Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0779 - Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f08fb8ab-55ca-4e30-8dda-a69793188bd5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f08fb8ab-55ca-4e30-8dda-a69793188bd5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 11.07.2018 nr 1-4/18/3252-2 Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Pärnu maastikukaitseala kaart Liis Jääger 674 4810, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 20.02.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 1 Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Pärnu maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Pärnu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni ja puhkevõimalusi, metsakooslusi ja liikide elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on 3 metsastunud luited (2180) , liivikud (2330), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Bonasa bonasia), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hiireviu (Buteo buteo), raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas) hoburästas (Turdus viscivorus) ja kivisisalik (Lacerta agilis). (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit: 1) Kodara sihtkaitsevöönd; 2) Rööpa sihtkaitsevöönd; 3) Metsniku sihtkaitsevöönd. § 6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Kodara ja Metsniku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on aktiivse rekreatsioonivõimaluse säilitamine alal, metsakoosluste kaitse ning liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. (2) Rööpa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on aktiivse rekreatsioonivõimaluse säilitamine alal, luite- ja metsakoosluste kaitse ning liikide elupaikade ja kasvukohtade säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, liivikud, vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. § 7. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine. (4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 2 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. (5) Kaitsealal on lubatud: 1) rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; 2) kuni 250 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas. (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) rohkem kui 250 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas; 2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) loodusliku veerežiimi taastamine; 5) maaparandussüsteemide hoiutööd; 6) tee, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala ning kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; 7) olemasolevate ehitiste hooldustööd. (7) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Vajalik tegevus Kaitseala metsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine. § 9. Keelatud tegevus Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine. § 10. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3  3. peatükk LÕPPSÄTTED § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 159 „Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 13. Menetluse läbiviimine Määruse kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 5. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1114 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 14. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala on moodustatud Pärnu linna RSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest” kaitse alla võetud Raeküla männikute põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 336 hõlmab kaitseala Pärnu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse- eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Pärnu maastikukaitseala 4  Vabariigi Valitsuse määruse „ Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord . Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva Pärnu maastikukaitseala ka itse-eesmärke , piire ja kaitsekorda . Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas . Pärnu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala ) territoorium on osaliselt kaitse all olnud alates 12.09.1958 . a , kui Pärnu linna TSN otsusega nr 376 „Kohaliku tähtsusega looduse objektide kaitse alla võtmisest ” võeti kaitse alla Raeküla männikud . Selle põhjal moodustati 200 7 . aastal Pärnu maastiku kaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 18 . mai 200 7 . a määrusega nr 159 „ Pärnu maastiku kaitseala kaitse-eeskiri ” . Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala kaitse - eesmärke , piire ja kaitsekorda . U usi alasid kaitse alla ei võeta , kaitseala pindala mõnevõrra väheneb. Muudatuse on tinginud vajadus võimaldada Tallin na - Pärnu - Ikla maantee rekonstrueerimist vastavalt Pärnu maakonna teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0 ” , säilitada ala puhkeväärtus ja tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv ) I lisas nimeta t ud metsaelupaigatüüpide jätkuv kaitse . Pärnu maastikukaitseala hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Liis Jääger (tel 674 4810 , e post liis.jaager @keskkonnaamet.ee ) , eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimi se büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386, e post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435 , e post [email protected] ) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop ( tel 517 9278 , e-post [email protected] ) . Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 6 26 2 880, [email protected] ) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Sii ri Soidro (tel 640 9308, e post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, kaitsekorra ja kaitseala vööndite muu tmise põhjendus 2.1. Kaitse - eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid rekreatsiooni ja puhkevõimalusi , metsakooslusi ja liikide elupaiku . Kaitstakse loodusdirektiivi elupaigatüüpe , mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited ( 2180) 3 , liivikud (2330) , vanad loodusmetsad , (9010*) ning soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) . Lisaks on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need on herilaseviu ( Pernis apivorus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), händkakk ( Strix uralensis ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), hallpea-rähn ( Picus canus ), musträhn ( Dryocopus martius ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) , hiireviu ( Buteo buteo ) , lõopistrik ( Falco subbuteo ) ning kivisisalik ( Lacerta agilis ) . Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” nimetatud Pärnu loodusala kaitse-eesmärkidega võrreldes on Pärnu maastiku kaitseala kaitse-eesmärkides erinevusi. Pärnu loodusala kaitse eesmärgiks seatud rohundirikaste kuusikute elupaigatüüpi (9050) Pärnu maastikukaitsealal ei leidu ja seetõttu seda eesmärgiks ei seata. Samas tehakse ettepanek lisada loodusala eesmärkide hulka liivikute (2330) elupaigatüü p . 18. mai 2007. a määruse s nr 159 „ Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskir i“ eesmärkideks olevaid elupaigatüüpe luidetevahelised niiske i d nõgusid (2190) ja rohunditerikka i d kuusiku i d (9050) kaitsealal ei ole ja uue kaitse- eeskirja eesmärgiks ei seata. Elupaigatüüp 2190 on hävinud Metsniku sihtkaitsevööndi ulatusliku tormimurru ja selle koristamise käigus ning olemasolevad kooslused s elleks elupaigatüübiks ei arene. Samas lisatakse eesmärgiks liivikute (2330) elupaigatüüp, mis inventeeriti aastal 2010. Liikide puhul jäetakse välja linnuliigid jäälind , nõmmekiur ja orhideeliik kahkjaspunane sõrmkäpp , kuna neid liike pole alal tuvastatud. Lisaks jäetakse kaitse-eesmärkidest välja punaselg-õgija kui alale ebatüüpili ne linnuliik ja käpalised ning ungrukold , kuna need liigid ei ole ohustatud või silmapaistvalt tüüpilised alale . Eesmärkide hulka lisatakse alale iseloomulikud liigid õõnetuvi ja hoburästas (tabel 1) . Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus ja loodusdirektiivi rakendamine . Pärnu maastiku kaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus , tüüpilisus ja haruldus , esteetilisus ning loodus direktiivi rakendamine . Esteetiline väärtus p uhke ja rekreatsiooni ala na Kaitseala paikneb Pärnu linna, Paikuse asula ning Reiu elamurajoonide vahetus läheduses. Kaitseala on osa Pärnu maakonna väärtuslikest maastikest, olles tervikuna Reiu jõe suudmeala roheala osa. Metsaala on populaarne linnalähedane puhke- ja spordipaik. Pärnu metsamaastikku väärtustatakse ka kui kaitset lähedalasuvatele elamualadele meretuulte ja maanteetranspordist tuleneva müra ja saaste eest. Ala kasutatakse aastaringselt jooksu- ja jalgrattaspordi harrastamiseks. Ala läbib hulgaliselt jalg- ja teeradu, mida kasutatakse jalutamiseks, tervisespordiks, seiklusspordiks jne. Korraldatakse rahvaspordiüritusi nagu jooksuvõistlused, orienteerumine, suusatamine. Kaitseala piirile ning osaliselt ka kaitsealale on rajatud valgustatud suusarada. Ala kasutatakse intensiivselt metsamarjade ja seente varumiseks, looduses viibimiseks. Haruldased ja ohustatud looduslikud metsa- ja luitekooslused Pärnu maastikukaitsealal asuvad looduslikud elupaigatüübid metsastunud luited (2180), liivikud (2330) , vanad loodusmetsad (9010*) ning soos tuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Nimetatud elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed , mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Hästi välja kujunenud puurinde struktuuriga metsastunud luited (2180) on tüüpilised kogu Euroopa rannikualadel. Pärnu maastikukaitsealal asuvad metsastunud luited põhiliselt Rööpa ja Kodara sihtkaitsevööndis. Liivikud (2330) on lahtise liivaga tasased alad sisemaal. Liiviku i d leidub Rööpa sihtkaitsevööndis. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus . Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ohustab kuivendamine. Pärnu maastikukaitsealal on elu paik levinud peamiselt Metsniku sihtkaitsevööndis. Tabel 1 . Pärnu maastiku kaitseala l kaitse-eesmärgiks seatavad liigid Liik Eeldus Kaitsekategooria Eestis Punase raamatu K ategooria Linnudirektiivi lisa nr Loodusdirektiivi lisa nr Valgeselg- kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ) ohustatus II O huväline I Laanerähn ( Picoides tridactylus ) tüüpilisus II O huväline I Herilaseviu ( Pernis apivorus ) tüüpilisus III O huväline I Laanepüü ( Bonasa bonasia ) tüüpilisus III O huväline I ja II Händkakk ( Strix uralensis ) ohustatus III O huväline I Öösorr ( Caprimulgus europaeus ) ohustatus III O huväline I Hallpea - rähn ( Picus canus ) ohustatus III O huväline I Musträhn ( Dryocopus martius ) tüüpilisus III O huväline I Nõmmelõoke ( Lullula arborea ) tüüpilisus III O huväline I Väike - kärbsenäpp ( Ficedula parva ) tüüpilisus III O huväline I Hiireviu ( Buteo buteo ) tüüpilisus III O huväline - Lõopistrik ( Falco subbuteo ) tüüpilisus III O huväline - Õõnetuvi ( Columba oenas ) tüüpilisus III ohulähedane II Hoburästas ( Turdus viscivorus ) tüüpilisus III O huväline II Kivisisalik ( Lacerta agilis ) ohustatus II O hualdis IV Valgeselg - kirjurähn on Eesti punases nimestikus olev ohuväline Eestis väikesearvuline vanu lehtmetsi eelistav haudelind, kes sõltub rohkest surnud puidu olemasolust. Hinnanguliselt on Eestis 3000−6000 valgeselg-kirjurähnipaari. Liigi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−201 2 , Valgeselg kirjurähni ( Dendrocopos leucotos ) kaitse tegevuskava ). Laanerähn on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn elab suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, milles on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Liik on levinud üle terve Eesti. Hinnanguliselt on Eestis 3000−5000 valgeselg-kirjurähnipaari Igal talvel rändab põhja poolt Eestisse laanerähni liigikaaslasi, kes suurendavad liigi kohapealset arvukust kaks kuni kolm korda. Laanerähni ohustava d teguri d on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ning rähnile sobivate elupaikade pindala ( Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013). Herilaseviu on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina , kes teeb pesa metsa mõne kõrgema puu otsa. Eelistab metsi, mis on hõrendike, põldude ja rohumaade läheduses. Toitu b peamiselt herilasevastsetest, kuid ka roomajatest, konnadest, linnupoegadest ja vihmaussidest . Hinnanguliselt on Eestis 900 − 1300 paari herilaseviusid ja nende arvukus väheneb ( Valker , T. 2014 , Eesti lindude staatus, pesitsusae gne ja talvine arvukus 2008−2012 , Eesti Ornitoloogiaühing 2013 ). Laanepüü on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina ning iseloomulik liik Euraasia metsa- ja metsastepivööndis ja mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind , kelle arvukus (30 000 – 60 000 paari) püsib praegu stabiilsena . Lääne-Eesti saartel on teada vaid üksikud leiupaigad. Laanepüü asustab mitmesuguseid metsakasvukohatüüpe, samuti eri koostise ja vanusega puistuid. Sigimisperioodil hõivatakse kodupiirkond eelistatult viljakamates niisketel muldadel kasvavates vanemates segametsades , kus järelkasvus või alusmetsas on noori kuuski ning alustaimestik on madal ja liigirikas. Kuuski on vaja varjeks, aga need loovad ka soojema mikrokliima. Kuigi laanepüü lepib väga erisuguste elupaikadega, eelistab ta siiski segapuistuid . Vanuselt sobivad vähemalt 40-aastased puistud. Metsaraie tõttu kahanevad laanepüüle sobilikud elupaigad ja halveneb nende kvaliteet. Laanepüü eelistab vanemaid ja liigiliselt mitmekesiseid segametsi . Metsade killustamine võib pealegi olla soodne laanepüü vaenlastele, kelle arvukus seetõttu suureneb. Laanepüü põhilised vaenlased on metsnugis, metss iga, kährik, rebane ja kanakull (Eesti Loodus , Eesti lindude staatus, pesitsusae gne ja talvine arvukus 2008−2012 , Eesti Ornitoloogiaühing 2013 ) . Händkakk on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina ja pesitseb peamiselt vanades loodusmetsades, mille lähedusse jääb lagedaid alasid : rabasid, niite ja põllumajanduslikke maid. Händkakk toitub peamiselt pisinärilistest , kahepaiksetest ja putukatest. Oma pesa teeb händkakk puuõõnsustesse, puutüüka otsa, mahajäetud röövlinnu pessa või pesakasti . Hinnanguliselt on Eestis 1000−1500 händkakupaari. Liigi arvukus on viimastel aastatel vähenenud ( Kontkanen jt. 2004 , Eesti lindude staatus, pesitsusae gne ja talvine arvukus 2008−2012 , Eesti Ornitoloogiaühing 2013 ). Öösorr on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina. Öösorr elutseb hõredates nõmme- ja rabamännikutes, männi segametsades , aru-puisniitudel, enamasti liivasel aluspinnasel. Eelistab nooremaid puist uid. Pesitsust hinnatakse 10 000 – 20 000 paarile, arvukus väheneb (Eesti lindude staatus, pesitsusae gne ja talvine arvukus 2008−2012 , Eesti Ornitoloogiaühing 2013). Hallpea - rähn on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina. Hinnanguliselt on Eestis 3000 − 5000 paari hallpea-rähne, nende arvukus suureneb veidi (Eesti lindude staatus, pesitsusae gne ja talvine arvukus 2008−2012 , Eesti Ornitoloogiaühing 2013). Musträhn on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus . Elupaigana eelistab musträhn suuri okasmetsi, männi segametsi , kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustab sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele. Ohutegurid on vanade metsaosade ja pesitsemiseks sobivat e üksikpuude raie ja surnud puude kõrvaldamine puistust. Hinnanguliselt on Eestis 6000–9000 musträ hnipaari (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvin e arvukus 2008–2012 ; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013 ). Nõmmelõoke on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina . Nõmmelõoke on üldlevinud , kuid väik e searvuline haudelind, keda võib tihedamini kohata nõmmedel ja nõmmemetsades ning liivastel raiesmikel ja loometsades. Selle liigi o hutegurid on liiva kaevandamine, vanade karjääride kujundamine veekogudeks vms. Hi nnanguliselt on Eestis 10 000– 2 0 000 nõmmelõokesepaari. Liigi arvukus on viimaste l aastatel püsinud stabiilsena (Eesti lindude staatus, pesitsusae gne ja talvine arvukus 2008–2012 ; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013). Väike-kärbsenäpp on Eesti punases nimestikus ohuvälise st aatusega liik, kes on Eestis segametsades , eriti kuusikutes üldlevinud ja tavaline . Hinnanguliselt on Eestis 60 000 – 100 000 väike-kärbsenäpipaari. Liigi arvukus on viimastel aastatel suurenenud ( Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013 ). Hiireviu on ümarate tiibade ja lühikese sabaga rongasuurune tumepruuni sulestikuga lind ja on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina . Tiibade siruulatus 100 − 125 cm ja lennul on tiivad kergelt V - kujuliselt tõstetud. Hiireviud võib Eestis kohata peaaegu kõikjal, eriti sageli aga erinevate koosluste piirialadel, pesa ehitab ta metsaserva ja toitumas käib lagealadel. Hiireviu on Eestis nii läbirändaja, pesitseja kui ka talvituja . Pesitsus algab aprillis, kui munetakse 3 − 4 muna. Pesitsusaegne arvukus on 6000 − 7000 paari ( Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013 ). Lõopistrik on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina , on kõige tavalisem pistrik, ke s pesitseb peamiselt männikutes . Eestis on hinnanguliselt 500−800 lõopistriku haudepaari. Viimastel aastatel on liigi arvukus mõõdukalt vähenenud. (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2013; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013 ) Lõopistriku ohustavad häirimine pesitsuspiirkonnas pesitsusajal ja tühjade rongapesadega puude raie (lõopistrik kasutab neid pesitsemiseks). Õõnetuvi on Eesti punases nimestikus kirjas ohulähedase liigina , on ebaühtlase levikuga ja väik e searvuline haudelind (hinnanguliselt 500−1000 paari). Õõnetuvi võib sageli kohata Lääne-Eesti metsades, eriti vanemates männikutes, kus on vanemates puudes pesaõõnsusi. Õõnetuvi ohustab lagunevate , õõnsate ja kuivade puude kadumine või vähenemine, põllumaa ja selle kasutamise muutumine (kuivendamine, mehhaniseerimine ja selle muutused, muutused viljeluskultuurides), põllumajanduses kasutatavad keemilised tõrjevahendid ja nugise suur arvukus ( Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja t alvine arvukus 2008–2012; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013 ). Hoburästas on Eesti punases nimestikus kirjas ohuvälise liigina . Liik eelistab vanu madalaboniteedilisi männikuid ja on Eestis paigutise levikuga üldlevinud haudelind. Hinnanguliselt on Eestis 24 000 –35 000 hoburästapaari. Liigi arvukus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Ohutegurid on luitemännikute elupaiga kadumine ulatuslike lageraiete tõttu või liiva kaevandamisel ( Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013 ) . Kivisisalik on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liik ja loodusdirektiivi IV lisa liik. Eesti on selle liigi areaali põhjapiiril. Liigi arvukus on viimasel ajal tugevalt vähenenud. Ohutegurid on niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel, kaevandamine (sh liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud), metsastamine ja ehitustegevus. Sobivad elupaigad on kinnistunud luite/liiviku kasvu kohatüüp ja liivakarjääri alltüüp (Kivisisaliku ( Lacerta agilis ) kaitse tegevuskava ) . Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkt i 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed , mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Pärnu loodusalal on kohustus kaitsta järgmisi elupaigatüüpe : metsastunud luited ( 2180) , liivikud (2330) , vanad loodusmetsad (9010*) ning soos tuvad ja soo lehtmetsad (9080*). Lisaks ee s pool nimetatud loodusväärtustele on Pärnu maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks (tabel id 3 ja 4 ) . Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik , kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus , või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmär k (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. 2.2. K aitse alla võtmise otstarbekus Pärnu maastikukaitseala on praegusel kujul kaitse all aastast 2007 , et kaitsta mitmekesist luite maastik k u ja sellel asuvaid elupaigatüüpe, mil lest vanad loodusmetsad ( 9010 *) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad ( 9080 *) on esmatähtsad elupaigatüübid. M aastiku kaitseala hõlmab mitme Eestis ohustatud ja haruldase liigi elupaiku , nagu kivisisalik , valgeselg-kirjurähn ja laanerähn, kes on II kaitsekategooria kaitsealused liigid. Kaitseala on ka oluline linnalähedane rekreatsiooniala. Alal on ligikaudu 40 km valdavalt pinnaskattega radu, mida kasutatakse jooksmiseks, rattasõiduks, suusatamiseks jms tervisespordiks. Lisaks on Pärnu maastikukaitseala rahvusvaheliselt kaitstav Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pärnu loodusalana. Seetõtt u on vajalik ala jätkuv kaitse all hoidmine. Valdava osa kaitseala pindalast moodustavad metsa kooslused , mis kasvavad Litoriinamere päritolu luitevööndil (tabel 2 ) . Tabel 2 . Pärnu maastiku alal asuvate elupaigatüüpide kogupindala ja seisundi hinnangud 2010 . ja 2016 . (Metsniku skv ) a asta inventuuri alusel Kood Elupaigatüüp Pindala ha Seisundi hinnang Potentsiaalne ha 2180 Metsastunud luited 65,8 C 17,4 2330 Liivikud 0,5 B 9010* Vanad loodusmetsad 191,8 C 58,4 9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad 13, 5 C 14,5 9050* Rohunditerikkad kuusikus 0 1,6 Elupaiga pindala kokku 271,6 91,9 Kaitseala seisundi hinnangut on langetanud kuivendusvõrgustiku mõju, mis ala edasisel kaitsel väheneb. Tabel 3 . Pärnu maastikukaitsealal pesitsevate lindude nimestik ja pesitsevate paaride arv 2010 . a asta inventuur i andmetel , paksus kirjas on kaitse-eesmärgiks seatavad liigid. Nr Liik Pesitsevate paaride arv Nr Liik Pesitsevate paaride arv 1 Sinikael -part + 38 Mustpea-põõsalind + 2 Laanepüü 1 − 2 39 Aed-põõsalind + 3 Hallhaigur 31 40 Väike-põõsalind + 4 Herilaseviu 1 − 2 41 Pruunselg-põõsalind + 5 Raudkull 1 42 Nõlva-lehelind 0 − 1 6 Hiireviu 1 43 Mets-lehelind + 7 Lõopistrik 1 44 Väike-lehelind + 8 Metskurvits + 45 Salu-lehelind + 9 Metstilder 1 46 Pöialpoiss + 10 Õõnetuvi 4 47 Hall-kärbsenäpp + 11 Kaelustuvi e. meigas + 48 Väike-kärbsenäpp 14 − 15 12 Kägu + 49 Must-kärbsenäpp + 13 Händkakk 0 − 1 50 Sabatihane + 14 Öösorr 0 − 2 51 Salutihane + 15 Vaenukägu 0 − 1 52 Põhjatihane + 16 Hallpea-rähn e. hallrähn 0 − 1 53 Tutt-tihane + 17 Musträhn 1 − 3 54 Musttihane + 18 Suur-kirjurähn 8 − 20 55 Sinitihane + 19 Valgeselg-kirjurähn 0 − 1 56 Rasvatihane + 20 Väike-kirjurähn 0 − 1 57 Puukoristaja + 21 Laanerähn 0 − 1 58 Porr + 22 Nõmmelõoke 1 − 3 59 Peoleo + 23 Metskiur + 60 Punaselg-õgija 0 − 2 24 Linavästrik + 61 Pasknäär + 25 Käblik + 62 Mänsak + 26 Võsaraat + 63 Vares + 27 Punarind + 64 Ronk e. kaaren 1 28 Ööbik + 65 Kuldnokk + 29 Lepalind + 66 Metsvint + 30 Kadakatäks + 67 Rohevint + 31 Musträstas + 68 Ohakalind + 32 Hallrästas + 69 Siisike + 33 Laulurästas + 70 Kuuse-käbilind + 34 Vainurästas + 71 Karmiinleevike + 35 Hoburästas 9 − 10 72 Leevike + 36 Soo-roolind + 73 Suurnokk + 37 Käosulane + Kivisisaliku registreeritud vaatlusandmed on 2010 . aasta seisuga , kui nähti mitmeid isendeid ja nende tegevusjälgi ning arvukuseks hinnati üle kümne isendi. Tabel 4 . Keskkonnaregistri alusel Pärnu maastiku kaitsealal leiduvad taimeliigid ja nende arvukus Liik Isendid tk Kasvukohad tk Pindala ha Vaatluse kpv Laialehine neiuvaip 24+ 3 10,9 2010 Suur käopõll 2 + 3 11,4 2010 Täpiline sõrmkäpp 2 1 1,8 2010 Harilik ungrukold Üksikud 1 0,89 2010 Roomav öövilge 395+ 3 101,3 2010 Kahelehine käokeel Üksikud 2 11,3 2010 Emaputk Üksikud 1 0, 9 2010 2.3. Kait stava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala tüübiks on valitud maastiku kaitseala, kuna peamine kaitse-eesmärk on säilitada väärtuslikke maastikuelemente , nagu luitestik ja rannaäärsele alale iseloomulikud metsad. Hoiuala režiimi korral ei ole võimalik rakendada kõiki kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikke piiranguid, näiteks ei võimalda hoiuala kaitsekord häirimise suhtes tundlike liikide pesitsusalade l seada ajalist liikumispiirangut, piiranguid jahipidamisele, samuti vältida raietegevust kohas , kus ei ole veel elupaika kujunenud, kuid kus raietegevus välistaks elupaiga kujunemis e pikemas perspektiivis. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndite piir id Pärnu maastikukaitseala koosneb kolmest lahustükist. Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, rajatised, metsasihid, kraavide kaldad, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid . Kraavide puhul on piire korrigeeritud selliselt, et oleks üheselt mõistetav kraavi kuulumine kas ala piiridesse või väljapoole. Selgete, looduses eristatavate piiriobjektide puudumisel on kasutatud looduses kindlatest punktidest lähtuvaid mõttelisi sirgeid. M aastiku kaitseala pindala on 511,2 ha , seega väheneb praegusega võrreldes k aitseala pindala 7, 6 ha . Pindala muutus on tingitud Metsniku sihtkaitsevööndi vähendamisest Via Baltica maantee planeeritava laiendamise arvelt ja Rööpa sihtkaitsevööndi vähendamisest Rail Baltic u ja Via Baltica trassi planeerimise arvelt. Muus osas on piiri korrigeeritud ainult piiride põhikaardi ja katastrikaardiga vastavusse viimiseks ja sisulisi muudatusi ei tehta. Seisuga 04.04.2018 on kaitsealal valdav maakatastrisse kandmata maa (36 1 , 6 ha). Munitsipaalomandis on 102, 5 ha ja riigiomandis 47, 1 ha kaitsealust maad. Eraomandi s olevat maad kaitsealale ei jää. Kogu kaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitseala välispiir Kaitseala koosneb kolmest lahustükist, mille moodustavad kolm sihtkaitsevööndit: Kodara, Rööpa ja Metsniku sihtkaitsevöönd . Muudatused piiride osas on toodud vööndite all. Kodara sihtkaitsevöönd Kodara sihtkaitsevööndi pindala on 32 3,4 ha . Sihtkaitsevööndi piir kattub kaitseala välispiiriga ja sisulisi piirimuudatusi selle vööndi osas ei tehta , piiri põhikaardiga vastavusse viimisel muutus vöönd 0,7 ha võrra suuremaks jätkuvalt riigi omandis oleva maa arvelt . Vööndi piiritlemisel lähtuti teedest, katastripiiridest, kraavidest ja kõlvikupiiridest jättes piirnevad teed alast välja . Mõttelist sirget koordinaatidega X: 535 808,279 Y: 6 467 142,723 ja X: 535 803,811 Y: 6 467 134,117 kasutati tee ja kraavi vahel ning koordinaatidega X: 535 691,434 Y: 6 466 474,087 ja X: 535 715,266 Y: 6 466 470,446 kasutati kraavi ja kõlvikupiiri vahel. Rööpa sihtkaitsevöönd Rööpa sihtkaitsevöönd asub raudteetrassi ja Tallinn a- Pärnu - Ikla maantee vahelisel alal ning vööndi pindala on 83, 3 ha. Sihtkaitsevööndi piir kattub kaitseala välispiiriga . Vööndi kagunurgas korrigeeriti piiri vähesel määral (0,3 ha) raudteetrassi osas ja vööndi lääneküljel Via Baltica teetrassi osas. P iiri korrigeerimisel vähenes vööndi pindala 1 , 6 ha . Piirimuudatus tehti planeeritava Rail Baltic u raudteetrassi ala kaitsealast välja jätmiseks . Vähendatav ala järgib osaliselt kunagise raudteetrassi kulgemist , millele ei jää loodusväärtusi ja looduskaitseline esinduslikkus pole kõrge . Lisaks jäetakse välja teekatast rid 62508:035:0001, 62508:032:0007 ja 84801:001:0270 . Teekatastrite kaitsealast väljajätmiseks kasutati 5 m laiust puhvertsooni , mille aluseks kasutati põhikaardi tee piiri . Vööndi piiritlemisel lähtuti katastripiiridest ja mõttelistest sirgetest . Mõttelist sirget koordinaatidega X: 533 6 70 , 785 Y: 6 468 61 7 , 118 ja X: 533 674,138 Y: 6 468 618,531 kasutati tee puhvri ja katastripiiri vahel . Kaitseala pindala vähendavad muudatused ei kahjusta elupaiku, kuna alale ei jää elupaigakriteeriumitele vastavaid kooslusi. Metsniku sihtkaitsevöönd Metsniku sihtkaitsevööndi pindala on 10 1 , 9 ha ja see on osa Pärnu maastikukaitseala kolmandast lahustükist, mis asub Tallinn a- Pärnu - Ikla maantee ja Golfimetsa tee vahelisel alal . P laneeritava Via Baltica maantee ja külgneva kergliiklustee laienduseks reserveeritud ala tõttu vähenes Metsniku sihtkaitsevööndi pindala 6 , 6 ha , mis arvestati teekatastrist 84801:001:0270 ca 28 m laiuse ribana. Kaitseala pindala vähendavad muudatused ei kahjusta elupaiku, kuna alale ei jää elupaigakriteeriumitele vastavaid kooslusi. Sihtkaitsev ööndi piiritlemisel lähtuti õuealast, katastripiiridest , teedest, ja metsasihtidest , jättes piirnevad teed ja metsasihid alast välja . Väljajäetavale osale jääb puistu, mis on mõjutatud servaefektist ja raietest ja oma vanuselise struktuuri tõttu ei oma kõrget looduskaitselist väärtust. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi ja 2016 . a astal tehtud inventuuri . Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis taga b kaitsealal leiduvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaal ne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ( Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32, edaspidi PS ). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju h üvitamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmär k on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodus direktiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse antud määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 . a määrus nr 159 „Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri ” . Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseal a jagatud kolmeks sarnase otstarbega sihtkaitsevööndiks. K aitse-eeskirja eelnõu ei reguleeri kaitsealal kalapüüki ja ujuvvahendiga sõitmist , kuna alal ei ole veekogusid, kus oleks võimalik kala püüda või ujuvvahendiga sõita . Sellel põhjusel ei ole ka reguleeritud lautri ja paadisilla ehitamisega seonduvat. Samuti ei reguleeri kaitse-eeskiri pilliroo ja adru varumist, sest alal ei kasva adru ning alal kasvav pilliroog on liiga hõre ja vähene, et sel oleks majanduslikku tähtsust. Kuna alal ei leidu poollooduslik k e kooslusi, siis nendega seonduvat eeskirjaga ei käsitleta. 2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5. 2 .1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on vajalik kaitseala eesmärkide saavutamiseks ja loodusväärtuste säilimiseks. Sihtkaitsevööndi režiim tagab metsakoosluse loodusliku arengu ning liikide pesitsus- ja kasvutingimused. Pärnu maastikukaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit, mis on loodud eeskätt ranget kaitset vajavate metsakoosluste säilitamiseks ja kaitseks, säilitades tingimused ka aktiivseks puhkemajanduseks. Ala väärtuste säilimist mõjutab ja ohustab ala tihe radade võrk ja linnalähedusest tingitud kõrge külastatus. A la vahetuses läheduses asub I klassi maantee ja külgneb tiheasustusalaga. Kodara sihtkaitsevööndi eesmärk on vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse. Lisaks metsadele, mis vastavad praegu elupaiga kriteeriumitele , jääb alale ka metsakooslusi, mis arenevad 30 − 50 aasta jooksul vastavaks elupaigatüüpidele 2180, 9010* ja 9080. Rööpa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsastunud luidete, liivikute, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse. Lisaks metsadele, mis vastavad praegu elupaiga kriteeriumitele , jääb alale ka metsakooslusi, mis arenevad 30 − 50 aasta jooksul vastavaks elupaigatüüpidele 2180 ja 9010*. Metsniku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade loodu smetsade ning soostuvate ja soo lehtmetsade kaitse. Lisaks metsadele, mis vastavad praegu elupaiga kriteeriumitele , jääb alale ka metsakooslusi, mis arenevad 30 − 50 aasta jooksul vastavaks elupaigatüüpidele 9010*ja 9080. 2.5. 2 .2. Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi . Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna inimeste kohalolek ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine ei häiri olulisel määral kaitseala linnustikku ega kahjusta elupaiku . Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud Kaitsealal puuduvad ettevalmistatud lõkkekohad, samuti puudub otsene vajadus puhkekohtade loomiseks, kuid kaitse-eeskirjaga on vajaduse korral selleks võimalus jäetud. Taristu rajamine on võimalik ainult kohas, kus sellega kaasnev negatiivne ja häiriv mõju linnustikule või nende elu- ja peatumispaikadele on minimaalne. Telkimine ja lõkke tegemine tuleb koondada selleks ettevalmistatud kohtadesse, et vältida pinnase kahjustamist ja linnuliikide häirimist seal, kus asub väärtuslik elupaik või leidub kaitsealuseid liike. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga ( liiklusseaduse § 2 punktide 73 ja 36 tähenduses) sõitmine teedel (ehitusseadustiku § 92 lõike 1 ja liiklusseaduse § 2 punkti 81 tähenduses ) ning jalgrat t aga ka radadel, kuna see ei kahjusta ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüüpe ja liike. Maastikusõidukiga sõitmine teedel on lub atud vastavalt liiklusseaduse § 154 lõikes 1 esitatud erisustele, mille alusel on maastikusõidukiga teedel sõitmine lubatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab liikluskorraldusvahend. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid (sh kaitseala radadel, metsasihtidel) kahjustab pinnast ja seeläbi kaitstavate elupaigatüüpide soodsat seisundit. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. See piirang kehtestatakse alal asuvate elupaikade kahjustamise ja pinnasekahjustuste vältimiseks ning kaitsealal leiduvate linnuliikide häirimise ärahoidmiseks. Erandid võimaldavad eri- ja hädaolukordades tegutsemist ning kaitsealal vajalikku tegevust. Leevendused sõidukitega sõitmiseks väljaspool teid ja maastikusõidukitega sõitmiseks tulenevad LKS § 30 lõikest 3. Kaitsealal on lubatud jahipidamine. Jahipidamine jahiseaduse ja jahieeskirja alusel ei sea ohtu kaitseväärtuste soodsat seisundit. Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas ilma piirarvuta . Kui alal puudub üritusteks ettevalmistatud koht, siis võib korraldada ilma kaitseala valitseja nõusolekut taotlemata kuni 2 50 osalejaga rahvaüritust. Üle 250 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks selleks ettevalmistamata kohas on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. K aitseala metsasid on läbi aegade kasutatud aktiivselt sportimis- ja puhke kohana . Pi irarvu tõstmine vähendab kooskõlastuste arvu, millega ka asneb halduskoormuse vähenemine, samas ei mõju piirarvu tõstmine 25 0 osalejani loodusväärtustele negatiivsemalt kui varasem piirarv (30) , kuna üritusi viiakse üldjuhul läbi juba välja kujunenud ja etteva lmistatud teedel ning radadel. Rohkem kui 2 5 0 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja saab nõusoleku andmisel seada tingimusi, mille täitmine tagab kaitseväärtuste säilimise. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt eesmärgile ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus. Üldiselt on kaitseala sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu. Samas võib tekkida vajadus teha liikide elupaikades nende kvaliteedi suurendamiseks hooldustöid. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks võib tekkida vajadus võsaraieks mõne liigi elupaigas, näiteks kivisisaliku elutingimuste parandamise ks . Kaitseala valitseja nõusoleku nõue võimaldab seada tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale lähtuvalt kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide vajadusest. Näiteks ei lubata teha raiet lindude pesitsusperioodil. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Maaparandussüsteemide hoiutöid saab lubada juhul, kui sellega ei kahjustata metsaökosüsteemide veerežiimi või see on vältimatu, et tagada näiteks teel liikumise ohutus. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on nt puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi jne, samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde teostamisel arvestataks ala kaitse-eesmärgiga ning ei kahjustataks loodusväärtusi. Kaitseala metsaelupaikade seisundi parandamiseks on oluline võimaldada ka loodusliku veerežiimi taastamist. Loodusliku veerežiimi taastamise vajadus e väljaselgitamiseks on kaitsekorralduskavaga ette nähtud kuivendamise mõju uuring. Uuringu käigus selgitatakse välja veerežiimi taastamise vajaduse ulatus ja meetmed. K aitseala valitseja nõusolekul on samuti lubatud tee, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks . Kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks püstitatava ehitise all mõeldakse kõiki ehitisi, mis on vajalikud kaitsealal paiknevate kinnistute toimimiseks, sealhulgas ligipääsuteed, kergliiklusteed , maa- ja õhukaablid ning muud kommunikatsioonid. Kaitseala valitseja võib lubada rajatiste rajamist, mis ei ohusta kaitse-eesmärkide saavutamist või mis on hädavajalikud. Seega on võimalik lubada kaitsealale nende rajatiste püstitamist, millel puudub oluline negatiivne mõju kaitseala loodusväärtustele, näiteks paigaldada suunaviitu radadele, mida kasutatakse sportimiseks , ja infotahvleid ning kaitseala tähised. Samuti võib tekkida vajadus rajada veerežiimi säilitavaid rajatisi. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Hooldustööde all peetakse silmas töid (värvimine , teede regulaarne hooldamine jne ), mis ei ole ehitamine. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue võimaldab seada tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale lähtuvalt kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide vajadusest. 2.5. 2 .3. Vajalik tegevus Kaitseala metsakoosluste seisundi parandamiseks on vajalik loodusliku veerežiimi taastami ne . Tegevus on suunatud degradeerunud soostuvate ja soo-lehtmetsade ning vanade loodusmetsa elupaikade le ja sealse le elustik ule . Selleks tuleb kuivenduskraavide mõju leevendada ning vajaduse korral kraave sulgeda. Veerežiimi taastamistööd tehakse selliselt, et veerežiimi muutusega ei kaasne olulist mõju kaitsealast väljapoole jäävatele maadele. 2.5. 2 .4. Keelatud tegevused Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine , arvestades määrusega sätestatud erisustega ( näiteks lubatud on seente , marjade korjamine ) , et tagada alal asuvate koosluste ja liikide elupaikade looduslikkus. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitseala kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 2.5. 2 . 5 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevus, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus ei kahjusta loodusväärtusi, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise. 3. Menetluse kirjeldus Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikul 4. detsember 2017 kuni 8. jaanuar 2018. a Keskkonnaameti Lääne regiooni Pärnu kontoris. Teated kaitse eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmusid 1. detsembril 2017. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning kohalikus ajalehes Pärnu Postimees. Ametlikus v äljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalik ustamise teade 28. novembril 2017. a. Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel. Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel tegi Keskkonnaamet ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti e-kirjaga teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta kahele maaomanikule: Riigimetsa Majandamise Keskusele ja endisele Tahkuranna Vallavalitsusele (praegune Häädemeeste Vallavalitsus) . Teavitus saadeti ka Keskkonnainspektsioonile, Maanteeameti lääne regioonile , Pärnu Linnavalitsusele ning veel kahele huvitatud osapoolele. Kirjas paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Tabel 1 Maaomanike seisukohad Arvamuse esitaja nimi ja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Marie Selberg (endine Tahkuranna Vallavalitsus) Tahkuranna Vallavalitsuse (praegune Häädemeeste Vallavalitsus) maa- ja keskkonnanõunik soovis 28. novembri 2017. a ( 7-16/17/13331-7 ) e-kirjas täpsustada, milline ala ja kui suures ulatuses arvatakse kaitse alt välja. Nõunikule saadeti selgitav meil ning kaardipilt Tahkuranna Vallavalitsus (praegune Häädemeeste Vallavalitsus) 29. detsembril 2017 . a ( 7-16/18/28 ) saadetud kirjas tegi vallavalitsus järgmised ettepanekud: Asendada määruse eelnõus „Tahkuranna vald“ uue omavalitsusega „Häädemeeste vald“ . S õnastada eelnõu määruse § 7 lõikes 4 sätestatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine selgemalt, tuua välja selgitus, millised on teed ja millised on rajad ning sõnastada teenindava transpordi õigus liigelda teedel kui radadel. Tuua seletuskirjas põhimaantee äärde kergliiklustee rajamise võimaldamine eraldi välja. S õnastada se letuskirja peatüki 2.1. lõigus „ Esteetiline väärt us puhke ja rekreatsiooni alana“ oleks parem Tahkuranna elamurajoonid pigem Reiu elamurajoonid (asustusüksuse nime järgi). Ettepanek võetakse arvesse ja määrusse ning seletuskirja viiakse sisse parandused Vastuskirjas juhitakse tähelepanu, et m ääruse § 7 lõikes 4 toodu on lahti mõtestatud seletuskirja punktis 2.5.2.2. ja selgitatakse mõistete „teed“ ja „rajad“ tähendust. Teenindava transpordi liikumist kaitsealal ei pea Keskkonnaamet mõistlikuks eeskirja eraldi lisada kuna ka teenindava transpordi liikumine teedel on lubat ud määruse § 7 lõike 4 alusel. Kergliiklustee rajamisega on eeskirja koostamisel arvestatud ja see on eraldi välja toodud määruse seletuskirja punkti 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndite piir lõigus, kus on kirjeldatud Metsniku sihtkaitsevööndi piire. Samuti on Keskkonnaamet lähtutud Pärnu maastikukaitseala välispiiri moodustamisel ja kaitse-eeskirja koostamisel Maanteeameti 2014. aasta kirjas (15-2/14-00151/916) Tahkuranna Vallavalitsusele toodud põhimõttest, mille kohaselt on Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi äärde, teest eemale, ette nähtud jalakäijate ja /või jalgratturite liikluseks jalg- ja jalgrattateele. Ettepanek võetakse arvesse ja seletuskirja viiakse sisse vastav parandus. Maanteeamet 4.01. 2018. (7-16/17/13331-9) saadetud kirjas juhiti tähelepanu järgmisele asjaolule, et Maanteeamet on sõlminud 02.10.2017 lepingu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pä rnu-Ikla km 133,4 – 143 Pärnu- Uulu lõ igu eelprojekti ja põhiprojekti“ koostamiseks. Lepingu lõpptähtaeg on aprill 2019. Projektlahendusega selgub tee ehituseks vajaliku maa ulatus ning selle alusel on võimalik teha ettepanek maastikukaitseala piirimuudatuseks. Avaldate lootust, et Keskkonnaametil on võimalik arvestada Maanteeameti hilisema täpsustatud piiriettepanekuga. 06.03.2018 teavitas M aanteeamet (registreeritud Keskkonnameti dokumendihaldussüsteemis nr 6 3/18/3205) p õhimaantee nr 4 (E 67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4 143 Pärnu-Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja saatis eskiisi. 24.04.2018 toimus Maanteeametis kohtumine Keskkonnaameti ja Maanteeameti vahel, kus arutati alternatiivide kaalumise teemat. 23.05.2018 saatis maanteeamet (registreeritud Keskkonnam eti dokumendihaldussüsteemis nr 6 3/18/3205-4) alternatiivse lahenduse, mille kohaselt jääb planeeritud tee maanteeosa laiendus väljapoole planeeritava kaitseala piiri, kuid Tõllapulga liiklussõlme osas alternatiivseid lahendusi väljaspool Natura ala ei leitud. Alternatiivse variandina esitati liiklussõlme asukoht selliselt, et see jääks väljapoole alal inventeeritud elupaigatüüpe. Keskkonnaamet on Pärnu maastikukaitseala välispiiri moodustamisel ja kaitse-eeskirjas piiride kirjeldamisel lisaks alal leiduvatele loodusväärtustele arvestanud ka Maanteeameti kirjaga Tahkuranna V alla - valitsusele (12.12.14 nr 15 2/14-00151/916), mille lisas 1 on kujutatud võimalik jalgtee asukoht T4 Tallinn-Pärnu-Ikl a äärde lõigus Pärnu linna piir- Posti tee. Keskkonnaamet palub teavitada võimalikest piiriettepanekutest esimesel võimalusel . 19.03 .2018 esitas Keskkonnaamet kirjaga nr 6-3/18/3205-2 omapoolsed seisukohad eskiisi osas. Juhiti tähelepanu sellele, et Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja loodusdirektiivi artikli 6 kohaselt on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks ala moodustati ning tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi ja ala terviklikkuse. Selgitati, et tegevuse elluviimisel tuleb kaaluda alternatiive, mille kohaselt tee ümberehitusega kaasnevad tööd jääks väljapoole kaitstava (projekteeritava) ala piire või mis ei mõjuta ala kaitse-eesmärke ja nende seisundit negatiivselt, mistõttu tuleb Rööpa sihtkaitsevööndisse planeeritud teemaa laienduse ja Tõllapulga liiklussõlme osas kaaluda alternatiivseid lahendusi, mis jääksid väljapoole Natura ala ja millega ei kaasneks olulist mõju ala kaitse-eesmärgiks olevatele Natura elupaigatüüpidele ega liikide elupaikadele. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmise Euroopa Liidu õigusaktiga EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7– 50 ) ; EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 -k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 336 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Pärnu loodusala, mille kaitseks on moodustatud Pärnu maastiku kaitseala. Seetõttu tuleb Pärnu maastiku kaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Pärnu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. novembri 2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheksas uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all , ELT L 338, 23.12.2015, lk 436– 676). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Pärnu loodusala piire (viia vastavusse moodustava Pärnu maastikukaitseala välispiiriga ) , loodusalast arvatakse välja 7,65 ha. Pindala muutus on tingitud Metsniku sihtkaitsevööndi vähendamisest Via Baltica maantee planeeritava laiendamise arvelt ja Rööpa sihtkaitsevööndi vähendamisest Rail Balticu ja Via Baltica trassi planeerimise arvelt Muus osas on piiri korrigeeritud ainult piiride põhikaardi ja katastrikaardiga vastavusse viimiseks ja sisulisi muudatusi ei tehta. Peale määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Pärnu loodusala kaitse-eesmärkide hulka liivikute elupaigatüüp (2330) . 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada piirkonnale iseloomulike metsakoosluste ja pinnavormide ning seal leiduvate liikide kaitse t . Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Pärnu maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all ning uut ala kaitse alla ei võeta , mistõttu puudub määruse jõustumisel oluli ne mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja koha liku omavalitsuse korraldusele . Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Pärnu maastikukaitsealal on vastuolud Via Baltica, sellega külgneva kergliiklustee ja Rail Baltic u arendamisega seotud planeeringutega. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine . Kuna võrreldes kehtiva kaitsekorraga väheneb sihtkaitsevööndisse jääva maa osakaal 7,3 ha, siis määruse jõustumisega kaasneb kohalike omavalitsuste tulubaasi suurenemine . Sellest tulenevalt laekub Häädemeeste vallale maamaksu aastas ligikaudu 41,69 eurot rohkem. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaj a väärtusele vastava tasu eest. Kuna alale ei jää eramaid , siis eramaade omandamise kulusid riigi le ei teki. Hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi kaitsealal ei leidu, seega nii poollooduslike koosluste hooldamiseks kui ka taastamiseks makstavaid kulutusi (toetuste maksmine) ei teki. Kuna kaitseala ei laiene riigimaale , ei vähene ka Riigimetsa Majandamise Keskusele sa a mata jääv tulu . Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist . 6. Määruse jõustumine M äärus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine M ääruse üld k orraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastat akse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.