Kultuuriministeerium · 2. juuli 2018
Sisu (failidest)
Lisa 1: Kuigu talu keldrite asukoht
X = 6467797, Y = 410718
X = 6467469, Y = 410390 M 1:2191
Leppemärgid Info
Registrinumber 30018
Nimetus Kuigu talu keldrid
Maakond Saare maakond
Omavalitsus Lääne-Saare vald
Aadress Sepa küla
Arheoloogiamälestis ei
Ehitismälestis jah
Ajaloomälestis ei
Piiranguvööndi ID 30018
Täpsusklass 10 m
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6467675.00 410540.03
2 6467668.50 410526.78
3 6467658.00 410527.28
4 6467654.00 410534.88
5 6467662.00 410548.91
6 6467672.50 410546.09
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Lisa 2: Kuigu talu keldrite kaitsevöönd
X = 6467797, Y = 410718
X = 6467469, Y = 410390 M 1:2191
Leppemärgid Info
ID 30018
Piiranguvööndi liik Kinnismälestise kaitsevöönd
Täpsusklass 10 m
Kuju olek digitaliseeritud
Maakond Saare maakond
Omavalitsus Lääne-Saare vald
Aadress Sepa küla
Pindala 7652
Objektide loend 30018 Kuigu talu keldrid
Eksperdiarvamus Kaitsevöönd on määratud
neljale maaüksusele, eesmärgiga
tagada keldrite vaadeldavus
maksimaalselt Sõmera-Kärla-
Uduvere teelt. Kaitsevöönd
algab maantee äärest ning
tagab vaatesektori säilimise
keldrikompleksile.
Leht 1 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
Nr X Y
1 6467651.50 410648.06
2 6467690.50 410557.41
3 6467667.00 410511.00
4 6467578.00 410519.19
5 6467602.50 410556.09
6 6467607.50 410564.50
7 6467609.00 410566.69
8 6467614.00 410575.12
9 6467627.00 410597.53
10 6467637.00 410616.44
Leht 2 / 2
Maa-amet. Muinsuskaitseamet. 2018. Kõik õigused kaitstud.
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 02.07.2018 nr 125
Kuigu talu keldrite kultuurimälestiseks
tunnistamine
Muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja § 25 lõike 1 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti
eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut:
1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ehitismälestis“ Kuigu talu keldrid
(asukoht Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepa külas). Mälestise asukoht on märgitud
kaardil käskkirja lisas 1.
2. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.1
Käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise andmed, asukoht ja kaitsevööndi piir
kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukoht ja kaitsevööndi piir kantakse
lisaks Maa-ameti kaardile.
Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu
ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis.
Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikku või valdajat ja kaitsevööndisse jäävate
kruntide omanikke ning viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a
määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise
ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest
Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kuigu talu keldrite kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Muinsuskaitseamet. Kuigu
talu keldrite kultuurimälestiseks tunnistamise vajadusele juhtis lisaks tähelepanu 10.03.2017. a
kirjaga MTÜ Sõrve Linnujaam juhatuse esimees, kelle eestvedamisel on objekti jõudumööda
korrastatud.
1
Mälestise asukoht ja kaitsevöönd on märgitud käskkirja lisades esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Muinsuskaitseametis, kultuurimälestiste riiklikus
registris (http://register.muinas.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Eestis on pisut üle 5000 ehitismälestise, millest suurem osa esindab baltisaksa ehitustraditsiooni
ning on seotud mõisa- või kirikukultuuriga. Taluarhitektuur, mis on Eesti ehituspärandi oluline
osa ja kohaliku ajaloo peegeldaja, on riiklike kultuurimälestiste nimistus alaesindatud. Ka
keldrid, mis on eraldi objektidena kultuurimälestisena kaitse all, kuuluvad enamasti
mõisakomplekside koosseisu.
Ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet asja mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus
ettepanekut ning leidis, et Kuigu talu keldritel on mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis
Muinsuskaitse Nõukogu 14.09.2017. a koosolekul ja tegi kultuuriministrile ettepaneku
tunnistada Kuigu talu keldrid kultuurimälestiseks.
Vastavus mälestise tunnustele
Kaheksast, valdavalt dolomiidist ehitatud keldriboksist koosnev kompleks on ilmekas
dolomiiditöötluse näide, mis erineb Eesti keskmisest talukeldrist nii konstruktsiooni kui ka mahu
poolest. Mahult on iga Kuigu talu keldriboks Eesti talukeldrist poole väiksem. Keldribokside
väikesevõitu ruumimõõtmed on tingitud tavapärasest erinevast konstruktsioonist – keldrid on
ülalt koonduvate külgseinte ja paekiviplaadist laega. Keldrid on rajatud radiaalse põhiplaaniga,
keldrite sissepääsud avanevad ringist väljapoole erinevates ilmakaartes ja keldreid kattev kõikide
keldrite ühine muldkehand asub keskel.
Kuigu talu keldrid on ehitatud ajavahemikus 19. saj lõpust 1930. aastateni. Keldri nr 4 ukse
sillusele on raiutud aastaarv 1887. Tõenäoliselt ei rajatud kõiki keldreid korraga. Tegemist on
kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt tähtsa objektiga, mis on algselt kuulunud
dolomiidimeistrite talule, Kaarma dolomiiditööstuse alusepanijatele. Hiljem on keldreid
kasutanud kõik läheduses asuvad talud.
Kuigu talu keldrid on Eesti taluarhitektuuri ning dolomiiditöötluse silmapaistev näide, mis on
säilinud autentsetena ning need moodustavad maanteelt hästi vaadeldava tervikliku kogumi.
Teadaolevalt mujal Eestis Kuigu keldritele sarnaseid, ringjalt ehitatud ühise muldkehandiga
kobarkeldreid ei leidu.
Kaitsevööndi määramine
Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 1 järgi määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kuigu
talu keldritele kaitsevööndi määramise eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus. Kompleks on
avalikult teelt, Saia-Kaarma kõrvalmaanteelt, hästi vaadeldav. Kuigu talu keldrite kaitsevööndiks
määratakse nelja maaüksust hõlmav ala. Kaitsevöönd algab maantee äärest ning selle eesmärk on
tagada vaatesektori säilimine keldrikompleksile.
Muinsuskaitseseaduse § 25 lõike 7 järgi ei ole kinnismälestise kaitsevööndis ilma
Muinsuskaitseameti kirjaliku loata lubatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud
mulla- ja kaevetööd, maaparandustööd ning kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Kuna
teadaolevalt puudub kaitsevööndi alal arheoloogiline kultuurkiht, tehakse mälestiseks
tunnistamisel järgmine leevendus: mulla- ja kaevetöödeks ei pea olema Muinsuskaitseameti luba.
Piirangud ei hõlma ka tavapärast põlluharimist.
Menetlusosaliste seisukohad
Objekti mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt
Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja
kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord”.
Kuigu talu keldrid asuvad riigi reformimata reservmaal. Muinsuskaitseamet on kohaliku
omavalitsuse üksust, Maa-ametit ning kaitsevööndisse jäävaid maaomanikke menetluse käigust
teavitanud, andnud võimaluse eksperdihinnanguga tutvuda ning küsinud arvamust. Lääne-Saare
Vallavalitsus andis teada, et ei oma keldrite mälestiseks tunnistamise kohta vastuväiteid ega
täiendavaid ettepanekuid. Maa-amet andis teada, et nõustub Kuigu talu keldrite mälestiseks
tunnistamise ja keldritele kaitsevööndi määramisega. Kaitsevööndisse jääva Kuigu keldritest
põhjapoolse Kopli kinnistu (KÜ 27001:003:0151) omanik vastas 12.09.2017 kirjalikult, et ei ole
keldrite mälestiseks tunnistamisele vastu. Teiste kaitsevööndisse jäävate kinnistute omanikelt
keldrite mälestiseks tunnistamise kohta arvamusi ei laekunud.
II KAITSE ALLA VÕTMINE
Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb määratleda igal üksikjuhtumil.
Muinsuskaitseseaduse § 2 järgi on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või
vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline,
arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline
või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud
korras.
Kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku on teinud Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti
eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel tehti kultuuriministrile Kuigu
talu keldrite mälestiseks tunnistamise ettepanek. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud kaitse
ulatust ja kaitserežiimi otstarbekust.
Kuigu talu keldrid ei asu muinsuskaitse- ega miljööalal ega ole muul viisil kaitstud. Sarnaseid
kobarkeldreid riikliku kaitse all ei ole. Ainulaadse keldrikompleksi säilimise tagamiseks on
seetõttu otstarbekas seda riiklikult kaitsta. Kuigu talu kobarkelder on Eesti taluarhitektuuris väga
eriline ja ainulaadne ehitis, erandlik maakeldrite tüpoloogia näide. See on käsitööliste talu
kõrvalhoone, kus hoone valmistamiseks on kasutatud paemurru tüüptoodangu detaile. Tegemist
on kohaliku ruumilise identiteedi seisukohalt tähtsa ehitisega, mis on kuulunud
dolomiidimeistrite talule. Sarnase tüpoloogiaga ehk vaid ühele talule kuulunud keldreid mujal
Eestis teadaolevalt ei leidu. Keldrikompleks on säilinud 1930. aastateks väljakujunenud mahus,
keldrite tehniline seisukord on valdavalt rahuldav, aga kahe keldriboksi puhul halb. Võrreldes
2012. aastal fikseeritud seisukorraga on keldrite olukord paranenud. Kompleks on võsast välja
raiutud ning ümbrust hooldatakse regulaarselt. Lisaks on keldrite juurde paigaldatud infotahvlid.
Mälestiseks tunnistamine ei sea piiranguid keldrite kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise
funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada ehitise või selle oluliste osade
säilimist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar