatusega isik väärtpaberite registri pidamise seaduse tähenduses ja väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri vahenduseta; käesoleva lõike punktides 1– 4 nimetatud asutustega sama laadi teenust pakkuva välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal. Erikohustusega isik määrab finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku ning edastab tema kontaktandmed rahapesu andmebüroole . Erikohustusega isik kontrollib finants sanktsiooni jõustumisel , muutmisel või lõppemisel , kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav i sik on finantssanktsiooni subjekt. Kui erikohustusega isik tuvastab finantssanktsiooni subjekt i , kohaldab ta finantssanktsiooni ning teavitab finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest viivitama ta rahapesu andmebürood. Kui erikohustusega isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt , kohaldab erikohustusega isik finantssanktsiooni ja järg misi hoolsusmeetme i d : k ogub lisa teavet selle kohta, kas ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt , ja kontrollib seda lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärine b usaldusväärsest ja sõltumatust allikast; k ogub lisa teavet ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning kontrollib seda lisadokumentide, andmete või teabe põhjal, mis pärine b usaldusväärsest ja sõltumatust allikast . Erikohustusega isik kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hoolsusmeetmeid ka finantssanktsiooni rikkumise riski või kahtluse korral. Kui e rikohustustega isik tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena finantssanktsiooni subjekti või kui hoolsusmeetmete kohaldamisel saadud lisateave ei võimalda finantssanktsiooni subjekti kindlaks te ha , samuti finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral , teavitab erikohustustega isik sellest või finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja kohaldatud finantssanktsioonist rahapesu andmebürood. Erikohustustega isik kogub ja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli kohta käivaid ja lõikes 4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmisel kogutud andmeid viie aasta jooksul viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata rahapesu andmebüroo päringutele. Erikohustustega isikule käesoleva paragrahvi lõi getest 3 ja 6 tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ja selle täitmise juhendi. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri Erikohustusega isik kehtestab kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis protseduurireeglid , millega taga takse selli n e organisatsioonili n e ülesehitus, mis võimaldab viivitamata tuvastada finantssanktsiooni jõustumise, muutmise või lõppemise , ning mis sisaldavad juhiseid vähemalt: finantssanktsiooni subjekti tuvastamise kohta ; finantssanktsiooni rikkuva tehingu kahtluse korral toimimise kohta ; käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud lisateabe küsimise kohta ; käesoleva seaduse § 19 lõi getes 3 ja 6 sätestatud teatamiskohustuse täitmise kohta ; käesoleva seaduse § 19 l õikes 7 sätestatud andmete säilitamise ja nende kättesaadavaks tegemise kohta . Protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks kehtestab erikohustustega isik sisekontrollieeskirja, mi lles nähakse ette sisekontrollisüsteemi toimimise ja rakendamise kor d . Õigusteenuse osutaja kohustused Käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 – 6 kohaldatakse notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi esindajana tema nimel ja arvel , juhendab tehingu kavandamist või elluviimist või teeb ametitoimingut, mis on seotud: 1) kinnisasja või ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga; 2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega; 3) panga- või väärtpaberikontode avamise või haldamisega; 4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega või 5) usaldusfondi, äriühingu või muu sellise üksuse asutamise, tegevuse või juhtimisega. Käesoleva seaduse § 19 lõi getes 3 ja 6 sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata õigusteenuse osutaja suhtes, kui ta hindab kliendi õiguslikku olukorda, kaitseb või esindab klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses, sealhulgas nõustab klienti menetluse alustamises või vältimises, olenemata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust. Registripidaja kohustused Finantssanktsiooni kohaldavad oma pädevuse kohaselt järgmiste registrite pidajad või vastutavad või volitatud töötlejad (edaspidi registripidaja ) : 1) Eestis kehtivate Euroopa patentide register; 2) kasulike mudelite register; 3) kauba- ja teenindusmärkide register; 4) kinnistusraamat; 5) laevakinnistusraamat; 6) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register; 7) patendiregister; 8) riiklik liiklusregister; 9 ) tööstusdisainilahenduste register; 10) õhusõidukite register; 1 1 ) äriregister . R egistripidaja keeldub tegemast finantssanktsiooni rikkuvat kannet. Registripidaja määrab finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku ning edastab tema kontaktandmed rahapesu andmebüroole . Registripidaja tea vitab rahapesu andmebüroo d finantssan ktsiooni subjekti tuvastamisest , kasutades selleks käesoleva seaduse § 19 lõike 8 alusel kehtestatud vormi. peatükk VABARIIGI VALITSUSE SANKTSIOON Vabariigi Valitsuse sanktsioon Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Välisministeeriumi ettepanekul. Vabariigi Valitsuse sa nktsiooni võib lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Vabariigi Valitsuse sanktsioonile kohaldatakse rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut , arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektide määramisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatut. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti õigused Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt võib esitada Välisministeeriumile päringu enda sanktsiooni subjektiks määramise põhjuste kohta. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt võib enda sanktsiooni subjektide nimekirjast eemaldamiseks esitada Välisministeeriumile põhjendatud taotluse koos tõenditega. Välisministeerium vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringule ja lõikes 2 nimetatud taotlusele 30 päeva jooksul. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt võib enda sanktsiooni subjektiks määramise kohta esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivus ja ülevaatamine Vabariigi Valitsuse sanktsioon kehtib käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis määratud ajani või tähtajatult. Kui Vabariigi Valitsuse sanktsioon kehtib kauem kui aasta, vaadatakse seda korrapäraselt läbi. Valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivuse sanktsiooni subjekti põhjendatud taotluse alusel, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või omal algatusel määratud ajaks peatada . Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus või kohus võib teha Väli s ministeeriumile põhjendatud ettepaneku Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti nimekirjast eemaldamise kohta . Kui Välisministeerium otsustab käesoleva seaduse § 2 4 lõikes 2 nimetatud taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku alusel Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti nimekirjast eemaldada, esitab ta asjakohase ettepaneku viivitamat a Vabariigi Valitsusele. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE R iiklik järelevalve Finantssanktsiooni kohaldamise riiklikku järelevalvet teeb rahapesu andmebüroo, kui seaduses ei nähta ette teisiti. K äesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud registripidajate poolt f inantssanktsiooni kohaldamise üle tehakse järelevalvet teenistusliku järelevalve korras. Eesti Advokatuuri (edaspidi advokatuur ) juhatus teeb järelevalvet advokatuuri liikmete poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. J ustiitsministeerium teeb järelevalvet notarite poolt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle notariaadiseaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Justiitsministeerium võib järelevalve tegemise delegeerida Notarite Kojale. Rahapesu andmebüroo ettekirjutus Rahapesu andmebüroo võib teha ettekirjutuse käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 ettenähtud vastutava isiku määramiseks ning § -s 2 0 sätestatud nõuetele vastavate protseduurireeglite ja sisekontrolli eeskirja kehtestamiseks. Finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral võib rahapesu andmebüroo rikkumise kahtlusega tehingu ettekirjutusega peatada või kohustada võtma finantssanktsiooni kohalda miseks vajalikke meetmeid . Kui rahapesu andmebürool on kahtlus, et tehinguga finantseeritakse rahvusvahelise s anktsiooniga keelatud või piiratud kauba või vara käsutamis t või nendega seotud teenuseid või tasutakse nende eest või tasutakse rahvusvahelise s anktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest , võib ta tehingu ettekirjutusega peatada. Rahapesu andmebüroo võib käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse kehtestada maksimaalselt rahvusvahelise sanktsiooni kehtivuse ajaks. R ahapesu andmebüroo teavitab kirjalikult kahe tööpäeva jooksul puudutatud isikut ettekirjut u se : õiguslikust alusest; sisust ja ulatusest; alguskuupäevast; erandite tegemise alustest ja korrast; vaidlustamise korrast. Teabe vahetus Kui Finantsinspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, advokatuuri juhatus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium või Notarite Koda tuvastab järelevalvet tehes olukorra, mille tunnused osutavad finantssanktsiooni rikkumisele või selle kahtlusele või viitavad käesoleva seaduse nõuete rikkumisele , teatab ta sellest v iivitamata rahapesu andmebüroole . Vajaduse korra l edastab r ahapesu andmebüroo käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmise käigus kogutud tea be , sealhulgas panga- ja ärisaladust sisaldava d andmed , Välisministeeriumile. Käesolevas seaduses ettenähtud kohustuste täitmiseks on rahapesu andmebürool õigus vahetada infot , sealhulgas saada ning edastada panga- ja ärisaladust sisaldavaid andmeid, rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitseasutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 63 sätestatud korras. Riikliku järelevalve er imeetmed Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 ettenähtud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseadus es sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 ettenähtud tingimustel siseneda erikohustustega isiku , õigusteenuse osutaja ning registripidaja asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema es indaja või töötaja juuresolekul. Riikliku järelevalve tulemused kajastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise se aduse §-s 68 sätestatud korras. Sunniraha rakendamine ja määr Kui erikohustustega isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, on sunniraha ülemmäär haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral: füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku kõige rohkem 5 000 000 eurot; juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot ning järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni 10 protsenti juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruande, siis arvestatakse juriidilise isiku aastase kogukäibena kas aastast kogukäivet või antud haldusakti või ettekirjutuse aluseks olnud rikkumise valdkonna tululiigi kogukäivet viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtorgan. Käesoleva paragrahvi l õigetes 1 ja 2 nimetamata isikute puh ul on sunniraha ülemmäär võrdne kuni kahekordse rikkumise tulemusel teenitud kasumiga, kui sellist kasumit on võimalik kindlaks teha, või kuni 1 000 000 eurot. peatükk VASTUTUS F inantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmine ning valeandmete esitamine (1) Erikohustustega isiku juhi või finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku poolt finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest rahapesu andmebüroole teatamise kohustuse rikkumise, samuti valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot. Andmete säilitamise kohustuse rikkumine (1) Käesolevas seaduses ettenähtud andmete kogumise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Menetlus Käesoleva seaduse §-des 3 1 ja 3 2 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on P olitsei - ja Piirivalveamet . peatükk RAKENDUSSÄTTED Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 93 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 93 1 . Rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine“; paragrahvi 93 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“ ; paragrahvi 93 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.“ . Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kehtetuks tunnistamine Rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RT I 2010, 26, 129) tunnistatakse kehtetuks. § 3 6 . Strateegilise kauba seaduse muutmine Strateegilise kauba seaduse tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse viide rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõikele 2¹ viitega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõikele 2 ; 2) p aragrahvi 19 lõike 2 punkti 7³ lisatakse peale sõna „rahvusvahelist“ sõnad „või Vabariigi Valitsuse“; 3) paragrahvi 24 lõikes 5 asendatakse viide rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõikele 2¹ viitega rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 10 lõikele 2; 4) paragrahvi 74 sissejuhatav paragrahvi 74 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Andmekogusse kantakse andmed strat eegilise kaubaga ja rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis nimetatud kaubaga seotud järgmiste toimingute kohta:”; § 3 7 . Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduse § 123 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. “ . § 38 . Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sissesõidukeelu sanktsiooni subjekti suhtes kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu. “. § 39 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub kahe kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „….“ „.............................“ 201 8 . a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018 . a Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Rahvusvahelise sanktsiooni seadus (edaspidi RSanS ) võeti Eestis esmakordselt vastu 2002. aastal, et võimaldada Eestil täita rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust rakendada riigisiseselt rahvusvahelisi sanktsioone. Praegu kehtiv RSanS kehtestati 2010. aastal, et võtt a arvesse muutusi rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise ja rakendamise õigusruumis pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi EL ). Pärast seda on seaduses tehtud tehnilisi uuendusi, kuid sisuliselt seda üle vaadatud ei ole. Selle aja jooksul on sanktsioonide kui välispoliitika vahendi olulisus kasvanud. Sanktsioonirežiime on rohkem, need on muutunud tehnilis elt keerukamateks ja nendega seatud piirangud ulatuslikumaks. Seega ajakohastab käesolev eelnõu rahvusvahelist sanktsiooni käsitleva riigisisese regulatsiooni, lahendades küsimused, mis puudutavad riigisisest pädevusjaotust rahvusvahelise sanktsiooni rakendamisel, uuenenud finantssanktsiooni kohaldamise erisusi , finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve t ning Vabariigi Val itsuse sanktsiooni kehtestamist . Käesolev eelnõu esitab uue tervikliku RSanS regulatsiooni, üle on vaadatud kogu kehtiva seaduse sisu ja sõnastus, sätteid on ajakohastatud ja süstematiseeritud. Eelnõu ga korrastatakse ulatuslikult valdkonda, mille käigus ühest küljest täiendatakse asjakohaseid õigusinstitu ute ja teisest küljest jäetakse aegunud sätted RSanSist välja. M uudetakse ka seaduse ülesehitust, muu hulgas lisatakse uus peatükk Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamise kohta ja paigutatakse sätteid seaduses selliselt ümber, et need oleks nii avaliku kui ka erasektori jaoks lihtsalt leitavad ja süsteemselt jälgitavad. Samuti ajakohastatakse finantssanktsiooni rakendamise erisusi käsitlevat regulatsioon i nii, et see sobituks ELi ja riigisisesesse õigusr uumi, võttes arvesse kehtivat rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust (edaspidi RahaPTS ). N agu praktika näitab, on sanktsioonide rakendamise ja asjakohase järelevalve valdkond spetsiifiline ja kohati nii ametkonnale kui ka ettevõtjatele raskesti mõistetav. Seega selgita takse seletuskir jas nii uusi kui ka seni kehtinud sätteid, eesmärgiga pakkuda tuge piirangute rakendamisel ja viidata asjakohastele eriseadustele või rahvusvahelisele õigusele. Lähtuvalt loetletud muudatuste laadist ja ulatuslikkusest kehtestatakse uus RSanSi terviktekst . Uuel RSanSil on positiivne mõju Eesti välissuhtlusele, kuna korrigeeritud pädevusjaotus rahvusvahelise sanktsiooni , sealhulgas finantssanktsiooni riigisisesel rakendamisel aitab täita Eesti rahvusvahelisest ja EL i õigusest tuleneva t kohustus t rahvusvahelist sanktsiooni viivitamata ja korrektselt rakendada. Ajakohastatud pädevusjaotusel ja mõistete definitsioonide lisamisel on ka riigisisene positiivne mõju, kuna sanktsiooni rakendamisega seotud kohustused muutu vad nii avaliku kui ka erasektori jaoks mõistetavamaks. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni käsitleva regulatsiooni loomine muudab sanktsiooni kehtestamise protsessi Vabariigi Valitsuse poolt selgemaks ning sanktsiooni kehtivuse ja ülevaatamise sätestamisega toetab laiemalt õiguskindluse põhimõtet. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi E L i õiguse büroo juristid Kati Roostar ( teenistussuhe peatatud ) ja Laura-Liisa Laving (637 743 5 , laura-liisa.laving @mfa .ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 404, [email protected]). Eelnõu väljatöötamis eks moodustati v älisministri 17. juuni 2015. aasta käskkirjaga nr 96 töörühm. Töörühma liikmete hulgas on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi , Kaitseministeeriumi , Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi , Maaelu ministeeriumi , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi , Rahandusministeeriumi , Siseministeeriumi , Välisministeeriumi, Finantsinspektsiooni , Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO ), Lennuame ti, Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) , p rokuratuuri, Välisluurea meti ning Veeteede Ameti määratud esindajad ja nende asendajad. Lisaks on konsulteeritud erikohustusega isikutega (Notarite Koda, Pangaliit) ning pöördutud registripidajate poole. Märkused Rahvusvahelise sanktsiooni seadusel on oluline roll EL i õiguse riigisisesel rakendamisel. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO ) ja ELi kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid hõlmavad keelde ja piiranguid, mis puudutavad mitme riigisisese ametkonna pädevusvaldkondi. Näiteks rakendab kaubandusembargo t Rahandusministeeriumi haldusalas olev MTA , sissesõidu keeld u Siseministeeriumi haldusalas olev Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) ning õhusõidukeid puudutava i d piirangu i d Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Lennuamet. Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestatakse ja muudetakse regulaarselt, eri sanktsioonirežiime käsitlevaid muudatusi võetakse EL i Nõukogus vastu ligi sada korda aastas. Asjakohastes läbirääkimistes osaleb Välisministeerium , kes koordineerib ka üldist riigisisest sanktsioonide rakendamist. Seega on eelnõu mitmeti seotud EL i õiguse riigisisese r akendamisega . E siteks reguleerib see sanktsioonitüüpide kaupa piirangute riigisisese rakendamise pädevus t ja pakub nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele teavet asutuse kohta, kelle poole pöörduda konkreetset piirangut puudutavas küsimuses . Teiseks , lähtudes EL i liikmesriikide vahel kokku lepitud finantssanktsiooni rakendamise parimatest tavadest , reguleerib eelnõu finantssanktsiooni riigisisese rakendamise erisusi . Sellisena võimaldab eelnõu Eestil täita oma kohustust ELi liikmesriigina ning rakendad a rahvusvahelisi sanktsioone viivitamat a ja korrektselt. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ja selle väljatöötamine ei tulene Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Kuivõrd eelnõuga ei muudeta Eesti Vabariigi p õhiseaduse § 104 lõikes 2 nimetatud Riigikogu koosseisu häälteenamust eeldavaid õigusakte, on selle seadusena vastuvõtmiseks vajalik poolt häälteenamus. Kuna eelnõuga kehtestatakse RSanSi uus terviktekst, tuleb kehtiv RSanS ( RT I, 17.11.2017, 39) kehtetuks tunnistada. Eelnõu järgi jõustub seadus kahe kuu möödumisel selle Riigi Teatajas avaldamisest. Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seaduseid: k aristusseadustik , RT I, 30.12.2017, 29 ; s trateegilise kauba seadus, RT I, 09.03.2018, 18; v älismaalaste seadus , RT I, 17.05.2018, 2; v äljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus, RT I, 28.11.2017, 33 . Seaduse eesmärk Eelnõu vajalikkus Eelnõu eesmärk on kehtestada RSanS, mis lahenda b rahvusvahelis e sanktsiooni rakendamisel ilmnenud probleemid, ta gab paindlikkus e sanktsioonirežiimide edasise ks arenguks, piiritle b sanktsioone rakendavate asutuste pädevus e ning l oob selge sanktsioonide rakendamise raamistik u , mis o n kooskõlas rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses toimunud arenguga. Eelnõuga lahendatakse järgmised sanktsioonide riigisisesel kehtestamisel ja rakendamisel ilmnenud probleemid: korrigeeritakse riigiasutustevaheline pädevusjaotus, ajakohastatakse finantssanktsiooni rakendamist ja järelevalvet käsitlev eriregulatsioon , reguleeritakse Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine ning muudetakse rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise teokoosseis nii, et see võimaldaks Eestil korrektselt ja tõhusalt täita oma kohustusi ELi ja ÜRO liikmesriigina. Riigiasutustevahelise pädevusjaotuse korrigeerimise eesmärk on piiritleda sanktsioone rakendavate asutuste pädevus selliselt, et iga ministeerium ja selle haldusalas tegutsev amet tagaks rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise. See hõlmab oma valitsusalas olevate õigusaktide ülevaatamist ja kehtestamist nii , et need võimaldaksid rahvusvahelisi sanktsioone kohaldada ; lubade menetlemist juhul, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt võimaldab piirangust erandi t te ha; vajaduse korra l erasektori piirangutest teavitamist ja asjakohast nõustamist. Eelnõus sätestatud pädevusjaotus peab ühest küljest olema piisavalt paindlik, et võimaldada korrektne riigisisene pädevusjaotus ka sanktsioonirežiimide edasise l arenemisel , ja teise st küljest piisavalt piiritletud, et isikutel oleks võimalik tuvastada, millise ametiasutuse poole pöörduda sanktsiooni rakendamise küsimuste s . Finantssanktsiooni rakendamise eriregulatsiooni ajakohastamise eesmärk on esiteks anda rahapesu andmebüroole (edaspidi ka RAB ) laiem pädevus ja suuremad õigused sanktsioonide kohaldamise üle järelevalve tegemiseks. RABi pädevuse laiendamise vajadus on seotud arenenud sanktsioonirežiimidega, mis praeguseks hõlmavad lisaks sanktsiooninimekirjas olevate isikute vara külmutamise kohustusele tehingute tegemise keelde, investeerimispiiranguid, ärisuhete alustamise või jätkamise keelde. Teiseks puudub kehtiva õiguse järgi Eestis asutus, kellel oleks pädevus takistada tehinguid, millega rahastatakse sanktsioneeritud kauba liikumist või sellega seotud teenuseid . Kolmandaks tuleb finantssanktsiooni sätted ajakohastada lähtuvalt põhimõttest, et riigisisese õiguse roll ei ole dubleerida EL i N õukogu otsekohalduvatest määrustest tulevaid kohustusi ja keelde. Neljandaks, võttes arvesse 2018 . aastal jõustunud uut RahaPTSi, tuleb RSanS i ajakohastada selliselt, et finantssanktsiooni sätted, mis on osaliselt seotud ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise põhimõtetega , sobituksid kehtivasse riigisisesesse õigusesse. Eelnõuga reguleeritakse Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamise kord, sanktsiooni subjekti õigused, Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivus, ülevaatamine ja selle vaidlustamine. Regulatsioonis lähtutakse ELi ja ÜRO kehtestatud sanktsioonidele kohalduvatest põhimõtetest ning selle eesmärk on luua sanktsiooni kehtestamiseks täpsem ja selgem õiguslik raamistik , mis tagab õigusselguse ja õiguskindluse . Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise teokoosseis u muutmise eesmärk on muuta rikkumise teo koosseisu selliselt, et säte võimaldaks uurimisasutustel ja prokuratuuril efektiivselt menetleda rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisi. KAPO, p rokuratuuri, MTA ja RABi hinnangul ei täida kehtiv karistusnorm eesmärki ega võimalda rikkuja id süüdi mõist a . Olukord ei ole kooskõlas Eestile rahvusvahelise ja EL i õigusega pandud kohustustega, mille järgi oleme kohustatud tagama sanktsioonide tõhusa rakendamis e ning nägema ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise tagamiseks. Eelnõu läbiv eesmärk on muuta RSanS i ülesehitus süsteemsemaks ja arusaadavamaks. Nagu eespool mainitud, lähtutakse põhimõttest, et EL i N õukogu otsekohalduvaid määruseid ei dubleerita riigisisesesse õigusesse. Igas sanktsioonirežiimis kehtestatud piirangud on osaliselt reguleeritud asjakohastes määrustes ja nendest tulevaid kohustusi rakendatakse määruste alusel. Seega võetakse eelnõust välja regulatsioon, mis juba sisaldub EL i N õukogu määrustes. Samuti täpsustatakse sanktsiooni kehtestamise ja rakendamise seisu kohalt olulisi definitsioone, mis praeguses regulatsioonis on ebaselged või aegunud. Eelnõu sse lisa takse ka uusi mõisteid, mille eesmärk on muuta valdkond paremini ja ühtselt mõistetavaks. Sanktsioonide kohta on varasemaga võrreldes oluliselt rohkem informatsiooni ja rakendamise praktikat, mis on koondatud EL i N õukogu kodifitseeritud juhistesse: „Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kasutatavate piiravate meetmete (sanktsioonide) rakendamise ja hindamise suunised” (edaspidi ELi sanktsioonide juhised ) ja viimati 201 6 . a asta l uuendatud „ Piiravad meetmed (sanktsioonid) – Euroopa Liidu parimad tavad piiravate meetmete tõhusaks rakendamiseks “ (edaspidi ELi parimad tavad ) . Kuigi tegu on vaid suunistega, tuleb nendega arvestada seaduse koostamisel esiteks sellepärast, et sanktsioonid on seda tõhusamad, mida ühtlasemalt neid liikmesriikides rakendatakse , ja teiseks sellepärast, et suuniste koostamisel on suuresti lähtutud Euroopa Liidu K ohtu praktikast, mille järgimine on Eestile kohustuslik. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus esiteks muudetud RSanSi üldsätteid. Rahvusvahelise sanktsiooni mõistet on oluliselt ajakohastatud ja täiendatud. Uus mõiste annab edasi nii rahvusvahelise sanktsiooni eesmärgi, olemuse kui ka sisu, mis on oluline nii RSanSi kontekstis kui ka eriseaduste ja alamaktide seisukohast, mis näevad ette meetmed rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks. Teiseks on ajakohastatud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti mõistet, mis on tähtis regulatsiooni ja valdkonna paremaks mõistmiseks. Üldosast on rahvusvahelise finantssanktsiooni ja erikohustustega isiku mõiste viidud üle eelnõu finantssanktsiooni rakendamise erisusi reguleerivas se peatük k i. Sellisena on asjakohased sätted lihtsamini leitavad finantssanktsiooni kohaldavale erasektorile ja terve finantssanktsiooni regulatsioon muutub paremini hoomatavaks. Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist puudutavat regulatsiooni on eelnõus ulatuslikult korrigeeritud. Eelnõu s määratletakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti mõiste ning t uuakse välja põhimõtteli n e erinevus rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise ja rakendamise vahel. Lähtudes rakendava õigusakti mõistest täpsustatakse ja ajakohastatakse ministeeriumi d e kohustusi ja pädevus t eri sanktsioonirežiimide raames kehtestatud piirangute riigisisesel rakendamisel. Võttes arvesse viimastel aastatel kehtestatud sanktsioonide keerukust ja uusi sanktsiooni tüüpe , on kehtiv regulatsioon avaliku võimu kandja kohustuste suhtes aegunud ja jäik pädevusjaotus on muutunud probleemiks. Seega võrreldes kehtiva seadusega on sanktsioonide riigisisest rakendamist käsitlevad sätted ühest küljest paindlikumad, võttes arvesse sanktsioonirežiimide pidevat arengut ja uute piirangu tüüpide lisamist , ja teisest küljest pakuvad ametiasutustele selgust nende kohustuste ja pädevuse kohta piirangute rakendamisel. Võrreldes kehtiva seadusega on oluliselt muudetud finantssanktsiooni rakendamise eriregulatsiooni ja järelevalve mehhanismi. Muutunud on nii finantssanktsiooni mõiste, erikohustustega isikute ring kui ka erikohustustega isikute kohustused finantssanktsiooni kohaldamise tagamisel. Eelnõu väljatöötamisel tehti ulatuslikku koostööd RABi ja R ahandusministeerium iga , kelle eksper di arvamust ja kogemust finantssanktsiooni rakendamise l kajastab ka käesolev eelnõu. Eelnõu laiendab oluliselt RABi pädevust finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve te gemisel , kuna lisandunud on finantssanktsiooni tüüpe ja lisa takse järelevalve tegemine sanktsioneeritud kauba ja teenustega seotud tehingute ja rahaülekannete üle. Eelnõu sse on lisa tud Vabariigi Valitsuse sanktsiooni käsitlev peatük k . Kehtivas seaduses reguleerib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamist § 7, mis on seaduse loogikas samas peatükis rahvusvahelise – ehk ÜRO ja ELi kehtestatud – sanktsiooni riigisisest rakendamist käsitlevate sätetega. Praktikas ja asutustevahelises suhtluses ilmnes, et sellisel kujul on asjakohane regulatsioon ebapiisav ja ebaselge. Seega viiakse kehtiva seaduse §-s 7 olnud volitusnorm Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamiseks eelnõu uude peatükki ning lisatakse täpsem regulatsioon Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kohta . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetakse ka karistusseadustikus (edaspidi KarS ) rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteokoosseis. KarS i § 93 1 subjektiivset koosseisu laiendatakse , eemaldades kuriteo koosseisu kirjeldusest sõna „teadvalt“. Muudetud subjektiivne koosseis tagab , et karistus rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest on proportsionaalne ja hoiatav ning võimaldab karistada isiku id , kes riku vad rahvusvahelist sanktsiooni. Kavandatud lahend uste vastavus väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemustele RSanSi v äljatöötamiskavatsus es (edaspidi VTK ) toodi välja vajadus korrigeerida rahvusvahelise sanktsiooni rakendamisel riigiasutustevahelist päd evusjaotust, kuna kehtiv pädevusjaot u s on aegunud . V TKs välja pakutud e simene lahendus probleemile nägi ette, et seaduses säilitatakse rahvusvahelise sanktsiooni tüüpide ja pädevate asutuste kataloog, kuid seda muudetakse ja ajakohastatakse . Teine lahendus pakkus võimaluse eemaldada sanktsioonitüüpide kataloog, muuta säte abstraktsemaks ja siduda minist eeriumide pädevus rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise tagamisel nende Vabariigi Valitsuse seaduses (edaspidi VVS ) kindlaksmääratud pädevusvaldkondadega. VTK - le laekunud vastustes pooldasid ministeeriumid ja asutused esimest varianti ehk sanktsioonitüüpide ja pädevate asutuste kataloogi jätmist RSanSi. Tagasisides toodi üldiselt välja, et asutuste määramine seaduse tasandil annab selguse nii turuosalistele kui ka asutustele endile ja väldib võimalikke pädevusvaidlusi. E elnõus arvesta takse asutuste eelistust ja säilitat akse pädevate asutuste nimekiri levinumate sanktsioonitüüpide kaupa. S elleks, et tagada seaduses vajalik paindlikkus uute sanktsioonitüüpide lisandumisel ja võimalus rakendada sanktsiooni, mis jääb mitme ministeeriumi valitsemisalasse, lisatakse eelnõusse säte, mille järgi määratakse pädev asutus Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse õigusaktiga, kui pädevat asutust ei ole kehtivate õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata. Eelnõu koostajate hinnangul tagab see asutuste eelistuse säilitada levinumate sanktsioonitüüpide kohta pädevate asutuste loetelu ja samas tagab piisava paindlikkuse uute sanktsioonitüüpide rakendamiseks. Teine suurem küsimus, mida VTK puudutas ja mida kooskõlastamisel kommenteeri ti, oli rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kurite o subjektiivse koosseisu laiendamine. KarSi § 93¹ sätestab karistuse teadva lt rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga tehingu või toimingu tegemise eest või muu rahvusvahelise sanktsiooni teadva rakendamata jätmise eest. Nii Siseministeerium , prokuratuur, KAPO , MTA kui ka strateegilise kauba komisjon leiavad, et rikkumis menetlust oleks võimalik tõhusalt läbi viia vaid siis, kui kuriteo subjektiivne koosseis ei hõlmaks ainult teadvat rikkumist, mis tähendab kavatsetust või otsest tahtlust, vaid laieneks ka kaudse tahtlusega ja ettevaatamatusest toimepandud k uri tegudele . Lahendusena pakuti VTKs ühe võimalusena välja laiendada KarS i § 93 1 subjektiivset koosseisu või lisada väärteokoosseis. Subjektiivse koosseisu laiendamiseks pakuti esiteks välja sõna „ teadvalt“ eemaldamine KarSi § 93 1 koosseisust . Teise võimalusena kaaluti kuriteo koosseisu muutmata jätmist ja väärteokoosseisu lisamist RSanSi või KarSi. Kolmanda võimalusena pakuti KarS i 93 1 täiendamist väärteokoosseisuga, mille subjektiivne koosseis oleks kuriteo koosseisust laiem, sellise lahenduse järgi käsitletaks sanktsiooni rikkumist teadmatusest väärteona, mitte kuriteona. Ju stiitsministeerium leiab, et kuigi põhimõtteliselt ei ole välistatud var em tehtud kriminaalpoliitiliste otsuste muutmine olukorras, kus leitakse, et karistusväärne peaks olema ka selline rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine, mis on toime pandud ettevaatamatusest või kaudse tahtlusega, peavad sellisteks muudatusteks olema kaalukad põhjused. VTK koostamise käigus ja selle kommenteerimisel ei toetanud Justiitsministeerium kuriteo subjektiivse koosseisu laiendamist. Si seministeerium , prokuratuur ja KAPO toetasid KarS i § 93 1 kuriteo subjektiivse koosseisu laiendamist ja leidsid, et muudetud kujul täidaks säte enda eesmärki , milleks on kuriteo menetlemine ja rahvusvahelise sanktsiooni rikkuja süüdi mõistmine . Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti põhjalikult veel kord Justiitsministeerium i , Siseministeeriumi , KAPO ja prokuratuuriga ning otsustati subjektiivse koosseisu laiendamise kasuks KarS i § -s 93 1 . Eelnõu koostajad leiavad, et ei ole põhjendatud kehtiv olukord, kus isik mõistetakse sanktsiooni rikkumise eest süüdi vaid siis, kui tõendatakse, et ta rikkus sanktsiooni ja tahtis seda teha. Süüdimõistmine on võimatu, kui isik ei teadnud, et on kehtestatud sanktsioon, isegi siis, kui on võimalik tõestada, et ta pidas sanktsiooni olemasolu võimalikuks ja aimas, et tema tegevus rikub seda. Karistusnorm , millega nähakse ette karistus rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest, ei ole tõhus, proportsionaalne ega hoiatav, kui see ei võimalda mõista karistust isikule, kes rikub rahvusvahelis t sanktsiooni. Muudatus on vajalik, sest praeguses sõnastuses ei ole säte kooskõlas Eestile rahvusvahelisest ja EL i õigusest tulenevate kohustustega. Nimelt on Eesti kohustatud tagama sanktsioonide tõhusa rakendamise , mis tähendab muu hulgas karistuste ette nägemist ja rikkumiste tõhusat menetlemist. Kolmas suurem probleem , mida VTK s käsitleti ja mida asutused tagasisides kommenteerisid , puudutas sissesõidukeelu rakendamist. Nagu VTKs kirjeldatud, kehtestab kehtiva õiguse k ohaselt Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks korralduse RSanSi § 8 lõike 1 alusel. V äljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS ) § 33 1 lõi ke 4 kohaselt r akendatakse sissesõidukeeldu rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 või § 8 lõike 1 alusel võetud Vabariigi Valitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti suhtes. Seega , s anktsiooni rakendamise tagab Si seministeerium koos PPAga sanktsiooni kehtestava õigusakt i, VSS i ja Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. V älisministeerium ja S iseministeerium on hinnanud Vabariigi Valitsuse korralduste kehtestamise praktikat ja leiavad, et praegusel kujul ei ole need sanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks vajalikud ning nende kehtestamisest tuleks edaspidi loobuda. Regulatiivse lahendusena pakuti VTKs välja võimalus muuta VSS i § 33 1 lõiget 4 . Eelnõu järgi on r ahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni. Sanktsiooni subjektid määratakse kindlaks sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusaktiga, st ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooni, EL i N õukogu otsuse või määruse või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga. Õigusaktides kindlaksmääratud subjektid kantakse Schengeni i nfosüsteemi ( edaspidi SIS ) ja sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse . Õiguslik alus rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud sissesõidukeelu rakendamiseks on seega rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt ja praktikas kohaldatakse sanktsiooni SISi ja riikliku andmekogu alusel. V abariigi V alitsuse korraldustel sanktsiooni rakendamisel lisaväärtust ei ole. VTKs toodi välja ka teoreetiline ja praktikas seni esinemata olukord , kus sissesõidukeeld on kehtestatud selliselt, et see ei määratle sanktsiooni subjekte nimeliselt, vaid sätestab kriteeriumid, millele vastavate isikute suhtes tuleb sanktsiooni rakendada. Praktikas selliselt sõnastatud sissesõidukeelde rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavates õigusaktides ei esine ja sanktsiooni subjektid on isikuliselt määratud õigusaktide lisades . Seega võtame arvesse Si seministeeriumi kommentaari VTK kohta , mille järgi s issesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse ei saa kanda mitteisikulisi sisse sõidukeelu sanktsiooni subjekte. Eelnõus lähtume kehtivatest sanktsioonirežiimidest ja põhimõttest, et sissesõidukeelu subjektid on kindlaks määratud sanktsiooni kehtestavas õigusaktis. Selline põhimõte võeti aluseks ka sanktsiooni subjekti mõiste defineerimisel ja VSSi § 33 1 lõike 4 muudatuses. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs p eatükk . ÜLDSÄTTED S eaduse reguleerimisala Säte on informatiivne ja näeb ette seaduse reguleerimisala. Eelnõu peamine eesmärk on reguleerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist, mis kajastub eelnõu 2. peatükis . Samuti reguleerib eelnõu nagu kehtiv õigus ki finantssanktsiooni kohaldamise erisusi (eelnõu 3. peatükk) ja sätestab täpsem a regulatsioon i finantssanktsiooni üle järeleva lve tegemise kohta ( 5 . peatük k). Eelnõu 4 . peatük k reguleerib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamis t ning 6 . peatükk vastutust finantssanktsiooniga seotud kohustuste täitmata jätmise eest . H aldusmenetluse seaduse kohaldamine Paragrahv 2 sätestab tavapäraselt haldusmenetluse seadus e kohaldamise. RSanSis ettenähtud haldusmenetlus on eelkõige RABi tegevus finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve ja ettekirjutuste tegemisel . Samuti kohaldub haldusmenetlus näiteks pädevate asutuste poolt lubade väljastamise menetlusele. Lisaks vastavad RAB i poolt veebilehel informatsiooni avaldamine ja vastused isiku rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks olemise kohta haldustoimingu tunnustele. Järelikult on isikul õigus riigivastutuse seaduse alusel nõuda toimingu lõpetamist, n äiteks enda kohta RABi veebilehel avaldatud info muutmist või kustutamist (§ 4) , toimingu tegemisest hoidumist (§ 5), toimingu tegemist (§ 6), näiteks erikohustustega isiku teavitamist sellest, et isik ei ole rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, või kui eelnev ei anna tulemust, kahju hüvitamist (§ 7). HMSist tulenevat isiku ärakuulamise ja menetluse alustamisest teavitamise kohustust ei kohaldata RABi toimingute ja haldusaktide suhtes HMSi § 40 lõike 3 punktide 1 ja 4 alusel. R ahvusvahelin e sanktsioon Sätte eesmärk on määratleda rahvusvahelise sanktsiooni mõiste . ÜRO põhikirja artikkel 41, mille alusel j ulgeolekunõukogu resolutsiooniga rahvusvahelised sanktsioonid kehtestab, võimaldab võtta „relvajõudude kasutamisega mitteseotud meetmeid“ ja selles ei kasuta ta terminit „ rahvusvaheline sanktsioon “ . ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni arvamuse kohaselt ei ole korrektne kasutada terminit „ sanktsioon “ , sest ÜRO põhikirjas kasutatakse terminit „meetmed“ . Sellest tulenevalt viidatakse ka ÜRO muudes aktides sanktsioonide asemel j ulgeolekunõukogu resolutsioonides sätestatud meetmetele. EL i lepingu artikkel 29, mille alusel EL i N õukogu rahvusvahelised sanktsioonid kehtestab, annab sanktsiooni terminit kasutamata nõukogule volituse võtta vastu otsuseid, „milles määratletakse liidu lähenemisviis konkreetsetele geograafilist või temaatilist laadi küsimustele.“ EL i toimimise lepingu artiklis 215, mille alusel nõukogu sanktsioonide rakendamiseks vajalikud määrused vastu võtab, on kasutusel terminid „vajalikud meetmed“ (lõige 1) ja „piiravad meetmed“ (lõige 2). EL i ametlikes dokumentides (eelkõige sanktsioone kehtestavates otsustes ja neid rakendavates määrustes) kasutatakse seega rahvusvahelise sanktsiooni sünonüümina terminit „piiravad meetmed” . Lõike 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat või õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Välispoliitika meetmena läheb rahvusvaheline sanktsioon kaugemale poliitilisest avaldusest, kuid ei hõlma relvajõudude kasutamist. Sättes nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise eesmärgid langevad kokku ÜRO põhikirja s sätestatu ning EL i ühise välis- ja julgeolek upoliitika eesmärkidega. Lõike 2 järgi kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu õigusaktiga, mis on vastu võetud lõikes 2 sätestatud eesmärgil ja mis tekitab Eestile kohustusi. Kõik e elnõu menetlemise ajal Eestis kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid on kehtestatud ÜRO resolutsiooni või EL i nõukogu otsusega. T eoreetiliselt on võimalik, et ka muu rahvusvaheline organisatsioon või riigid om avahel lepivad kokku lõikes 1 nimetatud eesmärkidel rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis, mille viivitamatu ja korrektne rakendamine on Eestile kohustuslik. Kui ÜRO J ulgeolekunõukogu kehtestab ÜRO põhikirja alusel sanktsiooni , võtab EL i N õukogu selle Euroopa Liidu lepingu (edaspidi ELL ) artik li 29 alusel otsusega ELi õiguskorda üle. EL i N õukogu otsused on Eesti suhtes tervikuna siduvad Euroopa Liidu toimimise leping u (edaspidi ELTL ) artikli 288 kohaselt. Ka siis, kui EL i N õukogu ÜRO resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni EL i õiguskorda üle ei võtaks, oleks selle täitmine Eestis kohustuslik , sest ÜRO põhikirja artikli 25 kohaselt on ÜRO liikmed nõustunud j ulgeolekunõukogu otsustele alluma ja neid täitma. Lisaks ÜRO kehtestatud rahvusvahelise sanktsiooni ülevõtmisele EL i õiguskorda, kehtestab EL ka nn autonoomseid sanktsioone. Eelnõu koostamise ajal on EL i autonoomse sanktsioonirežiimina kehtestatud näiteks piiravad meetmed seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas , ja Süüria vastu suunatud piiravad meetmed. EL i autonoomseid sanktsioone kehtestatakse eelkõige siis, kui ÜRO Julgeolekunõukogu ei suuda sanktsioonide kehtestamise s kokku lepp ida . Rahvusvaheline sanktsioon kehtestatakse vastusena geograafilist või temaatilist laadi probleemile riigis, territooriumil või territoriaalse s üksuses . Samuti võib sanktsioon olla reaktsioon režiimi, organisatsiooni, ühenduse või rühmituse tegevus ele , mida soovitakse hukka mõista . Rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise eesmärk kitsamalt on suunata riike, üksusi või isikuid järgima rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid, muuta sanktsioneeritud tegevuse jätkamine võimalikult kulukaks ja ebamugavaks või tõkestada sanktsioonide adressaadi vastuvõetamatut tegevust. Näiteks piiravad meetmed seoses olukorraga Venezuelas, mis on kehtestatud reaktsioonina Venezuela ametivõimude tegevusele demokraatlike põhimõtete õõnestamisel ja põhiseaduse rikkumisel, või piiravad meetmed, mis on suunatud ISILi (Daesh) ja Al-Qaida ning nendega seotud isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu. Lõike 3 eesmärk on üldiselt ja mitteammendavalt määratleda rahvusvahelise sanktsiooni sisu ehk piirangud , mida rahvusvahelise sanktsioonina kehtestada saab. Lõi kes loetletakse võimalik ud sanktsioonit üü bid , kuid nende loetelu on näitlik ja mitteammendav. See on jäetud lahtiseks, sest jätkuvalt kehtestatakse sanktsioone, mille sisu on varasematega võrreldes erinev. Keeruline on ette näha, millised võivad olla tulevikus kehtestatavad rahvusvahelised sanktsioonid, sest pidevalt lepitakse kokku uutes sanktsioonitüüpides, mille eesmärk on mõjutada maksimaalselt neid, kelle tegevuse tõttu need kehtestatakse, kuid minimaalset ELi majandust ja isikuid, kelle tegevus sanktsioonide kehtestamisega seotud ei ole. Nimetatud on levinumad rahvusvahelise sanktsiooni tüübid, milleks on sissesõidukeeld ning rahvusvahelise kaubanduse ja tehingute piirangud ( näiteks finantssanktsioon ja relvaembargo ) . Sissesõidukeeld kohustab liikmesriike võtma meetme i d, et takistada sanktsi ooni subjektide sisenemist nende territooriumile või sealt läbisõitu. E Li siseneda püüdvatele kolmandate st riikide st pärit isikutele keelatakse liitu sisenemine selle välispiiril ja neile ei väljastata Schengeni ega liikmesriigi viisat. Kui sanktsio oni subjekt riigi territooriumil tabatakse, saadetakse ta sealt välja. Üldreeglina kehtestatakse sissesõidukeeld eranditega, mis välistavad selle rakendamise humanitaarsetel kaalutlustel või selleks, et võimaldada E L i liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi või viia läbi kohtumenetlus. Samuti võivad liikmesriigid mitmes sanktsioonirežiimis teha sissesõidukeelust erandeid, kui nende territooriumil asub mõni rahvusvaheline organisatsioon või korraldatakse üritus rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse raames. Põhiseadusest tulenevalt on Eesti kodanikel õigus alati Eesti territooriumile siseneda – seega sissesõidukeeld kodanike riiki sisenemist ei takista . Finantssanktsiooni lai eesmärk on tõkestada sanktsiooni subjektide ligipääs ELi majandusruumi le . Sellega kohustatakse kõiki ELi füüsilisi ja juriidilisi isikuid muu hulgas sanktsiooni subjekti vara külmutama ja talle seda mittekättesaadavaks tegema, mis tähendab, et finantssanktsiooni subjekt ei pääse ligi oma ELis asuvatele rahalistele vahenditele , nagu sularaha, tšekid, pangahoiused, aktsiad , ja ta ei saa neid realiseerida. Külmutamine ei tähenda varade konfiskeerimist. Relvaembargo eesmärk on ära hoida relvade ja sõjalise varustuse jõudmist sanktsioneeritud riiki või sanktsioneeritud isikutele, et vältida EList pärineva sõjalise kauba kasutamist või et hoiduda sanktsioneeritud riigi sõjatööstuse arendamis es t. Liikmesriike kohustatakse tagama, et relvasid ja nendega seotud materjali ei ekspordita sanktsioneeritud isikutele või riigile. Mõnikord keelatakse relvade import või hankimine sanktsioneeritud territooriumilt. Sellega seoses võib keelata ka seotud tehnilise abi osutamise, informatsiooni edastamise, sõjalise tegevusega seotud finantstehingud ja muud teenused. Lisaks relvaembargole võib olla keelatud eksportida varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks. Selline varustus hõlmab n äiteks politsei seadmeid (veekahuritega varustatud sõidukid, vangide transpordiks mõeldud sõidukid, okastraat ning märulipolitsei kiivrid ja kilbid). Samuti võidakse keelata kahesuguse kasutusega kauba (mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel) eksport sihtriikidesse. Teiste kaubanduspiirangute eesmärk on piirata kaubandussuhteid teatud riigi või sanktsiooni subjektiga. Näiteks võib piirata luksuskaupade eksporti või väärismetalli importi riiki või riigist, mille suhtes rahvusvaheline sanktsioon on kehtestatud. Hea näide kaubanduspiirangu kohta on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi KRDV ) vastu suunatud piiravate meetme režiim, mis seab nii laiad ekspordi- ja impordikeelud, et sisuliselt on kogu kaubandus ELi liikmesriikide ja KRDV vahel keelatud. Kaubanduspiirangute paremaks mõistmiseks tuleb vaadata igas sanktsioonirežiimis kehtestatud EL i Nõukogu määrust (mitte EL i Nõukogu otsust), mi lle lisades sätesta takse konkreetsed kaubandusartiklid, mille eksport või import on keelatud – näiteks EL i Nõukogu määrus (EL) 2017/1509, mis käsitleb KRDV vastu suunatud piiravaid meetmeid ja mille mitmes lisas on kaubakoodide järgi toodud keelatud kaupade loetelud. R ahvusvahelise sanktsiooni subjekt Sätte eesmärk on määratleda rahvusvahelise sanktsiooni subjekti mõiste. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni . Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt määratakse kindlaks sanktsiooni kehtestava õigusaktiga, milleks võib olla ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, EL i N õukogu otsus või V abariigi V alitsuse õigusakt. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni subjektid võivad olla loetletud resolutsioonis või resolutsiooniga loodud sanktsioonikomitee vastavas loetelus, EL i Nõukogu otsusega kehtestatud sanktsiooni subjektid on loetletud EL i Nõukogu otsuse lisades ja V abariigi V alitsuse õigusaktiga kehtestatud sanktsiooni subjektid võivad olla loetletud Vabariigi Valitsuse akti lisas või õigusaktis endas . Võrreldes kehtiva seadusega korrigeeri takse eelnõu ga sanktsiooni subjekti mõistet. Rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise praktika on viimaste aastatega arenenud selliselt, et piirangud on sihitud konkreetsete isikute, üksuste ja rühmituste vastu, eesmärgiga mõjutada maksimaalselt neid, kelle tegevuse tõttu sanktsioon kehtestatakse , ja samas avaldada minimaalset mõju isikutele, kelle tegevus sanktsioonide kehtestamisega seotud ei ole. Kuigi sanktsioone kehtestavate õigusaktide pealkirjad viitavad tihti teatud riigi vastu kehtestatud piiravatele meetmetele, on piiravad meetmed siiski sihitud riigis tegutsevate isikute, organisatsioonide või üksuste vastu ja seega on korrektne lähtuda loogikast, et riik või territoorium ei ole iseseisev sanktsiooni subjekt. Sanktsiooni subjekti mõiste viiakse eelnõu ga seega kooskõlla kehtiva rahvusvahelise praktikaga ja seotakse konkreetse sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis toodud subjektid e loetelu või erand juhtudel ( kui sanktsioonitüüp seda võimaldab ) tunnuste alusel eristatava subjektide ringiga. Erandjuhul ei loetle ta rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav as õigusakt is sanktsiooni subjekte, vaid määratle takse need tunnuste alusel, pannes sanktsiooni kohaldajale – kas liikmesriigile, füüsilisele või juriidilisele isikule – kohustuse sanktsiooni subjekt iseseisvalt tuvastada. Näiteks ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonid KRDV suhtes, kus liikmesriigile on pandud kohustus mitte väljastada töölubasid KRDV kodanikele. Siin on sanktsiooni subjekte eristavaks tunnuseks teatud riigi – KRDV – kodakondsus. Samuti on samas sanktsioonirežiimis liikmesriikidele kehtestatud kohustus võtta vajalikke meetmeid, et vältida oma territooriumil KRDV kodanikele hariduse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumaenergiategevusele. Selle piirangu puhul on jälle sanktsiooni subjektiks KRDV kodanik, mitte ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonis või EL i N õukogu otsuses kindlaksmääratud isik. Oluline on märkida, et sanktsiooni subjektid, kelle suhtes tuleb sissesõidukeeldu kohaldada, on isikuliselt määratud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti lisas. Sissesõidukeelu subjekte tunnuste alusel ei määratleta. Lähtudes sissesõidukeelu rakendamisest SIS i kaudu ja sissesõidukeelu riiklikust andmekogust, on sissesõidukeelu subjekt i vaid nii võimalik efektiivselt tuvastada ja tema sisenemist liikmesriiki tõkestada. Teatud erisusi tuleb kohaldada ka finantssanktsiooni subjekti tuvastamisel. Finantssanktsiooni puhul on kõige levinum piirangu tüüp sanktsiooni subjekti varade külmutamise kohustus ja kättesaadavaks tegemise keeld. Sanktsioone kehtestavad ja rakendavad õigusaktid keelavad kõnealuse piirangu korral nii otsese kui ka kaudse sanktsiooni subjektile vara kättesaadavaks tegemise. Seega laieneb varade kättesaadavaks tegemise keeld otsesest – sanktsiooni kehtestavas õigusaktis nimetatud – subjektist kaugemale ja hõlmab ka subjektile kaudset varade kättesaadavaks tegemist. EL i N õukogu juhise järgi on kaudse varade kättesaadavaks tegemise puhul võtmetähtsusega tuvastada sanktsiooni subjektiga omandi- ja kontrollisuhtes olevate isikute ring. Seega juhul, kui omandi- või kontrollsuhe finantssanktsiooni subjektiga on tuvastatud, tuleb varade kättesaadavaks tegemise keeldu kohaldada ka finantssanktsiooni subjektiga omandi- või kontrollsuhtes olevale isikule, hoolimata sellest , et teda otseselt sanktsiooni kehtestavas õigusaktis nimetatud ei ole. Rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tõhusaks tuvastamiseks on mitu võimalust. Esiteks on RABi kodulehel otsingumootor , mis võimaldab tuvastada finantssanktsiooni subjektid, kelle suhtes tuleb kohaldada varade külmutamise kohustust ja kättesaadavaks tegemise keeldu. Tähelepanu tuleb aga pöörata sellele, et finantssanktsiooniga seondub peale varade külmutamise kohustuse ja kättesaadavaks tegemise keelu ka teisi piiranguid, mille subjekte nimetatud otsingumootor praegu ei kajasta. Teiseks, ÜRO ja EL i sanktsioonirežiimidest ülevaate saamiseks on võimalik kontrollida veebilahendust EU SanctionsMap , mis võimaldab lisaks riikide suhtes kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide sisule leida kergesti ka õigusakte ja rakendusjuhiseid ning sisaldab ka finantssanktsiooni subjektide nimelist otsingut. EU SanctionsMap ei ole aga õiguslik alus finantssanktsiooni kohaldamiseks või selle kohaldamata jätmiseks ega pruugi olla alati ajakohastatud – eriti arvestades, et ÜRO ja EL i sanktsiooninimekirjades tehakse ligi 100 uuendust aastas. Seega , lõpliku otsuse tegemiseks tuleb sanktsiooni kohaldamisel siiski kontrollida sanktsiooni kehtestavas õigusaktis esitatud finantssanktsiooni subjektide loetelu. R ahvusvahelise sanktsiooni rikkumine Sätte eesmärk on defineerida rahvusvahelise sanktsiooni rikkumi ne . Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti mõiste on määratletud eelnõu §-s 8 ja selles viidatakse EL i Nõukogu määrusele, E esti seadusele või muule õigusaktile, mis tekitab füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustusi või seab teatud tegevusele keelde või piiranguid. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt võib isikutele seada teatud kohustusi, näiteks kohustus külmutad a finantssanktsiooni subjektide vara . Selle näite puhul on kohustuse täitmata jätmiseks see, kui isiku, näiteks panga käsutuses on finantssanktsiooni subjekti vara ja pank ei külmuta seda. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt võib seada isikutele ka keelde, näiteks keeld müüa sanktsiooni subjektile sõjalise tegevuse ja relvadega seotud materjale. Kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt paneb kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, siis rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt tekitab kohustusi riigile. Näiteks on väga levinud sanktsiooni subjektidele kehtestatav sissesõidukeeld, mis kehtestatakse EL i Nõukogu otsusega ja mille kohaldamise eest vastutab riik. R ahvusvahelist sanktsiooni rikkuva tehingu tühisus Paragrahv is 6 sõnasta takse ümber kehtiva RSanS i § 11, selle sisu muutmata. Lõike s 1 sätestatakse, et rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing on tühine. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on defineeritud eelnõu §-s 5. Tehingu tühisust puudutav üldine regulatsioon tuleb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS ). Juhul kui eriseaduses on eraldi sätestatud tehingu tühisus, ei ole vaja muid TsÜSist tule ne vaid tehingu tühisuse aluseid otsida. Jä r gides rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise definitsiooni, on RSanSi mõttes tühine tehing, millega rikuti rahvusvahelist sanktsiooni rakendava st õigusaktist tulenevaid kohustusi või keelde . Lõige 2 sätestab, et k ui eelnõu § 10 lõike 2 kohane luba tehingu tegemiseks antakse tagantjärele, muutub tehing kehtivaks tehingu tegemise kuupäevast . Säte annab võimaluse taotleda luba tagantjärele, kui see jäi mõjuval põhjusel taotlemata. Pädeval asutusel on seejuures kaalutlusõigus otsustamaks, kas luba väljastada. Siinkohal lähtub pädev asutus muu hulgas sellest, kas väljastamise tingimused olid tehingu tegemise ajal täidetud ja kas hilinenud loa taotlemine on piisavalt põhjendatud. R ahvusvahelise sanktsiooni ajutine rakendamine Sätte eesmärk on rakendada Eestis ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonidega kehtestatud sanktsioone seni, kuni sanktsiooni subjektid lisatakse EL i N õukogu määruste lisadesse või kuni asjakohased EL i N õukogu õigusaktid vastu võetakse. Tegu on riigisisese meetmega, mille eesmärk on tagada ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonide viivitamatu rakendamine ja luua õiguslik alus resolutsioonidega kehtestatud sanktsioonide rakendamiseks ka juhul, kui EL sanktsioone üle ei võta. Sätte alusel on võimalik rakendada kõiki ÜRO J ulgeolekunõukogu kehtestatud isikustatud ehk resolutsioonide kohaselt koostatud loeteludel põhinevaid piiranguid. Isikustatud piirangud võivad olla näiteks finantssanktsioon, sõjaliseks tegevuseks tehnilise abi andmise keeld ning sõjalise tegevuse rahastamise või rahalise toetamise keeld. EL i liikmesriikides rakendatakse nimetatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega kehtestatud sanktsioone EL i N õukogu otsuste kaudu ja EL i N õukogu otsekohalduvate määruste alusel. Sanktsiooni subjektid, kes on kantud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt koostatud loeteludesse, kantakse vastavalt EL i Nõukogu määruste lisadesse. EL i Nõukogu ajakohastab määruste lisasid viivitusega, kuid Eestil on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest tulev kohustus piiranguid rakendada alates kuupäevast , mil ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komiteed on sanktsiooni subjektide loetelusid ajakohastanud. Lisaks loob säte õigusliku aluse ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioonide rakendamiseks ka juhul, kui EL i Nõukogu otsustab jätta ÜRO piirangud üle võtmata. Eelnõu koostamise ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestanud 14 sanktsioonirežiimi, mis sisaldavad rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustust ning nende kättesaadavaks tegemise keeldu ja lisaks olenevalt režiimist ka teisi isikustatud meetmeid. Need sanktsioonirežiimid on kehtestatud organisatsioonide ISIL (Daesh) ja Al-Qaida vastu, Somaalia, Eritrea, Iraagi, Kongo DV, Sudaani, Liibanoni, KRDV , Liibüa, Afganistani, Kesk-Aafrika Vabariigi, Jeemeni, Lõuna-Sudaani ja Mali suhtes. Eri resolutsioonide alusel moodustatud komiteed võtavad vastu ja ajakohastavad nende sanktsiooni subjektide loetelusid , kelle suhtes piiravaid meetmeid võetakse. ÜRO J ulgeolekunõukogu sanktsioonirežiimides kehtestatud rahaliste vahendite külmutamise kohustuse ja nende kättesaadavaks tegemise keelu rakendamist hindab Euroopa Nõukogu raames tegutsev rahapesu tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee . Terrorismi ja terrorismi rahastamist käsitleva finantssanktsiooni rakendamise puhul heitis eksperdikomitee Eestile ette, et riik ei rakenda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest tulenevat vara külmutamise kohustust viivitamata. See oli üks põhjustest, miks esialgu kehtestati Vabariigi Valitsuse määrus nr 139, mis käsitles organisatsioonide ISIL (Daesh) ja Al-Qaida vastu kehtestatud sanktsioonide viivitamatut rakendamist , ja hiljem V abariigi V alitsuse määrus nr 15 6 , mis hõlmas lisaks kõiki teisi ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonirežiime . V alitsuse määrus te kehtestamise põhjuseks oli seega esmalt eksperdikomitee ettehei de, et puudub ÜRO J ulgeolekunõukogu sanktsioonide viivitamatut rakendamist võimaldav regulatsioon , ja teisalt probleemi kiireloomulisus , kuna sanktsiooni rakendavatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel puudus õiguslik alus ÜRO Julgeolekunõukogu piiranguid viivitamatult kohaldada. Hea õi gusloome ja normitehnika eeskirja § 3 järgi on peamine õigusliku reguleerimise vahend Eestis seadus ja kõik olulisemad üldkohustuslikud õigusnormid peavad sisalduma seaduses. Seni kehtinud V abariigi V alitsuse määrused võeti vastu RSanSis sisalduva volitusnormi alusel, kuid käesolevas eelnõus tuuakse seni määrusena kehtinud regulatsioon seadusesse. A rvestades rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamise ja rakendamise praktikat, jääb säte samas sõnastuses kehtima, kuni ÜRO või EL i N õukogu peaksid mingil põhjusel oma praktikat muutma, mis on vähe tõenäoline. Regulatsiooni jätmine eraldiseisvasse määrusesse killustaks tarbetult rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise regulatsiooni, kuna muu riigisisest sanktsioonide rakendamist puudutav sisaldub RSanSis . S eega on nii normi kui ka selle seletuskirja leidmine loogilisem ja hõlbustab piirangute rakendajate ja järelevalve te gijate tööd. p eatükk . RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI RIIGISISENE RAKENDAMINE R ahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt Sätte eesmärk on määratleda rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt, et tuua välja rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti erisus, millest kogu eelnõu terminoloogias ja loogikas lähtutakse. Lõikes 1 sätestatakse, et rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on ELi Nõukogu määrus, Eesti Vabariigi seadus või muu õigusakt, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ette nähtud kohustusi ja keelde . Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt kohustab riike ja mitte isikuid, siis rahvusvahelist sanktsiooni rakendav at õigusakti on vaja, et luua füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustus kohaldada rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustus i ja keeld e . Terminoloogias lähtutakse siinkohal sellest, et füüsilised ja juriidilised isikud, kes võtavad rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud meetmeid või hoiduvad teatud tegevusest, kohaldavad sanktsiooni. Kui sanktsiooni rakendamiseks õigusaktide vastuvõtmise pädevus on ELil, võtab sanktsiooni rakendava õigusakti vastu EL i N õukogu . EL i pädevuses olevate rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnad on nimetatud ELTLi artiklis 215 – majandus- ja rahandussuhted kolmandate riikidega. Sellisel juhul on sanktsiooni rakendavaks õigusaktiks ELTL i artikli 215 alusel vastu võetud EL i N õukogu määrus, seda nii juhul, kui sanktsioonirežiimi kehtestas EL i N õukogu kui ka juhul, kui režiimi kehtestas ÜRO J ulgeolekunõukogu . Kui sanktsioonirežiimi kehtestab ÜRO J ulgeolekunõukogu , on ELi Nõukogul selle rakendamiseks vajaliku määruse vastuvõtmiseks ELTL i artikli 215 kohaselt vaja tugineda ka EL i N õukogu otsusele. Nii võtab EL i N õukogu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega kehtestatud sanktsioonirežiim ide puhul korraga vastu otsuse, mida loetakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga koos rahvusvahelist sankt siooni kehtestavaks õigusaktiks, ja rahvusvahelist sanktsiooni rakendava nõukogu määruse. Rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavad EL i N õukogu otsused hõlmavad kõiki rahvusvahelisi sanktsioone, kuid nõukogu ei saa kehtestada määrusi selliste piiravate meetmete rakendamiseks, mis jäävad väljapoole EL i pädevusvaldkondi. Kui EL i liikmesriigid ei ole sanktsiooni rakendamiseks õigusaktide vastuvõtmise pädevust ELile delegeerinud, võtavad nad ise ÜRO resolutsioonide ja EL i N õukogu otsuste rakendamiseks vastu riigisisesed õigusaktid. Riigisise se st õigussüsteemist sõltub, kas rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt kehtestatakse iga rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti kohta eraldi ja selle alusel kohaldatakse kõiki ühes sanktsioonirežiimis sisalduvaid rahvusvahelisi sanktsioone või võivad rahvusvahelist sanktsiooni rakendavad õigusaktid olla seadused, mille alusel kohaldatakse ühte tüüpi rahvusvahelisi sanktsioone, mis sisalduvad eri sanktsioonirežiimides. Eesti õigussüsteemis rakendatakse rahvusvahelisi sanktsioone eelistatult seaduste alusel. Levinud sanktsioonitüüpidest , mis on liikmesriikide pädevuses ja mida rakendatakse Eesti seaduste alusel , on sissesõidukeeld (v äljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus e alusel) ja relvaembargo (relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse ja tolliseaduse alusel). Kauba veo ja kaubaga seotud teenuste osutamise keeld on hea näide sanktsiooni kehtestava ja rakendava akti erinevuse selgitamiseks. ELil ei ole pädevust kehtestada ELTL i artikli 215 alusel määrusi strateegilise kaubaga seotud sanktsioonide rakendamiseks, mistõttu tuleb liikmesri i ki del neid rakendada riigisisese õiguse alusel. Seega, s trateegilise kaubaga seotud sanktsioone rakendavateks õigusaktideks on Eesti seadused, eelkõige strateegilise kauba seadus , relvaseadus ja tolliseadus, sest ELi määruseid sanktsiooni rakendamiseks vastu võtta ei saa. Mis tahes muu sanktsioneeritud kaubaga (maavarade uurimiseks kasutatav kaup, luksuskaup jne) seotud sanktsioone rakendavateks õigusaktideks on EL i Nõukogu määrused. Strateegilise kaubaga seotud sanktsioonide puhul tuleb konkreetne piirang või keeld seega EL i Nõukogu otsusest ja seda rakendavast Eesti seadusest, muu sanktsioneeritud kauba puhul aga EL i Nõukogu määrustest . Kui Eesti seadused ei võimalda rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud sanktsiooni rakendada, tuleb kaaluda võimalusi seaduse muutm iseks või kehtestada eelnõu § 8 l õike 2 alusel V abariigi V alitsuse õigusakt. Viimasel juhul on rahvusvahelist sanktsiooni rakendavaks õigusaktiks vastu võetud valitsuse määrus või korraldus. Eelnõu menetluse ajal on kõik rahvusvahelist sanktsiooni rakendavad õigusaktid kas EL i määrused, E esti seadused või valitsuse õigusaktid. Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, mille alusel Vabariigi Valitsus kehtestab Välisministeeriumi ettepanekul rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti juhul, kui kehtiv ad õigusaktid ei võimalda rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada. Selline volitusnorm on ka kehtiva RSanSi § 8 lõikes 1. Eelnõu § 9 lõike 1 järgi vastutab Välisministeerium rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise koordineerimise eest ja sama sätte lõike 2 järgi on teised ministeeriumid kohustatud tegema Välisministeerium iga koostööd rahvusvahelise sanktsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks. Seega, olenevalt valdkonnast, kus sanktsioon on kehtestatud, teeb asjakohane ministeerium rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti kehtestamiseks koostööd Välisministeerium iga. M inisteeriumid e kohustused Sätte eesmärk on täpsustada ministeeriumide kohustus i rahvusvahelise sanktsiooni riigisisesel rakendamisel. Eelnõus jagatakse keh tiva RSanS i § 9 kaheks . E elnõu §-s 9 sätestatakse ministeeriumi d e üldised kohustused seoses rahvusvahelise sanktsiooni rakendamisega ja eelnõu § -s 10 määratakse pädeva asutuse kohustused. Sealjuures võivad pädevaks asutuseks olla nii ministeeriumid kui ka nende valitsemisala ametid või asutused. Lõikes 1 sätestatakse, et rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium. Riigisisese rakendamise koordineerimine hõlmab igapäevast sanktsioonide kehtestamise, muutmise ja lõpetamise jälgimist ning vajaduse korra l pädevate ametiasutuste teavitamist. Samuti hõlmab koordineerimine rakendusinfo koondamist ja säilitamist, et kujundada ühtne arusaam sellest, milliste sanktsioonide kehtestamine on Eesti huvides, ning kaitsta Eesti huve rahvusvahelisel tasandil . Info sanktsioone kehtestavate, muutvate või lõpetavate õigusaktide kohta jõuab EL i N õukogu töörühmade kaudu Vä lisministeeriumisse . Väljakujunenud töökorra kohaselt edastab Välisministeerium rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavad, neid pikendavad või lõpetavad EL i õigusaktide eelnõud sanktsioonide rakendamise eest vastutavatele ministeeriumidele ja pädevatele asutustele teadmiseks ning arvamuse avaldamiseks. Vä lisministeerium esitab informatsioon i sanktsioone kehtestavate ELi õigusaktide kohta asjaomasele ministeeriumi le ning Vabariigi Valitsuse le teadmiseks . Uute sanktsioonirežiimide korral esitatakse enne nende EL i Nõukogus vastuvõtmist Eesti seisukoh t valitsusele hea kskiitmiseks . Välisministeer iumi kohustus on ka koordineerida rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud informatsioon i vahetamist välisriikide, ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lähtuvalt EL i Nõukogu määrustest, millega kehtestatakse piiravaid meetmeid, on liikmesriigid k ohustatud teavitama üksteist ja Euroopa Komisjoni ELi määruste alusel võetud meetmetest ning muust asjakohas est teabest, eelkõige määruste rakendamisel ja jõustamisel tekki nud probleemidest ning määruste rikkumistest. Vä lisministeerium edasta b teistele ministeeriumi d e le ka välisriikidelt ja rahvus vahelistelt organisatsioonidelt saadud teavet. Vä lisministeeriumi ressurssidest ja sanktsiooni režiimi aktuaalsusest olenevalt võib Vä lisministeerium lisaks teavitada avalikkust sanktsioonidest oma veebilehe, artiklite, avalike esinemiste ja koolituste kaudu . A valikkuse teavitamise kohustus on eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt ka teistel ministeeriumidel ning eelnõu § -s 10 määratud pädevatel asutustel. Lõikes 2 sätestatakse , et ministeeriumid tagavad oma haldusalas rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide olemasolu, korraldavad rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused ning teevad Välisministeeriumiga koostööd rahvusvahelise sanktsiooni nõuetekohaseks rakendamiseks . Kuigi rahvusvaheli se sanktsiooni rakendamiseks näeb eelnõu § 10 ette päd evad asutused, on ministeeriumid e roll oluline, sest kui pädev asutus on ministeeriumi valitsemisala asutus, näiteks MTA , ei s aa see ise tagada vajalike õigusaktide olemasolu või nende kooskõla rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega . Välisministeerium rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise koordineerijana teavitab ministeeriume uute sanktsioonide kehtestamisest. Seejärel peab ministeerium, kelle haldusalas sanktsioon on kehtestatud, analüüsima, kas olemasolevate õigusaktide põhjal on võimalik sanktsiooni kohaldada (näiteks, kas tolliseaduses on piisavad alused kauba kontrollimiseks ja vajaduse korral kinnipidamiseks) ja kui mitte, otsustama, millised aktid on vaja vastu võtta. See, kuidas riigisisese õiguse alusel sanktsiooni rakendada , on valdkon da tundva ministeeriumi otsustada. Eelnõu koostatakse Vä lisministeeriumi ja vastava ministeeriumi koostöös , kusjuures Vä lisministeerium toetab õigusakti koostamist omalt poolt rahvusvahelise sanktsiooni täpse sisu ja tausta avamisega. Lisaks peavad ministeeriumid tagama, et nende valitsemisala reguleeriv ad õigusaktid ei oleks rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavate õigusaktidega vastuolus. Kui õigusaktides on puudujääke või vastuolusid, teavitab ministeerium sellest Välisministeeriumi ja teeb ettepaneku puuduse kõrvaldamiseks. Ministeeriumide kohustus tagada rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused viitab esiteks nende valitsemisalas olevate asutuste ja registripidajate töö korraldamisele selliselt, et sanktsioonide rakendamine oleks viivitamatu, korrektne ja kooskõlas sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusaktiga. Näiteks on finantssanktsiooni rakendamiseks võimalik teha registritesse hoiatusmärkeid, et registripidaja ei teeks finantssanktsiooni rikkuvat kannet. Nii valitsemisala asutuste kui ka ministeeriumi enda puhul on vaja tagada töökorraldus, mis võimaldab anda rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud haldus akt e (eelkõige eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud luba sid ), teha asjakohaseid toimingu id ja vastata päringutele . O lenevalt sanktsioonitüübist võib olla vaja korraldada ka töötajate koolitusi. Samuti toetab ministeerium vajaduse korra l Välisministeeriumi algatusel rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti läbirääkimisi , analüüsides läbiräägitavate meetmete rakendamise võimalikkust Eestis ja tehes vajaduse korra l ettepanekuid alternatiivseteks meetmeteks. K ohustus tagada rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused tähendab ka järelevalvet ministeeriumi valitsemisala pädeva asutuse tegevuse ül e rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise l. Kuna sellised kohustused tulevad ministeeriumi d ele rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavatest õigusaktidest (mis tekitavad ri ikidele konkreetseid kohustusi) ja Eesti õigusaktidest (millega määratakse riigisiseselt kindlaks , millised valitsus asutused vastutavad kohustuste täitmise eest), piisab RSanSis ministeeriumi d e kohustuste esiletoomisest, kuid nende kohustuste üksikasjalik lahti kirjutamine seaduse tasandil ei ole põhjendatud. Nii tuleb Välisministeeriumil peatada või lõpetada arengukoo stöölepingud ja - projektid ning K aitseministeeriumil kaitsekoostöölepingud ja -projektid, kui rahvusvahelise sanktsioon iga nähakse ette niisuguse koostöö peatamine . V älisministeeriumi ja K aitseministeeriumi valitsemisala s on muu hulgas riik idevaheli ne koostöö . N eed ministeeriumid peavad tagama riikidevahelise koostöö nõuetekohase piiramise rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud ulatuses otse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel. Puudub vajadus võtta vastu r ahvusvahelist sanktsiooni rakendavaid õigusakte , sest rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavad õigusaktid on riikidele, ja selle kaudu riigiasutustele, täitmiseks kohustuslikud . J ustiitsministeerium ning M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium on kohustatud tagama, et nende haldusalas tegutsevad eelnõu § 22 lõikes 1 loetletud registripidajad täidaksid sama sätte lõigetes 2 ja 3 ettenähtud kohustusi, mis on olulised finantssanktsiooni tõhusaks kohaldamiseks. Nagu Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi eelmises lõi gus kirjeldatud rahvusvahelise koostööga seotud kohustusi, ei ole vaja ka Justiitsministeeriumi ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohus tust eelnõus lahti kirjutada, sest see tuleb VVSi §-dest 59 ja 61, mis sätestavad nende ministeeriumide valitsemisalad , samuti avaliku teabe seaduse § 43 4 lõikest 1, mille järgi andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Kuna RSanS näeb kindlaksmääratud registripidajatele ette konkreetsed kohustused, tähendab ka nende kohustuste täitmise jälgimine „andmekogu haldamise seaduslikkuse“ tagamist. Eelnõu menetlemise ajal on J ustiitsministeeriumi valitsemis alas kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, Eestis kehtivate Euroopa patentide register, kasulike mudelite register, kauba- ja teenindusmärkide register, patendiregister ja tööstusdisainilahenduste register ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemis alas riiklik liiklusregister ja õhusõidukite register. Näitena ministeeriumide koostööst rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide olemasolu tagamisel ja sanktsioonide kohaldamiseks vajalike tingimuste loom isel on järgnevalt esitatud mõni näide eri sanktsioonitüüpide riigisisese rakendamise praktika st . Aprillis 2018 võttis EL i N õukogu vastu otsuse 2018/655, millega kehtestati muu hulgas liikmesriikidele keeld pakkuda sõjalist väljaõpet Myanmari relvajõududele (Tatmadaw) ja piirivalvepolitseile või teha nendega sõjalist koostööd. Otsuse sõnastuse läbirääkimisel teavitas Vä lisministeerium Kaitseministeeriumi uuest rahvusvahelisest sanktsioonist ja palus viimasel analüüsida, kas keeldu saab rakendada olemasolevate õigusaktide alusel. Ministeeriumide koostöö käigus leiti, et täiendavate riigisiseste õigusaktide vastuvõtmise vajadus sõltub sellest, kas keeld kohustab ainult liikmesriike või ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Vä lisministeerium selgitas seejärel otsust läbirääkinud töö rühmas välja keelu kehtestamise tausta ja liikmesriikide seisukohad ning jõudis järeldusele, et keeld on suunatud liikmesriikidele. Seega otsustasid Vä lis ministeerium ja Kaitseministeerium, et täiendavaid õigusakte vastu võtta pole vaja, kuid Kaitseministeerium hoidub tulevikus riiklikul tasandil Myanmari relvajõududega sõjalisest koostööst ega paku neile vastavat väljaõpet. Septembris 2017 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, millega keelab liikmesriikidel väljastada KRDV kodanikele töölubasid. Keeld võeti EL i õiguskorda üle EL i N õukogu otsusega (ÜVJP) 2016/849. Välisministeerium teavitas keelu vastuvõtmisest Siseministeeriumi ja ministeeriumide koostöös leiti, et keelu korrektseks riigisiseseks rakendamiseks tuleb piirata tähtajaliste elamislubade töötamiseks väljastamist KRDV kodanikele. Kuna elamislubade väljastamist reguleerib välismaalaste seadus ja seal puudub alus elamisloa andmise st keeldumiseks seoses rahvusvahelise sanktsiooniga, koostati V abariigi V alitsuse määruse eelnõu, mille alusel on keeldu võimalik rakendada. P ädev a asutus e kohustused Sätte eesmärk on nimetada rahvusvahelist sanktsiooni rakendava pädeva asutus e ülesanded ja õigusselguse huvides loetleda levinumate sanktsioonitüüpide korral asjaomased pädevad asutused . Kuna sanktsioonitüüpe lisandub regulaarselt, ei ole sättes esitatud loetelu ammendav ning paragrahvi lõige 4 annab võimaluse määrata pädev asutus olukorras, kus se da ei ole võimalik kehtivate õigusaktide alusel kindlaks määrat a . Rahvusvaheli ne sanktsioon kehtesta takse tavaliselt küll välispoliitilist el eesmärki del , kuid harva on selle sisu välispoliitiline ja üldjuhul ei võimalda Vä lisministeeriumi valitsemis sala seadused ja kindlaksmääratud ülesanded sankts iooni rakendada . Sanktsiooni tõhus rakendamine on Eesti välispoliitika oluline osa, kuid Vä lisministeerium ei saa tagada, et näiteks Eesti territooriumi kaudu ei veeta sanktsioneeritud kaupa, sissesõidukeelu sanktsioon i subjektid ei sisene Eestisse ning finantssanktsioon i subjektide le kuuluv vara pankades külmutatakse. Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks p äde va asutus e määramine on seega rahvusvahelis e sanktsiooni viivitamatu ja korrektse r akendamise t agamise eeldus . Pädevate asutuste olemasolu ja nende tõhus tegut semine on oluline, et tagada sanktsioonide kohaldamin e, nende efektiivsus ja Eestile seatud rahvusvaheliste kohustuste korrektne ja viivitamatu täitmine. Mõn i EL i N õukogu määrus sätestab pädevale asutuse le sanktsioonide rakendamiseks ülesanded , näiteks nagu teabe kogumine ja edastamine, erandi tegemiseks lubade väljasta mine . Sellised määrused kohustavad liikmesriike pädevad asutused riigisisese õigusega kindlaks määram a ja nende määramisest Euroopa K omisjoni teavitam a. Lõike 1 kohaselt on pädev a asutuse kohustuseks vastata rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele, võtta haldusakte ja teha toiminguid, milleks kohustab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt. Pädev asutus on avaliku võimu kandja, kelleks võib olla nii ministeerium kui k a ministeeriumi valitsemis ala asutus . Pädevad asutused tagavad, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes peavad nende pädevusse kuuluvaid rahvusvahelisi sanktsioone kohaldama, on võimalik vajaduse korra l lube taotleda ja menetluste kohta infot saada. Pädev asutus otsustab, millal tuleb nende pädevusse jäävast rahvusvahelisest sanktsioonist teavitada avalikkust laiemalt ja millal konkreetset rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamiseks kohustatud isikute ringi. EL i parimate tavad e juhise järgi on liikmesriikide pädevatel asutustel kohustus sanktsiooni rakendamisel kahtluse korral kontrollida, kas isik, kelle suhtes meede on võetud , on sama isik, kelle suhtes tuleb sanktsiooni kohaldada , ehk sanktsiooni subjekt. Selline olukord on asjakohane eelkõige finantssanktsiooni subjektide puhul, ku i sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ei ole tihti piisavalt isikut tuvastada võimaldavat infot, et veenduda isikusamasuses. Kui pädev asutus leiab, et sanktsiooni on rakendatud vale isiku suhtes, teavitab ta sellest viivitamata puudutatud isikut ja kus asjakohane, ka teisi liikmesriike, Euroopa Komisjoni , Euroopa v älisteenistust ja EL i Nõukogu eesmärgiga vältida isiku suhtes ekslikult sanktsiooni kohaldamist ka teiste liikmesriikide poolt. Eelnõus nimetatud pädevate asutuste rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud kohustused tulevad otse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava st või rakendavast õigusakti st. Sellegipoolest, kuna eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese rakendamise koordineerimine Välisministeeriumi ülesanne, teavitab Välisministeerium ministeeriume ja pädevaid asutusi sanktsioone kehtestavate, lõpetavate ja muutvate õigusaktide jõustumisest. Ministeeriumid ja pädevas asutused tagavad, et Välisministeeriumil oleksid ajakohastatud kontaktid, kellele teateid saa ta . Lõikes 2 sätestatakse, et kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt võimaldab teha erandeid või lubab tehingu või toimingu tegemist vaid loa alusel, otsustab erandi tegemise või loa andmise pädev asutus §-s 11 sätestatud korras, kui valdkondlikes õigusaktides ei nähta ette teisiti. Seega eelnõu §-s 11 ettenähtud menetlust peab järgima juhul, kui asjaomast menetlust valdkondlikes õigusaktides sätestatud ei ole. Rahvusvahelised sanktsioonid on tihti sõnastatud nii, et teatud tingimustel keeld või piirang ei kohaldu ehk sellest on võimalik loa alusel erandeid teha , või teatud toiming ei ole aktis keelatud, kuid selle tegemine on lubatud vaid pädeva asutuse loa alusel. Teatud juhtudel ei ole liikmesriikidel ja nende pädevatel asutustel erandi tegemise kaalutlusõigust. Näite ks EL i N õukogu määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias , sätestab keelu osta Süüriast pärit toornaftat. Toornafta ostmise keeld ei kohaldu tingimusel, et toor nafta ostmise eesmärk on Süürias humanitaarabi andmine ja ostja on kas EL i liikmesriigi avalik-õiguslik asutus või juriidiline isik, keda rahastab liit või liikmesriik. Kui nimetatud tingimused on täidetud, siis ostukeeld ei kohaldu ja liikmesriikidele erandi tegemise kohta eraldi kaalutlusõigust ette nähtud ei ole. Kui pädeval asutusel on kahtlus, kas tema haldusalasse jääva erandi tegemiseks vajalikud tingimused on täidetud, on tal võimalik õigusakti tausta ja täpse erandi ulatuse küsimuses pöörduda Välisministeeriumi poole, kes võimalusel toetab erandi tõlgend amisel . Samas võivad rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavad või rakendavad õigusaktid näha ette pädeva asutuse kaalutlusõiguse erandi tegemiseks ja asjakohase loa väljastamiseks. Selline on n äite ks ülalnimetatud määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega on keelatud ka kaupade, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, eksport Süüriasse. Määruse alusel võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa selliste kaupade ekspordiks tingimusel, et kaup on ette nähtud kasutamiseks toidu, põllumajanduse või muudel humanitaareesmärkidel. Seega , erinevalt eelmisest näitest, kus EL i N õukogu määruses ette nähtud erand kohaldus teatud tingimuste täitmisel n - ö automaatselt, on käesoleva erandi puhul vaja lisaks teatud tingimuste täitmisele ka liikmesriigi pädeva asutuse luba. L oa taotlus e menetlemisel tuleb l ähtud a sanktsiooni kehtestavast või rakendavas t õigusaktist. Lisaks võivad rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavad või rakendavad õigusaktid näha ette olukorra, kus teatud toiming või tehing ei ole keelatud, kuid selle tegemiseks on vaja liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba . Näiteks EL i N õukogu määrus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, sätestab, et nafta uurimisega seotud kaupade ekspordiks Venemaale on vaja liikmesriigi pädeva asutuse luba. Ka neil juhtudel annab loa pädev asutus , lähtudes sanktsiooni kehtestavast või rakendavas t õigusaktist. Eelnõu §-s 11 toodud loa taotlemise ja andmise kord kohaldub juhul, kui valdkondlikus õigusaktis ei nähta ette teisiti. Näiteks menetleb rahvusvahelise sanktsiooniga piiratud või keelatud kauba ve o korral keeldudest erandi tegemist ja veoks lubade väljastamist strateegilise kauba komisjon strateegilise kauba seaduse alusel (vt ka eelnõu § 12 ). Ka sissesõidukeelu korral tehakse rahvusvahelisest sanktsioonist erand valdkondliku õigusakti alusel . PPA kui pädev asutus menetleb erandeid Schengeni piirieeskirja alusel . Schengeni piirieeskirja art ik li 6 l õike 5 p unkti c kohaselt võib liikmesriik lubada siseneda oma territooriumile välismaalase, kes ei vasta Schengeni piirieeskirjas sätestatud sisenemise tingimustele , humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, teavitab oma territooriumile sisenemist lubav liikmesr iik sellest teisi liikmesriike. Kooskõlas Schengeni viisaeeskirja art ikli 25 l õikega 1 võib liikmesriik anda välismaalase le piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, kui see on vajalik humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt. Rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis toodud sissesõidukeelust erandi tegemise alused langevad kokku Schengeni piirieeskirjas ja viisaeeskirjas toodud eranditega ja seetõttu on PPAl Schengeni piirieeskirja ja viisaeeskirja järgi õigus teha kolmanda riigi kodanik ust rahvusvahelise sanktsiooni subjektile asjaomaseid erandeid ja teda Schengeni alale lubada. Seega ei kohaldu rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud sissesõidukeelu erandite tegemisele käesolevas paragrahvis toodud lubade taotlemise ja andmise kord, vaid neid menetletakse asjakohaste otsekohalduvate Schengeni õigusaktide alusel. Lõikes 3 määratakse r ahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks pädevad asutused sanktsioonitüüpide kaupa . Oluline on rõhutada, et sättes esitatud loetelu on mitteammendav , sest tihtipeale on võimalik pädev asutus kehtivate õigusaktide alusel kindlaks määrata (näiteks tolliseaduse, strateegilise kauba seaduse, relvaseaduse, lennundusseaduse ja riigipiiriseaduse alusel ). Kuna sanktsioonitüüpe lisandub regulaarselt, on l õikes 4 sätestatud volitusnorm, mis võimaldab pädeva asutuse kindlaks määrata Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse õigusaktiga, kui seda ei ole võimalik teha kehtivate õigusaktide alusel. P unkti 1 kohaselt on s issesõidukeelu ning viibimise, elamise ja töötamise piirangute korral pädev asutus PPA . S issesõidukeeluga piiratakse sanktsiooni subjekti rahvusvahelist liikumist. Eestit kohustab sanktsioon võtma vajalik k e meetme id , et takistada subjekti sisenemist Eesti territooriumile, sellest läbisõitu või Eestis viibimist , juhul kui ei kohaldu sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud erandid. Eesti kodanikest sanktsiooni subjektide riiki sisenemist ja riigis viibimist sissesõidukeelu sanktsioon ei takista. Rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud sissesõidukeelu subjektid on kantud sanktsiooni kehtestava õigusakti lisasse , SISi ja ka sissesõidukeelu riiklikku andmekogusse . PPA rakendab sissesõidukeeldu Schengeni piirieeskirja alusel. SISi kantud isikutele keeldutakse Schengeni viisaeeskirja artikl i 32 lõike 1 punkti a kohaselt ka viisa väljastamisest. PPA on pädev asutus ka v iibimise, elamise ja töötamise piirang ute puhul. E elnõu koostamise ajal on selli s e piirang u ÜRO J ulgeolekunõukogu kehtesta n ud KRDV vastu suunatud piiravate meetmete režiimis, kus keelatakse liikmesriikidel väljastada KRDV kodanikele töölube. Eesti riigisisene õigus töölube ette ei näe, seega piiratakse rahvusvahelise sanktsiooni korrektseks rakendamiseks välismaalaste seaduse § 118 punktis 4 nimetatud tähtajaliste elamislubade töötamiseks andmist KRDV kodanikele. Kuna elamislube väljastab PPA, on ka selle rahvusvahelise sanktsiooni suhtes pädev asutust PPA, kes rakendab sanktsiooni välismaalaste seaduse alusel. Punkti 2 kohaselt on f inantssanktsiooni korral pädev asutus RAB . Kehtivas RSanSis on finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava asutusena nimetatud Siseministeerium. Kuna kõiki pädeva asutuse ülesandeid täidab aga RAB, tuleb eelnõus Siseministeerium asendada RABiga. Finantssanktsiooni mõiste on defineeritud eelnõu §-s 13 ning see on oluliselt laiem kehtivas RSanSis sätestatud finantssanktsiooni mõistest. Eelnõus sätestatud finantssanktsiooni mõiste hõlmab lisaks finantssanktsiooni subjekti vara külmutamise kohustusele ka finantsteenustega seotud sanktsioone ning laiendab seega oluliselt RABi pädevust ja suurendab töökoormust . Kõiki eelnõu menetlemise ajal kehtivaid finantssanktsioone rakendavateks õigusaktideks on EL i N õukogu määrused. Lisaks EL i N õukogu määrustele tuleb järgida RSanS i 3 . peatükis kehtestatud eriregulatsiooni finantssanktsiooni rakendamiseks, kohaldamiseks ja selle kohaldamise järelevalve ks . P unkti 3 kohaselt on kauba veo ja kauba ga seotud teenuse osutamis e või tehingu tegemise keelu korral pädev ad asutus ed MTA ning strateegilise kauba komisjon . Rahvusvahelise sanktsiooniga on hõlmatud mis tahes kauba vedu, millele on kehtestatud piirangud või keelud. Tihedalt esinevad sanktsioonid piiravad relvade , muu strateegilise k auba (sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup) , nafta ja teiste maavarade kaevandamiseks kasutatava kauba ning luksuskau ba ve du. Tihti keelavad või piiravad rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav ad õigusaktid ka teenus te osutamis t , mis on seotud s elle kaubaga, mille vedu on sanktsioneeritud. MTA kontrollib kaupa piiril, st rakendab kauba veoga seotud rahvusvahelisi sanktsioone, tehes selleks vajalikke toiminguid ja võttes haldusakte tolliseaduse ja tolliseadustiku alusel . S a nktsioneeritud kaubaga seotud lube väljastab strateegi lise kauba komisjon strateegilise kauba seaduse alusel . 1. juulil 2018 jõustunud strateegilise kauba seaduse § 8 lõike 1¹ kohaselt arutab ja otsustab strateegilise kauba komisjon ka rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis sätestatud kauba veo, seotud teenuse osutamise ja tehingu tegemise piirangutega seonduvaid küsimusi. Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt lubab kauba vedu, seotud teenuse osutamist või tehingu tegemist vaid pädeva asutuse loa alusel, menetleb sellekohase taotluse ja väljastab vastava loa strateegilise kauba komisjon. E elnõu koostamise ajal on strateegilise kaubaga seotud sanktsioone rakendavateks õigusaktideks Eesti seadused, eelkõige strateegilis e kauba seadus , relvaseadus ja tolliseadus , ning muu sanktsioneeritud kauba ga (maavarade uurimiseks kasutatav kaup, luksuskaup jne) seotud sanktsioone rakendavateks õigusaktideks EL i N õukogu määrused . Strateegilise kaubaga seotud sanktsioonide puhul tuleb konkreetne piirang või keeld seega EL i N õukogu otsusest ja Eesti seadustest, muu sanktsioneeritud kauba puhul aga EL i N õukogu määrustest . EL i Nõukogu määrus te lisades on sätestatud konkreetsed kaubandusartiklid, mille le sanktsiooni kohaldatakse. E elnõu menetluse ajal on kõige pikem sanktsioneeritud kau ba nimekiri KRDV vastu suunatud EL i N õukogu määruse mitmes lisas . Kui sanktsiooni rakendamiseks on vaja teha toiminguid või anda haldusakte, tehakse seda riigisiseste seaduste (strateegilise kauba seadus, relvaseadus ja tolliseadus) alusel, lähtudes seejuures sanktsiooni sisust, mis on sõnastatud EL i Nõukogu otsuses ja Eesti seaduses v õi EL i Nõukogu määruses. P unkti 4 kohaselt on muu kui finants- j a sanktsioneeritud kaubaga seotud teenus e osutamise piirang u korral pädev asutus M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium . Eelnõuga kitsendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevust : kõik ide teenus te osutamise piirangute korral , mis uue laiema finantssanktsiooni mõiste tõttu kvalifitseeruvad finantssanktsiooni ks ( nt laenu ja krediidi andmine, väärtpaberite haldamise teenused) , on pädevaks asutuseks RAB . Eelnõu menetluse ajal on t eenuse osutamis t keel ava t sanktsiooni rakendav aks õigusakt iks EL i N õukogu määrus e d. Näited M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium i pädevusse jäävatest määrustega keelatud teenustest on turismitegevusega seotud teenused Krimmis või Sevastopolis, teatud nafta uurimis- ja tootmisprojektidega seonduva d teenused Venemaal ja sellised telekommunikatsiooni või interneti jälgimise või infopüügi teenused, millest saab otseselt või kaudselt kasu Süüria riik . Nagu teiste EL i N õukogu määruste alusel kohaldatavate rahvusvaheliste sanktsioonide puhul, või b määrus tega keelatud teenuste osutamis t siiski lubada, kui selleks on väljastatud pädeva asutuse luba. E rinevalt finantssanktsioonist, mille kohaldamise tagamiseks on RSanSis kehtestatud eriregulatsioon, ei ole teenuse osutamise sanktsioonide riigisisese kohaldamise tagamiseks e na masti va ja EL i Nõukogu määrustele lisaks riigisiseseid rakendusakte . M äärustes sõnastatud teenuse osutamise keelud ja piirangud on otsekohalduvad, mistõttu tuleb neid järgida kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel . Eelnõu koostamise ajal leidsi d Välisministeeriumi poliitika ja väliskaubanduse sp etsialistid, et edaspidi edast ab Välisministeerium info teenuseid puudutavate rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamise, lõpetamise või muutmise kohta ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ele ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, kes vajaduse korral edastavad info ka vastavas sektoris tegelevatele ettevõtjatele. Samas tuleb rõhutada, et EL i Nõukogu määrused, mille alusel teenuse osutamise piiran g uid Eestis rakendatakse, on otsekohalduvad ja nendes sisalduvate piirangutega peavad ettevõtjad ka ilma teavitusi saamata kursis olema. M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium kinnitas eelnõu menetlemise ajal , et kui mingite andmete põhjal on võimalik selekteerida ettevõtjaid , keda rahvusvaheline sanktsioon võib puudutada, siis edastavad nad teabe puudutatud ettevõtjate ringile. Lõike 3 eesmärk on pakkuda isikutele, ministeeriumidele ja asutustele piisav selgus kõige levinumate sanktsioonitüüpide rakendamise kohta. N agu eespool selgitatud, on lõikes 3 toodud loetelu on mitteammendav, sest tihtipeale on valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel võimalik sanktsiooni rakendada ja pädev asutus vastavalt sanktsioonitüübile kindlaks määrata (kas VVSis kindlaksmääratud valitsemisalade järgi või eriseadusest tulenevalt). Näiteks on kaubaga seotud piirangute korral lis aks eelnõu § 10 lõike 3 punktis 3 nimetatud strateegilise kauba komisjonile ja MTAle pädevaks asutuseks ka PPA , kui piirangud puudautavad relvi. PPA keeldub relvaseaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa väljastamisest, kui relva, selle olulise osa ja laskemoona sissevedu on rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud (relvaseaduse § 59 ² lõige 1). Samuti on kehtivate õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata, et ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud ja KRDV sanktsioonirežiimis kehtiva haridus- ja teadustöö keelu korral on pädev asutus Haridus- ja Teadusministeerium . Keelu kohaselt ei tohi liikmesriikide kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused KRDV kodanikele võimaldada teatud valdkondades omandada haridust ja läbida täienduskoolitust. Seega teavitab Välisministeerium keelu kehtestamisest Haridus- ja Teadusministeerium i , kes omakorda te eb valdkonnas järelevalvet keelu rakendamise üle. Rahvusvaheline sanktsioon võib jääda ka mitme ministeeriumi valitsemisalasse või mitme asutuse pädevusse. Näiteks lennukeeld , mille puhul on olenevalt lennust pädev aks asutus eks kas Lennuamet, Kaitse ministeerium või Välisministeerium . Lennukeeld on eelnõu koostamise ajal rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud kolmes sanktsioonirežiimis – KRDV, Süüria ja Liibüa. Sanktsioon keelab vastava riigi lennukite maandumise Eesti territooriumi l või lennuväljadel , sealt õhkutõusu ja ülelennu. Lisaks on KRDV sanktsioonirežiimis kehtestatud teatud lennundusteenuste piirangud. Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinf opiirkonna kasutamist korraldab lennundusseaduse ja V abariigi V alitsuse määruse nr 240 kohaselt Lennuamet , kes väljastab tsiviillennukitele ka lennulube. Kui teatud riigi õhusõidukitele on kehtestatud lennukeeld, siis Lennuamet luba ei väljasta. Välisriigi militaar õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti territooriumil maandumise või üle territoorium i lendamise loa andmise otsust a b Kaitseministeerium riigikaitseseaduse alusel. Diplomaatilise lennu puhul menetleb loa andmist ja kooskõlastab selle vajalike asutustega konsulaarseaduse alusel Välisministeerium. Kui militaar- või diplomaatilisele lennule on kehtestatud rahvusvahelise sanktsioonina lennukeeld, siis asjakohased ministeeriumid lennuluba ei väljasta. KRDV sanktsioonirežiimis kehtestatud l ennundusteenuste piirangud puudutavad KRDV õhusõidukitele mehitamisteenuse osutamise keeldu. Mehitamisteenuse üle te eb samuti järelevalvet Lennuamet, kes lennuliiklusteenistuste sertifitseerimiseelse kontrolli käigus tagab, et lennuliiklusteen usega ei rikutaks rahvusvahelist sanktsiooni. Sadamasse sisenemise keelu puhul on tsiviillaevade osas pädev asutus PPA , militaarlaevade puhul riigikaitseseaduse alusel Kaitseministeerium ja diplomaatiliste laevade puhul konsulaarseaduse alusel Välisministeerium. Sadamasse sisenemise keeld on eelnõu koostamise ajal kehtestatud kahes sanktsioonirežiimis – KRDV ja Liibüa . Seega juhul, kui PPA tuvastab, et tsiviil laeva suhtes on kehtestatud sadamasse sisenemise keeld, on ta kohustatud laeva mitte Eesti vetesse ja seega ka sadamatesse lubama. Militaar- ja diplomaatiliste laevade puhul ei väljasta asjakohast luba vastavalt kas Kaitse ministeerium või Välisministeerium . Lõike 4 kohaselt nimetab pädeva asutuse Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus õigusaktiga , kui pädev at asutus t ei ole kehtivate õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata . Lõikes 4 ei ole „kehtivate õigusaktide“ all silmas peetud mitte ainult käesolevat eelnõu, vaid ka valdkondlikke õigusakte, näiteks tolliseadust, strateegilise kauba seadust, relvaseadust, lennundusseadust ja riigipiiriseadust. Volitusnorm on vajalik , sest rahvusvahelised sanktsioonid muutuvad ajas ja sanktsioonitüüpe lisandub regulaarselt . L oa taotlemine ja andmine Sät te eesmärk on kehtestada menetlus eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud erandi tegemiseks või loa andmise ks , mis kehtib juhul , kui asjaomast menetlust valdkondlik es õigusakti de s sätestatud ei ole . Erandi tegemise menetlemisel ja loa andmisel nii RSanS i kui ka valdkondliku õigusakti alusel tuleb lähtuda rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustest. Erandit saab teha üksnes siis, kui sanktsiooni kehtestav akt selle võimaluse ette näeb . Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt näeb ett e, kes luba taotleda võib, lähtutakse taotluse menetlemisel selles õigusaktis sätestatud tingimustest. Kui loa taotlejale ei ole nõudeid seatud, võivad luba taotleda kõik huvitatud isikud. Kui erandi tegemise võimalus nähakse ette näiteks relvade ja nendega seotud materjalidega seotud tegevuse rahastamiseks või selleks tehnilise või rahalise abi andmiseks, võib erandi taotlejaks olla iga isik, kes soovib erandit üldisest keelust, näiteks isik, kes soovib osutada sanktsiooni subjektile relvadega seotud tehnilist abi. Ka kaupade ekspordi või impordi piirangutest erandi taotlemisel on huvitatud isikuks iga isik, kes soovib asjaomast kaupa eksportida või importida. Erandite tegemise võimalus on tavaliselt ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis . Näiteks rahvusvahelisest finantssanktsioonist erandi tegemiseks loa andmisel peab pädev asutus olema veendunud, et rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemisel kasutatakse neid eesmärgipäraselt. Lõi ge 1 sätestab, et eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud erandi tegemiseks või loa väljastamiseks esitatakse pädevale asutusele taotlus. Lõig e 2 näeb ette , et p ädev asutus otsustab erandi tegemise või loa andmise 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. Otsus kooskõlas tatakse Välisministeeriumiga . Sellega tagatakse pädevale asutusele ühelt poolt Välisministeeriumi tugi vajalike õigusaktide tuvastamise l ja nende tausta mõistmise l , teiselt poolt välispoliitiliste kaalutlustega arvestamine loa väljastamisel. Kuna lubade väljastamise l püütakse tagada EL i liikmesriikide pädevate asutuste ühtne menetluspraktika, toetab Välisministeerium pädevat asutust vajaduse korral teiste liikmesriikide praktika küsimise l . Lõige 3 sätestab, et l oa andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtutakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava või rakendava akti tingimustest. Luba ei ole üleantav, kui loas ei nähta ette teisiti. Lõike eesmärk on tagada, et loa menetluses lähtutakse õigusaktist, milles on sätestatud algne loa taotlemise kohustus, erandi tegemise võimalus, nendeks vajalikud tingimused ja muu d asjakohased nõuded . Pädev asutus saab väljastada loa , kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav a õigusakt iga ei keela ta tehingu või toimingu tegemist, kuid nä hakse ette tingimused, mis peavad olema täidetud, et tehingut või toimingut võiks teha. Näiteks nafta uurimisega seotud toodete ekspordiks Venema ale on vaja pädeva asutuse luba, pädevaks asutuseks on eelnõu § 10 l õike 3 punkti 3 järgi strateegilise kauba komisjon. Teiseks menetleb pädev asutus loa andmist siis, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav a õigusakt iga keela takse mingi tegevus, kuid nä hakse ette erandid, mille korral võib pädeva asutuse loa alusel toimingut siiski teha. Näiteks on keelatud sanktsioonisubjektile rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine, kuid liikmesriigi pädev asutus (Eestis RAB ) võib lubada keelust humanitaarkaalutlustel erandite tegemist. Lõikes 4 on volitusnorm valdkonna eest vastutav ale ministr ile vajaduse korral kehtestada määrusega taotluse ja loa vorm. Valdkonna eest vastutav minister otsustab, kas kehtestab vajalikud vormid kohe, kui uus rahvusvaheline sanktsioon isikutele loa taotlemiseks võimaluse annab, või hindab ajutise meetmena kehtestatud rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamist Eestis pigem ebatõenäoliseks ja kehtestab loa vormid siis, kui selleks tekib vajadus. K aubaveoloale kohalduvad erisused Paragrahvi eesmärk on sätestada, et strateegilise kauba komisjoni poolt § 10 lõikes 2 toodud rahvusvahelise sanktsiooniga seotud erandite menetlemisele ja lubade väljastamisele kohaldatakse strateegilise kauba seaduses litsentsi kohta sätestatut . S trateegilise kauba seaduses on mitu lubade taotlemise korda , mistõttu on vaja sätestada , et isik, kes soovib rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud või piiratud kauba veoks luba taotleda, peab seda tegema just litsentsi taotlemise korras. Lõikes 1 sätestatakse, et k aubaveoloale kohaldatakse strateegilise kauba seaduses litsentsi kohta sätestatut. S trateegilise kauba seaduse § 1 kohaselt on selle seaduse reguleerimisala piiratud strateegilise kaubaga ning § 11 lõike 1 kohaselt väljastatakse litsents strateegilise kauba veoks või teenus e osutamiseks . Lõikega 1 tagatakse , et strateegilise kauba seadus e asjasse puutuvad sätted kohaldu vad ka nn tavalisele sanktsioneeritud kaubale, mis ei ole strateegiline kaup stra teegilise kauba seaduse mõttes . Lõikes 2 sätestatakse, et kaubaveoloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu , mis on kehtestatud riigilõivuseaduses. p eatükk . FINANTSSANKTSIOONI RAKENDAMISE ERISUSED F inantssanktsioon Sät t e s määratle takse finantssanktsiooni mõiste eelnõu tähenduses. F inantssanktsiooni kohaldatakse eelnõu koostamise ajal kõigis kehtivates sanktsioonirežiimides otsekohalduvate EL i N õukogu määruste alusel . Finantssanktsioone rakendavate määruste tõlgendamiseks tasub lisaks määrustele tutvuda ka EL i parimate tavad e ga . Osas, kus finantssanktsiooni rakendamine ei ole reguleeritud EL i N õukogu määrustes, sätestab eelnõu eriregulatsiooni finantssanktsiooni riigisiseseks rakendamiseks. Kehtivas RSanSis käsit a takse finantssantssanktsioonina ainult eelnõu § 12 punkti des 1 ja 2 nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni tüüp i , millega kohustatakse külmutama finantssanktsiooni subjekti vara ning keelatakse talle rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine. Eelnõus laiendatakse finantssanktsiooni mõistet, sest mit mes eelnõu koostamise ajal kehtiva s sanktsioonirežiimi s nä hakse ette kehtivale finantssanktsioonile sarnased või sellega seotud keelud ja piirangud, mille tõhusa ks riigisisese ks kohaldamise ks rakendub neile eelnõu järgi finantssanktsiooni regulatsioon ja kohaldamise üle järelevalvet teeb RAB. P unkti de s 1 ja 2 määratletakse kõige levinum ad finantssanktsiooni tüübid ehk finantssanktsiooni subjekti rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamis e kohustus ja talle nende kättesaadavaks tegemise keeld . Kuigi Eesti õigusruumis ebatavaline, kasutatakse sättes EL i N õukogu määruste tavapärast sõnastust – mõistet „külmutamine“ . F inantssanktsiooni regulatsioon on RSanSis selleks, et tagada EL i N õukogu määrus te riigisise ne rakenda mine ja kohaldamine . Üldjuhul on mõisted „rahalised vahendid“, „majandusressursid“, „rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine“ EL i määrustes selgitatud ning neid tuleb mõista nii, nagu neid määrus t es on määratletud . Kui EL i N õukogu määrused ei sätesta teisiti , tähendavad „rahalis ed vahendi d “ määrustes igasugust finantsvara ja tulu, sealhulgas sularaha, tšekke, rahalisi nõudeid, käskveksleid, maksekorraldusi ja muid maksevahendeid, hoiuseid finantseerimis- või muudes asutustes, kontode saldosid, võlgu ja võlakohustusi, avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavaid väärtpabereid ja võlainstrumente (sh aktsiad ja osakud, väärtpaberid sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud), intresse, dividende või muud varadelt saadud või neist kogunenud tulu, krediiti, tasaarvestusõigust, tagatisi, täitmisgarantiisid või muid finantskohustusi, akreditiive, veokirju, ostukirju ning rahalistest vahenditest või finantsallikatest saadavaid intresse tõendavaid dokumente. „Majandusressursid“ tähendavad igasugust vara, nii materiaalset kui ka mittemateriaalset, nii kinnis - kui ka vallasasju, mis ei ole rahalised vahendid, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks. „Rahaliste vahendite külmutamine” tähendab toiminguid, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata. „Majandusressursside külmutamine” tähendab toiminguid, millega tõkestatakse majandusressursside mis tahes viisil kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades. Punktis 1 määratletud rahvusvahelise sanktsiooniga keelatakse seega kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel otseselt või kaudselt finantssanktsiooni subjektile kuuluvate, tema käsutuses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite ja majandusressurssidega tehingute tegemine ning otseselt või kaudselt finantssanktsiooni subjektil e rahalistele vahenditele või majanduslikele ressurssidele juurdepääsu võimaldamine või neist kasu saamine . See tähendab, et kui määrustes on sätestatud vara külmutamise kohustus , on keelatud ärisuhete alustamine või jätkamine finantssanktsiooni subjektiga . Keelatud on ka i gasugune külmutatud rahaliste vahendite siir mine , ülekandmine, muutmine, kasutamine ja nendega selliste tehingute tegemine, mis võiksid kaasa tuua muudatusi nende mahus, suuruses, asukohas, omandis , valduses, laadis või otstarbes või muid muudatusi, mis võimaldaksid nende rahaliste vahendite kasutamist. Samuti on keelatud külmutatud majandusressurss e mis tahes viisil kasuta da rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, näiteks neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades. F inantssanktsiooni subjektidele ei tohi anda laenu, maksta välja hoiuseid, teha ülekandeid, te ha vallas- või kinnisvaraga tehinguid . Kokkuvõttes on rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga keelatud kõik tehingud ja toimingud, mis võivad kaasa tuua muudatusi, mis võimaldaksid kasutada rahalistest vahenditest või majandusressurssidest tulenevaid hüvesid . See ei kehti juhul, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis on ette nähtud erandid ja RAB on väljastanud loa erandi kohaldamiseks . Kui isik, üksus või asutus külmutab heas usus rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti (EL i N õukogu määruse) alusel vara või keeldub selle kättesaadavaks tegemisest, ei saa teda selle eest vastutusele võtta, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus. Finant ssanktsiooni subjekti all mõeldakse sanktsiooni subjekti eelnõu § 4 tähenduses. Kuigi finantssanktsiooni subjektid on n imeliselt loetletud EL i N õukogu määruste lisades , on vaja arvestada sellega, et EL i N õukogu määruste järgi tuleb üldjuhul külmutada nii vara, mis on finantssanktsiooni subjekti omandis , kui ka see, mis on tema kontrolli all , ja kõik finantssanktsiooni kontrolli all olevad üksused ei pruugi olla sanktsiooni subjektidena loetletud. Kui f inantssanktsiooni subjekt omab 50% või rohkemat juriidilise isiku varalistest õigustest või enamusotsustusõigust selles , loetakse teda selle juriidilise isiku omanikuks . Kui vara ei kuulu finantssanktsiooni subjektile, kuid ta võib sellega seaduslikult tehinguid teha, ilma et tal oleks tehingu tegemiseks vaja omaniku luba , loetakse, et see on tema kontrolli all . Näiteks on vara finantssanktsiooni subjekti kontrolli all, kui tema käes on kellelegi teisele välja antud võlasertifikaadid või pangatähed, ta on vallasvara ühisomanik või tal on õigus kellelegi teisele kuuluvaid rahalis i vahend eid üle kanda . Juriidilist isikut kontrollib finantssanktsiooni subjekt näiteks siis, kui tal on õigus nimetada ametisse enam ik selle haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest , tal on häälteenamus selle juhtorganis või õigus avaldada juriidilisele isikule valitsevat mõju. Finantssanktsiooni subjekt ise võib oma külmutatud vara kasutada (elada oma majas, sõita oma autoga) . Sanktsioon ei luba tal le võimaldada sellise majandustegevusega tegelemist , mille kaudu ta saaks ligipääsu vara le , too detele ja teenus tele (oma maja üüri le and a , oma auto ga taksoteenus t osuta da ) . Finantssanktsiooni subjekt võib aga RABilt loa taotleda eelnõus nimetatud korras , kui tal on vaja oma raha kasutada esmavajaduste rahuldamiseks. Selleks peab ta näita ma, et soovib oma raha kasutada näiteks toiduainete või ravimite ostmiseks või õigusabikulude katmiseks . Määrused ei keela finantssanktsiooni subjektile selliste asjade kättesaadavaks tegemist , mis on sobilikud ainult isiklikuks kasutuseks või tarbimiseks ega ole kasutatavad vara, toodete ja teenuste saamiseks . Seega võib ilma RABi luba taotlemata finantssanktsiooni subjektile kättesaadavaks teha näiteks gaasi, elektrit, vett ja toiduaineid. Punkti de s 1 ja 2 kirjeldatud finantssanktsioon ei tähenda, et finantssanktsiooni subjekti ei võiks poes teenindada. Isiklikuks tarbimiseks mõeldud tooted ei ole määruste mõttes „majandusressursid“ . V ara külmutamine ei ole karistusmeede ja see ei mõjuta külmutatud vara omandiõigust. P unktid 3 – 7 käsitlevad selliseid fina ntssanktsioon e, mille puhu l rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav ja rakendav õigusakt keela vad teatud tingimuste esinemisel osutada konkreetse id teenus eid või teha tehingu id . Näite ks on tegu punktis 3 nimetatud finantssanktsiooniga – laenu ja krediidi andmise keeluga – , kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt keelab anda laenu või krediiti teatud Süüria isikutele, üksustele või asutustele , või punktis 7 nimetatud investeerimiskeeluga, kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt keel ab võtta vastu või kiita heaks investeeringuid majandustegevusse, kui investeeringu tegijaks on KRDV kodanikud . Sellised finants sanktsi oonid võivad, aga ei pruugi olla seotud nimeliselt määratud finantssanktsiooni subjektidega . P unkt 8 kohaselt on finantssanktsioon lisaks punktides 3 – 7 esitatud näitlikule loetelule nendes punktides toodud tegevustega seotud ärisuhte alustamine või jätkamine, nõustamine või muu finantsteenuse osutamine . Selline lai määratlus on vajalik, sest rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavad ja rakendavad õigusaktid näevad ette väga erinevat tüüpi rahvusvahelisi sanktsioone ning punktides 3 – 7 loetletud sanktsioonitüüpidele sarnaste sanktsioonide puhul on nende korrektse riigisisese rakendamise ja kohaldamise tagamiseks oluline, et neile kohalduks eelnõus finantssanktsiooni kohta ette nähtud regulatsioon. K ülmutamise kohu stus kaas- või ühisomandi puhul Sätte eesmärk on reguleerida olukord, kus vähemalt üks kaas- või ühisomandi omanikest on finantssanktsiooni subjekt, samas kui vähemalt üks teine omanik ei ole finantssanktsiooni subjekt. Lõige 1 sätestab üldise kohustuse külmutada finantssanktsiooni subjekti rahalised vahendid ja majandusressursid ka juhul , kui need kuuluvad mitme isiku kaas- või ühisomandisse . Kaas- ja ühisomandi definitsioonis lähtutakse asjaõigusseaduse §-st 70. Seega on kaasomand RSanSi mõttes kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand ja ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. EL i parimate tavad e järgi lähtutakse varade külmutamisel üldiselt põhimõttest, et finantssanktsiooni subjekti rahaliste ja majanduslike ressursside külmutamine ei tohi mõjutada vara, mis ei kuulu subjektile ega ole tema kontrolli all. Finantssanktsiooni subjekti kontrolli all olevaks loetakse muu hulgas ko lmanda poolega, kes ei ole sanktsiooni subjekt, ühisomandis olev vara. Seega tuleb finantssanktsiooni subjektile kuuluv ühisomandis olev vara tervikuna külmutada, kuna subjektile kuuluvat osa varast ei ole võimalik eristada ülejäänud kaas- või ühisomandist . Lõik e 2 eesmärk on pakkuda isikule, kes ei ole finantssanktsiooni subjekt ja kelle osa varast külmutati, kuna vara oli finantssanktsiooni subjektiga kaas- või ühisomandis , võimalus taotleda RAB ilt luba oma osa kasutamiseks omandist. Igasuguse, ka kaas- või ühisomandis oleva ja finantssanktsiooni kohaldamise käigus külmutatud vara ja majandusressursside kasutamiseks, liigutamiseks ja muutmiseks vara kontrolliva isiku poolt on seega vaja pädeva asutuse ehk RAB i luba. Isik, kes ei ole sanktsiooni subjekt, võib RAB ilt taotleda luba oma osa kasutamiseks ühisomandist, mis võib kaasa tuua ühisomandi katkestamise selliselt, et kolmanda isiku osa saaks vabastada finantssanktsiooni subjektile kuuluvast osast. Sellekohase t aotluse võib esitada RABile vabas vormis. I siku õigused, kui tema suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni Sätte eesmärk on anda isiku le õigus taotleda RABilt tema suhtes kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasuse kontrollimist. Õigusvastase kohaldamise kontroll ei tähenda, et RAB kontrollib, kas alused isiku finantssanktsiooni subjektiks lisamisel olid õiged. Finantssanktsiooni kohaldamis e õiguspärasus t kontrollides tuvastab näiteks RAB isikusamasuse vead , milleks võib olla õige subjekti ga sarnane või sama nimega isik , või meetmete ulatuse vale tõlgendamise , näiteks kui külmutatakse vara, mille külmutamist sanktsiooni kehtestav või rakendav õigusakt ette ei näe . Samuti võib RAB tuvastada , et info isiku nimekirjast eemaldamise kohta ei ole jõudnud EL i õigusaktidesse ja andmebaasidesse. Säte on oluline isiku põhiõiguste tagamiseks, sest finantssanktsiooni õigusvastase kohaldamisega riivatakse isiku olulist põhiõigust – õigust omandile. Samas tuleb arvestada se da , et pärast kontrollimist v ä ljastab RAB dokumendi enda pädevusse jääva kontrolli te gemise ja selle tulemuse kohta. Isik, kelle suhtes kohaldati finantssanktsiooni , esitab dokumendi vajaduse korral ise sanktsiooni kohaldanud isikule või vaidlustab sanktsiooni kohaldamise kohtus. Säte lisati kehtivasse RSanSi pärast Euroopa Nõukogu raames tegutsev a rahapesu tõkestamise meetmeid hindav a eksperdikomitee kolmandat hindamisvooru, milles Eestile heideti ette, et õigusaktid ei võimalda rahvusvahelise sanktsiooni subjektidel oma õiguste kaitseks järelevalveasutuse poole pöörduda ja õigusvastase finantssanktsiooni kohaldamist vaidlustada . Ka rahapesuvastase töökonna ( Financial Action Task Force , edaspidi FATF ) 40 soovituse ja 9 erisoovitusega kooskõla hindamise metodoloogia kohaselt peaksid riigid kehtestama kohased menetlused, mille alusel saaksid isikud, kelle varad on külmutatud, rakendatud meedet vaidlustada, ning tagama, et meetmete rakendamise õiguspärasust kontrolliks kohus. Kui sanktsiooni rakendatakse EL i õiguse kaudu, saavad sanktsiooni subjektid sanktsiooni kehtestamise ja enda subjektide nimekirja lisamise vaidlustada otse EL i Kohtus, esitades hagi üldkohtusse. Kui isik esitab hagi erikohustusega isiku vastu või kaebuse RABi toimingu või haldusakti vastu siiski Eesti kohtusse, võib Eesti kohus sanktsiooni õiguspärasuse kontrollimiseks pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse. F inantssanktsioonist teavitamine Sätte eesmärk on reguleerida RABi kohustust teavitada avalikkust finantssanktsiooni kehtestamisest, muutmisest või lõpetamisest. ELi parimate tavad e järgi peavad liikmesriigid finantssanktsiooni puudutavat infot jagama peale finantssektori ka üldiselt kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Info jagamine puudutab ennekõike vara külmutamise kohustust ja sellest tulevaid ärisuhetele kohaldatavaid erisusi. Avalikkuse finantssanktsioonist informeerimine toetab ka RABi tegevust järelevalveasutusena, sest üldsuse parem teadmine kehtivatest sanktsioonidest loob eelduse nende korrektseks kohaldamiseks ning RABi kahtlustest ja rikkumistest teavitamiseks. Lõige 1 kohustab RABi avaldama oma veebilehel teavet finantssanktsiooni kehtestamise, muutmise ja lõpetamise kohta. Finantssanktsiooni sätestava EL i N õukogu määruse tõhusaks rakendamiseks on RABil kohustus teavitada avalikkust finantssanktsioonidest, eriti vara külmutamise kohustusest , ja selgitada piirangute täpsemat sisu. RABi veebilehel kajastatakse uudistena finantssanktsioone rakendavate õigusaktide muudatusi , kuid veebilehel on ka finantssanktsiooni subjektide koondnimekirjad . O tsingumootor võimaldab praegu tuvastada finantssanktsiooni subjektid, kelle suhtes tuleb kohaldada kõige levinumat finantssanktsiooni tüüpi ehk vara külmutamise kohustust ja selle kättesaadavaks tegemise keeldu. RABi otsingumootor on seotud Euroopa Komisjoni hallatava finantssanktsioonide andmebaasiga , mis kajastab kõiki sanktsiooni subjekte, kelle suhtes tuleb sellist tüüpi finantssanktsiooni kohaldada. Arvestades finantssanktsiooni mõiste laiendamist eelnõu §- ga 13 , saab edaspidi RABi veebilehel olev a otsingumootor iga leida lisaks neid sanktsiooni subjekte, kelle suhtes tuleb kohaldada muid finantssanktsiooni tüüpe. Sellisteks finantssanktsiooni subjektideks on näiteks Venemaa pangad, kellega on keelatud teha teatud väärtpaberitehinguid seoses piiravate meetmetega, mis on kehtestatud vastusena Venemaa tegevusele, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Kuigi RABi veebileht koondab finantssanktsiooni puudutavat teavet, ei ole kuvatav info siiski alus sanktsiooni kohaldamiseks. Finantssanktsiooni kohaldatakse seda rakendava õigusakti ehk EL i N õukogu määruse alusel. Seega tuleb veebilehe abil tuvastatud finantssanktsiooni subjekti suhtes kohaldatava finantssanktsiooni alusena alati viidata asjakohasele EL i N õukogu määrusele, milles on sätestatud sanktsiooni sisu, ulatus ja subjektide nimekiri. Lõige 2 kohustab RABi koostama ja avaldama oma veebilehel vähemalt kord aastas koondülevaate rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamisest Eestis. RAB järelevalveasutusena peab kogu ma ja avalda ma oma veebilehel regulaarselt teavet finantssanktsiooni subjektide, kohaldatud finantssanktsioonide ja erandite kohta. Koondülevaate avaldamine annab võimaluse saada infot finantssanktsiooni rikkumiste, kohtulahendite, ettekirjutuste ning otsus t e vaidlustamise ja tühistamise kohta. Koondülevaade peab eelnõu jõustumisel kajasta ma ka eelnõuga laien datud finantssanktsiooni rakendamise ülevaadet ehk sisalda ma ülevaadet peale varade külmutamise kohustuse ka teiste finantssanktsiooni tüüpide rakendamise kohta. RAB i kontrollikohustus Sätte eesmärk on loetleda RABi kohustused , ku i temani on jõudnud eelnõu § -s 15, § 18 l õikes 3 või § 19 l õikes 6 nimetatud teade või taotlus. Nii teate kui ka taotluse puhul peab RAB: k ontrollima, kas tegu on finantssanktsiooni subjektiga. Kui füüsiline või juriidiline isik teatab võimalikust finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest, kontrollib RAB, kas vastab tõele, et isikuga ärisuhtes olev või tehingut või toimingut tegev isik, samuti ärisuhte loomist või tehingu või toimingu tegemist kavandav isik, on finantssanktsiooni subjekt. Samamoodi kontrollib RAB kõigepealt, kas isik on finantssanktsiooni subjekt, kui tema poole pöördub isik, kes taotleb tema suhtes kohaldatud finantssanktsiooni õiguspärasuse kontrolli ; k ontrollima kohaldatud meetmete õiguspärasust. Meetmete õiguspärasuse kontroll tähendab vähemalt seda, et RAB kontrollib rahvusvahelist sanktsiooni rakendavale õigusaktile tuginedes, kas finantssanktsiooni subjekti suhtes on kohaldatud õiget rahvusvahelist sanktsiooni, kas sanktsiooni kohaldamiseks võetud meetmed on sisult sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatu ga vastavuses ning kas neid on kohaldatud õiges ulatuses ; t eavitama teate või taotluse esitajat viivitamata kontrolli tulemustest. Erinevalt kehtiva RSanS i § 18 lõike 3 punktist 1 ei kohusta eelnõu RABi teavitama teate st , taotlus est või kontrolli tulemusest Välisministeeriumi ja Siseministeeriumi. RABi hinnangul on kahtlusest teatamiste hulk väga suur, ministeeriumi d e seisukohast ei ole suure hulga negatiivsete teadete saamine oluline ega otstarbekas. Samuti leiti eelnõu koostamise käigus, et ministeeriumi d e viivitamatu teavitamine finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ei ole vajalik. Eelnõu § 28 lõige 2 näeb ette teatud juhtudel Välisministeeriumi teavitamise vajaduse ning ülevaate finantssanktsioonide kohaldamisest Eestis saab eelnõu § 16 lõike 2 kohasest RABi koondülevaatest. L isateabe hankimise ja teatamiskohustus Säte näeb ette käitumisjuhise juhuks, kui füüsilisel või juriidilisel isikul tekib kahtlus, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt. Sättest tuleva i d üldisi kohustusi tuleb täita kõigil füüsilistel ja juriidil istel isikutel. Oluline on märkida, et eelnõu §-s 19 nimetatud erikohustusega isiku kohustused näevad erikohustusega isikute ringile ette eriregulatsiooni ka seoses lisateabe hankimise ja teatamiskohustusega. Seega, kuna § -s 19 sätestatud suurem hoolsuskohustus hõlmab ka lisateabe hankimist ja teavituskohustust, peavad erikohustusega isikud ja nendega sarnaseid kohustusi omavad õigusteenuse osutajad lähtuma eelnõu § -st 19, mitte käesoleva st sät t est . Lõikes 1 sätestatakse füüsilise ja juriidilise isiku kohustus ed juhul, kui ta on juba tuvastanud, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt . Lõige 1 reguleerib olukorda, kus isik ei kahtle, et ta on finantssanktsiooni subjekti tuvastanud. Sellises olukorras on isikul kohustus kohaldada finantssanktsiooni ja sellest viivitamata RABi teavitada. Teavitus toimub vabas vormis. Lõige 2 reguleerib olukorda, kus isikul on kahtlus, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt . L õikega 2 antakse sõnaselge alus kohaldada finantssanktsioon i ka kahtluse korral . I sik on kohustatud kohaldama finantssanktsiooni ja hankima lisateavet, mis aitab kindlaks teha, kas isik on f inantssanktsiooni sub jekt . Seega enne RABi poole pöördumist peab isik ise lisateavet hankima ja tegema kõik endast oleneva, et kontrollida temaga ärisuhtes olevat või seda kavandavat isikut. Esmakontrolli selle kohta, kas isik on finantssanktsiooni subjekt, on mugav teha veebilahendustest, kuid seejuures tuleb arvestada, et õigusliku tähendusega on ainult sanktsioone kehtestavad ja rakendavad õigusaktid. Oluline on märkida, et vara külmutamise kohustuse puhul on finantssanktsiooni korrektse kohaldamise hädavajalik kriteerium varade viivitamatu külmutamine, ilma kahtlustatavat finantssanktsiooni subjekti sellest eelnevalt teavitamata. Seetõttu tuleks isikul enne finantssanktsiooni kohaldamist uurida, kas isik, kelle kohta kahtlus tekkis, on finantssanktsiooni rakendava õigusakti loetelus finantssanktsiooni subjektina märgitud, kuid vältida tuleb talle küsimuste esitamist. Kui füüsiline või juriidiline isik järeldab saadud lisateabe põhjal, et tegu ei ole finantssanktsiooni subjektiga, tuleb finantssanktsiooni kohaldamine lõpetada. See tähendab, et varade külmutamise kohustuse puhul võib vara uuesti kahtluse all olnud subjektile kättesaadavaks teha, muude piirangute puhul aga näiteks jätkata tehingu tegemist või planeerimist. Lõige 3 käsitleb esiteks olukorda, kus füüsiline või juriidiline isik usub, et on lisainfo põhjal finantssanktsiooni subjekti tuvastanud , ja teiseks olukorda , kus tal ei ole lisainfo põhjal võimalik finantssanktsiooni subjekti tuvastamise kahtlust kinnitada ega ümber lükata. Mõlemal juhul on füüsiline ja juriidiline isik kohustatud RABi poole pöörduma ja finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest või kahtlusest teatama. Lisaks tuleb RABile teatada, millised meetmed on finantssanktsiooni kohaldamiseks kasutusele võetud – näiteks ei alusta t ud ärisuhet või on keeldutud rahaülekande tegemisest. Finantssanktsiooni kohaldab isik seni, kuni on selge, et tegu ei ole finantssanktsiooni subjektiga, või kuni finantssanktsiooni kehtivus lõpeb. Lõi ge 4 on identne kehtiva RSanS i § 15 lõikega 2 , sätestades , et kui isik täidab lõikest 3 tulevat kohustust teavit ada finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest, ei käsit a ta seda seadusest või lepingust tuleneva konfidentsiaalsusnõude rikkumisena. Kui teavitamiskohustust on täidetud heas usus, ei kohaldata seaduses või lepingus ettenähtud vastutust konfidentsiaalsusnõude rikkumise eest. Sellest sättest kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Säte hõlbustab kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtiva teavitamiskohustuste täitmist ja on seega finantssanktsiooni riigisisese kohaldamise tagamiseks oluline täiendus EL i N õukogu määrustele. E rikohustustega isik u kohustused Sätte eesmärk on määrata esiteks erikohustusega isikute ring ja teiseks e rikohustusega isiku kohustused. Võrreldes §-s 18 toodud üldiste füüsilise ja juriidilise isiku kohustustega finantssanktsiooni kohaldamisel, kehtestab käesolev säte erikohustustega isikute ringile suurema hoolsuskohustuse finantssanktsiooni kohaldamisel, kuna e rikohustusega isiku majandus- ja kutsetegevuse iseloomu tõttu puutub ta tihemini kokku ohtude ja rikkumistega, samuti oskab paremini selliseid olukordi hinnata ja nende kohta teavet talletada ja edastada. Finantssanktsiooni kontekstis iseloomustavad suurenenud rikkumise riski näiteks asjaolud, kus erikohustustega isikul on võimaliku tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel tekkinud kahtlus esitatud andmete tõele vastavuses või kliendi päritolu s . Erikohustustega isik lähtub finantssanktsiooni kohaldamisel käesolevast sättest, kuna §-s 18 toodud üldised kohustused on siin juba hõlmatud. Võrreldes kehtiva seadusega kaotatakse e rikohustustega isikute kohustuste määramisel regulatsioon, mis kordab EL i N õukogu määruste sõnastust ja mille põhjenduseks on kehtiva seaduse seletuskirja märgitud EL i N õukogu määruste põhimõtete riigisisene järgimine. Muudatuste eesmärk on viia eelnõu kooskõlla EL i õiguse põhimõttega, mille kohaselt on EL i N õukogu määrus liikmesriikides tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav ja määruste riigisisesesse õigusesse ümber kirjutamine ei ole vajalik ega lubatud. Lõige 1 sätestab erikohustustega isikute ringi. L oetelu koostamisel on lähtutud RahaPTSi §-s 6 defineeritud krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse mõistest, mida on koostöös RABi , R ahandusministeeriumi ja F inantsinspektsiooni ga kohandatud vastavalt eelnõu erisustele . Nii nagu kehtiva s RSanSi s on ka eelnõus erikohustustega isikuteks esiteks isik ud, kelle tegevuse riskid tule vad nende majandus-, kutse- või ametitegevuse laadist , ja tei seks isikud, kelle riskid tule vad suuresummaliste sularahatehingute tegemisest või vahendamisest. F ATFi soovitustest lähtuvalt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid , veendumaks, et teatud finantsteenuseid osutavad füüsilised ja juriidilised isikud kohaldavad rahvusvahelisi sanktsioone. Üheks selliseks meetmeks on asjakohaste isikute ringi tuvastamine ja va jaliku kontrollsüsteemi loomine, mis on ajakohane ja kooskõlas muu asjakohase riigisisese õigusega – antud juhul uue RahaPTSiga. Krediidiasutus e mõiste on määratletud RahaPTS i § 6 l õike 1 punktis 1, kus lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti s 1 toodud definitsioonist. Seega käsitletakse krediidiasutust ka RSanS mõttes kui ettevõtja t , kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine . Finantseerimisasutus e mõiste on määratletud RahaPTS i § 6 lõikes 2 ja hõlmab mitmeid finantsteenuste pakkujaid. RahaPTSist lähtudes on f inantseerimisasutus : 1) valuutavahetusteenuse pakkuja; 2) makseteenuse pakkuja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkuja ; 3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses ; 4) kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses ulatuses, milles ta pakub elukindlustusega seotud teenuseid, välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingutega seotud teenuseid ; 5) kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse tähenduses ulatuses, milles ta tegeleb elukindlustuse turustamisega või pakub muid investeerimisega seotud teenuseid ; 6) fondivalitseja , välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses ; 7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses ; 8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses ; 9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses ; 10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt ; 11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses; 12) käesoleva lõike punktides 1–8 nimetatud teenust pakkuv välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal. Finantseerimisasutuse mõiste hõlmab enamikku kehtivas RSanSis toodud erikohustustega isikuid, seega on mitmed seni eraldi loetletud erikohustustega isikud eelnõust välja jäetud. Lisaks hõlmab uus seadus finantseerimisasutustena ka makseteenuse pakkujad – varem olid erikohustustega isikud vaid makseasutused. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses hõlmab makseteenuse pakkuja mõiste lisaks makseasutustele muu hulgas ka postiteenuse osutajaid, Euroopa Keskpanka ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide keskpankasid. Uue erikohustustega isikuna lisatakse RSanSi v irtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja (punkt 3) . RahaPTS i § 3 defineerib virtuaalvääringu kui digitaalsel kujul esitatud väärtuse, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend ega makseinstrument või maksetehing Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 tähenduses. Virtuaalvääringu rahakotiteenus RahaPTSi tähenduses on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. Kontohaldur i mõiste on defineeritud väärtpaberite registri pidamise seaduse s (EVKS). EVKS i järgi võivad kontohalduriks olla Eesti väärtpaberituru kutselised osalised ja Eesti Pank (lisaks ka EVKS i § 32 lõikes 2 nimetatud isikud). Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus täpsustatud kontohalduri mõistet. P unkti 5 kohaselt loetakse eelnõu mõttes erikohustusega isikuks ka punktides 1–4 nimetatud asutustega sama laadi teenust pakkuva välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse kantud filiaal. Lõige 2 kohustab erikohustusega isikut määrama finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku, kelle kontaktandmed edastab RAB ile . Vastutavaks isikuks võib olla RahaPTS i § 17 alusel määratud kontaktisik. Määratud isiku vastutus hõlmab esiteks finantssanktsiooni kehtestava, muutva või lõpetava õigusakti jõustumise tuvastamist ja teiseks sanktsiooni kohaldamiseks vajalike meetmete võtmise tagamist. Näiteks 14. märtsil 2018 jõustunud EL i Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2018/516, mis käsitleb piiravaid meet meid seoses olukorraga Sudaanis , ajakohastab infot kolme isiku kohta, kelle suhtes tuleb kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustust ning kättesaadavaks tegemise keeldu. Sättes nimetatud isik vastutab seega antud näite puhul nimetatud otsuse jõustumise tuvastamise ja nende kolme sanktsioonisubjekti suhtes piirangute kohaldamise eest. Lõige 3 kohustab e rikohustustega isiku t finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel kontrollima , kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt. Selline riigisisene regulatsioon on vajalik EL i N õukogu määruste tõhusa kohaldamise tagamiseks , sest tulenevalt erikohustusega isiku majandus- ja kutsetegevuses t, on tema klientide hulgas finantssanktsiooni subjekt ide esinemise tõenäosus suurem kui teistes valdkondades tegutsevate isikute puhul . Säte koondab kehtiva RSanS i lõigetes 3 ja 7 sätestatud kohustusi. Kui erikohustustega isik kontrolli käigus tuvastab finantssanktsiooni subjekti, kohaldab ta finantssanktsiooni ning teavitab sellest viivitamata RABi. Lõige 4 reguleerib olukorda, kus erikohustustega isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjek t. Sellisel juhul kohaldab erikohustustega isik esiteks finantssanktsiooni ja teiseks hoolsusmeetmeid. Sarnaselt eelnõu §-s 18 toodud üldiste füüsiliste ja juriidiliste isikute kohustustega finantssanktsiooni kohaldamisel peab erikohustusega isik kahtluse korral kõigepealt ise infot kontrollima ja finantssanktsiooni kohaldama . Kui füüsili s e ja juriidili s e isik u ainus kontrollikohustus on asjakohase lisainfo hankimine , siis erikohustusega isiku le kehtestatud h oolsusmeetme d on rangemad. Hoolsusmeetmed on analoogsed RahaPTSi §-s 57 nimetatud tugevdatud hoolsusmeetmetega, millest on finantssanktsiooni kontekstis asjakohased tehingu partner i ning ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kontroll. Nii tuleb erikohustusega isikul , kui tal tekib kahtlus, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt, kontrolli da oma kahtlust , tuginedes lisadokumentide le , andmete le või usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärinevale teabe le . Kui aga kahtlusi tekitab kavandatav ärisuh te, tehingu või toiming u eesmärk või olemus , tuleb seda lisadokumentide, andmete või usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärineva teabe põhjal kontrollida . Erikohustusega isikutel tuleb arvestada, et n imetatud h oolsusmeetmete abil kahtlus t e kontroll tuleb läbi viia e nne eelnõu § 19 lõikes 6 sätestatud RABi teavitamist . Lõige 5 sätestab erikohustustega isiku kohustuse kohaldada lõikes 4 nimetatud hoolsus meetmeid ka finantssanktsiooni rikkumise riski või kahtluse korral. Siin peetakse silmas olukordi või tehinguid, mis võivad rik k u da finantssanktsiooni ( nt investeerimiskeeld või teenuste rahastamise keeld) ilma finantssanktsiooni subjekti osaluseta. Seega , erikohustusega isik ei kahtlusta, et ärisuhte pool või pooled on finantssanktsiooni subjektid, vaid on risk või kahtlus, et soovitakse teha sanktsiooniga keelatud tehingut. Finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalvet tegeva RABi hinnangul toetab sellise riski hindamis e ja hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse panemine sanktsioonisubjektide tõhusat tuvastamist, samuti sanktsioonisubjekti kontrolli all olevate isikute tuvastamist. Lõige 6 reguleerib olukorda, ku i erikohustustega isik on lõikes 4 nimetatud hoolsusmeetmete kohaldamise käigus tuvastanud finantssanktsiooni subjekti või kui hoolsusmeetmete kohaldamine ei võimaldanud tal kahtlust kinnitada ega ümber lükata. Mõlemal juhul on erikohustusega isik kohustatud RABi finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest või kõrvaldamata kahtlusest teatama. Lisaks tuleb RABile teatada, millised meetmed on finantssanktsiooni kohaldamiseks kasutusele võetud . Lõigetest 3–6 tulenevad erikohustusega isiku kohustused on kokku võetud tabelisse: Olukorra kirjeldus Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus Sanktsiooni kohaldamise kohustus Teavituskohustus Tuvastatud sanktsiooni subjekt L õige 3 Ei L õige 3 L õige 3 Kahtlus sanktsiooni subjekti suhtes L õige 4 L õige 4 L õige 4 L õige 6 (kui kahtlus jääb) Finantssanktsiooni rikku va tehingu toimumise risk L õige 5 L õige 5 Ei L õige 6 (kui risk on realiseerunud kahtluseks, mis jääb püsima) Finantssanktsiooni rikku va tehingu toimumise kahtlus L õige 5 L õige 5 Ei L õige 6 (kui kahtlus jääb) Lõige 7 sätestab erikohustustega isiku kohustuse koguda ja säilitada lõikes 3 nimetatud kontrolli kohta käivaid ja lõikes 4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmisel kogutud andmeid viie aasta jooksul viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata RAB i päringutele. A ndmete säilitamine võimaldab erikohustustega isiku l tõendada RSanSist tulevate kohustuste nõuetekohas t täitmis t ning võimaldab selle kaudu RABil tagada finantssanktsiooni kohaldamise üle tõhus a järelevalve . Kui RAB taotleb erikohustusega isikult säilitatud andmete esitamist, kasutab ta andmeid ainult sel eesmärgil, milleks ta neid küsib ja kogub – kontrolli te gemiseks ja tõhusa finantssanktsiooni kohaldam is e tagami seks. RAB lähtub andmete töötlemisel isikuandmete kaitse seadusest , a ndmete töötlemise seaduslikkust kontrollib Andmekaitse Inspektsioon. Lõige 8 kohusta b erikohustusega isikut kasutama lõigetes 3 ja 6 ette nähtud teavituskohustuse täitmiseks spetsiaal set teavitusvorm i . Ü hest küljest lihtsustab teavitusvorm erikohustustega isiku l asjakohase info tuvastamist ja edastamist, teiselt poolt hõlbustab see RABil info töötlemis t , kuna korraga esitatakse standardkujul kogu asjakohane teave . Vormis võrreldes kehtiva RSanSiga muudatusi ei teh t a. P rotseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri Sätte eesmärk on näha ette erikohustustega isiku kohustus kehtestada protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri ning uuena võrreldes kehtiva RSanSiga määrat a ka nõuded , millele need peavad vastama. Säte võimalda b RABil te ha senisest tõhusamat järelevalvet finantssanktsiooni kohaldamise üle. Täpsemate nõuete kehtestamine on RABi hinnangul vajalik, sest järelevalvet tehes on ilmnenud , et RSanSi täitmise küsimused ei ole erikohustusega isikutel alati nõuetekohaselt läbi mõeldud. Seejuures on e elnõus sätestatud nõuded piisavalt paindlikud, et kohanduda võrdlemisi laia erikohustustega isikute ringi praktiliste vajaduste, majandus- või kutsetegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega. Erikohustustega isik u finantssanktsiooni kohaldamisega kokku puutuvad töötajad lähtuvad sättega ettenähtud protseduurireeglitest oma igapäevategevuses. Sisekontrollieeskiri on organisatsiooni sisene kord protseduurireeglite täitmise kontrollimiseks. Protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri võivad olla vormistatud eraldi või ühes dokumendis, samuti võivad need olla vormistatud koos RahaPTS i § 14 sätestatud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirjaga. Protseduurireeglid peavad vastama erikohustustega isiku praktilisele vajadusele, tema majandus- või kutsetegevuse laadile, ulatusele ja keerukuse astmele. Näiteks peab protseduurireeglite s määrama, kuidas kontrolli da kliendibaasi ja tuvastada finantssanktsiooni subjekt , millistel juhtudel küsida tehingupartnerilt või kliendilt lisateavet ja kuidas kogutud andmeid säilitada . Erikohustustega isik peab tegema protseduurireeglid teatavaks kõigile oma töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhte loomine või tehingute tegemine. Protseduurireeglite koostamisel tuleb erikohustusega isikul kirjeldada ettevõttesiseseid tööprotsesse, mis on vajalikud rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise tagamiseks . Seejuures on asjakohane , kes ja milliste tööprotsesside käigus kontrollib, kas ettevõtte kliendibaasis või tehinguosaliste seas on finantssanktsiooni subjekte ja kas kohaldada tuleb finants sanktsiooni. Protseduurireeglites kirjeldatakse ka seda, millistel juhtudel tuleb tehinguosaliste endi käest lisateavet koguda , ning protsess e , kuidas kogutud teavet säilitatakse. Vajaduse korra l tuleb protseduurireeglites kirjeldada ka finantssanktsiooni puudutava info liikumi st ettevõttes ja määrata töötajate vastutusalad sanktsiooni kohaldavate meetmete võtmiseks ning teatamiskohustuse täitmiseks. Sisekontrollieeskirja eesmärk on asu tuse siseselt kontrollida protseduurireeglite täitmist. Sisemised protseduurid saavad olla tõhusad vaid siis, kui ettevõtte töötajad neid järgi vad . Selleks peab erikohustusega isik kehtestama protseduurireeglite kontrollimise korra, mis sätestab minimaalselt selle, kui tihti toimuvad kontrollid ning kirje ldab kontrolli ja pädevus t ja kontrolli protseduuri . Sisekontrollieeskiri sätestab samuti, kuidas kontrolli tulemusi säilitatakse ja ettevõtte siseselt dokumenteeritakse , kuidas teavitatakse juhtkonda kontrollimise tulemustest ja kes võtab meetmed juhul, kui kontrolli käigus avastatakse finantssanktsiooni kohaldamisega seotud puudusi. Õ igusteenuse osutaja kohustused Sätte s võrreldes kehtiva RSanSi §-ga 17 sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu § 21 määrab õigusteenuse osutaja kohustused finantssanktsiooni kohaldamise l . Õigusteenuse osutaja d , kellele säte kohaldub , on sa ma d mis kehtiva s RSanSis ja RahaPTS i § 2 lõikes 2. Eelnõu lõike 1 järgi kohaldatakse eelnõu § 19 lõikeid 3 – 6 ka notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja suhtes , kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi esindajana tema nimel ja arvel, samuti siis, kui ta juhendab tehingu kavandamist või aitab kliendil ellu viia või teeb ametitoimingut, mis puudutab kinnisasja või ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu ja müüki või kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamist või panga- või väärtpaberikontode avamist või haldamist või äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimist või usaldusfondi, äriühingu või muu sellise üksuse asutamist, tegevust või juhtimist. Kui nimetatud isikud tegutsevad finants- ja kinnisvaratehingutes oma kliendi esindajana kliendi nimel ja arvel või juhendavad konkreetse tehingu tegemist eespool nimetatud juhtudel, peavad nad täitma eelnõus ettenähtud kohustusi. Sarnaselt kehtiva õiguse ga peab õigusteenuse osutaja teavitama RAB i, kui tal enda ametitegevuses tekib finantssanktsiooni rikkumise kahtlus. Õigusteenuse osutaja kasutab RABi teavitamiseks § 1 9 lõi k e 8 järgi erikohustustega isiku teate vormi. Lõige 2 sätestab õigusteenuse osutajale erandi eelnõu § 19 lõigetes 3 ja 6 sätestatud teavitamiskohustusest , mille järgi ei pea õigusteenuse osutaja RABi finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja sellekohasest kahtlusest teavitama olukorras, kus ta hindab kliendi õigusliku olukorda või esindav klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses. Erandit kohaldatakse olenemata ajast, millal õigusteenuse osutajal finantssanktsiooni rikkumise kahtlus tekkis – st olenemata sellest, kas vastav info jõudis teenuse osutajani enne või pärast menetlust või menetluse kestel. Õigusteenuse osutajal on oma kutsetegevuses eriline usaldusseisund. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtu menetluses kui ka vaidemenetluses, et võimaldada tõhusalt kaitsta kliendi huve. Ka kohtuasjades õigusteenuse osutaja ja tema kliendi suhe ei ole siiski täielikult konfidentsiaalne. Konfidentsiaalsuskohustus ei kehti juhul, kui õigusteenuse osutaja esindab klienti finants- või kinnisvaratehingus. Samuti ei kohaldata konfidentsiaalsuskohustust õigusteenuse osutamisel, kui see seisneb kinnisasja või ettevõtte ostu ja müügi või kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamise või panga- või väärtpaberikontode avamise või haldamise või äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimise või usaldusfondi, äriühingu või muu sellise üksuse asutamis - , tegevus - või juhtimisalase tehingu juhendamises või elluviimises või ametitoimingu tegemises. R egistripidaja kohustused Sätte eesmärk on loetleda registripidaja d , kes oma pädevuse piires finantssanktsiooni kohaldavad . Teiseks kohustab säte nimetatud registripidajaid hoiduma finantssanktsiooni rikkuvate kannete tegemisest. Kolmandaks kohustab säte registripidajaid määrama finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku ning neljandaks finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest teavitama RABi , kasutades selleks eelnõu § 19 lõike 8 alusel kehtestatud vormi . Eestis kehtivate Euroopa patentide register, kasulike mudelite register, kauba- ja teenindusmärkide register, patendiregister ja tööstusdisainilahenduste register kuuluvad Justii t sministeeriumi valitsemisalasse ning neid haldab Patendiamet. Patendiametis rakendatakse Justiitsministeeriumi haldusalas kasutatavat kontrollisüsteemi registritoimingute tegemisel kauba- ja teenindusmärkide registris ning tööstusdisainilahenduste registris. Leiutisi käsitlevate registrite osas planeeritakse nimetatud kontrollisüsteem kasutusele võtta väljatöötamis järgus oleva elektroonilise menetluse süsteemi rakendamisel. Kinnistusraamat on J ustiitsministeerium i valitsemisala register, millesse kande tegemisega tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnisasja õigused. Kinnistusraamatu kannetele saab tehinguid tehes toetuda. Kinnistusraamatu seaduse § 46 lõike 1 punkti 2 kohaselt selgitab kinnistamiseks pädev isik (kohtunikuabi) kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kuna rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing on tühine, on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv kinnistamine välistatud. Kinnistamiseks pädeva isiku kohustuste täitmise lihtsustamiseks arendas Justiitsministeerium kinnistusraamatusse funktsio oni , mis kuvab k ohtunikuabile hoiatusmärke nimeliselt rahvusvahelist sanktsiooni rakendavates õigusaktides loetletud finantssanktsiooni subjektide kohta. Olgugi et sellise funktsio oni lisamine hõlbustab sanktsiooni korrektset kohaldamist ja lisab selgust nii kinnistusraamatu kasutajatele kui ka kinnistamiseks pädevale isikule, tuleb arvestada, et hoiatusmärkel puudub õiguslik tähendus ja sanktsiooni kohaldamiseks korrektne õiguslik alus on sanktsiooni rakendav õigusakt. Laevakinnistusraamat on J ustiitsministeeriumi valitsemisala register, ku s registreeritakse kinnistatud laevad. Tegu on tugeva õigusjõuga registriga, sest kinnistatud laevaga tehtavad tehingud jõustuvad alles pärast laevakinnistusraamatusse kandmist. Laeva ostja ning hüpoteegipidajast võlausaldaja saa vad registriandmetele tugineda. Laevakinnistusraamatut peab Tartu maakohtu kinnistusosakond, kuid laevakinnistusraamatu andmetega on võimalik tutvuda V eeteede A metis, notaribüroodes ja e-laevakinnistusraamatu veebilehel. Hoiatusmärkeid finantssanktsiooni subjektide kohta laevakinnistusraamatus ei kuvata. Veeteede A met on tähelepanu juhtinud asjaolule, et eelnõu koostamise ajal puudub laevakinnistusraamatus võimalus kontrolli da , kas laev kuulub finantssanktsiooni subjekti le või on tema kontrolli all. Justiitsministeerium aga kinnitas, et enne kannete tegemist kontrollitakse infot RABi veebilehelt. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on Justiitsministeeriumi valitsemisala register, kus kajastatakse m uu h ulgas korteri-, elamu-, garaaži - j a m uid mittetulunduslik ke ühistuid, samuti erakondi, ametiühinguid ning kirikuid, kogudusi, koguduste liite ja kloostreid. Registrisse ei tehta konstitutiivse tähendusega kandeid finantssanktsioone kehtestavates õigusaktides kirjeldatud vara ülemineku kohta ning vara omandiõiguse üleminek ei ole registrikannetest sõltuvusse seatud, mistõttu ei saa ka eeldada, et tehinguosalised tutvuksid eelnevalt registrikannetega. Seega puudub Justiitsministeeriumi hinnangul ka tegelik vajadus teha käsutuspiiranguid kajastavaid registrikandeid (märkeid). Riiklik liiklusregister on M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala register, kus peetakse arvestust sõidukite ja juhilubade üle. Maanteeamet kontrollib rahvusvahelise finantssanktsiooni kohta teate saamisel, kas finantssanktsiooni subjekti nimel on sõidukeid. Kuna sõiduki liiklusregistrisse kandmiseks peab isikul olema alaline elukoht Eestis, ei ole Maanteeameti hinnangul tõenäoline, et registrisse satuks finantssanktsiooni subjektile kuuluvaid sõidukeid. Õhusõidukite register on M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala register, kus peetakse arvestust õhusõidukite, nende omanike ja operaatorite üle. Lisaks oma pädevuse piires vara külmutamise sanktsiooni rakendamisele taga takse õhusõidukite registri kaudu ka lennukeeldude kohaldami n e. L ennuamet tagab rahvusvahelise sanktsiooni korrektse kohaldamise ka juhul, kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt keelab kindlaksmääratud riigist pärit õhusõidukitel Eesti territooriumilt õhku tõusta, seal maanduda, sellest üle lennata, õhusõidukeid liisida või osutada mehitamisteenuseid. Äriregister on Justiitsministeeriumi valitsemisala register, milles peetakse arvestus füüsilisest isikust ettevõtjate, täis - , usaldus- ja osaühingute, aktsiaseltside, tulundusühistute ja välismaa äriühingute filiaalide kohta. Äriregistrisse ei tehta konstitutiivse tähendusega kandeid finantssanktsioone kehtestavates õigusaktides kirjeldatud vara ülemineku kohta ning vara omandiõiguse üleminek ei ole registrikannetest sõltuvusse seatud, mistõttu ei saa ka eeldada, et tehinguosalised eelnevalt registrikannetega tutvuksid. Äriühingu osade ostu-müügi tehingu korral saadab notar sellekohase teate, registripidaja muudab andmed tehingu kohaselt ning tegemist on infoga, mida äriregister lihtsalt kajastab. R egistripidaja ei tee s iiski äriseadustiku § 33 lõike 5 kohaselt äriregistrisse kannet, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Sarnaselt kinnistusraamatuga hõlbustab registripidajal korrektsete kannete tegemist finantssanktsiooni subjektide kohta hoiatusmärkeid kuvav funktsio on . Mõned õiguslikud asjaolud kehtivad ainult juhul, kui need on kantud registrisse . N äiteks võib põhikirjas või juhatuse liikmega sõlmitud lepingus piirata juhatuse liikme allkirjaõigust, aga kolmandate isikute suhtes kehtivad vaid registrisse kantud piirangud. Teatud tähtsad asjaolud jõustuvad hetkel, kui tehakse registrikanne . N äiteks jõustub äriühingu osa- või aktsiakapitali suurendamine siis, kui see on kantud äriregistrisse, mitte ajal, kui võeti vastu suurendamise otsus või tehti sissemaksed. Sama kehtib näiteks juriidilise isiku asutamise, põhikirja muutmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta. Lõike 2 kohaselt keelduvad registripidajad tegemast rahvusvahelist sanktsiooni rikkuvat registrikannet. Kehtivas RSanSis sellist kohustust sätestatud ei ole, sest Justiitsministeeriumi hinnangul on registripidajatel rahvusvahelist sanktsiooni rikkuvate kannete tegemine teiste seaduste alusel nagunii keelatud . Keeldumise kohustuslikkusele viitavad näite ks äriseadustiku § 33 lõige 5 ning kinnistusraamatu seaduse § 46 lõi g e 1. Eelnõuga kehtestatakse see kohustus sõnaselgelt kõikidele lõikes 1 nimetatud registripidajatele , et sanktsioonide kohaldamise praktika oleks selge. Eestis peetakse mitut tüüpi majandusressur s side üle registreid (kinnisv ara, ettevõtted, patendid jne) ja vararegistritel on oluline roll nn vara külmutamise sanktsiooni rakendamisel. Vara külmutamise sanktsioon kohustab m uu h ulgas majandusressurss e külmutam a ja keelab nende kättesaadavaks tegemise finantssanktsiooni subjektile. Kui rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt (EL i N õukogu määrus) näeb ette vara külmutamise sanktsiooni, tuleb seda kohaldada viivitamat a , alates määruse jõustumisest. Seetõttu on registripidajad kohustatud pöörama oma tegevuses erilist tähelepanu tehingut või toimingut tegeva isiku, samuti tehingu või toimingu tegemist kavandava isiku tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad võimalusele, et isik on rahvusvahelise finantssantsiooni subjekt , ning keelduma registrikande tegemisest juhul, kui tehingu esemeks on külmutatud vara või tehingu üheks pooleks on finantssanktsiooni subjekt, kelle vara tuleb külmutada. Registripidaja ei tee kannet ka juhul, kui vara võõrandamise kokkulepe on korrektselt sõlmitud ja sellest on nõuetekohaselt teatatud, sest rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing on tühine, mis tähendab, et avalduse registripidajale esitamise ajal ei ole tehingu eseme omandiõigus muutunud. Lõig e 3 kohustab ka registripidajat määrama finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku, kelle kontaktandmed edastab RAB ile . Määratud isiku vastutus hõlmab sanktsiooni kohaldamiseks vajalike meetmete võtmise tagamist. Sätte eesmärk on tagada , et registripidajad panusta ksid enam finantssanktsioonide tõhus asse kohaldamisse . Välisministeerium rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisese rakendamise koordineerijana (eelnõu § 9 lõige 1) teavitab registripidajaid uute finantssanktsioonide kehtestamisest või muutmisest, samuti uute sanktsioonisubjektide nimekirja lisamisest või sealt eemaldamisest. Lõike 4 kohaselt on registripidajad kohustatud teavitama RABi rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest või selle kahtlusest, kasutades selleks ministri määrusega kehtestatud teavitamise vormi . Nagu kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kehtib ka r egistripidajale eelnõu § -s 18 sätestatud kohustus küsida finantssanktsiooni tuvastamise kahtluse korral lisateavet ja teavitada vajaduse korral RABi. S arnaselt kehtiva RSanSi regulatsiooni ga pannakse sättega registripidajatele lisakohustus kasutad a teavitamiskohustuse täitmiseks selleks otstarbeks kehtestatud teavitusvormi. p eatükk . VABARIIGI VALITSUSE SANKTSIOON Vabariigi Valitsuse sanktsioon Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada Välisministeeriumi ettepanekul määrusega sanktsioon. Vabariigi Valituse sanktsiooni saab kehtestada ka kehtiva RSanSi alusel – nimelt on RSanSi § -s 7 volitus valitsusele rahvusvahelise sanktsiooni riigisiseseks kehtestamiseks, mis on sisuliselt sama, mis eelnõu mõistes Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine. Kehtiva RSanSi järgi võib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt olla nii määrus kui ka korraldus, nende vahel valides lähtutakse VVSis Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse kohta sätestatust. Käesoleva eelnõu kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus sanktsiooni määrusega. VVSi § 27 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus õigus tloov akt, samas kui § 30 järgi on korraldus üksikakt. Rahvusvahelist sanktsiooni kehtestamisega loob Vabariigi Valitsus õigust – kehtestab välispoliitilistel kaalutlustel väljaspool Eestit toimuvale reageerides sanktsiooni – , mitte ei reguleeri üksikjuhtumit juba kehtiva õiguse alusel . Vabariigi Valitsuse sanktsiooni täpse sisu otsustab Vabariigi Valitsus , k a seetõttu tuleb sanktsioon kehtestada valitsuse määruse kui õigustloova aktiga . Sanktsiooniks võivad olla kõik eelnõu § 3 lõikes 3 loetletud keelud ja kohustused, eeldusel et nende riigisisene kehtestamine on kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega. Rahvusvaheline õigus riigisiseste sanktsioonide kehtestamist ei keela ning mitmed riigid kehtestavad neid oma huvide kaitseks ja poliitilise signaali saatmiseks , n äiteks USA . Kuigi on õigusteadlasi, kes peavad õiguspäraseks vaid ÜRO põhikirja alusel kehtestatud sanktsioone, eriti kui need mõjutavad teise riigi majandust , on selliste sanktsioonide kehtestamine ka väljaspool ÜRO formaati tavapärane. Muu hulgas kehtestab majandusliku mõjuga sanktsioone EL. T õenäolise lt võib Vabariigi Valitsus kehtestada sellist tüüpi sanktsioone , mis on ka rahvusvaheliselt kõige levinumad. Sissesõidukeelu on V abariigi V alitsus RSanSi alusel korra juba kehtestanud. K aubanduspiirangute ja finantssanktsiooni puhul tule ks hinnata nende mõju majandus- ja rahandussuhetele kolmandate riikidega ja võtta seisukoht, kas nende kehtestamine on EL i õigusega kooskõlas. Kuna sanktsiooni kehtestav määrus on Eestis otsekohalduv, ei ole selle kohaldamiseks vaja vastu võtta rakendusakte. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt erineb seega rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavast õigusaktist (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist või ELi Nõukogu otsusest), mis üksikisikule otse kohustusi ei tekita ja mille rakendamiseks on vaja vastu võtta kas ELi Nõukogu määrus või riigisisene õigusakt. Seega võib öelda, et eelnõu terminoloogiast ja loogikast lähtudes on Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt ja seda rakendav õigusakt üks ja sama – Vabariigi Valitsuse määrus. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav määrus kooskõlastatakse pädeva asutusega, kelle ülesanne on sanktsiooni rakendada , ja ministeeriumiga, kellel on eelnõu § 9 järgi kohustus tagada oma valitsemisalas tingimused rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks . Nii pädev asutus kui ka ministeerium teevad Välisministeeriumiga koostööd sanktsiooni kehtestamise ettepaneku tegemiseks ja vajaduse korral selle hilisemaks rakendamiseks. Lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus sanktsiooni lisaks § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestada ka Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. See võimaldab Vabariigi Valitsus e sanktsiooni kehtestada ka siis, kui ei ÜRO Julgeolekunõukogus ega ELi Nõukogus rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamiseks vajalikku üksmeelt ei leita, kuid Eesti peab sanktsiooni kehtestamist siiski poliitiliselt vajalikuks. Eesti julgeoleku kaitseks sanktsiooni kehtestamisel on laiem eesmärk kui hoida ära konkreetsest isikust tulenev julgeoleku oht . S issesõidukeelu või ks sanktsioonina kehtestada, kui see täidab Eesti olulisi välispoliitilisi eesmärke, näiteks edendatakse sellega inimõigusi austava ja euroopalikke väärtusi kaitsva õigusriigi põhimõtteid . S issesõidukeelu võiks kehtestada i sikute suhtes, kelle kohta on põhjendatud alust arvata, et nad on osalenud inimõiguste rikkumistes või aidanud neile kaasa . Eesti huvi võib tähendada ka välispoliitiliste suhete kahjustumise vältimist või hinnangut tegevusele, millega üritatakse mõjutada negatiivselt meie riigi kuvandit. Sel juhul ei kujuta julgeoleku ohtu mitte üks konkreetne isik, vaid julgeolekut kui sellist aitab tagada ja tugevdada see, kui Eesti kehtestab sanktsiooni. Konkreetsest isikus lähtuva julgeolekuohu korral tuleks h oiduda sissesõidukeelu RSanS alusel kehtestamisest, sest seda tehakse Eestis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel siseministri otsusega. Lõikes 3 nähakse ette , et Vabariigi Valitsuse sanktsioonile kohaldatakse rahvusvahelise sanktsiooni kohta sätestatut , arvestades käesolevas peatükis määratud erisusi. Eelkõige viitab see 2 . peatükis sätestatud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise korrale ja eri piirangute puhul toodud pädevate asutuste kohustustele. Näiteks kui Vabariigi Valitsus kehtestab sissesõidukeelu, rakendab seda § 1 0 lõike 3 punkti 1 järgi PPA väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel, relvaembargot strateegilise kauba komisjon strateegilise kauba seaduse ja relvaseaduse alusel ning finantssanktsiooni RAB eelnõu 3 . peatükis ettenähtud rakendussätete alusel. Seejuures algab eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud valdkonna eest vastutav a ministeeriumi koostöökohustus juba sanktsiooni kehtestamisest. Lõige 4 sätestab, et Vabariigi Valitsuse subjektide määramisele haldusmenetluse seadust ei kohaldata. Sanktsiooni kehtestamine ei eelda sanktsiooni subjekti määramist. Nii ei ole nimekirja kantud sanktsiooni subjekti näiteks kaubanduspiirangute või teatud tehingute või investeeringute tegemise keelu korral. Vabariigi Valitsuse sanktsioon kehtestatakse § 23 lõike 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega ehk õigustloova aktiga. Sanktsiooni kehtestamine ei ole haldusülesannete täitmine ega üksikjuhtumi reguleerimine juba kehtiva õiguse alusel. Seega ei ole sanktsiooni subjektide määramine haldusakti andmine ning haldusmenetluse seadus ja seal sätestatud õigused ja kohustused (menetlusosaliste teavitamine, menetlusosalise arvamuse ärakuulamine, kättetoimetamine) Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektide määramisele ei kohaldu . Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt i või b määrata näiteks Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestava õigusakti lisas. Selline lähe ne mine on analoogiline rahvusvahelise sanktsiooni subjektide määramise korraga, kus sanktsiooni subjektid määratakse samuti ELi Nõukogu otsuse või määruse lisas. Sellisena saab vajaduse korra l õigusakti lisas olevat nimekirja ilma sanktsiooni kehtestavat õigusakti muutmata uuendada, isikuid nimekirjast eemaldada või sinna lisada. Samuti oleks võimalik määrata sanktsiooni subjektid sanktsiooni kehtestava määruse alusel võetavas õigusaktis, näiteks Vabariigi Valitsuse korralduses. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav a õigusakt i kätte toimetatuks lugemiseks piisab selle avaldamise st Riigi Teatajas . Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti õigused Sättes on õigus te määratle misel lähtutud rahvusvahelise sanktsiooni kehtestavates õigusaktides ette nähtud sanktsiooni subjekti õigustest . Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt esitada Välisministeeriumile päringu enda sanktsiooni subjektiks määramise põhjuste kohta. Päring võib olla vabas vormis. Päringu esitamise õigus ei garanteeri, et Välisministeerium esitab sanktsiooni subjektile täpsed nimekirja lisamise põhjused . Lõige 2 sätestab V abariigi V alitsuse sanktsiooni subjekti õiguse esitada Välisministeeriumile põhjendatud taotlus koos tõenditega enda sanktsiooni subjektide nimekirjas eemaldamiseks. Taotluse sisu ja esitatavad tõendid olenevalt osalt sanktsiooni kehtestamise eesmärgist ja teisalt ka sellest, mis põhjusel isik leiab, et ta ei peaks sanktsiooni subjektide nimekirjas olema. Isiku taotlus võib olla asjakohane, kui nimekirja lisamise alused ei ole täidetud või võrreldes nimekirja lisamise hetkega on need asjaolud muutunud. Näiteks kui isik on sanktsiooni subjektide nimekirja kantud inimõiguste rikkumise eest ja vahepeal on tema suhtes jõustunud samas asjas kohtuotsus või ta on kohtu poolt määratud karistuse ära kandnud. Nimekirjast eemaldamise aluseks võib olla ka asjaolu, et isik on surnud või juriidiline isik on tegevuse lõpetanud. Lisaks võib nimekirjast eemaldamise aluseks olla ka see, et nimekirja on ekslikult kantud isik, keda sinna tegelikult kanda ei tahetud – näiteks sanktsiooni subjekti nimekaim. Selle vältimiseks on oluline juba esialgse sanktsiooni kehtestamise ja nimekirja koostamise ajal hankida subjektide kohta võimalikult palju isikut tuvastad võimaldavat infot. Lõike 3 järgi vastab Välisministeerium lõikes 1 nimetatud päringule ja lõikes 2 nimetatud taotlusele 30 päeva jooksul. Päevi hakatakse arvestama alates päringu või taotluse laekumisest Välisministeeriumi. Lõike 4 eesmärk on määratleda Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti õigus esitada enda sanktsiooni subjektiks määramise kohta kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras . Kohtusse pöördumise õigus ei olene sellest, kas Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekt on kasutanud oma õigust pöörduda põhjendatud nimekirjast eemaldamise taotlusega Välisministeeriumi poole. Nagu rahvusvahelise sanktsiooni puhul, kui sanktsiooni subjekt vaidlustab enda sanktsiooni nimekirja lisamise ELi Kohtus, võib ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni puhul halduskohus nimekirja lisamise tühistada. Seejuures hoitakse sanktsiooni subjekti endiselt nimekirjas halduskohtu otsuse apellatsiooni esitamise tähtaja lõppemiseni. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivus ja ülevaatamine Sätte eesmärk on sarnaselt ÜRO ja EL i sanktsioonidega kehtestada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivuse ja ülevaatamise põhimõtted. Kui ÜRO või EL kehtestab rahvusvahelise sanktsiooni, sätestab sanktsiooni kehtestav õigusakt ka meetmete kehtivusaja ja regulaarse ülevaatamise. Kuna Vabariigi Valitsuse sanktsioon on kehtestatud kindla välispoliitilise eesmärgiga ja sellega piiratakse sanktsiooni subjektide õigusi, tuleb ka siin regulaarselt hinnata, kas eesmärk on täidetud ja kas isikute hoidmine sanktsiooni subjektide nimekirjas on endiselt põhjendatud. Lõik e 1 järgi kehtib Vabariigi Valitsuse sanktsioon selle kehtestanud õigusaktis määratud ajani või tähtajatult. Kui Vabariigi Valitsuse määruses kehtivusaega määratud ei ole, kehtib Vabariigi Valitsuse sanktsioon tähtajatult. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse sanktsiooni võib kehtestada mitmesuguste välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks, sõltub ka selle kehtivus konkreetsest sanktsiooni eesmärgist. Lõik e 2 kohaselt vaadatakse Vabariigi Valitsuse sanktsiooni korrapäraselt läbi, kui see kehtib üle aasta. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivusaja puhul tuleb lähtuda eelnõu § 23 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud kehtivusajast. Läbivaatamine tähendab, et Välisministeerium koostöös ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse sanktsioon jääb, vaatab üle sanktsioonisubjektide nimekirja kantud isikud ja selle, kas nende nimekirjas hoidmine on endiselt põhjendatud, arvestades sanktsiooni kehtestamise eesmärki. Läbivaatamise käigus eemaldatakse nimekirjast näiteks ka vahepeal surnud isikud või parandatakse võimalusel sanktsiooni subjekte puudutavaid andmeid, et nende tuvastamine oleks tõhusam. Läbivaatamise korrapärasus e võib s ätesta da ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas määruses, näiteks et sanktsioon vaadatakse üle kord aastas. Lõige 3 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivuse kas sanktsioonisubjekti enda põhjendatud taotlusel, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või omal algatusel määratud ajaks peatada. Valdkonna eest vastutav minister on välisminister. Sanktsiooni peatamise põhjus võib olla esiteks sanktsiooni subjekti enda põhjendatud taotlus, näiteks kui sissesõidukeelu sanktsiooni subjekt leiab, et tema Eestisse saabumine ja Eestis viibimine on vältimatult vajalik. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni võib peatada ka valdkonna eest vastutava ministri enda algatusel, kui selline peatamine on välispoliitilistel kaalutlustel vajalik. Näiteks sanktsiooni subjekt, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, kuid kelle Eesti territooriumile lubamine on ametliku visiidi või läbirääkimiste raames põhjendatud. K aubanduspiirangu korral võib tekkida ajutiselt põhjendatud vajadus embargoalust kaupa siiski Eestisse tuua. Lõige 4 näeb ette valitsusasutuse, selle hallata va riigiasutuse või kohtu õiguse teha Väli s ministeeriumile põhjendatud ettepanek Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti nimekirjast eemaldamiseks . Sarnaselt § 2 4 lõikega 2, kus sanktsiooni subjektil endal on õigus enda nimekirjast eemaldamist taotleda, on selline õigus ka nimetatud asutustel ja kohtul. Selliseks peatamise aluseks võib olla näiteks luureasutuse kogutud teave, et isik u hoidmine sanktsiooni subjektide nimekirjas ei vasta enam sanktsiooni kehtestamise eesmärkidele või et isiku nimekirjas hoidmine ei ole neile teadaoleva info alusel põhjendatud. Lõige 5 sätestab, et kui Välisministeeriumi otsustab Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti nimekirjast eemaldada, esitab ta sellekohase ettepaneku viivitamat a Vabariigi Valitsusele. Kuna sanktsioon koos sanktsiooni subjektide nimekirjaga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, on ka isiku sanktsiooni subjektide nimekirjast eemaldamiseks vaja Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Seega on lõplikuks isiku kustutamiseks nimekirjast vaja Vabariigi Valitsuse asjaomase õigusakti muutmist. peatükk . RIIKLIK JÄRELEVALVE R iiklik järelevalve Sätte eesmärk on reguleerida finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve t egemist . Lõige 1 sätestab, et finantssanktsiooni kohaldamise üle teeb järelevalvet RAB , kui seaduses ei nähta ette teisiti. Füüsiliste, juriidiliste ja kohustatud isikute üle järelevalve te gemine on RABi peamine ülesanne seoses finantssanktsiooniga , mille käigus kogub, analüüsib ja töötleb RAB finantssanktsiooni rikkumisele viitavat teavet, jälitab seotud kriminaaltulu, rakendab riiklikku sundi ning kontrollib erikohustustega isiku kehtestatud protseduurireegleid ja sisekontrollieeskirj a . RABi teised ülesanded, milleks on avalikkuse teavitamine finantssanktsiooni jõustumisest või lõppemisest oma veebilehel ja pädeva asutusena vajaduse korra l erikohustustega isiku nõustami ne, on järelevalve ga seotud ja aitavad kaasa selle te gemisele . Järelevalve te gemisel teeb RAB koostööd RAB i ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitseasutusega. Lõiked 2 , 3 ja 4 sätestavad registripidajate, advokatuuri liikmete ja notarite üle järelevalve tegemist finantssanktsiooni kohaldamise l . Sätte loomisel on eeskuju võtud RahaPTS i §-st 64. RAB i ettekirjutus Sätte eesmärk on anda RABi le õigus teha finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve te gemisel ettekirjut usi . L õige 1 sätestab, et RAB võib teha erikohustustega isikule ettekirjutuse esiteks finantssanktsiooni kohaldamise eest vastutava isiku määramiseks ( eelnõu § 19 lõi ge 2 ) ja teiseks eelnõu § -s 20 sätestatud protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja kehtestamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on RAB i l õigus määrata sunniraha eelnõu § 3 0 kohaselt . RSanS i § 23 kohaselt on protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja kehtestamata jätmine väärtegu. Eelnõu koostamisel leiti, et ettekirjutuse tegemine ja sunniraha rakendamine täidab paremini eesmärki, et erikohustusega isikud protseduurireeglid ja sisekontrollieeskirja kehtestaksid. Lõige 2 sätestab RABi pädevuse teha ettekirjutus juhul, kui ta kahtlustab, et rikutakse finantssanktsiooni. Ettekirjutuse tegemise l on RABil diskretsioon. Juhul, kui RAB otsustab ettekirjutuse teha, võib ta sellega tehingu peatada, kehtestada tehingu esemeks oleva vara käsutamise piirangu või kohustada füüsilist või juriidilist isikut muul moel finantssanktsiooni kohaldama. RAB võib teha ettekirjutusi igasuguse finantssanktsiooni rikkumise takistamiseks, ent ettekirjutusi tehakse praktikas kõige sagedamini, et takistada külmutatud vara ülekandeid või muud keelatud vara kasutamist. Pädeva asutuse rolli külmutatud vara kasutamise takistamisel rõhutatakse ka EL i parimates tavades . Isikul , kelle õigusi ettekirjutusega piiratakse, on võimalik ettekirjutus vaidemenetluses või halduskohtus vaidlustada . Sarnane ettekirjutuste tegemise ja vaidlustamise menetlus toimub ka RahaPTSi alusel ning RABi hinnagul efektiivselt ja probleemideta. Lõike 3 eesmärk on võimaldada RABil peatada tehing ettekirjutusega ka juhul, kui tegu ei ole finantssanktsioon rikkumisega, kuid tal on tekkinud kahtlus, et tehinguga rahastatakse sanktsioneeritud kauba liikumist või sellega seotud teenuseid . Samuti on RABil õigus tehing ettekirjutusega peatada, kui tal on kahtlus, et tehinguga tasutakse rahvusvahelise s anktsiooniga keelatud või piiratud teenuse eest. Sanktsioneeritud kaup on igasugune kaup, mille vedu on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusaktiga keelatud või piiratud. Sanktsioneeritud kauba veo ja kaubaga seotud teenuse osutamis e või tehingu tegemise keelu korral on eelnõu § 10 lõike 3 punkti 3 järgi pädevaks asutuseks strateegilise kauba komisjon, kes väljastab vajaduse korral lube, ning sellise kauba vedu piiril kontrollib MTA . Eestis puudub praegu asutus, kellel oleks pädevus takistada rahaülekandeid selliste keelatud tehingute eest. RABil ei ole kohustust kauba veoga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamise järele valvata , kuid praktikas juhivad erikohustusega isikud RABi tähelepanu sellistele keelatud tehingutele. Säte annab RABile võimaluse hoida ära selliste kauba veoga seotud rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumis i juhul, kui e rikohustustega isikud neile tehingutele tähelepanu juhivad või RAB muul moel neist teada saab. R ahvusvahelise s anktsiooniga keelatud või piiratud teenus on igasugune teenus, mille osutamine on rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktiga keelatud. Sanktsioneeritud teenuste osutamise puhul on eelnõu § 10 lõike 3 punkti 4 järgi pädevaks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , kuid nagu sanktsioneeritud kaubaga seotud tehingute gi puhul puudub Eestis asutus, kellel oleks pädevus takistada rahaülekandeid keelatud te enuste eest. Lõike 4 kohaselt võib RAB lõigetes 2 ja 3 ettenähtud ettekirjutused kehtestada nii kauaks, kui kehtib rahvusvaheline sanktsioon (finantssanktsioon või kauba veoga seotud keeld või piirang). Kui rahvusvahelisi sanktsioone kehtestavate õigusaktide kehtivust pikendatakse, võib RAB pikendada ka ettekirjutust. Kui rahvusvaheline sanktsioon on seotud nimeliselt kindlaksmääratud sanktsiooni subjektiga, on oluline sanktsiooni kehtimine konkreetse subjekti suhtes. N äiteks tuleb RABil ettekirjutus tühistada või kehtetuks tunnistada, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt kehtib, kuid Euroopa Liidu Kohus näeb ette konkreetse isiku eemaldamise sanktsioonisubjektide nimekirjast. Lõige 5 sätestab RABi kohustuse teavitada ettekirjutuse st kirjalikult kahe tööpäeva jooksul isikut , kelle õigusi ettekirjutus puudutab . Teavitus peab esiteks näitama, millisel õiguslikul alusel on finantssanktsiooni kohaldatud , tehing peatatud või rahaülekanne kauba või teenuse eest kinni peetud . Finantssanktsiooni korral tuleb välja tuua rahvusvahelist finantssanktsiooni rakendava õigusakti säte, milles nähakse ette finantssanktsioon. Kuna eelnõu koostamise ajal on kõik finantssanktsiooni rakendavad õigusaktid EL i Nõukogu määrused, on finantssanktsiooni kohaldamise õiguslikuks aluseks EL i N õukogu määruse säte, millega kohustatakse finantssanktsiooni subjekti vara külmutama või keelatakse tehing. Kauba eest tasumise tehingu peatamisel võib olla õiguslikuks aluseks piirangu kehtestav EL i Nõukogu otsus ja strateegilise kauba seadus. Teiseks peab teavitus sisaldama võetud meetmete sisu ja ulatust. See tähendab, et isikule tuleb teada anda, mida tehti finantssanktsiooni kohaldamiseks, kas ja kui suures ulatuses külmutati finantssanktsiooni subjekti vara või kas peatati tehing. Kolmandaks sisaldab teavitus meetme võtmise alguskuupäeva, st kuupäeva, alates millest RAB kohustas füüsili st või juriidili st isik ut sanktsiooni kohaldama (nt külmuta ma finantssanktsiooni subjekti vara , ei teinud rahalisi vahendeid kättesaadavaks, pidas kinni rahaülekande tehingu eest ). Neljandaks peab teavitus sisaldama viidet sanktsioonist erandite tegemise alustele ja korrale. Erandite tegemine on võimalik, kui seda näeb ette sanktsiooni rakendav õigusakt. Enamikus sanktsioonirežiimides on finantssanktsiooni korral ette nähtud erandid , kuid nende sisu on eri sanktsioonirežiimides erinev. Samuti on võimalikud erandid kaubaveo ja teenuse osutamise piirangutest, kuid nendeks on vajalik eelnõu § 10 lõike 2 kohane pädeva asutuse luba. Viimaks sisaldab teavitus ettekirjutuse vaidlustamise korda. RAB lisab selgitus ed , kuidas taotleda sanktsiooni tühistamist ELi Kohtus ja enda sanktsiooni subjektide nimekirjast väljaarvamist asjakohases ÜRO sanktsioonikomitees või EL i N õukogus . T eabevahetus Sätte eesmärk on tagada finantssanktsiooni tõhusa järelevalve te gemiseks vajalik riigisisene ja rahvusvaheline infovahetus. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon, PPA, advokatuuri juhatus, Justiitsministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Notarite Koda kohustatud viivitamata teatama RABile, kui ta tuvastab eelnõu § -s 2 6 nimetatud järelevalve te gemisel olukorra, mille tunnused osutavad finantssanktsiooni rikkumisele, selle kahtlusele või RSanSi rikkumisele. EL i parimate tavade dokument rõhutab kogu finantssanktsiooni info koondamise vajalikkust. Sama kohustus on seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega järelevalveasutustele sätestatud RahaPTSi § 67 lõikes 1. Lõikega 2 luuakse alus RABi le vajaduse korral oma kohustuste täitmise käigus kogutud teavet V älisministeeriumi ga jaga da . Säte hõlmab nii olukordi, mil RAB omaalgatuslikult teavet edastab , kui ka olukordi, kus V älisministeerium teabe saamiseks RABi poole pöördub. RABil võib olla vajadus V älisministeeriumile teavet edastada, kui soovib, et V älisministeerium aitaks lahendada kaasusi, mille puhul tal on eksper diteadmised riigi sanktsioonipoliitika kujundaja ja rahvusvaheliste sanktsioonide koordineerijana. V älisministeerium võib omakorda RABi kogutud infot vajada riigi seisukohtade kujundamiseks ja rahvusvahelistes formaatides partneritega suhtlemiseks. Info jagamine ELi Nõukogu välis s uhete nõunike töörühmas on kasulik EL i ühise sanktsioonipoliitika kujundamiseks . M õned finantssanktsioone rakendavad õigusaktid aga otseselt kohustavad riike sellist teavet komisjonile, nõukogule, teistele liikmesriikidele või asjakohastele ÜRO sanktsioonikomiteedele edastama. Nii RAB kui ka V älisministeerium kasutavad infot ainult selleks otstarbeks, milleks see on ette nähtud. Et järelevalvet puudutav info võib hõlmata panga- ja ärisaladust, on sättes selguse huvides esile toodud, et teabe klassifitseerimine panga- või ärisaladuseks selle jagamist ei takista, kui selle jagamine hõlbustab järelevalvet või tagab sujuvama rahvusvahelise suhtluse. Lõikega 3 antakse RABile õigus vahetada finantssanktsiooni kohaldamise järelevalve käigus kogutud teavet sa malaadseid ülesandeid täitva välisriigi asutusega, milleks on eelkõige EL i ja kolmandate riikide rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvad asutused ja õiguskaitseasutused, kuid milleks võib olla ka ELi Õiguskaitsekoostöö Amet ( Europol ) , ELi Kriminaalõigusalase Koostöö Amet ( Eurojust ) või FATF. Sättega lubatud infovahetus on eelduseks teiste riikide pädevate asutustega koostöö tegemisel ning aitab kaasa finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve te gemise le . K oostöö ja infovahetuse olulisust rõhutab ka ELi parimate tavade dokument. Selle kohaselt ei tohiks riigisisene regulatsioon takistada pädeval asutusel (RABil) teiste liikmesriikide ja komisjoniga info jagamist, eriti juhul, kui RAB avastab, et isik, üksus või asutus, kes ei ole ise finantssanktsiooni subjektide nimekirjas, on selles nimekirjas oleva isiku, üksuse või asutuse kontrolli all. Samuti peaks RABil olema võimalus jagada teiste liikmesriikide pädevate asutustega muud teavet, mis võib kaasa aidata vara kättesaadavaks tegemise keelu tõhusale rakendamisele . K oostöö ja info jagamine peab olema korraldatud nii, et isikute, üksuste ja asutuste sanktsiooni subjektidena nimekirja lisamist puudutav info antaks edasi esimesel võimalusel, ilma ebavajalike viivitusteta. Rahvusvahelisele infovahetusele kohaldatakse RahaPTSi § 63, millega on riigisisesesse õigusesse üle võetud IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklid 51 – 57. Selle sätte kohaselt kasutatakse asjakohase info vahetamiseks samu kanaleid mis rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega informatsiooni vahetamiseks. R iikliku järelevalve erimeetmed Sätte s sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva RSa nS i §-des 21 ja 21¹ sätestatuga ei tehta. Paragrahvi eesmärk on reguleerida eelnõus ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni üle järelevalve te gemisel võetavad erimeetmed. Riiklikku järelevalvet käsitleb eelnõu § 2 6 . Lõige 1 sätestab korrakaitseorgani õiguse riikliku järelevalve tegemisel kohaldada esiteks korrakaitseseaduse § -s 30 sätestatud erimeetmeid, milleks on küsitlemine ja dokumentide nõudmine. Käesoleva eelnõu mõttes võib korrakaitseorganiks olla eelkõige RAB, kes võib finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemisel isikuid küsitleda ja nõuda dokumentide esitamist. Teiseks sätestab lõige korrakaitseorgani õiguse riikliku järelevalve te gemisel kohaldada korrakaitseseaduse § -s 50 nimetatud valdusesse sisenemist. Lõige 2 kohaselt võib korrakaitseorgan korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda erikohustustega isiku, õigusteenuse osutaja ning registripidaja asu- ja tegevuskohta ning tema valduses olevasse hoonesse ja ruumi ning meedet võib kohaldada kontrollitava isiku, tema esindaja või töötaja juuresolekul. Lõige 3 näeb ette , et riikliku järelevalve tulemused kajastatakse RahaPTS i §-s 68 sätestatud korras. RahaPTS i § 68 järgi on haldusjärelevalve tegija kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul kontrolli tegemisest arvates. Andmed, mis aktis sisalduma peavad, on sätestatud RahaPTS i § 68 lõikes 2. S unniraha rakendamine ja määr Sätte eesmärk on kehtestada RABi pädevus sunniraha rakendamiseks ja sunniraha määr. Sunniraha rakendatakse erikohustustega isikute haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral. Sunniraha rakendamisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest . Sunniraha määr a kehtestamise osas on lähtutud RahaPTS i § 65 lõigetes 2– 4 sätestatust ning kohandatud seda käesoleva eelnõu erisustele vastavaks . Kehtivas RSanSis sätestatud sunniraha määr on seotud RahaPTSi kehtetuks tunnistatud redaktsiooniga. Seega , seoses sunniraha rakendamise ja määra regulatsiooni muutumisega RahaPTSis, vaadati vastav regul atsioon üle ka RSanSis. Sarnaselt rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud järelevalve ga peab ka rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise järelevalvet puudutav sunniraha määr heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt olulist kasu. Seega aitab sunniraha regulatsioon kaasa Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, soodustades finantssanktsiooni korrektset kohaldamist ja võimaldades RAB il teha kohaldamise üle tõhusat järelevalvet. p eatükk . VASTUTUS Väärtegude koosseise võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Küll aga loobutakse ühest senisest väärteost – protseduurireeglite ja sisekontrolli eeskirja kehtestamata jätmise st . Erikohustustega isikute poolt selle kohustuse täitmisele sundimiseks on RABil eelnõu kohaselt õigus teha ettekirjutus ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral määrata sunniraha (eelnõu §-d 2 7 ja 3 0 ). Paragrahv 3 1 . F inantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmine ning valeandmete esitamine Sätte eesmärk on näha ette vastutus finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmise ning valeandmete edastamise eest. Asjaomane kohustus tuleb eelnõu § 18 lõigete st 1 ja 3 ning § 19 lõigete st 3 ja 6, mis sätestavad üldise ning erikohustustega isikule kohalduva RAB i teavitamise kohustuse. Võrreldes kehtiva RSanSiga on asendatud väljend „meetmete võtmisest teatamata jätmine“ väljendiga „finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmine“. Kuna ka kehtivas RSanSis viitab meetmete võtmine finantssanktsiooni kohaldamisele, on säte muudetud sõnastuses täpsem ja selgem. Paragrahv 3 2 . A ndmete säilitamise kohustuse rikkumine Säte kehtestab vastutuse andmete säilitamise kohustuse rikkumise eest . Andmete säilitamise kohustus on sätestatud eelnõu § 19 lõikes 7, mille kohaselt peab erikohustustega isik säilitama § 19 lõikes 3 nimetatud kontrolli kohta käivaid ja lõikes 4 nimetatud hoolsusmeetmete täitmisel kogutud andmeid viie aasta jooksul viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata RABi päringutele. Regulatsioon on sarnane kehtiva RSanSiga ja toetab RAB i tööd finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemisel . Paragrahv 3 3 . M enetlus Paragrahv sätestab nagu k ehtivaski RSanSis , et eelnõus nimetatud väärtegude – milleks on esiteks § 3 1 sätestatud finantssanktsiooni subjekti tuvastamisest ja finantssanktsiooni kohaldamisest teatamata jätmine ning valeandmete edastamine ning teiseks § 3 2 sätestatud andmete säilitamise kohustuse rikkumine – kohtuväline menetleja on PPA . p eatükk . RAKENDUSSÄTTED Paragrahv 3 4 . K aristusseadustiku muutmine P unktiga 1 muudetakse KarS i § 93 1 pealkirja . Seni kehtinud „ R ahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmine“ asendatakse pealkirjaga „ R ahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valituse sanktsiooni rikkumine“, mis on korrektsem ja selgem. E elnõus kasutatakse mõistet „rakendamine“ pädevate asutuste kohustuste kirjeldamiseks, füüsilised ja juriidilised isikud on eelnõu järgi kohustatud rahvusvahelisi sanktsioone kohaldama. Pealkirja k ehtiv sõnastus viita b RSanS i eelnõu kontekstis eelkõige ministeeriumi te ja pädevate asutuste tegevusetu se le. Mõistet „rikkumine“ kasutatakse ka EL i N õukogu määrustes, mille alusel rakendatakse Eestis suurt osa ÜRO Julgeolekunõukogu ja EL i N õukogu kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest . EL i N õukog u määrustes viitab mõiste „rikkumine“ rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamata jätmis ele , rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmis ele või keelu rikkumis ele . P unktiga 2 muudetakse nii KarS i § -s 93 1 sätestatud kuriteo objektiivset k ui ka subjektiivset koosseisu . Esiteks, seoses objektiivse koosseisu muutmisega keelab kehtiv KarS i § 93 1 lõige 1 igasuguse tehingu tegemi s e rahvusvahelise sanktsiooni subjektig a. Selline kuriteo koosseis ei järgi põhimõtet , et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on seotud konkreetse keeluga, mis tuleb rahvusvahelist sanktsiooni rakendavast õigusaktist ning mille eesmärk ei ole üldjuhul piirata kõiki tehinguid sanktsiooni subjektiga. Nii rahvusvaheline kui ka V abariigi V alitsuse sanktsioon võib isikutele kehtestada erinevaid kohustusi ning keelde . Näiteks sissesõidukeelu subjekti Eestisse pääsemist tuleb takistada, kuid kui tema suhtes ei ole kehtestatud finantssanktsiooni, võib temaga tehinguid sõlmida. Samuti võib f inantssanktsioon iga keelata teatud tüüpi tehingud ning lubada teist tüüpi tehinguid. Seega on korrektne siduda rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise objektiivne teokoosseis rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktiga. Eelnõu kohaselt on KarS i § 93 1 l õi k e 1 rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteo objektiivn e koosseis rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmi ne või keelu rikkumi n e . Rahvusvahelise sanktsiooni mõiste on määratletud eelnõu §-s 3 ja rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti mõiste eelnõu §-s 8. Keelu või kohustuse sisu oleneb seega rahvusvahelise sanktsiooni sõnastusest rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis. RSanS i eelnõu § 23 kohaselt võib Vabariigi Valitsus rahvusvahelise sanktsiooni ga samadel eesmärkidel või Eesti julgeoleku või huvide kaitseks kehtestada Vabariigi Valitsuse sanktsiooni. Eelnõu § 23 lõike 3 kohaselt kohaldatakse Vabariigi Valitsuse sanktsioonile RSanSis ja teistes seadustes rahvusvahelise sanktsiooni kohta kehtestatut, seega kohaldatakse ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise eest KarSis ettenähtud karistusi. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendavaks õigusaktiks on sellisel juhul eelnõu § 23 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus . Teiseks muudetakse KarS i § 93 1 subjektiivset teokoosseisu , eemaldades kuriteo koosseisu st sõna „teadvalt“. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on seega karistata v kaudse ja otsese tahtlusega ning kavatsetult. P raeguses sõnastuses ei ole säte kooskõlas Eestile rahvusvahelisest ja EL i õigusest tulenevate kohustustega. Nimelt on Eesti kohustatud tagama sanktsioonide tõhusa rakendamise, mis tähendab muu hulgas karistuste ette nägemist ja rikkumiste tõhusat menetlemist. Otsekohalduvates EL i Nõukogu määrustes kasutatav standardsõnastus kohustab liikmesriike „kehtesta[ma] määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võt[ma] kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ KAPO , p rokuratuur, MTA ning RAB on välja toonud, et KarS i § 93 1 kehtivas sõnastuses ei täida oma eesmärki, sest ei võimalda kuritegusid menetleda ega rahvusvahelise sanktsiooni rikkujaid süüdi mõista. Nende hinnangul ei ole põhjendatud kehtiv olukord, kus tuleb tõendada, et rahvusvahelist sanktsiooni rikkunud isik oli teadlik rahvusvahelise sanktsiooni olemasolust ja asjaolust, et ta rikub seda. Viimase kolme aasta (aastatel 2015 – 2017) jooksul on Eestis KarS i § 93 1 tunnustel alustatud vaid ühe kriminaalasja menetlus ning ka see lõpetati KrMS i § 199 l õike 1 p unkti 1 alusel , kuna kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud tõenditega ei suudetud tõendada isiku otsest tahtlust nimetatud kuritegu toime panna. Alates ajast, mil Eestis KarS i § 93 1 kehtib, ei ole Eestis ühtegi selle sätte alusel alustatud kriminaalasja kohtusse jõudnud ega ühtegi isikut Eestis KarS i § 93 1 järgi süüdi tunnistatud. Karistusnorm , millega nähakse ette karistus rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest, ei ole tõhus, proportsionaalne ega hoiatav, kui see ei võimalda mõista karistust isikule, kes rikub rahvusvahelis t sanktsiooni. KarS i § 93 1 lõigetesse 1 ja 2 lisati s õna „teadev“ 2010. a astal jõustunud RSanS i muutmise raames. Selle lisamist põhjendati väitega, et “rahvusvahelisi sanktsioone peavad rakendama kõik füüsilised ja juriidilised isikud . Samas ei ole mõistlik eeldada, et iga füüsiline ja juriidiline isik kontrollib enne iga tehingut või toimingut, kas tehingu teine pool on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.” Se lline põhjendus on ebakorrektne. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud peavad küll rahvusvahelisi sanktsioone rakendavaid õigusakte järgima, kuid paika ei pea väide, et kui kuriteo koosseisus ei ole märgitud sõna „teadev“, peab iga isik enne iga tehingut kontrollima, kas rahvusvaheline sanktsioon lubab selle tegemist . Ka siis, kui kuriteo koosseisus ei kasutata sõna „teadev“, karistatakse kuriteona üksnes tahtlikku tegu, kui karistussäte ei näe ette karistust ettevaatamatusest põhjustatud teo eest (KarS i § 15 lõige 1) ja isik, kes ei tea tegu toime pannes asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult ( KarS i § 17 lõige 1). Rahvusvahelise sanktsiooni sisu ja ulatuse määrab sanktsiooni rakendav õigusakt (enamasti EL i Nõukogu määrus). See, kui põhjaliku kontrolli isik enne tehingut või toimingut peab tegema , oleneb sellest, kuidas on rahvusvaheline sanktsioon seda kehtestavas õigusaktis sõnastatud. Kui rahvusvaheline sanktsioon keelab nafta uurimiseks ja tootmiseks vajaliku tehnoloogia ekspordi Venemaale, tuleb eeldada, et isik, kes tegeleb nafta uurimiseks ja tootmiseks vajaliku tehnoloogia ekspordiga , on kursis oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega ja kontrollib enne tehingut Vene äripartneriga, millised on Venemaa suhtes kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid. Sellise rahvusvahelise sanktsiooni eesmärk on suurendada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks ja see ei täidaks oma eesmärki, kui konkreetsetes valdkondades tegutsevad ettevõtjad saavad viia Venemaale keelatud tooteid, väites, et ei ole kursis oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega . Samas kui rahvusvaheline sanktsioon kohustab külmutama määruse lisas nimetatud isikute, üksuste ja asutuste vara ning keelab neile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise, siis ei pea eelda ma , et kõik, kes midagi müüvad või teenuseid osutavad, kontrolliksid, kas nende klientide hulgas on sanktsiooni subjekte. Lisaks sellele , et niisugune kontrollikohustus oleks koormav ja ebamõistlik, ei ole vara külmutamise sanktsiooni eesmärk keelata sanktsiooni subjektil talle vajalike teenuste kättesaamist (gaas, elekter) ja tarbeesemete (toit) soetamist, vaid pärssida tema võimalusi kasutada tema EL i majandusruumis asuvaid ressursse majandusliku kasu saamiseks. Erinevus tuleb välja ka eelnõu finantssanktsiooni eriregulatsioonist , mille kohaselt peavad füüsilised ja juriidilised isikud tehingu partnerit kontrollima siis, kui neil on juba tekkinud kahtlus, et tegu võiks olla rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga . Seadus ei sätesta, millal isikul kahtlus peab tekkima, kindlasti ei pea füüsiline ja juriidiline isik kahtlustama igaüht, kes on pärit riigist, mille suhtes on kehtestatud sanktsioon. Seoses finantssanktsiooniga erinevad ü ldised füüsilise ja juriidilise isiku kohustused erikohustusega isikute kohustustest, kellel e on nii kehtivas RSanSis kui ka eelnõus sätestatud suuremad hoolsuskohustused finantssanktsiooni jõustumise, lõppemise ja muudatuste tuvastamiseks. Kui rahvusvahelist sanktsiooni tuleb rakendada EL i Nõukogu määruse alusel, puudub liikmesriigil kaalutlusõigus isikutele tulenevate kohustuste ja piirangute laiendamiseks või kitsendamiseks, sest kuriteo koosseis sõltub määruse sõnastusest. Nagu ee s pool viidatud, peab liikmesriik EL i määruste korrektseks rakendamiseks ette nägema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused just sellise tegevuse eest, mida rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt keelab. EL i Nõukogu määrused näevad ette ka selle, millisel juhul isik määruse rikkumise eest ei vastuta. Nimelt siis, kui ta ei teadnud ja tal ei olnud põhjendatud alust arvata, et tema tegevusega eiratakse määruses sätestatud meetmeid. EL i eesistujate ja Euroopa Komisjoni küsitlused on näidanud, et enamikus teistes EL i riikides on sanktsiooni rikkumine karistatav , mõnes riigis käsitletakse teadvat rikkumist raskendava asjaoluna ja väheolulisi rikkumisi menetlema ei pea. Näiteks Rootsis karistatakse raskeid teadva rikkumise juhtumeid kuni kuueaastase vangistusega, hooletusest toimepandud rikkumisi rahatrahvi või kuni kuuekuuse vangistusega, väheolulisi kaasusi menetlema ei pea. Soomes karistatakse raskeid rikkumisi (suur kasu, eriti metoodiline läbiviimine, suure ohu tekitamine) kuni neljaaastase vangistusega, rikkumist ja rikkumise katset rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistusega, väheoluliste rikkumiste puhul võib piirduda hoiatusega. Saksamaal karistatakse sanktsiooni rikkumist kuni viieaastase vangistusega ja hooletusest toime pandud rikkumisi rahatrahviga. P unktiga 3 muudetakse KarS i § 93 1 lõike 3 sõnastust selliselt, et lõikes antakse kohtuvälisele menetlejale või kohtule kaalutlusõigus, kas konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või ese. Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimist reguleeriva KarSi § 83 kommentaarist nähtub, et üldjuhul ei ole konfiskeerimine kohustuslik. Kohustuslik konfiskeerimine on põhjendatud siis, kui tegu on tsiviilkäibes lubamatu esemega, sanktsioneeritud kaup on aga üldjuhul tsiviilkäibes lubatud, piiratud on vaid sellega teatud tehingute tegemine. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise puhul kuriteo vahetu objekti kohustuslik konfiskeerimine võib olla omandipõhiõiguse ebaproportsionaalne riive. Kaalutlusõigus, kas kaup konfiskeerida või mitte, on kohtul olemas ka näiteks strateegilise kauba ebaseaduslikku vedu käsitleva KarSi § 421 1 lõike 4 järgi, samas kui keelatud strateegilise kauba vedu käsitleva KarSi § 421 2 lõike 4 järgi on konfiskeerimine kohustuslik. Paragrahv 3 5 . R ahvusvahelise sanktsiooni seaduse kehtetuks tunnistamine Kehtiv RSanS ( RT I 2010, 2 6, 129) tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõu näeb ette uue tervikteksti. Hea õi gusloome ja normitehnika eeskirja § 32 järgi tuleb kehtivate aktide üle arvestuse pidamiseks asendatav seadus sõnaselgelt kehtetuks tunnistada. Paragrahv 3 6 . S trateegilise kauba seaduse muutmine M uudatused on normitehnilised ja vajalikud seoses paragrahvinumbrite muutumisega eelnõus . Pa ragrahv 37 . V älismaalaste seaduse muutmine Sättega täiendatakse v älismaalaste seaduse § 123 punktiga 6 , mille kohaselt keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa väljastamisest, kui seda näeb ette rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Uue sätte alusel on võimalik rakendada ÜRO ja EL i Nõukogu kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni, millega on liikmesriikidele kehtestatud kohustus mitte anda KRDV kodanikele tööluba oma jurisdiktsioonis seoses oma territooriumile lubamisega. Kuna Eesti õigus aktid ei näe ette eraldi tööluba, leidsid Siseministeerium ja Välisministeerium ühise analüüsi tulemusena, et piirangu korrektseks ülevõtmiseks on asjakohane piirata välismaalaste seaduse § 118 punktis 4 nimetatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmist. Kuna kehtivad välismaalaste seaduses toodud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alused ei võimalda elamisloa andmisest keeldumist põhjusel, et seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt , kehtestas Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul määruse nr 84, mis sätestab vajaliku lisaaluse elamisloa andmisest keeldumiseks . Muudatuse eesmärk on viia seni määrusena kehtinud regulatsioon välismaalaste seadusesse ning täiendada välismaalaste seaduse § 123, mis sätestab tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused. Hea õi gusloome ja normitehnika eeskirja § 3 järgi on peamine õigusliku reguleerimise vahend Eestis seadus ja kõik olulisemad üldkohustuslikud õigusnormid peavad sisalduma seaduses ning r egulatsiooni jätmine eraldiseisvasse määrusesse killustaks tarbetult rahvusvaheliste sanktsiooni de rakendamise regulatsiooni. Muudatus võimaldab tulevikus Eestil korrektselt ja viivitamata rakendada rahvusvahelisi sanktsioone, ilma täiendavaid õigusakte vastu võtmata . Ei ole välistatud, et samalaadseid , elamis- ja töötamisõigust piiravaid sanktsioone kehtestatakse tulevikus veel . Paragr ahv 38 . V äljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Sättega muudetakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 1 lõige t 4 selliselt, et s issesõidukeelu sanktsiooni subjekti suhtes kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu. Kehtiv väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 1 lõige 4 sätestab, et RSanS i § 7 või 8 lõik e 1 alusel võetud V abariigi V alitsuse õigusaktis ettenähtud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti Eestisse saabumise, Eestis viibimise või Eestist läbisõidu keelu korral kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu ELi õigusaktis või Vabariigi Valitsuse asjaomases õigusaktis nimetatud isikute suhtes ja määratud kehtivusajaga. Seega seob sätte esimene pool sissesõidukeelu kohaldamise RSanS i alusel võetud V abariigi V alitsuse õigusaktiga. Kehtiva õiguse korrektseks täitmiseks kehtestab Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul RSanS i § 8 lõike 1 alusel korralduse iga kord, kui jõustub uus rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt, mis näeb ette sissesõidukeelu kohaldamise õigusakti lisas nimetatud isikute suhtes. Praktikas rakendatakse sissesõidukeel d u selliselt, et kõigepealt kehtestab ÜRO või EL sissesõidukeelu ning loetleb rahvusvahelist sanktsiooni kehtestava õigusakti lisas isikud, kelle suhtes liikmesriikidel keeldu kohaldada tuleb. Seejärel on EL i Nõukogu eesistuja kohustus kanda sissesõidukeelu sanktsiooni subjektiks olevad isikud SIS i . Liikmesriikide piirivalve kontrollib SISi isikute Schen g eni alale sisenemisel ega võimalda sissesõidukeelu sanktsiooni subjektide sisenemist liikmesriigi territooriumile . Tagamaks, et info jõuaks PPAle korrektselt ja viivitamata, edastab Välisministeerium uue sissesõidukeelu jõustumisel või uute isikute lisamisel sissesõidukeelu nimekirja sellekohase info otse Siseministeeriumile ja PPAl e. Seejärel kantakse isikud sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse, kus töödeldakse välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmeid. Sissesõidukeelu subjektid on isikuliselt määratud ning nende suhtes luuakse andmekogusse hoiatusteade. Hoiatusteate alusel rakendatakse seega rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud sissesõidukeeldu. Kui sissesõidukeeld on kehtestatud Vabariigi Valitsuse sanktsioonina, toimub rakendamine sarnaselt : kõigepealt loetletakse isikud, kelle suhtes keeldu kohaldatakse , Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestava s määruses, selle lisas või selle alusel antavas õigusaktis, ning seejärel kantakse nad sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse, mille alusel PPA keeldu piiril rakendab. Sissesõidukeelu rakendamise praktikat arvestades lei dsid Siseministeerium ja Välisministeerium, et Vabariigi Valitsuse korralduste kehtestamine ei ole vajalik ning nende st tuleb loobuda. Siseministeeriumi kohustus korraldada rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalikud tingimused tuleb eelnõu § 9 lõikest 2. Välisministeeriumi kohustus teavitada S iseministeeriumi ja PPAd rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamisest, muutmisest ja lõpetamisest tuleb Välisministeeriumi kohustusest koordineerida rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist, mis on sätestatud § 9 lõikes 1. Nende kohustuste ülekordamine Vabariigi Valitsuse korralduses ei ole mõistlik. Et väljasõidukohus tuse ja sissesõidukeelu seadus ei viitaks Vabariigi Valitsuse õigusaktidele, mille kehtestamine ei ole vajalik, nähakse ette, et sissesõidukeelu sanktsiooni subjekti suhtes kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu . Eelnõu § 4 järgi on r ahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus , kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni. Sanktsiooni subjektid määratakse kindlaks sanktsiooni kehtestava või rakendava õigusaktiga, st ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooni, EL i N õukogu otsuse või määruse või Vabariigi Valitsuse õigusaktiga . V äljasõidukohus tuse ja sissesõidukeelu seaduses ei ole seetõttu vaja täpsustada, et keeldu kohaldatakse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis nimetatud isikute suhtes ja määratud kehtivusajaga , sest see tuleneb rahvusvahelise sanktsiooni subjekti definitsioonist. Isik on sanktsiooni subjekt nii kaua, kuni kehtib sanktsiooni kehtestav õigusakt või kuni ta on selle lisas nimetatud. Kui sanktsiooni kehtestav õigusakt kaotab kehtivuse, lõpeb selles sisalduv sissesõidukeeld või kui isik eemaldatakse sanktsiooni subjektide nimekirjast, e ndise sanktsiooni subjekti suhtes enam sissesõidukeeldu sanktsiooni ei kohaldata. Paragrahv 39 . S eaduse jõustumine Sättes nähakse seaduse jõustumine üldkorrast erineva lt ehk kahe kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest. Jõustumisnormi kavandamisel lähtuti eelkõige mõistlikust ajast, mille jooksul füüsilised ja juriidilised isikud, keda eelnõu puudutab – kas finantssanktsiooni kohaldamise või üldise riigiasutuste pädevuse jaotuse osas – , saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse ümber korraldada. Finantssanktsiooni eriregulatsioonis korrigeeriti nii üldiseid füüsilis e ja juriidilise isiku kohutusi kui ka erikohustustega isikute kohustusi. Samas , võrreldes kehtiva regulatsiooniga ja osalt sarnaste kohustustega, mis tulevad kehtivast RahaPTSist, ei ole eelnõuga kehtestatud olulisi lisakohustusi, mille jõustumiseks peaksid isikud oma tegevust põhjalikult ümber kujundama. Nagu ka all toodud mõjuanalüüsist nähtub, on eelnõul kõige suurem mõju RABi töökorraldusele, kuna tema pädevust on võrreldes kehtiva seadusega oluliselt laiendatud. Seega võeti seaduse jõustumise kavandamisel arvesse aega, mis kulub RABi töökorralduse vastavusse viimisele käesoleva eelnõuga. Eelnevast lähtudes leiavad eelnõu autorid, et mõistlik vacatio legis (seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik) on kaks kuud. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele järgmised uued termini d . Vabariigi Valitsuse sanktsioon on välispoliitika meede, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse õigusaktiga Välisministeeriumi ettepanekul. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärk võib olla esiteks kas toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat või õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või teiseks toetada Eesti julgeolekut või huve. Kehtivas RSanSis on volitusnormi ks § 7, mille alusel saab Vabariigi Valitsus otsustada rahvusvahelise sanktsiooni riigisisese kehtestamise. Eelnõus tehakse vahet ühest küljest rahvusvahelisel sanktsioonil, mis on defineeritud eelnõu §- s 3 , ning Vabariigi Valitsuse sanktsioonil, mida reguleerib eelnõu 4. peatükk. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine määratletakse eelnõu §-s 5 ning see on oluline nii rahvusvahelise sanktsiooni olemuse paremaks mõistmiseks kui ka KarS i § 93 1 muutmiseks . E elnõus esitatud definitsiooni kohaselt on r ahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Füüsilistele ja juriidilistele isikutele tulevad rahvusvahelise sanktsioonina kehtestatud kohustused rahusvahelist sanktsiooni rakendavas t õigusaktist ehk üldjuhul EL i N õukogu määrusest . Eelnõus kavandatud KarS i § 93 1 lõike 1 muudatuse järgi on karistatav ka Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine, mida käsitatakse nagu rahvusvahelise sanktsiooni rikkumistki ettenähtud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumisena. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on määratletud eelnõu §-s 8 . Lühidalt võib selleks olla ELi Nõukogu määrus, Eesti Vabariigi seadus või muu õigusakt, mille alusel füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelist sanktsiooni kohaldavad. Kui sanktsiooni rakendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmise pädevus on ELil, võtab sanktsiooni rakendava õigusakti vastu EL i N õukogu . Sellisel juhul on sanktsiooni rakendavaks õigusaktiks ELTL i artikli 215 alusel vastu võetud EL i N õukogu määrus . S eda nii juhul, kui sanktsioonirežiimi kehtestas EL i N õukogu kui ka juh ul, kui režiimi kehtestas ÜRO Julgeolekunõukogu . Kui sanktsioonirežiimi kehtestab ÜRO Julgeolekunõukogu , on EL i Nõukogu l selle rakendamiseks vajaliku määruse vastuvõtmiseks ELTL i artikli 215 kohaselt vaja tugineda ka EL i Nõukogu otsusele. Nii võta b EL i Nõukogu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega kehtestatud sanktsioonirežiimide puhul korraga vastu otsuse (mida loetakse ÜRO resolutsiooniga koos rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavaks õigusaktiks) ja rahvusvahelist sanktsiooni rakendava määruse. Pädev asutus eelnõu mõttes on avaliku võimu kandja, kes oma haldusalas vastab rahvusvahelise sanktsiooniga seotud päringutele ning võtab haldusakte ja teeb toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Kuna rahvusvahelise sanktsioonina võib kehtestada kohustusi, piiranguid ja keelde väga erinevates valdkondades, mille rakendamise tagamine ning järelevalve tegemine on erinevate riigiasutuste valitsemis alas, kasutatakse eelnõus pädeva asutuse mõistet viitamaks asutusele, kes konkreetse sanktsioonitüübi rakendamise tagab. Pädev asutus võib olla näiteks ministeerium või selle valitsemisala a sutus. Eelnõus muudetakse järgmis i RSanSis kasutusel olnud mõisteid. Rahvusvaheline sanktsioon on määratletud eelnõu §-s 3 ning võrreldes kehtivas RSanSis esitatuga mõistet ajakohastatakse. Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede. Selleks, et mõistet seletada , lisatakse definitsiooni, millega rahvusvahelist sanktsiooni kehtestada on võimalik, mis on selle eesmärk ja sisu. Mõiste on näitlik ja selle eesmärk on võimalikult üldiselt edasi anda seaduse reguleerimisala ning rahvusvahelise sanktsiooni olemus laiemalt. Oluline on eelnõu mõttes vahet teha rahvusvahelisel sanktsioonil ja Vabariigi Valitsuse sanktsioonil, mis küll mõlemad on välispoliitika meetmed, kui mis kehtestatakse eri õigusaktidega ja võimalik et ka eri eesmärkidel. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on määratletud eelnõu §-s 4 , kuid lühidalt on see füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes võetakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud meetmeid. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt määratakse kindlaks sanktsiooni kehtestava õigusaktiga, milleks võib olla ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioon, EL i Nõukogu otsus või V abariigi V alitsuse õigusakt. ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsiooni subjektid võivad olla loetletud resolutsioonis või resolutsiooniga loodud sanktsioonikomitee vastavas loetelus, EL i Nõukogu otsusega kehtestatud sanktsiooni subjektid on loetletud EL i Nõukogu otsuse lisades ja V abariigi V alitsuse õigusaktiga kehtestatud sanktsiooni subjektid on loetletud V abariigi V alitsuse õigus akti lisas . Finantssanktsioon i mõistet võrreldes kehtiva õigusega laiendatakse . Finantssanktsiooni üldine, lai eesmärk on tõkestada sanktsioonisubjektiks olevate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste ligipääs ELi majandusruumi. Kõige levinum finantssanktsiooni tüüp on sanktsioonisubjekti vara külmutamise kohustus ja selle kättesaadavaks tegemise keeld, millega kohustatakse kõiki ELi füüsilisi ja juriidilisi isikuid sanktsiooni subjekti vara külmutama ja talle seda mitte kättesaadavaks tegema. Külmutamine ei tähenda varade konfiskeerimist. Säilib sanktsioneeritud isiku, üksuse või asutuse omandiõigus tema varale. Vara külmutamine puudutab sanktsioneeritud isikute või üksuste omanduses või kontrolli all olevaid rahalisi vahendeid ja majandusressursse. See tähendab, et sanktsioneeritud isikud ei pääse ligi oma ELis asuvatele rahalistele vahenditele , nagu sularaha, tšekid, pangahoiused ja aktsiad , ega saa neid realiseerida. Eelnõu tasemel on oluline vahet teha ka järgmistel terminitel . Rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, ELi Nõukogu otsus või muu õigusakt, millega tehakse välispoliitiline otsus kehtestada rahvusvaheline sanktsioon eesmärgiga toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat või õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist. Rahvusvaheline sanktsioon kehtestatakse reaktsioonina geograafilist või temaatilist laadi probleemile teise riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või rahvusvahelise sanktsioonisubjekti suhtes. EL i Nõukogu otsus, millega ÜRO J ulgeolekunõukogu kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid EL i õiguskorda üle võetakse ja ka EL i autonoomsed sanktsioonid kehtestatakse, on ELTL i artikl i 288 järgi siduv EL i liikmesriikidele. Seega ei ole rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt siduv füüsilistele ja juriidilistele isikutele ja selleks, et EL i Nõukogu otsuses kehtestatud piirangud kohustaksid ka isikuid, mitte ainult liikmesriike, tuleb vastu võtta rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt. Termineid rahvusvaheline sanktsioon, sanktsioon ja piirav meede kasutatakse eelnõus ja seletuskirjas samatähenduslikult. Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamine on ELi, liikmesriigi, vastutava asutuse või muu avaliku sektori tegevus füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustusi loova õigusakti vastuvõtmisel ja rakendamisel . Rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamine on füüsilise või juriidilise isiku tegevus, kui ta täidab rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud kohustusi või keelde. Näiteks EL i Nõukogu võtab vastu määruse (EL) 2017/1509, mis muu hulgas k eelab liidu füüsilistel ja juriidilistel isiku tel eksportida lennukikütust KRDVsse. Ettevõtja, kes määruse alusel keeldub kütuse müügist KRDV partnerile , kohaldab ekspordikeeldu. Sanktsioonirežiim hõlmab rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavaid ja rakendavaid õigusakte ja neis toodud piiranguid, mis on kehtestatud reaktsioonina konkreetsele geograafilist või temaatilist laadi probleemile ja adresseeritud määratud riigile, territooriumile, üksusele, režiimile, organisatsioonile, ühendusele või rühmitusele. Näiteks Zimbabwe vastu suunatud piiravad meetmed hõlmavad kõiki EL i Nõukogu otsuseid ja määruseid, millega rahvusvaheline sanktsioon esialgu kehtestati ja millega seda alates kehtestamisest on muudetud. Ühe adressaadi suhtes võib korraga kehtida ka mitu sanktsioonirežiimi, mis toetavad eri välispoliitilisi eesmärke. Näiteks Süüria suhtes on ÜRO J ulgeolekunõukogu k ehtestanud sanktsioonid seoses Liibanoni peaminister Rafiq Hariri tapmisega 2005. aastal, mis on EL i õiguskorda üle võetud EL i Nõukogu otsuse ja määrusega ning näevad ette sissesõidukeelu ja finantssanktsiooni tapmisega seotud isikutele. Samas on Süüria suhtes kehtestatud ka EL i autonoomne rahvusvaheline sanktsioon seoses käimasoleva kodusõjaga, mis hõlmab muu hulgas ulatuslikku relvaembargot, kaubanduspiiranguid, mitmekülgseid finantssanktsioone, reisikeeldu ja lennunduspiiranguid. Eelnõu vastavus rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega ning on ajendatud Eestile rahvusvaheliste ja ELi õigusaktidega pandud kohustustest. RSanSi § 1 lõike 2 järgi on rahvusvahelise sanktsiooni kehtestamise ja rakendamise eesmärk kooskõlas ÜRO põhikirjaga säilitada või taastada rahu, hoida ära konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, toetada ja tugevdada demokraatiat, järgida õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning saavutada muid ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. RSanSi § 2 järgi rakendatakse Eestis rahvusvahelisi sanktsioone, mille on otsustanud kehtestada EL, ÜRO, muu rahvusvaheline organisatsioon või Vabariigi Valitsus . Eestis rakendatakse seega ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonidega ja ELi N õukogu otsustega kehtestatud sanktsioone. ÜRO J ulgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioonid võtab EL oma õiguskorda üle nõukogu otsustega. Nii ELi autonoomseid (ELi N õukogu kehtestatud) kui ka ÜRO resolutsioonidega kehtestatud sanktsioone rakendatakse ELi pädevuse piires ELi N õukogu määrustega. Liikmesriigi pädevusse kuuluvas osas rakendatakse ELi N õukogu otsuseid riigisiseste õigusaktide, st kehtivate seaduste või Vabariigi Valitsuse õigusaktide alusel. Nii EL i kui ka rahvusvaheline õigus kohustavad Eestit sanktsioone tõhusalt rakendama, mistõttu on oluline asjakohase õigusliku regulatsiooni olemasolu. Samas ei kohusta rahvusvaheline ega ka ELi õigus riike kehtestama konkreetseid riigisiseseid norme. Seega on s anktsiooni de korrektseks ja tõhusaks rakendami seks vajalik regulatsioon iga riigi enda otsustada ja sõltub liikmesriigi spetsiifilisest õigussüsteemist. Sanktsiooni rakendamine on Eesti riigi pädevuses ning seda tuleb teha Eesti õigussüsteemi sobivate meetmetega. Eraldi võib välja tuua KarSi § 93 1 muutmise seosed rahvusvahelise ja ELi õigusega. Rahvusvahelised või ELi õigusaktid, mille alusel Eestis sanktsioone rakendatakse, kohustavad riike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused sanktsioonide rikkumise eest. ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt tuleb riigil ette näha karistused füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes rikuvad rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks võetud meetmeid. ELi sanktsioone kehtestavate õigusaktide kohaselt peab liikmesriik määrama kindlaks määruse rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid. ELi N õukogu määrused näevad ette, et liikmesriigid kehtestavad eeskirjad õigusakti rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Tõhusate karistussätete olemasolu Eestis on vajalik, et saavutada eesmärgid, mida EL on sanktsioone kehtestades vajalikuks pidanud ja Vabariigi Valitsus sanktsioone heaks kiites toetanud. Seaduse mõjud Eelnõuga ei kehtestata uusi rahvusvahelisi sanktsioone, vaid korrastatakse riigisisest regulatsiooni osas, mis puudutab piirangute rakendamist , kohaldamist ja järelevalvet. Võrreldes kehtivas seaduses toodud kohustustega, ei muuda uus RSanS üksikindiviidi, sotsiaalse institutsiooni või ühiskonna kui terviku toimimist. Ettevõtete ja kodanike halduskoormust mõjutab otseselt see, kui kehtestatakse, muudetakse ja lõpetatakse rahvusvahelisi ja Vabariigi Valitsuse sanktsioone. Kehtestatavate rahvusvaheliste sanktsioonide mõju hinnata kse nende kohta koostatavates Vabariigi Valitsuse seisukohtades. Samuti, kui RSanS alusel otsustatakse kehtestada Vabariigi Valitsuse sanktsioon, hinnatakse meetme mõju sanktsiooni kehtestamisel. Eeltoodut silmas pidades ja lähtudes põhimõttest, et mõjude analüüsil tuleb proportsionaalselt keskenduda otsustatava küsimusteringi tähtsusele, leiavad eelnõu koostajad , et eelnõul puudub oluline sotsiaalne mõju, samuti mõju loodus- ja elukeskkonnale ja regionaalarengule. Muudatused mõjutavad riigiasutuste korraldust, majandust , riigi julgeolekut ja välissuhteid , seega analüüsitakse neid mõjusid järgnevates punktides olulisemate muudatuste gruppide kaupa. Olulisemad muudatused käesolevas eelnõus, mille analüüsimisele järgnevalt keskendutakse , on finantssanktsiooni regulatsiooni korrigeerimine, riigiasutustevahelise pädevusjaotuse ajakohastamine ning karistusseadustikus toodud rahvusvahelise ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumise teokoosseisu muutmine. Finantssanktsiooni rakendamise regulatsiooni korrigeerimine Eelnõuga laiendatakse oluliselt finantssanktsiooni mõistet ning sellega kaasnevalt RABi pädevust finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemisel . Eelnõu järgi o n RABi ülesanne teha järelevalvet sanktsioneeritud kaupadega seotud tehingute ja teenuste rahastamise üle, lisaks ka kapitali- ja finantssanktsioonide üle, mis ei ole seotud sanktsiooni subjekti vara külmutamisega või talle selle kättesaadavaks tegemise keeluga . Erinevalt seni kehtinud RSanSist on RABil õigus jagada järelevalve te gemiseks vajalikku informatsiooni ka teiste ELi ja Eesti ametiasutustega. RSanSis toodud erikohustustega isikute ringi ajakohastatakse, samuti muudetakse erikohustusega isikutele ja registripidajatele kehtivaid kohustusi konkreetsemaks. Seoses üha keerukamaks muutunud sanktsioonirežiimidega ning lisandunud keeldude ja piirangute tüüpidega puudub praegu Eestis asutus, kes te eks järelevalvet uute finantssanktsiooni tüüpide kohaldamise üle. Samuti puudub järelevalve te gija sanktsioneeritud kaupadega seotud tehingute ja teenuste rahastamise keeldude korral . RABil o n selliste tehingute üle järelevalve tegemiseks oskusteave, seega tehakse e elnõu ga ettepanek RABi pädevuse laiendamiseks . Praegu ei ole RABil ressursse, mis võimaldaks toime tulla pädevuse laiendamisest tuleneva suurema töökoormusega , seega on oluline, et RABile eraldataks riigieelarvest lisavahendeid . Finantssanktsiooni eriregulatsiooni korrigeerimine mõjutab eelkõige RABi töökoormust . Samuti mõjutab see ka registripidaja i d , erikohustustega isiku i d ja teis i finantssanktsiooni kohaldamise ga kokku puutuvaid turuosalisi, kelle üle RAB järelevalvet teeb. Samas tekib erikohustustega isikul võimalus eelnõu jõustumisel pöörduda RABi poole ka finantssanktsiooni rikkumise kahtluse ning kaupadega seotud tehingute ja teenuste rahastamise keelude kohaldamise korral (peale omapoolsete hoolsusmeetmete kohaldamist). Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Seoses finantssanktsiooni mõiste muutmisega laieneb RABi vastutusvaldkond, kuna RAB peab eelnõu kohaselt järelevalvet te gema ka embargoaluste kaupade ja teenustega seotud tehingute rahastamise ning lisandunud finantssanktsiooni tüüpide kohaldamise üle . Nimetatud järelevalvetegevus jaguneb turuosaliste tegevuste kontrollimisel kaheks: esimene hõlmab isiku klientide ning tehingute kontrolli, et saada vastus küsimustele, kas pole rikutud rahvusvahelise finantssanktsiooni režiimi (tehtud vara kättesaadavaks sanktsiooni subjektidele või jäetud subjektide vara külmutamata või tehtud mõni muu finantssanktsiooni mõiste kohaselt keelatud tehing ) ja teine osa hõlmab eelnõu nõuete täitmise kontrollimist. Eelnõu koostamise ajal on RAB RSanS i nõuete täitmiseks järelevalvemenetlusi läbi viinud järgmiselt : 2014: 15 menetlust (krediidiasutus, kaugkontroll) 2015: 1 menetlus (makseteenuse pakkuja) 2016: 1 menetlus (makseteenuse pakkuja) 2017: 3 menetlust (makseteenuse pakkuja) . Senini läbiviidud järelevalvemenetlustes on RAB keskendunud valdavalt sellele, kas erikohustusega isikud täidavad klientide ja nende tehingupartnerite kontrol limise kohustust, st kontrolli , et eelnimetatud isikute hulgas ei oleks sanktsioneeritud isikuid. Selline kontroll toimub klientide ja tehingupartnerite võrdlemisel sanktsioneeritud isikute nimekirjadega. Riskantsemad teenusepakkujad finantssanktsiooni rikkumise võimaliku toimepanemise seisukohast on eelkõige pangad ning makseasutused, kes teevad klientide välismakseid. U u s erikohustustega isik, kelle osutatav teenus oma olemuse tõttu (teostatav internetis) eeldatavasti saab välisriikidest pärit klientide populaarse kasutuse osaliseks , on virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja . Nende teenusepakkujate üle tuleks teha ka tihedamat kontrolli ning eelkõige kontrollida, kas ettevõtete klientide seas on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekte või on tehingute tegemisel tehtud rahvusvahelise sanktsiooni subjektile vara kättesaadavaks. RAB i hinnangul on tõhusaks finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemiseks vaja läbi viia regulaarseid kontrollkäike s uuremate teenusepakkujate juurde. A astas tuleks teha vähemalt 5 – 7 kontrollkäiku pankade ja maksevahendaja te juurde ning 15–20 korda teist e erikohustustega isikute juurde . Selline kontrollkäikude arv annab riigile piisav a kindlustunde ning tagab heidutuse taseme, et lugeda finantssanktsiooni rakendamise olukord piisavalt kontrollituks. Alla sellise taseme ei saa tekkida piisavat kindlustunnet, et turuosalised kohaldavad finantssanktsiooni nõuetekohaselt . RABi le lisanduvad käesoleva eelnõu järgi järgmised ülesanded: erikohustusega isiku protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja olemasolu ja nõuetele vastavus e kontroll; f inantssanktsiooni mõiste laiendamisest tulenev suurema hulga tehingute kontroll ; tehingu ettekirjutusega peatamise õigus finantssanktsiooni rikkumise kahtluse korral; rahvusvahelise sanktsiooniga keelatud kaubaga või teenusega seotud tehingu ettekirjutusega peatamise õigus ; t äienenud loe telu erikohustustega isikutest (virtuaalvääringu raha vastu vahetajad ja virtuaalvää ringu rahakotiteenuse pakkujad), kelle üle järelevalvet teha . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on tugev positiivne mõju Eesti välissuhetele. Nagu ee s pool märgitud , puudub praegu Eestis asutus, kes teeks järelevalvet lisandunud finantssanktsiooni tüüpide kohaldamise üle ning sanktsioneeritud kauba ja teenustega seotud tehingute rahastamise üle. Seega kehtiva õiguse järgi ei täida Eesti korrektselt oma rahvusvahelisest õigusest tulevaid kohustusi. Juhul kui mõni turuosaline rikub finantssanktsiooni, võib see olenevalt rikkumise raskusastmest kaasa tuua tugeva välispoliitilise surve ning riigi maine t kahjustada . Rahvusvahelised sanktsioonid on oluline osa Eesti välispoliitikast ja seega peame eelkõige riigisiseselt tagama olemasolevate sanktsioonide korrektse ja viivitamatu rakendamise. Probleemid sanktsioonide järgimisel võivad rahvusvaheliselt põhjustada finantssektorile täiendavaid piiranguid ja probleeme teiste riikide finantsasutustega tehingute tegemisel. Heaks näiteks piisava kontrolli vajadusest on ka Läti pankade tegevus, kus sisuliselt ei tagatud panga ebapiisavate hoolsusmeetmete kohaldamise tõttu KRDV sanktsioonide rakendamist. Seega on muudatusel tugev positiivne mõju Eesti välissuhetele. Mõju majandusele Korrektne rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamine, rahvusvahelisest õigusest tulevate kohustuste täitmine ning tõhus riigisisene järelevalve muudavad Eesti turu atraktiivseks välisinvestoritele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ning finantssanktsiooni nõuetekohast rakendamist puudutavatel standarditel on finantssektoris äärmiselt suur tähtsus. Selleks, et toetada Eesti ettevõtete rahvusvahelist äritegevust, tuleb tagada nõuetekohane riigisisene regulatsioon ning järelevalve. Kui riik tagab selli s e toe , on Eesti ettevõtted edukad ka rahvusvaheliselt ning toetavad riigi majandu st. Seega on muudatusel Eesti majandusele positiivne mõju . Kuigi peamine finantssanktsiooni eriregulatsiooni korrigeerimise mõju on seotud RABi tööga, mõjutab muudatus ka finantssanktsiooni kohaldajaid. Suuremad kohu stused finantssanktsioonide kohaldamisel on erikohustustega isikutel, registripidajatel ja õigusteenuse osutajatel . Nende isikute kohustuste sisu ei muutu, kuna finantssanktsiooni on kohustatud ELi Nõukogu määruste järgi kohaldama kõik ELi isikud, kuid muudatustega täpsustatakse nende kohustusi, et tagada tõhusam järelevalve erikohustustega isikute tegevuse üle. Seega, mida hoolsamini on need isikud kehtiva RSanSi järgi täitnud oma finantssanktsiooni rakendamisega seotud kohustusi, seda väiksemat mõju avaldavad neile eelnõu muudatused. Kui erikohustusega isikud ei täida ülesandeid, mis on seni kehtinud seaduse sõnastuse tõttu välditavad, siis võib suureneda nende töökoormus, kui nad kohustuste täpsustamise järel on kohustatud neid täitma hakkama. Samas tekib erikohustustega isikul võimalus eelnõu jõustumisel pöörduda RABi poole ka finantssanktsiooni rikkumise kahtluse ning kaupadega seotud tehingute ja teenuste rahastamise keelude kohaldamise korral (peale omapoolsete hoolsusmeetmete kohaldamist). Finantssanktsiooni mõiste laiendamise ja sellega kaasneva RABi pädevuse suurendamise m uudatuse läbiviimiseks on vajalik täiendava ressursi eraldamine RABile. Muudatus mõjutab seega riigieelarvet , nõudes täiendava raha eraldamist Siseministeeriumile ja seeläbi RABile. Arvestades muudatuse tähtsust Eesti välissuhetele ning laiemat positiivset mõju riigi majandusele, on selline riigieelarve kulu eelnõu koostajate hinnangul mõistlik ning lausa vältimatu. R iigiasutuste pädevusjaotuse ajakohastamine Seaduseelnõu kaotab seni kehtinud jäiga ministeeriumi d e vahelise pädevusjaotuse rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise tagamisel. Selle asemel reguleeritakse ministeeriumide üldised kohustused, pädeva asutuse kohustused ja lubade väljastamisega seonduv. Muudatusega ei panda ministeeriumidele või pädevatele asutustele rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise ga seotud lisakohustusi, vaid täpsustatakse olemasolevaid ja muudetakse seadust paindlikumaks, arvestades valdkondlikke õigusakte, pidevalt lisanduvaid sanktsioonitüüpe ja arenevaid sanktsioonirežiime. Eesmärgiga muuta regulatsioon isikutele ja riigia sutustele võimalikult selgeks, loetletakse kõige sagedamini esinevate piirangute tüübid ja nende rakendamiseks pädevad asutused. Loetelu ei ole ammendav . Eelnõus nimetamata sanktsioonitüüpide korral ja kui kehtivate õigusaktide alusel ei ole võimalik pädevat asustust kindlaks määrata , tehakse seda V abariigi V alitsuse õigusaktiga. Mõjutatud sihtrühmaks on eelkõige sanktsioonide rakendamist tagavad ning järelevalvet te gevad riigiasutused ehk ministeeriumid ja nende valitsemisalas olevad asutused. Sihtrühma suhtelist suurust analüüsides tuleb arvesse võtta, et lisaks eelnõus toodud sageli esinevatele piirangutele ja nendega seotud pädevatele asutustele on rahvusvaheliste sanktsioonide tüüpe veel ja neid lisandub sageli . O lenevalt kehtestatud sanktsiooni tüübist võivad piirangutega kokku puutuda pea kõik riigiasutused . Nagu järgnevates punktides leitud, on muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatuse eesmärk ei ole asutuste vaheliste suhete ja rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud ülesannete või pädevuse muutmine , mistõttu v õrreldes kehtiva regulatsiooniga ei too muudatus ametiasutuste tegevuses kaasa olulisi ümberkorraldusi. Muudatuse eesmärk on RSanS i edendamine selliselt, et see oleks ühelt poolt isikutele, ministeeriumidele ja asutustele selge ning üheselt mõistetav ja teiselt poolt piisavalt paindlik, et seaduse alusel oleks võimalik pidevalt arenevaid sanktsioonirežiime tõhusalt ja korrektselt rakendada. Eelnõus tuuakse selgelt välja Välisministeeriumi koordineeriv roll ja rõhutatakse m uu h ulgas ministeeriumide rolli tagada enda valitsemisalas sanktsioonide rakendamise ks vajalike õigusaktide olemasolu. Lisaks tuuakse eraldi välja pädevate allasutuste kohustused sanktsioonidega seonduvas. Eelnõu koostamisel lähtut i VTKle tulnud vastustest, ametiasutuste eelistustest ja kehtivast praktikast. Kuigi muudatusega ei muudeta ametiasutuste töökorraldust, on seni kehtinud jäiga pädevusjaotuse kaotamine tähtis eelkõige selleks, et sanktsioonisubjektid ei saaks asjakohaste ametiasutuste haldusakte või -toiminguid pädevuse puudumise viitega vaidlustada. O luliselt arenenud sanktsioonide kehtestamist ja rakendamist arvestades on oluline täpsustada ministeeriumide ja pädevate asutuste piirangutega seotud kohustusi. Avalike teenuste kättesaadavus sanktsioonidega kokku puutuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele paraneb, kuna seaduses on selgelt toodud sageli esinevate piirangutüüpidega seotud pädevad asutused, kes vastavad asjakohastele päringutele, otsustavad sanktsioonidest erandite tegemise ja väljastavad lubasid. Se ega on muudatuse mõju ulatus ja sagedus riigiasutuste korraldusele väike , muudatusega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid ning muudatuse mõjud riigiasutuste korraldusele positiivsed. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Rahvusvahelised sanktsioonid moodustavad osa EL i ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast, mille eesmärk on lõpetada kas rahvusvahelise õiguse või inimõiguste rikkumine või mõjutada poliitikat, mis ei järgi õigusriigi või demokraatia põhimõtteid. EL k ehtestab ja rakendab rahvusvahelisi sanktsioone ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks. Riigisisese regulatsiooni korrigeerimine selliselt, et riigiasutuste sanktsioonidega seonduvad kohustused on seaduse tasandil selgelt ja piisavalt täpselt sätestatud, edendab Eesti kui EL i liikmesriigi panust EL i ühisesse välis- ja julgeolekupoliitikasse. Muudatusel on positiivne mõju nii rahvusvahelisele julgeolekule kui ka Eesti välissuhetele, kuna sanktsioonide rakendamise üle järelevalve tegemise kohta pea b Eesti ÜRO ja EL i liikmesriigina regulaarselt esitama eri vormis kas raporteid või teisi liikmesriike teavitama. Arvestades rahvusvaheliste sanktsioonide olulisust Eesti välispoliitikas, edendab riigisisene korrektne ja ajakohastatud regulatsioon riigi mainet välissuhtluses . Pidades silmas välissuhtlust, kus Eesti osaleb sanktsioonide kehtestamist ja rakendamist arutavates EL i N õukogu tööformaatides, on muudatuse mõju ulatus keskmine . Välissuhtlus võib edeneda, kui osaleme sanktsioonide rakendamist käsitlevates aruteludes või esitame riigisisest regulatsiooni puudutavaid raporteid. Muudatuse mõju sagedus on samas väike, kuna muudatus ei mõjuta Eesti välissuhtluses regulaarsust või senist praktikat. Negatiivse iseloomuga mõjusid Eesti julgeolekule ja välissuhtlusele muudatuse juures ei tuvastatud. Kokku võtvalt on muudatuse mõju Eesti julgeolekule ja välissuhetele positiivne. Mõju majandusele Eelnõuga ei kehtestata uusi rahvusvahelisi sanktsioone, vaid reguleeritakse juba kehtestatud piirangute riigisisest rakendamist. Seega ei mõjuta eelnõu otseselt ettevõtluskeskkonda ja ettevõtete tegevust. Muudatusel on aga positiivne mõju isikute halduskoormusele, kuna korrigeeritud ministeeriumide ja allasutuste kohustused annavad täpse ma lt edasi riigiasutuste pädevusjaotus e eri piirangutega seotud küsimustes, sealhulgas sanktsioonidest erandite tegemises ja lubade taotlemises. Lisakulusid muudatus isikutele kaasa ei too. Samas ettevõtte tegevuseks vajalike infopäringute edastamine ja kaasnevate menetlustoimingute tegemine lihtsustub, kuna asutuste pädevus loo b ettevõtetele selguse, millise riigiasutuse poole pöörduda seoses konkreetse piirangu kohaldamisega või erandi tegemiseks loa taotlemisega. Muudatus mõjutab asutuste suhtlust ja tõhusat infovahetust ettevõtjatega, kuna kohustused on seaduse tasandil reguleeritud ja asutustega eelnõu koostamise ajal läbi räägitud. Seega saab isik piirangute kohta korrektset infot ja ka asutused teavad, mis nende asjakohased kohustused on. T õhus infovahetus ja õige asutuse poole pöördumine soodustab olukorda , kus piirangutest pe etakse vajalikus ulatuses kinni . Näiteks ettevõte, kes soovib kaupa eksportida riiki, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, saab eelnõust info t millise ametiasutuse poole pöörduda ja vajaduse korra l luba taotleda. Muudatuse mõju ulatus majandusele on keskmine, kuna kuigi isikute käitumises võivad esineda muudatused seoses selgema pädevate asutuste määratlusega ja asutustega suhtlus on tõhusam, ei kaasne isikutele muudatusega olulisi kohanemisraskusi. Muudatuse mõju sagedus on samuti keskmine : kuigi sanktsioonidega seotud erasektori päringud on reeglipärased, ei esine neid igapäevaselt. Negatiivse iseloomuga mõju majandusele muudatusel ei tuvastatud. Seega kokkuvõtvalt on muudatuse mõju Eesti majandusele positiivne. S anktsiooni rikkumise kuriteo subjektiivse koosseisu muutmine KarS i § 93 1 subjektiivset koosseisu laiendatakse , eemaldades kuriteo koosseisu kirjeldusest sõna „teadvalt“. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on seega karistatav kaudse ja otsese tahtlusega ja kavatsetult. Mõjutatud sihtrühmaks on rahvusvahelise sanktsiooni kohaldajad ehk füüsilised ja juriidilised isikud ning rakendamise üle järelevalvet te gevad õiguskaitseorganid. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatuse järgi laieneb rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteo koosseis ka kaudse ja otsese tahtlusega ja kavatsetult toime pandud süütegudele. Kuigi ka kehtiva regulatsiooni järgi o n kõik füüsilised ja juriidilised isikud kohustatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendava t õigusakti järgima , on võimalik, et laienenud kuriteokoosseis suurendab kohaldajate motivatsiooni olla teadlik rahvusvahelisi sanktsioone rakendavatest õigusaktidest ja hoolsust nendest kinnipidamisel. Seega on muudatusel võimalik positiivne mõju, kuna sanktsioonide rikkumine põhjendusel, et piirangu st ei oldud teadlikud, väheneb. Samuti on muudatusel positiivne mõju õiguskaitseorganite tööle, kuna uurimisasutustel ja prokuratuuril on võimalik sanktsioonide rikkumisi tõhusalt menetleda ja kuritegude eest karistusi määrata. Karistuste määr muudatusega ei muutu. Seega on sanktsiooni rikkumise kuriteo koosseisu muutmise mõju ulatus riigi julgeolekule keskmine. Karistusnorm, mis võimaldab rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest süüdi mõist a, on kooskõlas ka Eestile rahvusvahelise ja EL i õigusega pandud kohustustega. Nimelt on Eesti kohustatud tagama sanktsioonide tõhusa rakendamise, mis tähendab muu hulgas karistuste ettenägemist ja rikkumiste tõhusat menetlemist. Otsekohalduvates EL i Nõukogu määrustes kasutatav standardsõnastus kohustab liikmesriike „kehtesta[ma] määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võt[ma] kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ Karistusnorm ei ole tõhus, proportsionaalne ega hoiatav, kui kurjategija süüdimõistmine ei ole selle alusel võimalik. Rahvusvahelise sanktsiooni täpse sisu ja ulatuse määrab sanktsiooni rakendav õigusakt. Selle korrektseks rakendamiseks peab liikmesriik ette nägema karistused täpselt sellises ulatuses rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest, nagu see on kehtestavas õigusaktis sõnastatud. Seega , kuna muudatuse tulemusel on võimalik potentsiaalseid rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisi ka tuvastada ja menetleda, on muudatusel tugev positiivne mõju Eesti suhetele välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Muudatuse võimaliku ebasoovitava mõjuna on esile toodud, et kuriteo koosseis muutub liiga laiaks ja ei ole mõistlik eeldada, et iga füüsiline või juriidiline isik kontrollib tehingu või toimingu puhul, kas selle suhtes kehtib rahvusvaheline sanktsioon. Seega tuleks isikut rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest karistada üksnes juhul, kui ta teab, et süüteokoosseisu asjaolud on olemas ning et tema tegevuse tagajärjel need realiseeruvad. Siinkohal on aga EL i määrustes kasutatud standardsõnastust, mille kohaselt ei vastuta isik määruse rikkumise eest, kui ta ei teadnud ja tal ei olnud põhjendatud alust arvata, et tema tegevusega eiratakse määruses sätestatud meetmeid. Selle põhimõtte KarSi ümberkirjutamine ei ole vajalik ja see o leks EL i õigusega vastuolus, kui sellega muudetakse määruses sätestatud keelu või piirangu ulatust. Samuti ei ole ettevaatamatusest toime pandud rahvusvahelise sanktsiooni rikkumi se menetlemise õiguskaitseorganite huvi. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise menetlemisel tuleb arvestada sanktsiooni kehtestava ja rakendava õigusakti konteksti ning piirangu eesmärki, mille st tulenevalt ei ole eesmärgiks n - ö pisirikkumiste menetlemine. Seega on muudatuse võimaliku ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kuigi muudatuse eesmärk on laiendada rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteokoosseisu , ei leia eelnõu autorid, et muudatus mõjutaks oluliselt uurimisorganite tööd. Kehtiv RSanS ning PPA ja KAPO vaheline uurimisalluvus näeb ette, et rahvusvahelise sanktsiooniga seotud väärtegude menetlemine langeb PPA pädevusse, kuritegude uurimine KAPO pädevusse. Selline pädevusjaotus kehtib ka eelnõus ettenähtud muudatuste jõustumisel. KAPO saab eelnõu järgi täita oma juba kehtiva t kohustust uurida ning menetleda rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisega seotud kuritegusid. Parandatakse vaid kuriteokoosseisu, mis toetab rikkumiste tõhusat menetlemist. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega seotud olulisim kulu kaasneb RABi pädevuse laiendamise ga finantssanktsiooni kohaldamise ning sanktsioneeritud kauba ja teenustega seotud tehingute üle järelevalve tegemisel . Eelnõus ette nähtud kohustuste täitmisega ei ole RAB var em tegelenud ning praeguse ressursi juures ei ole RAB selleks võimeline. RAB i järelevalvetalituses on praegu neli töötajat. Talituse ülesanded hõlmavad lisaks RSanS ist tulenevate kohustuste täitmisele tegevuslubade taotluste menetlemist (21.05.2018 seisuga menetletud 399 uut loataotlust ning menetluses 63 taotlust), järele valvemenetluste läbiviimist (umbes 50 menetlust aastas) RahaPTS i alusel, samuti nendes küsimustes selgitustaotlustele vastamist ning kohustatud isikute nõustamist ja koolitamist seaduste rakendamise küsimustes. E elnõu koostamise ajal on RAB hinnanguliselt olnud suuteline panustama RSanS ist tulenevate ülesannete täitmis se 0,3 ametikoha ressursi. RSanS is sätestatud erikohustustega isikute üle tõhusa järelevalve te gemine eeldab sisuliselt auditilaadse hinnangu andmist ettevõtte protseduuridele ja töökorraldusele (tuleb anda hinnang , kas protseduurilisest ja organisatoorsest vaatest lähtuvalt on ettevõttes üldse võimalik rahvusvahelist finantssanktsiooni tõhusalt rakendada), samuti ettevõtte tehingute ja hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud informatsiooni kontrollimist, et välistada kehtestatud finantssanktsiooni rikkumine (varade mittekättesaadavaks tegemise ja külmutamise meetme võtmise kontroll , tehingute kontroll ). Kõigi erikohustustega isikute kliendibaasi (kümneid tuhandeid) ning tehingute ja välismaksete mahtu (sadu tuhandeid) arvestades on tegemist äärmiselt ressursikuluka tegevusega, kuivõrd tehnilisi abivahendeid kasutada sellise riikliku järelevalve te gemiseks ei ole üldjuhul võimalik. Lisaks on järelevalvefunktsiooniga seotud kõikvõimalikud täiendavad tööülesanded, mis on seotud turuosaliste juhendamise, selgitustaotlustele vastamise, aga ka laekunud teadete menetlemise ning finantssanktsiooni rakendamise juhtumitega tegelemise ga . RAB hindab, et vajaliku kontrollitaseme saavutamiseks on vaja järelevalvetalitusse lisada vähemalt kaks ametikoh t a. Kindlasti ei ole RAB võimeline ilma lisaressursi eraldamiseta eelnõus ette nähtud lisa ülesandeid täitma, kuivõrd RAB ei saa praeguse töötajate arvuga teiste ülesannete kõrvalt RSanS i järelevalvesse lisaressurssi panustada ilma, et teised ülesanded jääksid täitmata. Tulenevalt eelnõus kavandatud RABi lisaülesannetest on RAB seisukohal, et ilma täiendava ressursi eraldamiseta ei ole võimalik riigil saavutada kindlustunnet, et kehtivaid finantssanktsioone ning käesolevas eelnõus ettenähtud kohustusi täidetakse nõuetekohaselt. Rakendusaktid Eelnõu kohane seadus sisaldab järgmisi volitusnorme: RSanS i § 8 l õige 2: Kui [§ 8] lõikes 1 nimetatud õigusaktide alusel ei ole võimalik rahvusvahelist sanktsiooni kohaldada, kehtestab rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusakti Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul. Volitusnorm on sarnane kehtiva RSanS i § 8 lõikes 1 toodud volitusnormiga. Normi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse muudetud kujul uuesti ( volitusnormi asukoha muutumise ning määruses sisaldunud regulatsiooni osalise toomise tõttu välismaalaste seadusesse). RSanS i § 10 l õige 4: K ui pädevat asutust ei ole kehtivate õigusaktide alusel võimalik kindlaks määrata , määratakse pädev asutus Välisministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse õigusaktiga . Volitusnorm on sarnane kehtiva RSanS i § 9 lõikes 2 toodud volitusnormiga. Normi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse muudetud kujul uuesti ( volitusnormi asukoha muutumise ning määruses sisaldunud regulatsiooni osalise toomise tõttu välismaalaste seadusesse). RSanS i § 11 l õige 4: Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega taotluse ja loa vormi. Valdkonna eest vastutav minister oleneb sanktsiooni tüübist ja sellest, millise ministeeriumi haldusalasse sanktsiooni rakendamine jääb. Näiteks kui teenuse osutamise keelu puhul on võimalik pädeva asutuse loa alusel teha erand, võib taotluse ja loa vormi kehtestada majandus- ja taristuminister. Kui finantssanktsioonist on võimalik pädeva asutuse loa alusel teha erand, võib taotluse ja loa vormi kehtestada siseminister. Välisminister kehtestab volitusnormi alusel uuesti kaubaveoloa vormi ja loa taotluse vormi. RSanS i § 19 l õige 8: Erikohustustega isikule käesoleva paragrahvi lõigetest 3 ja 6 tuleneva teavitami skohustuse täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega RABi le esitatava teate vormi ja selle täitmise juhendi. Sarnane volitusnorm on kehtiva RSanSi § 13 lõikes 5. Valdkonna eest vastutav minister on siseminister , seaduse jõustumisel tuleb muuta siseministri asjaomast määrust . RSanS i § 23 l õige 1: Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestab Vabariigi Valitsus õigusaktiga Välisministeeriumi ettepanekul. Volitusnorm on sarnane kehtiva RSanS i § 7 volitusnormile. Volitusnormi alusel kehtestatud korraldus kehtestatakse uuesti volitus normi asukoha muutmise tõttu. Eelnõukohase seaduse jõustudes tunnistatakse kehtetuks järgmised rakendusaktid: Vabariigi Valitsuse 26. oktoob ri 2017. a määrus nr 156 „ Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamine“, kuna määruses sisaldunud regulatsioon tuuakse eelnõu §-i 7; k õik RSanS i § 7 ja § 8 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldused sissesõidukeelu rakendamiseks. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorrast erinevalt ehk kahe kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamisest. Jõustumisnormi kavandamisel lähtuti eelkõige mõistlikust ajast, mille jooksul füüsilised ja juriidilised isikud, keda eelnõu puudutab – kas finantssanktsiooni kohaldamise või üldise riigiasutuste pädevuse jaotuse osas –, saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse ümber korraldada. Finantssanktsiooni eriregulatsioonis korrigeeriti nii üldiseid füüsilise ja juriidilise isiku kohutusi kui ka erikohustustega isikute kohustusi. Samas, võrreldes kehtiva regulatsiooniga ja osalt sarnaste kohustustega, mis tulevad kehtivast RahaPTSist, ei ole eelnõuga kehtestatud olulisi lisakohustusi, mille jõustumiseks peaksid isikud oma tegevust põhjalikult ümber kujundama. Nagu ka mõjuanalüüsist nähtub, on eelnõul kõige suurem mõju RABi töökorraldusele, kuna tema pädevust on võrreldes kehtiva seadusega oluliselt laiendatud. Seega võeti seaduse jõustumise kavandamisel arvesse aega, mis kulub RABi töökorralduse vastavusse viimisele käesoleva eelnõuga. Eelnevast lähtudes leiavad eelnõu autorid, et mõistlik vacatio legis (seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik) on kaks kuud. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamiseks moodustati välisministri 17. juuni 2015. aasta käskkirjaga nr 96 töörühm. Töörühma liikmete hulgas on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Finantsinspektsiooni, Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO ), Lennuameti, Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ), prokuratuuri, Välisluureameti ning Veeteede Ameti määratud esindajad ja nende asendajad. Lisaks konsulteeriti erikohustusega isikutega (Notarite Koda, Pangaliit) ning pöörduti registripidajate poole. Eelnõu väljatöötamise kavatsusele saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Haridus- ja teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeerium. Eelnõu saadet akse arvamuse andmiseks Eesti Advokatuurile, Finantsinspektsioonile, Notarite Kojale, Pangaliidule, Riigiprokuratuurile, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale . Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2018 . a Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse e elnõu seletuskirja lisa RSanS i ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu VTKle saabunud märkuste ja ettepanekutega arvestamine Riigiasutustevaheline pädevusjaotus Kooskõlastaja Kooskõlastaja seisukoht Välisministeeriumi seisukoht Siseministeerium Riigiasutustevahelise pädevuse jaotus e osas toetame VTKs toodud alternatiividest varianti number 1, mille kohaselt tuuakse ära ministeeriumid ja nende vastutusalad. Leiame, et seesugune käsitlus annab turuosalistele parema selguse. Arvestatud Keskkonnaministeerium Oleme seisukohal, et rahvusvahelise sanktsiooni tüüpide kataloog ja sanktsioone rakendavate asutuste pädevus peaks seaduses säilima ning see peaks vastama kohaldatavatele sanktsioonitüüpidele ja tegelikule olukorrale pädevusjaotuses. Sanktsioonitüüpide ja pädevate asutuste kindlaksmääramine seaduses on oluline õigusselguse tagamisel. Isikud peavad teadma, kelle poole pöörduda sanktsiooni rakendamisega seotud küsimuses. Samuti on oluline vältida sanktsioone rakendavate asutuste võimalikke pädevusvaidlusi. Seepärast teeme ettepaneku võimalikult täpselt määratleda seaduses sanktsioonitüübid ja nende rakendamise eest vastutavad asutused. Arvestatud Kaitsepolitseiamet K APO toetab sisuliselt VTKs toodud esimesest lahendusvarianti, s.o säilitada rahvusvahelise sanktsiooni tüüpide ja pädevate asutuste kataloog. Oleme arvamusel, et õigusselguse huvides on otstarbekas sätestada eriseaduses ( RSanSs ) avaliku võimu kandja kohustused ja ministeeriumi d e omavaheline pädevusjaotus Arvestatud Lennuamet Pooldame esimese sõnastuse seaduseelnõusse paigutamist, mis sätestab täpsemad vastutused valdkonniti ning ministeeriumide kaupa. Leiame, et mida laialivalguvamad ning abstraktsemad on asutuste vastutused/pädevused, seda keerulisem on rakendada võimalikke sanktsioone. Arvestatud Finantssanktsiooni eriregulatsiooni korrigeerimine Kooskõlastaja Kooskõlastaja seisukoht Välisministeeriumi seisukoht Siseministeerium Kehtiv seadus sätestab erikohustusega isikutele rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamiseks ja RSanS ist tulenevate kohustuste täitmiseks sisemiste protseduurireeglite kehtestamise kohustuse, kuid ei anna õiguslikult siduvat juhendit, kuidas seda teha. Kuna praktikas on järelevalve teostamisel raskendatud protseduurireeglite puudulikkusele viitamine, siis oleks asjakohane kehtestada protseduurireeglite miinimumnõuded. VTK s väljendatakse sama seisukohta, kuid märgitakse, et miinimumnõudeid võiks küsida turuosalistelt. Oleme seisukohal, et turuosaliste arvamus nimetatud regulatsiooni kehtestamisel võiks olla pigem võimalus, mitte kohustus. Protseduurireeglitele on eelnõus kehtestatud miinimumnõuded, mille väljatöötamisel tehti koostööd RABi ja R ahandusministeeriumiga . Turuosalisi teavitati nõuete väljatöötamisest ja lõplikust eelnõu sõnastusest. Siseministeerium Hetkel on RAB pädevaks asutuseks vaid selliste rahvusvaheliste finantssanktsioonide osas, mis vastavad kehtiva seaduse §-s 4 toodud mõistele. Praktikas on aga sanktsioone kehtestavates õigusaktides võetavad meetmed kirjeldatud viisil, mis ei ühti RSanSi finantssanktsiooni mõistega, kuid mis oma olemuselt võiksid finantssanktsiooni alla liigituda (näiteks investeerimiskeelud, kauba eest tasumine). Samasugusele järeldusele on jõutud ka VTKs . Siseministeeriumi hinnangul tuleks sanktsioonide tõhusa rakendamise huvides kehtestada regulatsioon, mis määratleks pädeva asutuse, kes selle täitmise üle järelevalvet teostab, olles samal ajal ka erikohustustega isikutele koostööpartneriks. Arvestatud Siseministeerium Leiame, et registripidajad, kes on erinevate ministeeriumi d e haldusalas, peavad panustama enam tagamaks finantssanktsioonide tõhus a rakendami s e . RSanS i § 16 sätestab registripidaja erikohustused, sh nimetatud sätte lõikest 2 tuleneva kohustuse teavitada RABi sanktsiooni subjekti tuvastamisest ning kohaldatud meetmetest. Kehtivas seaduses on selle kohustuse täitmata jätmise eest ette nähtud väärteokoosseis, mille kohtuväliseks menetlejaks on politsei. Arvame, et vastutuse täpsustamine võiks olla VTKs täpsemalt kirjeldatud. Pakume välja, et probleemi võib lahendada selliselt, et analoogselt erikohustustega isikutega määratakse asutuses rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutav isik. Arvestatud Kaitsepolitseiamet Arvestades, et praktikas teostab finantssanktsioonide rikkumiste üle järel e valvet RAB, vajab K APO hinnangul muutmist ka uurimisalluvuse määrus, sätestades, et rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumiste puhul toimetab kohtueelset menetlust Politsei- ja Piirivalveamet. Seoses KarS i § -ga 93 ¹ ja uurimisalluvuse määruse muutmisega on variant kaaluda ka KarS i s sätestada eraldi kuriteokoosseis rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise osas. Jäetud arvestamata . RAB vastutab ka edaspidi väärtegude menetlemise, KAPO kuritegude menetlemise eest. KarS § 93 1 muutmine Kooskõlastaja Kooskõlastaja seisukoht Välisministeeriumi seisukoht Siseministeerium Toetame KarS i § 93¹ muutmist selliselt, et oleks võimalik vastutusele võtta ka isikuid, kes on sanktsiooni jätnud rakendamata kaudse tahtluse või ettevaatamatuse tõttu. Väärteokoosseisu lisamine teenib üldpreventiivset eesmärki, pannes isikud vajaliku hoolsusega järgima sanktsioone sätestavaid õigusakte. Arvestatud osaliselt. KarSi § 93¹ muudetud, väärteokoosseisu ei lisata. Justiitsministeerium Justiitsministeerium ei pea vajalikuks VTK koostamisele eelnenud protsessis esitatud seisukoha muutmist ega toeta seega rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteona käsitamist, kui see pandi toime kaudse tahtlusega või ettevaatamatusest. Jäetud arvestamata . Põhjendused esitatud seletuskirjas. Prokuratuur Prokuratuur toetab KarS i § 93 1 muutmist VTKs väljendatud seisukoha kohaselt – kuriteo subjektiivse koosseisu laiendamise teel. VTKs väljendatu kohaselt on hetkel kehtiv kuriteokoosseis praktikas raskesti kohaldatav, kuivõrd kuriteo koosseis eeldab subjektiivsete tunnuste poolest teo toimepanemist kavatsetult või vähemalt otsese tahtlusega. Prokuratuuri hinnangul täidaks säte enda eesmärki (rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine) kui kuriteo subjektiivne koosseis ei hõlmaks ainult teadvat rikkumist, vaid laieneks ka kaudse tahtlusega toimepandud rikkumistele. Nimetatust tulenevalt teeb prokuratuur ettepaneku sõnastada KarS i § 93 ¹ näiteks järgmiselt: „§ 93 ¹ . Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine (1) Rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga tehingu või toimingu tegemise eest või muu rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (3) Kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. “ Arvestatud. Kaitsepolitseiamet K APO toetab KarS i § 93¹ muutmist, kuna hetkel kehtiv kuriteokoosseis on praktikas raskesti kohaldatav, sest kuriteo koosseis eeldab subjektiivsete tunnuste poolest teo toimepanemist kavatsetult või vähemalt otsese tahtlusega. Praktikas on kahtlustatavad, süüdistatavad ja nende kaitsjad väga leidlikud põhjendama, mi k s ei ole täidetud KarS i § 93 ¹ subjektiivne koosseis. K APO hinnangul täidaks säte enda eesmärki (rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine) , kui kuriteo subjektiivne koosseis ei hõlmaks ainult teadvat rikkumist, vaid laieneks ka kaudse tahtlusega ja ettevaatamatusest toimepandud rikkumistele. Arvestatud. Sissesõidukeelu rakendamine Kooskõlastaja Kooskõlastaja seisukoht Välisministeeriumi seisukoht Siseministeerium Siseministeerium ei toeta VSS i § 33 ¹ lõike 4 muutmist väljapakutud kujul. VSS i § 33 ¹ lõige 4 reguleerib sissesõidukeeldude andmete sisestamist sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse. Kui EL i Nõukogu õigusakti või ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooni alusel on kehtestatud sissesõidukeeld isiku suhtes, siis kohaldatakse seadusest tulenevat sissesõidukeeldu ning tema andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse. Nimetatud lõiget ei saa kohaldada mitteisikulise rahvusvahelise sanktsiooni subjektidele. Arvestatud . Tulenevalt eelnõus sätestatud rahvusvahelise sanktsiooni subjekti mõistest ei kohaldata VSS i § 33 ¹ lõige t 4 mitteisikulise rahvusvahelise sanktsiooni subjektidele. Kaitsepolitseiamet K APO hinnangul ei vasta aga VTKs pakutud VSS i § 33 ¹ l õike 4 sõnastusettepanek muudatuste selgitustele ning väljapakutud sõnastus jääb ebaselgeks. K APO teeb ettepaneku sõnastada VSS i § 33 ¹ l õige 4 näiteks järgmiselt: „ (4) Rahvusvahelise sanktsiooni subjekti suhtes kohaldatud sissesõidukeeldu käsitletakse seadusest tuleneva sissesõidukeeluna ning sissesõidukeelu andmed sisestatakse sissesõidukeeldude riiklikusse andmekogusse kuni rahvusvahelise sanktsiooni lõppemiseni. “. Jäetud arvestamata . Põhjendused esitatud seletuskirjas. Muu Kooskõlastaja Kooskõlastaja seisukoht Välisministeeriumi seisukoht Justiitsministeerium Palume sisuliselt hinnata, kas uue tervikteksti väljatöötamine on vajalik (nt tingivad muudatused olemasoleva seaduse ülesehituses olukorra, mis ei võimalda neid ühitada kehtiva seaduse struktuuriga, mille tõttu tekiks võimalikud vastuolud seaduses endas või teiste seadustega jms) ning põhjendada, miks olemasoleva regulatsiooni muutmine ei ole mõistlik ega anna samaväärset tulemust kui uue tervikteksti koostamine. Uue tervikteksti kavandamiseks peab olema kaalukas põhjus, sest arvestada tuleb ka õiguskorra stabiilsuse nõuet. Arvestatud. Analüüsides muudatuste ulatust leidsid eelnõu koostajad, et vajalik on koostada uue terviktekst. Justiitsministeerium Kuna RSanSi uue redaktsiooni väljatöötamiseks ei plaanita koostada põhjalikku mõjuanalüüsi, palume pöörata eelnõu seletuskirja mõjude osas tähelepanu sellele, et mõjud oleksid võimalikult täpselt prognoositud. Konkreetsete muudatuste lõikes peaks kvantitatiivselt välja tooma töökoormuse (ning kulude ja tulude) ja pädevuste jaotuse muutused riigiasutustele ning mõju, mis avaldub ettevõtetele ja kodanikele seoses karistusmeetmete muutmisega. Arvestatud. Haridus- ja teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium 29.06.2018 nr 15.1-2/3867 Kultuuriministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja saamisest alates. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sven Mikser Välisminister Lisad: 1) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu, 11 lehel; 2) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu seletuskiri, 69 lehel; 3) seletuskirja lisa, 8 lehel. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Advokatuur, Finantsinspektsioon, Notarite Koda, Pangaliit, Riigiprokuratuur, Tartu Maakohtu registriosakond ja kinnistusosakond. Laura-Liisa Laving / 637 7435 Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / 6 377 000 / [email protected] / www.vm.ee Registrikood 70002526 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/18-0738 - Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1893f9a8-135e-446a-869b-7f73c47dfa3a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1893f9a8-135e-446a-869b-7f73c47dfa3a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel