Ministeeriumid
Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 27.07.2018 nr 1.1-10/6063-1
Ministri määruste muutmine seoses
ühtse rakendusteenuse loomisega
Austatud ministrid ja omavalitsusliidu juht
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Ministri
määruste muutmine seoses ühtse rakendusteenuse loomisega“ eelnõu. Palume oma
kooskõlastus anda eelnõule 7 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude
infosüsteemis EIS (http://eelnoud.valitsus.ee).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Tõniste
rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes
Lisa(d):
1) eelnõu;
2) seletuskiri.
Lisaadressaadid:
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Martin Kulp 6113097
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
11.07.2018
Ministri määruste muutmine seoses ühtse rakendusteenuse loomisega
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja riigieelarve
seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse
programm“ muutmine
Riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määruses nr 14 „Hajaasustuse programm“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) E-keskkond on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt kasutatav elektrooniline keskkond,
mille kaudu saab kohalik omavalitsus esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud
dokumente.“;
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Programmi üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi
ministeerium). Programmi elluviimist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).“;
3) paragrahvi 3 lõigetes 2 ja 4, § 9 lõikes 1, § 10 lõikes 5, § 11 lõikes 5, § 17 lõike 1 punktides
10, ja 13–15, lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3, § 18 pealkirjas, sissejuhatavas
lauseosas ja punktis 3 ning § 19 pealkirjas ja sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna
„EAS“ sõnaga „RTK“ vastavas käändes;
4) määruse 5. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Toetuse saaja, kohaliku omavalitsuse ning Riigi Tugiteenuste Keskuse õigused ja
kohustused“;
5) paragrahvi 17 lõike 1 punktides 13 ja 14 asendatakse sõna „e-teeninduse“ sõnaga „e-
keskkonna“;
6) määrust täiendatakse §-dega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
㤠21. Vaide esitamine ja menetlemine
RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vaide lahendab RTK.
§ 22. Määruse rakendamine
(1) Määruse kuni 2018. aasta 31. augustini kehtinud redaktsioonis sätestatud ja Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus, järelevalve ning muud
õigused ja kohustused lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle RTK-le.
(2) Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise
tingimuste ja korra kohaselt. Menetlemise korda kohaldatakse RTK-le vastavalt.“.
§ 2. Siseministri 3. märtsi 2015. a määruse nr 7 „Toetuse andmise tingimused meetmes
„Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ muutmine
Siseministri 3. märtsi 2015. a määruses nr 7 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ida-
Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise
keskkond;“;
2) paragrahvi 17 lõikes 4, § 18 lõigetes 2 ja 5, § 19 lõikes 9, § 21 lõikes 3, § 24 lõigetes 3 ja 4
ning § 25 lõikes 2 asendatakse sõna „e-teenindus“ sõnaga „e-keskkond“ vastavas käändes;
3) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõnad „rakendusüksuse ja rakendusasutuse
vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud“ sõnadega „rakendusasutuse korraldusel antud“;
4) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekst „lõikes 2“ tekstiga „lõigetes 2 ja 3“;
5) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud § 28 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsioon otsuse puhul, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.“;
6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Rakendusüksuse § 28 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsioon otsuse peale esitatakse vaie
rakendusüksusele. Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.“.
§ 3. Siseministri 3. märtsi 2015. a määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes
„Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ muutmine
Siseministri 3. märtsi 2015. a määruses nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes
„Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise
keskkond;“;
2) paragrahvi 17 lõikes 4, § 18 lõigetes 2 ja 5, § 19 lõikes 8, § 21 lõikes 3, § 24 lõigetes 3 ja 4
ning § 25 lõikes 2 asendatakse sõna „e-teenindus“ sõnaga „e-keskkond“ vastavas käändes;
3) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõnad „rakendusüksuse ja rakendusasutuse
vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud“ sõnadega „rakendusasutuse korraldusel antud“;
4) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekst „lõikes 2“ tekstiga „lõigetes 2 ja 3“;
5) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud § 28 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsioon otsuse puhul, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.“;
6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Rakendusüksuse § 28 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsioon otsuse peale esitatakse vaie
rakendusüksusele. Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.“.
§ 4. Siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime
tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Siseministri 13. veebruari 2015. a määruses nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise
keskkond;“;
2) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud § 23 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsioon otsuse puhul, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.
Esitatud vaide lahendab rakendusasutus. Rakendusüksuse § 23 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsioon otsuse peale esitatakse vaie rakendusüksusele. Esitatud vaide lahendab
rakendusüksus.“;
3) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) reservprojektide voorus koostab ja kinnitab rakendusüksus teise taotlusvooru
hindamistulemuste alusel üle-eestilise reservnimekirja ning avaldab selle oma veebilehel
hiljemalt üheksa kuud pärast teise taotlusvooru sulgemist. Reservnimekirja koostamisel võtab
rakendusüksus aluseks teise taotlusvooru hindamistulemused, korrigeerides neid eelnevalt
vastavalt § 15 lõikes 12 sätestatule. Reservnimekirja kantakse teises taotlusvoorus
rahastamata jäänud, korrigeeritud hindamistulemuste alusel positiivse hindamistulemuse
saanud, iga maakonna paremusjärjestuse kuni kolm parimat projekti.“;
4) paragrahvi 12 lõikes 3, § 14 lõigetes 1 ja 9, § 16 lõikes 17, § 17 lõikes 1, § 19 lõikes 3 ja §
20 lõikes 3 asendatakse sõna „e-teenindus“ sõnaga „e-keskkond“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõnad „rakendusüksuse ja rakendusasutuse
vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud“ sõnadega „rakendusasutuse korraldusel antud“.
§ 5. Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused
tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil
2017–2023“ muutmine
Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. a määruses nr 35 „Toetuse andmise tingimused
tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil
2017–2023“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise
keskkond;“;
2) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus“ sõnadega
„Riigi Tugiteenuste Keskus“;
3) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, välja arvatud § 25 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsiooni otsuse puhul, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele
ning esitatud vaide lahendab rakendusasutus;“;
4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) rakendusüksuse § 25 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse peale esitatakse vaie
rakendusüksusele. Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.“;
5) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõnad „rakendusüksuse ja rakendusasutuse
vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud“ sõnadega „rakendusasutuse korraldusel antud“.
§ 6. Riigihalduse ministri 5. mai 2015. a määruse nr 12 „Toetuse andmise tingimused
kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“ muutmine
Riigihalduse ministri 5. mai 2015. a määruses nr 12 „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja
regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) on kohalike omavalitsuste ühinemised ja ühinemise järgsed arengud parimal viisil
kavandatud ja läbiviidud;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) suureneb kohalike omavalitsuste koostöövõimekus.“;
3) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus“ sõnadega
„Riigi Tugiteenuste Keskus“;
4) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, välja arvatud § 24 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsiooni otsuse puhul, tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie
vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud vaide lahendab
rakendusasutus.
(2) Rakendusüksuse § 24 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse peale tuleb enne
halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaie vaadatakse läbi
struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikes 3 ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.“;
5) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) kohalike omavalitsuste ühinemine ning ühinemise järgse arengu toetamine;“;
6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurendamine ja omavalitsusliitude võimekuse
arendamine.“;
7) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Toetatavateks tegevusteks on arendusprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine, mille
eesmärgi täitmiseks kavandatud tegevuste kogum võib sisaldada järgnevaid omavahel seotud
tegevusi:
1) uuringu või analüüsi läbiviimine (andmete kogumine, analüüsimine ja raporti
koostamine);
2) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamine (sealhulgas tegevuskavade
koostamine uuringu või analüüsi tulemuste rakendamiseks praktikas);
3) protseduuride, sealhulgas sisekontrolli süsteemi väljatöötamine;
4) konsultatsioon, koolitus ja nõustamine, sealhulgas projekti eesmärkide saavutamiseks
vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides;
5) koordineerimine;
6) seminarid, ühisarutelud ja muud töövormid sealhulgas ühistegevuse planeerimiseks ja
koostöö alustamiseks;
7) teavitamine.“;
8) paragrahvi 5 lõikes 3, § 7 lõikes 2, § 11 lõikes 2, § 12 lõikes 1 ja §-s 15 asendatakse sõna
„eeltaotlus“ sõnaga „taotlus“ vastavas käändes;
9) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse käesoleva määruse § 15 lõikes 7 sätestatud taotluse
rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2, § 6 lõikes 1
ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud tingimustele.“;
10) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse
rahuldamise otsusele:
1) tegevuste elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3;
2) kaudsed kulud arvestatuna 5% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3‒6;
3) uuringute ja analüüside läbiviimise kulud;
4) juhendmaterjalide, metoodikate ja mudelite koostamise kulud;
5) protseduuride, sealhulgas sisekontrolli süsteemi väljatöötamise kulud;
6) konsultatsiooni, koolituse ja nõustamise osutamise kulud, sealhulgas projekti eesmärgi
saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine teistes riikides;
7) seminaride, ühisarutelude või muude töövormide korraldamise kulud, sealhulgas ruumide
ja tehnika rent ning osalejate toitlustuskulud;
8) suulise ja kirjaliku tõlke kulud;
9) trükiste küljendamise, trükkimise ja avalikustamise kulud;
10) teavitamise kulud.“;
11) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „11.05.2015“ tekstiga „12 kuud enne taotluse
esitamist“;
12) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projekti maksimaalne toetuse summa on 60 000 eurot ja minimaalne toetuse summa on
8 500 eurot.“;
13) paragrahv 9 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse §-des 2‒3 sätestatud kohaliku omavalitsuse
üksuste liit;“;
14) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõnad „rakendusasutuse juht käskkirjaga“ sõnaga
„rakendusasutus“;
16) paragrahvi 12 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine“;
17) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 12 lõikest 3 ning § 14 lõigetest 4, 6 ja 7 jäetakse välja sõnad „eeltaotluse ja“, §
14 lõigetest 5, 7 ja 8 jäetakse välja sõnad „eeltaotlus“ ja „eeltaotlus või“ vastavas käändes;
19) paragrahvi 12 lõikes 3, § 17 lõikes 1 ja § 19 lõikes 4 asendatakse sõna „e-teenindus“
sõnaga „e-keskkond“ vastavas käändes;
20) paragrahvi 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Nõuded taotlusele“;
22) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eeltaotlus või taotlus“ sõnaga „Taotlus“;
23) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„10) lähteülesanne ja selle aluseks olev hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised
või hankedokumentatsioon;
11) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta.“;
24) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 14 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Taotluse menetlemine“;
26) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse arv „25“ arvuga „50“;
28) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Taotluste hindamine ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse
tegemine“;
29) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
30) paragrahvi 15 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuseid taotlusvooru toetuse eelarve ulatuses, vastavalt taotluse hindamise
käigus tekkinud paremusjärjestusele tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 6.“;
31) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
„(71) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning
kehtestatakse tingimusi vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule ning
sätestatakse toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on
kõrvaltingimustega otsusega.
(72) Otsus taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks tehakse vastavalt taotluse
menetlemise määruse §-s 9 sätestatule.“;
32) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 17 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „avaldus“ sõnaga „taotlus“ vastavas
käändes;
34) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlbliku
perioodi jooksul.“;
35) paragrahvi 17 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Taotluse
rahuldamise otsuse muutmise taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks
antud aja võrra.“;
36) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta
jooksul pärast projekti lõppu.“;
37) paragrahvi 20 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „vahe- või lõpparuande ja“;
38) paragrahvi 20 lõikest 7 jäetakse välja teine lause: „Lõppmakse suurus on vähemalt viis
protsenti projekti abikõlbliku toetuse summast.“;
39) paragrahvi 23 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused“
40) paragrahvi 23 senine tekst loetakse lõikeks 2 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1
järgmises sõnastuses:
„(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste teostamise käigus koostatavate
dokumentidega;
2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist
ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas
määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses
kinnitatud maksumuse vähenemisega;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav või ohustatud;
7) küsida taotlejalt ja toetuse saajalt taotluse või projekti elluviimise kohta lisateavet.“;
41) paragrahvi 23 punktis 6 asendatakse sõnad „rakendusüksuse ja rakendusasutuse vahel
sõlmitud halduslepingus sätestatud“ sõnadega „rakendusasutuse korraldusel antud“.
§ 7. Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise
tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ muutmine
Riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruses nr 5 „Toetuse andmise tingimused
regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus“ sõnadega
„Riigi Tugiteenuste Keskus“;
2) paragrahvi 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) e-keskkond – rakendusüksuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise
keskkond;“;
3) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, välja arvatud § 31 lõikes 1 nimetatud
finantskorrektsiooni otsuse puhul, tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie
vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Esitatud vaide lahendab
rakendusasutus.
(2) Rakendusüksuse § 31 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni otsuse peale tuleb enne
halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaie vaadatakse läbi
struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikes 3 ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Esitatud vaide lahendab rakendusüksus.“;
4) paragrahvi 11 lõikes 2, § 14 lõigetes 1 ja 7, § 18 lõikes 4, § 19 lõigetes 2 ja 9, § 24 lõikes
13, § 27 lõikes 3 ja § 28 lõikes 3 asendatakse sõna „e-teenindus“ sõnaga „e-keskkond“
vastavas käändes;
5) paragrahvi 30 lõike 2 punktis 14 asendatakse sõnad „rakendusüksuse ja rakendusasutuse
vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud“ sõnadega „rakendusasutuse korraldusel antud“.
§ 8. Riigihalduse ministri 29. mai 2018. a määruse nr 26 „Väikesaarte programm“
muutmine
Riigihalduse ministri 29. mai 2018. a määruses nr 26 „Väikesaarte programm“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) E-keskkond on Riigi Tugiteenuste Keskuse määratud elektrooniline keskkond, mille
kaudu saab taotleja esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente.“;
2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Programmi koordineerimise ja programmi väljatöötamise eest vastutab
Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium).
(2) Programmi elluviimise eest vastutab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).“;
3) paragrahvi 8 lõigetes 3–5, § 11 sissejuhatavas lauseoses, §-s 12, § 14 lõigetes 1–3, 5 ja 7, §
15 lõikes 2, § 16 lõigetes 1, 3 ja 5–6, § 17 lõigetes 1–4, 7 ja 9, § 18 lõigetes 1 ja 4–11, § 19
lõigetes 2, 3 ja 6, § 20 lõigetes 1, 2 a 4, § 21 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõike 2 punktides 3, 4,
9 ja 12–15, § 22 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2, § 23 lõigetes 1–3, 5–8, 10–13, 17, 19 ja 20
ning lõikes 22 asendatakse sõna „EAS“ sõnaga „RTK“ vastavas käändes;
4) paragrahvi 12 lõike 1 esimene ja teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Taotlused esitatakse taotlusvoorus RTKle hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. RTK kuulutab
taotlusvooru avatuks teate avaldamisega RTK veebilehel ning avaldab ka sellekohase
pressiteate.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 3, § 14 lõikes 1 ning § 18 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõnad „e-
teenindus“ sõnaga „e-keskkond“ vastavas käändes;
6) määrust täiendatakse §-dega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
㤠24. Vaide esitamine ja menetlemine
RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vaide lahendab RTK.
§ 25. Määruse rakendamine
(1) Määruse kuni 2018. aasta 31. augustini kehtinud määruse redaktsioonis sätestatud ja
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus, järelevalve
ning muud õigused ja kohustused lähevad alates 2018. aasta 1. septembrist üle RTK-le.
(2) Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise
tingimuste ja korra kohaselt. Menetlemise korda kohaldatakse RTK-le vastavalt.“.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2018. a.
Riigihalduse ministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses ühtse
rakendusteenuse loomisega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Riigikogus 13. juunil 2018. aastal vastu võetud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (edaspidi seadus) muudetakse
paindlikumaks 2014–2020 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid
majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise, Euroopa territoriaalse koostöö, Euroopa
Liidu välispiiri ülese koostöö programmide elluviimise ning maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse ja hasartmängumaksu seaduse alusel antavate toetuste andmise
korraldajate määramist. Seaduses korraldusasutuse ülesannete täitjate määramisel lähtuti
sellest, et Rahandusministeeriumile saaks jääda poliitika kujundamise ja elluviimise
tulemuste seirega seotud ülesanded ning toetuse kasutamise rakenduslikud ülesanded
antaks korraldusasutusele ehk Riigi Tugiteenuste Keskusele. Regionaalvaldkonna
meetmetes on hetkel korraldavaks või rakendavaks asutuseks Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus.
Peamine muudatus seisneb selles, et eelnõuga võimaldatakse Rahandusministeeriumi
valitsemisala valitsusasutusel täita osaliselt või tervikuna toetuse andmise korraldamise
ülesandeid. Selliseks Rahandusministeeriumi valitsusasutuseks hakkab olema
regionaalarengu meetmetes Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
Käesolev eelnõu on viidatud seaduse rakendusakt, mille tulemusel muudetakse lisaks
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel antud ministri määrusi ja viiakse need
kooskõlla seaduses sätestatud muudatustega. Siseriiklike programme reguleerivates
määrustes muudetakse valitsemisala asutust nimeliselt, asendades Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse (edaspidi EAS) RTKga. Tehnilisest aspektist korrastatakse ka määruste
sõnastust EASi e-teeninduse osas, asendades selle RTK e-keskkonnaga, mis sümboliseerib
RTK elektroonilist keskkonda üldisemalt, täpsustamata konkreetset kanalit. Määrustest on
välja jäetud ka viited programmi rakendamiseks vajalikule halduslepingule, juhatuse
otsustele ja muudele EASi põhistele terminitele.
Määrused, mida eelnõuga muudetakse, on järgmised:
1) riigihalduse ministri 22. veebruari 2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“;
2) siseministri 3. märtsi 2015 määrus nr 7 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ida-
Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”;
3) siseministri 3. märtsi 2015 määrus nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes
„Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”;
4) siseministri 13. veebruari 2015 määrus nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“;
5) riigihalduse ministri 14. juuli 2016 määrus nr 35 „Toetuse andmise tingimused
tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil
2017–2023“;
6) riigihalduse ministri 5. mai 2015 määrus nr 12 „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja
regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“;
1
7) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016 määrus nr 5 „Toetuse andmise tingimused
regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“;
8) riigihalduse ministri 29. mai 2018 määrus nr 26 „Väikesaarte programm“.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud regionaalhalduspoliitika osakonna
õigusnõunik Martin Kulp (e-post:
[email protected], tel 611 3097) ning regionaalarengu
osakonna regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Ööbik (e-post:
[email protected], tel
611 3098. Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi juriidilise
osakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post:
[email protected], tel 611 3611) ning
keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(e-post:
[email protected], tel 6113 6368).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud 1. septembril 2018. aastal jõustuva perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (ühtse rakendusteenuse loomine).
Eelnõu ei sisalda riigihalduse ministri määrust „Regionaalsete investeeringutoetuste
programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise
tingimused ja kord“ ja „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes
energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja
kord“, mis kehtestatakse terviklikul kujul eraldi määrusena.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse riigihalduse ministri 22. veebruari 2018 määrust nr 14
„Hajaasustuse programm“.
Hajaasustuse programmi üldine eesmärk RTKsse üle minemisel ei muutu. Programmi
eesmärk on jätkuvalt tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head
elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist jätkuvalt majapidamiste veevarustus- ja
kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega
seotud tegevusi.
Määruse § 3 lõikes 1 ja läbivalt hilisemas määruse sätetes määratakse programmi
elluviimist korraldavaks asutuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Programmi
üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise eest jääb jätkuvalt vastutama
Rahandusministeerium. Programmi rakendamise delegeerimiseks ei sõlmita enam ka
halduslepinguid.
Määruse § 2 lõike 3 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Esialgu jätkub tehniliselt kokkuleppel EASiga
menetlus senises EAS poolt pakutavas elektroonilises keskkonnas. Sisuliselt toimub aga
taotluste menetlemine siiski juba RTK poolt. Taotleja vaatest muudatusi ei toimu ja taotleja
2
suunatakse edasi automaatselt e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Tulevikus peaks ka
siseriiklike taotluste menetlus liikuma Rahandusministeeriumi valitsemisala
struktuuritoetuse e-keskkonda (lühendatult SFOS või e-toetus).
Eelnõuga lisatava määruse § 21 kohaselt asub RTK otsustele esitatud vaideid
haldusmenetluse seaduse 5. peatüki sätete alusel läbi vaatama RTK ise. Ehkki RTK on
ministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, ei kuulu vaiete läbi vaatamine haldusmenetluse
seaduse § 73 lg 3 järgi ministri pädevusse.
Kuivõrd programmi viimane taotluste menetlusvoor on RTKsse üle mineku hetkel käimas
(hajaasustuse programmi taotlusvoor toimus 9. aprillist kuni 11. juunini 2018) täiendatakse
määrust §-ga 22, mis sätestab EASi poolt lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus,
järelevalve ning muude õigused ja kohustuste üle mineku alates 2018. aasta 1. septembrist
RTKle. Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise
tingimuste ja korra kohaselt. Menetlemise korra osas arvestatakse kehtivas õigusaktis,
eelkõige kehtivas määruses sätestatud ja RTK menetlustele kohalduvaid erisusi. Vastav
säte hõlmab kõikide pooleliolevate menetluste, vaidluste, järelevalvete, aruannete ja seotud
dokumentide üleandmist EASist RTKsse. Ka hiljem ilmnevates menetlustes ja vaidlustes
loetakse esindajaks ja õigusjärglaseks RTK. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõike
5 kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,
kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
Eelnõuga lisatava § 22 lõike 2 teine lause täpsustab, et menetlemisel ja tõlgendamisel tuleb
siiski ka arvestada RTK menetlustele kohalduvaid erisusi. Näiteks ei ole RTKl EASiga
sarnast juhatust, seega kui vaidlustamise käigus EAS juhatuse poolt vastu võetud otsus
tunnistatakse kehtetuks, ei kehtesta RTK enam uut juhatuse otsust, vaid teeb näiteks
direktori või asetäitja otsuse. Juriidiliselt on mõlemad haldusaktid, ehkki nende
kehtestamise protseduur võis olla erinev.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse siseministri 3. märtsi 2015 määrust nr 7 „Toetuse andmise
tingimused meetmes „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”.
Muudatuse tulemusel meetme eesmärk ega sisu ei muutu. Meetme „Ida-Virumaa
linnapiirkondade jätkusuutlik areng” raames toetatavate tegevuste eesmärgid on jätkuvalt:
1) suurendada säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu;
2) taaselavdada olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades.
Määruse § 4 lõike 2 kohaselt on rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3
alusel kinnitatud meetmete nimekirjas nimetatud asutus. Kuivõrd meetme nimekirja
muudab Vabariigi Valitsus, määratakse sisuliselt programmi elluviimist korraldavaks
asutuseks EASi asemel RTK. Programmi üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise
eest jääb jätkuvalt vastutama Rahandusministeerium. Programmi rakendamise
delegeerimiseks ei sõlmita enam halduslepinguid.
Määruse § 2 punkti 3 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja
suunatakse e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Taotluste menetlus ise toimub
3
Rahandusministeeriumi valitsemisala struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus
tehakse läbivalt määruse sätetes.
Määruse § 29 lõigete 2 ja 3 muudatustega sätestatakse vaide lahendamise erisused. Kui
toetuse andmisega seotud toimingute ja otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks jääb
rakendusasutus, Rahandusministeerium, siis finantskorrektsiooni otsuste peale esitatud
vaiete lahendajaks määratakse eelnõu kohaselt rakendusüksus. Finantskorrektsiooni
otsused on spetsiifilised ja nende lahendamine peaks toimuma ühtses korras. Ühise
rakendusteenuse raames on Rahandusministeeriumis kokku lepitud, et RTK peaks edaspidi
kõigi Rahandusministeeriumi rakendatavate meetmete puhul olema vaideid lahendavaks
organiks, kuna on võimeline koondama vastavat kompetentsi.
Tehnilise täpsustusena antakse § 27 lõike 1 punktis 14 rakendusasutusele õigus
rakendusüksusele anda ka muid määruses sätestamata ülesandeid ja töökorralduse juhiseid,
mis ei puuduta otseselt taotlejate või teiste menetlusosaliste õigusi ega kohustusi. EASile
sai selliseid juhiseid anda üksnes halduslepingus kokku lepitud juhul. RTKle võib
ministeerium juhiseid anda eelistatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse siseministri 3. märtsi 2015 määrust nr 9 „Toetuse andmise
tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”.
Muudatuse tulemusel meetme eesmärk ega sisu ei muutu. Meetme „Linnapiirkondade
jätkusuutlik areng” raames toetatavate tegevuste eesmärgid on jätkuvalt:
1) suurendada säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu;
2) tagada suuremate linnapiirkondade elanikele kodulähedased lasteaia- ja
lapsehoiuvõimalused.
Kehtiva määruse kohaselt on rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel
kinnitatud meetmete nimekirjas nimetatud asutus. Kuivõrd meetme nimekirja muudab
Vabariigi Valitsus, määratakse sisuliselt programmi elluviimist korraldavaks asutuseks
EASi asemel RTK. Programmi üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise eest jääb
jätkuvalt vastutama Rahandusministeerium. Programmi rakendamise delegeerimiseks ei
sõlmita enam halduslepinguid.
Määruse § 2 punkti 2 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja
suunatakse e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Taotluste menetlus ise toimub
Rahandusministeeriumi valitsemisala struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus
tehakse läbivalt määruse sätetes.
Tehnilise täpsustusena antakse § 27 lõike 1 punktis 14 rakendusasutusele õigus
rakendusüksusele anda ka muid määruses sätestamata ülesandeid ja töökorralduse juhiseid,
mis ei puuduta otseselt taotlejate või teiste menetlusosaliste õigusi ega kohustusi. EASile
sai selliseid juhiseid anda üksnes halduslepingus kokku lepitud juhul. RTKle võib
ministeerium juhiseid anda eelistatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
4
Määruse § 29 lõigete 2 ja 3 muudatustega sätestatakse vaide lahendamise erisused. Kui
toetuse andmisega seotud toimingute ja otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks jääb
rakendusasutus, Rahandusministeerium, siis finantskorrektsiooni otsuste peale esitatud
vaiete lahendajaks määratakse eelnõu kohaselt rakendusüksus. Finantskorrektsiooni
otsused on spetsiifilised ja nende lahendamine peaks toimuma ühtses korras. Ühise
rakendusteenuse raames on Rahandusministeeriumis kokku lepitud, et RTK peaks edaspidi
kõigi Rahandusministeeriumi rakendatavate meetmete puhul olema vaideid lahendavaks
organiks, kuna on võimeline koondama vastavat kompetentsi.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse siseministri 13. veebruari 2015 määrust nr 4 „Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“.
Muudatuse tulemusel meetme eesmärk ega sisu ei muutu. Toetuse andmise eesmärk on
majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja
Tartu linnapiirkondi.
Kehtiva määruse kohaselt on rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel
kinnitatud meetmete nimekirjas nimetatud asutus. Kuivõrd meetme nimekirja muudab
Vabariigi Valitsus, määratakse sisuliselt programmi elluviimist korraldavaks asutuseks
EASi asemel RTK. Programmi üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise eest jääb
jätkuvalt vastutama Rahandusministeerium. Programmi rakendamise delegeerimiseks ei
sõlmita enam halduslepinguid.
Määruse § 2 punkti 1 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja
suunatakse e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Taotluste menetlus ise toimub
Rahandusministeeriumi valitsemisala struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus
tehakse läbivalt määruse sätetes.
Määruse § 5 lõike 3 muudatusega sätestatakse vaide lahendamise erisus. Kui toetuse
andmisega seotud toimingute ja otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks jääb
rakendusasutus, Rahandusministeerium, siis finantskorrektsiooni otsuste peale esitatud
vaiete lahendajaks määratakse eelnõu kohaselt rakendusüksus. Finantskorrektsiooni
otsused on spetsiifilised ja nende lahendamine peaks toimuma ühtses korras. Ühise
rakendusteenuse raames on Rahandusministeeriumis kokku lepitud, et RTK peaks edaspidi
kõigi Rahandusministeeriumi rakendatavate meetmete puhul olema vaideid lahendavaks
organiks, kuna on võimeline koondama vastavat kompetentsi.
Eelnõuga korrigeeritakse PKT määruse § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastust, eesmärgiga tagada
maakondadele võrdne võimalus osaleda reservprojektide voorus. Võib tekkida olukord, kus
projekt ei saanud teises taotlusvoorus positiivset hinnet, kuid § 15 lõikes 12 nimetatud
ümberhindamise tulemusel kriteeriumi hinde korrigeerimisel saaks projekt positiivse hinde.
Muudatuse tulemusel tekib nendel projektidel võimalus osaleda reservprojektide voorus,
mistõttu on mõistlik võrdse kohtlemise tagamiseks sätte sõnastust täpsustada.
5
Tehnilise täpsustusena antakse § 22 lõike 2 punktis 12 rakendusasutusele õigus
rakendusüksusele anda ka muid määruses sätestamata ülesandeid ja töökorralduse juhiseid,
mis ei puuduta otseselt taotlejate või teiste menetlusosaliste õigusi ega kohustusi. EASile
sai selliseid juhiseid anda üksnes halduslepingus kokku lepitud juhul. RTKle võib
ministeerium juhiseid anda eelistatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse riigihalduse ministri 14. juuli 2016 määruse nr 35 „Toetuse
andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse
edendamiseks” perioodil 2017–2023“.
Muudatuse tulemusel meetme eesmärk ega sisu ei muutu. Toetuse andmisega panustatakse
meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” (edaspidi meede) eesmärgi
täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu
väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Toetuse andmise eesmärk on
ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlusteadlikkusele kaasa aitamine,
täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning
huvigruppide vajadusi.
Kehtiva määruse § 4 lõike 2 kohaselt on rakendusüksus EAS. Eelnõuga määratakse
rakendusüksuseks ehk programmi elluviimist korraldavaks asutuseks EASi asemel RTK.
Programmi üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise eest jääb jätkuvalt vastutama
Rahandusministeerium. Programmi rakendamise delegeerimiseks ei sõlmita enam
halduslepinguid.
Määruse § 2 punkti 1 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja
suunatakse e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Taotluste menetlus ise toimub
Rahandusministeeriumi valitsemisala struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus
tehakse läbivalt määruse sätetes.
Määruse § 5 lõike 3 muudatusega sätestatakse vaide lahendamise erisus. Kui toetuse
andmisega seotud toimingute ja otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks jääb
rakendusasutus, Rahandusministeerium, siis finantskorrektsiooni otsuste peale esitatud
vaiete lahendajaks määratakse eelnõu kohaselt rakendusüksus. Finantskorrektsiooni
otsused on spetsiifilised ja nende lahendamine peaks toimuma ühtses korras. Ühise
rakendusteenuse raames on Rahandusministeeriumis kokku lepitud, et RTK peaks edaspidi
kõigi Rahandusministeeriumi rakendatavate meetmete puhul olema vaideid lahendavaks
organiks, kuna on võimeline koondama vastavat kompetentsi.
Tehnilise täpsustusena antakse § 24 lõike 1 punktis 11 rakendusasutusele õigus
rakendusüksusele anda ka muid määruses sätestamata ülesandeid ja töökorralduse juhiseid,
mis ei puuduta otseselt taotlejate või teiste menetlusosaliste õigusi ega kohustusi. EASile
sai selliseid juhiseid anda üksnes halduslepingus kokku lepitud juhul. RTKle võib
ministeerium juhiseid anda eelistatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
6
Eelnõu §-ga 6 muudetakse riigihalduse ministri 5. mai 2015. a määrust nr 12 „Toetuse
andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“.
Meetme eesmärk on toetada:
1) piirkondade arengu teadmistepõhist kavandamist;
2) kohalike avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;
3) kohalike omavalitsuste ühinemist.
Määruse muudatused ei ole seotud vaid ühtse rakendusteenuse loomisega, eelnõuga
kavandatakse muuta ka toetuse andmise aluseid ja tehakse muid tehnilisi täpsustusi
määruses.
Eelnõu § 6 punktid 1 ja 2. Määruse § 2 lõike 2 muudatusena täiendatakse toetuse andmise
eesmärki: lisatakse toetatava tegevusena kohalike omavalitsuste ühinemise järgsete
arengute kavandamine ning kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurenemine.
Täiendus on vajalik, kuna omavalitsused vajavad toetust ja tuge ka haldusreformi järgselt
(kehtiv määrus võimaldab omavalitsusi toetada ainult ühinemiste kavandamisel ja
läbiviimisel). Samuti on haldusreformi järgselt oluline toetada omavalitsusüksuste
koostöövõimekust.
Eelnõu § 6 punkt 3. Kehtiva määruse § 3 lõike 2 kohaselt on rakendusüksus EAS. Eelnõuga
määratakse rakendusüksuseks ehk programmi elluviimist korraldavaks asutuseks EASi
asemel RTK. Programmi üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise eest jääb
jätkuvalt vastutama Rahandusministeerium.
Eelnõu § 6 punkt 4. Määruse §-s 4 sätestatud vaidemenetluse korda täpsustatakse. Kui
toetuse andmisega seotud toimingute ja otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks jääb
rakendusasutus, Rahandusministeerium, siis finantskorrektsioon otsuste peale esitatud
vaiete lahendajaks määratakse eelnõu kohaselt rakendusüksus. Finantskorrektsiooni
otsused on spetsiifilised ja nende lahendamine peaks toimuma ühtses korras. Ühise
rakendusteenuse raames on Rahandusministeeriumis kokku lepitud, et RTK peaks edaspidi
kõigi Rahandusministeeriumi rakendatavate meetmete puhul olema vaideid lahendavaks
organiks, kuna on võimeline koondama vastavat kompetentsi.
Eelnõu § 6 punktid 5‒7. Määruse § 5 muudatusena täiendatakse toetatavate tegevuste
valdkondi: lisatakse kohalike omavalitsuste ühinemise järgsete arengute toetamine ning
kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurendamine ja omavalitsusliitude võimekuse
arendamine. Toetatavate tegevuste loetelu sissejuhatavas lauses täpsustatakse, et toetatakse
sellise arendusprojekti ettevalmistamist ja läbiviimist, mille eesmärgi täitmiseks
kavandatud tegevuste kogum võib sisaldada loetelus toodud omavahel seotud tegevusi.
Täpsustusega soovitakse rõhutada, et meetme raames soovitakse toetada eelkõige mitmest
tegevusest koosnevaid kompleksseid arendusprojekte, kus näiteks ühe projekti raames
teostatakse kõigepealt uuring, seejärel töötatakse välja vajalikud dokumendid, lepitakse
kokku edasised eesmärgid ja tegevused ning koolitatakse inimesi. Toetatavate tegevuste
loetelusse lisatakse protseduuride, sealhulgas sisekontrolli süsteemi väljatöötamine. See
tegevus on vajalik omavalitsuste ühinemise järgsete arengute paremaks kavandamiseks.
Kohalike omavalitsuste koostöövõimekuse suurendamiseks ja omavalitsusliitude
võimekuse arendamiseks lisatakse toetatavate tegevuste loetelusse projekti eesmärkide
saavutamiseks vajaliku väliseksperdi kaasamine ning stažeerimine välisriikides. Siinkohal
peetakse silmas kompleksseid arendusprojekte, kus väliseksperdi kaasamine või
7
stažeerimine iseenesest ei moodusta kogu projekti, vaid on üks osa suuremast
arendusprojektist.
Eelnõu § 6 punktid 8, 14, 16, 18, 21, 22, 25, 26, 28. Kuna eeltaotlusi enam meetmest
toetuse taotlemiseks ei esitata, siis jäetakse määrusest välja viited eeltaotluse esitamise
võimalusele.
Eelnõu § 6 punkt 9. Kuna määruse muutmisega muutub paragrahvide järjestus, siis
määruse § 6 lõike 1 muudatusena viidatakse määruse asjakohasele paragrahvile.
Eelnõu § 6 punkt 10. Määruse § 6 lõike 3 muudatusena lisatakse abikõlblike tegevuste
loetelusse protseduuride, sealhulgas sisekontrolli süsteemi väljatöötamise kulud ning
väliseksperdi kaasamise ja stažeerimise kulud. Samuti korrigeeritakse lõike sõnastust.
Eelnõu § 6 punkt 11. Määruse § 7 lõike 2 muudatusena piiritletakse abikõlblikkuse
perioodi alguskuupäeva, mille kohta võib esitada enne taotluse registreerimist tekkinud
kulusid. Kehtiva määruse versiooni kohaselt võib esitada enne taotluse registreerimist
tekkinud kulusid alates 11.05.2015. Muudatusega piiritletakse selliste kulude abikõlblikkus
kuni 12 kuuga enne taotluse registreerimist. Muudatus aitab vältida vananenud ja
projektiga otseselt mitte seotud kulude esitamist.
Eelnõu § 6 punkt 12. Määruse § 8 lõike 1 muudatusena ühtlustatakse määruse
terminoloogiat ning tuuakse välja maksimaalne ja minimaalne toetuse summa. Kehtivas
määruse versioonis on sätestatud minimaalne projekti kogumaksumus ja maksimaalne
toetuse summa. Muudatusega toetuse suurus ei muutu.
Eelnõu § 6 punkt 13. Määruse § 9 lõike 1 punkti 2 muudatusena lisatakse abikõlblike
taotlejate hulka piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Muudatus on tingitud
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse 01.01.2018 jõustunud täiendusest, millega
anti mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksustele õigus moodustada piirkonna
kohaliku omavalitsuse üksuste liit.
Eelnõu § 6 punktid 14, 20, 26 ja 32. Määruse § 10, § 12 lõige 2, § 14 lõiked 1 ja 2 ning §
16 tunnistatakse kehtetuks, kuna määruse muudatusena kaotatakse toetuse taotlemine kahes
etapis (eeltaotlus ja taotlus) ning jääb ühe etapiline taotlemine (ainult taotlus). Muudatus on
tingitud sellest, et meetme raames toetatakse väikesemahulisi projekte, mille menetlemine
kahes etapis ei anna täiendavat väärtust. Muudatuse vajadusele on juhtinud tähelepanu ka
rakendusüksuses (EAS-is) 20.01.2017 läbi viidud „Regionaalvaldkonna menetlusprotsessi
audit“, kus toodi välja, et kahe etapiline menetlus on liigselt ressursimahukas ning soovitati
rakendada taotluste menetlemist ühes etapis. Muudatusega muutub menetlusprotsess
kiiremaks ja lihtsamaks nii toetuse saaja kui ka rakendusüksuse jaoks.
Eelnõu § 6 punkt 15. Määruse § 11 lõikes 1 sätestab kehtiv määrus, et taotlusvooru eelarve,
tähtpäeva, maksimaalse toetuse mahu taotleja kohta vastavalt määruse §-le 8, taotlusvooru
raames toetatavad tegevused vastavalt määruse §-le 5 ja abikõlblikud taotlejad vastavalt
määruse § 9 lõikele 1 kinnitab rakendusasutuse (Rahandusministeerium) juht (minister)
käskkirjaga. Eelnõu muudab sõnastuse paindlikumaks, sätestades, et eelnimetatu kinnitab
rakendusasutus, täpsustamata kinnitamise viisi ega vormi.
8
Eelnõu § 6 punktid 8 ja 18. Määruse § 5 lõikes 3, § 7 lõikes 2, § 11 lõikes 2, § 12 lõikes 1
ja § 15 asendatakse sõna „eeltaotlus“ sõnaga „taotlus“ ning § 12 lõikes 3ning §-s 14
lõigetest 4, 6 ja 7 kustutatakse sõna „eeltaotlus“. Muudatusena kaotatakse toetuse
taotlemine kahes etapis (eeltaotlus ja taotlus) ning jääb ühe etapiline taotlemine (ainult
taotlus).
Eelnõu § 6 punkt 16. Määruse § 12 pealkirja muudatusena kustutatakse sõnad „ning
eeltaotlus“ ja parandatakse sõnastust, asendades sõnad „taotluse esitamise viis“ sõnadega
„taotluse esitamine“.
Eelnõu § 6 punkt 19. Määruse § 12 lõike 3, § 17 lõike 1 ja § 19 lõike 4 muudatusena
kasutusele võetav mõiste „e-keskkond“ on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt määratud
elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele
nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus.
Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja suunatakse e-keskkonda EASi või RTK
veebilehelt. Taotluste menetlus ise toimub Rahandusministeeriumi valitsemisala
struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus tehakse läbivalt määruse sätetes.
Eelnõu § 6 punkt 20. Määruse § 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna e-keskkonnas
tehnilise rikke esinemise tõttu on võimalik edaspidi taotlus ennistada ning seetõttu ei ole
vaja määruses sätestada, et taotluse esitamise tähtpäevaks loetakse järgmine tööpäev pärast
tehnilise vea likvideerimist.
Eelnõu § 6 punkt 23. Määruse § 13 lõigete 2 ja 3 muudatusena sätestatakse
hinnakalkulatsiooni või võrreldava hinnapakkumise või hankedokumentatsiooni esitamise
nõue koos taotlusega.
Kehtivas määruses tuli osad dokumendid esitada koos eeltaotlusega ja osad koos
taotlusega. Kuna määruse muudatusena muudetakse taotlemine üheetapiliseks, siis tuleb
kõik dokumendid esitada taotlusega. Muudatusena lisatakse hinnakalkulatsiooni esitamise
võimalus, mis lubab taotlejal hanke läbi viia ka pärast toetusotsuse saamist. Teise
muudatusena lisatakse, et taotlusega tuleb esitada kinnitus nõutud omafinantseeringu
olemasolu kohta.
Eelnõu § 6 punktid 16, 21, 25 ja 28. Määruse §-de 12‒15 pealkirja muudatusena viiakse
pealkiri vastavusse selle sisuga.
Eelnõu § 6 punkt 27. Määruse § 14 lõike 3 muudatusena sätestatakse rakendusüksuses
taotluse menetlemise ajaks kuni 50 tööpäeva. Kehtivas määruse versioonis on
rakendusüksusel õigus eeltaotlust menetleda kuni 40 tööpäeva ning taotlust kuni 25
tööpäeva. Kuna määruse muudatusena kehtestatakse taotlemine ühes etapis, muutub
menetlemine kokkuvõttes 15 tööpäeva lühemaks.
Eelnõu § 6 punkt 29. Määruse § 15 lõike 3 punkti 4 muudatusena tunnistatakse kehtetuks
neljas hindamiskriteerium „Projekti mõju läbivatele teemadele, mille lõikes hinnatakse
projekti mõju regionaalarengu, riigivalitsemise, võrdsete võimaluste ja infoühiskonna
läbivatele teemadele“. Meetme tegevus on otseselt suunatud regionaalarengu toetamisele,
ning esimeses hindamiskriteeriumis projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele ka
hinnatakse. Teised läbivad teemad ei ole kõigi taotlusvoorude puhul asjakohased ning
seetõttu ei ole otstarbekas neid hinnata. Hindamiskriteeriumi muutmise vajadusele on
9
juhtinud tähelepanu ka rakendusüksuses (EAS-is) 20.01.2017 läbi viidud
„Regionaalvaldkonna menetlusprotsessi audit“. Audiitori hinnangul on meede küll
vastavate valdkondadega seotud, kuid mõju hindamine hindamismetoodikas ei ole ennast
õigustanud.
Eelnõu § 6 punktid 30 ja 31. Määruse § 15 lõigete 7, 71 ja 72 muudatusena sätestatakse
võimalus teha taotluse osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuseid.
Eelnõu § 6 punkt 33. Määruse § 17 lõigete 1 ja 2 muudatusena korrigeeritakse sõnastust:
taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks tuleb edaspidi esitada taotlus. Kehtivas määruse
versioonis tuli esitada avaldus. Sisulist muutust sellega ei kaasne.
Eelnõu § 6 punkt 34. Määruse § 17 lõike 3 muudatusena antakse võimalus teha taotluse
rahuldamise otsuse muudatus ka pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kehtivas
määruse versioonis võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni projekti abikõlblikkuse
perioodi lõpuni. Määruse muudatus annab võimaluse esitada muutmise taotlus projekti
abikõlbliku perioodi jooksul, kuid rakendusasutusel on võimalik toetuse rahuldamise otsuse
muutmine vormistada ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Muudatus on tingitud
sellest, et praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus toetuse saaja esitab muutmise taotluse
alles koos lõpparuandega ning seetõttu jääb liiga vähe aega muutmise taotluse
vormistamiseks.
Eelnõu § 6 punkt 35. Määruse § 17 lõike 6 muudatusena sätestatakse, et muutmise taotluse
menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
Eelnõu § 6 punkt 36. Määruse § 19 lõike 2 muudatusena sätestatakse, et rakendusüksusel
on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast projekti
lõppu. Muudatus on tingitud sellest, et tulemusnäitajat „Rakendatud uued protsessid“ on
võimalik saavutada kuni 5 aastat pärast projekti lõppu. Selle näitaja puhul vaadatakse, kas
uuringutes ja analüüsides tehtud ettepanekuid on hakatud praktikas rakendama.
Sama lõike muudatusena tühistatakse ühtlasi kehtiva määruse nõue, et kui projekt kestab
kolm kuud või vähem, ei pea toetuse saaja vahearuannet esitama. Kõigi projektide puhul
jääb kehtima määruse § 19 lõikes 1 sätestatud nõue, et vahearuandeid tuleb esitada
vähemalt üks kord aastas, s.t et kuni aasta kestvate projektide puhul vahearuandeid esitama
ei pea.
Eelnõu § 6 punkt 37. Määruse § 20 lõike 3 muudatus võimaldab toetuse välja maksta ainult
maksetaotluse alusel ning tühistatakse nõue esitada maksetaotlusi ainult koos vahe- või
lõpparuandega. Muudatus võimaldab esitada maksetaotlusi sagedamini kui esitatakse
vahearuandeid.
Eelnõu § 6 punkt 38. Määruse § 20 lõike 7 muudatusena tühistatakse nõue, et lõppmakse
suurus peab olema vähemalt viis protsenti projekti abikõlbliku toetuse summast. Muudatus
aitab vältida maksete asjatut kinni pidamist.
Eelnõu § 6 punktid 39‒41. Määruse § 23 muudatusena lisatakse määrusesse
rakendusüksuse õigused. Need puudutavad õigust saada toetuse saajalt vajadusel erinevat
lisainformatsiooni, selleks et tagada projekti eesmärgipärane rakendamine ning võimalust
lõpetada toetuse väljamaksmine, nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi või keelduda
10
väljamaksmisest, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti eesmärgipäraselt ellu
viia.
Tehnilise täpsustusena antakse määruse § 23 punkti 6 muudatusega rakendusasutusele
õigus rakendusüksusele anda ka muid määruses sätestamata ülesandeid ja töökorralduse
juhiseid, mis ei puuduta otseselt taotlejate või teiste menetlusosaliste õigusi ega kohustusi.
EASile sai selliseid juhiseid anda üksnes halduslepingus kokku lepitud juhul. RTKle võib
ministeerium juhiseid anda eelistatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016 määrust nr 5 „Toetuse
andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“.
Muudatuse tulemusel meetme eesmärk ega sisu ei muutu. Toetuse andmise eesmärk on
majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Harju ja
Tartu maakonda.
Kehtiva määruse § 3 lõike 2 kohaselt on rakendusüksus EAS. Eelnõuga määratakse
rakendusüksuseks ehk programmi elluviimist korraldavaks asutuseks EASi asemel RTK.
Programmi üldise koordineerimise ja meetme väljatöötamise eest jääb jätkuvalt vastutama
Rahandusministeerium. Programmi rakendamise delegeerimiseks ei sõlmita enam
halduslepinguid.
Määruse § 4 punkti 3 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja
suunatakse e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Taotluste menetlus ise toimub
Rahandusministeeriumi valitsemisala struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus
tehakse läbivalt määruse sätetes.
Määruse §-s 5 sätestatud vaidemenetluse korda täpsustatakse. Kui toetuse andmisega
seotud toimingute ja otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks jääb rakendusasutus,
Rahandusministeerium, siis finantskorrektsioon otsuste peale esitatud vaiete lahendajaks
määratakse eelnõu kohaselt rakendusüksus. Finantskorrektsiooni otsused on spetsiifilised ja
nende lahendamine peaks toimuma ühtses korras. Ühise rakendusteenuse raames on
Rahandusministeeriumis kokku lepitud, et RTK peaks edaspidi kõigi
Rahandusministeeriumi rakendatavate meetmete puhul olema vaideid lahendavaks
organiks, kuna on võimeline koondama vastavat kompetentsi.
Tehnilise täpsustusena antakse § 30 lõike 2 punktis 14 rakendusasutusele õigus
rakendusüksusele anda ka muid määruses sätestamata ülesandeid ja töökorralduse juhiseid,
mis ei puuduta otseselt taotlejate või teiste menetlusosaliste õigusi ega kohustusi. EASile
sai selliseid juhiseid anda üksnes halduslepingus kokku lepitud juhul. RTKle võib
ministeerium juhiseid anda eelistatult kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse riigihalduse ministri 29. mai 2018. a määrust nr 26
„Väikesaarte programm“.
11
Ka Väikesaarte programmi puhul meetme sisus eelnõu muudatusi ei tee. Programmi
eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste
kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele
Määruse § 2 punkti 6 muudatusena kasutusele võetav mõiste „E-keskkond“ on Riigi
Tugiteenuste Keskuse poolt määratud elektrooniline keskkond, mille kaudu saab taotleja
esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele nõutud dokumente. Loobutud on kitsamast
määratlusest, milleks EASil oli e-teenindus. Taotleja jaoks ei muutu midagi ja taotleja
suunatakse e-keskkonda EASi või RTK lehelt. Taotluste menetlus ise toimub
Rahandusministeeriumi valitsemisala struktuuritoetuse e-keskkonnas. Mõiste muudatus
tehakse läbivalt määruse sätetes. Läbivalt muudetakse mõiste ära ka määruse tekstis.
Määruse § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt programmi koordineerimise ja programmi
väljatöötamise eest vastutab Rahandusministeerium. Programmi elluviimise eest hakkab
eelnõu jõustumise järgselt vastutama RTK. Programmi rakendamise delegeerimiseks ei
sõlmita enam halduslepinguid. Läbivalt asendatakse sõna „EAS“ sõnaga „RTK“ kogu
määruse tekstis.
Eelnõuga muudetava § 12 lõike 1 kohaselt esitatakse tulevikus esitatavad taotlused
taotlusvoorus RTKle hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. RTK kuulutab taotlusvooru
avatuks teate avaldamisega RTK veebilehel ning avaldab vastava pressiteate. Juba EASile
esitatud ja menetluses olevate taotluste menetlemist jätkab RTK.
Eelnõuga lisatava määruse § 24 kohaselt asub RTK otsustele esitatud vaideid
haldusmenetluse seaduse 5. peatüki sätete alusel läbi vaatama RTK ise. Ehkki RTK on
ministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, ei kuulu vaiete läbi vaatamine haldusmenetluse
seaduse § 73 lg 3 järgi ministri pädevusse.
Määruse § 25 sätestab pooleliolevate menetluste ülemineku ja õigusjärgluse. Kuivõrd
programmi viimane taotluste menetlusvoor on RTKsse üle mineku hetkel käimas (2018.a
taotlusvoor on avatud alates 11. juunist ja taotluste esitamise tähtaeg on 13. august)
täiendatakse määrust §-ga 25, mis sätestab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt
lõpetamata menetlused, vaidlused, aruandlus, järelevalve ning muude õigused ja kohustuste
üle mineku alates 2018. aasta 1. septembrist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pooleliolevad
menetlused viiakse lõpuni menetluse alguses kehtinud menetlemise tingimuste ja korra
kohaselt. Menetlemise korra osas arvestatakse kehtivas õigusaktis, eelkõige kehtivas
määruses sätestatud ja Riigi Tugiteenuse Keskuse menetlustele kohalduvaid erisusi. Vastav
säte hõlmab kõikide pooleliolevate menetluste, vaidluste, järelevalvete, aruannete ja seotud
dokumentide üleandmise EASist RTKsse. Ka hiljem ilmnevates menetlustes ja vaidlustes
loetakse esindajaks ja õigusjärglaseks RTK. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõike
5 kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,
kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.
Eelnõuga lisatava § 25 lõike 2 teine lause täpsustab, et menetlemisel ja tõlgendamisel tuleb
siiski ka arvestada Riigi Tugiteenuse Keskuse menetlustele kohalduvaid erisusi. Näiteks ei
ole RTKl EASiga sarnast juhatust, seega kui vaidlustamise käigus EAS juhatuse poolt
vastu võetud otsus tunnistatakse kehtetuks, ei kehtesta RTK enam uut juhatuse otsust, vaid
teeb näiteks direktori või asetäitja otsuse. Juriidiliselt on mõlemad haldusaktid, ehkki nende
kehtestamise protseduur võis olla erinev.
12
Eelnõu §-ga 9 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 2018. aasta 1. september.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu kasutab määrustes uut mõistet: e-keskkond, mis tähendab RTK elektroonilist
dokumentide menetlemise süsteemi. Täpsem selgitus on antud iga muudetava määruse
kohta eraldi.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on rakendusakt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusele (ühtse rakendusteenuse loomine). Seaduse aluseks olev EL määruste
loetelu on esitatud seaduseelnõu (628 SE) seletuskirjas1.
5. Määruse mõjud
Eelnõu mõjud on kajastatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadus (ühtse rakendusteenuse loomine) 628 SE eelnõu seletuskirjas.
Määruse muudatustega ei kaasne seaduse eelnõus väljatoodust erinevaid mõjusid.
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad tulud ja kulud
Toetuste korraldamisega seotud asutuste töötajad ja ametnikud kavandatakse EASist ja
Rahandusministeeriumist RTKsse üle viia. Seega eelnõuga juba kavandatud kulude mahu
vähenemist või suurenemist ette ei nähta ning arvestatakse rakenduskavade ja
programmidega ettenähtud tehnilise abi vahendite eelarve mahte.
Eelnõuga rahalist tulu ei saada.
7. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2018. aasta 1. septembril, sest see on otseselt seotud perioodi
2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (ühtse
rakendusteenuse loomine) tuleneva Rahandusministeeriumi ja riigisiseste regionaaltoetuste
rakendamise ümberkorraldamisega.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel
kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja
Valdade Liidule. Eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks EASile ja RTKle.
1
Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b94007b-95f2-4bb2-a29e-
c9b205a5b44d/Perioodi%202014‒2020%20struktuuritoetuse%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste
%20muutmise%20seadus%20(ühtse%20rakendusteenuse%20loomine).
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0819 - Ministri määruste muutmine seoses ühtse rakendusteenuse loomisega
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.08.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/261581be-0ecc-454d-8ec4-a9c705fda690
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/261581be-0ecc-454d-8ec4-a9c705fda690?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main