Kiri

Rahandusministeerium Meie 26.07.2018 nr 1.2-2/86-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Esituskiri Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ eelnõu. Kinnitatakse perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud toetuse andmise tingimused „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. KK eelnõu 2. Lisa 1 vorm A 3. Lisa 1 vorm B 4. sotsiaaltranspordi TAT_seletuskiri 5. TAT sotsiaaltransport 6. Eelarve seletuskiri Lisaadressaadid: Innove SA Ingrid Mangulson 6269 208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Eelnõu 11.07.2018 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister  Sotsiaalkaitseministri ….. . 2018. a käskkirjaga nr … „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.08.2018–31.05.2021 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine 1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud SHS §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Maakondlike Aarenduskeskuste poolt tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus üleriigilise, ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas või kohalikus omavalistuse üksuses), vaid sõite tehakse ka üle kohaliku omavalitsuse üksuse (edapidi KOV) piiride. Samuti ka seetõttu, et mitmeid sõite oleks võimalik ühildada ühistranspordiga ja seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus. On selge, et üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-de koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i koostöös. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018. a ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK-d). Tegemist on MTÜ-dega, kellele KOV-d annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOVid sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda läbi ÜTK-de. Täna ÜTK-le seda ülesannet ametlikult KOV-de poolt antud ei ole. Käesoaleva toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) raames kaasatakse neli transporditeenuse korraldajat (Viljandi ÜTK, Pärnu ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus) ning katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist läbi maakondlike ühistranspordi korraldajate. Nelja katseprojekti raames otsitakse lahendusi järgmistele küsimustele: 1) rahastamine: milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem. Millised kulud katab riik, KOV või inimene ise. Kas tuleb muuta ka KOV-de finantseerimise loogikat riigieelarvest või seadusandlust, mis (sotsiaal)transporditeenuse osutamist reguleerib; 2) teenuse osutamise mudel: milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada. Kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust või on lahendus teenuse korraldamine KOV-i tasemel või on kõige mõistlikum teha seda ÜTK kaudu; 1 Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 3) teenuse kriteeriumid: kuigi SHS-is on kirjeldatud sotsiaaltransporditeenuse miinimumnõuded, on need siiski liiga üldised. Läbi katsetamise on eesmärk näiteks välja selgitada: - kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada; - millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada. TATi partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel: 1) Tegema koostööd ja toetama KOV-e sihtrühma kuuluvate inimeste leidmisel ja teenusevajaduse hindamisel; 2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades operaatorteenust); 3) planeerima reise efektiivsemalt ja tasuvamalt IT-lahenduse abil, sh võimaldama digitaalse ankeedi täitmist sotsiaaltöötaja poolt; 4) korraldama veoteenuse TAT sihtrühma kuuluvatele ja KOV poolt hinnatud inimestele; 5) ühildama võimalikult paljud reisid nii omavahel kui ka ühistranspordiga; 6) tagama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste osas. Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018-2021 01.08.2018–31.05.2021 seotud arutelude ja kaasamisürituste korraldamine 2. Sotsiaalteenuste korralduse arendamiseks 2018–2019 01.08.2018–31.03.2019 lahenduste hankimine 3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine 2019-2020 01.01.2019-31.12.2020 4. Projektide kokkuvõtete tegemine 2021 1.01.2021-31.05.2021 Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2018) Väljund- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000 näitaja saanud inimeste arv Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 15% 15% näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 15% 15% näitaja aasta jooksul Euroopa Sotsiaalfondist toetatuid hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 2  Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. STS § 12 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 12.12.2014 korralduse nr 557 „„Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Sihtasutus INNOVE rakendusüksuseks (edaspidi RÜ), muuhulgas Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) rahastatava meetme tegevusele 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekande- ja tugiteenused“. Käesoleva käskkirjaga kehtestataksegi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine”. TATiga kehtestatakse toetuse andmise tingimused ühistranspordikorraldajatele eesmärgiga testida ühtset maakondlikku sotsiaaltranspordi korraldust. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtgruppi, indikaatoreid, mõju läbivatele teemadele, rakendamise tingimusi ning riskide hindamist. TAT tegevuste elluviijaks on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond (edaspidi HKO). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja TAT-i ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748) ning strateegia- ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (626 9333, [email protected]). 1.3. Märkused TAT ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. TAT-i vajalikkuse põhjendus on toodud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. II TAT sisu ja võrdlev analüüs TAT kinnitatakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab 8 peatükki: 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus"; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks"; 1 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „Toetuse andmise tingimuste rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. TAT-i sisule eelnevad mõisted. Vajadusel taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TATi-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui terminit ei ole varasemalt õigusaktides sätestatud, siis avatakse termini sisu. TAT-i tegevuste detailne kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitatakse kogu perioodiks. Tegevuste detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste ellu viimiseks konkreetseid etappe, nende vajaduse selgitusi ning indikaatoreid. Kogu TAT-i eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud lisa 1 vormi B finantsplaanis. Selline TAT-i ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel; ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse; ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. Samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks oleks vajalik muuta, lisada või ära jätta tegevusi. Viimane aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk TAT-i kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Punktis 1.1.2 on lisatud rakenduskava tulemusindikaatorid. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT-i eesmärki, tulemust, sihtgruppi ja eelarvet ning olukorda, millest tingitult TAT-i tegevusi ellu viiakse. TAT-i eesmärk on ühtlaselt korraldatud sotsiaaltranspordi teenuse pakkumise tulemusena suurendada erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemist igapäevaelus ning tööturul. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks" Antud peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT-i eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtgrupp, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Käesoleva TAT-i tegevusi viib ellu Sotsiaalministeeriumi HKO. 3. peatükk „Näitajad“ TAT-i näitajad aitavad mõõta selle eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Antud peatükis näidatakse rakenduskava väljundnäitajad, TAT-spetsiifilised väljundnäitajad tegevuste lõikes, nende baastasemed (kui on määratletud), sihttasemed aastateks 2018 ja 2023 ning selgitus, kuidas TAT-i näitajad panustavad rakenduskava näitajasse. Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava väljundnäitajasse „Hoolekandeteenuste saajate arv”. Lisaks käesolevale TAT-ile panustavad nimetatud indikaatorisse avatud taotlusvoorude projektid ning TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Samuti panustab TAT-i rakenduskava tulemusnäitajatesse, milleks on „Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul“ ning „Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist“. 2 4. peatükk – TAT-i mõju läbivatele teemadele Antud peatükis määratletakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT-i tegevused rakenduskavas toodud läbivatele teemadele nende horisontaalsete poliitikate osas. Hinnatud on TAT-i mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng;  keskkonnahoid ja kliima; ESFist toetatavate tegevuste osas on vaikimisi märgitud kõigis meetme tegevustes „ei“. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel.  infoühiskond;  riigivalitsemine;  võrdsed võimalused, sh eraldi hinnatud panust: o soolisse võrdsusesse; o võrdsesse kohtlemisse. 5. peatükk – Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TATide ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT-idega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. Avatud taotlusvoorude raames rahastatakse järgmisi teenuseid: koduhooldus, hooldusteenus (päeva- ja intervallteenus), tugiisik, isiklik abistaja ja uuenduslike sotsiaalteenuseid. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT-i seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT-i tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk – TAT-i rakendamine Peatükk koosneb 7. alapunktist: 7.1 „Toetuse saaja ja partneri kohustused“; 7.2 „Kulude abikõlblikkus“; 7.3 „Toetuse maksmine“; 7.4 „Muutmine“; 7.5 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 7.6 „Finantskorrektsioon“; 7.7 „Vaided“. 7.1 Toetuse saaja ja partneri kohustused Lisaks TAT-is sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muuhulgas tuleb tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Toetuse saaja on kohustatud koguma TAT-is osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vorm C alusel, mis tuleb esitada koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12. RA-le esitatakse TAT-i järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT-i toetuse saaja kohustatud 3 esitama TAT-i eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama igakuiselt eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajadusel sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT-i elluviimisse. Peale TAT-i kinnitamist tuleb toetuse saajal RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Iga-aastaselt tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta osas. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 02.01.2006 määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” §-st 8, mille alusel peab RÜ omakorda esitama rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT-i abikõlblikkuse perioodil tulu, siis kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT-i abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT-i abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT-i lõppmakse esitamisel. TAT-i abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT-i kogukuludest. Puhastulu ei mõjuta abikõlblike kulude mahtu siiski ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 nimetatud juhtudel (sh tegevustele, millele kehtivad riigiabi reeglid). Kui abikõlblikud kulud jäävad alla 50 000 euro, siis tulu teenimist ei pea jälgima. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT-i arvestusperioodil tarbijalt TAT- i vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT-i vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT-i vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT-i tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT-i muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, siis kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid kuuluvad hävitamisele, välja arvatud kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui rakendusüksus on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), siis hakkab säilitamisaja arvamine just rakendusüksuse poolt kulu või terve TAT-i kulude abikõlblikuks lugemisest. TAT-i kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab alates viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT-i viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, siis algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. TAT-i toetuse saaja jaoks muutub tähtaeg võrreldes perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025, lühemaks. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetlusega või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga rakendusüksuse poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT-i korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 4 7.2 Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT-i abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM). TAT-is nimetatakse vajadusel mitteabikõlblikud kulud, mida ÜM-s ei ole nimetatud ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-is on täpsustatud tingimusi mootorsõiduki liisimisel või rentimisel ning isikliku sõiduvahendi kasutamisel tehtavaid kulusid, samuti on keelatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Lisaks on abikõlblik ainult personali (TAT-i otsene personal ja TAT-i administreeriva personali, juhul kui nende kulu ei hüvitata ühtse määra alusel) toitlustuskuludelt tasutav erisoodustusmaks, mis on otseselt seotud TAT-i tegevustega (teabepäevad, koolitused). Kuna tegemist on struktuurivahendite kasutamisega, siis on lubatud väliskoolitused Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides ning Šveitsis. TAT-i kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT-i üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu, juhul kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ÜM § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT- is on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT-i toetuse saaja kaudseid kulusid st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid TAT-i toetuse saaja rakendusüksusele koos maksetaotlusega ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT-i auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT-i toetuse saaja pidama tööajatabeleid TAT-i administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT-i toetuse saaja raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblike summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT-i otsestest personalikuludest. Kui üldkulude hüvitamist ei taotleta, on abikõlblikud ainult administreeriva personali kulud tavakorras ehk kuludokumentide 5 alusel. 7.3 Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ÜM §-de 11–15 alusel. Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT-i toetuse saaja poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT-i toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul peale TAT-i kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad 25% esitatud prognoosist, tuleb TAT-i toetuse saaja esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta osas. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt nimetatud prognoosile vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. Toetuse väljamaksed teostatakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT p-s 1.2.4. Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud Korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus toetuse väljamaksmise keelamiseks. KA võib vastavalt asjaoludele, kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järgselt jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, siis RÜ teeb finantskorrektsiooniotsuse. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA tühistada peatamise ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajadusel kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest rakendusüksus täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena, seega KA peab olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mitte laekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid korraldusasutus võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RO) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik siseriiklikult riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Kui TATis osaleb partner, siis partneri kulude osas esitab kuludokumendid RÜ-le TAT-i toetuse saaja, kes vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse edasikandmise eest TATis osaleva isiku kontole. 7.4 TAT muutmine 6 TAT-i on lubatud muuta mitte rohkem kui kord 6 kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT-i edukale elluviimisele. Tihedamini kui korra 6 kuu jooksul ei ole TAT-i muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus muuta TAT-i, kui selgub, et see on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või TAT-i toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT-i tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT-i abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT-i rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT-i eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT-i tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Üle jäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas antud meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. RA otsustab TAT-i muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni 3 kuud. TAT-i muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate lõikes. Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT-i kogutoetuse summa ja määr finantsallikate lõikes ei muutu. Lisaks ei eelda TAT-i muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:  kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja  muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ning seirearuannete esitamine TAT-i toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded (lisa 2 vorm A) kaks korda aastas 15. juuniks aruandeperioodi jaanuar–mai kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuni-detsember kohta paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille esitamise tähtaeg tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja tema allasutuste töökorraldusest. TAT-i lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT-i abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. 8. peatükk „Riskide hindamine“. Välja on toodud TAT-i rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT-i koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa 7 Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud TAT-ist toetatakse KV-e sotsiaaltransporditeenuse osutamisel, mistõttu nad saavad pakkuda teenust suuremale hulgale inimestele. Sotsiaalteenuste osutamise toetamine annab võimaluse vähendada hooldajate hoolduskoormust ning seeläbi siseneda või naasta tööturule või suurendada töökoormust, mis omakorda parandab leibkonna majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusriski. Teenus on suunatud erivajadustega inimestele. Teenuse osutamise tulemusena paraneb erivajadustega inimestele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavus. Samuti paranevad erivajadustega inimeste võimalused igapäevaeluga paremini toime tulla nii koduses keskkonnas kui osaleda ühiskonnaelus laiemalt (sh tööturul). TAT-i vahenditest rahastatava sotsiaaltransporditeenuse piloteerimine kolme ÜTK ja Saaremaa Vallvalitsuse poolt aitab leida kõige mõistlikuma sotsiaaltransporditeenuse korraldamise mudeli, mida on võimalik laiendada üle-eestiliseks. V TAT-i kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT-i mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT-i mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT-i põhjendatus TAT-i tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi ”Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud” saavutamisele. Põhjalik kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks läbiviidavatest tegevustest on toodud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemine on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajadusel tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse ise välja. 4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia TAT-i toetuse saajaks on sotsiaalministeeriumi HKO kui riikliku hoolekandepoliitika elluviija. HKO viis edukalt ellu 2007–2013 programmperioodil meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ kolme programmi, mille tulemusena osutati töölesaamist toetavaid hoolekandeteenuseid 4041 inimesele, tööle rakendus 1722 inimest ning aktiivsetesse tööturumeetmetesse suunati 1168 inimest1. Partnerid: Kagu Ühistranspordikeskus Viljandi Ühistranspordikeskus Pärnu Ühistranspordikeskus 1 Andmed 2013. aasta lõpu seisuga 8 Saaremaa Vallavalitsus Partnerite ülesandeks on korraldada oma piirkonnas ühistransporti ning läbi viia liinivedude hankeid. Varem tegid nendes piirkondades, kus ÜTK-d ei olnud, hankeid maavalitsused. ÜTK-d on peamiselt mittetulundusühingud, mis kuuluvad kohalikele omavalitsustele. Kokku on Eesti 11 ühistranspordi korraldajat, millest Saaremaal ja Hiiumaal ÜTL-d ei moodustatud ning nendes piirkondades jäi ühistransporti korraldama maavalitsus ise. Sotsiaalministeerium saatis kõigile ühistranspordi korraldajatele kirja, millega kutsus ühistranspordi korraldajaid osaleme sotsiaaltransporditeenuse korraldamise katseprojektis ning palus lühidalt kirjeldada nende piirkonna pilootprojekti sisu ning kinnitada huvi pilootprojekti ellu viimiseks sh veoteenuse või opereerimisteenuse hanke läbi viimiseks. Sotsiaalministeeriumile laekus nelja ühistranspordi korraldaja sooviavaldus katseprojektis osaleda. Kõik neli katseprojektist huvitatut on käesoleva TAT-i partneriks. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT-i kinnitamine TAT-i kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga. VII TAT.i kooskõlastamine TAT saadetakse kooskõlastamiseks Korraldusasutusele ja läbivate teemade eest vastutavatele juhtministeeriumitele. 9  TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli“ toetuse andmise tingimuste perioodi 2018–2021 tegevuskava eelarve seletuskiri Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT-i tegevuste eelarvestamist aastateks 2018–2021. Seletuskiri moodustab terviku tegevuste 4-aastase tegevuskavaga. Seletuskirja numeratsioon on kooskõlas eelarve numeratsiooniga. 1. TAT-i otsesed kulud TAT-i otseste kulude kogusumma perioodil 2018–2021 on 5 713 734 eurot. See hõlmab nelja TAT-i partneri (Kagu Ühistranspordikeskus, Viljandi Ühistranspordikeskus, Pärnu Ühistranspordikeskus, Saaremaa Vallavalitsus) projektijuhi kulu ja sotsiaaltransporditeenuse testimise kulu. 1.1 TAT-i juhtimiskulu selles TAT-is ei ole. 1.2 Tegevuse 1 Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise kulu Kuluri sisutegevuse 2018 2019 2020 2021 Selgitus da otsene personalikulu 1.2.1 Projektijuhtid 53 333 128 000 128 000 53 333 Igal TAT-i partneril on otseseks e palgakulu personalikuluks aastas maksimaalselt 32 000 eurot. 2018 ja 2021 aastal on projektijuhtide töötasuks planeeritud kuni 5 kuu töötasu ning 2019 ja 2020 aasta töötasuks 12 kuu töötasu. 2018. a toimub sisutegevuste ja hangete ettevalmistamine. 2019 kuni 2021 toimub sotsiaaltransporditeenuse testimine, mille raames toimub ka operaatorteenuse ja veoteenuse hankimine ning sihtrühmale teenuse osutamine. Kuluri sisutegevuse 2018 2019 2020 2021 Selgitus da kulu 1.2.1 Projekti 0 1 951 067 2 400 000 1 000 000 Kulud, mis on seotud teenuse sisutegevuse testimisega (sh veoteenus ja kulud operaatorteenus). 2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT-i elluviimisel moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 5% TAT-i kaudsetest kuludest läheb TAT-i partnerite (Kagu Ühistranspordikeskus, Viljandi Ühistranspordikeskus, Pärnu Ühistranspordikeskus, Saaremaa Vallavalitsus) kaudsete kulude hüvitamiseks ning 10% Sotsiaalministeeriumi kaudsete kulude hüvitamiseks. Kokku (rida 1 + rida 2) Kogu TAT-i kulu 2018–2021 aastal on 5 768 134 eurot, sh kaudsed kulud on 54 400 eurot. TAT-i kogueelarve lähtub meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende 1 pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ üldeelarvest 43 980 450 eurot, millest suurem osa on suunatud avatud taotlusvoorudesse tegevusteks kohalikul tasandil. 3. Otsesed personalikulud kokku Otsesed personalikulud 2018 –2021 a on 362 667 eurot. 4. Jaotamata eelarve Jaotamata eelarvet ei ole. 2  KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri………...2018 käskkirjaga nr ….. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Abikõlblikkuse periood 01.08.2018-31.05.2021 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Kagu Ühistranspordikeskus Viljandi Ühistranspordikeskus Pärnu Ühistranspordikeskus Saaremaa Vallavalitsus 1 SISUKORD MÕISTED ...................................................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ................................................................................................................. 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .................................................................................................................................................... 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ....................................................................................................................................................... 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ...................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ........................................................................................................................................................... 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK ........................................................................................................................................................... 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED.......................................................................................................................................... 4 1.2.1. EESMÄRK ........................................................................................................................................................................ 4 1.2.2. TULEMUS........................................................................................................................................................................ 4 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................... 4 1.2.4. EELARVE ......................................................................................................................................................................... 6 1.2.5. SIHTRÜHMAD .................................................................................................................................................................. 6 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................................................... 7 3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................................... 9 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................. 10 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA.................................................................................................................. 13 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ....................................................................................................... 14 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused .......................................................................................................................... 14 7.2. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................................................................... 14 7.3. Toetuse maksmine ....................................................................................................................................................... 15 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ...................................................................................................................... 16 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine .............................................................................. 17 7.6. Finantskorrektsioonid ........................................................................................................................................... 18 8. RISKIDE HINDAMINE 9. LISAD................................................................................................................................................................................ 19 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed. Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul1 Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Ühtlaselt korraldatud sotsiaaltranspordi teenuse pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustega inimeste osalemine igapäevaelus ning tööturul. 1.2.2. Tulemus Erivajadustega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus 1 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ega mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 4 Tööelus osalemist võivad takistada nii erinevad erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. Eestis on oluliseks probleemiks tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. 2014. aastal ei töötanud 2400 meest ja 15 000 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või pereliikmete eest. 2015. aasta esimese kolme kvartali keskmisena olid vastavad numbrid 3500 meest ja 14 700 naist. Seega on sageli naised need, kes lapse või eaka lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Ca 14% 2014. aastal ja 9% 2015. aastal (kolme kvartali keskmisena) hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest meestest ja naistest ei otsinud tööd, kuna puudus sobiv hooldusteenus või see oli liiga kallis.2 2009. aasta puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (PIU2)3 andmetel on puudega pereliikme abistamine või hooldamine mõjutanud hooldajate töötamist või õppimist. 6% hooldajatest on pidanud töötamisest täielikult loobuma ja 75% töökoormust vähendama. Rohkem kui pooltel hooldajatest on suur hoolduskoormus: 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi üle 20 tunni nädalas. Uuringu kohaselt leiab 37% puudega inimeste hooldajatest, et neil oleks vaja täiendavat abi. Hoolduskohustusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. Allpool absoluutse vaesuse piiri (205 eurot) elas 2013. aastal 5,6% kõigist puudega inimestest. Seega on praegu tööturult hoolduskoormusega kõrvale jäänud inimeste endi hinnangul üheks oluliseks tööhõivevalmidust toetavaks teguriks täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustega inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2013. aastal sõltuvalt teenusest 23–96%. Olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käib paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu. Sageli jäävad osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Sotsiaaltransporditeenus on üks üheteistkümnest kohaliku omavalitsuse osutatavast sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Koos sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamisega vajab väljaselgitamist kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste arendusvajadus terviklikult. Jätkusuutliku teenusekorralduse toetamiseks korraldatakse kohalike omavalitsustega mitmeid koostöökohtumisi, kus keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste, sh sotsiaaltransporditeenuse arenguvajadustele. Koostöökohtumistel täpsustatakse, millist tuge vajaksid kohalikud omavalitsused omavahelise koostöö arendamisel, teenuseosutamise suutlikkuse ja teenuste sisulisel arendamisel. Arutletakse, kuidas muuta kohalike omavalitsuste osutatavate teenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) korraldamine efektiivsemaks ning eelkõige kohalike inimeste vajadustest lähtuvaks, mitte üksnes olla sõltuvuses kohaliku omavalitsuse võimalustest. 2016. aastal viisid Maakondlikud Aarenduskeskused (MAKid) sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada sotsiaalteenuste arendamise vajadus maakondades. Uuringu tulemusel selgus, et sotsiaaltranspordi arendamise vajadust nähti kõigis maakondades. Lisaks toodi uuringu 2 Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu (Labour Force Survey) 2010. aasta mooduli „Töö ja pereelu kokkusobitamine“ andmed. Hoolduskohustusega isikute hulka on arvestatud need, kes hooldavad regulaarselt eakat, haiget või puudega 15-aastast või vanemat sugulast või lähedast. Järgmine andmekogumisring selles moodulis on 2018. aastal; 2. Eesti tööjõu-uuringu 2013. aasta andmed. 3 Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009. Teostajad Saar Poll OÜ ja Tartu Ülikool. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4030/1/PIU%202009.pdf Uuemad andmed puuduvad, jätku-uuring on kavas 2015. aastal. 5 tulemustes välja, et sotsiaaltransporti võib lugeda nii sotsiaalhoolekande- kui ka tervishoiusüsteemi kättesaadavuse tagamise baasteenuseks. Lisaks oleneb paljude teiste riiklike teenuste kättesaadavus just sotsiaaltranspordisüsteemi kvaliteedist. Kui piirkonnas, kus abivaja elab, on sotsiaaltransporditeenus halvasti korraldatud, siis ei ole võimalik saada ka teisi teenuseid või osaleda täisväärtuslikult ühiskonnaelus. Samas on aga kohalikel omavalitsustel (eriti väikestel) sotsiaaltransporditeenust keeruline korraldada, sest teenus nõuab nii füüsilisi vahendeid – sõidukeid, kanderaame, tõstukeid ja kütust, teenindavat personali nii autojuhtide kui ka isiklike abistajate näol kui ka logistilist läbimõeldust ja organiseeritust mitme isiku samaaegseks teenindamiseks. See on aga kohalikele omavalitsustele suur väljakutse nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Samas näitasid aga maakondlikud kaardistused, et suur osa väikevaldade sotsiaalteenustele kuluvast ajaressursist läheb just sotsiaaltransporditeenuse pakkumiseks, sest sotsiaaltöötajad osutavad teenust ise (nt elektriautodega). Sotsiaalsektori teenuseosutajatelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Halvasti korraldatud teenus mõjutab otseselt selle kättesaadavust. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 5 000 000 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 0 0% 3 Omafinantseering 750 000 15% 4 Eelarve kokku 5 750 000 100% 1.2.5. Sihtrühmad Erivajadustega inimene Hoolduskoormusega inimene (kaudne sihtrühm). 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.4 Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. MAKide poolt tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas/KOVis), vaid sõite tehakse ka üle KOV piiride. Samuti ka seetõttu, et mitmeid sõite oleks võimalik ühildada ühistranspordiga ja seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus. On selge, et üheks tingimuseks teenuse arendamisel ja osutamisel on kohalike omavalitsuste koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka ja osutama mitme kohaliku omavalitsuse koostöös. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 01. jaanuarist 2018 ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK-d). Tegemist on MTÜ-dega, kellele kohalikud omavalitsused annavad ülesande tegeleda maakonnaliinide hankimisega. Üks võimalus, kuidas KOVid sotsiaaltransporditeenust koostöös korraldama hakkavad, on teha seda läbi ÜTK-de. Täna ÜTK-le seda ülesannet ametlikult kohalike omavalitsuste poolt antud ei ole. Käesoaleva TAT raames kaasatakse neli transporditeenuse korraldajat (Viljandi ÜTK, Pärnu ÜTK, Kagu ÜTK , Saaremaa Maavalitsus) ning katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist läbi piirkondlike ühistranspordi korraldajate. Nelja katseprojekti raames otsitakse lahendusi järgmistele küsimustele: 1) Rahastamine: milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem. Millised kulud katab riik, KOV või inimene ise. Kas tuleb muuta ka KOVide finantseerimise loogikat riigieelarvest või seadusandlust, mis (sotsiaal)transporditeenuse osutamist reguleerib. 2) Teenuse osutamise mudel: milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada. Kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust või on lahendus teenuse korraldamine omavalitsuse tasemel või on kõige mõistlikum teha seda ühistranspordikeskuse kaudu. 3) Teenuse kriteeriumid: kuigi SHS-is on kirjeldatud sotsiaaltransporditeenuse miinimumnõuded, on need siiski liiga üldised. Läbi katsetamise on eesmärk näiteks välja selgitada: - kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada; - millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada. 2.4.1.1. Sihtrühm Erivajadusega inimesed: - Füüsilise erivajadusega inimesed, kes ei saa puudest tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot (nt liikumispuudega inimesed, vaegnägijad jne); - Psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa seisundist tulenevalt kasutada ühissõidukit/autot; - Eakad, kelle iseseisev toimetulek ei ole piisav; - Inimesed, kes funktsioonipiirangu tõttu kasutavad abivahendit, millega tavalises autos/bussis sõita ei saa (nt ratastool); 4 Leitav arvutivõrgust https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 7  - Inimesed, kes vajavad raamitransporti, kuid ei vaja sõidu ajal meditsiinilist abi (ehk sõidud, mida ei osuta kiirabi). Hoolduskoormusega inimesed (kaudne sihtrühm) 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.08.2018–31.05.2021 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Kagu Ühistranspordikeskus Viljandi Ühistranspordikeskus Pärnu Ühistranspordikeskus Saaremaa Vallavalitsus 8  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekande teenuste 0 2885 4875 Rakenduskavas 2018. väljundnäitajad saajate arv aastaks 6600 ja 2023. aastaks 10 100 TAT- Tegevus 1. Sotsiaaltranspordi teenuse korraldamine/testimine spetsiifilised väljundnäitajad Hoolekande teenuste 0 0 4000 Teenusesaajate arv eri saajate arv ÜTK-de kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundnäitajasse unikaalsete inimeste kaupa. Piloodis osalenud ÜTK-de 0 4 4 arv Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast 29% 15% 15% tulemusnäitajad teenuse saamise algust on tööturul5 Osalejate suhtarv, kes said 5% 15% 15% Baastaseme aasta jooksul ESFist kujunemisel on võetud toetatud arvesse hoolekandeteenuseid ning erihoolekandeteenuste kelle toimetulek seeläbi ning täiskasvanute paranes või kelle puhul hooldamisteenuste välditi ööpäevaringsele (hoolekandeasutustes) institutsionaalsele teenusele sihtrühma liikumist suundumist 2013. aastal institutsionaalsetelt teenustelt mitteinstitutsionaalsetel e teenustele 5 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ja mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 9 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades viies Eesti maakonnas ühtlast sotsiaaltranspordi arengut. Erivajadustega inimeste transpordi korraldamise kompetentsi laiendatakse erinevatesse Eesti piirkondadesse. TAT tegevusena osutatakse ühiselt ja tõhusamalt korraldatud sotsiaaltransporditeenust viies piirkonnas (Pärnus, Viljandis, Võrus, Põlvas ja Saaremaal), kus ÜTK või vallavalitsuse ülesanne on korraldada teenus, mille abil saavad abivajajaid ligiääsu teenusele, mis ületab ka haldusüksuste piire. TAT elluviimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.6 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei Tegevuse ellu viimisega ei toetata otseselt infoühoskonna arengut. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist Katseprojektid aitavad tõhustada avalike teenuste pakkumist ning parandada riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahelist koostööd. Võrdsed võimalused7 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu8 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine 6 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 8 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 10 jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 11 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmega „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames teostatavate tegevuste elluviimisega. 12  6. Seos valdkondlike arengukavadega „Aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020“ sätestab tegevused tervishoiu- ja hoolekandeteenuste arendamiseks ning kättesaadavuse parandamiseks, samuti omastehoolduse toetamiseks.9 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2020. aastaks 2,5%-ni.10 9 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Hoolekandestatistika/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013– 2020/Aktiivsena_vananemise_arengukava_2013–2020.pdf 10 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 13  7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2. esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3. esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4. rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.1.8. pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1. esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2. esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3. esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4. esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5. esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6. esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7. esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 14 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1. TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2. TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost või liisimine; 7.2.4.3. ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4.väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.5. mootorsõiduki remont ja tarvikud; 7.2.4.6. sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad; 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2. koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3. lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, siis esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 15 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1. maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, siis võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT 16 rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1. punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2. lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 17 7.5.7. Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1. andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2. ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3. näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4. hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5.TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6. toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7 Vaiete mentlemine 7.7.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. 7.7.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 18 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0813 - Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21368883-7309-4ee7-9d5a-6d8b75be5f8b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21368883-7309-4ee7-9d5a-6d8b75be5f8b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: SOM/18-0813 - Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Kooskõlastamine algatati 26.07.2018 10:16 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21368883-7309-4ee7-9d5a-6d8b75be5f8b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21368883-7309-4ee7-9d5a-6d8b75be5f8b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: SOM/18-0813 - Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Kooskõlastamine algatati 26.07.2018 10:16 Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21368883-7309-4ee7-9d5a-6d8b75be5f8b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21368883-7309-4ee7-9d5a-6d8b75be5f8b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main