Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0773 - „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukohtade küsimine ning programmi arutelu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04c20c31-f4a4-4e6d-82c4-279aeefd1c9b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04c20c31-f4a4-4e6d-82c4-279aeefd1c9b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Versioon 05.07.2018 /// TÖÖ NR 2969/18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Töö nr 2969/18 Tartu-Tallinn 2018 Riin Kutsar Juhtekspert Martin Ruul Keskkonnaspetsialist  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 3 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ......... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 7 3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID ........................................................... 7 3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED ....................................................................... 11 3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT ............ 11 3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND ................................................................ 11 3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU ...................................... 13 3.2.1.3. TOIDUOHUTUS ....................................................................................... 16 3.2.1.4. HARIDUS, TEADUS, TEADMUSSIIRE JA INNOVATSIOON (HTTI) ............ 17 3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND ..................................... 20 3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES .................................... 20 3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE ......................................................................................................... 23 3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG ....................................................... 26 3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS ............................................................ 28 3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 33 4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ......................... 35 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 37 6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED .............................. 38 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA............................................................................................ 39 8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................................... 40 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ........................................................ 41 LISAD ....................................................................................................................... 43 LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE ..................... 45 LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE ....................... 49 LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD JA NENDE VASTUSKIRJAD ....................................................................................................... 51  4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 4. KSH PROGRAMMI AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE ...................................................................................... 53 LISA 5. AVALIKU VÄLJAPANEKU JOOKSUL LAEKUNUD ETTEPANEKUD NING NENDE VASTUSKIRJAD ........................................................................................... 55 LISA 6. KSH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI .................................................................................................................. 57 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 5 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. SISSEJUHATUS Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ( edaspidi PõKavõi arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa 1) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. Arengukava koostamise vajadus tuleneb selles, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ juhtiv arengudokument ehk terviklik põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse, maaelu, toiduainetööstuse, toiduohutuse, põllumajandus/kalandus/toiduteaduse ja innovatsiooni valdkondi siduv valdkonna arengukava. Arengukava koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa - ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Käesolevas KSH programmis kirjeldatakse PõKa koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ning antakse ülevaade P õKa koostamise protsessi toimumisest paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega. KSH programm annab ülevaate milliseid mõjusid ja mõjude hindamise raames hinnatakse. PõKa KSH programm on koostatud peale arengukava algatamist, maaeluministeeriumi ja Hendrikson&Ko OÜ ekspertide koostöös. Arengukava ja sellega seotud dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030.  6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse PõKa eelnõule tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ ja KeHJS -st. KSH eesmärk PõKa koostamisel ja kehtestamisel on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koost amisel ning kehtestamisel, 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning 3) edendada säästvat arengut. Seetõttu on käesoleva KSH eesmärk hinnata, kuidas on tagatud kavandatud PõKa meetmete rakendamisel riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste, Euroop a Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud keskkonna eesmärkide, sh kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise eesmärkide täitmine. Hindamise ulatuseks on PõKa erinevate valdkonnasammmaste rakendamise mahus ehk alameesmärkide ja nende meetmete rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine ja prognoosoomine, eesmärgiga panustada keskkonna hea seisundi saavutami ne ja säilitamine. PõKa peab kujunema põllumajanduse ja kalanduse valdkondade tegevusi suunavaks tasakaalustatud alusdokumendiks, mille eesmärk on vältida erinevate valdkondade konflikte ja tagada valdkonna kestlik areng ja konkurentsivõime. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse arengukava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti territooriumil. KSH hindab arengukava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, s.h inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe §-le 40 lg 4. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus . Ajaline ulatus mõju hindamisel on aastani 2030. Mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnatakse arengukava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikutele strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH läbiviimine lõimitakse arengukava koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi osa. KSH viiakse läbi PõKa koostamise täpsusastmele vastavas täpsusastmes , s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva arengukava täpsusastmest. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 7 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 3.1. ARENGUKAVA VISIOON JA EESMÄRGID Arengukava visiooni kohaselt on Eesti toit hinnatud ning maal on hea elada. Arengukava üldeesmärgid (visioonieesmärgid) on jagatud viieks: Elu- ja ettevõtluskeskkond maal on atraktiivne Eesti põllumajandus- ja kalandussektori ettevõtted on edukad Eesti keskkond on hoitud (põllumajandus - ja kalandussektori tegevuste raames) Eesti toit ja kohalik tooraine on ohutu, kvaliteetne ja kättesaadav Eesti elanikud teevad teadlikke ja kohalikku tootjat toestavaid valikuid ’ Arengukava üldeesmärkide (visioonieesmärkide) saavutamiseks on arengukavaga kaetavad valdkonnad jagatud kolmeks sambaks (alaeesmärgiks), mis omakorda jagunevad meetmeteks, mille alla kuuluvad erinevad tulemuseesmärgid – vt joonis 3-1 ja skeem 3-1. Joonis 3-1. PõKa valdkonnasammaste jagunemine ning horisontaalsed teemad Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 9 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Skeem 3-1. Sammaste jagunemine meetmevaldkondadeks ja seatud tulemuseesmärgid I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT a) Põllumajanduskeskkond:  Põllumajandustootmise negatiivne mõju kliimale ja õhukvaliteedile on vähenenud  Säilinud on põllumajadusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on loodushüvede/ökosüsteemi teenuste toimimine b) Taimetervis, loomade tervis ja heaolu:  Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest  Loomade tervise ja heaolu tase riigis on kõrge  Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning likvideeritud loomataudide vaba olukord püsib  Üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb läbi karjaterviseprogrammide rakendamise c) Toiduohutus:  Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu  Tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge j a tehtud valikud on tervist toetavad d) Haridus ja teadussiire, teadus ja innovatsioon  Terviklikult toimiv teadmiste ja innovatsioonisüsteem, mis toetab teiste meetmete eesmärkide saavutamist  Rahvusvahelisustustunud teadustegevus ja innovatsioon  Edukas teadusvõimekuse import välisturgudel  10 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm II SAMMAS – KESTLIK TOIDUTOOTMINE JA MAAELU a) Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses  Põllumajandusmaa on viljakas ja võimaldab toota kvaliteetset põllumajandustoodangut  Taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS tarbija nõudlust arvesta a) Kestlik kalandus:  Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja  Läbi keskkonnateadliku ja jätkusuutliku kalavarude majandamise geneetiline mitmekesisus on kalavarud heas seisus b) Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine  Keskkonnateadliku harrastuspüügi kasv  Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on  Kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul konkurentsivõimeline  Toidutarneahel on tasakaalus  Kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge  Tarbijad eelistavad ja tarbivad eestimaist toitu lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga c) Maa- ja rannapiirkonna areng  Maapiirkonna elanikkond on aktiivne ja elujõuline  Maapiirkonnas on elanikkonda toetav kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 11 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.2. PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE ARENGUKAVA VALDKONDLIKUD HETKEOLUOKORRA KIRJELDUSED Alljärgnevates valdkondade alapeatükkides on kirjeldatud trende, mis valdkondade ulatuses mõjutavad elukeskkonna ja ühiskonna käekäiku . Riigi seniste sekkumismehhanismide kirjeldused on leitavad arengukava olemasoleva olukorra kirjelduse dokumentides. 1 3.2.1. I SAMMAS – TARK JA SÄÄSTLIK PÕLLUMAJANDUS, OHUTU TOIT 3.2.1.1. PÕLLUMAJANDUSKESKKOND Järgnevalt välja toodud probleemidele ning kitsaskohtadele vaatamata on Eestis käesoleva meetme valdkonnas üldine olukord hea võrreldes teiste EL riikidega. Põllumajanduse mõju kliimamuutustele õhu kvaliteedile, mullale ja veele. Põllumajanduse intensiivistumine on survet mulla ja vee heale seisukorrale kasvatamas. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside (KHG) ja tingituna loomakarjade suurenemisest ka ammoniaagi heide kasvuteel, mis muudab rahvusvahelistele kokkulepetele vastamise edaspidi oluliseks väljakutseks. Põllumajanduse üleüldisele intensiivistumisele ja põllumajandusliku keskkonnasurve kasvule viitab mh taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutuse kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine ning vedelsõnniku osakaalu suurenemine. Intensiivistumisega toimetulekut raskendavad viimaste aastate auditite ja uuringute hinnangul puudujäägid sõnnikuhoidlate olukorras ja väetiste kasutamisel. Kuigi Eesti põllumaj andustootjatel on olemas hea ülevaade oma põllumuldade agrokeemilistest omadustest, ei ole taimetoitainete - ja huumusbilansi koostamine endiselt levinud praktika, mis viitab jätkuvale vajadusele pöörata tähelepanu teavitusele õigeaegse ja tasakaalustatud v äetamise olulisusest. Lisaks ei ole piisaval määral arenenud ka põlluraamatu pidamiseks, väetamis - ja taimekaitsealaste soovituste andmiseks ja bilansside koostamiseks vajalikud digiteenused ning teenuste arenguks vajalikud ruumiandmed ei ole vajalikul määral kättesaadavad. Senisest enam võiks keskkondliku surve vähendamisse ja ressursitõhususse panustada ringmajanduse põhimõtetele vastav väetisetoodete tootmine ja ringmajanduse mudeli kasutamine põllumajandustootmises. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. 2006. aastast on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraadisisaldus hakanud tõusma. Eesti jõgede nitra atide sisaldus on valdavalt stabiilne. Järvede ja rannikumere nitraatide sisaldus püsib madal, kuid jätkuvalt on probleemiks osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Seire käigus on nii põhja- kui pinnaveest leitud taimekaitsevahendite jääke. Põllumuld ades on taimekaitsevahendite jääke leitud kohati kõrgel määral, kuid need ei ületa kehtestatud piirnorme ohtlike ainete sisaldusele pinnases. Toitainete leostumine ning taimekaitsevahendite jääkide kogunemine mullas vajab täiendavat pikaajaliste uuringute planeerimist. Põllumajandusliku päritoluga KHG heide oli 2016. aastal 1990. aastaga võrreldes enam kui 50% madalam, kuid 2005. aasta tasemest ligikaudu 15% suurem. Samuti oli 1 https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030/tooruhmad  12 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ammoniaagi heitkogus 2016. aastal 11,1% suurem kui 2005. aastal. Põllumajandusest pärit KHG ja ammoniaagi heide moodustavad Eesti koguheitest vastavalt 6,6% (2016) ja 88,6% (2016). Hetkeolukorra probleemid on peamiselt seotud mullakasutuse ning sõnnikukäitlusega. Mullakasutusega seoses suurendab probleeme turvasmuldade jätkuv harimine, väärtusliku mullastikuga põllumaa ebapiisav kaitse ning muldade orgaanilise süsiniku varu kasvu soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik. Sõnnikukäitlusega seoses on kaetud sõnnikuhoidlate osakaal Eestis endiselt liialt madal ja kasutatakse liiga vähe ammoniaagi heidet vähendavaid praktikaid nagu sõnniku sisestuslaotus ja läga hapestamine. Eelnevalt viidatud probleemidele võib näha lahendust ökoloogiliselt jätkusuutliku tootmisviisi kvaliteediskeemist, milleks on mahepõllumajandus. 2017. aasta lõpu seisuga on Eestis 1890 mahepõllumajandustootjat, kes majandavad ligi 200 tuhandel hektaril, mis moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajanduslikust maast. Maheettevõtete arvu kiire kasv esitab aga täiendavaid väljakutseid järelevalvesüsteemile, kuna mahepõllumajanduslik tootmine on range kontrolli all. Tagamaks Eesti kui mahemaa maine püsimist, tuleb ka järelevalve kvaliteet hoida kõrgel tasemel. Loomakasvatusest pärineb ca 22% Eesti lenduvate orgaaniliste ühendite (LO Ü) 2 koguemissioonist. Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi (NECD) 3 alusel tuleb Eestil vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 2020. –2029. aastateks 10% ning 2030. aastaks 28%, võrreldes baasaasta tasemega (2005). 4 Põllumajanduslik veekasutus (sh loomade jootmisvesi) on olnud stabiilselt 4 –4,5 mln kuupmeetrit/a. Lisaks põllumajanduslikule veekasutusele pe etakse veekasutuses arvestust ka niisutusvee koguste üle, mis on umbes 5% põllumajanduslikust veekasutusest (0,3 mln kuupmeetrit/a). 5 Maastikuline mitmekesisus ja elurikkus Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandusmaastik ning heal tasemel elurikkus. Elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad) on Eesti maastikus üldiselt rikkalikult. Mõnes piirkonnas võib mitmekesisu st vähendada suurte üksteise kõrval asetsevate maastikuelementideta põldudega alade tekkimine, kuid trend kasvatatavate põllukultuuride mitmekesistumisele on elurikkust soodustav tegur. Poollooduslike kooslustega seotud liigilise ja maastikulise mitmekesi suse taastamiseks ja säilitamiseks on eesmärgid seatud mitmes strateegilises dokumendis. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 ja poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020 seavad eesmärgiks, et aastaks 2020 on taastatud ja hooldatavate poollooduslike koosluste pindala 45 000 ha. Perioodil 2007–2011 kasvas toetuse abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala umbes 15 000 hektarilt enam kui 23 000 hektarile (taotleti umbes 16 000 kuni 25 000 ha). Aastatel 2012–2015 on heakskiidetud pindala varieerunud umbes 23 000 ja 25 000 ha vahel (taotletud pindala jäi 25 000 ja 27 000 ha vahele). 6 2 Lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikoksiid (CO), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. 3 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018028 5 http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi -3 6 http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/elusloodus -ja-mets www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 13 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Kui tagada põllumajandusmaastiku mitmekesisuse säilimine, integreeritud taimekaitse rakendamine ning nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Põllumajandusmaastike kimalasenäitaj ad olid perioodil 2009−2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga , millele aitas ilmselt kaasa keskkonnameetmetega liitumisest tulenev taimekaitsevahendite kasutamise vähenemine, viljavahelduse rakendamine, liblikõieliste osakaalu suurendamine, koolitustel osalemine ja maastikuelementide soodustamine. Seevastu liigirikkust iseloomustav põllulindude indeks on langeva trendiga ning oluline on tõsta taimekaitsevahendite kasutajate teadlikkust näiteks integreeritud taimekaitse kasutamisest. Mulla bioloogilise mitmekesisuse uuringuid on Eestis tehtud liiga vähe, kuid need on näidanud, et mulla elurikkust mõjutavad nii harimistehnoloogia (künnipõhine või otsekülvi tehnoloogia) kui ka mullaliik, lõimis, õhustatus, niiskus, kasvatatav kultuur ja kasutatavad taimekaitsevahendid. Elurikkuse kaitsmiseks on taimekaitsevahendite järelevalve tõhustamisel hakatud keskenduma peamistele ohukohtadele nagu näiteks taimekaitsetööd õitsvatel taimedel. Mesilaste hukkumiste juhtumid ja taimekaitsetööde tegemine avalikes kohtades on leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu ning toonud välja täiendava vajaduse järelevalve usaldusväärsuse tõstmiseks, avalikkuse teavitamisega tegelemiseks ning koostöö tugevdamiseks põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega. Kuna Eestis geneetiliselt muundatud põllukultuure ei kasvatata, on looduslikele kooslustele avalduv oht suhteliselt madal. Sellest hoolimata peab võimalikke ohte maandama kontrollides GMO-toodete turustamist. 3.2.1.2. TAIMETERVIS, LOOMADE TERVIS JA HEAOLU Taimetervis Eesti ja EL-i hea taimetervisliku olukorra tagamise eesmärgiks on kaitsta põllumajandust ja metsandust olulist kahju põhjustavate võõramaiste taimekahjustajate sisenemise ja leviku eest. See aitab tagada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust ni ng mängib olulist rolli tootmiskeskkonna ohutuse tagamisel, mis omakorda võimaldab kaupade vaba liikumist EL siseturul ja ligipääsu välisturgudele. Eesti praegune lähenemine taimetervise kaitsele põhineb erinevate osapoolte, jõupingutustel, nii individuaalselt kui koos. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Põllumajandusamet (PMA). Taimetervise kaitse hõlmab mitmesuguseid tegevusi, nagu: taimede tervisega seotud riskide hindamine ja haldamine; standardite ja eeskirjade kehtestamine, jõustamine ja rakendamine; impordi kontroll; ohtlike taimekahjustajate tuvastamine ja seire; ettevalmistumine hädaolukordadeks; meetmete rakendamine soovimatu mõju minimeerimiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks hädaolukordade tekkimisel. Samas o n tootjate ja kauplejate teadmised ohtlike taimekahjustajate kohta ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks kasinad. Toimiv nõuandesüsteem taimek asvatuse kõiki aspekte ei kata. Läbi tootjate koolitamise ja kauplejate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks taimetervise heaolu tõusu ning parandaks tootja konkurentsivõimet. Kuigi Eesti taimetervise kaitse on hetkel heal tasemel, esineb kõikidel partneritel kasvav vajadus kohaneda uute ja üha keerukamate väljakutsetega, n äiteks: inimeste ja kaupade liikumise suurenemine piiriüleselt; kliimamuutuste mõju taimede tervisele jne.  14 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm EL-is kehtivate õigusnormide hindamine on näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tagajärjel ei suuda kehtiv õigusraamistik peata da uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut. Seda illustreerib viimase viie aasta jooksul järjepidevalt suurenenud EL-i välistest riikidest sisseveetud ja piiripunktides taimetervise kontrolli läbinud partiide arv Eesti piiripunktides, misläb i on kasvanud ka tuvastatud taimekahjustajate hulk. Seega on väga tähtis praeguseid õigusnorme ajakohastada ning tõhustada järelevalvet vastavalt uuele EL taimeterviserežiimile, mis jõustub 2019. aasta lõpus. Uue EL taimeterviserežiimi olulisteks elementi deks on EL liikmesriikide tugev ohtlike taimekahjustajate seire süsteem ja kriisivalmidus, mis on äärmiselt olulised kahjustajate varajaseks avastamiseks ja kiireks kontrollimeetmete kohaldamiseks. Lisaks on ohtlike taimekahjustajatega võitlemisel oluline ka nende korrektne määramine. Ohutu kaubanduse võimaldamiseks peab kahjustajate diagnoosimine toimuma kiiresti ja usaldusväärselt, et toetada ekspordi kontrolli, impordi kontrolli ja tõrjemeetmete rakendamist. Eestis pakub ohtlike taimekahjustajate diagnoo simise laborteenust Põllumajandusuuringute Keskus (PMK). PMK vajab investeeringuid tõstmaks diagnoosimise suutlikkust , et tagada uute taimekahjustajate määramise võimekus ning võimaldada kaasaaegsete diagnostiliste meetodite kasutamist. Nimetatud võimek used määravad, kuivõrd suudetakse ära hoida võimalik negatiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, säilitada looduskeskkonda ning piirata ohtlike taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Loomade tervis ja heaolu Kõrged loomatervise ja loomade heaolu standardid toetavad kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitsevad inimest ning ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. Riigis valitsev loomatervise ja heaolu tase mõjutab oluliselt riigi võimekust loomade ja loomsete saadustega kauplemisel ELis ning ekspordis kolmandatesse riikidesse. Loomatervise ja heaolu teemaga on lahutamatult seotud sööda ohutus ja kvaliteet ning loomsete kõrvalsaaduste nõuetekohane käitlemine. Põhivastutus peetavate loomade tervise ja heaolu taga mises on loomapidajal, kelle peamiseks partneriks on veterinaararst. Eesti loomakasvatust toetab hea kohalik söödabaas, kasutusele on võetud kaasaegsed farmitehnoloogiad. Samas on söötade kvaliteet kõikuv ning olemasolevate tehnoloogiliste võimaluste ärakasutamine ebaühtlane. Loomapidajal puuduvad teadmised ja oskused tõhusa enesekontrollisüsteemi rakendamiseks. Toimiv nõuandesüsteem loomakasvatuse kõiki aspekte ei kata. Loomakasvatajate haridussüsteem ei tooda piisavalt juurde uusi kõrgharitud spetsialiste. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik pikaajaliste teavitusprogrammide kaudu. Läbi loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavituse motiveeritakse osapooli tegema otsuseid, mis panustaks nii loomade tervise kui heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui veterinaarpraksis) suudetud säilitada head loomatervise staatust rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas. Alates 2014. aastast on Eestis diagnoositud sigade Aafrika katk, mis on seadnud rahvusvahelise kaubanduse piirangud meie seakasvatussektorile ning kujunenud antud ajahetkes suurimaks loomatervisealaseks väljakutseks. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Välja võib tuua putuksiirutajate abil leviva nodulaarse dermatiidi, metslindude rändega seotud lindude gripi ning suu- ja sõrataudi, mis esineb meie veisekasvatussektorile olulises kaubandusparterriigis Türgis . Eesti on järjepideva riikliku programmilise töö kaudu ametlikult vaba sellistest varem esinenud loomataudidest nagu marutaud, veiste tuberkuloos, v eiste brutselloos, veiste www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 15 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm enzootiline leukoos ning lammaste ja kitsede brutselloos. Tagamaks taudide varajane tuvastamine ning tõenduspõhisus nende puudumisel, seiratakse Eestis ligi 40 kodu - ja põllumajandusloomi ohustavat loomataudi. Seire maht ajas on v ähenenud seoses taudidest vaba staatuse saavutamisega. Seire ei võimalda ülevaadet olulisemate karjatervist mõjutavate loomataudide levikutest riigis. Olulisematest põllumajandusloomade karjatervist, sealhulgas tootlikkust ja kaubandust mõjutavatest loomataudidest esineb Eestis näiteks veiste nakkavat rinotrahheiiti ja mesilaste ameerika haudmemädanikku. Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab oma kulul algatada tõrjeprogramme nende loomataudide osas, mille kohta riiklikke programme ei ole koostatud. Siiani ei ole selliseid programme Veterinaar - ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostöö riigi ja sektori vahel võib hinnata selles osas nõrgaks. Tarbija teadlikkus loomaheaolust ja nende ootused läbipaistvale tootmisele ja kõrgematele standarditele on tõusnud hüppeliselt. Enim probleeme esineb Eestist lähtuval loomade pikaajalisel veol. Samuti on põllumajandusloomade väljaspool tapamaja tapmine järelevalve ulatusest väljas. Rituaalne tapmine on lubatud vaid erandkorras. Loomade avalik näitamine on lubatud vaid loomaaedades ning piiratud nimekirja ulatuses ka muudes avalikes kohtades nagu loomanäitused, võistlused, oksjonid ning laadad. Lemmikloomade kui spetsiifilise valdkonna strateegia vajab väljatöötamist. Loomkatsete läbiviimiseks on vajalik loomkatseprojekti luba. Loomkatseprojekti lube väljastab Maaeluministri käskkirjaga moodustatud loomkatseprojekti loakomisjon. Samuti on loodud katseloomade kaitse komisjon. Loomisel on loomkatseid asendavate alternatiivsete meetodite hindamise komisjon. Loomade heaolu toetuse kaudu motiveeritakse loomapidajaid loomade heaolu parendama tõstmaks kvaliteeti ja tarbija usaldust kogu toiduahelas. Tarbijate teavituse ja toodete vastava vabatahtliku märgistuse läbi on võimalik kõrgemate heaolustandardite kasutusele võtmine loomapidamises . Eestis on toimiv riskipõhine järelevalve süsteem. Veterinaar - ja Toiduamet koos oma allasutustega viib läbi loomaheaolu, loomatervise, sööda ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet. Taudiennetuse ning -tõrje korraldamisse kaasatakse ka veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid (volitatud veterinaararstid). Loomataudide diagnoosimise laborteenust pakub Veterinaar - ja Toidulaboratoorium, söötade osas ka Põllumajandusuuringute Keskus. Laboratooriumide aparatuur on keskmiselt üle 11 aasta vana. Pädevatele asutustele pandud kohustuste ja laboriteenuste arendamise osas on rahalised piirangud, mis ei võimalda kõikide riskide (seired, uuringud) järjepidevat/süsteemset hindamist ja juhtimist. Prioriteet on kõige kõrgema rahvatervise-, keskkonna või majanduslike riskidega seotud nõuetekohasuse järelevalvel ja taudiprogrammide elluviimisel. Avalikkusele oluline loomade heaolu (loomkatsed) näiteks ei ole hetkel mahtunud prioriteetide hulka. Veterinaar- ja Toiduametil on kasutada elektrooniline järelevalve infosüsteem JVIS, kus peetakse toidu- ja söödakäitlejate ning veterinaararstide registrit. JVIS loomatervise moodul on arendamisel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet peab põllumajandusloomade registrit. Hetkel ei võimalda eespoolnimetatud registrid koguda ja analüüsida veterinaarravimite kasutamist põllumajandusloomade raviks, mis on oluline sisend mikroobide resistentsuse (AMR) väljakujunemise vähendamiseks vajalike tegevustele. Registrites olevad andmed mesilate arvu kohta, samuti lammaste, sigade ja hobuste arvud ei peegelda reaalset tegelikkust. Loomatervise, loomaheaolu, sööda ja loomsete kõrvalsaadustega seotud riskide hindamisel kasutatakse teaduspõhist lähenemist, kus peami seks koostööpartneriks riigile on Eesti Maaülikool. Eesti Maaülikoolilt ja Konjunktuuriinstituudilt tellitud teadusarvamusi ja uuringuid arvestatakse riskijuhtimisotsuste tegemisel, sealhulgas ennetus - ja tõrjemeetmete ajakohastamisel. EMÜs on loodud loomaheaolu teaduskeskus.  16 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 3.2.1.3. TOIDUOHUTUS Ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus ning võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid on olulisteks teguriteks, mis mõjutavad elanikkonna tervist ja seeläbi võimekust panustada riigi majanduse sh põllumajanduse arengusse. Toiduohutuse poliitika põhineb integreeritud lähenemisel hõlmates erinevaid etappe toiduahelas ehk „põllult lauale“ lähenemist. Võtmesõnadeks on teadusel põhinev riskihindamine ja tarbijakaitse, mis võetakse aluseks poliitikate kujundamisel, seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel. Samas on üha enam olulised ka muud mõjutegurid nagu näiteks avalik arvamus ja majanduslik mõju. Sealjuures on oluline nii EL -i kui ka ülemaailmne koostöö toiduohutuse tagamisel. Hetkeolukord toiduohutuse tagamisel on Eestis hea. Olemas on head tingimused puhta joogivee kättesaadavuse osas. Kodumaist toitu hindab usaldusväärseks 94% tarbijatest. Suuri toiduohutuse kriise ei ole Eestis olnud. Hea olukorra hoidmiseks ning uute riskide maandamiseks on vajalik kõigi osapool te pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Elanikkonna toidutekkeliste nakkushaigustesse haigestumus on langenud ja püsinud viimased aastad stabiilsena – alla 200 juhu 100 000 elaniku kohta. Samas tuleb arvestada, et tarbija ei pöördu kõikide haigusjuhtu mite puhul arsti poole, mistõttu on tervisestatistika toidutekkeliste nakkushaiguste osas puudulik. Tõhustamist vajab kogu haiguspuhangute põhjuste väljaselgitamise süsteem. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on suures osas väljatöötatud, kuid pidevalt ajakohastatakse õigusakte võttes arvesse uusi teadusandmeid ja riskitegureid nagu e - kaubandus, globaliseerumine, tehnoloogiate areng, kliimamuutus te mõju tarbijate toiduvalikute suunamise vajadus (nt toitumisalased valikud) jne. Riskihindamisvõimekuse tõstmiseks ja töö dubleerimiste vältimiseks toimub infovahetus ja koostöö Euroopa Toiduohutusametiga ja teiste ELi liikmesriikide riskihindamisasutustega. Eestis on väljaarendamisel sõltumatu teaduspõhine ning kindlaid põhimõtteid ja protseduure järgiv riskihindamise süsteem. Tänasel päeval on toiduohutuse teemasid käsitlevate teadlaste ja sellest tulenevalt teadusuuringute arv Eestis väike, samuti on Eesti teadlastel vähene rahvusvaheline teaduskoostöö kogemus sh riskihindamise osas. Eestis on riskipõhine järelevalve süsteem ja seda toetav laborite võrgustik. Järelevalve tööd toetavad järjest rohkem erinevad IT lahendused (VTA järelevalve infosüsteem, erinevad registrid). Järelevalveasutuste klientide hulgas läbiviidud rahuloluküsitluste kohaselt on Veterinaar- ja Toiduameti tööga rahul ja pigem rahul 89% vastanutest ja Põllumajandusameti puhul 100%. Tulenevalt uutest riskiteguritest, teadusandmetest ja muudest mõjuteguritest lisandub järelevalveasutuste ülesannete hulka uusi valdkondi (nt 2017. a topeltstandardid, 2014. a toidupettused, 2016 a toidu reformuleerimine ja AMR) ja seeläbi suureneb koormus. Samuti peab riigi järelevalvesüsteem olema valmis võimalikeks eriolukordadeks. Järelevalveasutuste prioriteet töös on praegu eelkõige seotud otseste rahvatervise riskidega (toidutekkelised nakkushaigused) kuid pikaajalise mõjuga risk (nt saasteained, lisaained, GMO) on seni hinnatud ebapiisavalt. Võtmetähtsusega on süsteemne lähenemine prioriteetide seadmisel, et hinnatud oleksid kõik riskitegurid. Pädevatele asutustele pandud kohustuste täitmise ja laboriteenuste arendamise ressursid on piiratud , mis ei võimalda kõikide ülesannete (seired, uuringud, tarbijate ja käitlejate ootused) järjepidevat/süsteemset täitmist. Käitlejate jaoks oluline ühetaoline järelevalve ei ole alati tagatud, mis võib soodustada ebaõiglast konkurentsi. Järelevalve koormus on suurenenud ka seoses toidukäitlejate arvu kasvuga viimase 5 aasta jooksul (33%). Eestis oli 1.01.2018 seisuga 15 158 toidukäitlejat. Toidukäitlejate teadlikkus toiduohutusest on üldiselt kasvanud, kuid on veel ebaühtlane 7. Ettevõtetele tehtud ettekirjutused on peamiselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavustega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel, samuti toidu märgistusega ning 7 Integreeritud mitmeaastases kontrollikava aruandes esitatud ettekirjutuste hulk, 2016 a 14 376 ettevõtet, kontrolle tehti 11 347 ja ettekirjutusi 18 485. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 17 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm jälgitavusega. Viimasel ajal on suurenenud ettekirjutuste arv seoses toidu märgistuse ning enesekontrollisüsteemi toimivusega, vähenenud on ettekirjutuste arv seoses ruumide ja seadmete mittevastavustega ning üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ja personaliga. Toidu ohutuse eest vastutab käitleja ja selle tagamiseks peavad ka käitlejad toime tulema järjest suuremate väljakutsetega, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest. Positiivsena võib välja tuua, et teatud osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivatele nõuete täitmi sele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC). Olemas on ka esindusorganisatsioonid, kuigi nende suutlikkus oma liikmeid kaasata ja kõigi huve esindada on ebaühtlane. Käitlejate teavitamiseks toimib Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 raames „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas“, samuti kasutatakse teavitamiseks erinevaid kanaleid nagu Maaeluministeeriumi ajaveeb, veebilehed, infopäevad, koolitused, juhendid jm teabematerjalid. Tähelepanu vajab käitlejate süsteemne teavitamine uutest nõuetest. Kuigi Eestis on toimiv konsulentide süsteem, on neid toidutöötlemise valdkonnas vaid üks.. SA Kutsekoja poolt läbiviidud uuringu 8 kohaselt oleks vaja toiduainetööstusesse juurde ka tehnolooge, tootearendajaid ja kvaliteedijuhte. Lisaks toidukäitlejatele vajab tähelepanu ka tarbijate teadlikkus toiduohutuse osas ja oskus teha teadlikke valikuid. Tarbijate toiduohutuse alast teadlikkust ei ole Eestis uuritud. Samuti ei ole tarbijale suunatud toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme läbiviidud ja võib eeldada et teadlikkus on ebaühtlane. Samas on järjepidevalt uuritud toidu märgistuse lugemist. Näitek s esmakordsel ostul loevad toidu märgistust alati 33% ja sageli 45% tarbijatest 9 . Tarbijatel on Eestis ka hea arusaam säilivuskuupäevade esitamisest (parim enne ja kõlblik kuni). 10 Teadlike valikute tegemise ja tasakaalustatud toitumise olulisust kinnitab Rahvastiku toitumisuuringu 11 tulemus, mille kohaselt on rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk kasvanud, seda eriti las te osas 12. Enim mõjutab tarbija valikut toote värskus, kvaliteet ja maitse, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMO-de vabadus, koostis ja soodne hind, jättes kõrvale näiteks vähesema soola-, suhkru- ja rasvasisalduse. Samas on tarbija ostuotsus te tegemisel suur mõju ka meedial, sealjuures kasutavad erinevad põlvkonnad erinevaid allikaid. Tarbija on keerulises olukorras ostuvalikute tegemisel, tihti on tema valikute tegemisel aluseks uskumused ja müüdid ning mitte teaduspõhine informatsioon. Ostu totsust mõjutab ka tootele tehtav turundus. Samuti on probleemiks, et tarbijatel puuduvad praegu Eestis tugevad esindusorganisatsioonid. 3.2.1.4. HARIDUS, TEADUS, TEADMUSSIIRE JA INNOVATSIOON (HTTI) Kutse- ja kõrgharidus Eestis on head võimalused hariduse omandami seks põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonnas nii kutse- kui kõrghariduse tasemel, loodud on üle-eestiliselt põllumajandusvaldkondade nõustamisteenuste osutamist korraldav üksus ja kalanduse teabekeskus, riiklikult toetatakse teadus - ja arendustegevust (TA), teadmussiiret ning innovatsiooni. Muuseumid ja nende haridusprogrammid on tihedalt seotud riiklike 8 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raames läbiviidud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu - ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“ 9 Eesti Konjunktuuri Instituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ (20 16) 10 Euroopa Komisjoni uuring „Food waste and date marking“ (2015). 65% tarbijatest mõistab, et „parim enne“ toitu võib tarbida ka pärast esitatud kuupäeva, kuigi kvaliteet võib olla halvenenud. 11 Tervise Arengu Instituut „Rahvastiku toitumise uuring 2014-2015 12 Rasvunuid ja ülekaalulisi inimesi elanikkonnas vastavalt 16,7% ja 30,4%, eriti võib välja kehva olukorra laste seas, nt vanus es 10-13 on rasvunuid ja ülekaalulisi vastavalt 13,2 ja 20,6%.  18 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm õppekavadega ning aitavad kaasa ühiskonna teadlikkuse tõusule. Muuseumihariduse eesmärk on kureerida kogemusi ja elamusi. Tööturu nõudlus on suurendanud õpilaste arvu kutsehariduses, üha rohkem on täiskasvanud õppijaid. Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud, ent valdkonna tudengite osakaal koguarvust on säilinud. OECD hinnangul kasvab elukestva õppe tähtsus. Põllumajandusvaldkonna kitsaskohad on vananev tööjõud, keskmisest väiksemad palgad, sõltuvus odavatest hooajatöölistest ja töötajate hoidmine sektoris. Üha suurem osa põllumajandusega seotud erialadel ülikooli lõpetajatest (2015. a ligi pooled) ei tegutse oma erialal kas edasiõppimise või muudes sektorites tööle asumise tõttu. Kasutamata on võimalused koostööks kutse- ja üldhariduskoolide vahel, nt kutsealase eelkoolituse läbiviimisel. Kutse- ja kõrghariduse õppekavade integreerimisel, praktikabaaside kasutam isel ning õppejõudude ja õpetajate teadmiste kasutamisel ja arendamisel on veel arenguruumi. Ettevõtjate hinnangul ei ole ettevõtlusõppe kvaliteet piisav, kutsetunnistusi ei väärtustata. Teadus Eesti põllumajanduse, toidutööstuse, kalanduse ja maaelu jaoks vajalikku teadust luuakse mitmetes ülikoolides, Eesti Taimekasvatuse Instituudis, tehnoloogia arenduskeskustes ja kompetentsikeskustes. Loodud kompetentsikeskused ei kata praegu kõiki olulisi valdkondi, nt teraviljakasvatust ja loomakasvatust. Eesti teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete väiksus, ei võimalda tipptasemel teadus - ja arendustegevusi igas valdkonnas. Piiratud ressursside tõttu on möödapääsmatu riikide koostöö rahastamismeetmete ühildamisel, ühisel planeerimisel ja kulude jagamisel. Teadl astel on võimalus kasutada mobiilsustoetusi, grante jm meetmeid rahvusvahelise kogemuse omandamiseks. 13 Eesti on integreeritud Euroopa ühisesse teadusruumi, kus biomajanduse üle -euroopalise strateegilise planeerimisega tegeleb Põllumajandusteaduste alaline komitee. Põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonna rahvusvaheline teaduskoostöö on muutunud üha aktiivsemaks ning seda rahastab ja koordineerib rakendusuuringute programm. Riigi otsused peavad olema teaduspõhised, aga praegused valdkondlike ministeerium ide teadus- ja arendusprogrammide eelarved ei võimalda rahastada selleks piisaval hulgal teadus- ja arendusprojekte. Nii riigisisese kui rahvusvahelise teaduskoostöö korraldamisel on veel puudus ministeeriumide ja allasutuste süsteemsest infovahetusest. Ajakohane teadustaristu on tähtis tipptaseme ja koostöövõime hoidmiseks ja arendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. 14 Alates 2010. aastast juhinduvad pikaajalised investeerimisotsused teadustaristu teekaartidest, määratledes riikliku tähtsusega taristu uued või ajakohastamist vajavad elemendid. Hetkel ei hõlma Eesti teadustaristu teekaart põllumajandus - ja kalandusteaduse taristuobjekte ning seega ei taga sektori arendamiseks vajalikke alus - ja rakendusuuringud. Teadlaste järelkasvu ja piisava suurusega uurimisrühmade puudumine mitmes valdkonnas on ohuks teadlaskonna kestlikkusele, teaduskompetentsi säilimisele ja tõstmisele ning ülikoolides antava hariduse heale tasemele. Kriitilisemad valdkonnad on muuhulgas loomakasvatus ja veterinaarmeditsiin (suurloomad). Teadus - ja 13 OECD raport (95) 14 OECD raport (90;91) www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 19 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm arendusasutustes ei ole veel välja töötatud teadlaste karjäärimudelit, teadlastel ei ole kindlustunnet oma karjääri suhtes. Teadmussiire Kuigi koolitusi pakutakse palju, napib ettevõtetes tööjõudu jätkuvalt kõigis töötajate tasemetes ja enamuses valdkondades. Paljud põllumajandusettevõtete juhid on põllumajandusliku erihariduseta; teadmisi kogutakse enamasti töö käigus, harva tasemeõppes, pigem koolitustel ja ühekordsetel infopäevadel. Infokanaleid ja üritusi on palju, tihti takistab (väike)ettevõtjaid koolitustel osalemast suur töökoormus ja võimaluste vähesus tööd koolituste ajaks ümber jaotada (asendaja puudus koolituse ajaks) 15. Oluline koolituste info avaldatatakse veebilehel www.pikk.ee, kus sündmuste kalendrist on leitavad pea kõik valdkonna (tasuta) infopäevad, koolitused jmt. Kuna infovahetus osapoolte vahel ei ole piisav, ei jõua paljud teadustulemused praktikasse ning teadlased ei ole piisavalt kursis ettevõtjate vajadustega. 16 Teavitamistegevuste paremaks korraldamiseks algatati teadmussiirde programmid, kestab teadmussiirde meetodite ja rahastamismeetmete ühildamisprotsess. Kalandus- ning vesiviljelussektorile pakub teavet, korraldab koolitusi ning koordineerib teadlastega koostööd Kalanduse teabekeskus. Põllumajandus- ja toiduvaldkonna teave ning nõuandeteenus on kättesaadav kõigile asjahuvilistele. Nõuande pakkujaid on mitmeid, igal neist on oma sihtrühma eripä ra. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust nii nõustajad kui kutselised konsulendid, põllumajandustootjatele osutavad nõustamisteenuseid Maaelu Edendamise Sihtasutuse konsulendid, mentorlusteenust mentorid, lisaks kaasatakse eksperte. Nõustamisteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja tõstmiseks vajavad konsulendid pidevat enesetäiendust ka välismaal, mida hetkel ei pakuta. Koolitajate koolitusele on seni pööratud liiga vähe tähelepanu. Probleemiks on nõustajate järelkasvu puudus, enamus konsulentidest on vanemaealised, seega tuleb luua noortele alustamiseks võimalikult head tingimused. Nõustajate järelkasvu tagamiseks ning nõustamisteenuse kvaliteedi hoidmiseks peab nõustamissüsteem olema stabiilne ning võimaldama ekspertide, sh teadlaste kaasamist. Nõuandesüsteem ei võimalda rakendada kutsetunnistuseta nõustajaid, lisaks ei hõlma olemasolev nõuand esüsteem terviklikult kõiki osapooli. Innovatsioon Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse s trateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudusteks on vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtte tasandil, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väi ksusest. 17 Eesti põllumajandus- ja toiduvaldkonna ettevõtted on valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli võimekust tegeleda teadus - ja arendustegevusega ega ligipääsu uudsetele lahendustele. Ettevõtete panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisesse jääb alla 1% SKP -st, seejuures on Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted, kelle teadus -arendustegevused tehakse välisriikides. 18 15 OSKA lühiraport (lk 41) - http://oska.kutsekoda.ee/field/pollumajandus-ja-toiduainetoostus/ 16 OECD raport (Box 6.3) 17 OECD raport 18 OECD raport  20 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Põllumajandusvaldkonnas, kus innovatsioonile aitavad kaasa seadmete ja materjalide tarnijad, domineerib pakkumispoolne innovatsioon 18 . Uurimistoetused kui valdav teaduse rahastamisskeem ei ole rakendusliku suunaga ega lähtu ettevõtlussektori huvidest. Seega puudub n-ö tellimus ettevõtete kui teadlaste algatusel tehtavatele rakendusuuringutele. Kitsaskoht põllumajanduse teadus - ja arendustegevuse rahastamisel on ka projektipõhisus ( ca 80% riiklikest rahastamisvahenditest) 18 ning see, et teadlastel puudub võimalus algatad a uusi rakendusuuringuid. Kalanduse ja vesiviljeluse teadus - ja arendustegevust iseloomustab samuti projektipõhisus, mis peamiselt on finantseeritud Euroopa Merendus - ja Kalandusfondi vahenditest. Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamiseks on algatatud innovatsioonimeetmed. Ülikoolide, tehnoloogia arenduskeskuste ja kompetentsikeskuste eesmärgiks on viia kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused. Innovatsioonioskused vajavad ekspertteadmisi, pidevat täiendamist ja tugisüsteemi. Sageli ei pöörata tähelepanu teadlaste, ekspertide ja nõustajate arendamisele ning uusimate teadmiste ja (tehnoloogiliste) lahendustega kursisolekule. Eestis puuduvad professionaalsed n -ö innovatsiooninõunikud, kes viiksid kokku teadlased, ettevõtjad, nõustajad j t. Koostöö ja kommunikatsioon Koostöö ja kommunikatsioon on hariduse, teaduse ja teadmussiirde korraldamisel kesksel kohal. Ministeeriumide ning teadus- ja haridusasutuste vaheline koostöö ei ole piisav ning ülikoolid ja ettevõtjad on projektide taotlemise l pigem konkurendid kui koostööpartnerid. Vähene koostöö järelevalveasutustega ei aita kaasa teadusliku ekspertiisi jõudmisele järelevalvesse, riskihindamisse ja seiresse. Kutse - ja kõrghariduse programmidesse ei ole piisavalt integreeritud teadusinfot. Teadustulemusi, välisriikide kogemusi ja väljatöötatud digilahendusi ei rakendata piisavalt. Teadusasutused ja ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt erinevate Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Valdkonnas olemasolev teave on killustunud eri allikate vahel, mistõttu vajatakse mitmeid tegevusvaldkondi hõlmavat uurimistulemusi ja teadmisi koondavat teadmiste salve. Vähe on pööratud rõhku nii doktoriõppe, kutsehariduse kui põllumajandus-, toidu- ja kalandusvaldkonna mainekujundusele ning teaduskommunikatsioonile. 3.2.2. II SAMMAS - KONKURENTSIVÕIMELINE JA JÄTKUSUUTLIK PÕLLUMAJANDUS, TOIDUAINESEKTOR JA MAAPIIRKOND 3.2.2.1. KVALITEETSED SISENDID PÕLLUMAJANDUSES Põllumajandusmaa ressurss Eestimaa pindalast veidi üle poole moodustab metsamaa ja üle viiendiku on põllumajandusmaa. Kolmandiku tänasest põllumajandusmaast moodustavad püsirohumaad. Põllumaal 19 suureneb teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Looduslikud tingimused võimaldavad Eestis tegeleda nii taime- kui loomakasvatusega. Saja aasta tagusest ligi kolmest miljonist hektarist põllumajanduslikus kasutuses olevast maast suur osa on tänaseks metsastunud või kasutuses muul otstarbel. 2004. aastal oli 19 690 208 ha, ESA 2016 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 21 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm maa põllumajanduslik kasutamine madalseisus, kuid see sai uue tõuke pära st Euroopa Liiduga liitumist ja on sellest ajast kasvanud ligi viiendiku võrra ning jõudnud miljoni hektarini 20. Ehkki põllumajandusmaa pindala on viimasel kümnendil suurenenud, on samal ajal tuhandeid hektareid põllumajandusmaid hoonete ehitamise või teed e rajamise tõttu taastumatult põllumajanduslikust kasutusest välja läinud. Selle edasiseks vältimiseks tuleb rakendada tõhusaid põllumajandusmaa ja -muldade kaitsemeetmeid. Eesti põllumuldade tervise peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, mullaga mittesobivate kultuuride kasvatamine, muldade kurnamine (toitainetevaru vähesus) ning piirkonniti ka hapestumine. Liblikõieliste, muude haljasväetiskultuuride ja loomakasvatuses tekkiva sõnnikuga on oskusliku kasutamise puhul võimalik mullaviljakust parandada. Muldade jätkusuutlikku kasutamist ei toeta rendimaade suur osakaal. Põllumajandusmaad on elaniku kohta Eestis ligi poole võrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, ka loomkoormus on madal. Samas on nii loomkoormus kui maakasutuse intensiivsus riigisiseselt väga ebaühtlane. Ühelt poolt seab see ressursikasutuse suure intensiivsuse tõttu keskkonnasurve alla ja teisalt võib osa maast jääda põllumajandusliku kasutuseta. Tervikuna on põllumajandusmaa kasutamine Eestis pigem ekstensiivne n ing ligi viiendik põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Eesti üldine IT-suutlikkus on kõrge ja meie põllumehed uuendusmeelsed. Põllumajanduses kasutatakse üha enam kaasaegseid seadmeid ja tehnoloogiat, kuid see nõuab jätkuvat arendamist. Olemasolevate andmebaaside (nt mullastikuandmed) ja tehnoloogia pakutavaid võimalusi (sh erinevad digilahendused) tuleb paremini ära kasutada nii põllumajanduses kui ka järelevalves. Vesi ja maaparandus Eesti mageveeressurss on piisav tagamaks põllumajand use veevajadust, kuid seda tuleb kasutada säästlikult. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Kuigi kümmekond aastat toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivenduss eisundi halvenemist pidurdada, ei ole see küllaldane, et suurendada põllumajandustootmise võimekust ning vastupidavust tootmisriskidele. Suurem osa 21 maaparandussüsteemidest on üle 30 aasta vanad ja vajavad uuendamist. Nende paiknemine paljude erinevate maaomanike maal tingib vajaduse majandada maaparandussüsteeme ühistegevuse kaudu 22 . Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude ebapiisav finantseerimine 23 aeglustab elujõulist põllumajandustootmist ja veekaitseliste eesmärkide saavutamist. Taimne paljundusmaterjal ja sordiaretus Toidutarneahel saab alguse kvaliteetsete sisendite tootmisest. Taimse paljundusmaterjali, sealhulgas sordikaitse sektoris on oluline tootjate ja tarbijate teadlikkuse suurendamine ja tarneahela edendamine. Taimse paljundusmaterjali pu hul 20 1 003 505 ha, ESA, PM028 2016 21 83% olemasolevatest maaparandussüsteemidest. 22 31.12.2017 seisuga tegutseb 200 maaparandusühistut. 23 Põllumajandusamet korraldab aastas hoidu ühiseesvooludel ligi 400 km ulatuses, mis on 7% ühiseesvoolude pikkusest.  22 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on kitsaskohaks täpse ülevaate puudumine sortide kasutamisest ning nõudlusest. Üheks lahenduseks on erinevate osapoolte parem omavaheline koostöö. Põllumajandustootjad ja tarbijad vajavad kvaliteetset seemet ning puuvilja - ja marjakultuuride istutusmaterjali. Selleks tuleb tagada tõhus järelevalve turul oleva taimse paljundusmaterjali üle. Mahepõllumajanduse järjest suurem levik tingib maheseemne tootmismahtude suurendamise ja sortimendi laiendamise vajaduse. Tulevikus võiks taimse paljundusmaterjali sektoris sertifitseerimine minna järk -järgult üle riigi käest erasektorisse. Jätkuvalt tuleb tegeleda Eesti kliimatingimustesse sobivate ja turunõudlust rahuldavate sortide aretamisega ning pakkuda sordikatsetuse teenust tagamaks Eesti kliimatingimustesse sobivaid sorte, sh proteiinikultuuride sorte. Samuti tuleb parandada kaitsealuste sortide omanike õiguste kaitset, seda eelkõige kaitsealuse omatarbeks toodetud seemne puhul, seeläbi suureneb kvaliteetse materjali kogus ning suureneb saagikus. Riik saab kaasa aidata sertifitseeritud paljundusmaterjali tootmise edendamisele, üheks osaks sellest on näiteks järelevalve tõhustamine. Tuulekaera levik on jätkuvalt suur probleem, seda aitaks mõjutamine läbi kokkuostu hinnaregulatsiooni. Jätkata tuleb ka tuulekaera tõrjekontrolli, et vähendada seemnetootmises tuulekaera tõttu prakeerimist. Põllumajanduskultuuride metsikuid sugulasliike tuleb inventeerida ja uurida, see võimaldab neid paremini teaduses või sordiaretuses kasutada. Põllumajandusloomad ja tõuaretus Eestis on põllumajandusloomade ja -lindude arv alates Euroopa Liiduga liitumisest vähenenud, kuid mesilasperede arv suurenenud 24. Loomakasvatusega tegeleb veidi alla poole 25 põllumajanduslikest majapidamistest. Loomakasvatus on koondunud sarnaselt taimekasvatusega suurematesse ettevõtetesse, kuid on intensiivsem 26. Põllumajandusettevõtete praegune struktuur võimaldab väärindada taimekasvatussaadusi loomakasvatuse kaudu ning Eestile on iseloomulik, et paljud loomakasvatajad toodavad suure osa loomasöödast, sh proteiinsöödast ise. Sööda kvaliteet (toiteväärtus) sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Kuigi suurem osa söödast toodetakse Eestis, tuuakse lisaks proteiinirikkaid õlikooke sisse kolmandatest riikides. Põllumajandusloomade aretus on Eestis heal tasemel 27. Just piimalehmade aretusega on saavutatud väljapaistvaid tulemusi ning piimatoodangult lehma kohta on jõutud EL esimeste sekka 28. Viimastel aastakümnetel on laienenud lihaveiste kasvatus ning igal aastal kasvab puhtatõuliste aretusloomade arv. Seakasvatus on aastakümneid olnud kõrgel tasemel nii sigade arvult kui ka jõudluskontrolli all olevate loomade osakaalult. Kuigi viimastel aastatel on Vene turu sulgumise ja sigade aafrika katku puhangu tõttu sigade arv vähenenud, on siiski näha jõudluskontrollis olevate loomade tõusutrendi. 24 31.12.2017. seisuga 248,2 tuhat veist (sh 86,1 piimalehma), 265,9 tuh siga, 90,6 tuhat lammas ja kitse ning 2,1 miljonit lind u, 47,8 tuh mesilasperet. 25 6965 majapidamist ehk 42%. 26 PRIA registris registreeritud loomadest oli 15. juuni 2016. aasta s eisuga 63% KSM ja MAHE toetust taotlevate tootjate nimel, üle poole veistest on 5% veisekasvatusega ja 98% sigadest veerandi seakasvatusega tegelevate majapidamiste karjades. 27 Eestison kokku 15 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegeleva t asutust. Aretusühingud täidavad 21 aretusprogrammi. 28 Piimatoodang lehma kohta oli Eestis 2016. aastal 9091 kg, mis oli 28 EL riigi hulgas 2. kohal. EL keskmine 6906 kg www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 23 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Jätkusuutliku aretuse tagamiseks toetab riik tõuraamatu ja aretusregistri pidamist, jõudluskontrolli läbiviimist ning geneetilise väärtuse hindamist. Loomakasvatus - ja aretusorganisatsioone on mitmeid, kuid nende omavaheline koostöö võiks olla parem. Ohustatud tõuks on tunnistatud eesti maakarja veis, eesti vutt, eesti hobune, eesti raskeveohobune ning tori hobuse universaalsuuna ja vana -tori suuna populatsioon. Ohustatud tõugude pidamist ja aretust on toetatud, kuid vaatamata sellele on kõik nimetatud tõud jätkuvalt ohustatud tõu staatuses ning vajavad kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimise seisukohast erilist tähelepanu. Välja tuleb töötada ka loomade geneetilise r essursi säilitamise programm ja luua (ohustatud tõugude) geenipank. Oluline on tugevate katusorganisatsioonide olemasolu, mille alla oleks eriala - ja tõuorganisatsioonidel võimalik ja soov koonduda. Aretusühingutele tuleks pakkuda riigipoolset tuge aretusalase tarkvara sisseostmiseks. Kõrgema väärtusega loomasööda kvaliteeti aitab saavutada loomakasvatajate nõustamine ja teavitamine. Nõuanne on vajalik kindlasti ka neil juhtudel, kus loomapidamisega on alustanud inimesed, kellel varasemat kogemust ega loomakasvatuslikku haridust ei ole. Keeruline on info ja nõuandega jõuda just väiksemate põllumajandustootjateni. 3.2.2.2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, VÄÄRINDAMINE JA TURUSTAMINE Põllumajandus- ja toiduainesektori struktuur Eesti põllumajandus- ja toiduainesektoril on oluline roll riigi majanduses eestimaise toidu ja muude saadustega nii siseturu kui ka ekspordi nõudluse täitmisel, tööandjana maapiirkondades ja avaliku hüve pakkumises. Eesti tarbijatest 74% eelistavad osta kodumaist toitu, mis on tarbijate hinn angul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Kodumaise toidukauba eelistamine vähenes aastatel 2008 -2010, aga viimastel aastatel on trend püsinud stabiilsena. Lisaks on Eestis kasvanud mahetoidu tarbimine vaatamat a sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. 29 Eestis on piisavalt ressursse põllumajandustootmise arenguks. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on kahekordistunud 30. Sarnaselt Läti ja Leeduga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks EL keskmisest 31, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Samas on tootmine muutunud mitmekesisemaks (uudsed lahendused, väiketalude nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine). Põllumajandussektori olulisemad tegevusharud on teraviljakasvatus, piima - ja lihatootmine, laienemas on aiandus ning mesindus. Nii taime - kui ka loomakasvatusel on sarnane osakaal toodangu väärtuses. Seejuures on taimekasvatustoodangu väärtus 29 Eesti Konjunktuuriinstituut „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2016. a“ 30 2004. a 482,8 mln eurot, 2017. a 906 mln eurot. 31 2013. a moodustas Eesti põllumajandustoodangu väärtus ha kohta (965 €/ha) 39% EL keskmisest (2438 €/ha).  24 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm suurenenud nii tootjahinna tõusu kui saagikuse tõttu 32 . Loomakasvatustoodangu väärtuse 33 suurenemine on tingitud eelkõige tootlikkuse kasvust. Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ja jätkusuutlikematesse ettevõtetesse 34. Suurte kõrval tegutseb ka palju väikeseid erineva arengu- ja konkurentsivõimega põllumajandusettevõtteid, mis annavad olulise panuse maapiirkondade (külaelu) toimimisse. Ette võtete juhtide vanuselises struktuuris domineerivad üle 65-aastased ning noorte juhtide osakaal jääb tagasihoidlikuks 35, mis viitab probleemidele põlvkondade vahetuses. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud ning 2017. a lõpu seisuga oli Eestis 1888 mahepõllumajandustootjat, kelle kogutoodangu väärtus põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest moodustas 8% 36. Eesti osatähtsus EL põllumajandussektori poolt loodud lisandväärtuses on püsinud stabiilsena (ca 0,2%), kuid aastate jooksul on vähenenud nii tai me- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osatähtsus kogu lisandväärtuses kui ka hõivatute arv. 37 Lisandväärtus hõivatu kohta on oluliselt suurenenud, kuid viimase kolme aasta suundumus on langev, mistõttu tööjõu tootlikkus jääb all a EL keskmisele tasemele 38 . Tootjahindade volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt, seega on toetustel (sh maksuerisustel) sektori stabiilsuse tagamisel olnud oluline roll. Tururiskidega toimetulekuks tuleb senisest enam tegeled a riskijuhtimismeetmetega. Samal ajal on tööjõu tootlikkus suurenenud eelkõige mastaabisäästu, tootmistehnoloogia uuendamise ning sordi - ja tõuaretustöö tulemusel. Põllumajandustootmise ja -tootlikkuse kasv on saavutatud suhteliselt madala survega keskkonnale. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. 39 Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari koht a on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL keskmisele 40. Eestis tegutseb suur hulk toiduainetööstuse ettevõtteid, kes toodavad kõrge kvaliteediga ja mitmekülgset toodangut. Eesti toiduainetööstuse (sh joogitootmise) ettevõtete arv on järjest kasvanud (2016. a 683 ettevõtet). Samas on toiduainetööstuse ettevõtetes hõivatute arv aastate jooksul vähenenud (2016. a 15 tuh hõivatut) ja järjest suuremaks probleemiks on tööjõu puudus. Toiduainetööstuses tegutsevad ettevõtted on 70% ulatuses väikesed 1-9 hõivatuga ettevõtted, üle 50 hõivatuga ettevõtteid on 10%. Eesti toidukaupade kaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Probleemiks on väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konk urentsivõime. Eesti suurimad toiduainetööstused on väikesed ja ei suuda välismaistele tootjatele konkurentsi pakkuda. 41 Toiduainetööstuste 32 Saagikus on sarnasel tasemel Läti ja Leeduga, kuid oluliselt madalam kui Kesk -Euroopas. 33 Piimatoodangu väärtuse osatähtsus on EL liitumisest alates olnud keskmiselt 54% loomakasvatustoodangu väärtusest. 34 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste ka sutuses, 2016. a oli Eestis üle 16 tuhande põllumajandusliku majapidamise, mille arv on aastate jooksul vähenenud, kuid keskmise suurus kahekordistunud (2016. a 62 ha). 35 Alla 35-aastaseid põllumajanduslike majapidamiste juhte on ca 8%. 36 2016. a, FADN andmete alusel. 37 Lisandväärtuse osatähtsus 1,4% (2016. a 276 mln eurot), hõivatute arv 2,6% (2016. a 17,1 tuh). 38 Allikas: EAA; Tootmisteguritulu aastatöö ühiku kohta 2015 -2017 keskmine EL28 16,8 tuh eurot, Eesti 13,5 tuh eurot. Aastatel 2011-2013 ületas Eesti EL keskmist kuni veerandi võrra. 39 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. 40 FADN andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutusesoleva maa hektari kohta perioodi 2004 -2015 keskmisena 68% EL- 28 keskmisest. 41 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“, 2018. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 25 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm konkurentsivõime parandamiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata koostööle ja selle abil mahtude suurendamisele. Eesti toiduainetööstuse poolt loodav lisandväärtus on suurenenud (2016. a 382 mln eurot), moodustab 3% kõigi tegevusalade poolt loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes luuakse enim lisandväärtust joogi -, liha-, valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtete poolt. Samuti on järk -järgult paranenud toiduainetööstuse ettevõtete poolt loodav lisandväärtus hõivatu kohta, kuid püsib endiselt üle 2 korra madalam kui EL-is keskmiselt 42. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus -arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks. Investeeringud töötaja kohta jäävad Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes tagasihoidlikuks võrreldes EL-i keskmisega (Eestis 75% EL keskmisest). Toiduainetööstuse ettevõtetel tuleb kaasas käia erinevate toidutrendide ja tarbimisharjumuste muutumisega. Mahetoodete populaarsuse kasvades on suurenenud nii mahetoodete töötlejate arv kui ka toodangu maht. Viimastel aastatel on ka suuremad toiduainetööstuse ettevõtted alustanud mahetoodete töötlemist. Mahetoodete turuosa on siiani olnud väike (2016. a 0,9%), selle põhjuseks on ebastabiilne toormega varustatus ning keerukad tootmisprotsessi puudutavad tehnilised nõuded . Eestis toodetakse teravilja ja piimatooteid rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase perioodil 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi p iisavalt ressursse tootmiseks jagub. Selle üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestist klimaatiliselt soodsamates piirkondades on suhteline tootmiseelis nende saaduste tootmiseks. Tarneahela sidusus ja toimimine Eestis toodetavate põllumajandussaaduste h innad on mõjutatud EL ja maailmaturul toimuvast. Üldiselt on Eestis turutõrgete korral kokkuostuhindade langus olnud järsem kui EL-is keskmiselt ehk raskused on võimendunud kiiremini, mille põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö a hela lülide vahel. Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Põllumajandustootjad ja toiduainetööstused on toidutarneahelas jaekaubanduse kõrval nõrgemas posits ioonis. Seejuures ei suuda põllumajandustootjad ka turuolukorra muutustele põllumajandusliku tootmise eripärade tõttu reageerida nii kiiresti kui teised ahela osapooled. Peamiste toidukaupade hinnamarginaalide jagunemisest võib näha, et nii põllumajandusto otjad kui ka toiduainetööstused saavad ebaõiglaselt väiksema osa jaehindadest ning riskid kantakse üle ahelas nõrgema positsiooniga lülile. Tarneahela tasakaalustamatus võimendab turutõrgete tagajärgi ja nendega kaasnevaid riske, mis vähendab põllumajandus- ja toiduainesektori valmisolekut turutõrgetele ning hindade volatiilsusele reageerida. Ühistegevus ja koostöö tugevdavad põllumajandustootjate ja ka toiduainetööstuste turujõudu ning positsiooni toidutarneahelas. 2017. a seisuga tegutses Eestis 82 oma liikmete majanduslikke huve teenivat aktiivset põllumajandusühistut. Põllumajandusühistute keskmine turuosa EL-is on 40%. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal. Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk, kuna esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. 42 Eestis 2015. a lisandväärtus hõivatu kohta 25 tuh eurot, Eurostat andmed.  26 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 300 -400 mln euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis viitab toiduainetööstuste suhtelisele mahajäämusele. Madal töötlemise võimekus avaldub selgelt tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teravilj atoodete osas netoimportija; samuti elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. 43 Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandus-saadustest ilma neile lisandväärtust andmata. Ekspordi sihtriikide arv on ettevõtjate aktiivse uute turgude otsingu ja riigi poolt avatud sihtturgude abil ajas järjepidevalt kasvanud (2016. a 99 riiki), kuid pool ekspordimahtudest suundub kolme lähiriiki – Soome, Lätti ja Leetu. Maailma toiduainete nõudlus on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. Seda toetavad nii p uhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisele, mis aitab suurendada Eesti toodete ja tootjate tuntust. Eesti keskkondlikest tingimustest t ulenevalt on üheks võimaluseks soodustada mahetootmise arengut. Mahetoodete populaarsuse kiire kasv mitmetes riikides on tekitanud olukorra, kus nõudlus mahetoodete järele ületab kodumaist pakkumist ja valdav osa mahekaupadest imporditakse. Mahetöötlejate vähesuse tõttu müüakse suur osa Eesti mahesaadustest toiduainetööstusele tooraineks ja mahekaupadest jõuavad eksportturgudele peamiselt esmatooted. 3.2.2.3. MAA- JA RANNAPIIRKONNA ARENG Sotsiaal-majanduslik olukord Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eest i elanikkonnast 44 ning ettevõtetest 45, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega 46 , ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega 47 ning viiendik töötleva tööstusega 48. Kokku pakub maapiirkond tööd 22% koguhõives osalejal e, so 148 tuhandele inimesele, kellest 67% on maa- ja 33% linnapiirkonna elanikud. 99 tuhandel maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 94 tuhandel linnalises asulas ja 7 tuhandel välismaal. Suurimaks tööandjaks on teenindussektor, pak kudes tööd 60%-le maapiirkonnas elavale hõivatule, järgneb 30% -ga tööstus- ning 10%-ga primaarsektor. Paljud ELi, sh ka Eesti maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks ning ühenduvus- ja põhiteenuste kehv kättesaadavus. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maa- ja rannapiirkondi, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkondades 20 –40 aastaste elanike arvu 43 OECD raport „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainabi lity in Estonia“, 2018 44 Maapiirkonna elanikkonna osatähtsus kogu elanikkonnas on 32,78%. 45 Maapiirkonna ettevõtete osatähtsus kogu ettevõtete arvus on 27,99%. 46 Maapiirkonna teenindussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 49, 11%. 47 Maapiirkonna primaarsektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 30,44%. 48 Maapiirkonna tööstussektori ettevõtete osatähtsus piirkonna ettevõtete üldarvus on 20,44%. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 27 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maa- ja rannapiirkondades see kahaneb. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on haavatavamad keskustest kaugemal ja madalama asutustihedusega maa - ja rannapiirkonnad. Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku eden damist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemiseks. Kuigi maa- ja rannapiirkonna kujunemises olulist rolli mänginud põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonna ettevõtete panus tööhõivesse on viimasel kümnendil märgatavalt vähenenud, on maamajandus kohanenud ning muutunud oluliselt mitmekesisemaks läbi mittepõllumajanduslike tegevuste ja aktiivsete kohalike kogukondade kiire arengu. Alternatiivsete tegevusvaldkondade arendamisse ja seeläbi töökohtade loomisesse on oma panuse andnud ka põllumajanduslikud majapidamised. Kasvanud on tööhõive ja kahanenud maa- ja linnapiirkondade vaheline hõivelõhe. Kohalikud kogukonnad Aktiivsete kohalike kogukondade kasvu on soodustanud LEADER -tüüpi kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis, mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade loomisel maamajanduses. Maaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegeleb 26 LEADER kohalikku tegevusgruppi, mille tegevuspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti territooriumi ja hõlmavad üle poole maaelanikkonnast 49 . Kestliku ja mitmekesise elukeskkonna loomiseks ja tagamiseks panustatakse kohaliku piirkonna spordi - ja vabaaja tegevustesse, kultuuri- ja looduspärandi säilitamisse ning internetiühenduse ja muude teenuste kättesaadavuse parandamisse. Edendamaks maamajanduse jõukust arendatakse ka kohalikku ettevõtlust (nt maaturismi, puidu - ja mööblitööstust, mahetootmist, teravilja- ja köögiviljakasvatust, piimatootmist). Rannaelu ja -ettevõtluse edendamisega tegelevad samuti kohalikud algatusrühmad kaheksas erinevas kalanduspiirkonnas. Struktuursed muutused Eesti haldussü steemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvalitee di ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. Tarvis on tugevdada kodanikeühenduste, ettevõtete ja kohalike omavalits uste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Uued väärtusahelad ja võimalused Tagamaks, et maal oleks hea elada, tuleb jõuliselt tegeleda maa - ja rannapiirkondade kestliku ja kvaliteetse tööhõive ja majanduskasvu edendamist soosivate tegevustega ning maapiirkondade elukeskkonna kvaliteedi säilitamisega. Maa - ja rannapiirkondade eluolu ja majanduslik areng sõltub üha enam ettevõtluse mitmekesisusest, uute töökohtade olemasolust ning tugevatest ja aktiivsetest kohalikest kogukondadest. Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine saab toimuda läbi kõrgema lisandväärtusega majandustegevuse edendamise. Kvaliteetsete tootmissisendite (seeme, seemnekartul, istutusmaterjal) ja kohaliku toorme kasvatamine, püüdmine ja väärindamine, ühistegevus, erinevad nišitooted, mahepõllumajandus, kultuuri- ja turismimajandus, uued väärtusahelad, nagu puhas energia, biomajandus, ringmajandus, ökoturism on need võtmevaldkonnad, mis läbi oskusliku rakendamise (sh piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport) ja edendamise võivad tagada maa - ja rannapiirkondades hea majanduskasvu ning hoida ja luua töökohti. Nii kestlik põllumajandus, kalandus kui ka metsandus on strateegilised sektorid selle potentsiaali arendamisel. 49 26 LEADER kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkondades elab 63,8% maaelanikkonnast ning nende territoorium hõlmab 94,6% kogu riigi territooriumist.  28 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Suureks väljakutseks on jõukuse tagamine ja suurendamine ning teenuste kättesaadavuse parandamine maa- ja rannapiirkondades. Vastavate piirkondade ettevõtjaid iseloomustab madal investeerimisvõime tulenevalt kapitali vähesusest ning piiratud ligipääsust finantseerimisvahenditele. Puudulik ligipääs investeeringutele mõjutab aga ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning võimekust kohaneda kliimamuutustega ja tulla toime lo odus- või inimtegevusest tingitud õnnetuste tagajärgedega. Maa- ja rannapiirkondade ettevõtjatele tuleb investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja tegevuste edendamiseks tagada täiendavate rahaliste vahendite kaasamine läbi erinevate rahastamisviiside, arvestades seejuures konkurentsimoonutamise vältimise põhimõtetega ja vajadusega võtta kasutusele meetmeid toetussõltuvuse vähendamiseks. Maa - ja rannapiirkondade elanikele peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, kutseõppele, heale internetiühendusele, uute oskuste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti digitaalsektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele ja ühenduvusteenustele. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad omapoolse panuse andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Kõiki võimalusi tuleb maa - ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb maa- ja rannapiirkondade vajadustest ja perspektiividest. 3.2.3. III SAMMAS – KESTLIK KALANDUS Kalavarud ja kalapüük Kalandussektori põhialuseks oleva ressursi olukorda Eestis võib pidada suhteliselt heaks. Arvuliselt ei vasta siiski ligi poolte meile oluliste varude majandamine veel täielikult säästliku kasutuse põhimõtetele. Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused tagavad Eestile mitmekesise kalavaru ja loodusliku taastootmise võime, samas on koelmupaikade arv oluliselt vähenenud seoses keskkonnamuutuste ja inimtegevusega . Koelmupaikadest aga sõltub kalavaru suurus. Vältimatult on vaja jätkata nii koelmute kui ka elupaikade taastamisega, liigse püügisurve vähendamisega, püügivahendite selektiivsuse tõst misega ning kalade asustamisega liigikaitse eesmärgil. Veekogude hea uuritus ning järjepide v kala- ja keskkonnateaduse areng on loonud eeldused kalavarude ökosüsteemipõh iseks majandamiseks, mis kätkeb lisaks kalapüügile ka muude oluliste mõjutegurit ega (kalatoidulised röövloomad, keskkonnamuutused, võõrliigid jt) arvestamist või nende mõjutamist. Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt on harrastuspüügil toonud soovitud mugavuse kalapüügile ligipääsul (94% toimingutest on elektroonilised) ning andmeesitusel. 50 Elektrooniliste vahendite kasutamine kogu sektori kontekstis on loonud võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks. Alakasutatud on aga tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna - ja sisevete püügi aruandluses (6,5 % toimingutest on elektroonilised), vaatamata sellele, et võimekus on loodud. 51 Vaatamata elektrooniliste vahendite kasut amisele, mis on loonud eeldused kulutõhusaks ja riskipõhiseks järelevalveks, survestab Keskkonnainspektsiooni toimimist inimressursi nappus ning struktuuri pidev reformimine. Seda on mõnevõrra aidanud leevendada tulemuslik koostöö vabatahtlikega eeskätt ku deaegse kaitse korraldamisel lõheliste jõgedel aga ka nn „kaldad puhtaks“ prügikoristuskampaaniat e näol. Suurem kaasamine aitaks veelgi tõhustada järelevalvet ning tõsta avalikkus e keskkonnateadlikust. Ressursi 50 Keskkonnaministeeriumi teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (TEHA) http://kala.envir.ee/ 51 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 29 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm nappusest tingituna tegeletakse järel evalves peamiselt vaid oluliste rikkumistega. Töömahtu suurendavad järjest karmistuvad ELi nõuded kalasaagi käitlemise ja raporteerimise osas ning kasvav harrastuspüük. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidu d oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. 52 Sektori efektiivsuse tõusu ja püügivõimsuse vähendamist on soodustanud individuaalsete ülekantavate kvootide (ITQ) süsteemi kasutuselevõtt . Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2017 oli 25 ettevõtet kokku 33 laevaga. 53 Püügimaht aastas on suurusjärgus 50 000 tonni kilu ja räime kokku. 54 Praeguse laevastiku võimsuse juures on võimalik püüda ka veidi rohkem, kuid va rude olulisel suurenemisel võib selles laevastikusegmendis tekkida püügivõimsuse puudujääk. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni). 46 Läbi efektiivistamise on sektor muutunud elujõuliseks ja investeerimisvõimeliseks, kuid finantstoe olemasolu peetakse siiski oluliseks. Kaugpüügilaevastik, kus tänaseks on võrreldes 10 aasta ta guse ajaga (12 laeva) alles 4- 5 laeva 45 , tegutseb Kirde- ja Loode-Atlandi kalanduspiirkondade rahvusvahelistes vetes, Teravmägede ning Gröönimaa vetes. Püütakse põhjatraalidega peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta, mille kogusaak on ca 10 000 -13 000 tonni ehk ligemale 16% Eesti kutselisest kalasaagist. 55 Varasemalt suurimat saaki andnud Loode-Atlandi krevetivarude vähenemisest tingituna on meie ajaloolised püügivõimalus ed moratooriumi all (piirkonnad 3M ja 3L) ning see sunnib alternatiivina vaatama ro hkem reguleerimata liikide ning kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepingute p oole. ELi püügivõimsuse piirang pidurdab juba praegu kaugpüügi arengut, sest vanade lae vade asendamine uutega (mis on veidi võimsamad), rääkimata lisalaevadest, ei ole hetkel võim alik. Meie peamiste ajalooliste krevetipüügivõimaluste taasavanemisel NAFO konventsioo ni alal võib selle potentsiaali täielikul ärakasutamisel tekkida seetõttu raskusi. Ligi 20% ehk ca 14 000 tonni Eesti kutselise kalapüügi saa gist püütakse ranna ja sisevete püügil, kus opereerib ligemale 1400 loa omanikku ca 2500 loale kantud kaluri näol. 56 Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil ol ulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad investeeringuid infrastruktuuri taastamiseks, seadmetega varustamiseks ja multifunktsionaalsuse edendamiseks. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2017. aasta lõpu seisuga 2044 (1555 rannapüügis ja 489 sisevetel). Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 887 ja sisevetel 357. 57 Püügivõimalused antakse välja püügivahendite piirarvudena (peamiselt võrgud, mõrrad) ning lisaks aastase lubatud saagina Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel (kokkuleppel Vene Föderatsiooniga) ning räimepüügil kastmõrraga Liivi lahel. Suuresti segapüügil baseeruv kalasaak moodustub peamiselt räimest, ahvenast, kohast, lestast, latikast, haug ist ja särjest. Peale kalapüügi toimub ka agariku varumine. Segmenti iseloomustab kohati liigne püügikoormus 58 , mis toob kaasa hulgaliselt erinevaid piiranguid või püügi sulgemise piiratud ajavahemikul. Püüki takistavad ka looduslikud tingimused nagu 52 Eesti Läänemere traallaevastiku püügivõimsuse analüüs. Eesti Mereinstituut 2012 53 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 54 Maaeluministeerium. https://www.agri.ee/et/eesmargid -tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed 55 Statististikaamet 56 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login 57 Maaeluministeerium. Kalalaeva register 58 Eestiriikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015 -2017. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut 2017.  30 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ilmastik ja jääkatte teke ning piirkonniti arvukad hülge- ja kormoraniasurkonnad, looduskaitsest tulenevad püügipiirangud, jm. Püügist saadav tulu keskmisena on rannapüügil väike ning kalapüük ei ole püügiandmete kohaselt enamikule kaluritele ainukeseks sissetulekuallikaks (nt 30% loa omanikest püüavad alla 200 kg kala aastas). 59 Läänemere traalpüügile ja kaugpüügile sarnast püügivõimsuse vähenemist ei ole ranna ja sisevete püügil läbi viidud. Nii n agu teisteski segmentides tagab ranna ja sisevete püügis oskusteabe, traditsioonide ed asikestmise ja konkurentsivõime ajaloolise püügiõiguse süsteem ehk püügiõigust on võimalik pärandada. Väikesed püügikogused ja kala vähene väärindamine ei võimalda sam as piisavaid sissetulekuid ning segmendi üldine investeerimisvõimekus on seetõttu madal. Toetatud struktuuridena tegutsevad kalurite esindusorganitena kalanduse k ohalikud algatusrühmad kaheksas kalanduspiirkonnas (8), mille kaudu on sektori jaoks vaj alikke investeeringuid olulisel määral toetatud läbi kohalike arengustrateegiate rakendamise. Eestis toimuva kutselise kalapüügi segmentides on EL toetuste abil panustatud püügivahendite, sadamate, kala k ülmutamis- ja esmatöötlemise võimekuse arendamisse, kuid investeerimisvajadus laevastiku uuendamise ja vajalik u infrastruktuuri järele teatud piirkondades on endiselt olemas. Maailmas järjest suur enev loomse valgu vajadus tagab potentsiaalse turu Eesti kalatoodetele. Suurimaks probleemiks kõikides segmentides on laevastiku aga eeskätt laevapere või kalurite vananemine ning sageli konkureerib sektor tööjõu osas rahvusvaheliselt. 60 Looduses käimise ja puhkamise ning ühe va ba aja veetmise viisina tegeleb harrastuspüügiga üle 100 000 harrastuskalastaja 61 , mis muudab selle kõige populaarsemaks hobiks Eestis. Peamisteks püügiobjektidek s on ahven, haug särg ja teised kohalikud kalaliigid ning aastas välja püütavad kogused kü ündivad sõltuvalt aastast mitme tuhande tonnini. 53 Kalastajatel on loodud laialdased võim alused kalapüügiga tegelemiseks kasutada lubatud mitmekesiste püügivahendite (peamiselt erinevad õngpüünised) ning püüda lubatud liikide suure arvu tulemusena. Õigusakt idega on muuhulgas reguleeritud igaüheõigus ning veekogude ja kallasraja kasutamine , kuid kallasrajale juurdepääsu tagamine vajab suuremat tähelepanu. Pääsemist veekogudele on lihtsustanud ka arenevad väikesadamad – taastatud on kaisid, muule jm infrastruktuuri sh rajatud slippe, olmehooneid jne. Tänu püügilubade elektroonilisele soetamisele ja aruandlusele on harrastuskalapüügi administreerimise koormus viidu d miinimumini ning kõikidele on tagatud lihtne ja võrdne ligipääs harrastuspüügile. Mitm ed harrastuspüügi huviobjektiks olevad varud kattuvad ranna ja sisevete kutselise kalapüügi huviobjektidega ning sageli on seetõttu varu kaitseks lahendusi leida keeruline ja kutseliste ning harrastajate huvide võrdne kaitse on tõsine administratiivne väljakutse. Esindu s- ja katusorganisatsioonidesse kuulub võrreldes valdkonna populaarsusega väga väike a rv harrastajaid. Selle tõttu on kalastusklubide kaasa rääkimise võimekus poliitika kujundamisel kesine ning majanduslik suutlikkus suhteliselt madal. Harrastuspüügist laekunud tasudest on vahendeid suunatud harrastuskalapüügiga seonduvate projektide toetamiseks läbi SA KIKi. Toetatud on projekte alates uuringutest kuni kalapüügivõistluste, laagrite ja infrastruktuurini. 62 Nõudlus sellise toetuse järele on areneval sektoril suur. Vesiviljelus ja bioloogilise ressursi töötlemine ja turustamine Eestis on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on 59 Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi register (KIR) https://kir.agri.ee/#/login 60 Tööhõive Eesti kalandussektoris. Eesti Maaülikool, Tartu 2006 61 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. Eesti Uuringukeskus OÜ, 2016 62 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 31 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaas aegseimate tehnoloogiliste lahendustega varustatud töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Ajas on aktiviseerunud ühistegevus, mille ilmekamaks näiteks on kalanduse tootjaorganisatsioonid, mida on hetkel Eestis 5, millele lisa ndub tootjaorganisatsioone koondav keskühistu 63. Tootjaorganisatsioonidesse on koondunud püügi - ja vesiviljeluse valdkonna ettevõtjad, kelle eesmärk on ühistegevusega püügil, kalakasvatusel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ja paremad läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tooraine koondamine tootmisetapil, st kalapüügil ja kalakasvatamisel, võimaldab ühtlasi tekitada mastaabisäästu, saades paremaid väljavaateid hinnaks ja turgude leidmiseks. Eesti vesiviljelussektorit iseloomustab suur killustatus mitmete väikesemahuliste toodete ja tootmisviiside vahel, millest tulenev huvide lahknevus on osaliselt pärssinud tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni raames. Ranna - ja sisevetekalanduses ei ole ühistegevus tootmises ja turustamises veel väga levinud. Eesti vesiviljelusettevõtete tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui 4000 tonni aastas 64 , kuid tegelik tootmine on sellest umbes viiendik (ca 900 tonni 65 ). Viimastel aastatel on tootmismahud hakanud järk-järgult kasvama, kuid veel ei suudeta rahuldada töötlejate tooraine vajadust kasvatavate liikide osas. Kalatööstuste toorainega varustatus püütavate mageveeliste liikidega (koha, ahven) on sesoonne ja kohalikku toorainet ei jätku piisavalt, mistõttu on sellistes tootmisbaasides tootmisvõimsus alakasutatud. Avamerekasvanduste rajamist Eestis piiravad ebasoodsad klimaatilised tingimused ja Läänemere keskkonnaseisund ning hoonestuslubade protsess on aeganõudev ja keeruline. Kuna vesiviljelussektor 66 on väike, ei ole tekkinud piisavat turgu Eesti vesiviljelussektorile spetsialiseerunud veterinaaridele ja konsulentidele. Vesiviljelussektori tööjõu vajaduse katmiseks on erialast haridust võimalik omandada Eesti Maaülikoolis ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses . Kalatöötlemise valdkonna teadmiste arendamiseks on TTÜ Eesti Mereakadeemias võimalik õppida kalanduse ja kalandustehnoloogiate majandamise spetsialistiks. Rahuldamata on nõudlus oskustööjõu osas, sest sektorit iseloomustab nõudlik füüsiline töö ning madal palgatase (Eesti keskmisest 70% kalatöötlemises ja 44% vesiviljeluses 57 ). Mageveekala töötlemisettevõtted fileerivad ning valmistavad erinevaid kulinaariatooteid, samas kui kilu- ja räime töötlemissektoris tegeletakse peamiselt kala külmutamisega. Kilu ja räime töödeldakse enamjaolt hästi toimivate tootjaorganisatsioonide poolt rajatud kompaktsetes külmhoonetes, mis on varustatud kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega nii töötlemise aspektist kui ka toodete pakendamises. Innovatsiooni ja tootearendusse on kala- ja vesiviljelustoodete tootmise- ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad investeerinud suhteliselt vähe. 63 Maaeluministeerium (turukorraldus) 2018 https://www.agri.ee/et/eesti-kalapuugi-ja-vesiviljelussektori-tootjaorganisatsioonid 64 Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ 2016 65 Statistikaamet 66 Vesiviljelussektori all peetakse silmas nii kala -, vähi-, vetika- kui karbikasvatamist  32 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Euroopa Liidus on tarbijate nõudlus kalatoodete järgi kasvavas trendis 67 ja kalatarbimine 2014. aastal oli elaniku kohta 25,5 kg 68. Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, jäädes elaniku kohta 17 kg-ni aastas 69 . Suuremates Eesti kaubanduskettides on kalandustoodete sortimendis kohaliku päritoluga tooted esindatud, konkureerides sageli odavamate hindadega importtoodetega. Eesti kala ja vesiviljelustoodete isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kohalikku päritolu vesiviljelustoodete turustamise lühike tarneahel tagab toodangu värskuse ent toodangu kogumaht on küllaltki madal. Eesti kalandussektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on finantsvahendid olnud sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Nende turutõrgete leevendamiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu võimaldatud ligipääs laenurahale. Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliike kasvatamisega ning on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu. Alustatud on juba punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamise katsetusi Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas millega loodetakse leida Eesti tingimustes sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatusel on käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere-äärsetes riikides on karbi ja vetikakasvatus näidanud potentsiaali merekeskkonna eutrofeerumise vähendamisel. Eesti kalatöötlemissektoris müüdi 2016. aastal 50 tuhat tonni kalatoodangut 126 miljoni euro väärtuses. Külmutatud kala ja vähiliste osatähtsus müügis oli 62% kogusest ning 35% väärtusest. Kalatööstused on selgelt suunatud ekspordile, mille osakaal kogumüügitulus oli 2016. aastal 64%. Eesti paikneb geograafiliselt Läänemere piirkonnas soodsas asukohas, mis loob eelduse d kujuneda keskseks kilu ja räime rahvusvaheliseks logistikakeskuseks. Samas kogu kalatoodete ekspordist oli külmutatud kala osakaal ca 65%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele. Kalatöötlejate peamiseks ekspordi mõjutajaks just viimastel aastatel on olnud Venemaa poolt 2014. aasta augustis kehtestatud embargo. Seetõttu on alates 2014. aastast kalatoodete eksport Ukraina suunal suurenenud. Oluliselt on kasvanud jahutatud kilu osakaal ekspordis, sihtriikideks on Soome ja Roots i. Kilu- ja räimetoodetele on aktiivselt uusi turuväljundeid otsitud nii Aasiast kui Aafrikast. Püsivaimaks uueks partneriks võib nimetada Hiinat. Vesiviljelustoodangust eksporditi 2016. aastal 9% välisriikidesse. 70 Peamiseks vesiviljelustoodete ekspordi artikliks on olnud angerjas, mida on müüdud Hollandi töötlejale. Väikestes kogustes on eksporditud ka tuurlasi ja jõevähki. 71 Kalanduse ja vesiviljeluse teadus- ja arendustegevust iseloomustab projektipõhisus, mis peamiselt on finantseeritud Euroopa Merendus - ja Kalandusfondi vahenditest 72 . Rahvusvahelist teaduskoostööd toetatakse Rakendusuuringute programmi raames. Kuigi koostöö teadusarendusasutuste ja ettevõtjate vahel on järjest suurenenud läbi erinevate meetmete ja üliõpilaste teadustööde, siis olemasoleva teaduspotentsiaali kaasamine 67 EUMOFA (Euroopa Liidu kalapüügi - ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014 68 EUMOFA „EU Fish market 2016“ 69 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsitluse andmed 70 Statistikaamet 71 Kalanduse teabekeskus „Kalakasvatus. Perspektiivsed kalaliigid“ 2015 72EMKF meetmed: vesiviljeluse innovatsioonitoetus, kalapüügi innovatsioonitoetus, teadlaste ja kalurite koostöötoetus, teadlast e javesiviljelusettevõtjate koostöötoetus www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 33 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm bioloogilise ressurssi komplekseks ja jäätmevabaks ärakasutamiseks ning rakendusteaduse paremaks ärakasutamine ettevõtte jaoks on jätkuvalt aktuaalne. 3.3. ARENGUKAVA SEOSED MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Koostatava arengukava tegevused on praegu kajastatud mitmetes erineva tasemega strateegilistes dokumentides, mille tulevane valdkonna arengukava seob riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna mõistes ühtseks tervikuks. Arengukavasse integreeritakse vastava valdkonna eesmärgid ja tegevused järgmistest hetkel kehtivatest arengukavadest ja strateegiatest : 73 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond rakenduskava (EMKF) 2014–2020 Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020 Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Ida -Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Koiva vesikonna maaparandushoiukava Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 201 4–2020 Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015 –2020 Eesti lihaveisesektori visioonidokument 2014 –2020 Eesti piimanduse strateegia 2012 –2020 Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015 –2020“ Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise riiklik strateegia Koolipiima rakendamise riiklik strateegia Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014 –2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013 –2017 Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021 Programm „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ Riiklik programm „Sordiaretusprogramm aastatel 2009 –2019“ Programm „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021” Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 73 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava -pollumajandus-kalandus-2030- koostamise-ettepanek.pdf  34 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva veemajanduskavad Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016 –2020 Eesti merestrateegia meetmekava Looduskaitse arengukava aastani 2020 Harrastuskalapüügi arengukava 2010–2013 (perspektiiviga 2018) Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027) Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017 –2019 (perspektiiviga 2023) Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise te gevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017 –2021 Arengukava teemakäsitlust suunavad dokumendid, mida tuleb lisaks arvestada PõKa koostamisel ja keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel (nimekiri ei ole ammendav): Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohtaEuroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik Kliimamuutustega kohanemise arengukav a aastani 2030 ja selle rakendusplaan Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 35 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 4. KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk arengukava kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH PõKa lahendusvariante ja pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Et KSH sisend arengukavasse oleks asjakohane, on oluline arvestada arengukava üldistusastet, s.t KSH läbiviimisel lähtutakse strateegilise arengudokumendi üldistusastmest. Seda reeglit tuleb jälgida ka metoodika valikul ja andmevajaduse määramisel. Kasutatav KSH metoodikat liigitub ülesande ja ulatuse järgi järgmiselt: 1. VASTAVUSANALÜÜS, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa valdkondlike alameesmärkide saavutamiseks väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele . Arengukava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Olulisemad valdkondlikku poliitikat kujundavad dokumendid on nimetatud ptk-s 3.3, loetelu täpsustub hilisema protsessi ehk KSH aruande koostamise jooksul. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes ülevaatena nt tabeli vormis, kus ühes tulbas on rahvusvahelised, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika eesmärgid ja ajalised sihttasemed, teises tulbas kõnealuse PõKa eesmärgid ja meetmed. 2. KESKKONNASEISUNDI ÜLEVAATE KOOSTAMINE JA KESKKONNATRENDIDE ANALÜÜS, kus antakse hinnang keskkonnapoliitiliste eesmärkide ehk keskkonnaeesmärkide saavutustasemele. Kui näiteks üheks keskkonnaeesmärgiks on, et säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus, siis analüüsides elurikkuse ja maastiku mitmekesisuse sihtarve, saab anda hinnangu, kuivõrd tõhusad on olnud seni rakendatud poliitikameetmed (regulatiivsed, jne). 3. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE METOODIKA, mille raames selgitatakse välja, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alameesmärkide saavutamiseks väljatöötatud meetmed avaldavad looduskeskkonnale ning inimese tervisele olulist ebasoodsat või soodsat mõju. Välismõjude analüüsi läbiviimiseks kasutatakse ennekõike kvalitatiivset (kirjeldavat) hindamist ja võimalusel kvantitatiivset hindamist, st juhul kui arengukava kavandatavate tegevuste täpsusaste seda võimaldab. Kvalitatiivselt mõjude hindamisel tuleb tugineda andmeallikatele (nt varem teostatud uuringud, riiklike andmebaaside andmed, GIS rakendused), mis võimaldavad teha usaldusväärseid järeldusi. 4. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE METOODIKA.KESKKONNASEIRE. Keskkonnamõju, eriti aga olulise ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks pakutakse välja keskkonna - ehk leevendusmeetmeid. Keskkonnameetmed võivad samuti olla kas regulatiivset või teavituslikku laadi. Arengukavaga kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pärast arengukava kehtestamist pakutakse vajadusel välja seirekava, milles kirjeldatakse seiremeetmeid.  36 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Oluline keskkonnamõju ehk oluline ebasoodne keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks arengukava eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL -i või Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia. Olulist ebasoodsat keskkonnamõju saab detailsemalt määratleda siis, kui arengukavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. Tuleb kaalutleda, kas oleks otstarbekas hinnata keskkonnamõju pigem edaspidi üksikasjalikumalt tegevusloa tasandil. Natura hindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses arengukava täpsusastmega ehk valdavalt arengukava üldistustaset arvesse võttes piirdutakse Natura eelhindamisega. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdire ktiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja ju hendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2017). KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 33 lg 1 punkti 4 ko haselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura eelhindamise käigus tuuakse välja Natura 2000 väärtused ja nende kaitse - eesmärgid planeeringuga hõlmataval alal ning selgitatakse, millised konkreetsed tegevused Natura 2000 ala tõenäoliselt mõjutavad või millised elemendid võiksid koos teiste kavade või projektidega ala mõjutada. Eelhindamise tulemusena tuuakse välja olulisemad tegevused ja valdkonnad, mille täpsem käsitlemine on Natura 2000 võrgustiku kontekstis vajalik läbi edasiste täpsemate projektide või kava etappide (projektid jmt). Kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks – jätkatakse nende tegevuste lõikes asjakohase hindamisega. Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga. PõKa sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamime teostakse PõKa eelnõu mõjude eelhindamise raames, mis hõlmab endas sotsiaal-demograafiliste, majanduslike (sh põllumajandus, kalandus, toidutööstus), keskkonna -, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjude hindamist ning PõKa 2030 vahe- ja järelhindamise metoodika väljatöötamist. Kuna KSH programmi koostamise etapis ei ole veel lõplikke arengukava eesmärke ja meetmeid teada, pole seetõttu võimalik KSH programmi faasis anda lõplikku infot asjakohaste mõjude hindamismetoodika osas. Hindamismetoodika lõplik valik tehakse järgnevates arengukava ja KSH aruande koostamise etappides. Lisaks toodud hindamismeetoditele rakendatakse vajadusel täien davaid metoodikaid vastavalt vajadusele. Kasutatakse üldtunnustatud hindamismetoodika id, mille valik kooskõlastatakse ka eelnevalt arengukava koostamise korraldajaga. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 37 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes se adusandlusest - eeskätt KeHJS § 40 nõuetest, heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist ning arvesse võttes üldtunnustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KSH programmis on mõjuvaldkonnad määratletud tuginedes Euroopa ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika eesmärkidele võttes arvesse KeHJS nõudeid KSH aruande sisu osas ning senise arengukava protsessi käigus (olukorrakirjeldused, töörühmad) kerkinud olulisi valdkondi. Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, arengukava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada mida ja kuhu kavandatakse, siis pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on arengukavaga eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus ja indikaatorite valik selgub mõjude hinda mise käigus (arengukava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole arengukava KSH programmi etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Võimalikud asjakohase mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine või hävitamine, veekvaliteeti muutused, õhuhäiringud jms. Arengukava koostamisel protsessis tuleb jooksvalt hinnata, kas PõKa eesmärgi ja valdkondlike alameesmärkide saavutamiseks väljatöötatavad meetmed vastavad valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning kas tegevustega võib kaasneda ebasoodne mõju looduskeskkonnale või läbi looduskeskkonna muutuste: bioloogilisele mitmekesisusele, sh kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele; veekogude seisundile, sh vee kvaliteet/reostuskoormus, vee -elustik õhukvaliteedile; jäätmeteke; inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale . Kui ilmneb oluline mõju looduskeskkonna ülalnimetatud elementidele ja viiakse läbi vastavale elementide mõju hindamine, siis tuleb lisaks anda hinnang, kas mõju tule musel suurenevad kliimamuutustest tulenevad häiringud. Oluline on analüüsida horisontaalselt, kas arengukava lahendus panustab kliimamuutustega kaasnevate häiringute leevendamisse. Riigipiirülene mõjud. Arengukavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise r iigi keskkonnale ei eeldata.  38 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6. KAASAMINE – MÕJUTATUD JA HUVITATUD OSAPOOLED Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapoolteks on: 1. Ministeeriumid ja nende asjakohased allasutused: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Veterinaar - ja Toiduamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Registrite ja Informatsiooni Amet. 2. Keskkonnaorganisatsioonid – olulisemad valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid on koondunud Eesti Keskkonnaühenduste Kojaks, mis lihtsustab organisatsioonide teavitamist arengukava ja KSH koostamise osas. 3. Arengukava koostamisse kaasatud partnerid: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Aiandusliit MTÜ, Eesti Mesinike Koostöökogu, Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Polli Aiandusuuringute keskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon , SEI Tallinn, Maa-amet, Erametsaliit, Eesti Lamba-ja kitsekasvatajate Liit, Mesinduse Koostöökogu, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Kalaliit, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Peipsi Kalandusühistu, Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus, Toidu -ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskes kus, Tartu Biokeskus, Konjuktuuriinstituut, Kaugpüüdjate Liit, Virumaa Rannakalurite Ühing, Harju Kalandusühing, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu, Hiiukala, Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, MTÜ Eesti Seemneliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Valgamaa Põllumeest Liit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Karusnahaliit, Külaliikumine Kodukant, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Linnade ja Valdade Liit. 4. Muud asjast huvitatud isikud. Vastavalt KeHJS nõuetele teavitatakse KSH protsessi etappidest kuulutustega ajalehes ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja veebilehel. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavat e ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja arengukava protsessis tegeleb strateegilise planeerimisdokumendi k oostamise korraldaja, kelleks on Maaeluministeerium. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 39 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE JA LÄBIVIIMISE AJAKAVA Arengukava koostamine ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses arengukava ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud lõpptulemus. Planeeringu koostamise esialgne indikatiivne ajakava on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7-1 Arengukava koostamise ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Arengukava etapp KSH etapp Etapi toimumise aeg PõKa koostamise algatamine KSH algatamine 08.12.2017 Töörühmade koosolekud, KSH programmi koostamine Märts-juuni 2018 arengukava koostamine. PõKa täisteksti 1. versiooni kirjalik KSH programmi kontroll ja Juuli- august 2018 kommenteerimine töörühmade seisukohtade küsimine liikmete poolt, PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu September 2018 Töörühmade liikmete KSH programmi täiendamine Oktoober 2018 kommentaaride põhjal täiendatud PõKa täisteksti arutelud töörühmades. Arengukava teksti esitamine PõKa KSH programmi kooskõlastamiseks November-detsember 2018 juhtkomisjonile esitamine ja KSH programmi nõuetele vastavuse kontroll KSH aruande koostamine Jaanuar-veebruar 2019 KSH aruande kontroll ja Märts-aprill 2019 seisukohtade küsimine Vajadusel PõKa täiendamine Avalik väljapanek ja avalik arutelu Mai 2019 KSH aruande täiendamine Juuni 2019 PõKa esitamine Vabariigi KSH aruande kooskõlastamiseks Juuli-august 2019 Valitsusele kinnitamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetel vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine  40 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8. PROGRAMMI KOOSTANUD EKSPERDIRÜHMA JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 / Lai tn 41, 15056 Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6101 Kontaktisik: Aare Kasemets E-post: [email protected] Tel: (+372) 625 6132 KSH teostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Tel: (+372) 740 9800 Kontaktisik: Riin Kutsar E-post: [email protected] Tel: (+372) 617 7690 KSH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Riin Kutsar Juhtekspert, Keskkonnaekspert, protsessi üldike kulgemise juhtimine ja menetlustoimingud, huvirühmade kaasamine, Natura 2000, looduskaitse Martin Ruul Keskkonnaspetsialist Kaile Peet Liigikaitse spetsialist Ethel Simmul Veespetsialist Hendrikson & Ko poolseks juhteksperdiks on Riin Kutsar, kes vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lõikes 4 esitatud nõuetele. Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 41 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Täiendatakse peale seisukohtade laekumist. Esitatud ettepanek Ettepanekuga arvestamine  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 43 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISAD Lisa 1. KSH algatamisotsus ja algatamisest teavitamine Lisa 2. Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule Lisa 3. KSH programmi osas laekunud seisukohad ja nende vastuskirjad Lisa 4. KSH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 5. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekud ning nende vastuskirjad Lisa 6. KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 45 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 1. KSH ALGATAMISOTSUS JA ALGATAMISEST TEAVITAMINE Algatamisotsus  46 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes www.hendrikson.ee  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 47 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Avalikustamise teade ajalehes Postimees 12 .12.2017  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 49 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 2. SEISUKOHTADE KÜSIMINE KSH PROGRAMMI EELNÕULE Lisatakse hiljem.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 51 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 3. KSH PROGRAMMI OSAS LAEKUNUD SEISUKOHAD JA NENDE VASTUSKIRJAD Lisatakse hiljem.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 53 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 4. KSH PROGRAMMI AVALIKUST VÄLJAPANEKUST JA AVALIKUST ARUTELUST TEAVITAMINE Lisatakse hiljem.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 55 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 5. AVALIKU VÄLJAPANEKU JOOKSUL LAEKUNUD ETTEPANEKUD NING NENDE VASTUSKIRJAD Lisatakse hiljem.  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 57 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm LISA 6. KSH PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSALEJATE NIMEKIRI Lisatakse hiljem. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 59 keskkonnamõju strateegilise hindamise programm  Riigikantselei Meie: 11.07.2018 nr 1.2-1/914 Ministeeriumid „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta seisukohtade küsimine ning programmi arutelu Austatud koostööpartner! Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa või arengukava) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Maaeluministri 08. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 158 (vt Lisa) Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 1 ja KeHJS-e § 33 lõike 1 ning § 35 lõigete 1 ja 2 alusel. PõKa koostamise vajadus tuleneb sellest, et hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnas „Põllumajandus ja kalandus“ terviklik alavaldkondi siduv arengukava. PõKa koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. KSH eesmärk on kaasa aidata tasakaalustatud, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva arengukava koostamisele. KSH programmis kirjeldatakse PõKa koostamise eesmärki, selgitatakse käsitluse täpsusastet ja antakse ülevaade PõKa koostamise protsessist paralleelselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega. KSH programm annab ülevaate, milliseid mõjusid KSH käigus hinnatakse. PõKa KSH programm on koostatud peale arengukava algatamist Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Hendrikson&Ko OÜ ekspertide koostöös. Maaeluministeeriumi kontaktisik on strateegia- ja finantsosakonna mõjude hindamise ja kaasamise nõunik Aare Kasemets ([email protected], 625 6132/5648 9869). KSH koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], 7409807). Ootame Teie seisukohti PõKa KSH programmi eelnõu osas kuni 28. augustini e-postiga aadressil [email protected] ning kavandame KSH programmi arutelu septembri teises pooles, millest teavitame eraldi. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 PõKa tööversiooni ja seonduvate dokumentidega on võimalik jooksvalt tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse- valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Lisa: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) programmi eelnõu, Pollumajanduse_ja_kalanduse_arenguakava_2030_KSH_programm_05-07-2018_3_.pdf Sama: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ koostamise juhtkomisjoni liikmed. Aare Kasemets 625 6132 [email protected] 2 (2)