Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0780 - Viljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1844c3f7-de3a-45aa-bfc8-6d78d7db008e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1844c3f7-de3a-45aa-bfc8-6d78d7db008e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 11.07.2018 nr 1-4/18/560-2 Viljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Viljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Marica-Maris Paju 740 7138, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 29.11 .2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn V iljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 1 0 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised V iljandi maakonnas asuvad kaitstavad pargid ja puistud : 1) Halliste dendropark (KLO1200541) 1 ; 2) Halliste kirikupark (KLO1200607); 3 ) Aindu põlispuude grupp (KLO1200074 ); 4 ) Kivistiku metsapark (KLO1200077); 5 ) Pärsti park (KLO1200055); 6 ) Raudsepa dendropark (KLO1200 253 ); 7 ) Tusti metsapark (KLO1200 213 ) . § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine P aragrahv is 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnista takse kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 29. märtsi 1958. a otsuse „ Looduskaitse organiseerimisest Viljandi linnas ja rajoonis ” lisa „Viljandi linnas ja rajoonis looduskaitse alla võetud objektide nimekiri ” alajaotuse „Vilja ndi rajoonis: Pargid ja ilupuud ” p unkt id 5 (Pärsti kooli park ) ja 9 (Tusti algkooli park ) ; ENSV M inistrite N õukogu 5. juuni 1959. a määruse nr 218 „Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis ˮ lisa „Riikliku kaitse alla kuuluvate vabariikliku tähtsusega parkide loetelu ˮ punkt 44 (Pärsti 7-a. kooli park ja dendraarium ); Abja Rajooni TSN Täitevkomitee 13. jaanuari 1960. a otsuse nr 2 „Looduskaitsealase töö olukorrast rajoonis ja looduskaitse rakendamisest kohalikku tähtsust omavatel objektidel ” lisa nr 1 „Abja Rajooni kohaliku tähtsust omavate looduskaitseobjektide nimekiri ” alajaotuse „Pargid” punkt id 10 (Halliste kiriku park ) ja 11 (Halliste 7-kl. Kooli park ) ; Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrus e nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas ˮ lisa 4 „Riikliku kaitse all olevate objektide nimekiri ˮ punktid 5 ( Aindu põlispuude grupp), 65 (Pärsti park), 70 (Halliste dendropark ), 71 ( Raudsepa dendropark ), 72 (Kivistiku metsapark) ja 75 (Tusti metsapark). § 3. Otsuste kehtetuks tunnistamise põhjendus Põhjendused parkide ja puistute kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas . § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlu s viidi läbi keskkonnaministri 26. oktoobri 201 7 . a käskkirjaga nr 1078 „Viljandimaa parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine“ algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas 2 . § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood (KKR). 2 S eletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee . Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Heiki Loot Riigi sekretär Vabariigi V alitsuse määruse „ V iljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „ V iljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 1 0 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja V iljandi maakonnas seitse kaitsea l ust parki ja puistut , mis on minetanud looduskaitseväärtuse . Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsus t e kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust. Keskkonnaministri määruse ee lnõu on koostanud Keskkonnameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Marica -Maris Paju (tel 5336 5805 , e-post [email protected] ) , e elnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma ( tel 680 7911 , e post [email protected] ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üld osakonna juris t Maiu Paloots (tel 730 4422, e post [email protected] ) ja k eeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected] ). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730 , e-post [email protected] ) . Määruses nimetatud V iljandi maakonna parkide ja puistute seisundit hindas 2017. a asta märtsis K eskkonnaameti töögrupp koosseisus Hille Lapp, Meelis Suurkask, Tarmo Niitla , Jarmo Jaanus ja Marica -Maris Paju. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt välja arvamise põhjendus Määruses käsitletud pargid ja puistud on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist või pärast taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamise seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994 . a jõustunud kaitst avate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega . Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1 , mille kohaselt e nne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni . Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §- d es 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut . Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vab a riigi Valitsus . Pargid ja puistud (sh arboreetumid , dendraariumid, selektsiooniaiad , põlispuude grupid ) on kaitse alla võetud eri aegadel eri taseme otsustega , seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate parkide ja puistute kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad. Ajalooliste parkide kaitse alla võtmisel ja piiritlemisel on arvestatud põhimõtet kaitsta parki kui tervikut, st nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad, sh eriti kaitsealused liigid) kui ka eluta (pargi ajalooline struktuur, pargi piirded jm kultuuriväärtused) väärtusi. Määruses käsitletavad pargid on rajatud Põhjasõja - järgsel perioodil ja seetõttu on võimalik suurim põlispuude vanus 200 – 250 aastat, mis on mitme lehtpuulii gi jaoks ka võimalik eluea piir. Eesti parkide suurem rekonstrueerimine vasta valt muutunud moesuundadele, sh laiendamine ja uusistutused, toimus 19. sajandi teisel poolel. Tolleaegne pargistruktuur, põlised puud ja pargi esteetiline olemus oli d peamised kaitse alla võtmise põhjused 20. sajandi keskpaiku. Loodusobjekti LKS § 7 lõike 1 kohaseks kaitse alla võtmise eelduseks on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus e nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri ) kohaselt on p arkide peamised k aitseväärtused ajalooliselt kujunenud planeering, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid. Säilinud väärtuste (pargiruumi terviklikkus, struktuurielemendid nagu avatud alad, pargi teestik ja veekogud) hetkeseisu kindlakstegemiseks ja kaitsevajaduse üle otsustamiseks kasutati määruse ettevalmistamisel Rahvusarhiivi avaliku kaardirakenduse ja Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduse kaarte ning k ultuurimälestiste riikliku registri (sh Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalide) andmeid. Mitmel juhul oli ainukeseks võimaluseks pargi varasemat struktuuri hinnata vaid Venemaa üheverstali s e kaardi abil . Määruses käsitletud pargid (säilinud pargiosad) on pargiarhitekt E. Brafmani määratluses väikepargid, mille pindala on kuni 5 ha, vaid K ivistiku metsapargi pindala on ligikaudu 17 ha . Tuginedes vanadele kaartidele , on need juba rajatud väikeste lihtsate mõisaparkidena, mis on olnud ilma suurejooneliste ja rohkete elementideta. Alljärgnevas tabelis 1 nimetatud pargid on oma puistu vanuse, pikaajalise hooldamatuse ja tormide tõttu kaotanud käesolevaks ajaks suurema osa kunagi stest väärtustest. Määruses kajastatud dendropark ( Raudsepa dendropark ) on kaitse alla võetud teaduslikust seisukohast lähtuvalt. Dendroparkide puhul hinnat a kse esmajärjekorras säilinud liigirikkust ja kogu süsteemipärasust. P laneeringut ja pargiarhitektuurilisi elemente hinnatakse peamiselt juhul, kui dendropark on rajatud või kujundatud lähtuvalt aiakunsti reeglitest . Käesolevaks ajaks ei ole määruses käsitletud ja tabelis 1 märgitud parkidel säilinud looduskaitseseaduses ega kaitsealuste parkide , arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas nimetatud kriteeriumidele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning nende edasine kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas. Tabelis 1 on tuginedes ajalooliste kaartide analüüsile ning välitöödel tuvastatud säilinud väärtuste seisundile esitatud põhjendused, miks need pargid riikliku kaitse alt välja arvatakse. T abelis 1 on m ärkuste lahtris kirjas ka info, kas ja kuidas määruses käsitletud parke kajastatakse omavalitsuse üldplaneeringus, sh kas ja milliseid ettepanekuid kaitsealuste loodusobjektide kohta on tehtud, ning see aitas kaasa Keskkonnaameti seisukoha kujundamisele. Kui loodusobjekt kustutatakse keskkonnaregistrist , toob see üldjuhul kaasa muudatuse omavalitsuse üldplaneeringus (kaovad piirangud). Teadaolevatel andmetel ei ole ühegi kaitse alt välja arvatava pargi ega puistu territooriumilt leitud olulisi kaitsealuseid liike , mille kaitseks on vajalik pargi kaitsekord . Ü he pargi lähialal on registreeritud kahe käsitiivaliseliigi olemasolu ja kahe pargi territooriumil on valge toonekure pesad . Parkide looduskaitse alt väljaarvamisel tagatakse nii käsitiivaliste kui ka valge-toonekure kaitse isendikaitse kaudu. Juhul kui pargis või puistus on ehitis- või arheoloogiamälestisi või on alal pärandkultuuriobjekte, siis on vastav märge lisatud märkuste lahtrisse ning lisatud on objekti registrikood. Pargi väärtuste kirjeldamisel on kasutatud riiklikke registreid ja Ü/K „ Metsaprojekt ˮ Eesti Metsakorralduskeskuse tööd „V iljandi rajooni pargid ˮ ( 1981 , edaspidi Metskorralduskeskus ) . Tabel 1. V iljandi maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamise põhjendused . EO – eraomand, MO – munitsipaalomand, RO – riigiomand, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa , KR – k eskkonnaregister Nr Objekt Asukoht Põhj endused. Märkused . Pindala on antud KR andmetel 1 . Halliste dendropark KLO1200 541 Mulgi vald , Kulla küla Halliste dendropark on osa vana st Pornuse ja Halliste koolia iast , mi s raja ti õppeaiana 20. sajandi esimesel poolel . Esialgne liikide nimestik puudub. Metsakorralduskeskuse andmetel oli 1981. a astal kaitseväärtus vaid nn dendropargi osal (pindala 0,8 ha) , mil dendropargis kasvas 13 okaspuuliiki ja 31 lehtpuuliiki. N üüdseks o n osa dendropargis kasvanud puudest hävinud , sh tol korral erilisena esile toodud kollane hobukastan . 2017. aastal oli territooriumil välimuselt ja mõõtmetelt märkimisväärsemad kaks palsamipaplit, mille ümbermõõt oli suurem kui neli meetrit , ning heas seisundis korrapärase võraga palsaminulg (ü mbermõõt 187 cm). Puud moodustavad osa asula haljastusest , kuid neil puudub väärtus dendroloogilise kollektsioonina. Palsamipaplid ( Populus balsamifera ) on suhteliselt lühiealised puud, mis on Eestis haljastuses tavapärased ja seetõttu ei kaalutud konkreetsete isendite kaitsealuse looduse üksikobjektina kaitse alla võtmist. Halliste valla üldplaneeringus 2015. aastani ( http://www.maaamet.ee/detailid/legendid/halliste_seletuskiri ) märgitakse, et Halliste dendropark on osa I klassi väärtuslikust maastikust ja see jääb valla tähtsusega puhkealasse. Kuna dendropargi säilinud osal puudub nii teaduslik kui ka pargiarhitektuuriline väärtus ning väärtuslikumad puud on kaitstud kohaliku omavalitsuse planeeringu kaudu, siis arvatakse ala riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on ca 0,8 ha (JRO) . 2. Halliste kirikupark KLO1200607 Mulgi vald, Pornuse küla Halliste kirikupark on kaitse alla võetud seal asuva Vabadussõja mälestusmärgi asukoha tõttu. Tegemist on tavapärase asulahaljastuse ga, kus sam ba asukoh a ümbr uses on säilinud pärna puuderead ( Tilia sp ) , kuid neil puudub looduskaitseline väärtus (puud on keskmise ümbermõõduga, puuduvad erikujulised või muud eripärased eksemplarid). Kuna alal puudub nii teaduslik kui ka pargiarhitektuuriline väärtus, arvatakse kirikupark riikliku kaitse alt välja. Halliste valla üldplaneeringus 2015. aastani ( http://www.maaamet.ee/detailid/legendid/halliste_seletuskiri ) kirikuparki ei mainita. Vabadussõja mälestussammas ja k irik uaed ( kattub osaliselt looduskaitsealuse kirikupargiga) on kultuurimälestis ed ( reg nr 27177 ja reg nr 13207) . Objekti pindala on 1,1 ha (EO 0,2 ha; MO 0,9 ha ) . 3 . Aindu põlispuude grupp KLO1200 074 Viljandi vald, Aindu küla Aindu põlispuude grupp on päritolult Pärsti ( Aindu ) karjamõisa park, mis on rajatud väikese ja liigivaesena (põhipuuliik on vaher) . 2017. a asta ülevaatusel selgus, et peamiselt on tegemist isekülvse järelkasvuna tekkinud noore puistuga , milles on üksikuid vanu puid . Alleest on suurem osa tormide tagajärjel hävinud ning maaomanik on tühjadesse kohtadesse istutanud eriliigilisi noori puid. Endine väike esiväljak on täisistutatud. Karula järve äärne puistu koosneb peamiselt hall ist ja must ast lepast ega ole istutatud pargi na . Kehtivas Viljandi valla (end ise Saarepeedi valla osas ) üldplaneeringus ( http://www.maaamet.ee/detailid/legendid/saarepeedi_seletuskiri ) on Aindu põlispuude grupp ekslikult nimetatud kaitstava looduse üksikobjektina ja määratud maako ndliku tähtsusega väärtusliku maastiku osana. Seega on väärtuslikum osa alast juba kaitstud planeeringu kaudu. Kuna ala on tavaline puudesalu, millel puudub pargiarhitektuuriline väärtus, arvatakse see riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 4,7 ha . Kogu ala on jaotunud mitme eraomandi vahel , osa teest kuulub riigi omandisse (0,01 ha) . 4 . Kivistiku metsapark KLO1200 077 ( KR-s valed piirid) Viljandi vald, Vana-Võidu küla Kivistiku metsapark on Van a-Võidu mõisa juurde kuulunud jalutusmets, mille peamised puuliigid on saar, haab ja kuusk. Üksikute puudena leidub ka tamme ja pärna. Puistu keskmine vanus on ca 60 a astat , kuid puistus leidub hajusalt mõisaaegseid põlispuid, mis on metsaregistri andmetel üle saja aasta vanad. Ala on ülepinnaliselt määratud vääriselupaigaks (VEP L019956 , 16,7 ha ). Metsaparki on räsinud tormid, mille tõttu on alal palju tormimurdu. Metsapark on metsaruumina säilinud ja seda kasutatakse aktiivselt nii spordi- kui ka puhkealana. K oostatava Viljandi valla üldplaneeringu teemakaardi ( http://www.viljandivald.ee/documents/11546/10702906/Joonis+1_8+Vana-voidu.pdf/dc666e72-dd64-49dc-8bb3-298b573d9dc7 ) alusel on ala VEP tõttu märgitud kaitseala maa na ja see tagab loodusväärtuste kaitse . Pargina ala l riiklikku looduskaitselist väärtust ei ole , mistõttu arvatakse ala kaitsealuste parkide nimistust välja. Objekti pindala on ligikaudu 17,1 ha, mis kuulub riigi omandisse (muu avalik-õiguslik mets , üldkasutatav maa ) ning väike osa on JRO maa (2,1 ha) . 5 . Pärsti park KLO12000 55 Viljandi vald, Pärsti küla Pärsti mõisapark on rajatud 18. sajandi lõpus ning see laiendat i 19. sajandi algupoolel suurejooneliseks järvedega pargiks. Peahoone on renoveeritud, selles asub külakeskus ja lasteaed. Hoone f unktsioonist tulenevalt on esiväljakule rajatud laste mänguala. Parki on räsinud mitmed tormid, mistõttu suur osa pargi põhiosa põlispuid on hukkunud, sh aktsendiks olnud kaitsealune põlissaar , asemele on kasvanud isekülvne saarevõsa . Endised külgväljakud on võsastunud , põlispuud on hukkunud . Kuigi peahooneesine pargiruum (esiväljak ja mõned seda ääristavad puud) on säilinud, ei ole sel üleriigilist looduskaitselist väärtust ning säilinud puudegruppide kaitse tagab muinsuskaitse . 20. sajandi keskel pargi äärealale õppeotstarbel rajatud dendraariumil puudub looduskaitseline väärtus , sest see on pindalaliselt väga väike (alla 1 ha), eksootidest on säilinud vaid üks pöök ja lehis, ala on hooldamata. Seetõttu arvatakse kogu ala riikliku kaitse alt välja. Koostatava Viljandi valla üldplaneeringu teemakaardi ( http://www.viljandivald.ee/documents/11546/10702906/Joonis+1_15+Parsti.pdf/d7b82bbe-b116-4623-bd15-2bc5d6616f5c ) kohaselt on Pärsti park üks osa Pärsti mõisa miljööalast. Kuna pargiruum on osaliselt säilinud ja mõisaümbrus on miljööväärtusega ala , on Viljandi Vallavalitsus oma 31. märtsi 2017 . a kirjaga nr 6-4/563- 1 avaldanud soovi võtta park koostatava üldplaneeringu alusel kaitse alla kohalikul tasandil. Pärsti mõisakompleks, sh park ( nr 14750) , on arvel kultuurimälestis ena . Pärsti mõisa järved on KR andmetel kahe käsitiivalise liigi elupaik , kuid see ei laiene pargialale. Objekti pindala on 2, 8 ha ( MO 2,57 ha, RO 0,1 ha, EO 0,13 ha). 6 . Raudsepa dendropark KLO1200 253 Viljandi vald, Valma küla Raudsepa dendropark on päritolult talupark, mis on rajatud 20. sajandi algusaastatel. Park rajati regulaarsuse põhimõtetel nii, et eriliigilistest puudest alleed ristusid. Suur hulk vanemaid puid on tormides murdunud või hukkunud külmadel talvedel ning ala on võsastunud . Ühel lagendikul asuvad nõukogude ajal rajatud laululava varemed. Metsakorralduskeskuse andmetel oli pargi seisukord halb juba 1981. a astal . Endine talu (sh dendropark ) on jaotatud kolmeks maaüksuseks , millest k oostatava Viljandi valla üldplaneeringu teemakaardi ( http://www.viljandivald.ee/documents/11546/2211070/Joonis-1_17+valma.pdf/282614ed-1f37-434b-b4a4-5d934d9ade65 ) kohaselt on osa ette nähtud väikeelamute maaks . S äilinud puud ei ole erakordsete mõõtmetega, ei moodusta väärtuslikku dendroloogilist kollektsiooni ega pargiarhitektuurilist tervikut , mistõttu arvatakse dendropark riikliku kaitse alt välja. Objekti pindala on 2,6 ha (EO 2,09 ha, RO 0,02 ha, JRO 0,51 ha). 7 . Tusti metsapark KLO1200 213 Viljandi vald, Tusti küla Tusti met sapark on rajatud väikese, kuid maalilise mõisapargina. Pargiruum on vähenenud nõukogude ajal pargi äärealadele ehitatud hoonete tõttu. Säilinud on esiväljaku puudegrupid ning oru veerudel olev metsapark , mille peapuulii k on saar. Suurema osa puistust moodustab saare ja jalaka järelkasv . Osa põlispuudest on tormide tõttu väljalangenud. Lihtsal pargiväljakul on aktsendiks jäme pappel (ü mbermõõt 364 cm; Populus sp ) ning oru põhjas kasvab märkimisväärne künnapuu (ü mbermõõt 486 cm; Ulmus laevis ). Kuna pargiruum on osaliselt säilinud, pargis asub külaseltsimaja ja peamine osa alast on munitsipaalomandis , mis on osaliselt ette nähtud puhkealaks, siis on Viljandi Vallavalitsus oma 31. märtsi 2017 . a kirjaga nr 6-4/563- 1 avaldanud soovi võtta park koostatava üldplaneeringu alusel kaitse alla kohalikul tasandil, mistõttu ala arvatakse riikliku kaitse alt välja . Objekti pindala on 3,9 ha , millest peamise osa (2, 68 ha) moodustab munitsipaalmaa ning äärealadel on vähemal määral eramaid (viis maaüksust , 0,83 ha ) ja JRO maad 0,37 ha. Määruse ga V iljandi maakonnas kaitse alt väljaarvatavaid parke ja puistuid on seitse (kogupindalaga 31,1 ha) . Maaomand jaguneb järgmiselt: eraomand ( 7,7 ha) , riigiomand ( 15,1 ha , sh üldkasutatava maa sihtotstarbega maa 15 ha ) , munitsipaalomand (5,3 ha) ja jätkuvalt riigi omandis olev maa (3,0 ha) . 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse avalik väljapanek toimus 14.-28. november 2017 V iljandimaal Keskkonnaameti Lõuna regiooni V iljandi kontoris , Halliste ja Viljandi Vallavalitsuses ning Tartumaal Keskkonnaameti Lõuna regiooni Tartu kontoris . Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (teade nr 1219344) , üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ( 14. november 201 7 ) , maakondliku levikuga ajalehes Sakala ( 09. november 201 7 ) , samuti eelnimetatud kohalike omavalitsuste kodulehel ja Keskkonnaameti veebilehel . Lisaks ilmus ajalehes Sakal a (10. november 2017) selgitav artikkel parkide kaitse alt välja arvamise kohta. Keskkonnaamet tegi ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Looduskaitseseaduse § 9 kohase kaitse al t välja arvamise menetluse käigus saadeti 2 4 kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku toimumise kohta väljastusteatega teade, millele oli lisatud info, kus saab tutvuda määruse eelnõu ja seletuskir jaga . Pärast kirjade hoiutähtaja lõppu tagastati KeA-le seitse kirja, millele adressaadid järgi ei läinud. Kuna määrusega kaot a takse piirangud looduskaitseväärtuse kaotanud objektidelt , mitte ei kehtestata uusi piiranguid, otsustas KeA mitte korraldada täiendavat avalikku väljapanekut ning KeA loe b , et parkide kaitse alt väljaa rvam isest on piisavalt teavitatud. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Halliste ja Viljandi Vallavalitsusele , Maa ametile, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile ja Riigimetsa Majandamise Keskusele . M ääruse eelnõu kooskõlastasid kõik asjasse puut u va d isiku d ja asutus ed vaikimisi . Ühtegi ettepanekut ei laekunud . Samuti ei avaldatud soovi korraldada eelnõu tutvustamiseks arutelu . 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Käesoleval ajal kehtib maamaksu soodustus ka nende parkide ja puistute kohta, mille väärtus on hääbunud juba aastaid tagasi. Maamaksuseaduse (edaspidi M aaM S ) § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Eelnõukohase määrusega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse selles nimetatud objektid kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Maamaksu ei maksta M aaM S § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt ja üldkasutatava maa sihtotstarbega maalt. Määruses käsitletud 31,1 ha on maksuvaba maa 23,3 ha. O mavalitsuste eelarvesse lisanduv maamaks on seega väheoluline ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi. Määruse jõustumisel , st parkide kaitse alt välja arvamisel , puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, sest nimetatud aladel registreeritud kaitsealus t e liik ide kohta kehtib isendikaits e . S amuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Määruse eelnõul on puutumus Halliste ja Viljandi valla omavalitsuste liitmise eelse üldplaneeringuga. Määruse jõustumisel tuleb ühendvalla üldplaneeringu koostamise l arvestada kehtestatud õigusaktidega , st kustutada määruses nimetatud loodusobjektid planeeringukaardilt . Muid põhimõttelisi muudatusi planeeringutele ei kaasne. Vastavalt looduskaitseseadusele on parkide ja puistute territoorium piiranguvöönd, kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaregistrist kustutatud , väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. Parkides kehtib piiranguvööndi režiim, kuid tuginedes kaitse-eeskirjale on seal enamasti uute ehitiste püstitamine keelatud. Kehtiv kaitsekord loetakse kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks juhul, kui hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ning kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise. Seetõttu on riigil kohustus igakordselt kaaluda, kas konkreetsel juhul on kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piirav ning eelduste täitmisel need alad välja osta. Kuna pargid arvatakse kaitse alt välja, siis maa ri igile omandamise kohustus kaob. Kaitse alt välja arvatavate parkide territooriumil ei ole EELIS - e andmetel toetuskõlblikke metsamaid ega poollooduslikke kooslusi. Kivistiku metsapark on küll metsamaa, kuid kuna ala on määratud vääriselupaigaks (VEP), siis metsapargi kaitse alt välja arvamise korral võimalik puidust saadav tulu ei suurene , kuna tegemist on riigimaaga ja alale jääb kehtima VEP - ist tulenev raiekeeld. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.