Kiri

Ministeeriumid Meie 23.07.2018 nr 1.1-10/5975-1 Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks riigihalduse ministri ja rahandusministri määruse „Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadav eelnõude infosüsteemist. Palume eelnõu kooskõlastada 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes Lisad: Eelnõu 4 lehel Seletuskiri 5 lehel Virge Aasa 6113549 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Riigihalduse ministri ja rahandusministri määruse „Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigihalduse ministri ja rahandusministri määruse „Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruses nr 84 „Riigi Tugigeenuste Keskuse põhimäärus“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) peaeesmärk on muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse struktuuri selliselt, et 1. septembrist 2018. a saaks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Keskus) asuda täitma Keskusele üle antavate toetusmeetmete rakendusüksuse ning korraldus- ja makseasutuste ülesandeid. Toetuste planeerimise, seire, hindamise ja Rahandusministeeriumi valdkondliku poliitika kujundamise funktsioonid jäävad Rahandusministeeriumi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi välisvahendite osakonna peaspetsialist Piret Eelmets (e-post [email protected]; tel 611 3188), regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (e-post [email protected]; tel 611 3097), EL maksete osakonna juhataja Karin Viikmaa (e-post [email protected], tel 611 3537), õigusosakonna jurist Virge Aasa (e-post [email protected]; tel 611 3549). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määrust nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ (RT I, 21.11.2017, 1). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 2 lõiget 2, lisades, et vajadusel võib Keskus või Keskuse struktuuriüksus kasutada rakendatava programmi nime ja sümboolikaga kirjaplanke. Täna on sellised kasutusel Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmide puhul. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 4 jättes sellest välja konkreetse postiaadressi. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse põhimääruse §-s 6 Keskuse tegevusvaldkondi. Keskuse ülesannete hulka lisanduvad 1. septembrist 2018. a perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõikes 1, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud rakenduskavade ja programmide korraldusasutuse, makse(sertifitseerimis)asutuse, ühise sekretariaadi, ühise tehnilise sekretariaadi ja kontrollija, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning toetuse andmise tingimuste õigusaktides määratud juhul rakendusüksuse ja toetuse andja ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhimääruse § 7 punktiga 81, lisades keskuse põhiülesannete hulka toetustega seonduva. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 10 teksti, mille kohaselt antakse edaspidi peadirektorile võimalus valida osakonna allüksuste nimetused (seni talitus), määrata neile ülesanded ja pädevus. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 11 punktidega 7–9, millega lisatakse Keskuse struktuuri toetuste arenduse osakond, toetuste rakendamise osakond ja toetuste maksete osakond. Osakondade ülesannete täpsem selgitus on eelnõu § 1 punktis 11. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 11 lõike 2 punkt 7, kuivõrd riigi esindamine krediidiasutuse taotlusel õppelaenu riigitagatise rakendumisel tekkivates õigussuhetes viiakse riiginõuete osakonna ülesandeks. Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse põhimääruses sõna „talituste“ sõnaga „allüksuste“, sest edaspidi otsustab struktuuriüksuse koosseisu kuuluva allüksuse nimetuse põhimääruse § 6 lõike 2 kohaselt peadirektor. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 15 lõiget 1 punktidega 9 ja 10, mille kohaselt viiakse riiginõuete osakonna ülesandeks seni finantsarvestuse osakonna ülesandeks olnud riigi esindamine krediidiasutuse taotlusel õppelaenu riigitagatise rakendumisel tekkivates õigussuhetes krediidiasutuse ning laenusaaja ja tema käendajate või pantijatega. Lisaks täiendatakse riiginõuete osakonna ülesandeid järelevalve teostamisega maareformi seaduse alusel sõlmitud maa ostu-müügi järelmaksu, hoonestusõiguste ja kasutusvalduste nõuete täitmise üle. Viimati nimetatud ülesannet täidab Keskus 1. jaanuarist 2018. a, enne täitsid nimetatud ülesannet maavalitsused. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse põhimäärust §-dega 171–173, millega sätestatakse toetuste arenduse osakonna, toetuste rakendamise osakonna ning toetuste maksete osakonna ülesanded. Toetuste arenduse osakonna põhiülesanne on koordineerida õigusaktides ja riigile välistoetuse andjaga sõlmitud koostöökokkulepetes nimetatud toetuse andmist, sh: 1) teha Rahandusministeeriumile ettepanekud struktuuritoetuste rakendussüsteemi ülesehituse, struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel antavate Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri määruste eelnõude kohta; 2) kontrollida rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside nõuetele vastavust ja anda ülesannete täitmiseks vajalikud load; 3) juhendada rakendusasutusi ja rakendusüksusi, sh neid nõustada ja koolitada; 4) täita toetuse andmise avalikustamisega seotud ülesandeid, sh koostada rakenduskava teavitusstrateegia; 5) analüüsida rakendussüsteemi toimivust ja viia läbi rakendussüsteemi riskide hindamisi; 6) kontrollida rakendusüksuste ja rakendusasutuste ülesannete täitmist; 7) kontrollida auditite järeltoimingute elluviimist; 8) koordineerida ja viia läbi rakenduskava riskide hindamist; 9) kontrollida riigihankeid alates riigihanke piirmäärast, kui nii on ette nähtud, ning RHS nõuete mittejärgimise avastamisel teha finantskorrektsiooni otsuse; 10) hallata ja arendada struktuuritoetuse registrit (SFOS); 11) esitada Euroopa Komisjonile aastaaruande ja rakendussüsteemi toimimise õiguspärasuse kohta kinnituse; 12) anda struktuuritoetuse rakenduskava seiresse vajalikku infot; 13) valmistada ette Eesti seisukoha või anda sisend Eesti seisukohtade jaoks Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel, sh Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis (töörühmades) osalemine, sisendi andmine eelnõudele; 14) täita Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse ülesandeid; 15) täita Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja Euroopa piiriülese koostööprogrammi korraldusasutuse ülesandeid; 16) edastada OLAF-ile ja välistoetuse andjatele toetuste kasutamisel toimunud rikkumiste aruandeid ning koostada analüüse ja ülevaateid toimunud rikkumiste kohta. Toetuste rakendamise osakonna põhiülesanne on täita õigusaktidega ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö puhul koostöökokkulepetes antud volitusest tulenevaid toetuse andmise ülesandeid, sealhulgas struktuuritoetuse rakendusüksuse ja riigisisestest vahenditest (riigieelarve seaduse alusel või hasartmängumaksu seaduse alusel kehtestatud regionaalsete investeeringutoetuste andmise meetmed) toetuse andja või saaja ülesandeid ning teenindada piiriüleste koostööprogrammide toetuse taotlejaid ja saajaid, sh: 1) töötada välja juhtimis- ja kontrollisüsteeme, tööprotseduuride reegleid ning lepinguid Vabariigi Valitsuse poolt määratud meetmete ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi rakendamiseks; 2) menetleda taotlusi, otsustada ja korraldada toetuse andmine või mitte andmine; 3) teavitada avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 4) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes; 5) programmides sätestatud tingimustel teha koostööd regionaalsete partneritega, eelkõige koordineerida nende tegevust või abistada kohalikke omavalitsuse üksusi ja nende asutusi programmidega seotud asjaajamises; 6) menetleda maksetaotlusi, sh teha finantskorrektsioonide ja toetuse väljamaksmise peatamise ning tagasinõudmise otsuseid; 7) toetuse saaja avalduse alusel otsustada toetuse tagasinõudmise ajatamine; 8) lahendada taotlustele esitatud vaideid ja kaebusi. 9) teostada järelevalvet toetuse andmise ja kasutamise üle, sealhulgas kontrollida toetuse kasutamise ja maksmise eelduste täidetust. 10) osaleda vajadusel seirekomisjonide töös; 11) täita perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 ja § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud programmide ühise sekretariaadi ülesandeid; 12) avaldada arvamust toetuse andmise tingimuste ja muude õigusaktide väljatöötamisel. Toetuste maksete osakonna ülesanded on tagada õigusaktides ja riigile välistoetuse andjaga sõlmitud koostöökokkulepetes nimetatud välistoetuste sertifitseerimine välistoetuse andjale, välistoetuse nõuetekohase finantsjuhtimise ning hallata õigusaktides nimetatud ulatuses välistoetuse sildfinantseerimisvahendeid, sh 1) arendab ja rakendab osakonna pädevuses olevate välistoetuste finantsjuhtimissüsteemi; 2) taotleb välistoetuse maksmiseks välistoetuse andjalt vahendeid, sealhulgas koostab ja esitab välistoetuse andjale maksetaotlused; 3) analüüsib ja tõendab välistoetuse andjale välistoetusest rahastatavate projektide osas tehtud kulude abikõlblikkust, sh koostab ja esitab välistoetuse andjale vastavaid aruandeid; 4) planeerib ja juhib välistoetuste sildfinantseerimise rahavoogusid, korraldab sildfinantseerimisvahendite kasutamist ja kontrollib sildfinantseerimisvahendite tagasilaekumist; 5) korraldab välistoetusest hüvitatud kulude tõendamisega seotud informatsiooni vahetamist välistoetuse andjatele; 6) nõustab oma ülesannete täitmisega seotud küsimustes riigiasutusi ja välistoetuse andjaid. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse põhimääruse § 19 lõikega 11, lisades Keskuse juhtimisskeemi peadirektori asetäitja ametikoha. Täpsemad selgitused eelnõu § 1 punktis 20. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 19 lõige 2, kuivõrd peadirektori asendamise säte viiakse põhimääruse § 20, mis reguleerib peadirektori volituste ja pädevusega seonduvat. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse põhimääruse § 19 lõiget 3, mille kohaselt alluvad osakonnad peadirektorile või peadirektorile vahetult alluvate osakonnajuhatajate kaudu, arvestades, et lisandub peadirektori asetäitja ametikoht ning uued Keskuse osakonnad hakkavad vahetult alluma peadirektori asetäitjale. Seni kehtiva sõnastuse kohaselt alluvad osakonnad peadirektorile. Eelnõu § 1 punktiga 14 korrigeeritakse põhimääruse § 20 lõike 1 punkti 1 sõnastust tulenevalt peadirektori asetäitja ametikoha loomisest. Ühtlasi võetakse ametnike ja töötajate tähistamiseks põhimääruses kasutusele sõna „teenistuja“. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse põhimääruse § 20 lõike 1 punkti 5, sest teenistuslikku järelevalvet puudutav on viidud määruse 5. peatükki. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse põhimääruse § 20 lõike 1 punkti 7, jättes sellest välja struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamise. Kehtiva põhimääruse kohaselt on struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine kohustuslik, kuid täna ei ole selle järele siiski vajadust – Keskuse põhimäärus on koostatud piisava detailsusega. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse põhimääruse § 20 lõike 1 punkti 12, lisades võimaluse, et peadirektor võib haldusaktide andmise õiguse volitada Keskuse ametnikele. Nimetatud muudatus on vajalik, et võimaldada paindlikku töökorraldust ning vähendada peadirektori koormust haldusaktide allkirjastamisel. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse põhimääruse § 20 lõikega 4, kuhu tuuakse üle seni § 19 lõikes 2 olnud peadirektori asendamise kord. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse §-ga 201, milles sätestatakse peadirektori asetäitja ülesanded ning asendamise kord. Peadirektori asetäitja hakkab juhtima lisanduvat toetuste rakendusteenuse valdkonda ning seega vastutama ka toetuste arenduse osakonna, toetuste rakendamise osakonna ja toetuste maksete osakonna eest. Lisatava paragrahviga antakse selleks vajalik pädevus. Ühtlasi sätestatakse, et peadirektori asetäitja puudumisel võib täita tema ülesandeid peadirektor ise või paneb peadirektor asendamise ülesande mõnele peadirektori asetäitjale alluva osakonna juhatajale. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse põhimääruse § 21 lõiget 1 seoses peadirektori asetäitja ametikoha lisandumisega. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 21 lõikega 4, millega antakse toetuste arendamise osakonna allüksuse juhile, kes täidab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 ja § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud programmide korraldusasutuse juhi ülesandeid, täiendavad õigused ja kohustused. Vastasel juhul ei oleks võimalik tal korraldusasutuse juhi ülesandeid täita. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse põhimäärust peatükiga 41, milles sätestatakse teenistusliku järelevalve kord Keskuses. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 2018. aasta 1. september. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendumisel viiakse Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetusmeetmete rakendamine EASist Keskusesse. Muudatuse eesmärgiks on vähendada toetuse andmisega kaasnevat halduskoormust. Kuna vahendusasutusi enam ei kaasata, väheneb koormus läbi kontrollitasandite kaotamise, samuti muudetakse ühtlasemaks ja kesksemaks toetuse andmine ning luuakse ja arendatakse struktuuritoetuse register keskseks toetuste andmise infosüsteemiks. Sellega seoses viiakse Rahandusministeeriumist Keskusesse üle välisvahendite rakendamise osakonna, EL maksete osakonna, regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö talituse, piiriüleste programmide rakendamise talituse ja Interreg programmide järelevalve talituse ning osaliselt välisvahendite osakonna ametnikud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi halduslepingute täitmisega seotud töötajad viiakse samuti üle Keskusesse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega varem kavandamata kulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. septembril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  EELNÕU 11.07.2018 MÄÄRUS 23.07.2018 nr 1.1-10/5975- 1 Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruses nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keskusel on oma nimega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks keskuse asjaajamiskorras. Keskuse struktuuriüksusel võib olla oma nimega dokumendiplank. Keskusel ja Keskuse struktuuriüksusel võivad olla rakendatava programmi nime ja sümboolikaga kirjaplangid.“; 2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Keskus asub Tallinnas. Keskuse mujal asuva struktuuriüksuse või allüksuse asukoha ja postiaadressi määrab Keskuse peadirektor.“; 3) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Keskus täidab perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõikes 1 ja perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud rakenduskavade ja programmide korraldusasutuse, makse(sertifitseerimis)asutuse, ühise sekretariaadi, ühise tehnilise sekretariaadi ja kontrollija, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning toetuse andmise tingimuste õigusaktides määratud juhul rakendusüksuse ja toetuse andja ülesandeid, osutab teenuseid tugiteenuste osutamise kokkuleppe sõlminud riigi raamatupidamiskohustuslastele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja riigi asutatud sihtasutustele (edaspidi teenindatavad asutused) ning täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) toetuste otstarbeka ja sihipärase kasutamise korraldamine, andmine, järelevalve ning sertifitseerimine;“; 5) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osakondade koosseisu võivad kuuluda allüksused. (2) Osakonna allüksuse nimetuse, ülesanded ja pädevuse kinnitab peadirektor.“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses: „7) toetuste arenduse osakond; 8) toetuste rakendamise osakond; 9) toetuste maksete osakond.“; 7) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 12 lõikes 3, § 13 lõikes 4, § 15 lõikes 2, § 19 lõikes 4 ning 21 lõike 1 punktis 1, lõikes 2 ja lõikes 3 asendatakse sõna „talitused“ sõnaga „allüksused“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) esindab riiki krediidiasutuse taotlusel õppelaenu riigitagatise rakendumisel tekkivates õigussuhetes krediidiasutuse ning laenusaaja ja tema käendajate või pantijatega; 10) teostab järelevalvet maareformi seaduse alusel sõlmitud maa ostu-müügi järelmaksu, hoonestusõiguste ja kasutusvalduse lepingutest tulenevate nõuete täitmise üle.“; 10) määrust täiendatakse §-dega 171–173 järgmises sõnastuses: „§ 171. Toetuste arenduse osakonna ülesanded (1) Osakonna põhiülesanne on koordineerida õigusaktides ja riigile välistoetuse andjaga sõlmitud koostöökokkulepetes nimetatud toetuse andmist. (2) Põhiülesande täitmiseks osakond: 1) koordineerib ja korraldab siseriiklike ja Euroopa Liidu toetuste ning muu välisabi, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kasutamist; 2) annab ministeeriumile sisendi ja avaldab arvamust punktis 1 nimetatud valdkonna õigusaktide väljatöötamiseks. § 172. Toetuste rakendamise osakonna ülesanded Osakond täidab õigusaktiga ning Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö puhul koostöökokkulepetes antud volitusest tulenevaid toetuse andmise ja kontrollimisega seotud ülesandeid, sealhulgas struktuuritoetuse rakendusüksuse ja riigisisestest vahenditest toetuse andja või saaja ülesandeid, ning teenindab piiriüleste koostööprogrammide toetuse taotlejaid ja saajaid. Samuti annab sisendi ja avaldab arvamust toetuse andmise tingimuste ja teiste valdkonna õigusaktide väljatöötamisel. § 173. Toetuste maksete osakonna ülesanded (1) Osakonna põhiülesanne on õigusaktides ja riigile välistoetuse andjaga sõlmitud koostöökokkulepetes nimetatud välistoetuste sertifitseerimine välistoetuse andjale, välistoetuste nõuetekohase finantsjuhtimise tagamine ning õigusaktides nimetatud ulatuses välistoetuste sildfinantseerimisvahendite haldamine. (2) Põhiülesande täitmiseks osakond: 1) analüüsib ja tõendab välistoetuse andjale Euroopa Liidu toetuste ning muu välistoetuse, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ning Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismidest rahastatavate kulude ning Euroopa Liidu Nõukogu töös osalevate Eesti delegaatide sõidukulude abikõlblikkust; 2) annab ministeeriumile sisendi ja avaldab arvamust punktis 1 nimetatud valdkonna õigusaktide väljatöötamisel.“; 11) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Peadirektoril on asetäitja, kes allub vahetult peadirektorile.“; 12) paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Osakonnad alluvad peadirektorile või peadirektori asetäitjale vahetult alluvate osakonnajuhatajate kaudu. Peadirektor või peadirektori asetäitja koordineerib, suunab ja kontrollib osakonnajuhatajate tegevust.“; 14) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt; „1) juhib Keskuse tööd peadirektori asetäitja, Keskuse struktuuriüksuste juhtide või peadirektorile vahetult alluvate ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujate) kaudu, otsustab ja korraldab Keskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ning vastutab Keskuse tegevuse tulemuste eest;“; 15) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt; „5) teostab teenistuslikku järelevalvet või annab selleks ülesande vastavalt käesoleva määruse 5. peatükile;“; 16) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt; „7) kinnitab Keskuse sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad, teenistujate ametijuhendid ning põhipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega;“; 17) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt; „12) annab õigusaktides sätestatud haldusakte või volitab haldusaktide andmise Keskuse ametnikele;“; 18) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumisel asendab teda peadirektori asetäitja või valdkonna eest vastutava ministri määratud osakonnajuhataja.“; 19) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Peadirektori asetäitja ülesanded (1) Peadirektori asetäitja: 1) juhib ja korraldab tema vastutusvaldkonnas olevate toetuste arenduse osakonna, toetuste rakendamise osakonna ja toetuste maksete osakonna tööd osakonnajuhatajate kaudu; 2) täidab §-s 6 nimetatud korraldusasutuse ja kontaktasutuse juhi funktsioone; 3) annab oma pädevuse piires struktuuriüksuste teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi; 4) pärib aru temale alluvatelt osakonnajuhatajatelt nende tegevuse kohta; 5) esindab Keskust oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires; 6) annab oma vastutusvaldkonna piires haldusakte ja sõlmib lepinguid; 7) kirjutab oma pädevuse piires alla Keskuse dokumentidele; 8) võib volitada oma pädevuse piires vastutusala struktuuriüksuste teenistujaid, sealhulgas esindamiseks kohtus; 9) moodustab oma vastutusvaldkonnas nõuandva õigusega alalisi või ajutisi töörühmi ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 10) asendab peadirektorit tema äraolekul vastavalt käesoleva määruse § 20 lõikele 4; 11) teeb ettepanekuid teenistujate motiveerimiseks ja hoiatuste tegemiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) teeb ettepanekuid Keskuse põhimääruse, struktuuri, eelarve, tegevuskava ja töökorralduse muutmiseks; 13) arendab koostööd teiste valitsusasutustega ja toetuse saajate esindajatega; 14) täidab muid õigusaktis sätestatud või peadirektori antud ülesandeid. (2) Peadirektori asetäitja äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektor või paneb peadirektor peadirektori asetäitja ülesanded peadirektori asetäitjale alluva osakonna juhatajale.“; 20) paragrahvi § 21 lõike 1 punkte 2, 4 ja 6 täiendatakse pärast sõna „peadirektorile“ sõnadega „või peadirektori asetäitjale“; 21) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Toetuste arendamise osakonna allüksuse juht täidab lisaks lõikes 2 sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 ja § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud programmide korraldusasutuse juhi ülesandeid: 1) juhib korraldusasutuse ülesandeid täitvaid teenistujaid, koordineerib ja korraldab programmi ühise sekretariaadi või ühise tehnilise sekretariaadi tööd; 2) tagab programmide õiguspärase, täpse ja õigeaegse elluviimise; 3) võtab vastu programme rakendavate programmiasutuste ülesannetega seotud otsused, sealhulgas annab haldusakte.“; 22) määrust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses: „41. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 231. Teenistuslik järelevalve (1) Peadirektor teostab seadusega ette nähtud korras teenistuslikku järelevalvet Keskuse struktuuriüksuste ja Keskuse teenistujate tegevuse üle. (2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve vahetu teostamise teha ülesandeks peadirektori asetäitjale või Keskuse struktuuriüksuse juhile.“. § 2. Määrus jõustub 2018. aasta 1. septembril. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0806 - Riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc7f20c9-ea17-4593-844a-8339efbef258 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc7f20c9-ea17-4593-844a-8339efbef258?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main