Kiri

Riigikantselei Meie 25.07.2018 nr 1.1-10/6009-1 Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 muutmisest (2017. aastal) tulenevaid täiendusi ja muid struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid. Lisaks muudetakse rakendusüksuse ülesannete täitjate nimetusi tulenevalt Rahandusministeeriumi algatatud toetuste ühtse rakendusteenuse elluviimisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ eelnõu lisa „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ eelnõu seletuskirja lisa. 28.12.2017 kinnitatud VV korralduse lisa “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga. Merlin Sepp 611 3527 [email protected] 2  Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri Kohustus Teave, kas meede või meetme tegevus mõjutab kliima, esitada EL toetuse keskkonnahoiu, võrdsete võimaluste, infoühiskonna, teave osakaal regionaalarengu või riigivalitsemise eesmärke. meetme Meetme Meetme Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Fondi meetme Meetme tegevuse Rakendusas rahastamis Meede Meetme eesmärk Meetme tegevus Väljundnäitaja Algtase EL toetuse summa (€) Riiklik kaas-finantseering Rakendusüksus nr tegevuse nr 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a nimetus tegevuse kogumaksumus utus e kohta kogumaksum Võrdsed Regio- Riigi- pärast usest, % Keskkond/ Info- võima- naal- valitse- eurotoetu kliima ühiskond se lused areng mine lõppemist. Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Õppenõustamise teenuseid saanud laste 0 - - 47 500 47 500 ja õppijate arv Individuaalseid õppenõustamise ja Haridustugiteenuste arendamine ja 1.1.1 karjääriteenuseid 0 64 190 118 550 - - ESF 26 158 971 85 4 600 230 30 759 201 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavuse tagamine saanud laste, õppurite ning noorte arv sealhulgas põhikooli 3. Haridustugiteenuste ar Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil kooliastmes endamine ja varase koolist ja haridussüsteemist 1.1 karjääriinfot ja/või 0 27 090 51 000 - - kättesaadavuse lahkumise vähendamine ning individuaalnõustamist tagamine karjäärivalikute toetamine. saanud õppurite arv Individuaalseid karjääriteenuseid - - - 127 430 127 430 saanud laste, õppurite ning noorte arv Karjääriteenuste arendamine ja 1.2.1 ESF 3 232 010 85 586 414 3 818 424 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või - - - 75 680 75 680 individuaalnõustamist saanud õppurite arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides. Koolitusel osalenud 0 5000 17000 21800 21800 Ei Jah Jah Jah Ei Jah õpetajate arv Haridusasutuste õpikäsitus on isikukeskne, loovust ja innovaatilisust Koolitusel osalenud Õpetajate, arendav, haridus on tugevamalt haridusasutuste juhtide 0 500 1000 1300 1300 Ei Jah Jah Ei Ei Jah hariduasutuste juhtide seostatud teadmusühiskonna ja 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus arv ESF 19 007 230 84,46 3 354 217 22 505 297 HTM SA Innove 1.2 ja noorsootöötajate innovaatilise majandusega, õpetajaamet professionaalse arengu on väärtustatud ning noored on toetamine aktiivsed ja ettevõtlikud. Koolimeeskondade ühist õppimist toetavate 0 0 300 550 700 õpiürituste arv Koolitusel osalenud 1.2.2 Noorsootöötajate koolitus 0 1400 2800 4900 4900 ESF 1 704 038 85 300 713 2 004 751 HTM SA Innove Ei Jah Ei Ei Ei Jah noorsootöötajate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Uuendusliku e-õppevara arendamine üld-ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite Valdkondade arv, milles 1.3.1 arendustegevus ja kasutuselevõtt. on välja töötatud 0 3 8 12 12 ESF 33 954 525 85 5 991 975 39 946 500 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah Uuenduslike õppevaralahenduste uuenduslik õppevara Kaasaegse ning soetaminee ja ühiskasutuse korraldamine. Õppija õpioskuste tulemusliku uuendusliku õppevara 1.3 omandamise toetamine ning õpetaja Kaasajastatud arendamine ja töötingimuste parendamise digitaristuga koolide 0 10% 50% 80% 100% ESF kasutuselevõtt osakaal 1.3.2. Koolide IKT taristu 11 065 187 85 1 952 680 13 017 867 MKM RIA Ei Jah Jah Jah Jah Jah Kaasajastatud - - - - - ESF digitaristuga koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv 1.4.1 Kaasajastatud pind (m2) 0 13 000 36 000 84 000 115 000 ERF 194 785 948 85 18 187 132 229 159 939 HTM SA Innove Jah Jah Jah Jah Jah Jah jätkusuutlike koolide kaasajastamine Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste Koolivõrgu 1.4 loomine igas maakonnas ning korrastamine HEV õpilaste kvaliteetse kodulähedase põhihariduse Väikelahendused HEV õpilaste 1.4.2 integreerimiseks toetust 0 0 20 60 60 ERF 7 994 250 85 1 410 750 9 405 000 HTM SA Innove EI Jah Ei Jah Ei Ei tagamine integreerimiseks tavakoolidesse saavate koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust  Loodud ja tegutsevate kogude (valdkonna Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi 1.5.1 nõukogud ja 0 10+1 20+1 20+1 20+1 ESF 3 702 600 85 653 400 4 356 000 HTM SA Innove Ei Ei Jah Ei Jah Jah loomine koordinatsioonikogu) arv Õpipoisiõppes osalenute 0 1 667 4 200 7 200 7 200 ESF Ei Jah Jah Jah Jah Jah arv Tööturu vajadustele vastava kutse- ja Praktikajuhendamise 1.5.2 koolitustel osalenud 0 1 100 3 900 5 350 5 350 ESF 29 329 499 85 5 175 792 34 505 291 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Ei Jah kõrghariduse arendamine juhendajate arv Täiendavas keeleõppes 0 700 1 500 2 500 2 500 ESF EI Jah Jah Jah Ei Jah osalenute arv Õppe seostamine Õpe kutse- ja kõrghariduses vastab 1.5 tööturu vajadustega suuremal määral tööturu vajadustele. Õppeasutuste arv, kes osalevad Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne 1.5.3 ettevõtlusprogrammis, 0 40 180 200 240 ESF 7 043 355 85 1 242 945 8 286 300 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine kõigil haridustasemetel. et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul Kutseõppeasutuste ja kutseõpet andvate Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja rakenduskõrgkoolide 1.5.4 0 50 150 270 270 ESF 2 145 825 85 251 994 2 524 500 HTM SA Innove EI Jah Ei Ei Jah Jah kindlustamine õppekavarühmade akrediteerimiskordade (hindamisühikute) arv Keeleõppetegevused edukamaks Tegevustes osalenute 1.5.5 0 100 300 500 500 ESF 695 221 85 122 688 817 909 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Ei Jah toimetulekuks tööturul arv EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Madala haridustasemega täiskasvanute 1.6.1 tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes Tegevustes osalejate arv 0 400 900 1500 2000 ESF 5 049 000 85 891 000 5 940 000 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah osalemise toetamine Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine Täienduskoolitusel 1.6.2 kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks osalenud täiskasvanute 0 18 000 44 000 66 500 66 500 ESF 26 675 550 85 4 707 450 31 383 000 HTM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah ning elukestva õppe võtmepädevuste arv parandamiseks. Digitaalse kirjaoskuse 1.6.3 Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 0 1 000 6 000 10 000 11 500 ESF 7 225 000 85 1 275 000 8 500 000 MKM RIA Ei Jah Jah Jah Jah Jah koolitusel osalenute arv Täiskasvanud Kutse ja erialase kvalifikatsiooniga elanikkonna täiskasvanute osakaal on suurenenud ja 1.6 kompetentside elukestva õppe võtmepädevused Töötavatele ja arendamine paranenud mitteaktiivsetele inimestele osutatud 0 36 000 72 000 108 000 108 000 Ei Jah Ei Jah Jah karjäärinõustamise kordade arv Karjäärinõustamise kättesaadavuse 1.6.4 ESF 4 375 788 85 772 198 5 147 986 SOM SA Innove Jah suurendamine Eesti Töötukassasse loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele 0 20 20 20 20 Ei Jah Ei Jah Jah inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Prioriteetne suund 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate Hooldajate arv, kes on tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine saanud vähemalt ühte Lapsehoiu ja puudega 2.1.1 ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning puuetega laste 0 500 1000 2000 2000 ESF 32 569 592 85 5 747 576 38 317 168 SOM SA Innove Jah laste raske ja sügava puudega 0–17-aastastele tugiteenust ühe Lapsehoiu ja/või puudega laste hoiu- ja hoolekandeteenuste lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu puudega lapse kohta tugiteenuseid saanud hooldajate Ei Jah Jah Jah Jah arendamine ühildamise alase teadlikkuse tõstmine osalemine tööturul on suurenenud hoolduskoormuse vähendamiseks Lapsehoiukohtade loomine ja Uute lapsehoiukohtade 2.1.2 teenusepakkumise toetamine 0–7- 0 700 700 1200 1200 ESF 6 122 445 85 0 7 202 877 SOM SA Innove Jah arv aastastele lastele 2.1  EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning Hoolekande teenuste 2.2.1 0 2 000 4 620 7 000 10 100 ESF 36 924 393 85 1 943 505 43 440 462 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah nende pereliikmetele töölesaamist toetavad saajate arv hoolekandeteenused Hoolekandeteenuseid saanud Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja Tööturul osalemist Perepõhiste erivajadustega, hoolduskoormusega ja asendushoolduse vormide toetavad 2.2.2 asendushoolduse 0 300 750 1 200 1 200 ESF 5 048 983 85 890 997 5 939 980 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah toimetulekuraskustega inimeste mitmekesistamine tugiteenuste ja hoolekandeteenused vormide pakkujate arv osalemine tööturul on suurenenud järelhoolduse arendamise kaudu Vanglast vabanejale 2.2.3 Tugiteenus vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuste 0 300 700 700 700 ESF 1 535 696 85 271 005 1 806 701 SOM SA Innove Ei Jah Ei Ei Jah Jah saajate arv 2.2 EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise Alkoholi tarvitamise Ennetada alkoholi liigtarvitamist ja avastamise ning ja nõustamise teenuse ning vähendamisele vähendada teenust saanud inimeste 2.3.1 0 2420 9 085 20 453 20453 ESF 8 583 094 85 1 514 664 10 097 758 SOM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah nõustamis- ja alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine suunatud teenuseid alkoholi tarvitamisega seotud riske raviteenuse ning osutamine saanud inimeste arv arendamine ja rakendamine 2.3 EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Pädevuskeskus-tena Haiglavõrgu pädevuskeskuste töötavate piirkondlike 2.4.1 0 0 6 12 12 ERF 46 800 000 50 0 93 600 000 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaasajastamine haiglate kaasajastatud raviüksuste arv Kättesaadavate ja Kaasajastatud kvaliteetsete esmatasandi 0 0 15 35 35 ERF tervishoiuteenuste Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste tervisekeskuste arv 2.4 tagamine tööhõives kättesaadavus inimeste tööhõives püsimise ja hõivesse püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Investeeringute toetamine tervisekeskuste naasmise infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades suurendamiseks 2.4.2 83 945 626 75 108 750 111 927 501 SOM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud 0 0 0 0 1 ERF kaasajastatud üldhaiglate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Loodud kvaliteetsete 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 0 100 880 1400 1400 ERF 47 600 000 85 6 132 000 56 000 000 SOM RTK Jah Jah Ei Jah Jah Jah teenuskohtade arv Hoolekande taristu arendamine, keskkonna Tagada erivajadusega inimestele 2.5 kohandamine puuetega paremad elamis-, õppimis- ja Puuetega inimeste arv, inimeste vajadustele töötamistingimused Puuetega inimeste eluaseme füüsiline 2.5.2 kellele on tagatud 0 100 700 1300 2000 ERF 9 481 546 85 1 673 214 11 154 760 SOM RTK Ei Jah Ei Ei Jah Jah vastavaks kohandamine sobivad eluruumid EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Infoplatvormi ja selle tugiteenuste Infoplatvormi kasutajate 2.6.1 0 500 1500 2500 4500 ESF 433 500 85 76 500 510 000 SiM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah väljatöötamine ja rakendamine arv Kohanemiskoolituste väljatöötamine, Kohanemiskoolitustel 2.6.2 0 494 2353 5575 12843 ESF 5 710 924 85 1 007 810 6 718 734 SiM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah piloteerimine ja rakendamine osalejate arv Võimaluste loomine Eestis elavate ning Uussisserändajate ühiskonda On loodud eeldused uussisserändajate kohanemise vähelõimunud Tugivõrgustike kontseptsiooni kohanemiseks Eestis. On kujundatud 2.6.3 toetamiseks arendatud 0 0 5 15 25 ESF 1 849 798 85 326 435 2 176 233 SiM SA Innove EI Jah Ei Jah Jah Jah püsielanike aktiivse väljatöötamine ja rakendamine eeldused uussisserändajatel ning või väljatöötatud 2.6 hõive ja ühiskondliku vähelõimunud püsielanikel osaleda Eesti teenuste arv aktiivsuse ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas suurendamiseks ja õppes, kodanikuühiskonnas. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine Tugisüsteemi kasutajate uussisserändajate 2.6.4 0 2 000 3 000 5 500 10 500 ESF 1 935 875 85 341 625 2 277 500 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah ja rakendamine arv kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja Lõimumis-koolitustel 2.6.5 0 500 3 500 5 500 5 500 ESF 5 926 625 85 944 127 6 972 500 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah pakkumine osalejate arv Koostöö- ja kommunikatsiooni- 2.6.6 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 0 50 000 100 000 145 000 155 000 ESF 637 500 85 112 500 750 000 KUM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah tegevustes osalevate isikute arv EL vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas  Noorsootöö teenustes 0 50 000 130 000 198 000 198 000 ESF Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, osalejate koguarv tõrjutuse ennetamine ja noorte 2.7.1 13 893 118 85 2 451 727 16 344 845 HTM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele sealhulgas teenust saanud NEET noorte arv 0 3 800 8 600 15 000 15 000 ESF (vanuses 15-26 a) Programmi teenust 0 60 210 360 360 saanute arv Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule Noorte Vähendada vaesusest tulenevat mõju 2.7.2 ESF 586 500 85 103 500 690 000 SIM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah kaasamine tööhõivevalmiduse haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada sh programmi läbinud toetamine ning vaesuse noorte sotsiaalse tõrjutuse ja 0 20 70 120 120 2.7 noorte arv mõju vähendamine tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorsootöö teenuste noorte aktiivsete eluhoiakute kättesaadavuse kaudu. kujunemist. Programmi teenust 0 300 600 1 000 1 000 saanute arv Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste 2.7.3 ESF 1 103 938 85 194 812 1 298 750 SIM SA Innove Ei Jah Ei Jah Jah Jah pakkumine programmi SPIN abil sh programmi läbinud 0 80 300 700 700 laste arv Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede Ennetusteenustest 2.7.4 probleemide väljaselgitamine ja 0 1210 2 900 4200 4 300 ESF 1 608 232 85 283 805 1 892 037 SIM SA Innove EI Jah Jah Jah Jah Jah kasusaajate arv lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine Prioriteetne suund 3: Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Töövõime toetamise reformi sihtrühmale Vähenenud töövõimega tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste inimesed, kes on saanud 3.1.1 0 8 979 31 420 54 181 54 181 ESF 157 756 576 85 6 661 101 185 595 971 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah arendamine, juurutamine ja osutamine, et töövõime reformi säilitada töökohta või leida uut tööd. vahendusel teenuseid Tööealiste töövõime säilitamine ja Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused Tööandjaid ja töötajaid parandamine, sh tööandja ja töötaja 3.1.2 0 99 540 1 109 1 109 ESF 6 227 079 85 930 000 7 325 975 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah töötingimuste edendamiseks toetavate tegevuste arv toetamine töötingimuste edendamisel, Töövõime toetamise vähenenud töövõimega inimeste 3.1 skeemi loomine ja tööturul osalemise suurendamine ja juurutamine Töövõime toetamise varase pensionile jäämise ärahoidmine. reform on läbi viidud, sh Töövõime toetamise skeemi Töövõime toetamise reformi elluviimine, avalikkus on teadlik jätkusuutlikkuse tagamine spetsialistide koolitamine tööks vähenenud reformiga seotud töövõimega inimestega, tegevusi toetava 3.1.3 muudatustest, Ei Ei Ei Jah Jah ESF 3 399 648 85 599 938 3 999 586 SOM SA Innove Ei Jah Jah Ei Jah Jah institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku töövõimet hinnatakse andmevahetuse arendamine ning avalikkuse uutel alustel ning teavitamine osapoolte vaheline andmevahetus toimib EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud Tööturuteenused Suurendada teenustes osalejate Tööturuteenuste laiendamine uutele Aktiivseid tagamaks paremaid tööalaseid võimalusi ja osalemist 3.2.1 sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste tööturuteenuseid 0 5 602 5 380 11 000 17 640 ESF 44 906 613 85 3 692 532 52 831 309 SOM SA Innove Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimalusi hõives tööhõives pakkumine saanud osalejate arv 3.2 osalemiseks Prioriteetne suund 4: Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Toetust saavate Institutsionaalne arendusprogramm TA teadusasutustega 4.1.1 0 20 75 80 150 ERF 108 954 240 85 12 818 145 128 181 459 HTM SA Archimedes EI Jah Jah Jah Jah Jah asutustele ja kõrgkoolidele. koostööd tegevate ettevõtete arv Täiustatud Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri uuringutealase taristuga 4.1.2 0 75 150 225 300 ERF 25 170 919 85 2 961 285 29 612 846 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Jah Jah Jah toetamine teekaardi alusel. asutustes töötavate Eesti teadus ja kõrgharidus on teadurite arv rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb Välismaalastest tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. teadlaste osakaal Eesti 4,6% Eesti T&A Eesti on atraktiivne koht teadus- ja 5,80% 6,30% 6,80% 7,40% ERF Teaduse ja kõrghariduse teadlaste ja inseneride (2012) rahvusvahelise arendustööks ning õppeks. 4.1.3 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja koguarvust 48 782 107 85 5 739 071 57 390 714 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah konkurentsivõime Teadlaskarjäär on populaarne ning järelkasvu toetamine. 4.1 suurendamine ja erasektoris on teadlaste ja inseneride Välisüliõpilaste osakaal osalemine üle- osakaal suurenenud. Eesrindlikutel Eesti magistri- ja 4% (2012) 5,50% 6,00% 6,50% 7,00% ERF euroopalistes ettevõtetel ning TA asutustel on doktoriõppes teadusalgatustes rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud Tippkeskuse teadlaste rahvusvaheliste Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse poolt kalendriaastal ~700 innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika 4.1.4 rahvusvahelise konkurentsivõime ning avaldatud 750 800 900 900 ERF 34 667 259 85 4 078 501 40 785 011 HTM SA Archimedes EI Jah Jah Ei Jah Jah (2012) spetsialiseerumise valdkondades. tippkvaliteedi tugevdamiseks. publikatsioonide arv (WoS+ERIH A)  teadusalgatustes rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, 22% 4.1.5 Teaduse populariseerimine tootmine ja ehitus) 23% 24% 25% 25% ERF 4 825 842 85 567 746 5 677 461 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah (2012) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses EL vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Loodud teadus- Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse 4.2.1 koordinaatorite 2 3 4 5 5 ERF 24 700 640 85 1 589 325 29 162 395 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Jah Jah Jah tugevdamine ametikohtade arv Valitud NS õppekavadel Kõrghariduse erialastipendiumid nutika 4.2.2 stipendiumi saavate 0 2 800 8 500 13 500 14 000 ERF 21 274 724 85 3 754 363 25 029 087 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. üliõpilaste arv Ettevõtete arv, kellega ülikoolid ja teadusasutused on 0 40 100 160 200 kasvualade Oodatavaks tulemuseks on TA suunatus rakendusuuringute Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse käigus koostööd teinud vajadustele nii teadustegevuses kui ka TA programm nutika spetsialiseerumise 4.2.3 ERF 34 031 715 68 837 340 50 247 583 HTM SA Archimedes Jah Jah Jah Ei Jah Jah selle tulemuste rakendamisel, mis kasvuvaldkondades Erainvesteeringud omakorda panustab tootlikkuse ja kooskõlas riigi konkurentsivõime tõusu. Riik on toetustega rakenduslike uuringute ja ettevõtete innovatsiooni või teadus- 0 3 8 12 15 arendustööde tark eestvedaja ja ja arendustegevuse teadusasutused teevad tihedat alastele projektidele koostööd valitsusasutuste ja (mln €) TA&I süsteemi kohaliku ettevõtetega. TA muudab sotsiaalmajandusliku majandusstruktuuri TAK-idesse ja mõju suurendamine ja teadmistemahukamaks ning paraneb klastritesse kuuluvate nutikas 4.2 kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja toetust saanud 0 300 300 300 300 spetsialiseerumine lisandväärtuse osakaal majanduses ja kasvualade ettevõtete kasvualade (IKT + tervis ekspordis. Riik peab seejuures jälgima, arv ,sh + ressursid) et liiga suur fokusseerimine ei muutuks arendamiseks kitsendavaks ja takistavaks faktoriks Toetatud ettevõtted, Riigi rahastatavad koostööstruktuurid teadus- ja innovatsioonikeskkonna kes on tutvustanud turu 4.2.4 (näiteks klastritele ja 0 0 0 0 25 ERF 50 000 000 50 0 100 000 000 MKM EAS Jah Jah Jah Jah Jah Jah arengus ja halvates teadusasutuste jaoks uut toodet või tehnoloogiaarenduskeskustele). võimet paindlikult reageerida ettevõtete teenust vajadustele. TA ning kõrgharidussüsteem on Toetatud ettevõtted, vahendiks majanduse kes on tutvustanud struktuurimuutuste saavutamisel ning 0 0 0 0 25 ettevõtte jaoks uut Eesti targal positsioneerimisel toodet või teenust rahvusvahelises tööjaotuses. Innovaatilisi lahendusi pakkunud ettevõtete 0 2 8 14 20 ERF 16 057 299 50 0 32 114 598 arv Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele 4.2.5 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Ei Jah Jah lahenduste tellijana) Tegevustes osalenute 0 200 700 1 200 1 200 ERF 2 005 500 100 0 2 005 500 arv Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi Abi saavate ettevõtete 4.2.6 ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste 240 600 800 1 156 ERF 7 000 000 100 0 7 000 000 MKM EAS EI Jah Jah Jah Jah Jah arv (kokku) ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades. EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Investeeringud parimasse võimalikku Ressursi- ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; 4.3.1 energiasäästuks toetust 0 0 15 220 270 ERF 108 835 200 50 0 217 670 400 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- saanud ettevõtete arv rakenduste toetamine Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alaste 4.3.2 valdkonnas koolitatute 0 0 40 40 40 ERF 240 000 50 0 480 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah koolituste läbiviimine arv Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alase 4.3.3 valdkonnas koolitatute 0 100 500 700 700 ERF 139 800 70 0 199 800 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah teadlikkuse tõstmine arv Ressursi- ja Ettevõtete Suurema energia- ja ressursisäästu 4.3 4.3.4 Energia- ja ressursiauditite läbiviimine energiatõhususe 0 0 50 250 300 ERF 2 250 000 50 0 4 500 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ressursitõhusus saavutamine ettevõtetes auditite arv Jäätmete 4.3.5 Jäätmete ringlussevõtu toetamine ringlussevõtuks toetust 0 0 5 10 14 ERF 18 368 147 50 0 36 736 294 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah saanud projektide arv Jäätmete korduskasutuseks Jäätmete korduskasutuseks 4.3.6 ettevalmistamiseks 0 0 1 3 4 ERF 5 000 000 50 0 10 000 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ettevalmistamise toetamine toetust saanud projektide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisaväärtusega tooteid ja teenuseid Abi saavate ettevõtete 4.4.1 0 25 150 300 356 arv (kokku), sh:  Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud turu 0 0 0 0 25 jaoks uut toodet või teenust Toetatud ettevõtted, Arenguvajaduste välja selgitamine ja kes on tutvustanud 0 0 0 0 60 ERF 75 000 000 30 0 250 000 000 MKM EAS Jah Jah Jah Jah Jah Jah ettevõtete arendustegevused ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Ettevõtja arenguplaani Ettevõtete rahvusvahelise toetusmeede Erainvesteeringud konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtete arendus- ja kooskõlas riigi pikaajaliste arenguplaanide koostamise 4.4 eksporditegevustele toetustega ning arenguplaanist lähtudes ettevõtte kaasaaitamiseks ning innovatsiooni või teadus- 0 5,1 30,6 61,3 72,7 tarviklikuks arenguks vajalike teenuste juhtimisvõimekuse ja arendustegevuse osutamise. tõstmiseks alastele projektidele (mln €) Abi saavate ettevõtete 0 95 285 600 667 arv (kokku) Erainvesteeringud 4.4.2 Teadusarendus tegevuse osak kooskõlas riigi ERF 10 000 000 75 0 13 333 333 MKM EAS Jah Jah Jah Jah jah Jah toetustega innovatsiooni või teadus- 0 0,5 1,4 3,0 3,3 ja arendustegevuse alastele projektidele (mln €) Prioriteetne suund 5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile Nõustamiskordade arv Nõustamiskordade arv maakondlikes 5.1.1 maakondlikes 0 10000 20000 30000 30000 ERF 10 900 000 70 4 671 429 15 571 429 MKM EAS ja MKM EI Jah EI Jah Jah Jah arenduskeskustes arenduskeskustes Toetust saavate uute 0 238 474 474 474 EI Jah EI Jah Jah ettevõtete arv 5.1.2 Starditoetus ERF 7 081 747 80 0 8 852 183 MKM EAS Jah Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 EI Jah EI Jah Jah saanud ettevõtetes Ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid 0 1762 3026 4 366 4 366 EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah kasutanud ettevõtete arv 5.1.3 Ekspordi arendamise tegevused ERF 21 500 000 98 0 22 014 179 MKM Jah Meetme tulemusena on olulisel määral kasvanud ettevõtjate ambitsioonikus, loovus, üldine ettevõtlikkus, sh. Ettevõtlikkuse positiivne hoiak ettevõtlusega kasvatamine, Tööhõive kasv toetust alustamiseks, jätkusuutlike alustavate 0 0 0 0 0 EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah ettevõtluse kasvu saanud ettevõtetes 5.1 ettevõtjate hulk ning tegutsevate soodustamine, ettevõtjate majandustulemused ja Eesti ettevõtluskeskkonna on konkurentsivõimeline ja atraktiivne arendamine sihtkoht. Ettevõtlusteadlikkuse tegevustes osalevate 5.1.4 Ettevõtlusteadlikkus 0 6000 10 000 14 000 14 000 ERF 18 437 500 100 0 18 437 500 MKM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah ettevõtete ja eraisikute arv Korraldatud 5.1.5 Turisminõudluse suurendamine 0 180 300 420 420 ERF 31 732 623 78 6 000 000 40 904 052 MKM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah turundustegevuste arv Koostöövõrgustikes 5.1.6 Turismitoodete arenduse juhtimine 0 150 250 350 500 ERF 3 167 377 100 0 3 167 377 MKM EAS ja MKM Jah Jah Jah Jah jah Jah osalevate ettevõtete arv Abi saavate ettevõtete 0 10 20 30 30 Jah arv (kokku) 5.1.7. Turismiettevõtete ärimudelite arendamine ERF 6 000 000 100 0 6 000 000 MKM EAS Ei Ei Jah Ei Ei Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 Jah saanud ettevõtetes Uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud 0 1 3 5 5 Rahvusvaheliselt huvipakkuvate uute turismitoodete arv 5.1.8 turismiatraktsioonide ja toetava taristu ERF 19 663 900 50 0 39 327 800 MKM EAS Ei Jah EI Jah Jah Jah väljaarendamine  Rahvusvaheliselt huvipakkuvate 5.1.8 turismiatraktsioonide ja toetava taristu ERF 19 663 900 50 0 39 327 800 MKM EAS Ei Jah EI Jah Jah Jah väljaarendamine Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Laenu, tagatist ja eksporditehingute 0 298 966 1567 2575 kindlustust saanud Ettevõtjatele on kättesaadav Laenude, tagatiste ja eksporditehingute ettevõtjate arv traditsiooniliste äriprojektide 5.2.1 ERF 85 500 000 90 0 95 000 000 MKM RTK Ei Ei Ei Ei Jah Ei kindlustuse väljastamine finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta Kapitali- ja nende üldist konkurentsivõimet (sh Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 krediidikindlustuse suurendada ekspordivõimekust) ning saanud ettevõtetes 5.2 kättesaadavuse ettevõtjatele on kättesaadav ka parandamine kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada nende kiiret Varajase faasi fondifondi kasvu ja jätkusuutlikkust. Varajase faasi fondifondi loomine struktuuri kaudu 5.2.2 0 8 21 41 62 ERF 55 746 054 90 0 61 940 060 MKM RTK Ei Ei Ei Ei Jah Ei riskikapitali pakkumiseks riskikapitali kaasanud ettevõtjate arv Toetust saavate uute 0 34 102 170 170 Jah Jah Jah Jah ettevõtete arv 5.3.1 Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine ERF 3 205 000 75 0 4 273 333 KUM EAS Ei Jah Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 Jah Jah Jah Jah saanud ettevõtetes Siduda kultuuri- ja loomevaldkondades Loomemajanduse tugistruktuuride Mitterahalist abi olevat potentsiaali ettevõtlusega, et 5.3.2 0 150 300 680 680 ERF 3 995 000 80 0 4 993 750 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine saavate ettevõtete arv soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, Loomemajanduse Loomemajanduse valdkondades tegutsevate Toetusi saavate 5.3 tõsta ekspordivõimekust ning luua 5.3.3 0 10 90 95 95 ERF 4 800 000 70 0 6 857 143 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendamine ettevõtete ekspordivõime arendamine ettevõtete arv teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust Loomemajanduse sidumine teiste Toetusi saavate ärimudelite, toodete ja teenuste ning 5.3.4 0 5 5 7 10 ERF 100 000 50 0 200 000 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah sektoritega (väikeprojektid) ettevõtete arv müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajanduse sidumine teiste Mitterahalist abi 5.3.5 0 7 14 22 45 ERF 1 400 000 100 0 1 400 000 KUM EAS ja MKM Ei Jah Jah Jah Jah Jah sektoritega (suurprojektid) saavate ettevõtete arv Mitterahalist abi 5.3.6 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 0 250 450 650 950 ERF 2 500 000 100 0 2 500 000 KUM EAS ja MKM EI Jah Jah Jah Jah Jah saavate ettevõtete arv Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise Mitterahalist abi 5.3.7 0 30 110 140 170 ERF 4 000 000 80 0 5 000 000 KUM EAS Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimekuse arendamine saavate ettevõtete arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Mitterahalist abi 0 15 25 50 100 saavate ettevõtete arv Regionaalsete kompetentsikeskuste 5.4.1 Tööhõive kasv toetust ERF 12 081 851 85 0 14 213 942 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah arendamine saanud ettevõtetes 0 0 15 30 100 (Täistööaja ekvivalendid) Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise programmi 0 75 75 75 75 kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Tegevustes osalenud ja Piirkondlikud algatused tööhõive ja 5.4.2 neist kasu saanud 0 300 350 400 450 ERF 7 500 000 85 0 8 823 529 RM RTK Ei Jah Ei Jah Jah Jah ettevõtlikkuse edendamiseks ettevõtjate arv Piirkondade Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus on 5.4 konkurentsivõime kasvanud väljaspool Tallinna ja Tartu tugevdamine linnapiirkondi Tegevuses osalenud 0 60 65 70 75 haridusasutuste arv Mitterahalist toetut 0 55 155 300 630 saavate ettevõtete arv Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise 5.4.3 ERF 109 302 250 85 0 128 590 882 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah investeeringud (töökohtade loomine) Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes 0 0 600 900 1700 (täistööaja ekvivalendid) Lahendatud Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toimepiirkondade 5.4.4 investeeringud (töökohtade ja teenuste 0 5 10 20 30 ERF 25 500 000 85 0 30 000 000 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ühendusvõimaluste kättesaadavuse parandamine) kitsaskohtade arv Prioriteetne suund 6: Energiatõhusus  EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Paranenud energia- tarbimisklassiga 0 10 000 10 800 17 000 17 000 kodumajapida-miste (korterite) arv Rekonstrueeritud kuni 50, 6.1.1 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 0 420 000 700 000 1 000 000 1 200 000 ÜF 102 000 000 0 340 000 000 MKM SA Kredex Jah Ei EI Jah Jah Ei Energiatarbimise vähendamine hoonete pindala (m2) keskmiselt 30 Energiatõhususe lõpptarbija juures. Energiasõltuvuse ja 6.1 saavutamine kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei elamumajanduses sihttaset ei vähendamine. Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Liginullenergiahoone ehitusprojektide Liginullenergia-hoone 6.1.2 0 5 5 5 5 ÜF 264 000 100 0 264 000 MKM SA Kredex ja MKM Jah Jah Ei Ei Jah Ei koostamise toetamine ehitusprojektide arv Renoveeritud või uus soojuse tootmise 0 15 43 65 86 võimsus kaugküttes (MW) 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine 6.2.1 ÜF 43 000 000 50 0 86 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei ja/või rajamine ning kütuse vahetus sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Renoveeritud ja uue 0 25 80 110 137,5 torustiku pikkus (km) Efektiivne Energia lõpptarbimise vähendamine Amortiseerunud ja ebaefektiivse 6.2 soojusenergia tootmine soojuse efektiivsema tootmise ja 6.2.2 soojustorustiku renoveerimine ja/või uue sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei ÜF 27 500 000 50 0 55 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei sihttaset ei ja ülekanne edastuse arvelt soojatorustiku rajamine Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Soojusmajanduse 6.2.3 Soojusmajanduse arengukava koostamine 0 50 100 150 200 ÜF 500 000 90 0 555 556 MKM SA KIK Jah EI EI Jah Jah Ei arengukavade arv Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste 0 3 6 8 8,6 ehitamine kaugküttelahenduste Lokaalsete küttelahenduste ehitamine asemele (MW) 6.2.4 ÜF 5 000 000 50 0 10 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Ei Jah Jah Ei kaugküttelahenduse asemel sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Energiasääst tänavavalgustuses 6.3.1 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine Jah Jah Jah Jah Jah Ei Renoveeritud Energiasäästu ja tänavavalgustus- 0 0 7 000 14 000 22 000 taastuvenergia punktide arv 6.3 osakaalu suurendamine ÜF 43 000 000 75 0 57 333 333 MKM SA KIK sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Käivitada biometaani tootmise ja 6.4.1 Biometaani tootmise ja transpordisektoris Meetme tulemusel transpordisektoris tarbimise tarbimise toetamine toodetud ning Alternatiivsete kütuste pilootprojekt(id) transpordis kasutusse 0 0 0 4 3,8 kasutuselevõtu võetud biometaani suurendamine aastane kogus (ktoe) 6.4 transpordis (biogaas) ÜF 8 289 653 50 0 16 579 306 MKM SA KIK Jah EI Ei Jah Jah Ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Prioriteetne suund 7: Veekaitse EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel. Täiendav elanikkond, keda teenindatakse 0 0 1 700 12 000 17 000 tõhusama veevarustuse Kvaliteedinõuetele vastav joogivesi Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, abil enam kui 2000 inimest teenindavates Veemajanduse taristu sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite 7.1 veevärkides ja nõuetekohane reovee 7.1.1 ÜF 138 744 854 85 0 162 788 064 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Ei arendamine ehitamine ja rekonstrueerimine Täiendav elanikkond, kogumine ning puhastamine üle 2000 ie ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel kellele on suunatud koormusega reoveekogumisaladel. tõhusama 0 0 2 300 2 300 23 000 reoveepuhastuse teenus EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad Loodus- või elukeskkonda ohustavad Vanade A-kategooria jäätmehoidlate Taastatud maa saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.1 0 0 0 5 5 ÜF 8 245 000 85 194 471 9 700 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah korrastamine kogupindala (ha) on korrastatud. Saastunud alade ja 7.2 veekogude korrastamine  Saastunud alade ja maastikupilti risustavate Saastunud alade ja Loodus- või elukeskkonda ohustavad ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike Taastatud maa 7.2 veekogude saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.2 0 0 2 8 12 ÜF 30 600 000 85 1 602 000 37 602 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ainetega saastunud veekogude ja nende kogupindala (ha) korrastamine on korrastatud. kaldalalade korrastamine. Loodus- või elukeskkonda ohustavad Taastatud veerežiimiga Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.3 mahajäetud turbaalad 200 200 400 1 500 2 000 ÜF 4 930 000 85 0 5 800 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah turbaalade korrastamine. on korrastatud. (ha) Prioriteetne suund 8: Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad Seisundi parandamiseks toetust saanud 0 0 1 000 8 000 13 500 elupaikade pindala (ha) 8.1.1 Kaitstavate elupaikade taastamine ÜF 25 248 118 85 2 339 412 29 703 668 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses 0 0 0 20 30 kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Pool-looduslike koosluste hooldamiseks 8.1.2 objektide arv seoses 0 0 238 700 1 073 ÜF 13 700 000 85 181 069 16 117 647 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah vajaminevad investeeringud kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.3 Kaitsealade infrastruktuuri arendamine objektide arv seoses 0 0 1 2 2 ÜF 515 225 85 60 107 606 147 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Kaitsealade külastuskorralduse 8.1.4 objektide arv seoses 0 0 10 60 70 ÜF 3 585 982 85 0 4 218 802 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah infrastruktuuri rekonstrueerimine kaitstavate liikide või Kaitsealuste liikide ja elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade seisund 8.1 elupaikade säilitamine on paranenud ning taastamine Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.5 Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine objektide arv seoses 0 0 6 18 24 ÜF 3 290 029 85 91 176 3 870 662 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid 8.1.6 Inventeeritud alad (ha) 0 0 20 000 60 000 94 000 ÜF 1 600 000 85 98 174 1 882 353 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah ja andmehõive Soetatud, rajatud ja Vooluveekogude tervendamine (kalade rekonstrueeritud 8.1.7 rändetingimuste tagamine lõhejõgedele objektide arv seoses 0 0 2 10 12 ÜF 3 000 000 85 0 3 529 412 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah rajatud paisudel) kaitstavate liikide või elupaikadega Ökosüsteemide arv, Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja millele on elurikkuse kliimamuutustega seostatud sotsiaal-majanduslikult 8.1.8 keskkonnaseisundi hindamiseks, 0 0 0 0 4 ÜF 1 400 000 85 129 300 1 647 059 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah seostatud seisundi prognoosiks ja andmete kättesaadavuse hindamissüsteem tagamiseks vajalikud töövahendid loodud Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 8.1.9 Ex-situ liigikaitsega seotud investeeringud objektide arv seoses 0 0 0 1 3 ÜF 905 720 85 0 1 065 553 KEM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah kaitstavate liikide või elupaikadega EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Uuendatud seirejaamad 0 0 15 40 50 (tk) Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste 8.2.1 näitajate seire arendamine kliimamuutuste Automaatsondijaam 0 0 1 1 1 ÜF 4 887 500 85 0 5 750 000 KEM SA KIK Jah Jah Jah Ei Jah Jah hindamiseks või prognoosimiseks. Kliimamuutuste vastupanuvõimet Uuendatud Valmisoleku suurendavate tegevuste tõhustamine 0 0 1 1 1 kalibreerimislabor suurendamine riskiennetuse ja -juhtimise tõhustamise 8.2 keskkonnahädaolukord kaudu ja kliimamuutustest ja ulatuslikest Soetatud multi- adele reageerimiseks reostustest tulenenud hädaolukordade Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise 8.2.2 funktsionaalsed 0 0 83 83 83 ÜF 23 596 000 85 4 164 000 27 760 000 Jah Jah Jah Ei EI Ei reageerimise võimekuse suurendamine võimekuse kasvatamine päästesõidukid SiM SA KIK Soetatud 8.2.3 Merereostustõrjevõimekuse kasvatamine merereostustõrje 0 0 2 2 2 ÜF 29 209 220 85 5 154 568 34 363 788 Jah Jah Jah Ei EI Ei sõidukid Prioriteetne suund 9: Jätkusuutlik linnapiirkondade areng EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud 0 0 0 40000 60000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja Säästvate liikumisviiside kasutajate 9.1.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine arendamine 9.1  Rajatud kergliiklusteede 0 5 10 30 60 ERF 24 000 000 85 0 28 235 294 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja pikkus km Säästvate liikumisviiside kasutajate 9.1.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine arendamine Kogu linnapiirkonna 9.1 ühistranspordivõrgustik ku arendavate ning Linnapiirkondade liikuvust arendavate ja 0 0 1 2 2 ERF 1 819 149 85 0 2 140 175 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah jätkusuutlik areng uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Loodud lasteaia- ja 0 400 400 2000 2000 ERF Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv lapsehoiuvõimalused suuremate Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri 9.1.2 34 000 000 85 0 40 000 000 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondade elanike jaoks on loomine Linnapiirkondades tagatud. ehitatud või 0 5200 5200 26000 26000 ERF renoveeritud avalikud või ärihooned (m2) EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud Rajatud kergliiklusteede 0 0 5 15 30 ERF 8 000 000 85 0 9 411 765 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah pikkus km Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustik Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja ku arendavate ning Säästvate liikumisviiside kasutajate liikuvust arendavate ja 0 0 0 1 1 ERF 1 000 000 85 0 1 176 471 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah 9.2.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine uuenduslike kergliikluse arendamine edendamise projektide arv Ida-Virumaa 9.2 linnapiirkondade Avalik linnaruum, mis on jätkusuutlik areng loodud või taastatud 0 0 0 20 000 40 000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud 0 0 30 000 60 000 100 000 ERF 7 915 000 85 0 9 311 765 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah linnapiirkondades (m2) Olulisemad alakasutatud alad Ida- Tegevused alakasutatud linnaalade Virumaa suuremates linnapiirkondades 9.2.2 füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks on taaselavdatud. elavdamiseks Linnapiirkondades ehitatud või 0 0 0 0 100 ERF 7 085 000 85 0 8 335 294 RM RTK Jah Jah Jah Jah Jah Jah renoveeritud avalikud või ärihooned (m2) Prioriteetne suund 10: Jätkusuutlik transport EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus 10.1.1 Maantee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud maanteelõikude 0 70 75 90 105 ÜF 207 403 520 85 0 244 004 141 MKM TJA Jah Jah EI Jah Jah Jah kogupikkus, millest TEN- T (km) 10.1.2 Uute uute maanteelõikude maanteede ehitamine kogupikkus. millest TEN- 0 0 0 0 10 ÜF 45 927 569 85 0 54 032 434 MKM TJA Jah Jah EI Jah Jah Jah T (km) Üleriigiliste ja Üleriigiliste ja rahvusvaheliste 10.1.3 Lennujaamadesse tehtud investeerinuf 10.1 rahvusvaheliste ühenduste arendamine ühenduste arendamine investeeringuid teinud 0 0 0 1 1 ÜF 35 000 000 50 0 70 000 000 MKM TJA Jah Jah Ei Ei Jah Jah lennujaamade arv 10.1.4 Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate jäämurde teenuse renoveerimine osutamiseks vajalike 0 0 0 0 1 ÜF 9 000 000 85 1 588 235 10 588 235 MKM TJA Jah Jah Ei Ei Jah Jah rekonstrueeritud sadamate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: : Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus 10.2.1 Ühendusvõimaluste parandamine parandatud ühendus- ühistranspordipeatustes võimalustega ühis- 0 1 10 15 20 ÜF 12 750 000 85 0 15 000 000 MKM SA KIK Jah Jah Jah Jah Jah Jah transpordipeatuste arv 10.2.2 Raudtee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud raudteelõikude 0 10 50 70 110 ÜF 85 000 000 85 0 100 000 000 MKM TJA Jah Jah Ei Jah Jah Jah kogupikkus, millest TEN- T (km) Raudtee arendamine, ühendamine teiste liikumisviisidega ning 10.2.3 paigaldatud Raudteeliikluse Läbivalgustusseadmete paigaldamine keskkonnasõbralike ja vähese CO2- läbivalgustusseadmete 0 0 0 0 1 ÜF 2 550 000 85 0 3 000 000 MKM TJA Jah EI Jah Jah Jah Jah arendamine ja raudteepiirile 10.2 heitega transpordisüsteemide, sh arv erinevate liikumisviiside siseveeteede ja meretranspordi, ühendamine sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine/parandamine  Raudtee arendamine, ühendamine teiste liikumisviisidega ning Raudteeliikluse keskkonnasõbralike ja vähese CO2- arendamine ja 10.2 heitega transpordisüsteemide, sh erinevate liikumisviiside siseveeteede ja meretranspordi, ühendamine 10.2.4 Keskkonnasõbralike sadamate ning eri transpordiliikide keskkonnasõbralike ja ja vähese CO2-heitega ühendamine/parandamine vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sh siseveeteede ja sadamate ning eri transpordiliikide meretranspordi, ühendamine ja parandamine sadamate ning eri 0 0 2 3 5 ÜF 43 958 291 85 1 034 314 51 715 636 MKM TJA Jah Jah Jah Jah Jah Jah transpordiliikide ühendamiseks/paranda miseks rekonstrueeritud/ehitat ud objektid Prioriteetne suund 11: IKT teenuste taristu EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Loodud ühenduspunktid 0 300 500 500 800 Kõigile isikutele Eestis kiire Uue põlvkonna internetiühenduse võimaldamine Telekommunikatsiooni taristu uuendamine 11.1 lairibavõrkude 11.1.1 ERF 40 361 506 85 0 47 484 124 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Ei kaasaegsete e-teenuste tarbimiseks ja ja uue rajamine. arendamine Ehitatud uue põlvkonna osutamiseks. 0 1500 2000 2000 3490 lairibavõrgu pikkus (km) EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt 11.2.1 Uuenduslikud arendusprojektid 0 10 30 100 120 Teenuste baastaristul põhinevate uute piiriüleste avalike E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste arv ERF 32 013 764 85 5 649 488 37 663 252 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Jah teenuste baastaristu arendamine Uute ning uuenduslike e-teenuste 0 3 5 7 7 Nutika teenuste taristu 11.2 loomist ja rakendamist toetva ühtse arendamine teenusruumi loomine 11.2.2 Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv 0 50 215 350 440 ERF 6 800 000 85 1 200 000 8 000 000 MKM RIA ja MKM Jah Jah Jah Jah Jah Ei Prioriteetne suund 12: Haldusvõimekus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF 0 988 8 906 12 782 14 748 toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust 12.1.1 Inimressursi koolitus ja arendamine ESF 10 894 513 85 0 12 817 074 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 285 2 471 3 564 4 752 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ 12.1.2 Tippjuhtide arendamine osalejate arv ESF 0 405 1 200 1 700 2 100 ESF 3 156 863 85 0 3 713 956 RM RTK Ei Ei Jah Jah Jah Jah toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Riigi võimekuse tõstmine Suurenenud on inimeste ameti- ja inimressursside erialane pädevus, juhtimis- ja 12.1 arendamise ja Toetatud keskvalitsuse koostöövõimekus ning institutsionaalne institutsionaalse organisatsioonide arv, suutlikkus suutlikkuse kes said ESF toetust parendamise kaudu Institutsionaalse ja organisatsioonide parandamaks oma 12.1.3 0 0 25 38 51 ESF 3 361 750 85 593 250 3 955 000 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah võimekuse tõstmine juhtimissüsteeme või korrastamaks asutustevahelist protsessi Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse administratsiooni ja 0 20 40 60 68 ESF 2 008 988 85 0 2 363 515 Ei Jah Jah Jah Jah Jah kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide 12.1.4 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus arv RM RTK  12.1.4 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus RM RTK Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 1428 2856 4284 5000 ESF 1 062 500 85 187 500 1 250 000 Ei Jah Jah Jah Jah Jah eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine Tehtud analüüside arv 0 20 27 40 45 ESF 1 909 418 85 336 956 2 246 374 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah 12.2.2 Kaasamise arendamine Kaasamisprojektide arv 0 2 4 7 7 ESF 374 000 85 0 440 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Tööturu osapoolte (Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit) 12.2.3 Kaasamisprojektide arv 0 0 0 2 2 ESF 400 000 85 0 470 588 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah poliitikakujundamisel kaasa rääkimise võimekuse tõstmiseks. Strateegilise juhtimise 12.2.4 Strateegilise juhtimise arendamine 0 2 8 11 11 ESF 1 425 000 85 251 471 1 676 471 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah arendusprojektide arv Rakke- ja 12.2.5 Rakke- ja ekspertrühmad 2 4 7 12 15 ESF 1 870 000 85 0 2 200 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah ekspertrühmade arv Poliitikakujundamise Poliitikakujundamine on terviklikum, 12.2 kvaliteedi arendamine kaasavam ja teadmistepõhisem Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis 12.2.6 Õigusloome kodifitseerimine on esitatud Vabariigi 0 0 4 6 6 ESF 1 337 472 85 236 024 1 573 496 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah Valitsusele heakskiitmiseks Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF 12.2.7 Õigusloome arendamine 0 212 424 636 636 ESF 314 500 85 15 495 370 000 RK RTK Ei Jah Jah Jah Jah Jah toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Avalike teenuste Olemasolevate ja uute infosüsteemide 12.3.1 parandamise eesmärgil 0 20 76 170 190 ERF 79 743 552 85 14 072 392 93 815 944 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Jah nutikas arendamine (sh analüüs). Avalikke teenuseid pakutakse läbi viidud projektide arv Avalike teenuste 12.3 kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt pakkumise arendamine ja nutikalt Avalike teenuste 12.3.2. Avalike teenuste koosvõime loomine parandamise eesmärgil 0 0 4 10 10 ERF 3 000 000 85 529 412 3 529 412 MKM RIA Jah Jah Jah Jah Jah Jah läbi viidud projektide arv Prioriteetne suund 13-14: Tehniline abi EL vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ERF 68 657 347 85 12 116 003 80 773 350 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Ei 13.1 13.1.1 Tehniline abi (ERF) Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ÜF 39 308 998 85 6 936 882 46 245 880 RM RTK Ei Jah Jah Jah Jah Ei Tehniline abi Ei kohaldu 13.1.2 Tehniline abi (ÜF) Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks Euroopa abifond enim Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 7 601 926 85 1 341 517 8 943 443 SoM SA Innove Jah Jah Ei Jah Jah Ei puudustkannatavate Euroopa abifond enim puudustkannatavate 14.1 isikute jaoks Ei kohaldu 14.1.1 isikute jaoks Euroopa abifond enim puudustkannatavate Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 400 100 85 70 606 470 706 RM RTK Jah Jah Ei Ei Jah Ei isikute jaoks tehniline Euroopa abifond enim puudustkannatavate 14.2 abi Ei kohaldu 14.2.1 isikute jaoks tehniline abi  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisa. 28.12.2017 kinnitatud VV korralduse lisa “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga EL toetuse osakaal Meetme Meetme Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Fondi meetme Meetme tegevuse Rakendusas Meede Meetme eesmärk Meetme tegevus Väljundnäitaja Algtase EL toetuse summa (€) Riiklik kaas-finantseering Rakendusüksus nr tegevuse nr 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a nimetus tegevuse kogumaksumus utus kogumaksum usest, % Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Õppenõustamise teenuseid saanud laste 0 - - 47 500 47 500 ja õppijate arv Individuaalseid Haridustugiteenuste (karjääri- ja õppenõustamise ja õppenõustamise 29 688 410 5 239 132 34927542 1.1.1 karjääriteenuseid 0 64 190 118 550 - - ESF 85 HTM SA Innove teenuste) arendamine ja kättesaadavuse 26 158 971 4 600 230 30759201 saanud laste, õppurite tagamine ning noorte arv sealhulgas põhikooli 3. Haridustugiteenuste ar Kvaliteetsete hariduse tugiteenuste abil kooliastmes endamine ja varase koolist ja haridussüsteemist 1.1 karjääriinfot ja/või 0 27 090 51 000 - - kättesaadavuse lahkumise vähendamine ning individuaalnõustamist tagamine karjäärivalikute toetamine. saanud õppurite arv Individuaalseid karjääriteenuseid - - - 127 430 127 430 saanud laste, õppurite ning noorte arv Karjääriteenuste arendamine ja 1.2.1 ESF 3 232 010 85 586 414 3 818 424 SOM SA Innove kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või - - - 75 680 75 680 individuaalnõustamist saanud õppurite arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides. Koolitusel osalenud 0 5000 17000 21800 21800 õpetajate arv Haridusasutuste õpikäsitus on isikukeskne, loovust ja innovaatilisust Koolitusel osalenud Õpetajate, arendav, haridus on tugevamalt haridusasutuste juhtide 0 500 1000 1300 1300 19199222 3388098 22732623 hariduasutuste juhtide seostatud teadmusühiskonna ja 1.2.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus arv ESF 84,46 HTM SA Innove 19007230 3354217 22505297 1.2 ja noorsootöötajate innovaatilise majandusega, õpetajaamet professionaalse arengu on väärtustatud ning noored on toetamine aktiivsed ja ettevõtlikud. Koolimeeskondade ühist õppimist toetavate 0 0 300 550 700 õpiürituste arv Koolitusel osalenud 1721250 303750 2025000 1.2.2 Noorsootöötajate koolitus 0 1400 2800 4900 4900 ESF 85 HTM SA Innove noorsootöötajate arv 1704038 300713 2004751 EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Uuendusliku e-õppevara arendamine üld-ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite Valdkondade arv, milles 34297500 6052500 40350000 1.3.1 arendustegevus ja kasutuselevõtt. on välja töötatud 0 3 8 12 12 ESF 85 HTM SA Innove 33954525 5991975 39946500 Uuenduslike õppevaralahenduste uuenduslik õppevara Kaasaegse ning soetaminee ja ühiskasutuse korraldamine. Õppija õpioskuste tulemusliku uuendusliku õppevara 1.3 omandamise toetamine ning õpetaja Kaasajastatud arendamine ja töötingimuste parendamise digitaristuga koolide 0 10% 50% 80% 100% ESF kasutuselevõtt osakaal 1.3.2. Koolide IKT taristu 11 065 187 85 1 952 680 13 017 867 MKM RIA Kaasajastatud - - - - - ESF digitaristuga koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv 196749112 18370432 231469544 1.4.1 Kaasajastatud pind (m2) 0 13 000 36 000 84 000 115 000 ERF 85 HTM SA Innove jätkusuutlike koolide kaasajastamine 194785948 18187132 229159939 Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse võimaluste Koolivõrgu 1.4 loomine igas maakonnas ning korrastamine HEV õpilaste kvaliteetse kodulähedase põhihariduse Väikelahendused HEV õpilaste 8075000 1425000 9500000 1.4.2 integreerimiseks toetust 0 0 20 60 60 ERF 85 HTM SA Innove tagamine integreerimiseks tavakoolidesse 7994250 1410750 9405000 saavate koolide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust  Loodud ja tegutsevate kogude (valdkonna Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi 3740000 660000 4400000 1.5.1 nõukogud ja 0 10+1 20+1 20+1 20+1 ESF 85 HTM SA Innove loomine 3702600 653400 4356000 koordinatsioonikogu) arv Õpipoisiõppes osalenute 0 1 667 4 200 7 200 7 200 ESF arv Tööturu vajadustele vastava kutse- ja Praktikajuhendamise 29625757 5228073 34853830 1.5.2 koolitustel osalenud 0 1 100 3 900 5 350 5 350 ESF 85 HTM SA Innove kõrghariduse arendamine 29329499 5175792 34505291 juhendajate arv Täiendavas keeleõppes 0 700 1 500 2 500 2 500 ESF osalenute arv Õppe seostamine Õpe kutse- ja kõrghariduses vastab 1.5 tööturu vajadustega suuremal määral tööturu vajadustele. Õppeasutuste arv, kes osalevad Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne 7114500 1255500 8370000 1.5.3 ettevõtlusprogrammis, 0 40 180 200 240 ESF 85 HTM SA Innove arendamine kõigil haridustasemetel. 7043355 1242945 8286300 et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul Kutseõppeasutuste ja kutseõpet andvate 25500 Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja rakenduskõrgkoolide 2167500 254539 00 1.5.4 0 50 150 270 270 ESF 85 HTM SA Innove kindlustamine õppekavarühmade 2145825 251994 25245 akrediteerimiskordade 00 (hindamisühikute) arv 82617 Keeleõppetegevused edukamaks Tegevustes osalenute 702243 123927 0 1.5.5 0 100 300 500 500 ESF 85 HTM SA Innove toimetulekuks tööturul arv 695221 122688 81790 9 EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Madala haridustasemega täiskasvanute 5100000 900000 6000000 1.6.1 tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes Tegevustes osalejate arv 0 400 900 1500 2000 ESF 85 HTM SA Innove 5049000 891000 5940000 osalemise toetamine Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine Täienduskoolitusel 26945000 4755000 31700000 1.6.2 kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks osalenud täiskasvanute 0 18 000 44 000 66 500 66 500 ESF 85 HTM SA Innove 26675550 4707450 31383000 ning elukestva õppe võtmepädevuste arv parandamiseks. Digitaalse kirjaoskuse 1.6.3 Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 0 1 000 6 000 10 000 11 500 ESF 7 225 000 85 1 275 000 8 500 000 MKM RIA koolitusel osalenute arv Täiskasvanud Kutse ja erialase kvalifikatsiooniga elanikkonna täiskasvanute osakaal on suurenenud ja 1.6 kompetentside elukestva õppe võtmepädevused Töötavatele ja arendamine paranenud mitteaktiivsetele inimestele osutatud 0 36 000 72 000 108 000 108 000 karjäärinõustamise kordade arv Karjäärinõustamise kättesaadavuse 4420003 780001 5200004 1.6.4 ESF 85 SOM SA Innove suurendamine Eesti Töötukassasse 4375788 772198 5147986 loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele 0 20 20 20 20 inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Prioriteetne suund 2: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate Hooldajate arv, kes on tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine saanud vähemalt ühte Lapsehoiu ja puudega 2.1.1 ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning puuetega laste 0 500 1000 2000 2000 ESF 32 569 592 85 5 747 576 38 317 168 SOM SA Innove laste raske ja sügava puudega 0–17-aastastele tugiteenust ühe Lapsehoiu ja/või puudega laste hoiu- ja hoolekandeteenuste lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu puudega lapse kohta tugiteenuseid saanud hooldajate arendamine ühildamise alase teadlikkuse tõstmine osalemine tööturul on suurenenud hoolduskoormuse vähendamiseks 6513 76628 Lapsehoiukohtade loomine ja Uute lapsehoiukohtade 408 33 2.1.2 teenusepakkumise toetamine 0–7- 0 700 700 1200 1200 ESF 85 0 SOM SA Innove arv 6122 72028 aastastele lastele 445 77 2.1  EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning Hoolekande teenuste 37383383 1943505 43980450 2.2.1 0 2 000 4 620 7 000 10 100 ESF 85 SOM SA Innove nende pereliikmetele töölesaamist toetavad saajate arv 36924393 1943505 43440462 hoolekandeteenused Hoolekandeteenuseid saanud Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja Tööturul osalemist Perepõhiste erivajadustega, hoolduskoormusega ja asendushoolduse vormide 5100000 900000 6000000 toetavad 2.2.2 asendushoolduse 0 300 750 1 200 1 200 ESF 85 SOM SA Innove toimetulekuraskustega inimeste mitmekesistamine tugiteenuste ja 5048983 890997 5939980 hoolekandeteenused vormide pakkujate arv osalemine tööturul on suurenenud järelhoolduse arendamise kaudu Vanglast vabanejale 1551213 273743 1824956 2.2.3 Tugiteenus vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuste 0 300 700 700 700 ESF 85 SOM SA Innove 1535696 271005 1806701 saajate arv 2.2 EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise Alkoholi tarvitamise Ennetada alkoholi liigtarvitamist ja avastamise ning ja nõustamise teenuse ning vähendamisele 8669822 1529969 10199791 vähendada teenust saanud inimeste 2.3.1 0 2420 9 085 20 453 20453 ESF 85 SOM SA Innove nõustamis- ja alkoholisõltuvuse raviteenuse arendamine suunatud teenuseid 8583094 1514664 10097758 alkoholi tarvitamisega seotud riske raviteenuse ning osutamine saanud inimeste arv arendamine ja rakendamine 2.3 EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Pädevuskeskus-tena RM Haiglavõrgu pädevuskeskuste töötavate piirkondlike 2.4.1 0 0 6 12 12 ERF 46 800 000 50 0 93 600 000 SOM RTK alates kaasajastamine haiglate kaasajastatud 01.09.2018 raviüksuste arv Kättesaadavate ja Kaasajastatud kvaliteetsete esmatasandi 0 0 15 35 35 ERF tervishoiuteenuste Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste tervisekeskuste arv 2.4 tagamine tööhõives kättesaadavus inimeste tööhõives püsimise ja hõivesse püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Investeeringute toetamine tervisekeskuste naasmise RM infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades 85591250 114025000 suurendamiseks 2.4.2 75 108 750 SOM RTK alates kättesaadavad ja mitmekülgsed 83945626 111927501 01.09.2018 tervishoiuteenused Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud 0 0 0 0 1 ERF kaasajastatud üldhaiglate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks RM Loodud kvaliteetsete 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 0 100 880 1400 1400 ERF 47 600 000 85 6 132 000 56 000 000 SOM RTK alates teenuskohtade arv Hoolekande taristu 01.09.2018 arendamine, keskkonna Tagada erivajadusega inimestele 2.5 kohandamine puuetega paremad elamis-, õppimis- ja Puuetega inimeste arv, RM inimeste vajadustele töötamistingimused Puuetega inimeste eluaseme füüsiline 10200000 1800000 12000000 2.5.2 kellele on tagatud 0 100 700 1300 2000 ERF 85 SOM RTK alates vastavaks kohandamine 9481546 1673214 11154760 sobivad eluruumid 01.09.2018 EL vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Infoplatvormi ja selle tugiteenuste Infoplatvormi kasutajate 2.6.1 0 500 1500 2500 4500 ESF 433 500 85 76 500 510 000 SiM SA Innove väljatöötamine ja rakendamine arv Kohanemiskoolituste väljatöötamine, Kohanemiskoolitustel 5770820 1018380 6789200 2.6.2 0 494 2353 5575 12843 ESF 85 SiM SA Innove piloteerimine ja rakendamine osalejate arv 5710924 1007810 6718734 Võimaluste loomine Eestis elavate ning Uussisserändajate ühiskonda On loodud eeldused uussisserändajate kohanemise vähelõimunud Tugivõrgustike kontseptsiooni 1870680 330120 2200800 kohanemiseks Eestis. On kujundatud 2.6.3 toetamiseks arendatud 0 0 5 15 25 ESF 85 SiM SA Innove püsielanike aktiivse väljatöötamine ja rakendamine 1849798 326435 2176233 eeldused uussisserändajatel ning või väljatöötatud 2.6 hõive ja ühiskondliku vähelõimunud püsielanikel osaleda Eesti teenuste arv aktiivsuse ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas suurendamiseks ja õppes, kodanikuühiskonnas. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine Tugisüsteemi kasutajate uussisserändajate 2.6.4 0 2 000 3 000 5 500 10 500 ESF 1 935 875 85 341 625 2 277 500 KUM SA Innove ja rakendamine arv kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja Lõimumis-koolitustel 2.6.5 0 500 3 500 5 500 5 500 ESF 5 926 625 85 944 127 6 972 500 KUM SA Innove pakkumine osalejate arv Koostöö- ja kommunikatsiooni- 2.6.6 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 0 50 000 100 000 145 000 155 000 ESF 637 500 85 112 500 750 000 KUM SA Innove tegevustes osalevate isikute arv EL vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas  Noorsootöö teenustes 0 50 000 130 000 198 000 198 000 ESF Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, osalejate koguarv tõrjutuse ennetamine ja noorte 14033500 2476500 16510000 2.7.1 85 HTM SA Innove tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe 13893118 2451727 16344845 pakkumine NEET noortele sealhulgas teenust saanud NEET noorte arv 0 3 800 8 600 15 000 15 000 ESF (vanuses 15-26 a) Programmi teenust 0 60 210 360 360 saanute arv Õigusrikkumise taustaga noorte tööturule Noorte Vähendada vaesusest tulenevat mõju 2.7.2 ESF 586 500 85 103 500 690 000 SIM SA Innove kaasamine tööhõivevalmiduse haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada sh programmi läbinud toetamine ning vaesuse noorte sotsiaalse tõrjutuse ja 0 20 70 120 120 2.7 noorte arv mõju vähendamine tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorsootöö teenuste noorte aktiivsete eluhoiakute kättesaadavuse kaudu. kujunemist. Programmi teenust 0 300 600 1 000 1 000 saanute arv Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste 2.7.3 ESF 1 103 938 85 194 812 1 298 750 SIM SA Innove pakkumine programmi SPIN abil sh programmi läbinud 0 80 300 700 700 laste arv Riskikäitumise ennetamine ning võrgustikutöö meetodil riskis olevate perede Ennetusteenustest 1641563 289687 1931250 2.7.4 probleemide väljaselgitamine ja 0 1210 2 900 4200 4 300 ESF 85 SIM SA Innove kasusaajate arv 1608232 283805 1892037 lahendamine ning turvalise elukeskkonna arendamine Prioriteetne suund 3: Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Töövõime toetamise reformi sihtrühmale Vähenenud töövõimega tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste inimesed, kes on saanud 159350624 6728408 187471322 3.1.1 0 8 979 31 420 54 181 54 181 ESF 85 SOM SA Innove arendamine, juurutamine ja osutamine, et töövõime reformi 157756576 6661101 185595971 säilitada töökohta või leida uut tööd. vahendusel teenuseid Tööealiste töövõime säilitamine ja Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused Tööandjaid ja töötajaid 6290000 7400000 parandamine, sh tööandja ja töötaja 3.1.2 0 99 540 1 109 1 109 ESF 85 930 000 SOM SA Innove töötingimuste edendamiseks toetavate tegevuste arv 6227079 7325975 toetamine töötingimuste edendamisel, Töövõime toetamise vähenenud töövõimega inimeste 3.1 skeemi loomine ja tööturul osalemise suurendamine ja juurutamine Töövõime toetamise varase pensionile jäämise ärahoidmine. reform on läbi viidud, sh Töövõime toetamise skeemi Töövõime toetamise reformi elluviimine, avalikkus on teadlik jätkusuutlikkuse tagamine spetsialistide koolitamine tööks vähenenud reformiga seotud töövõimega inimestega, tegevusi toetava 3434000 606000 4040000 3.1.3 muudatustest, Ei Ei Ei Jah Jah ESF 85 SOM SA Innove institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku 3399648 599938 3999586 töövõimet hinnatakse andmevahetuse arendamine ning avalikkuse uutel alustel ning teavitamine osapoolte vaheline andmevahetus toimib EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud Tööturuteenused Suurendada teenustes osalejate Tööturuteenuste laiendamine uutele Aktiivseid tagamaks paremaid 45360371 53365142 tööalaseid võimalusi ja osalemist 3.2.1 sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste tööturuteenuseid 0 5 602 5 380 11 000 17 640 ESF 85 3 692 532 SOM SA Innove võimalusi hõives 44906613 52831309 tööhõives pakkumine saanud osalejate arv 3.2 osalemiseks Prioriteetne suund 4: Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Toetust saavate Institutsionaalne arendusprogramm TA teadusasutustega 110000000 12941176 129411765 4.1.1 0 20 75 80 150 ERF 85 HTM SA Archimedes asutustele ja kõrgkoolidele. koostööd tegevate 108954240 12818145 128181459 ettevõtete arv Täiustatud Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri uuringutealase taristuga 26284675 3092315 30923147 4.1.2 0 75 150 225 300 ERF 85 HTM SA Archimedes toetamine teekaardi alusel. asutustes töötavate 25170919 2961285 29612846 teadurite arv Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja Välismaalastest nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb teadlaste osakaal Eesti 4,6% tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. 5,80% 6,30% 6,80% 7,40% ERF Teaduse ja kõrghariduse teadlaste ja inseneride (2012) Eesti T&A Eesti on atraktiivne koht teadus- ja 49250325 5794156 57941559 4.1.3 rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja koguarvust 85 HTM SA Archimedes rahvusvahelise arendustööks ning õppeks. 48782107 5739071 57390714 konkurentsivõime Teadlaskarjäär on populaarne ning järelkasvu toetamine. Välisüliõpilaste osakaal 4.1 suurendamine ja erasektoris on teadlaste ja inseneride magistri- ja 4% (2012) 5,50% 6,00% 6,50% 7,00% ERF osalemine üle- osakaal suurenenud. Eesrindlikutel Eesti doktoriõppes euroopalistes ettevõtetel ning TA asutustel on teadusalgatustes rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi Tippkeskuse teadlaste tellimusi ning nad on integreerunud Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse poolt kalendriaastal rahvusvaheliste ~700 35000000 4117647 41176471 4.1.4 rahvusvahelise konkurentsivõime ning avaldatud 750 800 900 900 ERF 85 HTM SA Archimedes innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika (2012) 34667259 4078501 40785011 tippkvaliteedi tugevdamiseks. publikatsioonide arv spetsialiseerumise valdkondades. (WoS+ERIH A)  euroopalistes ettevõtetel ning TA asutustel on teadusalgatustes rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, 22% 4000000 470588 4705882 4.1.5 Teaduse populariseerimine tootmine ja ehitus) 23% 24% 25% 25% ERF 85 HTM SA Archimedes (2012) 4825842 567746 5677461 erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses EL vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Loodud teadus- Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse 24937721 1604580 29442301 4.2.1 koordinaatorite 2 3 4 5 5 ERF 85 HTM SA Archimedes tugevdamine 24700640 1589325 29162395 ametikohtade arv Valitud NS õppekavadel Kõrghariduse erialastipendiumid nutika 21478922 3790398 25269320 4.2.2 stipendiumi saavate 0 2 800 8 500 13 500 14 000 ERF 85 HTM SA Archimedes spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 21274724 3754363 25029087 üliõpilaste arv Ettevõtete arv, kellega ülikoolid ja teadusasutused on 0 40 100 160 200 kasvualade Oodatavaks tulemuseks on TA suunatus rakendusuuringute Eesti riigi, ühiskonna ja majanduse käigus koostööd teinud vajadustele nii teadustegevuses kui ka TA programm nutika spetsialiseerumise 34358357 845377 50729868 4.2.3 ERF 68 HTM SA Archimedes selle tulemuste rakendamisel, mis kasvuvaldkondades Erainvesteeringud 34031715 837340 50247583 omakorda panustab tootlikkuse ja kooskõlas riigi konkurentsivõime tõusu. Riik on toetustega rakenduslike uuringute ja ettevõtete innovatsiooni või teadus- 0 3 8 12 15 arendustööde tark eestvedaja ja ja arendustegevuse teadusasutused teevad tihedat alastele projektidele koostööd valitsusasutuste ja (mln €) TA&I süsteemi kohaliku ettevõtetega. TA muudab sotsiaalmajandusliku majandusstruktuuri TAK-idesse ja mõju suurendamine ja teadmistemahukamaks ning paraneb klastritesse kuuluvate nutikas 4.2 kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja toetust saanud 0 300 300 300 300 spetsialiseerumine lisandväärtuse osakaal majanduses ja kasvualade ettevõtete kasvualade (IKT + tervis ekspordis. Riik peab seejuures jälgima, arv ,sh + ressursid) et liiga suur fokusseerimine ei muutuks arendamiseks kitsendavaks ja takistavaks faktoriks Toetatud ettevõtted, Riigi rahastatavad koostööstruktuurid teadus- ja innovatsioonikeskkonna kes on tutvustanud turu 4.2.4 (näiteks klastritele ja 0 0 0 0 25 ERF 50 000 000 50 0 100 000 000 MKM EAS arengus ja halvates teadusasutuste jaoks uut toodet või tehnoloogiaarenduskeskustele). võimet paindlikult reageerida ettevõtete teenust vajadustele. TA ning kõrgharidussüsteem on Toetatud ettevõtted, vahendiks majanduse kes on tutvustanud struktuurimuutuste saavutamisel ning 0 0 0 0 25 ettevõtte jaoks uut Eesti targal positsioneerimisel toodet või teenust rahvusvahelises tööjaotuses. Innovaatilisi lahendusi 17994500 35989000 pakkunud ettevõtete 0 2 8 14 20 ERF 50 0 16057299 32114598 arv Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele 4.2.5 MKM EAS ja MKM lahenduste tellijana) Tegevustes osalenute 0 200 700 1 200 1 200 ERF 2 005 500 100 0 2 005 500 arv Start-up ettevõtluse hoogustamine. Potentsiaalsed ja Soodustame struktuurseid muutusi tegutsevad start-up 1 000 4.2.6 ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtjad 240 600 800 ERF 7 000 000 100 0 7 000 000 MKM EAS 1 156 ettevõtete asutamist ja kasvamist Abi saavate ettevõtete kasvuvaldkondades. arv (kokku) EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Investeeringud parimasse võimalikku Ressursi- ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; 4.3.1 energiasäästuks toetust 0 0 15 220 270 ERF 108 835 200 50 0 217 670 400 KEM SA KIK ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- saanud ettevõtete arv rakenduste toetamine Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alaste 4.3.2 valdkonnas koolitatute 0 0 40 40 40 ERF 240 000 50 0 480 000 KEM SA KIK koolituste läbiviimine arv Ressursitõhususe Energia- ja ressursijuhtimise alase 4.3.3 valdkonnas koolitatute 0 100 500 700 700 ERF 139 800 70 0 199 800 KEM SA KIK teadlikkuse tõstmine arv Ressursi- ja Ettevõtete Suurema energia- ja ressursisäästu 4.3 4.3.4 Energia- ja ressursiauditite läbiviimine energiatõhususe 0 0 50 250 300 ERF 2 250 000 50 0 4 500 000 KEM SA KIK ressursitõhusus saavutamine ettevõtetes auditite arv Jäätmete 20000000 40000000 4.3.5 Jäätmete ringlussevõtu toetamine ringlussevõtuks toetust 0 0 5 10 14 ERF 50 0 KEM SA KIK 18368147 36736294 saanud projektide arv Jäätmete korduskasutuseks Jäätmete korduskasutuseks 4.3.6 ettevalmistamiseks 0 0 1 3 4 ERF 5 000 000 50 0 10 000 000 KEM SA KIK ettevalmistamise toetamine toetust saanud projektide arv EL vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisaväärtusega tooteid ja teenuseid  Abi saavate ettevõtete 4.4.1 0 25 150 300 356 arv (kokku), sh: Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud turu 0 0 0 0 25 jaoks uut toodet või teenust Toetatud ettevõtted, Arenguvajaduste välja selgitamine ja kes on tutvustanud 0 0 0 0 60 ERF 75 000 000 30 0 250 000 000 MKM EAS ettevõtete arendustegevused ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Ettevõtja arenguplaani Ettevõtete rahvusvahelise toetusmeede Erainvesteeringud konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtete arendus- ja kooskõlas riigi pikaajaliste arenguplaanide koostamise 4.4 eksporditegevustele toetustega ning arenguplaanist lähtudes ettevõtte kaasaaitamiseks ning innovatsiooni või teadus- 0 5,1 30,6 61,3 72,7 tarviklikuks arenguks vajalike teenuste juhtimisvõimekuse ja arendustegevuse osutamise. tõstmiseks alastele projektidele (mln €) Abi saavate ettevõtete 0 95 285 600 667 arv (kokku) Erainvesteeringud 4.4.2 Teadusarendus tegevuse osak kooskõlas riigi ERF 10 000 000 75 0 13 333 333 MKM EAS toetustega innovatsiooni või teadus- 0 0,5 1,4 3,0 3,3 ja arendustegevuse alastele projektidele (mln €) Prioriteetne suund 5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile Nõustamiskordade arv Nõustamiskordade arv maakondlikes 5.1.1 maakondlikes 0 10000 20000 30000 30000 ERF 10 900 000 70 4 671 429 15 571 429 MKM EAS ja MKM arenduskeskustes arenduskeskustes Toetust saavate uute 0 238 474 474 474 ettevõtete arv 8100000 10384615 5.1.2 Starditoetus ERF 80 0 MKM EAS 7081747 8852183 Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul 4 326 4 326 nõustamise teenuseid 0 1762 3026 EAS ja MKM 4 366 4 366 kasutanud ettevõtete arv 19500000 100 19500000 5.1.3 Ekspordi arendamise tegevused ERF 0 MKM 21500000 98 22014179 Meetme tulemusena on olulisel määral kasvanud ettevõtjate ambitsioonikus, loovus, üldine ettevõtlikkus, sh. Ettevõtlikkuse positiivne hoiak ettevõtlusega kasvatamine, Tööhõive kasv toetust alustamiseks, jätkusuutlike alustavate 0 0 0 0 0 EAS ja MKM ettevõtluse kasvu saanud ettevõtetes 5.1 ettevõtjate hulk ning tegutsevate soodustamine, ettevõtjate majandustulemused ja Eesti ettevõtluskeskkonna on konkurentsivõimeline ja atraktiivne arendamine sihtkoht. Ettevõtlusteadlikkuse tegevustes osalevate 5.1.4 Ettevõtlusteadlikkus 0 6000 10 000 14 000 14 000 ERF 18 437 500 100 0 18 437 500 MKM EAS ja MKM ettevõtete ja eraisikute arv Korraldatud 31900000 41071429 5.1.5 Turisminõudluse suurendamine 0 180 300 420 420 ERF 78 6 000 000 MKM EAS ja MKM turundustegevuste arv 31732623 40904052 Koostöövõrgustikes 3000000 3000000 5.1.6 Turismitoodete arenduse juhtimine 0 150 250 350 500 ERF 100 0 MKM EAS ja MKM osalevate ettevõtete arv 3167377 3167377 Abi saavate ettevõtete 0 10 20 30 30 arv (kokku) 5.1.7. Turismiettevõtete ärimudelite arendamine ERF 6 000 000 100 0 6 000 000 MKM EAS Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Uute sihtrühmade hõivamiseks suunatud 0 1 3 5 5 Rahvusvaheliselt huvipakkuvate uute turismitoodete arv 19912500 39825000 5.1.8 turismiatraktsioonide ja toetava taristu ERF 50 0 MKM EAS 19663900 39327800 väljaarendamine  Rahvusvaheliselt huvipakkuvate 19912500 39825000 5.1.8 turismiatraktsioonide ja toetava taristu ERF 50 0 MKM EAS 19663900 39327800 väljaarendamine Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Laenu, tagatist ja eksporditehingute 0 298 966 1567 2575 kindlustust saanud Ettevõtjatele on kättesaadav RM Laenude, tagatiste ja eksporditehingute ettevõtjate arv traditsiooniliste äriprojektide 5.2.1 ERF 85 500 000 90 0 95 000 000 MKM RTK alates kindlustuse väljastamine finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta 01.09.2018 Kapitali- ja nende üldist konkurentsivõimet (sh Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 krediidikindlustuse suurendada ekspordivõimekust) ning saanud ettevõtetes 5.2 kättesaadavuse ettevõtjatele on kättesaadav ka parandamine kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapital, et toetada nende kiiret Varajase faasi fondifondi RM kasvu ja jätkusuutlikkust. Varajase faasi fondifondi loomine struktuuri kaudu 5.2.2 0 8 21 41 62 ERF 55 746 054 90 0 61 940 060 MKM RTK alates riskikapitali pakkumiseks riskikapitali kaasanud 01.09.2018 ettevõtjate arv Toetust saavate uute 0 34 102 170 170 ettevõtete arv 5.3.1 Loomemajanduse inkubatsiooni arendamine ERF 3 205 000 75 0 4 273 333 KUM EAS Tööhõive kasv toetust 0 0 0 0 0 saanud ettevõtetes Siduda kultuuri- ja loomevaldkondades Loomemajanduse tugistruktuuride Mitterahalist abi olevat potentsiaali ettevõtlusega, et 5.3.2 0 150 300 680 680 ERF 3 995 000 80 0 4 993 750 KUM EAS arendamine saavate ettevõtete arv soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, Loomemajanduse Loomemajanduse valdkondades tegutsevate Toetusi saavate 5.3 tõsta ekspordivõimekust ning luua 5.3.3 0 10 90 95 95 ERF 4 800 000 70 0 6 857 143 KUM EAS arendamine ettevõtete ekspordivõime arendamine ettevõtete arv teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust Loomemajanduse sidumine teiste Toetusi saavate ärimudelite, toodete ja teenuste ning 5.3.4 0 5 5 7 10 ERF 100 000 50 0 200 000 KUM EAS sektoritega (väikeprojektid) ettevõtete arv müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajanduse sidumine teiste Mitterahalist abi 5.3.5 0 7 14 22 45 ERF 1 400 000 100 0 1 400 000 KUM EAS ja MKM sektoritega (suurprojektid) saavate ettevõtete arv Mitterahalist abi 5.3.6 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine 0 250 450 650 950 ERF 2 500 000 100 0 2 500 000 KUM EAS ja MKM saavate ettevõtete arv Loomemajanduse taristu ja tehnoloogilise Mitterahalist abi 5.3.7 0 30 110 140 170 ERF 4 000 000 80 0 5 000 000 KUM EAS võimekuse arendamine saavate ettevõtete arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Mitterahalist abi 0 15 25 50 100 saavate ettevõtete arv EAS Regionaalsete kompetentsikeskuste 14025000 16500000 5.4.1 Tööhõive kasv toetust ERF 85 0 RM RTK alates arendamine 12081851 14213942 saanud ettevõtetes 01.09.2018 0 0 15 30 100 (Täistööaja ekvivalendid) Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise programmi 0 75 75 75 75 kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Tegevustes osalenud ja EAS Piirkondlikud algatused tööhõive ja 5.4.2 neist kasu saanud 0 300 350 400 450 ERF 7 500 000 85 0 8 823 529 RM RTK alates ettevõtlikkuse edendamiseks ettevõtjate arv 01.09.2018 Piirkondade Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus on 5.4 konkurentsivõime kasvanud väljaspool Tallinna ja Tartu tugevdamine linnapiirkondi Tegevuses osalenud 0 60 65 70 75 haridusasutuste arv Mitterahalist toetut 0 55 155 300 630 saavate ettevõtete arv EAS Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise 5.4.3 ERF 109 302 250 85 0 128 590 882 RM RTK alates investeeringud (töökohtade loomine) Tööhõive kasv toetust 01.09.2018 saanud ettevõtetes 0 0 600 900 1700 (täistööaja ekvivalendid) Lahendatud Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise EAS toimepiirkondade 5.4.4 investeeringud (töökohtade ja teenuste 0 5 10 20 30 ERF 25 500 000 85 0 30 000 000 RM RTK alates ühendusvõimaluste kättesaadavuse parandamine) 01.09.2018 kitsaskohtade arv Prioriteetne suund 6: Energiatõhusus  EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Paranenud energia- tarbimisklassiga 0 10 000 10 800 17 000 17 000 kodumajapida-miste (korterite) arv Rekonstrueeritud 1 200 000 1 610 000 kuni 50, 6.1.1 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 0 420 000 1 200 000 ÜF 102 000 000 0 340 000 000 MKM SA Kredex Energiatarbimise vähendamine hoonete pindala (m2) 700 000 1 000 000 keskmiselt 30 Energiatõhususe lõpptarbija juures. Energiasõltuvuse ja 6.1 saavutamine kasvuhoonegaaside heitkoguste sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei elamumajanduses sihttaset ei vähendamine. Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Liginullenergiahoone ehitusprojektide Liginullenergia-hoone 290000 290000 6.1.2 0 5 5 5 5 ÜF 100 0 MKM SA Kredex ja MKM koostamise toetamine ehitusprojektide arv 264000 264000 Renoveeritud või uus soojuse tootmise 0 15 43 65 86 võimsus kaugküttes (MW) 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine 6.2.1 ÜF 43 000 000 50 0 86 000 000 MKM SA KIK ja/või rajamine ning kütuse vahetus sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Renoveeritud ja uue 0 25 80 110 137,5 torustiku pikkus (km) Efektiivne Energia lõpptarbimise vähendamine Amortiseerunud ja ebaefektiivse 6.2 soojusenergia tootmine soojuse efektiivsema tootmise ja 6.2.2 soojustorustiku renoveerimine ja/või uue sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei ÜF 27 500 000 50 0 55 000 000 MKM SA KIK sihttaset ei ja ülekanne edastuse arvelt soojatorustiku rajamine Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Soojusmajanduse 6.2.3 Soojusmajanduse arengukava koostamine 0 50 100 150 200 ÜF 500 000 90 0 555 556 MKM SA KIK arengukavade arv Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste 0 3 6 8 8,6 ehitamine kaugküttelahenduste Lokaalsete küttelahenduste ehitamine asemele (MW) 6.2.4 ÜF 5 000 000 50 0 10 000 000 MKM SA KIK kaugküttelahenduse asemel sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Energiasääst tänavavalgustuses 6.3.1 Tänavavalgustuse taristu renoveerimine Renoveeritud Energiasäästu ja tänavavalgustus- 0 0 7 000 14 000 22 000 taastuvenergia punktide arv 6.3 osakaalu suurendamine ÜF 43 000 000 75 0 57 333 333 MKM SA KIK sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Käivitada biometaani tootmise ja 6.4.1 Biometaani tootmise ja transpordisektoris Meetme tulemusel transpordisektoris tarbimise tarbimise toetamine toodetud ning Alternatiivsete kütuste pilootprojekt(id) transpordis kasutusse 0 0 0 4 3,8 kasutuselevõtu võetud biometaani suurendamine aastane kogus (ktoe) 6.4 transpordis (biogaas) ÜF 8 289 653 50 0 16 579 306 MKM SA KIK sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei sihttaset ei Arvestuslik määrat-leta määrat- määrat-leta 0 määrat-leta CO2 vähenemine aastas (arves- leta (arves- (arves- (arves-tuslik) tuslik) tuslik) tuslik) Prioriteetne suund 7: Veekaitse EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel. Täiendav elanikkond, keda teenindatakse 0 0 1 700 12 000 17 000 tõhusama veevarustuse Kvaliteedinõuetele vastav joogivesi Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, abil enam kui 2000 inimest teenindavates Veemajanduse taristu sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite 141225000 166147059 7.1 veevärkides ja nõuetekohane reovee 7.1.1 ÜF 85 0 KEM SA KIK arendamine ehitamine ja rekonstrueerimine Täiendav elanikkond, 138744854 162788064 kogumine ning puhastamine üle 2000 ie ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel kellele on suunatud koormusega reoveekogumisaladel. tõhusama 0 0 2 300 2 300 23 000 reoveepuhastuse teenus EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad Loodus- või elukeskkonda ohustavad Vanade A-kategooria jäätmehoidlate Taastatud maa saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.1 0 0 0 5 5 ÜF 8 245 000 85 194 471 9 700 000 KEM SA KIK korrastamine kogupindala (ha) on korrastatud. Saastunud alade ja 7.2 veekogude korrastamine  Saastunud alade ja maastikupilti risustavate Saastunud alade ja Loodus- või elukeskkonda ohustavad ohtlike ehitiste likvideerimine ning ohtlike Taastatud maa 7.2 veekogude saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.2 0 0 2 8 12 ÜF 30 600 000 85 1 602 000 37 602 000 KEM SA KIK ainetega saastunud veekogude ja nende kogupindala (ha) korrastamine on korrastatud. kaldalalade korrastamine. Loodus- või elukeskkonda ohustavad Taastatud veerežiimiga Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud saastunud alad, veekogud ja märgalad 7.2.3 mahajäetud turbaalad 200 200 400 1 500 2 000 ÜF 4 930 000 85 0 5 800 000 KEM SA KIK turbaalade korrastamine. on korrastatud. (ha) Prioriteetne suund 8: Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad Seisundi parandamiseks toetust saanud 0 0 1 000 8 000 13 500 elupaikade pindala (ha) 24685255 29041476 8.1.1 Kaitstavate elupaikade taastamine ÜF 85 2 339 412 KEM SA KIK 25248118 29703668 Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses 0 0 0 20 30 kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Pool-looduslike koosluste hooldamiseks 1 072 14000000 16470588 8.1.2 objektide arv seoses 0 0 238 700 ÜF 85 181 069 KEM SA KIK vajaminevad investeeringud 1 073 13700000 16117647 kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 3 1000000 1176471 8.1.3 Kaitsealade infrastruktuuri arendamine objektide arv seoses 0 0 1 2 ÜF 85 60 107 KEM SA KIK 2 515225 606147 kaitstavate liikide või elupaikadega Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud Kaitsealade külastuskorralduse 4245000 4994118 8.1.4 objektide arv seoses 0 0 10 60 70 ÜF 85 0 KEM SA KIK Kaitsealuste liikide ja infrastruktuuri rekonstrueerimine 3585982 4218802 Kaitstavate liikide ja elupaikade seisund kaitstavate liikide või 8.1 elupaikade säilitamine elupaikadega on paranenud ning taastamine Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 3299025 4705882 8.1.5 Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine objektide arv seoses 0 0 6 18 24 ÜF 85 91 176 KEM SA KIK 3290029 3870662 kaitstavate liikide või elupaikadega Kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid 8.1.6 Inventeeritud alad (ha) 0 0 20 000 60 000 94 000 ÜF 1 600 000 85 98 174 1 882 353 KEM SA KIK ja andmehõive Soetatud, rajatud ja Vooluveekogude tervendamine (kalade rekonstrueeritud 8.1.7 rändetingimuste tagamine lõhejõgedele objektide arv seoses 0 0 2 10 12 ÜF 3 000 000 85 0 3 529 412 KEM SA KIK rajatud paisudel) kaitstavate liikide või elupaikadega Ökosüsteemide arv, Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja millele on elurikkuse kliimamuutustega seostatud sotsiaal-majanduslikult 8.1.8 keskkonnaseisundi hindamiseks, 0 0 0 0 4 ÜF 1 400 000 85 129 300 1 647 059 KEM SA KIK seostatud seisundi prognoosiks ja andmete kättesaadavuse hindamissüsteem tagamiseks vajalikud töövahendid loodud Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud 805720 947906 8.1.9 Ex-situ liigikaitsega seotud investeeringud objektide arv seoses 0 0 0 1 3 ÜF 85 0 KEM SA KIK 905720 1065553 kaitstavate liikide või elupaikadega EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Uuendatud seirejaamad 0 0 15 40 50 (tk) Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste 8.2.1 näitajate seire arendamine kliimamuutuste Automaatsondijaam 0 0 1 1 1 ÜF 4 887 500 85 0 5 750 000 KEM SA KIK hindamiseks või prognoosimiseks. Kliimamuutuste vastupanuvõimet Uuendatud Valmisoleku suurendavate tegevuste tõhustamine 0 0 1 1 1 kalibreerimislabor suurendamine riskiennetuse ja -juhtimise tõhustamise 8.2 keskkonnahädaolukord kaudu ja kliimamuutustest ja ulatuslikest Soetatud multi- adele reageerimiseks reostustest tulenenud hädaolukordade Metsa- ja maastikupõlengute likvideerimise 8.2.2 funktsionaalsed 0 0 83 83 83 ÜF 23 596 000 85 4 164 000 27 760 000 reageerimise võimekuse suurendamine võimekuse kasvatamine päästesõidukid SiM SA KIK Soetatud 8.2.3 Merereostustõrjevõimekuse kasvatamine merereostustõrje 0 0 2 2 2 ÜF 29 209 220 85 5 154 568 34 363 788 sõidukid Prioriteetne suund 9: Jätkusuutlik linnapiirkondade areng EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud  Avalik linnaruum, mis on EAS loodud või taastatud 0 0 0 40000 60000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK alates linnapiirkondades (m2) 01.09.2018 EAS Rajatud kergliiklusteede 0 5 10 30 60 ERF 24 000 000 85 0 28 235 294 RM RTK alates Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja pikkus km Säästvate liikumisviiside kasutajate 01.09.2018 9.1.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine arendamine Kogu linnapiirkonna 9.1 ühistranspordivõrgustik ku arendavate ning EAS Linnapiirkondade 3000000 3529412 liikuvust arendavate ja 0 0 1 2 2 ERF 85 0 RM RTK alates jätkusuutlik areng 1819149 2140175 uuenduslike kergliikluse 01.09.2018 edendamise projektide arv Loodud lasteaia- ja 0 400 400 2000 2000 ERF Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv EAS lapsehoiuvõimalused suuremate Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri 9.1.2 34 000 000 85 0 40 000 000 RM RTK alates linnapiirkondade elanike jaoks on loomine Linnapiirkondades 01.09.2018 tagatud. ehitatud või 0 5200 5200 26000 26000 ERF renoveeritud avalikud või ärihooned (m2) EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud EAS Rajatud kergliiklusteede 0 0 5 15 30 ERF 8 000 000 85 0 9 411 765 RM RTK alates pikkus km 01.09.2018 Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustik Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja ku arendavate ning EAS Säästvate liikumisviiside kasutajate liikuvust arendavate ja 0 0 0 1 1 ERF 1 000 000 85 0 1 176 471 RM RTK alates 9.2.1 keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi osakaalu suurendamine uuenduslike kergliikluse 01.09.2018 arendamine edendamise projektide arv Ida-Virumaa 9.2 linnapiirkondade Avalik linnaruum, mis on EAS jätkusuutlik areng loodud või taastatud 0 0 0 20 000 40 000 ERF 5 000 000 85 0 5 882 353 RM RTK alates linnapiirkondades (m2) 01.09.2018 Avalik linnaruum, mis on EAS loodud või taastatud 0 0 30 000 60 000 100 000 ERF 7 915 000 85 0 9 311 765 RM RTK alates linnapiirkondades (m2) 01.09.2018 Olulisemad alakasutatud alad Ida- Tegevused alakasutatud linnaalade Virumaa suuremates linnapiirkondades 9.2.2 füüsiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks on taaselavdatud. elavdamiseks Linnapiirkondades EAS ehitatud või 0 0 0 0 100 ERF 7 085 000 85 0 8 335 294 RM RTK alates renoveeritud avalikud 01.09.2018 või ärihooned (m2) Prioriteetne suund 10: Jätkusuutlik transport EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus 10.1.1 Maantee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud maanteelõikude 0 70 75 90 105 ÜF 207 403 520 85 0 244 004 141 MKM TJA kogupikkus, millest TEN- T (km) 10.1.2 Uute uute maanteelõikude maanteede ehitamine 46461816 54660960 kogupikkus. millest TEN- 0 0 0 0 10 ÜF 85 0 MKM TJA 45927569 54032434 T (km) Üleriigiliste ja Üleriigiliste ja rahvusvaheliste 10.1.3 Lennujaamadesse tehtud investeerinuf 10.1 rahvusvaheliste ühenduste arendamine ühenduste arendamine investeeringuid teinud 0 0 0 1 1 ÜF 35 000 000 50 0 70 000 000 MKM TJA lennujaamade arv 10.1.4 Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate jäämurde teenuse renoveerimine osutamiseks vajalike 0 0 0 0 1 ÜF 9 000 000 85 1 588 235 10 588 235 MKM TJA rekonstrueeritud sadamate arv EL vahendite kasutamise eesmärk 2: : Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus 10.2.1 Ühendusvõimaluste parandamine parandatud ühendus- ühistranspordipeatustes võimalustega ühis- 0 1 10 15 20 ÜF 12 750 000 85 0 15 000 000 MKM SA KIK transpordipeatuste arv 10.2.2 Raudtee rekonstrueerimine rekonstrueeritud või või uuendamine uuendatud raudteelõikude 0 10 50 70 110 ÜF 85 000 000 85 0 100 000 000 MKM TJA kogupikkus, millest TEN- T (km) Raudtee arendamine, ühendamine teiste liikumisviisidega ning Raudteeliikluse keskkonnasõbralike ja vähese CO2- arendamine ja 10.2 heitega transpordisüsteemide, sh erinevate liikumisviiside siseveeteede ja meretranspordi, ühendamine sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine/parandamine  Raudtee arendamine, ühendamine teiste liikumisviisidega ning 10.2.3 paigaldatud Raudteeliikluse Läbivalgustusseadmete paigaldamine keskkonnasõbralike ja vähese CO2- läbivalgustusseadmete 0 0 0 0 1 ÜF 2 550 000 85 0 3 000 000 MKM TJA arendamine ja raudteepiirile 10.2 heitega transpordisüsteemide, sh arv erinevate liikumisviiside siseveeteede ja meretranspordi, ühendamine 10.2.4 Keskkonnasõbralike sadamate ning eri transpordiliikide keskkonnasõbralike ja ja vähese CO2-heitega ühendamine/parandamine vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sh siseveeteede ja sadamate ning eri transpordiliikide meretranspordi, ühendamine ja parandamine sadamate ning eri 0 0 2 3 5 ÜF 43 958 291 85 1 034 314 51 715 636 MKM TJA transpordiliikide ühendamiseks/paranda miseks rekonstrueeritud/ehitat ud objektid Prioriteetne suund 11: IKT teenuste taristu EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Loodud ühenduspunktid 0 300 500 500 800 Kõigile isikutele Eestis kiire Uue põlvkonna internetiühenduse võimaldamine Telekommunikatsiooni taristu uuendamine 4647484124 11.1 lairibavõrkude 11.1.1 ERF 40 361 506 85 0 MKM RIA kaasaegsete e-teenuste tarbimiseks ja ja uue rajamine. 47484124 arendamine Ehitatud uue põlvkonna osutamiseks. 0 1500 2000 2000 3490 lairibavõrgu pikkus (km) EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt 11.2.1 Uuenduslikud arendusprojektid 0 10 30 100 120 Teenuste baastaristul põhinevate uute piiriüleste avalike E-teenuste loomist ja rakendamist toetava 34750000 6132353 40882353 teenuste arv ERF 85 MKM RIA ja MKM teenuste baastaristu arendamine 32013764 5649488 37663252 0 3 5 7 7 Uute ning uuenduslike e-teenuste Nutika teenuste taristu 11.2 loomist ja rakendamist toetva ühtse 11.2.2 Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Teadlikkuse tõstmiseks arendamine teenusruumi loomine ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv 110 140 155 4250000 750000 5000000 0 50 ERF 85 MKM RIA ja MKM 215 350 440 6800000 1200000 8000000 Prioriteetne suund 12: Haldusvõimekus EL vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ 16 848 osalejate arv ESF 0 988 8 906 12 782 14 748 toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust RM 11004670 12946670 12.1.1 Inimressursi koolitus ja arendamine ESF 85 0 RM RTK alates 10894513 12817074 01.09.2018 Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 285 2 471 3 564 4 752 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ RM 3188750 3751471 12.1.2 Tippjuhtide arendamine osalejate arv ESF 0 405 1 200 1 700 2 100 ESF 85 0 RM RTK alates 3156863 3713956 toetatud koolitustel, 01.09.2018 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Riigi võimekuse tõstmine Suurenenud on inimeste ameti- ja inimressursside erialane pädevus, juhtimis- ja 12.1 arendamise ja koostöövõimekus ning institutsionaalne institutsionaalse suutlikkus suutlikkuse parendamise kaudu  Riigi võimekuse tõstmine Suurenenud on inimeste ameti- ja inimressursside erialane pädevus, juhtimis- ja 12.1 arendamise ja Toetatud keskvalitsuse koostöövõimekus ning institutsionaalne institutsionaalse organisatsioonide arv, suutlikkus suutlikkuse kes said ESF toetust parendamise kaudu RM Institutsionaalse ja organisatsioonide parandamaks oma 3825000 675000 4500000 12.1.3 0 0 25 38 51 ESF 85 RM RTK alates võimekuse tõstmine juhtimissüsteeme või 3361750 593250 3955000 01.09.2018 korrastamaks asutustevahelist protsessi Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse 2040000 2400000 administratsiooni ja 0 20 40 60 68 ESF 85 0 2008988 2363515 kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide EAS ja RM 12.1.4 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus arv RM RTK alates 01.09.2018 Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de osalejate arv ESF toetatud koolitustel, 0 1428 2856 4284 5000 ESF 1 062 500 85 187 500 1 250 000 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele RM 4 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine Tehtud analüüside arv 20 27 40 45 ESF 1 909 418 85 336 956 2 246 374 RK RTK alates 0 01.09.2018 RM 12.2.2 Kaasamise arendamine Kaasamisprojektide arv 0 2 4 7 7 ESF 374 000 85 0 440 000 RK RTK alates 01.09.2018 Tööturu osapoolte (Eesti Tööandjate Keskliit RM ja Eesti Ametiühingute Keskliit) 12.2.3 Kaasamisprojektide arv 0 0 0 2 2 ESF 400 000 85 0 470 588 RK RTK alates poliitikakujundamisel kaasa rääkimise 01.09.2018 võimekuse tõstmiseks. RM Strateegilise juhtimise 1000000 176471 1176471 12.2.4 Strateegilise juhtimise arendamine 0 2 8 11 11 ESF 85 RK RTK alates arendusprojektide arv 1425000 251471 1676471 01.09.2018 Poliitikakujundamise Poliitikakujundamine on terviklikum, RM 12.2 Rakke- ja kvaliteedi arendamine kaasavam ja teadmistepõhisem 12.2.5 Rakke- ja ekspertrühmad 2 4 7 12 15 ESF 1 870 000 85 0 2 200 000 RK RTK alates ekspertrühmade arv 01.09.2018 Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis RM 12.2.6 Õigusloome kodifitseerimine on esitatud Vabariigi 0 0 4 6 6 ESF 1 337 472 85 236 024 1 573 496 RK RTK alates Valitsusele 01.09.2018 heakskiitmiseks Keskvalitsuse Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ RM osalejate arv ESF 12.2.7 Õigusloome arendamine 0 212 424 636 636 ESF 314 500 85 15 495 370 000 RK RTK alates toetatud koolitustel, 01.09.2018 eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust EL vahendite kasutamise eesmärk 3: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Avalike teenuste Olemasolevate ja uute infosüsteemide 80091646 14133820 94225466 12.3.1 parandamise eesmärgil 0 20 76 170 190 ERF 85 MKM RIA nutikas arendamine (sh analüüs). 79743552 14072392 93815944 Avalikke teenuseid pakutakse läbi viidud projektide arv Avalike teenuste 12.3 kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt pakkumise arendamine ja nutikalt Avalike teenuste 12.3.2. Avalike teenuste koosvõime loomine parandamise eesmärgil 0 0 4 10 10 ERF 3 000 000 85 529 412 3 529 412 MKM RIA läbi viidud projektide arv  Prioriteetne suund 13-14: Tehniline abi EL vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud RM 69311805 12231495 81543300 Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ERF 85 RM RTK alates 68657347 12116003 80773350 13.1.1 Tehniline abi (ERF) 01.09.2018 13.1 RM 39749010 7014531 46763541 Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu ÜF 85 RM RTK alates 39308998 6936882 46245880 Tehniline abi Ei kohaldu 13.1.2 Tehniline abi (ÜF) 01.09.2018 Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks Euroopa abifond enim Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 7 601 926 85 1 341 517 8 943 443 SoM SA Innove puudustkannatavate Euroopa abifond enim puudustkannatavate 14.1 isikute jaoks Ei kohaldu 14.1.1 isikute jaoks Euroopa abifond enim RM puudustkannatavate Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 400 100 85 70 606 470 706 RM RTK alates isikute jaoks tehniline Euroopa abifond enim puudustkannatavate 01.09.2018 14.2 abi Ei kohaldu 14.2.1 isikute jaoks tehniline abi  Märkused Seonduvalt karjääriteenuste süsteemi korrastamisega, millega ühendatakse SA Innove Rajaleidja keskuste ja Eesti Töötukassa karjäärinõustamise ja –info teenuste osutamine ühe juhtimise alla Eesti Töötukassasse, viiakse meetme tegevusest 1.1.1 karjääriteenused koos väljundnäitajate ning eelarvega uude meetme tegevusse 1.1.2, mis toob kaasa järgnevad muudatused: Meetme 1.1 tegevuse 1.1.1 nimetust muudetakse, uueks nimetuseks „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“. Meetme tegevusele 1.1.1 lisatakse uus väljundnäitaja „Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv“, mille 2020. a ning 2023. a sihttase on „47 500“, kuna meetme tegevusse jääb vaid õppenõustamise teenused ning karjääriteenused liiguvad uude meetme tegevusse 1.1.2 Vastavalt tehnilisele kohendusele ning karjääriteenuste süsteemi korrastamisele, meetme tegevuse 1.1.1 EL toetust vähendatakse 29 688 410 eurolt 26 158 971 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 5 239 132 eurolt 4 600 230 eurole ning kogumaksumust 34 927 542 eurolt 30 759 201 eurole. Meetmesse 1.1 lisatakse uus meetme tegevus 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“, eelarvega EL toetus (ESF) 3 232 010 eurot, riiklik kaasfinantseering 586 414 eurot, kogumaksumus 3 818 424 eurot. Rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium, rakendusüksuseks SA Innove. Meetme tegevusele 1.1.2 lisatakse uus väljundnäitaja „Individuaalseid karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“ 2020. a ning 2023. a sihttasemega „127 430“ ning väljundnäitaja „sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist saanud õppurite arv“ 2020. a ning 2023. a sihttasemega „75 680“. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 1.2 tegevusele 1.2.1 lisatakse uus väljundnäitaja „Koolimeeskondade ühist õppimist toetavate õpiürituste arv“ 2018. a sihttasemega „300“, 2020.a sihttasemega „550“ ning 2023. a sihttasemega „700“, mis seni on olnud meetme tegevuse toetuse andmise tingimustest tegevuste spetsiifilise näitajana, kuid rakendusasutus soovib väljundnäitaja lisada meetmete nimekirja. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Selguse eesmärgil väljundnäitajate erald ridadel välja toomine. Selguse eesmärgil väljundnäitajate erald ridadel välja toomine. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 4.1 tegevuse 4.1.2 EL toetust vähendatakse 26 284 675 eurolt 25 170 919 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 3 092 315 eurolt 2 961 285 eurole ning kogumaksumust 30 923 147 eurolt 29 612 846 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 4.1.5 eelarve suurendamisele. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 4.1 tegevuse 4.1.5 EL toetust suurendatakse 4 000 000 eurolt 4 825 842 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 470 588 eurolt 567 746 eurole ning kogumaksumust 4 705 882 eurolt 5 677 461 eurole. Muudatus võimaldab jätkata populaarse teadussaate Rakett69 saatesarja toomist. Saatesari on olnud ETV eetris 7 hooaega ning sellest on kujunenud teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel märkimisväärne edulugu. 2012. aastal on Euroopa Ringhäälingute Liit tunnistanud saate Euroopa aasta parimaks haridussaateks. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 4.2 tegevuse 4.2.6 väljundnäitaja „Potentsiaalsed ja tegutsevad start-up ettevõtjad“ nimetust muudetakse, uueks nimetuseks „Abi saavate ettevõtete arv (kokku)“ ning 2023. a sihttaset suurendatakse „1 000“-lt sihttasemele „1 156“. Näitaja nimetus ning sihttase viiakse kooskõlla ÜKP rakenduskavaga, sh meetme tegevuse toetuse andmise tingimustega. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 5.1 tegevuse 5.1.2 EL toetust vähendatakse 8 100 000 eurolt 7 081 747 eurole ning kogumaksumust 10 384 615 eurolt 8 852 183 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.3 eelarve suurendamisele. Meetme 5.1 tegevuse 5.1.3 väljundnäitaja „Ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv“ 2020.a ja 2023. a sihttaset suurendatakse „4 326“- lt sihttasemele „ 4 366“. Sihttasemeid suurendatakse vastavalt lisandunud uuele alategevusele „Välismessitoetus“. Meetme 5.1 tegevuse 5.1.3 EL toetust suurendatakse 19 500 000 eurolt 21 500 000 eurole ning kogumaksumust 19 500 000 eurolt 22 014 179 eurole, vastavalt eelmise meetmete nimekirja muutmise tehnilisele kohenduse korrigeerimisele ning meetme tegevuse 5.1.2 eelarve vähendamisele. Meetme tegevuse eelarve suurenemine on tingitud lisandunud alategevusest „Välismessitoetus“. Kuna viimasega lisandub omafinantseering, muudetakse EL toetuse osakaal 100%-lt 98%-le. Meetme 5.1 tegevuse 5.1.5 EL toetust vähendatakse 31 900 000 eurolt 31 732 623 eurole ning kogumaksumust 41 071 429 eurolt 40 904 052 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.6 eelarve suurendamisele. Meetme 5.1 tegevuse 5.1.6 EL toetust suurendatakse 3 000 000 eurolt 3 167 377 eurole ning kogumaksumust 3 000 000 eurolt 3 167 377 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.5 eelarve vähendamisele. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 6.1 tegevuse 6.1.1 väljundnäitaja „Rekonstrueeritud hoonete pindala (m2)“ 2018. a sihttaset vähendatakse „1 200 000“-lt sihttasemele „700 000“ ning 2020. a sihttaset „1 610 000“-lt sihttasemele „1 000 000“. Eelmise meetmete nimekirja muudatusega muudeti 2023. a sihttase vastavaks ÜKP rakenduskavale, kuid vahe-sihttasemed jäid muutmata. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.1 EL toetust suurendatakse 24 685 255 eurolt 25 248 118 eurole ning kogumaksumust 29 041 476 eurolt 29 703 668 eurole, vastavalt meetme tegevuste 8.1.2; 8.1.3 ning 8.1.5 eelarvete vähendamistele. Meetme tegevuse eelarvet suurendatakse, kuna väljundindikaatorite analüüs näitas, et lõppeesmärkide saavutamiseks on vajalik lisa taotlusvooru. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.2 väljundnäitaja „Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega“ 2023. a sihttaset suurendatakse „1 072“-lt sihttasemele „1 073“. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.2 EL toetust vähendatakse 14 000 000 eurolt 13 700 000 eurole ning kogumaksumust 16 470 588 eurolt 16 117 647 eurole, vastavalt meetme tegevuse 8.1.1 eelarve suurendamisele. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.3 väljundnäitaja „Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega“ 2023. a sihttaset vähendatakse „3“-lt sihttasemele „2“, seotult eelmise punktiga. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.3 EL toetust vähendatakse 1 000 000 eurolt 515 225 eurole ning kogumaksumust 1 176 471 eurolt 606 147 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 8.1.1 eelarve suurendamisele. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.4 EL toetust vähendatakse 4 245 000 eurolt 3 585 982 eurole ning kogumaksumust 4 994 118 eurolt 4 218 802 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 8.1.9 eelarve suurendamisele. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.5 EL toetust vähendatakse 3 299 025 eurolt 3 290 029 eurole ning kogumaksumust 4 705 882 eurolt 3 870 662 eurole, vastavalt meetme tegevuse 8.1.1 eelarve suurendamisele, sh säilitades meetme tegevuse 8.1.5 EL toetuse osakaalu 85%. Meetme 8.1 tegevuse 8.1.9 EL toetust suurendatakse 805 720 eurolt 905 720 eurole ning kogumaksumust 947 906 eurolt 1 065 553 eurole, vastavalt meetme tegevuse 8.1.4 eelarve vähendamisele, meetme tegevuse eelarve suurendamine on vajalik hanke kallinemise katmiseks. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. *Tehniline korrektuur eelmisest muutmisest. Meetme 11.2 tegevuse 11.2.1 EL toetust vähendatakse 34 750 000 eurolt 32 013 764 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 6 132 353 eurolt 5 649 488 eurole ning kogumaksumust 40 882 353 eurolt 37 663 252 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 11.2.2 eelarve suurendamisele. Meetme 11.2 tegevuse 11.2.2 väljundnäitaja „Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv“ 2018. a sihttaset suurendatakse „110“-lt sihttasemele „215“, 2020. a sihttaset „140“-lt sihttasemele „350“, 2023. a sihttaset „155“-lt sihttasemele „440“, seotult meetme tegevuse eelarve suurenemisega. Meetme 11.2 tegevuse 11.2.2 EL toetust suurendatakse 4 250 000 eurolt 6 800 000 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 750 000 eurolt 1 200 000 eurole ning kogumaksumust 5 000 000 eurolt 8 000 000 eurole, vastavalt meetme tegevuse 11.2.1 eelarve vähendamisele. Toetusskeemi tegevuskavas praegu kasutatud kuni 2019. aasta lõpuni planeeritud eelarve kokku ületab toetusskeemi kogueelarvet. Kuivõrd toetusskeemi tegevused on jätkuvalt vajalikud, st ka 2020. aastast kuni toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi lõpuni 2023. aastal, on toetusskeemi tegevuse jätkamiseks vajalik lisarahastus. Meetme 12.1 tegevuse 12.1.1 väljundnäitaja „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ 2023. a sihttaset muudetakse „16 848“-lt sihttasemele „14 748“. Näitaja sihttase viiakse kooskõlla ÜKP rakenduskavaga. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 12.1 tegevuse 12.1.3 EL toetust vähendatakse 3 825 000 eurolt 3 361 750 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 675 000 eurolt 593 250 eurole ning kogumaksumust 4 500 000 eurolt 3 955 000 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 12.2.4 eelarve suurendamisele. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. Meetme 12.2 tegevuse 12.2.1 väljundnäitaja „Tehtud analüüside arv“ algtase muudetakse „4“-lt algtasemele „0“. Eelmise meetmete nimekirja muudatusega muudeti alg- ja sihttasemeid, kuid meetmete nimekirja puhtandis jäi algtase muutmata. Meetme 12.2 tegevuse 12.2.4 EL toetust suurendatakse 1 000 000 eurolt 1 425 000 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 176 471 eurolt 251 471 eurole ning kogumaksumust 1 176 471 eurolt 1 676 471 eurole, vastavalt meetme tegevuse 12.1.3 eelarve vähendamisele. Täiendavate vahenditega võetakse Rahandusministeeriumisse tööle lisa eksperte ja konsultante, et tagada tegevuse edukas elluviimine, tegevuspõhise riigieelarve projekt on oluline ja ühtlasi kõige suurem osa riigireformist. Meetme 12.2 tegevuse 12.2.7 väljundnäitaja „Keskvalitsuse ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ nimetust muudetakse, uueks nimetuseks „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Näitajate nimetus viiakse kooskõlla ÜKP rakenduskavaga, eelmise meetmete nimekirja muudatusega muudeti meetmes 12.1 sama näitaja nimetust, kuid meetmes 12.2 jäi muutmata. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule. ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused, tehnline kohendus vastavalt rakendusasutuse ettepanekule.  EELNÕU 2018 KORRALDUS 2018 nr „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kinnitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a korraldus nr 386 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa: Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri  18.07.2018 Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2014–2020 struktuurivahendite kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2014. a vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi ÜKP rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest tegevustest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, meetme tegevusi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 28. detsembri 2017. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 386 kinnitatud nimekirja asemel. Meetmete nimekiri kajastab seejärel ÜKP rakenduskava aastal 2017 läbi viidud muutmisest tulenevaid täiendusi ja muid struktuurivahendite rakendamisel laekunud ministeeriumite ettepanekuid. Lisaks muudetakse rakendusüksuse ülesannete täitjate nimetusi tulenevalt Rahandusministeeriumi algatatud toetuste ühtse rakendusteenuse (edaspidi ÜRT) elluviimisest, mille rakendamine 15. märtsi 2018. a Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul heaks kiideti. Nimetatud ÜKP rakenduskava muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni poolt Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite mahule kohaldatud tehnilisest kohendusest ehk vahendite vähendamisest 35,4 mln euro võrra. Kõik rakendusasutused on esitanud ettepanekud tehnilisest kohendusest tingitud ÜKP rakenduskava prioriteetsete suundade mahtudega toimunud vähendamiste sisse viimiseks meetmete nimekirja (meetme tegevuste eelarvetesse), kokku muudetakse 55 meetme tegevuse eelarvet, sh korrigeerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eelmise meetmete nimekirja muudatusega tehtud tehnilisest kohendusest tingitud eelarve muudatusi. Samas muudetakse rakendamise käigus selgunud muudest vajadustest lähtuvalt näiteks näitajate nimetusi ning sihttasemeid, tehakse eelarvetõsteid meetme tegevuste eelarvete vahel ning lisatakse uus meetme tegevus seonduvalt karjääriteenuste süsteemi korrastamisega. ÜRT raames koondatakse käesoleva aasta 1. septembriks Riigi Tugiteenuste Keskusesse (edaspidi RTK) Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi regionaaltoetused ning Rahandusministeeriumi struktuuritoetused, sh a. toetuse andmise korraldamisega seotud korraldusasutuste ja sertifitseerimis(makse)asutuste funktsioonid; b. toetuse andmisega seotud rakendusüksuse ja regionaalmeetmete andmise ülesanded, mida seni rakendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Rahandusministeerium. Muudatus puudutab 36 toetusmeedet kogumahus 1 miljard eurot, mida rahastatakse viiest rahastusallikast: ELi struktuurifondidest, Euroopa naabrusinstrumendi piiriülese koostöö vahenditest, Euroopa abifondi toiduabi toetustest enim puudust kannatajatele, CO2 ja teiste 1  18.07.2018 kasvuhoonegaaside kvoodi müügi tulust, hasartmängumaksust ja teistest riigieelarve tuludest. Käesolev eelnõu puudutab ÜKP rakenduskava ja toiduabi meetmeid. Rahandusministeerium esitab koostöös rakendusasutustega Vabariigi Valitsusele õigusakti eelnõu, mis näeb ette meetmete nimekirja muutmise paindlikuma korra pärast seda, kui ÜKP rakenduskava tulemusreservi jaotusest tingitud rahastamiskava muudatused vastavalt Vabariigi Valituse otsustele on meetmete nimekirja sisse viidud. Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Merlin Sepp ([email protected], 611 3527), välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmets ([email protected], 611 3188) ning juriidilise ekspertiisi viis läbi õigusosakonna jurist juhataja ülesannetes Virge Aasa ([email protected], 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. aasta korraldus nr 386 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. 3. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab valitsus meetmete nimekirja. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja eelarvemuudatused. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega. 3.1.1 ÜKP rakenduskava muutmisest tingitud muudatused 1) Meetme 4.2 tegevuse 4.2.6 väljundnäitaja „Potentsiaalsed ja tegutsevad start-up ettevõtjad“ nimetust muudetakse, uueks nimetuseks „Abi saavate ettevõtete arv (kokku)“ ning 2023. a sihttaset suurendatakse „1 000“-lt sihttasemele „1 156“. Näitaja nimetus ning sihttase viiakse kooskõlla ÜKP rakenduskavaga, sh meetme tegevuse toetuse andmise tingimustega. 2) Meetme 6.1 tegevuse 6.1.1 väljundnäitaja „Rekonstrueeritud hoonete pindala (m2)“ 2018. a sihttaset vähendatakse „1 200 000“-lt sihttasemele „700 000“ ning 2020. a sihttaset „1 610 000“-lt sihttasemele „1 000 000“. Eelmise meetmete nimekirja muudatusega muudeti 2023. a sihttase vastavaks ÜKP rakenduskavale, kuid vahe- sihttasemed jäid muutmata. 3) Meetme 12.1 tegevuse 12.1.1 väljundnäitaja „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ 2023. a sihttaset muudetakse „16 848“-lt sihttasemele „14 748“. Näitaja sihttase viiakse kooskõlla ÜKP rakenduskavaga. 4) Meetme 12.2 tegevuse 12.2.1 väljundnäitaja „Tehtud analüüside arv“ algtase muudetakse „4“-lt algtasemele „0“. Eelmise meetmete nimekirja muudatusega muudeti alg- ja sihttasemeid, kuid meetmete nimekirja puhtandis jäi algtase muutmata. 2  18.07.2018 5) Meetme 12.2 tegevuse 12.2.7 väljundnäitaja „Keskvalitsuse ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“ nimetust muudetakse, uueks nimetuseks „Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Näitajate nimetus viiakse kooskõlla ÜKP rakenduskavaga, eelmise meetmete nimekirja muudatusega muudeti meetmes 12.1 sama näitaja nimetust, kuid meetmes 12.2 jäi muutmata. 6) Meetmetes 1.1; 1.2; 1.3; 1.4; 1.5; 1.6; 2.7; 4.1; 4.2 vähendatakse kokku 21 meetme tegevuse eelarveid kogusummas 6 690 408 eurot EL toetus, 814 485 eurot riiklik kaasfinantseering, 7 971 509 eurot kogumaksumus, vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud tehnilise kohenduse ettepanekutele. 7) Meetmetes 1.6; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 2.5; 3.1; 3.2 vähendatakse kokku 12 meetme tegevuse eelarveid kogusummas 5 556 587 eurot EL toetus, 235 004 eurot riiklik kaasfinantseering, 6 698 632 eurot kogumaksumus, vastavalt Sotsiaalministeeriumi esitatud tehnilise kohenduse ettepanekutele. 8) Meetmetes 2.6; 2.7 vähendatakse kokku 3 meetme tegevuse eelarveid kogusummas 114 109 eurot EL toetus, 20 137 eurot riiklik kaasfinantseering, 134 246 eurot kogumaksumus, vastavalt Siseministeeriumi esitatud tehnilise kohenduse ettepanekutele. 9) Meetmetes 4.2; 5.1; 6.1; 10.1; 11.2; 12.3 vähendatakse kokku 6 meetme tegevuse eelarveid ning korrigeeritakse meetme tegevuse 5.1.3 tehnilist kohendust kogusummas 2 298 631 eurot EL toetus, 94 293 eurot riiklik kaasfinantseering, 4 673 004 eurot kogumaksumus, vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud tehnilise kohenduse ettepanekutele. 10) Meetmetes 4.3; 7.1; 8.1 vähendatakse kokku 4 meetme tegevuse eelarveid kogusummas 4 901 925 eurot EL toetus, 7 538 146 eurot kogumaksumus, vastavalt Keskkonnaministeeriumi esitatud tehnilise kohenduse ettepanekutele. 11) Meetmetes 5.4; 9.1; 12.1; 13.1 vähendatakse kokku 8 meetme tegevuse eelarveid kogusummas 4 429 776 eurot EL toetus, 199 891 eurot riiklik kaasfinantseering, 5 211 502 eurot kogumaksumus, vastavalt Rahandusministeeriumi esitatud tehnilise kohenduse ettepanekutele. 3.1.2. Muud rakendusasutuste ette pandud muudatused 1) Seonduvalt karjääriteenuste süsteemi korrastamisega, millega ühendatakse SA Innove Rajaleidja keskuste ja Eesti Töötukassa karjäärinõustamise ja –info teenuste osutamine ühe juhtimise alla Eesti Töötukassasse, viiakse meetme tegevusest 1.1.1 karjääriteenused koos väljundnäitajate ning eelarvega uude meetme tegevusse 1.1.2, mis toob kaasa järgnevad muudatused: Meetme 1.1 tegevuse 1.1.1 nimetust muudetakse, uueks nimetuseks „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“. 3  18.07.2018 Meetme tegevusele 1.1.1 lisatakse uus väljundnäitaja „Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv“, mille 2020. a ning 2023. a sihttase on „47 500“, kuna meetme tegevusse jääb vaid õppenõustamise teenused ning karjääriteenused liiguvad uude meetme tegevusse 1.1.2 Vastavalt tehnilisele kohendusele ning karjääriteenuste süsteemi korrastamisele, meetme tegevuse 1.1.1 EL toetust vähendatakse 29 688 410 eurolt 26 158 971 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 5 239 132 eurolt 4 600 230 eurole ning kogumaksumust 34 927 542 eurolt 30 759 201 eurole. Meetmesse 1.1 lisatakse uus meetme tegevus 1.1.2 „Karjääriteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine lastele ja noortele“, eelarvega EL toetus (ESF) 3 232 010 eurot, riiklik kaasfinantseering 586 414 eurot, kogumaksumus 3 818 424 eurot. Rakendusasutuseks Sotsiaalministeerium, rakendusüksuseks SA Innove. Meetme tegevusele 1.1.2 lisatakse uus väljundnäitaja „Individuaalseid karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“ 2020. a ning 2023. a sihttasemega „127 430“ ning väljundnäitaja „sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist saanud õppurite arv“ 2020. a ning 2023. a sihttasemega „75 680“. 2) Meetme 1.2 tegevusele 1.2.1 lisatakse uus väljundnäitaja „Koolimeeskondade ühist õppimist toetavate õpiürituste arv“ 2018. a sihttasemega „300“, 2020.a sihttasemega „550“ ning 2023. a sihttasemega „700“, mis seni on olnud meetme tegevuse toetuse andmise tingimustest tegevuste spetsiifilise näitajana, kuid rakendusasutus soovib väljundnäitaja lisada meetmete nimekirja. 3) Meetme 5.1 tegevuse 5.1.3 väljundnäitaja „Ekspordi arendamise ja eksportööride välisturul nõustamise teenuseid kasutanud ettevõtete arv“ 2020.a ja 2023. a sihttaset suurendatakse „4 326“-lt sihttasemele „ 4 366“. Sihttasemeid suurendatakse vastavalt lisandunud uuele alategevusele „Välismessitoetus“. 4) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.2 väljundnäitaja „Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega“ 2023. a sihttaset suurendatakse „1 072“-lt sihttasemele „1 073“. 5) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.3 väljundnäitaja „Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega“ 2023. a sihttaset vähendatakse „3“-lt sihttasemele „2“, seotult eelmise punktiga. 6) Meetme 11.2 tegevuse 11.2.2 väljundnäitaja „Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv“ 2018. a sihttaset suurendatakse „110“-lt sihttasemele „215“, 2020. a sihttaset „140“-lt sihttasemele „350“, 2023. a sihttaset „155“-lt sihttasemele „440“, seotult meetme tegevuse eelarve suurenemisega. 7) Meetme 4.1 tegevuse 4.1.2 EL toetust vähendatakse 26 284 675 eurolt 25 170 919 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 3 092 315 eurolt 2 961 285 eurole ning kogumaksumust 30 923 147 eurolt 29 612 846 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 4.1.5 eelarve suurendamisele. 4  18.07.2018 8) Meetme 4.1 tegevuse 4.1.5 EL toetust suurendatakse 4 000 000 eurolt 4 825 842 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 470 588 eurolt 567 746 eurole ning kogumaksumust 4 705 882 eurolt 5 677 461 eurole. Muudatus võimaldab jätkata populaarse teadussaate Rakett69 saatesarja toomist. Saatesari on olnud ETV eetris 7 hooaega ning sellest on kujunenud teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel märkimisväärne edulugu. 2012. aastal on Euroopa Ringhäälingute Liit tunnistanud saate Euroopa aasta parimaks haridussaateks. Rakett69-l on olnud märkimisväärne regionaalne mõju. Saates on 7 hooaja jooksul osalenud 105 noort 33 koolist, sh 14 kooli 8-st maakonnast väljastpoolt Tartut ja Tallinna, lisaks ülikoolinoored, kes on samuti pärit väga erinevatest Eestimaa paikadest ning 7. hooajal jõudsid saatesse juba noored, kes on sellega üles kasvanud ja oodanud, millal saavad piisavalt vanaks, et ise osaleda. Rakett69-st on välja kasvanud mitmeid satelliitprogramme. MTÜ „Elus teadus“ koos Eesti Maaülikooliga korraldab Rakett69 eeskujul Teaduslahingut põhikooli noortele. Paljudes koolides korraldatakse Rakett69 formaadiga analoogseid LTT projekte. Õpetajad leiavad, et saade on abiks koolitundides, eriti videosaated, kus teadustoimetaja selgitab ülesanded lahti. Rakett69 on saanud koolides õppemeetodiks ja nooremad lapsed mängivad seda sünnipäevadel. Saatesarja suur väärtus seisneb selles, et pakub noortele eeskujusid poplauljate ja näitlejate kõrvale ning demonstreerib, et nutikas ja loodusteadustes osav olla on väärtus. 9) Meetme 5.1 tegevuse 5.1.2 EL toetust vähendatakse 8 100 000 eurolt 7 081 747 eurole ning kogumaksumust 10 384 615 eurolt 8 852 183 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.3 eelarve suurendamisele. 10) Meetme 5.1 tegevuse 5.1.3 EL toetust suurendatakse 19 500 000 eurolt 21 500 000 eurole ning kogumaksumust 19 500 000 eurolt 22 014 179 eurole, vastavalt eelmise meetmete nimekirja muutmise tehnilisele kohenduse korrigeerimisele ning meetme tegevuse 5.1.2 eelarve vähendamisele. Meetme tegevuse eelarve suurenemine on tingitud lisandunud alategevusest „Välismessitoetus“. Kuna viimasega lisandub omafinantseering, muudetakse EL toetuse osakaal 100%-lt 98%-le. 11) Meetme 5.1 tegevuse 5.1.5 EL toetust vähendatakse 31 900 000 eurolt 31 732 623 eurole ning kogumaksumust 41 071 429 eurolt 40 904 052 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.6 eelarve suurendamisele. 12) Meetme 5.1 tegevuse 5.1.6 EL toetust suurendatakse 3 000 000 eurolt 3 167 377 eurole ning kogumaksumust 3 000 000 eurolt 3 167 377 eurole, vastavalt meetme tegevuse 5.1.5 eelarve vähendamisele. 13) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.1 EL toetust suurendatakse 24 685 255 eurolt 25 248 118 eurole ning kogumaksumust 29 041 476 eurolt 29 703 668 eurole, vastavalt meetme tegevuste 8.1.2; 8.1.3 ning 8.1.5 eelarvete vähendamistele. Meetme tegevuse eelarvet suurendatakse, kuna väljundindikaatorite analüüs näitas, et lõppeesmärkide saavutamiseks on vajalik lisa taotlusvooru. 14) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.2 EL toetust vähendatakse 14 000 000 eurolt 13 700 000 eurole ning kogumaksumust 16 470 588 eurolt 16 117 647 eurole, vastavalt meetme tegevuse 8.1.1 eelarve suurendamisele. 5  18.07.2018 15) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.3 EL toetust vähendatakse 1 000 000 eurolt 515 225 eurole ning kogumaksumust 1 176 471 eurolt 606 147 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 8.1.1 eelarve suurendamisele. 16) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.4 EL toetust vähendatakse 4 245 000 eurolt 3 585 982 eurole ning kogumaksumust 4 994 118 eurolt 4 218 802 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 8.1.9 eelarve suurendamisele. 17) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.5 EL toetust vähendatakse 3 299 025 eurolt 3 290 029 eurole ning kogumaksumust 4 705 882 eurolt 3 870 662 eurole, vastavalt meetme tegevuse 8.1.1 eelarve suurendamisele, sh säilitades meetme tegevuse 8.1.5 EL toetuse osakaalu 85%. 18) Meetme 8.1 tegevuse 8.1.9 EL toetust suurendatakse 805 720 eurolt 905 720 eurole ning kogumaksumust 947 906 eurolt 1 065 553 eurole, vastavalt meetme tegevuse 8.1.4 eelarve vähendamisele, meetme tegevuse eelarve suurendamine on vajalik hanke kallinemise katmiseks. 19) Meetme 11.2 tegevuse 11.2.1 EL toetust vähendatakse 34 750 000 eurolt 32 013 764 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 6 132 353 eurolt 5 649 488 eurole ning kogumaksumust 40 882 353 eurolt 37 663 252 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 11.2.2 eelarve suurendamisele. 20) Meetme 11.2 tegevuse 11.2.2 EL toetust suurendatakse 4 250 000 eurolt 6 800 000 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 750 000 eurolt 1 200 000 eurole ning kogumaksumust 5 000 000 eurolt 8 000 000 eurole, vastavalt meetme tegevuse 11.2.1 eelarve vähendamisele. Toetusskeemi tegevuskavas praegu kasutatud kuni 2019. aasta lõpuni planeeritud eelarve kokku ületab toetusskeemi kogueelarvet. Kuivõrd toetusskeemi tegevused on jätkuvalt vajalikud, st ka 2020. aastast kuni toetusskeemi abikõlblikkuse perioodi lõpuni 2023. aastal, on toetusskeemi tegevuse jätkamiseks vajalik lisarahastus. Toetusskeemist on kavas jätkata erinevate Eesti-siseste ja rahvusvaheliste ürituste ja koolituste korraldamist infoühiskonna ja teenustataristu teemadel sihtgruppide kompetentsi suurendamiseks, info ja kogemuse jagamiseks (eesti.ee, eID, RIHA, X-tee, küber- ja infoturve, andmeanalüütika jm valdkondades), uuringute-analüüside, juhend- ja koolitusmaterjalide tellimist ning erinevate teavitustegevuste (mh küberturvalisus, e-Eesti turundamine jms) korraldamist. 21) Meetme 12.1 tegevuse 12.1.3 EL toetust vähendatakse 3 825 000 eurolt 3 361 750 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 675 000 eurolt 593 250 eurole ning kogumaksumust 4 500 000 eurolt 3 955 000 eurole, vastavalt tehnilisele kohendusele ning meetme tegevuse 12.2.4 eelarve suurendamisele. 22) Meetme 12.2 tegevuse 12.2.4 EL toetust suurendatakse 1 000 000 eurolt 1 425 000 eurole, riiklikku kaasfinantseeringut 176 471 eurolt 251 471 eurole ning kogumaksumust 1 176 471 eurolt 1 676 471 eurole, vastavalt meetme tegevuse 12.1.3 eelarve vähendamisele. Täiendavate vahenditega võetakse Rahandusministeeriumisse tööle lisa eksperte ja konsultante, et tagada tegevuse edukas elluviimine, tegevuspõhise riigieelarve projekt on oluline ja ühtlasi kõige suurem osa riigireformist. 6  18.07.2018 3.1.3 ÜRT raames rakendusüksuste ülesannete täitja muudatused Muudatused puudutavad osasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi poolt rakendatavaid meetme tegevusi, kus rakendusüksuse ülesannete täitjaks saab olema alates 2018. aasta 1. septembrist RTK. Kokku muudetakse 28 meetme tegevuse rakendusüksust: Sotsiaalministeeriumi  meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevused 2.4.1; 2.4.2;  meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevused 2.5.1; 2.5.2; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi  meetme 5.2 „Kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ tegevused 5.2.1; 5.2.2; Rahandusministeeriumi  meetme 5.4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevused 5.4.1; 5.4.2; 5.4.3; 5.4.4;  meetme 9.1 „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevused 9.1.1; 9.1.2;  meetme 9.2 „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevused 9.2.1; 9.2.2; meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevused 12.1.1; 12.1.2; 12.1.3; 12.1.4;  meetme 13.1 „Tehniline abi“ tegevused 13.1.1; 13.1.2;  meetme 14.2 „Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks tehniline abi“ tegevuse 14.2.1; Riigikantselei  meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevused 12.2.1; 12.2.2; 12.2.3; 12.2.4; 12.2.5; 12.2.6; 12.2.7. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, 17. detsembrist 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega (RT I, 06.07.2018, 4). Eelnõu vastab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 8 lõikele 1 ning § 12 lõike 1 punktile 12 ja lõikele 3, mis reguleerivad rakendusüksuse ülesannete täitja määramist. 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides sätestatakse kolme EL ühtekuuluvuspoliitika fondi ehk struktuurivahendi - Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond – kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste, fondide ning aastate vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 7  18.07.2018 Eelnõus kajastuvad ÜKP rakenduskava eelarve 1% vähenemisest tulenevad muudatused, mis peegelduvad ka meetmete ja tegevuste eelarvete vähenemises, kokku vähendatakse meetme tegevuste eelarveid summas 23 991 436 eurot EL toetus, 1 363 810 eurot riiklik kaasfinantseering ning 32 227 039 eurot kogumaksumus. ÜRT projekti mõjudest on pikemalt kirjutatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse muutmiseelnõu (RT I, 06.07.2018, 4) seletuskirjas. EL toetuste tulevikus vähenemise kontekstis võimaldab eelnõu tõhustada toetuste administreerimist viies samasisuliste ülesannete täitmine ühte asutusse. Meetmete paljususe taustal lihtsustub läbi ühe asutuse ehk ühtse „akna“ toetuste taotlemine. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud ÜKP rakenduskava rahastamiskava kogumaht on ca 4,8 miljardit eurot, kuivõrd EL vahendite tulemusreservi ca 209 mln ehk 6% saab kasutusele võtta alates 2019. aastast, siis kajastab meetmete nimekiri enne seda ca 94% vahendite rakendamist. Meetmete nimekirja maht (va Abifondi meetme tegevused) on 3 296 567 990 eurot EL toetus, 189 263 604 riiklik kaasfinantseering, 1 114 752 357 eurot omafinantseering ning 4 600 583 952 eurot kogumaksumus. Eesti poolne nõutav minimaalne kaasrahastamise maht EL struktuurivahendite kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor jne) omafinantseeringust. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves (riiklik kaasfinantseering Rahandusministeeriumi all vastava ministeeriumi koodiga ning omafinantseering vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarveosas). Eelnõu ÜRT raames rakendusüksuste ülesannete täitja muudatustega rahalist kulu ei kaasne ega tulu ei saada. Struktuuritoetuse andmise administreerimisega seotud kulutused kaetakse tehnilise abi vahenditest, mille maht on rakenduskava ja programmdokumentidega juba ette nähtud. Antud mahus vahendid on olnud piisavad struktuurivahendite administratsiooni ülalpidamiskulude katteks. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. ÜRT raames rakendusüksuste ülesannete täitja muudatus on kajastatud seletuskirja lisas. Rakenduskava raames meetmete nimekirja alusel kavandatud EL vahendite kasutamine on ühissätete määruse artikli 65 punkti 2 kohaselt abikõlblik alates 1. jaanuarist 2014. aastal. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantseleiga. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0810 - „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d31b3856-009a-4a9b-8efe-2964c9b91274 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d31b3856-009a-4a9b-8efe-2964c9b91274?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main