Kiri

Ministeeriumid 23.07.2018 nr 1-6/1655-1 Välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele ja koostööpartneritele arvamuse avaldamiseks välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 17.08.2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Sama: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Töötukassa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Startup Estonia Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Finance Estonia Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Balti Kaitsekolledž Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Linnade ja Valdade Liit Sihtasutus Archimedes Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Lisa: 1) Seaduse eelnõu – 8 lehel; 2) Seaduse eelnõu seletuskiri – 37 lehel; 3) VTK kooskõlastustabel – 38 lehel; 4) Rakendusaktide kavandid – 15 lehel. Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusaktide kavandid EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Siseministri 4. detsembri 2015. a määruse nr 68 „Välismaalaste seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 295 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 4. detsembri 2015. a määruses nr 68 „Välismaalaste seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 23 ja 24 järgmises sõnastuses: „(23) Tööandja edastab Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse § 1812 lõikes 7 nimetatud juhul enne välismaalase tööle asumist tema juures, teavituse, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood; 3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 nimetatud juhul; 4) välisriigi tööandja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust tööandja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed ja registrikood või isikukood või juriidilisest isikust tööandja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle lähetatud töötajana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul; 5) andmed töötamise kohta, sealhulgas välismaalaste seaduses nimetatud töötamise alus, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber); 6) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber; 7) tööandja esindaja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed. (24) Käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud teavituse allkirjastamisega kinnitab tööandja, et välismaalase Eestis töötamine vastab välismaalase seaduses sätestatud nõuetele.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „22“ arvuga „23“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: (11) Õppeasutus, praktikat läbiviiv asutus või asutus või ühing, kelle noorteprojekti raames vabatahtlikuks teenistuseks on välismaalasele antud tähtajaline elamisluba õppima asumiseks, edastab Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse § 172 lõikes 2 nimetatud juhul enne välismaalase õppima asumisest, praktika või vabatahtliku teenistuse läbiviimisest tema juures, teavituse, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) välismaalase eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni nimi ja registrikood; 3) andmed õppimise kohta, sealhulgas välismaalaste seaduses nimetatud õppimise alus, õppekava kood ja selle õppekava, kursuse või praktika nimetus, kuhu välismaalane õppima asub, õppetase, õppetöö või praktika algus- ja lõppkuupäev; 4) välismaalase õppekeel ja õppekeele taseme miinimumnõuded, arvestades välismaalaste seaduse §-s 168 sätestatut; 5) õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber; 6) õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni esindaja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teavituse allkirjastamisega kinnitab õppeasutus, et välismaalase Eestis õppimine vastab välismaalase seaduses sätestatud nõuetele.“; 4) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „1“ tekstiosaga „ja 11“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler  EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 228 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. a määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 pealkirja ja sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „taotlemisel“ sõnaga „alaealise“; 2) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Tähtajalise elamisloa taotlemisel täisealise lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava vanema või vanavanema juurde andmekogusse kantavad täiendavad andmed (1) Tähtajalise elamisloa taotlemisel täisealise lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava vanema või vanavanema juurde kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed: 1) vanema või vanavanema eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg 2) vanema või vanavanema kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber; 3) ülalpeetavate arv; 4) andmed selle kohta, kas taotleja on kutsuja laps või lapselaps. (2) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel täisealise lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava vanema või vanavanema juurde kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed juhul, kui need on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud: 1) vanema või vanavanema eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) vanema või vanavanema kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber; 3) ülalpeetavate arv; 4) andmed selle kohta, kas taotleja on kutsuja laps või lapselaps.“; 3) paragrahvi 13 pealkirja ning sama paragrahvi lõigete 1 ja 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „vanema“ sõnadega „või vanavanema“; 4) paragrahvi 15 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: „§ 151. Tähtajalise elamisloa õppimiseks andmisel andmekogusse kantavad andmed, kui asutakse õppima teise õppeasutuse juurde või praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või vabatahtlikku teenistusse teise noorteprojekti või –programmi raames Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, asub õppima teise õppeasutuse juurde või praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või vabatahtlikku teenistusse teise noorteprojekti või –programmi raames välismaalaste seaduse §-s 1722 lõikes 2 nimetatud juhul, kantakse andmekogusse täiendavalt käesoleva määruse §-s 15 nimetatud andmed õppimise, praktika või vabatahtliku teenistuse kohta teise õppeasutuse, praktikat läbiviiva asutuse või asutuse või ühingu juures.“; 6) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisel andmekogusse kantavad andmed, kui asutakse töötama teise tööandja juures Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba töötamiseks, asub tööle teise tööandja juurde välismaalaste seaduse § 1812 lõikes 7 nimetatud juhul, kantakse andmekogusse täiendavalt järgmised andmed: 1) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood; 2) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 nimetatud juhul; 3) välisriigi tööandja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust tööandja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed ja registrikood või isikukood või juriidilisest isikust tööandja nimi ja registrikood, kui välismaalane asub tööle lähetatud töötajana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul; 4) andmed töötamise kohta, sealhulgas välismaalaste seaduses nimetatud töötamise alus, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber); 5) tööandja kontaktisiku eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, e-posti aadress ja telefoninumber; 6) tööandja esindaja eesnimi või -nimed ja perekonnanimi või -nimed.“; § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler  EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välismaalaste seaduse § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, § 624 lõike 3 või 625 lõike 5 alusel pikaajalist viisat taotlev abikaasa ja alaealine laps esitavad sugulussuhet või perekonnaseisu tõendava dokumendi. (2) Välismaalaste seaduse § 621 lõike 2, § 622 lõike 3, § 624 lõike 3 või 625 lõike 5 alusel pikaajalist viisat taotlev täisealine laps esitab sugulussuhet tõendava dokumendi ja terviseseisundit või puuet tõendava dokumendi.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Välismaalaste seaduse § 625 lõike 1 alusel viisat taotlev välismaalane esitab tõendi, et tuleb Eestisse välismaalaste seaduse § 101 lõike 3 punkti 6 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruse lisas loetletud usaldusväärse vahendaja kaudu. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tõendi asemel võib välismaalane esitada asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjoni taotluse numbri.“; 3) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välismaalaste seaduse 2. peatükis nimetatud piisavate rahaliste vahendite määr on sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 kohaselt kehtestatud toimetulekupiiri 0,4 kordne määr iga Eestis viibida lubatud päeva kohta.“; 4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite määr ei kohaldu välismaalasele, kes taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning kelle lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler  EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Siseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punkti 1 alusel. § 1. Siseministri 12. jaanuari 2017. a määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 pealkirja ja sama paragrahvi lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „taotlemisel“ sõnaga „alaealise“; 2) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) määrust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses: „§ 102. Tähtajalise elamisloa taotlemisel täisealise lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava vanema või vanavanema juurde esitatavad dokumendid (1) Tähtajalise elamisloa taotlemisel täisealise lapse elama asumiseks alaliselt Eestis elava vanema või vanavanema juurde välismaalaste seaduse § 118 punkti 2 alusel esitatakse: 1) taotlus; 2) foto; 3) sugulussuhet tõendavad dokumendid; 4) kirjalik kutse vanemalt või vanavanemalt, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kutselt peavad nähtuma järgmised andmed: 1) lapse või lapselapse eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 2) vanema või vanavanema eesnimi või -nimed, perekonnanimi või -nimed, Eesti isikukood või sünniaeg; 3) vanema või vanavanema kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber, välja arvatud juhul, kui need kattuvad rahvastikuregistrisse kantud andmetega; 4) kuupäev ja vanema või vanavanema allkiri. (3) Elamisloa taotlemisel välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse välja antud tõend selle kohta, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. (4) Elamisloa taotlemisel välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kinnitab vanem või vanavanem käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kutse allkirjastamisega, et ta elab Eestis ja täisealine laps hakkab elama Eestis ning ta kohustub kandma täisealise lapse hooldus- ja ravikulud. (5) Elamisloa taotlemisel välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse välja antud tõend selle kohta, et vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. (6) Elamisloa taotlemisel välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul kinnitab vanem või vanavanem käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kutse allkirjastamisega, et ta elab Eestis ja täisealine laps hakkab elama Eestis ning ta kohustab tagama taotleja ülalpidamise Eestis, kui täisealise lapse legaalne sissetulek ei taga lapse ülalpidamist Eestis.“; 5) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Elamisloa taotlemisel välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele taotleja terviseseisundit tõendav dokument, kui hooldamisvajadus tuleneb terviseseisundist. (5) Elamisloa taotlemisel välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kinnitab laps või lapselaps käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kutse allkirjastamisega, et ta elab Eestis ja taotlejal ei ole võimalik saada hooldust oma kodakondsusjärgses riigis või asukohariigis ning ta kohustab kandma taotleja hoodus- ja ravikulud.“; 8) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 14 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“; 10) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 10 lõike 1 punktis 4“ tekstiosaga „§ 102 lõike 1 punktis 4“; 11) paragrahvi 30 pealkirja ning sama paragrahvi lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, lõike 1 punkti 3 ning lõike 2 punkte 2, 3 ja 6 täiendatakse pärast sõna „vanema“ sõnadega „või vanavanema“ vastavas käändes; 12) paragrahvi 30 lõike 2 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 30 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul antud tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kinnitab vanem või vanavanem, et tema ja täisealine laps elavad jätkuvalt Eestis ning ta kohustub kandma täisealise lapse hooldus- ja ravikulud.“; 14) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul antud tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse välja antud tõend selle kohta, et taotleja ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. (32) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul antud tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kinnitab vanem või vanavanem käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kutse allkirjastamisega, et tema ja täisealine laps elavad jätkuvalt Eestis ning ta kohustub tagama täisealise lapse ülalpidamise Eestis, kui täisealise lapse legaalne sissetulek ei taga lapse ülalpidamist Eestis. (33) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul antud tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele pädeva asutuse välja antud tõend selle kohta, et vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema.“; 15) paragrahvi 30 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–33 nimetatud andmed ei ole muutunud, esitab vanem või vanavanem, kelle juures elama asumiseks elamisloa pikendamist taotletakse, käesoleva paragrahvi lõigetes 2–33 nimetatud dokumendi asemel kirjaliku kinnituse selle kohta, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2–33 nimetatud asjaolud ei ole pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa pikendamise taotluse esitamist muutunud.“; 16) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välismaalaste seaduse § 150 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kinnitab laps või lapselaps käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kutse allkirjastamisega, et tema ja vanem või vanavanem elavad jätkuvalt Eestis, vanema või vanavanema hooldusvajadus ei ole ära langenud ning ta kohustub kandma vanema või vanavanema hooldus- ja ravikulud.“; 17) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“; § 2. Määrus jõustub kuupäev, kuu 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler  EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Viisa kaugtöö tegemiseks taotlemisel usaldusväärsete vahendajate loetelu ja neile esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 3 punkti 6 alusel. § 1. Asukohast sõltumatu töötaja määratlemisel usaldusväärsele vahendajale esitatavad nõuded ja usaldusväärsete vahendajate loetelu (1) Kui välismaalane taotleb viisat või viisaga määratud viibimisaja pikendamist kaugtöö tegemiseks, peab usaldusväärne vahendaja enne viisa või viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotlemist kinnitama, et välismaalane vastab asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. (2) Usaldusväärne vahendaja käesoleva määruse tähenduses on usaldusväärseks tunnustatud äriühing, kes hindab välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. (3) Käesoleva määruse lisas kehtestatakse loetelu usaldusväärsetest vahendajatest, kelle kinnituse alusel võib välismaalasele anda viisa kaugtöö tegemiseks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Lisa Usaldusväärsete vahendajate loetelu  KINNITATUD Siseministri … 2018. a määrusega nr … „Viisa kaugtöö tegemiseks taotlemisel usaldusväärsete vahendajate loetelu ja neile esitatavad nõuded“ LISA Usaldusväärsete vahendajate loetelu Siin loetletakse usaldusväärsed vahendajad.  EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr Asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks eksperdikomisjonile esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 41 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse viisataotluse ja viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse menetluses asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks eksperdikomisjonile esitavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. § 2. Asukohast sõltumatu töötaja määratlemine (1) Kui välismaalane taotleb viisat või viisaga määratud viibimisaja pikendamist kaugtöö tegemiseks, peab eksperdikomisjon enne viisa või viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotlemist kinnitama, et välismaalane vastab asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. (2) Eksperdikomisjon käesoleva määruse tähenduses on siseministri moodustatud komisjon, mille ülesandeks on viisataotluse ja viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse haldusmenetluses arvamuse andmine, kas tegemist on asukohast sõltumatu töötajaga. (3) Eksperdikomisjon võib anda arvamuse välismaalase vastavuse kohta asukohast sõltumatu töötaja määratlusele välismaalaste seaduse § 626 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul. § 3. Taotluse esitamine Asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks esitab välismaalane (edaspidi taotleja) haldusorganile taotluse elektroonilises keskkonnas (edaspidi taotlus). § 4. Taotluse täitmise nõuded (1) Taotlus peab olema täidetud üheselt mõistetavalt eesti, inglise või vene keeles. Taotluses peavad olema esitatud kõik ettenähtud andmed. (2) Taotluses kirjutatakse isiku nimi vastavalt taotleja isikut tõendavas dokumendis esitatud ladinatähelisele nimekujule. § 5. Taotluses esitatavad andmed (1) Taotluses esitatakse taotleja kohta järgmised andmed: 1) eesnimi või -nimed; 2) perekonnanimi või -nimed; 3) sugu; 4) Eesti isikukood või sünniaeg ja sünnikoht; 5) kodakondsus või kodakondsused; 6) kontaktandmed, sealhulgas aadress, e-posti aadress ja telefoninumber. (2) Taotluses esitatakse asukohast sõltumatu töötajana määratlemise kohta järgmised andmed: 1) tõend selle kohta, et taotlejal on lepinguline suhe välisriigis registreeritud tööandjaga või taotlejal on osalus välisriigis registreeritud äriühingus või et tal on lepinguline suhe klientidega, kelle tegevuskoht on välisriigis; 2) andmed selle kohta, et taotlejal on asukohast sõltumatu töö ning tal on telekommunikatsioonitehnoloogiat kasutades võimalik täita töökohustusi kaugtööna. (3) Taotleja peab esitama haldusorgani nimel tegutseva eksperdikomisjoni nõudmisel käesolevas paragrahvis nimetamata andmeid ja tõendeid, mida eksperdikomisjon vajab arvamuse, kas tegemist on asukohast sõltumatu töötajaga, andmiseks. § 6. Taotluse läbivaatamise tähtaeg (1) Eksperdikomisjon annab haldusorganile arvamuse, kas tegemist on asukohast sõltumatu töötajaga kümne tööpäeva jooksul pärast taotlejalt kõigi nõutud andmete ja tõendite saamist. (2) Eksperdikomisjoni antud arvamus tehakse taotlejale teatavaks e-posti teel või muul sobival viisil. § 7. Eksperdikomisjoni arvamuse arvestamine (1) Haldusorgan võib lähtuda viisa või viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse suhtes otsuse tegemisel eksperdikomisjoni arvamusest ühe aasta jooksul selle andmise päevast arvates. (2) Eksperdikomisjon annab haldusorganile uue arvamuse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui: 1) haldusorgan uuendab haldusmenetluse; 2) viisa või viisaga määratud viibimisaja pikendamise taotluse menetluse käigus tekib põhjendatud kahtlus, et taotleja ei vasta asukohast sõltumatu töötaja määratlusele; 3) haldusorgan teostab järelevalvet Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse omamise aluseks olevate asjaolude jätkuva täidetuse üle. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud juhul esitab taotleja käesoleva määruse §-s 5 nimetatud andmed elektroonilise keskkonna kaudu. § 8. Eksperdikomisjoni arvamuse muutmine (1) Eksperdikomisjon muudab taotleja suhtes antud arvamust, kui ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud või välistavad välismaalase määratlemise asukohast sõltumatu töötajana. (2) Asjaolu, et eksperdikomisjon on muutnud taotleja suhtes esitatud arvamust, tehakse taotlejale teatavaks e-posti teel või muul sobival viisil. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler  Välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud, et ajakohastada välismaalaste Eestis elamist, töötamist ja õppimist puudutavat regulatsiooni, et see vastaks paremini praktikas ilmnenud vajaduste ning Eesti eri strateegiadokumentides ja arengukavades toodud eesmärkidele. Eesti ühiskonnale ja majandusele lisandväärtust andva tööjõu ligimeelitamiseks algatas Siseministeerium 2013. aastal koostöös teiste ministeeriumite ja sotsiaalpartneritega välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) muutmise. 2013. aasta 1. septembril jõustusid VMS-i esimese etapi muudatused, 2016. aasta jaanuaris teise etapi muudatused ning 2017. aastal VMS-i kolmanda etapi muudatused. Rakendatud muudatustega soodustati tippspetsialistide, teadlaste, iduettevõtjate, IKT sektori töötajate ja suurinvestorite Eestisse elama asumist. Samuti parendati pererände tingimusi, lihtsustati elamisloa taotlusprotsesse ning mindi elamisloa pikendamise põhiselt lähenemiselt üle järelkontrollipõhisele lähenemisele. Arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas riiklikes arengukavades toodud eesmärke, on käesoleva eelnõu eesmärk lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad välismaalaste Eestis elamist, töötamist ja õppimist puudutavas regulatsioonis ning tõhustada meetmeid nimetatud regulatsiooni väärkasutuse vältimiseks. Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatud teha järgmised olulised muudatused: - luuakse paindlikumad reeglid Eestis töötamiseks: lihtsustatakse juba Eestis viibivatel välismaalaste liikumist tööturul, võimaldatakse töötada lühiajaliselt mitme tööandja juures ühel ja samal ajal ning vahetada tööandjat ilma uue elamisloa taotlemiseta; - tõhustatakse meetmeid väärkasutuse vältimiseks: sätestatakse kutsuja kohustused lühiajalise töötamise puhul, täpsustakse tööandja vastutust lähetatud töötamise korral; - tagatakse Eestis ajutiselt viibivatele välismaalastele parem ligipääs avalikele teenustele, võimaldades neil elukoha registreerida Eesti rahvastikuregistris; - luuakse võimalused viisa taotlemiseks kaugtöö eesmärgil. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected]) ja sama osakonna nõunik Killu Vantsi (tel 612 5072, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper (tel 612 5016, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud puutumust omavad eri osalised: ministeeriumid (eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium), asutused (Politsei- ja 1 Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Startup Estonia, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuur) ning sotsiaalpartnerid (Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Teenusmajanduse Koda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Finance Estonia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Balti Kaitsekolledž, Eesti Ehitusettevõtte Liit, Eesti Kirikute Nõukogu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu muudatused on seotud „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“1, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“2, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–20203, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“4 eesmärkide täitmisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: - VMS-i redaktsioonis RT I, 29.06.2018, 76; - rahvastikuregistri seadus redaktsioonis RT I, 17.11.2017, 1. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu muudatuste eesmärk on lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohad välismaalaste Eestis elamist, töötamist ja õppimist puudutavas regulatsioonis, soodustades eelkõige nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes on valmis ning võimelised panustama Eesti arengusse. Eestis elamise ja töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval on samas oluline ära hoida võimalikke väärkastutusi, mistõttu on eelnõu eesmärgiks tugevdada tööandja vastutust välismaalase Eestisse tööle kutsumisel. Eelnõu laiem eesmärk on aidata saavutada riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades ülemaailmseid ja piirkondlikke arengusuundumusi. Juhitud sisserändepoliitika peab arvestama Eesti ühiskonna ja tööturu vajadusi, toestades Eesti demograafilist, kultuurilist ja majanduslikku jätkusuutlikkust ja arengut. Eesti eri strateegiadokumentides ja arengukavades on selgelt esile toodud vajadus pöörata tähelepanu majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumisele. Samuti on esile tõusnud targa majanduse ning tööjõu- ja talendipoliitika, mille elluviimise ühe olulise meetmena nähakse sisserännet. Rahvastikuprotsessid, väljaränne ja mõningate elanikkonna rühmade eemalejäämine tööturust on tinginud töövõimelise rahvastiku vähenemise. Liikmesriikide rahvastikuprotsesse iseloomustab rahvastiku vananemine ning tööealise rahvastiku vähenemine. Prognooside kohaselt kahekordistub 2080. aastaks 80-aastaste ja vanemate isikute osakaal EL-i rahvastikust (5,4% aastal 2016 vs. 12,7% aastal 2080) ning 1/3 rahvastikust on 65-aastased ja vanemad (19,2% aastal 2016 vs. 29,1% aastal 2080)5. Nii nagu teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid, seisab Eesti silmitsi majanduslike ja demograafiliste proovikividega ning konkureerib teiste riikide majandusarenguga, meelitamaks 1 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (12.06.2018) 2 konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ (12.06.2018) 3 „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” (12.06.2018) 4 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (12.06.2018) 5 http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/8309812/KS-EI-17-001-EN-N.pdf/b7df53f5-4faf-48a6-aca1- c650d40c9239 2 tööturule ja ettevõtluskeskkonnale vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Eesti inimõiguste aruande rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub rahvastikukadu väga suure tõenäosusega ka järgmise veerandsajandi kestel ning senise trendide jätkumisel väheneb rahvaarv aastaks 2100 u 500 000 isiku võrra.6 Viimase viie aastaga on Eestis tööjõud vähenenud 7000 inimese võrra ning Eurostati prognooside kohaselt elab aastal 2040 Eestis võrreldes 2014. aastaga enam kui 100 000 tööealist inimest vähem7. Eesti inimõiguste aruande koostajate hinnangul tuleks tööealiste arvu praegusel tasemel hoidmiseks Eestil vastu võtta umbes 7000 inimest aastas. Seega on Eesti majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline toetada välistalentide Eestis töötamist, et nad saaksid oma teadmisi täies ulatuses Eesti tööturul rakendada. Käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on lahendada VMS-is olevaid kitsaskohti, tehes järgmist: 1) luuakse paindlikumad reeglid mitme tööandja juures töötamiseks ja tööandja vahetamiseks, 2) tagatakse ajutiselt riigis viibivatele, töötavatele ja õppivatele välismaalastele parem ligipääs teenustele ning 3) soodustatakse Eestile uute teadmiste näol lisaväärtust toovate välismaalase Eestis viibimist ja kaugtöö korras siin töötamist. Muudatused on seega suunatud eelkõige selleks, et luua toetav keskkond välismaalaste Eestis töötamiseks, muutmata seejuures kehtivaid sisserände regulatsioonide üldtingimusi. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kohaselt on Eesti rändepoliitika üks peamine ülesanne aidata saavutada riiklikke eesmärke pidevalt muutuvas keskkonnas, arvestades ülemaailmseid ja piirkondlikke protsesse. Juhitud rändepoliitika peab soodustama nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad kogu ühiskonnale lisaväärtust ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega, Euroopa Liidu ühisõiguse ja põhivabadustega. Samas peab Eesti rändepoliitika ära hoidma elamislubade ja viisade väärkasutamise ja ebaseadusliku sisserände, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Kehtivas seaduses on mitu piirangut, mis takistavad Eestis viibivatel spetsialistidel täies ulatuses tööturul panustamast. Et vähendada Eestis töötamisega seonduvat halduskoormust nii taotlejale kui ka Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA), kavandatakse eelnõuga luua paindlikumad reeglid Eestis töötamiseks, võimaldades hõlpsamini liikuda tööturul. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kohaselt on vajalik Eesti majanduse jaoks tähtsatesse valdkondadesse talentide juurde meelitamine ehk koordineeritud talendipoliitika. Peale tippspetsialistide sisserände soodustamise, peab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ oluliseks parandada välistudengite ja teadlaste Eestisse elama asumise tingimusi ning muuta Eesti kõrgharidus välistudengitele senisest atraktiivsemaks. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“8 toob ühe tegevusena välja tõhusa talendipoliitika väljaarendamise, seades eesmärgiks lihtsustada talentide leidmist, sisserännet ja nende rakendamist nii ettevõtjate kui ka tööjõuna. Samuti seatakse eesmärgiks muuta Eesti talentide sihtriigiks. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni 2014–2020 strateegias „Teadmistepõhine Eesti“9 on esile toodud, et Eesti vajab rändepoliitikat, mis toetab riigile ja majandusele vajalike spetsialistide õppima- ja tööleasumist. Teadmispõhise ühiskonna kujundamine vajab kõrgelt haritud töötajaid, mis viitab mõistlikult avatud haridusrände vajalikkusele. „Kõrgharidusprogrammi 2016– 2019“10 kohaselt on Eesti kõrghariduspoliitika üks eesmärke suurendada Eestis õppivate välistudengite osakaalu ja seab meetmena esile kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamise. 6 L. Sakkeus, J. McKibben, A. Puur, L. Rahnu, L. Abuladze. Rahvastikuprognoos erinevate rändestsenaariumite korral. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. 7 Eesti statistika aastaraamat. 2014. 8 „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ (13.06.2018) 9 „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020“ (13.06.2018) 10 „Kõrgharidusprogramm 2016–2019“ (13.06.2018) 3 Sisserände tingimuste lihtsustamise kõrval on oluline ära hoida nende välismaalaste Eestisse saabumine, kes võivad ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut või sotsiaalset ja kultuurilist sidusust. Eesti rändepoliitika lahutamatu osa on avaliku korra ning riigi julgeoleku kaitse, mistõttu peab juhitud rändepoliitika olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud julgeolekupoliitika alustes11 esitatud põhimõtete ja tegevussuundadega. Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise kaitse andmise kohustust. Seega puudub isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Eeltoodud põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. Eeltoodu järgi ei ole kolmanda riigi kodanikul õigust asuda Eestisse elama õppimise, töötamise või ettevõtlusega tegelemise eesmärgil. Seetõttu ei saa erinevatele välismaalaste gruppidele elamisloa andmiseks või pikendamiseks erinevate tingimuste seadmine või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise erinevate aluste sätestamine VMS-is mingil viisil riivata välismaalaste õigusi. VMS ei reguleeri Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei reguleeri VMS nende kolmandate riikide kodanike, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid, vaid need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. Seadusmuudatuste kohta koostati väljatöötamiskavatsus, mis esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile. Samuti arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Töötukassale, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Startup Estoniale, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Teenusmajanduse Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Finance Estoniale, Tallinna Tehnikaülikoolle, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Balti Kaitsekolledžile, Eesti Ehitusettevõtte Liidule, Eesti Kirikute Nõukogule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekute ja seisukohtade ning nendega arvestamise kohta koostatud tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). Lähtudes eelnõu sisust ning kavandatud muudatuste eesmärgist, pidasid eelnõu ettevalmistajad otstarbekaks jagada seletuskirja osad eraldi alapeatükkideks ja lisada eelnõu sisu paremaks jälgimiseks seletuskirjale sisukord. Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................... 1 1.1. Sisukokkuvõte ......................................................................................................................... 1 11 Riigikogus heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ (13.06.2018) 4  1.2. Eelnõu ettevalmistaja .............................................................................................................. 1 1.3 Märkused ................................................................................................................................. 2 2. Seaduse eesmärk ............................................................................................................................ 2 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ...................................................................................................... 6 3.1. Töörändega seotud muudatused.............................................................................................. 6 3.1.1. Lühiajaline töötamine mitme tööandja juures samal ajal ja ametikoha vahetamine sama tööandja juures........................................................................................................................... 6 3.1.2. Tööandja vahetamine elamisloa kehtivusaja jooksul ....................................................... 7 3.1.3. Deposiidi nõuded renditöö puhul ................................................................................... 10 3.1.4. Kutsuja kohustused lühiajalise töötamise ning lähetatud töötamise puhul ................... 10 3.1.5. Elamisloa töötamiseks andmisest keeldumine ettevõtte pankroti või likvideerimise korral ........................................................................................................................................ 11 3.1.6. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused ................................................................... 11 3.2. Viisa kaugtöö eesmärgil ........................................................................................................ 12 3.3. VMS erinevate kitsaskohtade lahendamisega seotud muudatused ....................................... 14 3.3.1. Investeeringu nõuete ühtlustamine ................................................................................. 14 3.3.2. Siduv eelotsus ................................................................................................................. 15 3.3.3. Abikaasaga koos Eestisse asumine ................................................................................ 17 3.3.4. Lähedase sugulase juurde elama asumine ..................................................................... 18 3.3.5. Õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine ..................... 18 3.3.6. Täpsustused Balti Kaitsekolledžile ................................................................................. 19 3.3.7. Viisa tähtaeg................................................................................................................... 20 3.3.8 Lühiajalise töötamise registreerimine ............................................................................. 20 3.4. Ajutiselt riigis viibivate välismaalaste elukoha registreerimine ........................................... 20 4. Eelnõu terminoloogia .................................................................................................................. 24 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele..................................................................................... 24 6. Seaduse mõjud ............................................................................................................................. 24 6.1. Töörändega seotud muudatuste mõjud ................................................................................. 24 6.2. Viisa kaugtöö eesmärgil ........................................................................................................ 26 6.3. VMS erinevate kitsaskohtade lahendamisega seotud muudatuste mõjud ............................ 28 6.3.1. Investeerimisnõuete ühtlustamine .................................................................................. 28 6.3.2 Abikaasaga koos Eestisse elama asumine ning lähedase sugulase juurde elama asumine .................................................................................................................................................. 28 6.3.3 Siduv eelotsus .................................................................................................................. 29 6.3.4. Õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine ..................... 30 6.3.5. Muud tehnilised muudatused .......................................................................................... 31 6.4. Ajutiselt riigis viibivate välismaalaste elukoha registreerimisega seotud muudatuste mõjud ..................................................................................................................................................... 31 5 7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud.......................................................................... 35 8. Rakendusaktid ............................................................................................................................. 36 9. Seaduse jõustumine ..................................................................................................................... 37 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ............................ 37 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõuga kavandatakse peamiselt muuta VMS-i, mistõttu on VMS-i muudatused paigutatud eelnõu esimesse paragrahvi. Teises paragrahvis on esile toodud rahvastikuregistri seaduse muudatused. Kolmandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine. 3.1. Töörändega seotud muudatused 3.1.1. Lühiajaline töötamine mitme tööandja juures samal ajal ja ametikoha vahetamine sama tööandja juures Kehtiva korra kohaselt võib välismaalane ilma elamisloata lühiajaliselt Eestis töötada ainult juhul kui tema lühiajaline töötamine on PPA-s registreeritud. Kuigi VMS ei sea lühiajalise töötamise puhul piiranguid mitme tööandja juures töötamiseks, on iga tööandja kohustatud välismaalase lühiajalise töötamise eraldi PPA-s registreerima ja maksma välismaalasele VMS-is sätestatud töötasu, mis on võrdne vähemalt Eesti keskmise brutopalgaga, olenemata sellest, kas välismaalane töötab osaajaga või täistööajaga Seega näiteks, kui välismaalane töötab lühiajaliselt Eestis IT- spetsialistina ühe ettevõtte juures ja soovib peale selle mõne tunni nädalas töötada mõne teise ettevõtte heaks, on ka teine ettevõte kohustatud välismaalase töötamise PPA-s registreerima ja maksma talle vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. Praktikas on seetõttu tekkinud olukordi, kus lühiajalise töötamise nõuded mitme tööandja juures töötamise korral on saanud oluliseks piiranguks välismaalaste kogu potentsiaali rakendamiseks tööturul, kuna seadusest tulenev palganõue ja lühiajalise töötamise igakordne registreerimine teise ettevõtte poolt ei ole mõistlik ning muudab t töötamise teise tööandja juures nii välismaalasele kui tööandjale keeruliseks. Kui töötamiseks antava elamisloa puhul on lubatud, et välismaalane võib samal ajal töötada ka teise tööandja juures, tingimusel et esimese tööandja juures järgitakse kõiki VMS-is sätestatud tingimusi (sh elamisloa taotlemine, Eesti Töötukassa loa taotlemine, palgakriteerium), siis lühiajalise töötamise puhul sellist erisust seaduses ette nähtud ei ole. Eelneva tõttu võimaldatakse samamoodi elamisloa regulatsiooniga ka lühiajalise töötamise puhul töötada mitme tööandja juures korraga, kui peamine tööandja täidab VMS-is sätestatud töötamise registreerimise kohustust ja kohalduvaid palganõudeid. Samuti võimaldatakse eelnõuga paindlikumalt töökoha vahetust sama tööandja juures. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks töökoha vahetamisel sama tööandja juures esitada uus lühiajalise töötamise registreerimise taotlus PPA-le. Seega näiteks ka juhul, kui analüütik saab ametikõrgenduse ja asub sama tööandja juures tööle toote juhina, tuleb enne uuel ametikohal tööle asumist tööandjal taotleda välismaalasele uus lühiajalise töötamise registreering. See pole aga mõistlik, kuna sama kutse- ja kvalifikatsiooninõudega töö puhul sama tööandja juures on PPA juba kaalunud lühiajalise töötamise registreerimise asjaolusid, olles hinnanud välismaalase ja tööandja tausta. Seetõttu ei ole sisulist vajadust uus lühiajaline töötamine registreerida. Kui töötamiseks antava elamisloa puhul on lubatud, et välismaalane võib vahetada töökohta sama tööandja juures, tingimusel et ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, siis lühiajalise töötamise puhul sellist võimalust ei ole. Eespool esitatu tõttu võimaldatakse samamoodi elamisloa regulatsiooniga vahetada ka lühiajalise töötamise puhul sama tööandja juures ametikohta. 6 Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seadust §-dega 1072 ja 1073. Paragrahvi 1072 lõikega 1 sätestatakse võimalus, et lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane võib sama tööandja juures vahetada ametikohta, tingimusel et ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal. Seega võib näiteks IT-spetsialist asuda tööle toote juhina, kui tootejuhi ametikohale esitatavad erialased nõuded on vastavad sellele, mida ka IT-spetsialistilt nõuti. Samas on ametikoha vahetus välistatud, kui uuele ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on erinevad. Näiteks, Eestis hooajatöötajana töötav välismaalane ei või asuda tööle ehitajana, kuna hooajatöö ei ole ehitussektoris lubatud ning seega ei saa ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded suure tõenäosusega olla samad. Küll võib näiteks ettekandjana töötanud hooajatöötaja, kes saab vahetuse vanemaks sama tööandja juures, töötada edasi ilma uue lühiajalise töötamise registreeringuta, kuivõrd ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded ei muutu. Samuti võib teadlane töötada ka lektorina või teha erasektoris arendustööd. Muudatuse põhieesmärk on teha Eestis töötamise regulatsioon paindlikumaks nii töötajale kui ka tööandjale, kuna töötamise kestel võib olla ettevõtetel vaja töötajaid ümber paigutada ega ole sisulist vajadust samasuguste tingimuste korral nõuda välismaalasele uue lühiajalise töötamise registreerimist. Piirang, mille kohaselt peavad ametikoha vahetamisel olema uuel ametikohal samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded aitab välistada ka olukorra, kus esmalt registreeritakse töötamine palgakriteeriumi erisusega ja seejärel vahetatakse ametikohta, et hoida kõrvale keskmise töötasu nõudest. Näiteks taotletakse lühiajalist töötamist hooajatöötajana ja seejärel vahetatakse ametikohta, et töötada ehitajana. Lõikes 2 sätestatakse võimalus töötada mitme tööandja juures korraga juhul, kui nõuded selle tööandja juures, kuhu lühiajaline töötamine on registreeritud, on täidetud. Näiteks õpetajana töötav välismaalane, kes on registreerinud oma lühiajalise töötamise ühes koolis, võib anda tunde ka teises koolis seni, kuni ta töötab esimese tööandja juures ja esimene tööandja on tema töötamise registreerinud. Samuti võib IT-spetsialist töötada samal ajal teise tööandja heaks, tingimusel, et ta jätkab esimese tööandja juures töötamist, esimene tööandja on tema töötamise registreerinud ja maksab talle VMS-is sätestatud töötasu. Lühiajalise töötamise registreerimise olemasolu teise tööandja juures on tööandjal, kes soovib välismaalase tööle võtta, võimalik kontrollida avaliku päringu kaudu PPA koduleheküljel. 3.1.2. Tööandja vahetamine elamisloa kehtivusaja jooksul Välismaalane, kes töötab Eestis töötamiseks antava tähtajalise elamisloa alusel, võib küll tööandjat vahetada, kuid peab selleks taotlema uue elamisloa ja uuel tööandjal tuleb võtta üle kutsuja kohustused. See tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole lubatud tööandjat uut elamisluba taotlemata vahetada. Praktikas on aga üha rohkem olukordi, kus Eestisse tööle tulnud välismaalane soovib elamisloa kehtivusajal tööle asuda teise tööandja juurde. Seda enam olukorras, kus tähtajaline elamisluba antakse väga pika kehtivusega – üldjuhul kehtivusega kuni viis aastat ning seda võidakse pikendada kuni kümneks aastaks. Välismaalasi, kes juba Eestis töötasid ning taotlesid uut elamisluba, asumaks tööle uue tööandja juurde oli 2017. aastal 399 ja 2018 I poolaastal 147. Praegust tööturgu iseloomustab tööjõu mobiilsus, mistõttu on mõistlik, et kui välismaalane soovib tööandjat vahetada, oleks seda võimalik teha nii töötajale kui tööandjale liigse halduskoormuseta. Nõuda tööandja vahetamisel iga kord uue elamisloa taotlemist ei ole mõistlik ei välismaalasele ega tööandjale. Elamisloa taotluse suhtes tuleb PPA-l teha otsus kahe kuu jooksul. Välismaalasel ei ole lubatud teise tööandja juurde tööle asuda enne, kui otsus elamisloa taotluse kohta on tehtud. Seega tuleb välismaalasel oodata kaks kuud, enne kui töökoha vahetamisel võib uue tööandja juures tööle asuda. Tihti on aga vajadus vakantne töökoht täita kiireloomulisem, mistõttu takistavad praegu kehtivad reeglid töökohta vahetada. Samuti ei ole menetlusega kaasnev töökoormus põhjendatud riigi seisukohalt, kuivõrd pädevad organid on välismaalase tausta juba esimese elamisloa taotluse menetluses kontrollinud. Seetõttu on kehtivat korda vaja muuta, luues paindlikuma lähenemise, kus 7 võimaldatakse tööandja vahetamist ja kutsuja kohustuste üleminekut uuele tööandjale, ilma et oleks nõutud uue elamisloa taotlemine. Välismaalase töötamise asjaolusid ja uue tööandja tausta kontrollitakse järelkontrolli käigus. Kui selgub, et töötamine ei vasta tingimustele, tunnistatakse elamisluba kehtetuks ja välismaalane peab lahkuma või taotlema uut elamisluba mõne teise tööandja juures. See lähenemine on kooskõlas ka järelkontrollipõhise menetlusega, mida hakati elamislubade menetlemisel kasutama 2017. aastal. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 177 lõiget 4 ja sätestatakse, et Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on vahetanud tööandjat ja uuel ametikohal töötamiseks on nõutud samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Seda põhjusel, et tööturu kontrolli asjakohaste kutse- ja kvalifikatsiooninõuetega isikute suhtes on juba elamisloa taotlemise varasema menetluse käigus tehtud. Seega ei oleks uuesti Eesti Töötukassalt loa küsimine välismaalase tööle võtmiseks mõistlik ja see takistaks ka töökoha vahetamist. Samamoodi ei ole nõutud Eesti Töötukassalt loa taotlemine, kui sama tööandja juures vahetatakse ametikohta või kui elamisluba pikendatakse. Kui aga uuele töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on muud, kui need, mis olid nõutud algse elamisloa taotlemisel, tuleb töökoha vahetamiseks taotleda nii uut elamisluba kui ka Eesti Töötukassa luba. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse § 1812 lõigetega 6 ja 7. Lõikes 6 sätestatakse, et välismaalane võib sama tööandja juures vahetada ametikohta tingimusel, et muud elamisloa andmise tingimused on täidetud ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutud samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega viiakse kehtiva VMS-i § 185 lõige 4 üle § 1812, kuhu see ülesehituslikult paremini sobib. Lõikes 7 lubatakse välismaalasel elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, ilma et selleks tuleks taotleda uut elamisluba, tingimusel, et töötamine uue tööandja juures vastab VMS-is sätestatud elamisloa andmise tingimustega, mis kohalduksid, kui elamisluba oleks taotletud uue tööandja juurde tööle asumiseks. See tähendab ka töötasu nõude täitmist juhul, kui välismaalane vahetab tööandjat ja uue tööandja juurde elamisloa saamise tingimusena oleks töötasu nõude täitmine ette nähtud. Seega juhul, kui elamisluba anti töötamiseks iduettevõttes ja palgakriteerium ei kohaldu, kuid välismaalane asub tööle uue tööandja juures näiteks IT-spetsialistina, kellele palgakriteerium kohalduks, kui elamisluba töötamiseks selle tööandja juurde taotletaks, tuleb uuel tööandjal ka ilma elamisloa taotluseta maksta välismaalasele VMS-is ette nähtud töötasu. Ühtlasi seatakse nõudeks, et uus ametikoht peab olema samade kutse- ja kvalifikatsiooninõuetega. Elamisloa töötamiseks taotlemisel kontrollib Eesti Töötukassa, kas töökohta oleks võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. Seega kontrollitakse enne töötamiseks elamisloa andmist, kas töökohale nõutava kutsepädevuse ja kutsetunnistuse või erialase kogemuse ja teadmistega isikut on võimalik leida kohaliku tööjõu raames. Kuna eelnõu muudatustega võimaldatakse tööandjat vahetada ilma uue elamisloa taotlemiseta, on oluline, et välistada olukord, kus võimalust töökohta vahetada kasutatakse selleks, et hoida kõrvale nõudest taotleda välismaalase töölevõtmiseks Eesti Töötukassa eelnevalt luba. Selleks, et uus tööandja saaks kontrollida, milliste kutse- ja kvalifikatsiooninõuetega oli eelmine töökoht, on tööandjal võimalik välismaalase elamisloakaardil olevate tööandjate andmete või PPA koduleheküljel oleva avaliku e-päringu kaudu saada eelneva tööandja andmed ning temaga vajadusel kontakteeruda, et töökoha asjaolusid selgitada. Ka kehtiva seaduse kohaselt peab nt teise tööandja juures samaaegselt tööle asumisel uus tööandja kontrollima, et töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad ning tööandjal on võimalik asjaolude selgitamiseks peamise tööandjaga võimalik soovi korral kontakteeruda. Kuigi on nõutud, et uus ametikoht peab vastama samadele kutse- ja kvalifikatsiooninõuetele, on lubatud, et töötamiseks antud elamisloa alust vahetatakse. Näiteks, kui elamisluba anti töötamiseks 8 iduettevõttes, kuid uus tööandja ei ole iduettevõte. Sel juhul peab uus tööandja valima, millisel alusel välismaalane töötab (nt üldkorras, eksperdina), ja töötamine peab olema vastavuses VMS-is sätestatud tingimustega. Oluline on, et uue tööandja juures töötamise puhul vastaks töötamine VMS-is sätestatud nõuetele, mis kohalduksid ka siis, kui taotletaks uut elamisluba vastaval alusel (näiteks, kui tegemist on rendiettevõttega, peab ettevõte tegutsema renditöötajana ja tal peab deposiidis olema 10% töötasufondist; kui töötamist alustatakse teadlasena, peab tegemist olema õppeasutusega; kui tegemist on juhtorgani liikmena töötamisega, peab ettevõte olema tegutsenud vähemalt viis kuud jne). Lisaks sätestatakse kohustus teavitada PPA-d, kui vahetatakse tööandjat. Kuigi uue elamisloa taotlemine ei ole enam vajalik, on järelevalve seisukohalt oluline, et haldusorganitel oleks teave välismaalase töötamise kohta, sh ka see, millisel alusel välismaalane töötab, ning võimalus töötamise tingimuste vastavust VMS-is sätestatule hinnata (sh kas palgakriteerium kohaldub ja tööandja seda täidab). Seega võib välismaalane asuda uue tööandja juures tööle tingimusel, et uus tööandja on sellest PPA-d teavitanud, kuid uut elamisloa taotlust esitada ei tule. Teavitusega võtab uus tööandja üle ka kutsuja kohustused. Välismaalane võib uue tööandja juurde pärast teavitust kohet tööle asuda ja juhul, kui PPA järelkontrolli käigus avastab, et töötamine uue tööandja juures ei vasta VMS-is sätestatud tingimustele, tunnistatakse elamisluba kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks § 185 lõige 4, mis tõstetakse ümber § 1812 lõikesse 6, kuhu see ülesehituslikult paremini sobib. Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse § 188 lõiget 2 ja sätestatakse elamisloa pikendamise puhul erisus, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane muudab töökohta sama tööandja juures või asub elamisloa kehtivusaja jooksul tööle teise tööandja juures. Kehtiva seaduse kohaselt ei peeta töötamise tingimuse muutumiseks seda, kui välismaalane muudab ametikohta sama tööandja juures. Eelnõuga võimaldatakse aga välismaalasel asuda elamisloa kehtivusaja jooksul tööle ka teise tööandja juures, ilma et selleks tuleks uut elamis- luba taotleda. Seetõttu on vaja, et elamisloa pikendamisel tehakse elamisloa tingimuste muutumise juures erisus nii sellel puhul, kui välismaalane on vahetanud töökohta sama tööandja juures, kui ka olukorras, kus välismaalane on asunud tööle uue tööandja juurde. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse § 189 lõiget 2, kus on sätestatud erisused elamisloa kehtetuks tunnistamisel, põhjusel, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused on muutunud. Lõike 2 punkti 1 kohaselt ei peeta tingimuste muutumiseks seda, kui välismaalane asub sama tööandja juures tööle teisele ametikohale. Ka kehtivas seaduses on elamisloa kehtetuks tunnistamise puhul selline erisus kehtestatud (VMS-i § 189 lõige 2 punkt 4). Kuivõrd õigus muuta töökohta sama tööandja juures on kõikide töötamise aluste puhul, ei ole vajadust eraldi sätteks teadlaste ja õppejõudude puhul, mistõttu sätestatakse lõikes 1 üldine erisus ametikoha muutmise korral sama tööandja juures. Lõike 2 punktis 2 täpsustatakse õigusselguse huvides, et tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane asub ühel ja samal ajal tööle teise tööandja või kasutajaettevõtja juures. Sisulisi muudatusi punktis 2 eelnõuga ei tehta, kuivõrd ka kehtiva õiguse kohaselt (VMS-i § 1812) on välismaalasel õigus samal ajal töötada mitme tööandja juures. Lõike 2 punkti 3 kohaselt ei peeta ka edaspidi tingimuste muutumiseks seda, kui välismaalane asub tööle teise kasutajaettevõtja juurde või ühel ja samal ajal nii kasutajaettevõtja juures, kelle juures töötamiseks elamisluba anti, kui ka teise kasutajaettevõtja juurde. Eelnõuga ei muudeta kehtivas seaduses antud erisust. Lõike 2 punktiga 4 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei peeta tingimuste muutumiseks seda, kui välismaalane asub tööle teise tööandja juures. Erisus kehtestatakse eelnõu muudatuste tõttu, millega võimaldatakse välismaalasel elamisloa kehtivusajal teatud tingimustel tööandjat vahetada. 9 Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse § 190 lõigetega 11 ja 12. Lõikes 12 nähakse ette kutsuja kohustused uuele tööandjale, kui välismaalane on tööandjat vahetanud. Välismaalase Eestisse tööle kutsumisega võtab tööandja endale vastutuse ja talle kohalduvad kutsuja kohustused. Kuigi elamisluba anti välismaalasele töötamiseks ühe tööandja juures, siis võimaldatakse eelnõuga elamis- loa kehtivusajal välismaalasel asuda tööle uue tööandja juures, ilma et selleks peaks uut elamisluba taotlema. On oluline, et kui välismaalane vahetab tööandjat uut elamisluba taotlemata, vastutab välismaalase eest edaspidi uus tööandja, kelle juures välismaalane tööle asub. 3.1.3. Deposiidi nõuded renditöö puhul Kehtiv õigus seab renditöö puhul tööandjale lisanõuded välismaalase Eestisse tööle kutsumiseks. VMS-i kohaselt võib renditöö registreerida lühiajalise töötamisena või anda välismaalasele elamisloa töötamiseks renditöötajana, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ja tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% töötasufondist. Renditöö vahendajana tegutseva ettevõttele lisanõuete seadmise eesmärk oli vältida võimalikku töörände regulatsiooni väärkasutamist ja olukorda, kus rendiettevõttel pole raha töötasu maksta. Praktikas on töötasu deposiidinõue saanud takistuseks renditöö värbamisel, kuna renditööettevõtetele on seatud ebaproportsionaalselt suuremad kohustused võrreldes tavalise tööandjaga. Probleem on see, et deposiidi suuruse arvestamisel võetakse peale välismaalaste töötasufondi arvesse ka kohalike töötajate töötasufondi. Selle tulemusena võib personalirendiettevõtjal tekkida kohustus maksta deposiiti suurem summa kui on näiteks välismaalaste töötasud kokku. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga, et deposiidi olemasolu on seotud välismaalaste töötasufondi, mitte kogu ettevõtte töötajate töötasufondiga. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt tehakse § 106 lõikes 8 ja § 1761 lõikes 2 muudatus deposiidinõudes. Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandjal on deposiidis raha vähemalt 10% konkreetse välismaalase töötasufondist, mitte tööandja kogu töötasufondist. Kui renditöö vahendajana tegutseval ettevõttel on mitu välismaalast, keda renditöötajana tööle vahendatakse, tuleb renditööettevõttel iga välismaalase töötasufondist panna 10% deposiiti. 3.1.4. Kutsuja kohustused lühiajalise töötamise ning lähetatud töötamise puhul Töörände tõhusa toimimise üks põhimõtteid on tööandja vastutuse regulatsioon. Tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, peab ka tema eest vastutama, vajaduse korral majutama ja ülal pidama, ning juhul, kui riigil tuleb isik sunniga välja saata, peab riigi kulud katma välismaalase Eestisse kutsunud tööandja. Kui elamisloa töötamiseks puhul on selgelt sätestatud, et tööandjal on kutsuja kohustused, siis lühiajalise töötamise registreerimise puhul on seaduses vastav täpsustus puudu. Riigi võimalikud kulud seoses riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalasega aga ei sõltu sellest, kas välismaalane viibis riigis elamisloaga töötamiseks või ta oli saanud viisa ja oma lühiajalise töötamise registreerinud, mistõttu ei ole põhjendatud, et lühiajalise töötamise puhul ei ole tööandjale kutsuja kohustusi sätestatud. Ühtlasi ei ole kehtivas VMS-is selgelt reguleeritud, et lühiajalise töötamise registreerimisel ja elamisluba töötamiseks taotlemisel lähetatud töötajale, on tööandja kohustused ja kutsuja kohustused sellel ettevõttel, kes on Eestis ja kelle juurde isik tööle lähetatakse. Eeltoodu on tekitanud praktikas küsimusi, mistõttu vajab lähetatud töötajate puhul õigusselguse huvides täpsustamist kutsuja kohustuste kohaldumine. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse § 1062 teksti. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse lõikes 1, et peale praktika võimaldaja on kutsuja kohustused ka tööandjal, kes on registreerinud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise. Tegemist on ennetava meetmega, et ära hoida võimalike 10 väärkasutusi ning Eestis töötamise tingimuse rikkumisi. Sarnaselt elamisloaga, on seega ka lühiajalise töötamise puhul välismaalase tööandjal kutsuja kohustused. Lõikes 2 täpsustatakse õigusselguse huvides, et lähetatud töötamise korral on kutsuja kohustused tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. Seda põhjusel, et VMS-i mõistes on tööandja just Eesti tööandja, kelle juures välismaalane tööle asub, kuigi leping võib olla sõlmitud välismaa ettevõttega. Lõikes 3 sätestatakse, et praktika võimaldaja kutsuja kohustused lõpevad välismaalasele uue elamisloa andmisel või 180 päeva pärast praktikalepingu lõppemist. Kehtiv seadus sisaldab sama erisust, tegu on direktiivi 2016/801/EL artikli 13 lõikest 4 tuleneva nõudega. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse § 190 lõigetega 11 ja 12. Lõikes 11 täpsustatakse õigusselguse huvides, et kutsuja kohustused on tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. Seda põhjusel, et VMS-i mõistes on tööandja just Eesti tööandja, kelle juures välismaalane tööle asub, kuigi leping võib olla sõlmitud välismaa ettevõttega. 3.1.5. Elamisloa töötamiseks andmisest keeldumine ettevõtte pankroti või likvideerimise korral Kehtiv VMS annab haldusorganile õiguse keelduda lühiajalise töötamise registreerimisest, kui tööandja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus. Töötamiseks antava elamisloa puhul sellist üldalust elamisloa andmisest keeldumiseks kehtestatud ei ole. Ometigi on ka töötamiseks antava elamisloa puhul oluline, et tööandja suudaks maksta välismaalasele, kelle ta Eestisse kutsub, töötasu. Samuti on töörände regulatsiooni väärkasutamise vältimise eesmärgil oluline, et tööandjal oleks tegelik majandustegevus Eestis, ja tegemist ei ole fiktiivse ettevõttega, mis on rajatud üksnes eesmärgiga välismaalane Eestisse kutsuda. Kuigi VMS-is on sellisteks puhkudeks haldusorganil võimalik keelduda VMS-i § 180 lõike 2 punkti 5 alusel (põhjendatult alus kahelda tööandja usaldusväärsuses), on õigusselguse huvides mõistlik samamoodi lühiajalise töötamise regulatsiooniga sätestada eraldi keeldumise alus juhuks, kui tööandja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse § 180 lõiget 2 punktiga 6 ja sätestatakse, et elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel puudub tegelik majandustegevus. 3.1.6. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja erisused VMS sätestab tööandjale kohustuse maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist töötasu. Kui üldpõhimõttena peab VMS-is sätestatud töötasu maksma Eestis registreeritud ettevõte, kelle juurde välismaalane tööle asub, siis ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul on EL-i direktiivist 2014/66/EL tulenev erisus, et üleviidaval isikul peab olema kehtiv tööleping välisriigis paikneva äriühinguga. Selle tõttu, kui töölepingus on sätestatud, et töötasu maksab kolmandas riigis asuv tööandja, ei saa Eestis asuvalt vastuvõtvalt üksuselt nõuda töötasu maksmist. Lisaks eelnevale ei võimalda direktiiv 2014/66/EL ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale kohaldada tööturu teste. Kehtiva VMS-i kohaselt kohaldub ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale aga nõue taotleda Eesti Töötukassalt välismaalase töölevõtmise luba, mistõttu ei ole kehtiv Eesti õigus kooskõlas direktiivi nõuetega. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt täiendatakse § 107 lõikega 31 ja sätestatakse, et ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töötasu võib maksta ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki olev äriühing. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse § 178 lõikega 21 ja sätestatakse, et ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töötasu võib maksta ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki olev äriühing. 11 Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse § 181 lõiget 2 punktiga 5 ja sätestatakse, et ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja puhul ei pea tööandja taotlema Eesti Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks § 19022 lõige 2 punkt 1, mis sätestab elamisloa andmisest keeldumise aluse ettevõtjasiseseks üleviimise puhul kui vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine või on välja kuulutatud ettevõtte pankrot ning tööandja tegelik majandustegevus puudub. Selle sätte kehtetuks tunnistamine on seotud eelnõu § 1 punktiga 24, millega täiendatakse seaduse § 180 lõike 2 punkti 6 ja sätestatakse üldine alus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks selliste asjaolude esinemise korral. Kuivõrd üldalus keelduda andmast töötamiseks mõeldud elamisluba kohaldub ka ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale, ei ole enam tegemist keeldumise lisaalusega. 3.2. Viisa kaugtöö eesmärgil Praeguses üleilmastunud maailmas iseloomustab inimesi mobiilsus ja hargmaisus. Neil on ühel ja samal ajal sidemeid mitmes riigis – nad võivad elada ühes riigis, töötada teistes riikides ja viibida pikemat aega veel muudes riikides. Koos moodsate infotehnoloogiliste võimalustega on üha rohkem levinud eluviis, kus töötatakse veebipõhiselt ja reisitakse selle käigus eri riikides ringi. Inimesi, kes töötavad asukohast sõltumatult, elavad eri paikades, omamata alalist elukohta või elupaika, kutsutakse diginomaadideks. Jobbaticali 2018. a veebruaris tehtud küsitlus rohkem kui tuhande diginomaadi seas näitas, et peamiselt tegutsevad diginomaadid infotehnoloogia, turunduse, hariduse ja finantsvaldkonnas. Kuivõrd diginomaadide puhul on eelkõige tegemist oma valdkonna spetsialistide ja talentidega, konkureerib üha rohkem tööandjaid ja riike omavahel, et meelitada ligi diginomaade. Eesti kui uudsete tehnoloogiliste lahenduste poolest tuntud riik, on rahvusvahelises mastaabis diginomaadidele atraktiivne sihtriik. Peamiseks atraktiivsuseks Eesti puhul peavad diginomaadid nii startup ökosüsteemi, kõrget inglisekeelse oskuse taset, ligipääsu EL turule, võimalusi pikaajaliseks Eestis elamiseks, kui ka e-residentsuse programmi12. Praeguseks on e- residentsuse programm saavutanud diginomaadide seas suure populaarsuse, võimaldades ligipääsu Eesti e-teenustele ning seeläbi ka EL turule. Samas ei ole digitaalnomaadidele Eestisse tulemiseks erireegleid loodud. Üldiselt antakse viisa konkreetsel eesmärgil Eesti külastamiseks ja VMS seab viisa taotlemiseks kindlad tingimused. Näiteks töötamise puhul peab Eesti tööandja töötamise PPA juures registreerima, õppimise puhul on eelduseks õppeasutusse vastuvõtmine, iduettevõtluse puhul peab ettevõte vastama iduettevõtte määratlusele jne. Ühtlasi on võimalik taotleda turismiviisat, kuid selle alusel ei ole lubatud Eestis töötada. Üldjuhul taotlevad diginomaadid turistiviisasid, kuigi riiki saabumise tegelik eesmärk on kaugtöö tegemine. VMS-i mõistes on töötamine väga laialt defineeritud hõlmates igasugust tegevust, mille eest võib eeldada tasu saamist. Kehtiv VMS võimaldab välismaalasel küll ilma töötamist registreerimata Eestis töötada kuni 5 päeva 30 päeva jooksul ning seega turistid, kes aeg-ajalt töömeile loevad ja neile vastavad, ei ole vastuolus seadusega. Küll aga – kui Eesti saabumise üks peamisi eesmärke on teha Eestist kaugtööd, ei võimalda kehtiv õigus viisat selleks taotleda. Töötamiseks antava viisa laiendamine kaugtöö tegijatele ei ole võimalik, kuna lühiajalise töötamise puhul on põhieesmärk töötamine Eesti tööandja heaks. Seejuures on nõutud, et tööandja on Eestis registreeritud ja välismaalasele makstakse vähemalt Eesti keskmist töötasu. Diginomaadidel tavaliselt aga puudub Eestis kutsuja, kelle juures tööd tehakse. Iduettevõtluseks antava viisa laiendamine kaugtöö tegijatele ei ole võimalik, kuna iduettevõtte viisa eesmärk on iduettevõtte loomine Eestis. Kaugtöö tegijad ent soovivad jätkata töötamist välismaal asuva tööandja või ettevõtte heaks. Eespool kirjeldatu tõttu ei mahu 12 Jobbaticali 2018 a. mais läbi viidud küsitlus 12 diginomaadid klassikalise töötamise reeglite alla, mistõttu ei ole nende Eestis tegutsemine kooskõlas seaduse nõuetega. Samas aga ei ole neil võimalik neid nõudeid täita. Jobbaticali 2018. a veebruaris tehtud küsitlus rohkem kui tuhande diginomaadi seas üle maailma näitas, et peamiseks takistuseks diginomaadi eluviisi viljelemisel peetakse viisareegleid. Seega on oma valdkonna spetsialistide ja talentide meelitamiseks ning diginomaadide Eestis kaugtöö tegemise seadustamiseks vaja luua võimalus välismaalastel Eestis ajutiselt viibida kaugtöö tegemise eesmärgil. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 625. Paragrahvis 625 on sätestatud viisa andmise tingimused, kui viisat taotletakse kaugtöö tegemiseks, ja määratud isikute kategooriad, kellele võib anda viisa kaugtöö tegemiseks. Lõike 1 kohaselt antakse viisa kaugtöö tegemiseks, kui välismaalase Eestis viibimise põhieesmärk on töötamine asukohast sõltumatu töötajana. Kuigi Eesti viisa annab õiguse liikuda ka Schengeni alal, siis üldiselt antakse viisa siiski Eestis ajutiseks viibimiseks. Lõikes 2 määratletakse, keda peetakse VMS mõistes asukohast sõltumatuks töötajaks. Asukohast sõltumatu töötajal peab olema töö, mis on asukohast sõltumatu, ja võimaldab tööd teha telekommunikatsioonivahendite kaudu. Seega võib näiteks arendaja, turundusspetsialist, finantsnõustaja jm sarnasel töökohal olev isik, kes saab tööd teha arvuti vahendusel, taotleda viisat kaugtöö tegemiseks. Samas on välistatud viisa taotlemine isikutel, kes on nt ehitajad, juuksurid, hooajatöötajad põllumajanduses või teeninduses, kuna nende töö ei ole oma iseloomu tõttu asukohast sõltumatu. Et vältida töörände regulatsiooni väärkasutamist seatakse tingimuseks, et välismaalane peab kuuluma ühte järgmisest kolmest kategooriast: 1) välismaalane töötab välisriigi tööandja heaks ning soovib jätkata selle tööandja heaks töötamist kaugtöö korras Eestist, 2) välismaalasel on osalus välisriigis registreeritud äriühingus ja ta jätkab äritegevust kaugtöö korras Eestist, 3) välismaalane soovib kaugtöö korras jätkata teenuste osutamist klientidele, kelle tegevuskoht on välisriigis ja kellega tal on lepinguline suhe. Viimase kategooria puhul on silmas peetud eelkõige konsultante ning vabakutselisi töötajaid, kes pakuvad teenuseid käsundus-, töövõtu- või mõne muu teenuse osutamise lepingu alusel, kuid tegemist võib olla ka välismaalasega, kes tegutseb ettevõtjana (st FIE-na) või kes omab äriühingut. Seda põhjusel, et teenuste osutamise süsteemid ja õiguslik kord võib riigiti erined, mistõttu on seatud üldsõnastuslik määratlus, et välismaalane peab olema lepingulises suhetes klientidega, kellele osutab teenuseid. Usaldusväärne vahendaja, kelle kaudu välismaalane Eestisse tuleb, peab kontrollima, et tegemist on diginomaadiga. Samuti ei ole viimase kategooria puhul on nõutud, et äriühing oleks registreeritud välisriigis. Tingimuseks on seatud, et enamus klientide tegevuskoht, kellele teenuseid osutatakse, on välisriigis. Seeläbi võib diginomaadi viisat taotleda ka välismaalane, kes on äriühingu või ettevõtjana ennast Eestis registreeringud, kuid kelle kliendid on peamiselt välisriigis. Nii võimaldatakse kaugtöö eesmärgil viisa anda nt Eesti e-residentidele, kellel on küll Eestis ettevõte, kuid kellel on varasemalt viisa taotlemine pikemaks perioodiks olnud keeruline, kuna enamus äritegevust on välisriigis, kus asuvad peamised kliendid. Lõike 3 kohaselt võib viisa kaugtöö tegemiseks anda, kui välismaalane tuleb Eestisse usaldusväärse vahendaja kaudu või kui välismaalase vastavust viisa andmise eeltingimustele on kontrollinud eksperdikomisjon. Usaldusväärse vahendaja puhul on tegemist diginomaadide reisimist vahendavate ettevõttega, keda Eesti riik usaldab kontrollima välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja definitsiooniga. Seega saab vahendaja olla üksnes see, kelle tausta riik on uurinud ja keda riik peab usaldusväärseks. Usaldusväärsete vahendajate loetelu kehtestatakse määrusega. Viisa taotlemisel kaugtöö tegemiseks tuleb välismaalasel esitada usaldusväärse vahendaja kinnitus, millega usaldusväärne vahendaja võtab ühtlasi endale kutsuja kohustused. Samuti luuakse võimalus, et kui välismaalasel ei ole võimalik Eestisse tulla usaldusväärse vahendaja kaudu, võib alternatiivina välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele hinnata eksperdikomisjon. Eksperdikomisjon moodustatakse Siseministeeriumi juurde ning koosneb asutustest ja ekspertidest, 13 kes esindavad diginomaadi kogukonda ning kes on kõige pädevamad hindama, kas isiku puhul on tegemist asukohast sõltumatu töötajaga. . Lõike 4 kohaselt võib kaugtöö tegemiseks anda nii lühi- kui ka pikaajalise viisa, olenevalt kavandatavast Eestis viibimise kestusest. Juhul, kui reisi kavandatav kestus on lühem kui 90 päeva, võib välismaalasele anda lühiajalise viisa. Kui aga reis kestab kauem kui 90 päeva, võib välismaalasele anda pikaajalise viisa. Pikaajalise viisa võib välismaalasele anda kuni 12-kuulise kehtivusega. Lõikega 5 ja 6 sätestatakse, et kui välismaalane saab viisa kaugtöö tegemiseks, võib sama viisa anda ka välismaalase abikaasale ja alaealisele lapsele. Samuti võib viisa anda täisealisele lapsele, kui laps ei ole oma terviseseisundi tõttu iseseisvalt võimeline toime tulema. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse § 101 lõiget 3 punktiga 6 ja sätestatakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega nähakse ette usaldusväärsete vahendajate loetelu ja nõuded Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse § 101 lõikega 41, andes valdkonna eest vastutavale ministrile volituse moodustada eksperdikomisjon, samuti ekspertkomisjonile esitatava taotluse esitamise kord ja tingimused. Eksperdikomisjon moodustatakse, kui selleks tekib vajadus. Eelkõige hindavad välismaalaste vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele usaldusväärsed vahendajad. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse § 105 lõiget 4 punktiga 7. Punktis 7 sätestatakse seaduslik alus Eestis töötamiseks välismaalasele, kellele on antud viisa töötamiseks asukohast sõltumatu töötajana. Kehtiva seaduse kohaselt peab välismaalase lühiajaliseks Eestis töötamiseks tema tööandja esmalt töötamise PPA juures registreerima ja maksma välismaalasele Eesti keskmist töötasu. Samas võimaldatakse eelnõu muudatustega välismaalasel samal ajal töötada teise tööandja juures, kui esimese tööandja juures täidetakse lühiajalise töötamise registreerimise tingimusi. Asukohast sõltumatu töötaja põhitegevus Eestis on kaugtöö tegemine välisriigis asuva ettevõtte, tööandja või klientide heaks. Seega, samamoodi lühiajaliselt töötavate välismaalastega on mõistlik võimaldada asukohast sõltumatutel töötajatel Eestis ajutiselt teha tööd ka Eesti tööandja heaks, et nad saaksid võimalikult suurel määral panustada oma teadmistega Eesti majandusse. Kuna tegemist on veel ühe tööga, ei ole lühiajalise töötamise registreerimine ja Eesti keskmise töötasu maksmise nõue põhjendatud. Näiteks võib eelnõu muudatusega IT-spetsialist, kes töötab välisriigi tööandja jaoks ja viibib Eestis kaugtöö tegemiseks antud viisa alusel, töötada veel ka Eesti ettevõtte heaks IT-spetsialistina. Eestis viibimise põhieesmärk ja tegevus peab aga jätkuvalt olema seotud välisriigis oleva ettevõtte või tööandja heaks kaugtöö tegemine. 3.3. VMS erinevate kitsaskohtade lahendamisega seotud muudatused 3.3.1. Investeeringu nõuete ühtlustamine Praegu on VMS-is ettevõtjate kapitali ja investeeringu nõue reguleeritud kolmel eri viisil: 1) tippspetsialisti tööandjale, 2) elamisluba ettevõtluseks üldtingimustel ja 3) elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile. Näiteks tippspetsialisti puhul loetakse investeeringuks sissemakstud omakapital, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid. Elamisluba ettevõtluseks puhul loetakse investeeritud kapitali hulka korraga nii ettevõtte omakapital kui ka arvele võetud põhivara ja allutatud laen. Elamisluba suurinvestorile puhul ei ole seaduses täpsustatud, mida investeeringuna loetakse, vaid on välja toodud, et tegemist peab olema otseinvesteeringuga. Investeeringu erinev käsitlus seaduses on praktikas põhjustanud raskusi seaduse mõistmisel ja selle rakendamisel. Lisaks on Rahandusministeerium juhtinud tähelepanu, et ettevõtlusega tegelemiseks antud elamisloa korral on investeeringu definitsioon problemaatiline ja vajab muutmist, kuna: 14 1) kui ilma lisatingimusteta loetakse investeeritud kapitali hulka äriühingu omakapital, muudab see investeeringu nõude suuresti sisutuks, kuna asjakohane nõue oleks täidetud ka juhul, kui omakapitalina sissemakstud 65 000 eurot seisavad äriühingu pangakontol, on laenatud mõnele sidusettevõtjale; 2) kui investeeritud kapitali hulka arvestatakse korraga nii omakapital kui ka arvele võetud põhivara, tekitab see olukorra, kus nõude saab täita, makstes sisse 32 500 eurot omakapitali ja soetades selle eest samas maksumuses põhivara; 3) tuleb arvestada, et põhivara hulka kuuluvaks loetakse ka tütar- ja sidusettevõtete osad, immateriaalsed varad ja ettemaksed. Seega ei vastaks elamisloa andmise eesmärgile olukord, kus investeering põhivarasse on vormistatud näiteks välismaise sidusettevõtte osalusena või ettemaksena mõnele seotud osalisele. Eelneva tõttu ühtlustatakse eelnõuga investeeringu nõuded VMS-is. Muudatustega ei kavandata ühildada investeeringu määrasid tippspetsialisti tööandjale, elamisluba ettevõtluseks üldtingimustel taotlemisel ja elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile, küll aga ühildatakse investeeringu mõistet ehk varade paigutust majandusliku tegevuse eri objektidesse. Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 muudetakse § 192 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks § 192 lõige 4, täpsustades ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise korral investeeringu nõudeid. Samamoodi tippspetsialistile kehtestatud investeerimise nõuetega peab eelnõu kohaselt olema välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, vähemalt 65 000 eurot Eesti äritegevusse investeeritud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid. Kuivõrd tegemist on ettevõtluseks antava elamisloaga ei võimaldata, erinevalt tippspetsialistist, investeeringut teise äriregistrisse kantud äriühingusse, vaid investeering peab olema tehtud äriühingusse, milles välismaalasel on osalus. Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse § 1973 lõikega 11, millega täpsustatakse otseinvesteeringu hulka loetavat omakapitali. Kehtivas seaduses ei ole suurinvestori elamisloa taotlemise puhul seaduses täpsustatud, mida investeeringu hulka loetakse, vaid on esile toodud, et tegemist peab olema otseinvesteeringuga. Kuna investeeringu mõiste on seaduses täpsustamata, on see praktikas põhjustanud raskusi seaduse mõistmisel ja selle rakendamisel. Õigusselguse huvides täpsustakse eelnõuga, et investeeringu hulka loetakse investeeringut omakapitali, mille eest on soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid, või seadmeid, või mille eest on tehtud investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi. Samasugused nõuded investeeringu sisule kehtestatakse VMS-is läbivalt, sealhulgas, kui taotletakse elamisluba ettevõtluseks või töötamiseks tippspetsialistina. 3.3.2. Siduv eelotsus Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 401, andes PPA-le pädevuse siduva eelotsuse andmiseks välismaalase Eestisse kutsuja ebausaldusväärsue kohta. VMS kohaselt keeldutakse välismaalase lühiajalise töötamise registreerimisest või töötamiseks elamisloa andmiseks, kui on põhjust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti keeldutakse õppimiseks elamisloa andmisest, kui on põhjust kahelda õppeasutuse usaldusväärsuses. Praktikas on juhtumeid, kus välismaalase Eestisse kutsuja on korduvalt rikkunud VMS-is sätestatud nõudeid ning aidanud kaasa regulatsiooni väärkasutusele. Tööandjate suhtes menetletud väärteomenetluste arv on võrreldes 2013. aastaga tõusnud 115%. Tabel 1. Aastatel 2013–2017 tööandja poolt toimepandud väärteod välismaalase ebaseadusliku töötamise aluste kaupa Rikkumise alus 2013 2014 2015 2016 2017 15 Seadusliku aluseta viibiva välismaalasele töötamise võimaldamine (VMS § 300) 21 19 35 17 9 VMS-i töötamise tingimuste rikkumine tööandja poolt (VMS § 301) 17 5 14 41 75 VMS-s sätestatud töötasust väiksema töötasu maksmine tööandja poolt (VMS § 302) 1 2 3 6 0 Kokku 39 26 52 64 84 Allikas: PPA Eelmisel aastal keeldus PPA 133 korral õppimiseks elamisloa andmisest põhjusel, et õppeasutus ei ole usaldusväärne. Õppeasutust võib ebausaldusväärseks pidada mitmel erineval põhjusel, näiteks ei täideta korduvalt teavitamiskohustust seoses välismaalase õppetöös mitteosalemisega või ei kontrollita välismaalastele Eestisse kutse andmisel õppurite tausta või võimekust õppetöös osaleda. Sellises olukorras ei ole mõistlik igakordselt hinnata elamisloa või viisa taotlust, kuivõrd ametiasutustele on juba enne teada, et kutsuja ei ole usaldusväärne ning välismaalase Eestisse lubamine hõlmaks endas olulisi illegaalse immigratsiooni riske. Seega ei ole mõistlik sellistel juhtudel elamisloa taotluse sisuline menetlemine, kuna haldusorganile on juba enne teada, et välismaalase Eestisse kutsuja on ebausaldusväärne. Lõike 1 kohaselt annab PPA eelotsusega hinnangu välismaalase Eestisse kutsuja usaldusväärsuse suhtes. Hinnang antakse, kui välismaalase kutsujat peetakse ebausaldusväärseks. Lõikega 2 sätestatakse, et hinnang on siduv tulevikus esitatavate taotluste puhul. Seega, kui PPA on nt andnud hinnangu, et teatud tööandja on ebausaldusväärne, on see hinnang siduv, kui see tööandja esitab tulevikus lühiajalise töötamise registreerimise taotluse välismaalase tööle võtmiseks. Lõikega 3 täpsustatakse, et PPA võib anda hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta, kui kutsujat on korduvalt karistatud VMS-i tingimuste rikkumiste eest. Ühekordse rikkumise puhul võib olla tegemist tingimuste eksliku rikkumisega. Mitmekordse rikkumise korra on aga põhjust eeldada, et tegemist on seaduses sätestatud nõuete ja kohustuste tahtliku rikkumisega, mistõttu võib järeldada, et kutsuja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Lõike 4 kohaselt võib PPA eelotsuse anda kehtivusega kuni aasta. Aastane ajavahemik on piisav, et võimaldada välismaalase kutsujal oma käitumist parandada ja PPA-l hinnata, kas kutsuja on oma varasemat käitumist muutnud. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seadust §-dega 1072 ja 1073. Paragrahvis 1073 sätestatakse alus jätta lühiajalise töötamise registreerimise taotluse läbi vaatamata, juhul kui PPA on varem eelotsusega teinud kindlaks, et välismaalase tööandja, õppeasutus või muu kutsuja on rikkunud VMS-is sätestatud nõudeid ega ole usaldusväärne. Sellisel juhul ei ole taotluse sisuline menetlemine mõistlik, kuivõrd haldusorganile on teada, et välismaalase kutsuja on ebausaldusväärne. Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse § 219 punktiga 7. Välismaalase taotlust tähtajalise elamisloa saamiseks ei vaadata läbi juhul, kui PPA on varem eelotsusega teinud kindlaks, et välismaalase tööandja, õppeasutus või muu kutsuja on rikkunud VMS-is sätestatud nõudeid ega ole usaldusväärne. 16 3.3.3. Abikaasaga koos Eestisse asumine Eesti õiguse kohaselt võib välismaalane, kes Eestis elamisloa alusel elab, Eestisse kutsuda ka oma abikaasa. VMS-i 2017. aasta jaanuaris tehtud muudatustega kaotati nõue, mille kohaselt peab abikaasa kutsumiseks olema välismaalane enne Eestis elanud vähemalt kaks aastat. Samas on kehtivas õiguses säilitatud tingimus, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks anda, kui abikaasa, kelle juurde elama asutakse, on oma elukoha Eestis registreerinud ja perekonnal on Eestis tegelik eluruum. Elukoha registreeringu ja tegeliku elukoha olemasolu nõudest on erisus tehtud Eesti kodaniku või eesti rahvusest abikaasa suhtes ning juhul, kui abikaasa on saanud elamisloa õppimiseks kõrgharidusõppes, rakendusõppes või teatud alustel töötamiseks ja ettevõtluseks. See tähendab, et juhul, kui välismaalane ei kuulu ühtegi eelnimetatud kategooriasse, saab ta oma abikaasa Eestisse kaasa tuua üksnes siis, kui on juba ennast ise Eestis sisse seadnud, elukoha leidnud ja selle rahvastiku registris (edaspidi RR) registreerinud. Erinevalt abikaasa regulatsioonist, ei ole sellist piirangut lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisloa taotlemise nõuetes. Kuigi elukoha registreeringu ja tegeliku eluruumi olemasolu nõue on ka neile välismaalastele, kes taotlevad elamisluba lähedase sugulase juurde elama asumiseks, on kehtivas õiguses sätestatud erisus, et tegeliku eluruumi olemasolu ja elukoha registreeringu nõue ei kohaldu, kui välismaalane ja lähedane sugulane asuvad koos Eestisse elama. Olukord, kus abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel on piiravamad nõuded, kui lähedase sugulase juurde elama asumiseks, ei ole põhjendatud ja toob praktikas kaasa ebamõistlikke olukordi. Näiteks võib tekkida olukord, kus välismaalane saab oma lapse kohe kaasa võtta, kuid abikaasa saab elamisloa alles siis, kui elukoht on RR-is registreeritud. Selle tõttu kehtestatakse, samamoodi lähedase sugulase juurde elama asumise regulatsiooniga, abikaasa juurde elama asumiseks elamisloa taotlemisel erisus, et eluruumi ja elukoha registreeringu nõue ei ole nõutud, kui abikaasa ja välismaalane asuvad Eestisse elama koos. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 137 lõiget 2, loobudes eelneva Eestis elamise nõudest, kui abikaasa ja välismaalane asuvad Eestisse elama koos. Muudatus puudutab olukorda, kus ühel abikaasal puudub iseseisev alus Eestis elamisloa taotlemiseks, näiteks elamisluba tööle asumiseks või õppima tulemiseks, ja elamisluba taotletakse elama asumiseks abikaasa juurde, kes on saanud Eestis elamiseks iseseisva elamisloa. Üldjuhul on nõutud, et abikaasa juurde elama asumiseks võib elamisloa anda, kui välismaalasel on Eestis tegelik eluruum ja registreeritud elukoht. Erisus sellest nõudest on kehtivas seaduses üksnes Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa suhtes, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, kui abikaasad asuvad Eestisse elama koos. Samas on mõistlik mitte kohaldada tegeliku eluruumi ja registreeritud elukoha nõuet kõikide välismaalastele, kes asuvad abikaasa juurde elama, juhul kui abikaasad asuvad Eestisse elama koos. Varasema elamise nõue kohaldub üksnes juhul, kui abikaasad ei asu Eestisse elama koos. Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 muudetakse § 140 lõiget 2 ning tunnistatakse kehtetuks lõige 3. Lõikes 2 sätestatakse, et elamisloa taotlemisel elama asumiseks abikaasa juurde ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõuet, kui välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos. Kehtiva seaduse kohaselt on kehtestatud erisus eelneva elamise nõudest juhul, kui abikaasa on saanud elamisloa õppimiseks kõrgharidusõppes, rakendusõppes või teatud alustel töötamiseks ja ettevõtluseks. Kuivõrd eelnõu muudatustega tehakse eelneva elamise nõudest erisus kõikidele välismaalastele, kui Eestisse asutakse elama koos, puudub vajadus teha erisus välismaalastele, kes on saanud elamisloa kõrgharidusõppes, rakendusõppes õppimiseks või teatud alustel töötamiseks ja ettevõtluseks. Juhul, kui näiteks kõrgharidusõppes elamisloa saanud välismaalane ei asu abikaasaga koos Eestisse elama, kohaldub üldine nõue, et abikaasa Eestisse kutsumiseks peab tal olema Eestis tegelik eluruum ja registreeritud elukoht. Kuivõrd elukoha registreeringu kohustus on välismaalasel 17 hiljemalt kuu jooksul alates Eestisse elama asumisest, siis juhul, kui abikaasaga koos Eestisse elama ei asuta, on hiljemalt kuu möödudes võimalik taotleda elamisluba abikaasa Eestisse toomiseks. Lõike 2 muudatuse tõttu tunnistatakse lõige 3 kehtetuks, kuna puudub vajadus teha erisus kõrgharidusõppes või rakendusõppes õppiva välismaalase abikaasale. Eelnõu § 1 punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks § 224 lõige 12. Tegu on volitusnormiga, mille alusel on kehtestatud siseministri määrus, milles täpsustatakse nõudeid VMS-i § 140 lõike 3 alusel elamisluba taotlevate välismaalaste kohta. Kuna eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse VMS-i § 140 lõige 3 kehtetuks, puudub ministri määruse järele vajadus. 3.3.4. Lähedase sugulase juurde elama asumine Eesti õiguse kohaselt võib vanem või vanavanem asuda elama Eestis elava täisealise lapse juurde, kui vanem või vanavanem vajab hooldust ning tal ei ole seda võimalik oma asukohariigis saada. Praktikas on aga üha rohkem juhtumeid, kus Eestis elav välismaalane vajab hoolt ning sooviks selleks oma lapse või lapselapse Eestisse kutsuda. Kui üldjuhul eeldatakse, et sel juhul võiks hooldust vajav vanem ise lapse juurde kolida, siis tihti ei võimalda vanema terviseseisund elukohariiki vahetada. Sellistel juhtudel on PPA erandina andud elamisloa VMS-i § 2101 alusel. Üldine alus, mis võimaldaks lapse või lapselapse elama asumist Eestis elava ja hooldust vajava vanema või vanavanema juurde, VMS-is aga puudub. Samuti on VMS-is küll ette nähtud, et täisealine laps võib elama asuda oma Eestis elava vanema juurde, kui laps ei ole oma tervisesisundi või puude tõttu iseseisvalt võimeline toime tulema, kuid VMS ei võimalda elama asuda oma vanavanemate juurde. Praktikas on aga juhtumeid, kus hooldust vajava lapse eest saaksid hoolt kanda just vanavanemad. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse § 150 lõike 1 punkti 2 ja sätestatakse, et elamisloa võib anda ka Eestis elava vanavanema juurde kui täisealine laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Kehtiva seaduse kohaselt võib täisealine laps üksnes elamisluba taotleda Eestis elava vanema juurde elama asumiseks. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 150 lõiget 1 punktiga 5 , andes võimaluse tulla täisealisel lapsel elama Eestisse tema siin elava vanema või vanavanema juurde, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, tingimusel, et täisealine laps või tema Eestis seaduslikult viibiva vanema või vanavanema püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks § 150 lõige 2, mis sätestab, et lähedasel sugulasel, kelle juurde vanem või vanavanem Eestisse elama tulla tahab, peab olema pikaajalise elaniku elamisluba. Kehtiva õiguse kohaselt võib vanema või vanavanemale anda elamisloa täisealise lapse või lapselapse juurde elama asumiseks Eestis, kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis. Samas võib elamisloa vanemale või vanavanemale anda ainult siis, kui laps või lapselaps elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Vanema või vanavanema elama asumine on teatud juhtudel aga vajalik ka siis, kui laps või lapselaps elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Seda enam olukorras, kus tähtajaline elamisluba antakse kuni viieks aastaks ja pikendatakse kuni 10 aastaks. Eelkirjeldatu tõttu ei ole piirang, mis võimaldab vanema või vanavanema hooldamist Eestis üksnes juhul, kui välismaalasel on pikajalaise elaniku elamisluba, mõistlik ega põhjendatud. 3.3.5. Õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine Tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse välismaalasele õppimiseks kindla õppeasutuse juures konkreetsel õppekaval, praktika tegemiseks kindlal praktikakohal või vabatahtlikuks teenistuseks 18 kindla programmi raames. Välismaalase Eestisse õppima või praktikale kutsumisega võtab õppeasutus, praktika vahendaja või vabatahtliku teenistuse korraldaja ka VMS-is sätestatud kutsuja kohustused. Juhul, kui välismaalane soovib õppima asuda teise õppeasutuse juures või vahetada praktikakohta või asuda vabatahtliku teenistusse teise programmi raames, siis tuleb tal taotleda uus elamisluba. Välismaalasi, kes juba viibisid Eestis õppimiseks antava elamisloa alusel ning taotlesid uut elamisluba õppimiseks, oli 2017. aastal 36 ning käesoleval aastal 1. Kuivõrd elamisloa andmise alus nendel puhkudel ei muutu, on iga kord uue elamisloa taotlemise nõudmine ebamõistlik nii välismaalasele kui ka õppeasutusele. Kui välismaalane vahetab õppeasutust või praktikakohta, on ka sel juhul tema Eestis elamise eesmärk vastavalt kas õppimine või praktika sooritamine. Samuti ei ole menetlusega kaasnev töökoormus põhjendatud riigi seisukohalt, kuivõrd pädevad organid on välismaalase tausta juba esimese elamisloa taotluse menetluses kontrollinud. Elamisloa vahetamise nõue ei ole ka kooskõlas järelkontrollipõhise menetlusega, mille eesmärk oli vältida riigis juba seaduslikult viibivate välismaalaste täiendavat kontrolli ning fokuseerida haldusorganite ressurss nendele, kes regulatsiooni väärkasutavad. Eelneva tõttu on mõistlik võimaldada välismaalastel õppeasutuse, praktikakoha ja vabatahtliku teenistuse vahetamist elamisloa kehtivusaja jooksul, ilma et selleks peaks uut elamisluba taotlema. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse seadust §-ga 1722 ja sätestatakse erisuses õppimiseks antava elamisloa tingimustest. Lõikega 1 lubatakse õppuril sama õppeasutuse juures vahetada õppekava tingimusel, et muud nõuded seoses temale elamisloa andmisega on täidetud. Lõikes 2 sätestatakse võimalus õppeasutuse, praktika võimaldaja või vabatahtliku programmi vahetamiseks elamisloa kehtivusaja jooksul, ilma et selleks peaks uut elamisluba taotlema. Tingimuseks on, et õppimine uue õppeasutuse juures või praktika uue praktika vahendaja juures või vabatahtlik teenistus uue programmi raames oleks vastavuses VMS-is sätestatud tingimustega. Näiteks on lubatud, et välismaalane lõpetab õppimise ühes ülikoolis ja asub õppima teises ülikoolis. Ka uues ülikoolis õppimise puhul peab tegemist olema riiklikult tunnustatud õppekava alusel õppimisega. Samas on ka lubatud, et välismaalane asub näiteks rakenduskõrgkooli asemel õppima ülikooli, kui ülikool on ta vastu võtnud. Et vältida selle erisuse väärkasutamist, sätestatakse tingimusena kohustus, et uus õppeasutus, praktika vahendaja või vabatahtliku teenistuse läbiviija peab PPA-d enne teavitama. Sellega võetakse üle ka kutsuja kohustused. Juhul, kui PPA järelkontrolli raames avastab, et õppimine uue õppeasutuse juures või praktika uue praktika vahendaja juures või vabatahtlik teenistus teise noorteprojekti või -programmi raames ei vasta VMS-i tingimustele, tunnistatakse elamisluba kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse § 174 lõikega 11 ja sätestatakse kutsuja kohustuste üleminek uuele õppeasutusele või praktikat pakkuvale asutusele või asutusele või ühingule, kes vabatahtliku teenistust läbi viib. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse §-i 287. Sätestatakse õppeasutuse teavitamiskohustus ka juhul kui välismaalane on muutnud õppekava sama õppeasutuse juures. Õppeasutusele ei ole vaja sätestada kohustust teavitada PPA-d, kui välismaalane vahetab õppeasutust, sest VMS-i § 287 juba näeb ette PPA teavitamise kui välismaalane on õppeasutuses õpingud lõpetanud või katkestanud. 3.3.6. Täpsustused Balti Kaitsekolledžile VMS-i kohaselt võib tähtajalise elamisloa õppimiseks anda muu hulgas selleks, et õppida välislepingu alusel asutatud õppeasutuses. Vastav alus loodi selleks, et elamisloa saaks anda õppimiseks ka neile välismaalastele, kes asuvad õppima Balti Kaitsekolledžisse. VMS-i § 168 täpsustab õppimiseks antava elamisloa andmise tingimusi, seades nõude, et elamisloa õppimiseks võib anda, kui välismaalase riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava alusel 19 õppimine ja tema õppekeeleoskus on piisav. See nõue ei kehti aga Balti Kaitsekolledži kohta, kuivõrd viimane ei anna kõrgharidus- ega rakenduskõrgharidust. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse § 168 lõiget 1, võimaldades anda elamisloa õppimiseks ka välislepingu alusel asutatud õppeasutuses. Välislepingu alusel asutatud õppeasutuse puhul on tegemist ainult selliste õppeasutusega, mille asutamisleping on Eesti Vabariigile siduv – see tähendab Riigikogu poolt ratifitseeritavat lepingut (nõue tuleneb VMS-i § 2 lõikest 4). Kuna Balti Kaitsekolledži puhul on tegemist välislepingu alusel asutatud õppeasutusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/79344), on tegemist väga kitsalt piiritletud õppeasutustega ja see muudatus on mõeldud just Balti Kaitsekolledžile. 3.3.7. Viisa tähtaeg Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 44 lõiget 3 ja sätestatakse, et ka Schengeni konventsiooni liikmesriigi pikaajalise viisa alusel võib Eestis viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tehakse õigusselguse huvides. Nii Schengeni konventsiooni liikmesriigi elamisloa kui ka pikaajalise viisaga on lubatud Eestis viibida ja praktikas järgitakse loa mõlema liigi puhul 90-päevast tähtaega, kuid seni ei ole Schengeni konventsioonist tulenevat Eestis viibimise õiguse tähtaega pikaajalise viisa puhul seaduses sätestatud. Kuna teise Schengeni riigi antud elamisloa puhul on täpsustatud, et Eestis võib viibida kuni 90 päeva 180 päeva jooksul, on õigusselguse huvides mõistlik täpsustada, et sama viibimisõigus on ka teise Schengeni liikmesriigi antud pikaajalise viisa puhul. 3.3.8 Lühiajalise töötamise registreerimine Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 104 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et oleks üheselt selge, et välismaalase lühiajalise töötamise peab registreerima tööandja. Kehtiva sätte sõnastus tekitab õigusselgusetust, kuna viitab, et välismaalane peaks töötamise registreerima ning seejuures ei ole täpsustatud, millise asutuse juures on registreerimine nõutud. Samas on siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ selgelt sätestatud, et lühiajalise töötamise registreerimise avalduse esitab PPA-le tööandja. Elamisloa taotluse esitamise ja viisa taotluse esitamise puhul on VMS-is täpsustatud, et avalduse peab esitama välismaalane. Kuna lühiajalise töötamise registreerimise avalduse peab esitama tööandja, on mõistlik VMS-is see selgelt sätestada. 3.3.9. Erisus ettevõtluseks antud elamisloa kehtivusaja puhul Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks § 1971. Kehtiva õiguse kohaselt võib erandina üldisest elamisloa kehtivusajast VMS-i §-s 195 sätestatud juhul anda tähtajalise elamisloa ettevõtluseks lühemaks ajaks kui kuni viis aastat ja seda pikendada lühemaks ajaks kui kuni kümneks aastaks. Kuivõrd elamisloa kehtivusaja määrab PPA kaalutlusõiguse alusel, ei ole maksimaalsest kehtivusajast lühema kehtivusega elamisloa andmist vaja seaduses sätestada. Sarnaselt ei ole ka teiste elamisloa aluste puhul sätestatud PPA õigust anda elamisluba lühema kehtivusega. 3.4. Ajutiselt riigis viibivate välismaalaste elukoha registreerimine Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud nende välismaalaste arv, kes viibivad Eestis ajutiselt, ilma elamisloata. Seejuures on oluliselt tõusnud nende välismaalaste arv, kes viibivad Eestis pikemaajaliselt (kauem, kui 3 kuud) pikaajalise viisa alusel. Tabel 2. Aastatel 2013–2017 välja antud pikaajaliste viisade hulk ja nende taotlemise põhjused Viisa taotlemise põhjused 2013 2014 2015 2016 2017 20  ametireis, poliitilised põhjused 50 72 76 41 53 kultuur 6 25 1 23 11 meditsiinilised põhjused 9 6 1 7 4 muud 107 119 291 360 1171 sport 22 28 18 12 8 sugulaste või sõprade külastamine 55 83 108 186 220 turism 7 14 15 28 15 õpingud 348 584 711 917 1212 ärireis 533 865 926 1490 4536 Kokku 1137 1796 2147 3064 7230 Allikas: SMIT Ajutiste viibijate arv on eelkõige tõusnud põhjusel, et 2017. aasta jaanuaris jõustunud muudatusega tehti järgmist: 1) võimaldati pikaajalise viisa alusel Eestis viibida senise 6 kuu asemel kuni 12 kuud (osa kategooriaid, nagu teadlased, iduettevõtjad jne, isegi kuni 1,5 aastat) ning 2) lihtsustati oluliselt Eestis lühiajalise töötamise tingimusi – senise 6 kuu asemel võimaldati töötada ilma elamisloata lühiajaliselt kuni 9 kuud ning 3) avardati valdkondi, kus lühiajaline töötamine on lubatud. Peale eespool toodu on EL-i direktiivi 2016/801/EL kohaselt lubatud välisüliõpilastel alates 23. maist 2018. a teise riigi elamisloa või viisaga Eestis viibida kuni aasta ja teaduritel isegi kauem. Valdavas osas on ajutiste viibijate arv suurenenud nende välismaalaste arvelt, kes lühiajaliselt Eestis töötavad. Kuna lühiajalise töötamise puhul ei kohaldu sisserände piirarv ja taotlemisprotsess on võrreldes elamisloa menetlusega väga kiire, saabub enamik välistöötajaid Eestisse lühiajalise töötamise raames ja alles Eestis viibides taotletakse pikemaajalisemaks töötamiseks elamisluba. Joonis. Lühiajalise töötamise registreerimised aastatel 2013–2018 (01.05.2018) 8000 7584 7000 6000 5000 4956 4000 3000 2000 1782 1000 963 1086 578 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 (kuni 01.05.2018) Allikas: PPA Samas ei ole Eestis ajutise viibimisalusega viibivatel välismaalastel lubatud oma elukohta Eesti RR- is registreerida. Suurem osa avalikke teenuseid on aga seotud elukoha registreerimisega (nt 21 perearstiteenus, lasteaiakohad, tasuta ühistransport jt). See on tinginud olukorra, kus lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased, teadlased või ettevõtjad küll panustavad maksude kaudu Eesti majandusse, kuid mitu avalikku teenust on neile elukoha registreerimise takistuste tõttu kättesaamatud. Näiteks on ajutise viibimisalusega ja lühiajaliselt töötavad välismaalased ravikindlustatud isikud, kuid perearsti juures nimekirja saamine on problemaatiline, kuna nende elukoht ei ole RR-is registreeritud. Lisaks on õpirände direktiivi kohaselt Eesti kohustatud ajutiselt riigis viibivatele õppuritele ja teaduritele tagama võrdse kohtlemise oma riigi kodanikega, mida praegu ei ole võimalik tagada, sest Eestis ajutise viibimisalusega viibivatel välismaalastel ei ole võimalik oma elukohta RR-is registreerida. Selleks, et Eestis ajutiste viibimisalusega viibivatel välismaalastel oleks parem ligipääs avalikele teenustele, on mõistlik võimaldada nendel välismaalastel, kellel on õigus ajutiselt Eestis viibida rohkem kui kuus kuud, registreerida oma elukoht RR-is. Kuuekuuline elamise nõue tuleneb ajaolust, et rohkem kui 183-päevase Eestis elamisega tekib välismaalastel Eestis maksukohustus. Eestis maksude maksmisel on ka põhjendatud, et neil välismaalastel oleks õigus avalikele teenustele, eelkõige kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) teenustele. Eelnõu § 2 näeb ette rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) muutmise. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 5 punktiga 8. Seadust muudetakse nii, et RR-i andmesubjektiks saavad ka ajutist viibimisalust omavad välismaalased, kel on lubatud Eestis viibida üle 183 järjestikuse päeva ja kes on oma elukoha RR-i kandnud. Samuti piiritletakse, et elukoha registreerimise õigus tekib välismaalastel, kes viibivad Eestis pikaajalise viisaga või EL direktiivi 2016/801 või 2014/66 alusel välja antud teise liikmesriigi elamisloa või pikaajalise viisaga. Piirang Eestis viibimise aluste kohta on vajalik, kuna just nendel alustel viibivatele välismaalastele on mõistlik ja vajalik võimaldada ligipääsu avalikele teenustele. Välja jäetakse aga isikud, kes nt kohtulahendist tulenevalt peavad ajutiselt ilma elamisloata Eestis viibima. Samuti ei ole elukoha registreerimise õigust välismaalastel, kes on riigis lühiajalise viisaga, viisavaba viibimise õigusega või kellel on teise liikmesriigi viisa/elamisluba, mis ei ole välja antud kahe eelnimetatud direktiivi alusel. Selle sihtrühma tõttu tehakse seaduses järgmistes punktides kirjeldatud muudatused. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 35 lõikega 31. See paragrahv sätestab andmed, mis peavad isiku kohta olema kantud RR-i, et ajutine viibija RR-is subjektina arvele võtta. Muudatuse kohaselt tuleb ajutiselt Eestis viibiva välismaalase kohta RR-i lisaks seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 sätestatule kanda täiendavalt andmed elukoha, isikut tõendava dokumendi ning viibimisalust tõendava dokumendi kohta. Seda põhjusel, et RR-i subjektid on ainult need ajutised viibijad, kes oma elukoha RR-is registreerivad ja kelle viibimisalust tõendav dokument võimaldab Eestis ajutiselt viibida rohkem kui 183 päeva. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 36 punkti 2 nii, et ajutiselt Eestis viibiva välismaalase kohta kantakse RR-i subjekti staatuse ettevalmistamisel RR-i samad andmed, mis EL-i kodanike või teiste välismaalaste kohta, kes on Eestis saanud elamisloa. Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse § 38 lõike 1 punkti 3 ja sätestatakse alus RR-i staatuse lõppemiseks ajutiselt Eestis viibivate välismaalaste kohta. Staatus lõpeb samal ajal, kui saab läbi välismaalase Eestis lubatud viibimisaeg. Eesti pikaajalise viisa puhul lõppeb viibimisaeg dokumendi kehtivusajaga. EL-i direktiivide 2014/66 ja 2016/801 alusel teise riigi välja antud pikaajalise viisa või elamisloa puhul võib dokumendi kehtivusaeg olla pikem, kui lubatud viibimisaeg Eestis. Näiteks võib EL-i direktiivi 2016/801 alusel teise liikmesriigi antud viisa või elamisloaga viibida Eestis õppimise eesmärgil kuni 360 päeva, samas kui teadustegevuse eesmärgil võib viibida kogu viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul. Teise EL-i liikmesriigi pädeva asutuse antud ettevõtjasiseselt 22 üleviidud töötaja elamisloa alusel võib Eestis viibida ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil kogu selle elamisloa kehtivusaja jooksul. Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse §-i 38 lõiget 2, täpsustades õigusselguse huvides, et erisus RR subjekti staatuse lõppemise puhul kohaldub üksnes neile välismaalastele, kellel on Eesti elamisluba. VMS § 43 lõikes 4 ja 5 sätestatud õigus viibida Eestis teatud perioodil pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist, kohaldub üksnes elamisloa alusel viibinud välismaalastele. Seega ka RRS § 38 lõike 2 erisus RR subjekti staatuse lõppemise kohta kohaldub üksnes elamisloa alusel viibijatele ja mitte ajutiselt riigis viibivatele välismaalastele. Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse §-i 38 lõikega 3, sätestades et need välismaalased, kes viibivad Eestis pikaajalise viisaga või EL direktiivi 2016/801 või 2014/66 alusel välja antud teise liikmesriigi elamisloa või pikaajalise viisaga ning kel on lubatud Eestis viibida üle 183 järjestikuse päeva ja kes on oma elukoha RR-i kandnud, peavad KOV-iüksust teavitama, kui nende dokumendi kehtivus muutub. Seega juhul, kui nad pikendavad oma pikaajalise viisa või EL direktiivi 2016/801 või 2014/66 alusel välja antud teise liikmesriigi elamisloa või pikaajalise viisa kehtivusaega või kui nende dokument kehtetuks tunnistatakse või tühistatakse, tuleb neil sellest KOV-i teavitada, et KOV-il oleks võimalik vastavalt RR-is dokumendi kehtivusaja andmeid muuta. Seda põhjusel, et teise liikmesriigi antud dokumentide kehtivusaja muutmise kohta teeb otsuse teise liikmesriigi pädev asutus ning Eesti asjakohastes riiklikes registrites neid andmeid ei kajastu. Seetõttu ei ole neid andmeid võimalik ka automaatselt RR-i edastada, et dokumendi kehtivuse andmed seal muutuksid. Kui pikendatakse Eesti pädeva asutuse antud pikaajalist viisat või see tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, kajastatakse vastavad andmed riiklikus viisaregistris. Seaduse rakendamisel on mõistlik luua andmevahetus RR ja viisaregistri vahel, et andmed dokumendi kehtivusaja kohta RR- i edastataks automaatselt. Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse § 40 lõike 3 punkti 5. Muudatuse kohaselt moodustatakse ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele isikukood KOV-i üksuses. Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse seadust §-ga 831, sätestades erisused, kui tegemist on ajutiselt Eestis viibiva välismaalase elukoha andmete kandmisega RR-i. Lõike 1 kohaselt peab KOV-i ametnik kontrollima, kas välismaalane vastab RR-i kandmise ja elukoha registreerimise eeldustele. Kui välismaalane vastab tingimustele, registreeritakse elukoht. Seega peab KOV ametnik kontrollima esiteks, kas välismaalasel on Eesti pikaajaline viisa või EL direktiivide 2014/66 ja 2016/801 alusel teise riigi välja antud pikaajaline viisa või elamisluba, ning teiseks, kas vastav luba võimaldab välismaalasel Eestis viibida kauem kui 183 päeva. Eestis viibimise aluse kontroll on vajalik, kuna eelnõu muudatuse kohaselt tekib elukoha registreerimise õigus ainult neil välismaalastel, kes viibivad Eestis pikaajalise viisaga või EL direktiivi 2016/801 või 2014/66 alusel välja antud teise liikmesriigi elamisloa või pikaajalise viisaga. Seega nt kui isik on Eestis lühiajalise viisaga või teise liikmesriigi antud viisa/elamisloaga, mis ei ole eelnimetatud direktiivide alusel välja antud, ei ole välismaalasel õigust oma elukohta registreerida. Samuti on vajalik kontrollida, kui pika viibimisõiguse Eestis viibimise luba välismaalasele annab. Pikaajaline viisa antakse välja kehtivusega 3 kuud kuni 12 kuud. Viisa kantakse isiku passi kleebise näol. Kuna elukoha võib soovi korral registreerida üksnes isik, kelle viibimisõigus Eestis on rohkem kui 183 päeva, siis tuleb enne elukoha registreerimist kontrollida, milline on tema viisaga antud viibimisõigus. Samuti tuleb kontrollida, kui pika kehtivusega on teise riigi elamisluba või viisa ning kas kehtivus ületab seatud viibimisaja miinimumnõuet. Kõik liikmesriikide väljastatavad viisad ja elamisload antakse välja ühtse vormi alusel. Seega ka teise liikmesriigi antud viisa kantakse isiku passi kleebise vormis ning elamisluba väljastatakse plastikkaardina. Viibimisõiguse kestvuse andmed on kantud nii viisakleebisele kui elamisloa kaardile. Eesti pikaajalise viisa andmed ja viibimisõiguse andmed on 23 kantud ka viisaregistrisse. Kontroll viisaregistrist, viisakleebise või elamisloakaardi põhjal tuleb läbi viia juhul kui välismaalase tingimustele vastavust ei ole võimalik kindlaks teha RR-i andmete alusel. Lõike 2 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse ametnik muutma RR-is isiku dokumendi andmeid, kui isik on esitanud teate dokumendi kehtivusaja muutmise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta, v.a. juhul kui andmed kajastuvad juba rahvastikuregistris. Eesti pikaajalise viisa kehtivusaja muutumise kohta on andmed riiklikus viisaregistris ning eelnõu rakendamisel kavandatakse võimalusel teha arendus, et andmed viisaregistrist kanduksid RR-i. Teise liikmesriigi väljastatud elamislubade ja viisade andmed aga riiklikes registris ei kajastu, mistõttu tuleb vastava dokumendi kehtivusaja muutumisel andmed käsitsi RR-i kanda. Lõike 3 kohaselt kaetakse viibimisõiguse kontrolliga seonduvad kulud riigieelarvest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse VMS-is kasutusele termin „asukohast sõltumatu töötaja“. Asukohast sõltumatu töötaja VMS-i tähenduses on välismaalane, kelle töö on asukohast sõltumatu ja kes kasutab telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna, kui: 1) välismaalane jätkab töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe, või 2) välismaalasel on osalus välisriigis registreeritud äriühingus, või 3) välismaalane jätkab konsultandi või ettevõtjana vabakutselise teenuste pakkumist klientidele, kelle tegevuskoht on välisriigis ja kellega tal on lepingusuhe. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2016/801, 11. mai 2016, kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. 6. Seaduse mõjud 6.1. Töörändega seotud muudatuste mõjud Sihtrühm: muudatused puudutavad neid välismaalasi, kes on Eestisse tulnud tööle lühiajaliselt või elamisloa alusel. 2017. aastal registreeriti 7584 lühiajalist töötamist ning anti välja 2272 elamisluba õppimiseks. 2018. aastaks prognoosib PPA 20 000 lühiajalise töötamise registreerimist. Sisserände piirarvu täitumise tõttu töötamiseks antavate elamislubade arvu osas ei ole põhjust eeldada tõusu. Tabel 3. Lühiajalise töötamise registreerimiste hulk aastatel 2011–2018 (I kvartal) 2018 (I 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 kv) LTR registreerimiste arv 522 624 578 963 1086 1782 7584 3445 Allikas: PPA 24 Tabel 4. Tähtajalise elamisloa andmise positiivsed otsused taotlemise põhjuste kaupa aastatel 2011–2018 (I kvartal) 2018 Põhjus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 (I kv) ettevõtlus 142 61 54 35 28 18 68 24 kriminaalmenetluses osalemine 2 legaalne sissetulek 62 6 pereränne 1371 1253 1283 1387 1458 1513 1370 368 püsivalt Eestisse elama asumine 1968 2361 450 töötamine 1429 835 863 1237 1659 1800 2272 983 välisleping 838 639 624 508 637 106 23 9 õppimine 463 516 679 893 1144 1297 1412 172 kokku 4305 3310 3503 4060 4928 6702 7506 2006 Allikas: PPA Valdkond: sotsiaalne mõju Välismaalaste Eestis töötamise nõuetega paindlikumaks muutmisega parendatakse juba Eestis viibivate välismaalaste ligipääsu tööturule. Eestis lühiajaliselt töötavatel välismaalastel on paindlikumad võimalused teha täiendavat tööd teise tööandja juures, kuivõrd teine tööandja ei pea täitma VMS-is sätestatud registreerimise kohtustust ega tasuma Eesti keskmist brutokuupalka. Ka tööandja vahetamise elamisloa kehtivusajal, ilma et selleks peaks taotlema uut elamisluba, suurendab ligipääsu tööturule. Üldjuhul on töökoha täitmise puhul ootus, et uus töötaja asub tööle kuu aja jooksul. Muudatustega võimaldatakse Eestis olevatel välismaalastel kiiremini uuel ametikohal tööle asuda, kuna töökoha vahetamisel ei pea ootama, kuni uue elamisloa taotluse suhtes on otsus tehtud. Seeläbi võrdsustakse Eestis oleva välistööjõu võimalusi töökoha vahetamiseks sarnaselt Eesti tööjõuga. Ühtlasi suurendavad muudatused sotsiaalset turvalisust, suurendades tööalaseid valikuid ja vähendades selliselt töötaja sõltuvust teda Eestisse kutsunud tööandjast. Sotsiaalministeeriumi hinnangul muudatustega olulist mõju kohalikule tööjõule ei avaldu. Kehtima jääb üldine nõue, et välistööjõu värbamisel tuleb tööandjal maksta välismaalasele Eesti keskmist brutokuutasu ning elamisloa taotlemisel tuleb Eesti Töötukassalt selleks enne luba taotleda. Eelnõu muudatus võib kaasa tuua mõningad negatiivsed mõjud, kuid vähesel määral. Kutsuja kohustuste seadmine lühiajalise töötamise puhul võib mõnevõrra vähendada tööandjate valmisolekut lühiajalisi töötajaid värvata, kuid samas suurendab see töötajate sotsiaalset turvalisust, avaldades kaudselt mõju ka ühiskonna turvalisusele. Samuti ei too kutsujate kohustuste seadmine kaasa muudatusi välistööjõu värbamise asjaajamises. Kuivõrd põhimõttelisi muudatusi eelnõuga Eestis töötamise tingimustes sisse ei viida ning muudatused puudutavad eelkõige juba Eestis viibivate välismaalaste töötamise võimalusi, siis ei ole põhjust eeldada, et muudatused välistööjõu sisserännet suurendaksid. Küll võivad muudatused potentsiaalselt pikendada elamisloa alusel töötajate Eestis töötamise kestust ning võimalda tööandjatele mingil määral värvata vajalikku lisatööjõudu vähemate värbamiskuludega. Muudatuste mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd puudutab eelkõige juba Eestis töötamise eesmärgil viibivaid välismaalasi, kes soovivad tööle asuda teise tööandja juurde või täiendavalt töötada lühiajaliselt teise tööandja jaoks. Olulisi kohanemisraskusi muudatused endaga kaasa ei too, kuid vajalik välismaalaste teavitamine uutest töötamise reeglitest. Kuivõrd muudatus ei puuduta kõiki Eestis viibivaid välismaalasi, vaid ainult neid, kes Eestis viibivad töötamise eesmärgil, võib muudatuse sihtrühma suurust pidada keskmiseks. Muudatuste mõju võib seega pidada oluliseks, 25 kuna sihtrühma suurus on keskmine, mõju olulisus keskmine, mõju avaldumise sagedus keskmine, kuid ebasoovitavate mõjude risk on väike. Valdkond: majanduslik mõju Välismaalaste Eestis töötamise nõuetega paindlikumaks muutmisega suurendatakse tööandjate võimalusi vajaliku tööjõu värbamiseks ning vähendatakse välistööjõu värbamisega seonduvat asjaajamist. Eestis olemasoleva välistööjõu värbamiseks ei pea igakordselt registreerima lühiajalist töötamist (kui tegemist on täiendava tööga) ega ootama elamisloa taotluse otsust, kui välismaalane tööandjat vahetab. Samuti on võimalik lühiajaliselt täiendavat tööjõudu kasutada, ilma et kohalduks Eesti keskmise töötasu nõue, olenemata vähestest töötundide arvust. Seega mõjutatakse muudatustega positiivselt teatud ettevõtete arenguvõimalusi ja toimetulekut. Suureneb tööjõu pakkumine ning tööandjatel on võimalik majanduse kõikumisele ja tööjõu muudatustele paremini reageerida. Muudatused ei puuduta siiski kõiki tööandjaid, vaid üksnes neid, kes soovivad värvata juba Eestis olevat välistööjõudu. Seega ei ole muudatuse sihtrühm suur. Olulisi kohanemisraskusi muudatused endas ei hooma, kuid vajalik on tööandjate teavitamine uutest töötamise reeglitest. Muudatusega kaasnevat mõju võib hinnata väikeseks, kuna mõju sihtrühm on väike, mõju sagedus ning mõju ulatus väikesed. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatused mõjutavad PPA töökoormust. Lühiajalise töötamise puhul teise tööandja juures töötamise ning elamisloa kehtivusajal tööandja vahetamise võimaldamine vähendavad PPA töökoormust, kuna loa menetlemise asemel piisab edaspidi PPA teavitamisest. Samas suureneb järelkontrolli olulisus, kuna seaduses sätestatud tingimuste täitmist uue tööandja juures kontrollitakse järelkontrollis. Seega ei ole muudatuste mõju PPA töökoormusele oluline, kuna väheneb küll töökoormus ühe teenuse osas, kuid tõuseb teise teenuse olulisus. Muudatustega kaasnevat mõju võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus puudutab vaid teatud osa PPA ametnikest (ca 250), kuid muudatuse ulatus on keskmine, sagedus väike ning ebasoovivate mõjude kaasnemise risk väike. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kutsuja kohustuste sätestamisega lühiajalise töötamise korral vähendatakse ebaseadusliku töötamise ning välismaalaste Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimalusi. Eelnev avaldab positiivset mõju riigi sisejulgeolekule ning vähendab illegaalse immigratsiooni riski. Kutsuja kohustuste sätestamine puudutab tööandjatest neid, kes välismaalasi lühiajaliselt värbavad. Kuivõrd tegemist on eelkõige preventiivse meetmega, vältimaks olukordi, kus tööandja vahendab välismaalaste Eestisse tulekut, ilma tegeliku töösuhte soovita, avaldavad muudatused otsest mõju üksnes neile, kes regulatsiooni väärkasutavad. Seega puudutab muudatus vaid väga väikest osa tööandjaid. Samuti ei eelda muudatused olulist kohanemisvajadust, kuna muudatustega suurendatakse PPA võimalusi tööandja vastutusele võtmiseks, kuid välismaalase värbamise asjaajamises muudatusi ei ole. Muudatuste mõju võib seega pidada väikeseks, kuna muudatuste sihtühm on väike, muudatused ei eelda olulist kohanemist ning muudatuste sagedus on väike. 6.2. Viisa kaugtöö eesmärgil Sihtrühm: Kui palju saab olema välismaalasi, kes taotlevad Eesti viisat kaugtöö eesmärgil, on keeruline prognoosida. Kuna Eesti on esimene riik maailmas, kes nn diginomaadidele kaugtöö eesmärgil viisa taotlemist võimaldab, ei ole võimalik arvesse võtta ka teiste riikide kogemusi. Potensiaalasete diginomaadide arvu prognoosimise osas võib aluseks e-residendi digi-ID saanute 26 arvu. Eelkõige võib diginomaadide viisa pakkuda huvi neile asukohasõltumatutele isikutele, kes täna on juba taotlenud endale e-residendi kaarti ning soovivad nüüd Eestit ka külastada. 2015. a väljastati 7475 e-residendi digi-ID-d, 2016. a 8223 ning 2017. a 14047. Tõenäoliselt soovivad e-residendi kaarti taotlenutest Eestit siiski külastada vaid mõningad neist. Eeldusel, et orienteeruvalt 10% e- residentidest võib soovida taotleda viisat diginomaadina, on potentsiaalsete kaugtöö viisa taotlejate arv olla u 1400 inimest aastas. Valdkond: sotsiaalne mõju Muudatustega mõjutatakse positiivselt kaugtöötjate sotsiaalset turvalisust. Täna taotlevad kaugtöötajad riigis viibimiseks, reisimiseks ja kaugtöö tegemiseks eelkõige turistiviisat. Turistiviisa alusel ei ole samas lubatud Eestis töötada, mistõttu rikutakse kaugtööd tehes seadust. Muudatustega seadustatakse selline Eestis töötamine, parendades diginomaadide sotsiaalset turvalisusust. Muudatuse ulatust võib seega pidada keskmiseks, kuna edaspidi peavad kaugtöö tegijad taotlema vastava eesmärgi viisa, seadustades seeläbi ka oma töötamise. Olulist kohanemist see siiski ei nõua, kuna ka varasemalt pidid kaugtöö tegijad Eestisse saabumiseks viisat taotlema. Muudatuse sagedus on samas väike, kuna viisa taotlus tuleb esitada ühe korra. Võttes arvesse ka potentsiaalset diginomaadide arvu, võib muudatuste mõju seega üldiselt pidada keskmiseks. Valdkond: majanduslik mõju Diginomaadidele viisa andmise regulatsiooni loomine omab eelkõige positiivset mõju riigi majandusele. Diginomaadide puhul on tegemist isikutega, kes teevad tööd asukohast sõltumata, kuid diginomaadid panustavad majandusse ka siin elamise ja töötamise läbi. Kui vaadata keskmisi Eesti leibkonnaliikme kulutusi, siis teeb see orienteeruvalt 450-600 eurot inimese kohta kuus. Sealjuures diginomaadide kulutused Eestist tõenäoliselt ületavad keskmise Eesti leibkonnaliikme kuiseid kulutusi, ning sarnanevad pigem keskmise välisturisti kuludega. Jobbaticali läbi viidud küsitlus rohkem kui 800 diginomaadi seas näitas, et üle 24% vastanutest teenivad 1000-2000 eurot neto kuus ning 22,3% vastanutest rohkem kui 3000 eurot neto kuus. Eestis kaugtöö eesmärgil viibides ja reisides kulutavad diginomaadid oma sissetulekut Eestis. Keskmine ööpäeva maksumus Eesti majutusasutustes oli 2018. aasta märtsis 35 eurot. Võttes arvesse, et Air BnB kasutamisel jääks kulud samasse suurusjärku kulutaks keskmine diginomaad aastaga majutusele 12775 eurot (1400 diginomaadi kulutaks 17,885 miljonit eurot). Lisaks kulutused söögile, transpordile ja meelelahutusele. Lähtudes eeldusest, et diginomaadid on keskmisest rikkamad ning võttes aluseks, et nende kulud kuuluvad Eesti leibkondade uuringus näiteks IX detsiili, siis kulutab keskmine diginomaad lisaks eluasemele 7396 eurot (1400 diginomaadi kulutaks 10,4 miljonit eurot). Kokku tooksid diginomaadid Eesti majandusse aastas ca 28,285 miljonit eurot. Siin ei ole arvestatud võimalust, et nad tuleksid Eestisse võibolla ka ilma vastava regulatsioonita. Otsene maksutulu läbi käibemaksu (elukoha puhul elukoha omaniku poolt makstava tulumaksu) on 5,7 miljonit eurot. Muudatused avaldavad positiivset mõju ka kohaliku ettevõtluse ökosüsteemile. Valdavas osas on diginomaadide puhul tegemist IKT, turunduse, finantsvaldkonna või haridusega tegelevate inimestega. Selliste talentide Eestisse reisimine toob endaga kaasa uusi teadmisi, andes seeläbi olulist lisandväärtust majandusele ja ettevõtluskeskkonnale. Diginomaadid töötavad üldjuhul koostöötamiskeskustes, jagades seega oma teadmisi teiste alustavate ettevõtete ja idufirmadega. Kuna diginomaadidel lubatakse täiendavalt töötada ka Eesti tööandja heaks, võimaldatakse neil oma teadmistega panustada Eesti tööturul, avaldades positiivset mõju ettevõtete arengule. Muudatuste mõju majandusele võib üldiselt pidada keskmiseks, kuna muudatuse ulatus majandusele on keskmine, samas kui sagedus pigem väike ning ebasoovivaid riske ei ole. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 27 Diginomaadide viisa regulatsiooni kehtestamine mõjutab viisataotlusi menetlevate asutuste töökorraldust. Suureneb nii konsulite kui PPA halduskoormus, kuna potentsiaalsete viisa taotlejate hulk suureneb. Samas ei oma muudatused olulist mõju senises töökorralduses, kuna ka täna on välismaalastel võimalik erinevatel eesmärkidel Eestisse tulekuks viisat taotleda. Võttes arvesse viisataotlejate üldist arvu, suureneb diginomaadide näol viisataotlejate arv väga vähesel määral. Kuivõrd viisa taotlemise üldpõhimõtteid ei muudeta, ei ole muudatuse mõju ulatus ja sagedus suur. Muudatuse üldist mõju riigiasutustele võib seega pidada väikeseks. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivseid mõjusid. Ka kaugtöö eesmärgil väljastatavate viisade puhul kontrollitakse välismaalase tausta ning võimalikku riski riigi julgeolekule ja illegaalsele immigratsioonile. Olenemata sellest, millisel alusel välismaalane viisat taotleb, on üldtingimused visa andmiseks sarnased: kehtiv reisidokument, Eestisse saabumise eesmärk ja selle põhjendatus, ohu puudumine avalikule korrale, riigi julgeolekule, jne. Muudatuste üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele võib seega pidada väikeseks. 6.3. VMS erinevate kitsaskohtade lahendamisega seotud muudatuste mõjud 6.3.1. Investeerimisnõuete ühtlustamine Sihtrühm: 2017. a anti välja kolm elamisluba suurinvestorile, 68 elamisluba ettevõtluseks ning 172 elamisluba töötamiseks tippspetsialistile. 2018. a juuni lõpu seisuga on antud kolm elamisluba suurinvestorile, 49 elamisluba ettevõtluseks ning 119 elamisluba tippspetsialistile. Kokku puudutab muudatus seega u 250–350 välismaalast aastas. Valdkond: sotsiaalne mõju Investeerimisnõuete ühtlustamine tagab taotlejatele parema arusaamise elamisloa taotlemiseks nõutavate tingimuste suhtes. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Vastava elamisloa regulatsiooni aluspõhimõtted jäävad samaks, küll ühtlustatakse investeeringu nõudeid. See eeldab menetlustega kokku puutuvate ametnike teavitamist. Töökorralduse muudatusest on otseselt mõjutatud ametnike hulk on samas väike (ca 250 ametnikku). Muudatusega kaasneva mõju ulatus ja avaldumise sagedus PPA töökorraldusele on väike. Investeeringu nõuete ühtlustamine omab positiivset mõju töökoormusele ja haldusmenetluse pikkusele, kuna investeeringu nõuete erinev määratlus on põhjustanud praktilisi probleeme ka PPA menetlejatele, kes peavad eri rändeliikide elamisloa andmise aluseid põhjalikult tundma. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivseid mõjusid. Elamisloa taotlemisel kontrollitakse välismaalase ning investeeringu tausta. Juhul, kui välismaalane ei tõenda investeeringu rahalise allika või oma äripartneri usaldusväärsust või kui investeering ei ole avalikes huvides, võib haldusorgan elamisloa andmisest keelduda. Ühtlasi kohalduvad välismaalasele elamisloa andmise üldtingimused – sh peab tema elamisloa taotlemise eesmärk olema põhjendatud jne. Muudatuste üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele võib seega pidada väikeseks. 6.3.2 Abikaasaga koos Eestisse elama asumine ning lähedase sugulase juurde elama asumine Sihtrühm: 2017. aastal anti 1370 elamisluba pererände alusel, millest 926 elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks ning 444 elamisluba lähedase sugulase juurde elama asumiseks. 2018. aasta 28 mai lõpuga on tehtud 648 pererändeks elamisloa taotluse suhtes positiivne otsus, millest 455 abikaasa juurde elama asumiseks. Muudatus puudutab seega ca 1400 välismaalast aastas. Valdkond: sotsiaalne mõju Muudatustega parendataks välismaalaste pererände võimalusi, võimaldades välismaalastel abikaasa koheselt Eestisse kaasa võtta. Kui varasemalt kohaldus erisus ainult Eesti kodanike välismaalasest abikaasale, siis muudatustega võrdsustatakse pererände võimalusi ka kolmanda riigi kodanikele. Samuti mõjutatakse muudatustega positiivselt hooldust vajavate vanemate isikute olukorda, kuivõrd eelnõuga võimaldatakse nende täisealistel lastel Eestisse asuda, et oma vanema eest hoolt kanda. Muudatuste mõju ei ole samas oluline, kuna puudutab vaid neid välismaalasi, kes soovivad Eestisse abikaasaga koos tulla ning kelle puhul kehtiva regulatsiooni erisused ei kohaldu. Ka muudatuse sagedus ja ulatus on väike, kuna põhimõttelisi muudatusi regulatsiooni sisse ei viida, vaid võimaldatakse abikaasa Eestisse tuua enne elukoha registreerimist. Valdkond: majanduslik mõju Muudatus, millega võimaldatakse täisealistel lastel oma hooldust vajava vanema või vanavanema hooldamiseks Eestisse asuda, omab positiivset mõju riigi üldistele kuludele, kuna väheneb riigi kohustus isiku eest hoolt kanda. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on väike. Võimalikku väärkasutust aitavad vältida VMS-is sätestatud elamisloa andmise tingimused ja PPA poolt läbiviidavad tõhusad eel- ja järelkontrollimenetlused. 6.3.3 Siduv eelotsus Sihtrühm: Arvestades, et 2017. a tegi PPA kokku 306 elamisloa andmisest keelduvat otsust, siis kolmandik sellest halduskoormusest kulus taotlustele, mis võinuks olla olemata, kuna faktiliselt oli keeldumise alus kõigis menetlustes sama – ebausaldusväärne kutsuja. Valdkond: majanduslik mõju Siduva eelotsuse tegemise võimalus omab kaudset, kuid positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale. Siduva eelotsusega on võimalik kutsuja usaldusväärsus kõikide edaspidiste menetluste tarbeks kindlaks määrata. See omab eeldatavasti positiivset mõju kahel viisil, ühelt poolt mõjutab see kutsujaid ausalt käituma kui soovitakse Eestisse välismaalast õppima või töötama kutsuda ning annab eelinfo võimaliku negatiivse otsuse kohta. Teisalt avaldub mõju välismaalastele, nt seni ebausaldusväärse kutsuja juurde õppimiseks elamisloa saanud välismaalased, kelle tegelik soov on Eestis töötada, taotlevad elamisloa selleks õigel alusel, seeläbi rakendub nendele välismaalastele palgakriteerium jm tingimused, mille eesmärk on kaitsta Eesti tööjõuturgu ja soodustada Eesti majandust. Majanduslik mõju on siiski kaudne, kuna võimalus hinnata kutsuja usaldusväärsust on ka kehtivas seaduses, kuid seda peab tegema igas üksikus menetluses eraldi. Selline muudatus omab mõju ka kutsujate halduskoormusele, mis väheneb. Sellise otsuse tegemine tähendab, et kutsuja on oma tegevuses käitunud vääralt ning suunab selge sõnumina probleemidega tegelema enne järgnevate kutsete esitamist. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Siduva eelotsuse tegemine vähendab PPA töökoormust. Ebausaldusväärse kutsuja juurde elamisluba taotleva välismaalase kohta peab andma õiguspärase haldusakti, see kujutab endast põhjendamatut töökoormust olukorras, kus juba haldusmenetluse alguses (kutse edastamisel) on selge, et tegemist on kutsujaga, keda riik ei pea usaldusväärseks ja esineb alus elamisloa andmisest keeldumiseks. 29 Muudatuse eesmärk on võimaldada PPA-l kutsuja usaldusväärsust ühe haldusaktiga hinnata ja juhul kui leitakse, et tegemist ei ole usaldusväärse kutsujaga, siis edasised taotlused selle kutsuja juurde saaks jätta läbi vaatamata. Sarnast positiivset mõju omab ka õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine, juhul kui välismaalane soovib kutsujat vahetada, peab ta taotlema uut elamisluba. Samas ei ole selline halduskoormus vajalik ega põhjendatud, kuna välismaalase tausta on juba kontrollitud ja temale on elamisluba antud. 6.3.4. Õppeasutuse, praktika vahendaja ja vabatahtliku teenistuse vahetamine Sihtrühm: 2017 a. anti 1412 elamisluba õppimiseks. 2018. aasta mai lõpu seisuga on antud 211 elamisluba õppimiseks, kuid õppimiseks antavate elamislubade taotluste periood langeb tavaliselt sügisesse, mistõttu see arv kindlasti tõuseb. Tabel 5. Tähtajalise elamisloa õppimiseks andmise positiivsed otsused 2011–2018 (2018. aasta mai lõpu seisuga) 2018 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 (31.05) Elamisluba õppimiseks 463 516 679 893 1144 1297 1412 211 Allikas: PPA Valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus toob positiivset mõju, sest välismaalaste jaoks, kes soovivad sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale, väheneb elamisloa vahetamise taotlemisega seonduv halduskoormus. Muudatuse tulemusena ei pea välismaalane, kes asub sama tööandja juures teisele ametikohale, millele esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, enam ametikoha vahetamiseks taotlema uut Töötukassa luba ning uut elamisluba. Muudatuste mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd muudatused puudutavad eelkõige juba Eestis õppimise eesmärgil viibivaid välismaalasi, kes soovivad õppima asuda teise õppeasutuse juurde või praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või vabatahtlikku tööle teise noorteprojekti või -programmi raames. Olulisi kohanemisraskusi muudatused endas ei hooma, kuid vajalik on välismaalaste teavitamine uutest reeglitest. Kuivõrd muudatus ei puuduta kõiki Eestis viibivaid välismaalasi, vaid ainult neid, kes Eestis viibivad õppimise eesmärgil ning soovivad õppekohta muuta, võib muudatuse sihtrühma suurust pidada väikeseks. Muudatuste üldist mõju võib seega pidada väikeseks. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus toob kaasa positiivset mõju, kuna vähendab PPA töökoormust. Kehtiva õiguse kohaselt peab õppeasutuse, praktika või vabatahtliku töötamise vahetamisel taotlema elamisluba. Esmase elamisloa taotlemisel on aga PPA juba hinnanud välismaalase tausta. Seetõttu ei ole sisulist vajadust Eesti Töötukassa loa ja uue elamisloa taotlemiseks. Muudatuse tulemusel võimaldatakse nendel välismaalastel, kes soovivad vahetada õppeasutust, praktika vahendajat või vabatahtliku programmi, jätkata Eestis juba kehtiva elamisloa õppimiseks alusel. Samas suureneb mõnevõrra järelkontrolli olulisus, kuna seaduses sätestatud tingimuste täitmist uue õppeasutuse, praktika vahendaja või noorteprojekti või –programmi juures kontrollitakse järelkontrollis. Seega ei ole muudatuste mõju PPA töökoormusele oluline, kuna väheneb küll töökoormus ühe teenuse osas, kuid tõuseb teise teenuse olulisus. Seejuures puudutab muudatus puudutab vaid teatud osa PPA ametnikest (ca 250). Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 30 Muudatused mõjutavad PPA töökoormust. Lühiajalise töötamise puhul teise tööandja juures töötamise ning elamisloa kehtivusajal tööandja vahetamise võimaldamine vähendavad PPA töökoormust, kuna loa menetlemise asemel piisab edaspidi PPA teavitamisest. Samas suureneb järelkontrolli olulisus, kuna seaduses sätestatud tingimuste täitmist uue tööandja juures kontrollitakse järelkontrollis. Seega ei ole muudatuste mõju PPA töökoormusele oluline, kuna väheneb küll töökoormus ühe teenuse osas, kuid tõuseb teise teenuse olulisus. Muudatustega kaasnevat mõju võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus puudutab vaid teatud osa PPA ametnikest (ca 200), kuid muudatuse ulatus on keskmine, sagedus väike ning ebasoovivate mõjude kaasnemise risk väike. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatuste mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on väike. Võimalikku väärkasutust aitavad vältida VMS-is sätestatud elamisloa omamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja PPA poolt läbiviidavad järelkontrollimenetlused. 6.3.5. Muud tehnilised muudatused Balti Kaitsekolledži, viisa tähtaega ja lühiajalise töötamise registreerimise üldsätte puhul on tegemist tehniliste muudatustega õigusselguse tagamise eesmärgil. Sisulisi muudatusi eelnõuga sisse ei viida, mistõttu ei ole muudatustel olulist mõju. 6.4. Ajutiselt riigis viibivate välismaalaste elukoha registreerimisega seotud muudatuste mõjud Sihtrühm: RR-is elukoha registreerimise õigus luuakse vaid neile, kelle Eestis viibimise õigus ületab 183 kuud ning kes viibivad riigis Eesti pikaajalise viisaga, mille viibimisaeg on vähemalt 183 päeva ning välismaalasi, kes viibivad riigis EL direktiivi 2014/66/EL ja 2016/801/EL alusel antud teise riigi viisa/elamisloaga. Orienteeruvalt võib nende ajutiselt viibivate välismaalaste arvuks, kes soovi korral oma elukoha RR-is saavad registreerida, olla u 9500 isikut aastas. 2017. a väljastati 4798 pikaajalist viisat, mille kehtivus oli 6 kuud ja rohkem. On põhjus eeldada, et see arv lähiaastatel tõuseb, peamiselt lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arvelt. Tabel 6. Välja antud pikaajalised viisad, mille kehtivus on >=6 kuud 2018 Viisa taotlemise alus 2013 2014 2015 2016 2017 (01.05.2018) ametireis, poliitilised põhjused 18 5 3 14 14 1 kultuur 1 8 0 4 7 4 meditsiinilised põhjused 9 3 1 7 3 muud 44 52 85 121 586 116 sport 4 15 4 5 5 1 sugulaste või sõprade külastamine 35 55 61 127 155 78 turism 5 8 9 30 11 6 õpingud 136 163 274 564 813 103 ärireis 331 402 346 418 3204 2221 iduettevõtlus 64 23 Kokku 583 711 783 1290 4798 2530 millest töötamise eesmärgil (%) 56,8 56,5 44,2 32,4 66,8 87,8 Allikas: SMIT 31 PPA prognooside kohaselt kahekordistub 2018. aastal lühiajalise töötamise arv võrreldes eelneva aastaga. 2017. aastal väljastati 3204 viisat ärireisiks, sh lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Kui ajutise välistööjõu tõusu tulemusel registreeritakse 2018. aastal väljastatakse ärireisiks kaks korda rohkem pikaajalisi viisasid, võib järeldada, et pikaajaliste viisade koguarv 2018. aastal saab olema orienteeruvalt 8000. Sinna lisanduvad kaugtöö eesmärgil väljastatavad viisad, mida prognoositult väljastatakse aastas u 1400. EL direktiivide 2014/66/EL ja 2016/801/EL alusel võivad teise liikmesriigi väljastatud viisa või elamisloaga Eestis viibida ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, teadlased, õppurid ja nende pereliikmed (õppurid kuni 360 päeva, ülejäänud kategooriad nende viisa/elamisloa kehtivusaja jooksul). Täiendavalt tuleb teadlastel ning ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate lühiajaline töötamine registreerida PPA-s. 2017. aastal registreeriti üks ettevõtjasiseselt üleviidud töötamine ning 20 töötamist teadusliku tegevuse/õppejõuna. Kui ka mais jõustunud õpirände direktiivi mõjul teadlaste arv Eestis kahekordistub, suureneb direktiivi mõjul teadlaste ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate arv vaid paarikümne isiku võrra. Kui kõik need isikud kaks-kolm pereliiget kaasa võtavad, suureneb ajutiselt viibijate arv teadlaste, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja nende pereliikmete arvelt 60- 80 isiku võrra aastas. Eelnevale lisanduvad välisüliõpilased, kes õpirände direktiivi alusel Eestis teise riigi viisa või elamisloaga viibivad. HTM andmetel õpib Eestis iga-aastaselt u 2000–2500 vahetusüliõpilast. Kehtiva õiguse kohaselt peavad õppurid ajutiseks viibimiseks taotlema Eesti pikaajalise viisa või elamisloa. 2017. aastal väljastati õppimiseks 1412 elamisluba ning 1212 viisat. Võib eeldada, et need, kes taotlesid Eesti elamisloa, taotlevad ka edaspidi elamisloa, kuna viibivad Eestis pikemalt. Ka täna on õpilastel võimalik oma pereliikmed Eestisse kaasa võtta, mistõttu pole põhjust eeldada, et õppurite pereliikmete arv, kes ajutiselt Eestis viibivad, oluliselt suureneks. Kui pooled nendest, kes varasemalt taotlesid Eesti pikaajalise viisa, saavad nüüd Eestis viibida teise riigi elamisloa/viisaga, on teise liikmesriigi elamisloa/viisaga viibivate isikute arv u 600 isikut aastas. Samas ei mõjuta see kogu isikute arvu, kes Eestis ajutise viibimisalusega kauem kui 6 kuud viibivad, kuna selle võrra väheneb Eesti pikaajaliste viisade arv. Eelneva põhjal võib eeldada, et direktiivide alusel Eestis teise riigi elamisloa/viisaga viibivate isikute arv on orienteeruvalt 660 isikut aastas, kuid Eesti pikaajaliste viisade arv väheneb selle arvelt 600 isiku võrra. Seega on Eesti pikaajalise viisa alusel rohkem kui 183 päeva viibivate isikute arv u 8800 isikut aastas ning direktiivide alusel teise riigi elamisloa/viisaga viibivate isikute arv 660 isikut aastas. Valdkond: sotsiaalne mõju Ajutiselt Eestis viibivate välismaalaste elukoha registreerimise võimaldamisega parendatakse antud kategooria välismaalaste juurdepääsu avalikele teenustele, millele ligipääs elukoha registreeringu tõttu oli takistatud. Kehtiv õigus ei võimalda ajutise viibimisalusega välismaalasel oma elukohta RR-is registreerida, kuigi nende viibimise kestus Eestis võib olla pikem. See seadis antud kategooria välismaalased võrreldes Eesti kodanike, EL kodanike ning elamisloa alusel elavate välismaalastega kehvemasse olukorda. Seega tagatakse muudatustega ajutise viibimisalusega välismaalaste võrdsem kohtlemine. Eelnõu muudatus mõjutab vaid neid ajutiselt viibivaid välismaalasi, kes viibivad Eestis pikaajalise viisa alusel või kasutavad EL-i direktiivide 2014/66 ja 2016/801 alusel liikumisõigust ning kellel on õigus Eestis viibida rohkem kui 183 päeva. Seejuures jääb elukoha registreerimine neile valikuliseks, kuna kõigil ajutiselt riigis viibivatel välismaalastel puudub vajadus oma elukoha registreerimiseks. Kuivõrd Eesti väljastab aastas üle 140 000 viisa, kuid muudatus puudutab vaid 9500 isikut, võib muudatuse mõju pidada väikeseks. Samas on muudatuse ulatus keskmine, kuna suurendab nende ajutiste viibijate, kes saavad oma elukoha soovi korral registreerida, ligipääsu avalikele teenustele. 32 Muudatuse sagedus on väike, kuna elukoha registreerimine tuleb vaid ühel korral registreerida. Ebasoovivaid mõjusid ei kaasne, kuna välismaalaste õigusi muudatusega ei kitsendata, vaid laiendatakse. Seega võib muudatuse mõju pidada keskmiseks. Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatused mõjutavad KOV-de töökoormust. Kuna ajutise viibimisealusega võivad oma elukoha registreerida vaid need välismaalased, kellel on Eestis viibimise õigus üle 183 päeva ning kellel on Eesti pikaajaline viisa või teatud EL direktiivide alusel välja antud luba, on vajalik, et elukohta registreeriv ametnik enne elukoha registreerimist kontrolliks välismaalase viibimise alust ning viibimisõiguse kestust. Vastavad andmed on kantud välismaalase viisakleebisele või elamisloakaardile. Orienteeruvalt võiks viisakleebise või elamisloakaardi kontroll elukoha registreerimiseks võtta 5-10 minutit. Lähtudes eeldusest, et viibimisõiguse kontroll võtab KOV ametnikul maksimaalselt aega 10 minutit ning et potentsiaalsete elukoha registreerijate arv on 9500, kaasneks Rahandusministeeriumi hinnangul KOV-dele orienteeruvalt 26 000 eurot kulu aastas. Kuna viibimisõiguse kontrolli puhul on tegemist riikliku ülesandega, kaetakse KOV-dele vastavad kulud riigieelarvest. Tabel 7. Ajutiste viibijate viibimisõiguse kontrolliga kaasnevate kulude prognoos 6+ kuuga viisadega välismaalaste arv (max isikute arv, kes saavad õiguse soovi korral elukoha registreerimiseks) 9500 Ühe elukoha taotleja viisa läbivaatamise ajakulu minutit 10 Ühe töökoha efektiivne tööajakulu h aastas (ei sisalda puhkust) 1920 Ühe töökoha maksumus (töökõukulu + töökoha majandamiskulu + amort + juhtimine ja tugi 32000 Ühe ühiku kulu 2,78 Kulu Eesti peale kokku aastas 26388,89 Allikas: Rahandusministeerium Prognooside kohaselt moodustavad u 92,5% nendest ajutistest viibijatest, kes potentsiaalselt võivad oma elukoha registreerida, Eesti pikaajalise viisaga viibijad. Kuna Eesti pikaajalise viisaga viibijate andmed kantakse viisaregistrisse, oleks mõistlik võimalusel tagada automaatne viibimisõiguse ja viibimise kestvuse kontroll RR-is automaatselt viisaregistri vastu. Sellisel juhul ei ole suurem osa ajutiste viibijate puhul KOV ametnikul vaja elukoha registreerimisele eelnevalt käsitsi kontrollida isiku nõuetele täitmist. Küll jääb 7.5% juhtudest, kus vastav kontroll tuleb KOV ametnikul läbi viia. Kuna teiste liikmesriikide viisade/elamislubade kehtivust ei ole võimalik andmebaasidest kontrollida, tuleb KOV ametnikul toetuda PPA vastavatele juhistele. Ühtlasi suurenevad KOV kulud seoses dokumendi kehtivusaja muudatuste teavitustega. Eelnõu kohaselt peavad ajutiselt riigis viibivad isikud, kes on oma elukoha RR-is registreerinud, teavitama KOV-i, kui nende dokumendi kehtivusaeg muutub. Sellisel juhul peab KOV ametnik kontrollima, kas RR-is on juba dokumendi kehtivusaja uued andmed olemas ning juhul kui andmeid ei ole uuendatud, dokumendi kehtivusaja andmeid käsitsi muutma. Orienteeruvalt võiks dokumendi 33 kehtivuse kontroll võtta 2 minutit. Nende isikute arv, kelle dokumendi kehtivusaeg muutub, on keeruline prognoosida. Lähtudes eeldusest, et 10% nendest ajutistest viibijatest, kes on oma elukoha registreerinud, pikendavad oma viisaga määratud viibimisaega või nende viisa tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse ning et dokumendi kehtivusaja muutmine RR-is võtab KOV ametnikul maksimaalselt aega 2 minutit, kaasneks KOV-dele orienteeruvalt 527 eurot kulu aastas. Kuna dokumendi kehtivusaja muutmise puhul on tegemist riikliku ülesandega, kaetakse KOV-dele vastavad kulud riigieelarvest. Valdav osa ajutistest viibijatest viibivad riigis Eesti pikaajalise viisa alusel (92,5%). Kuna Eesti pikaajalise viisaga viibijate ja dokumendi kehtivusaja andmed kantakse viisaregistrisse, oleks mõistlik võimalusel tagada automaatne dokumendi kehtivusaja andmete kandmine RR-i, juhul kui andmed muutuvad. Sellisel juhul ei ole suurem osa ajutiste viibijate puhul KOV ametnikul vaja dokumendi andmeid muuta. Tabel 8. Ajutiste viibijate dokumendi kehtivusaja muutmisega kaasnevate kulude prognoos Isikute arv, kes on elukoha registreerinud ja kelle ajutise viibimisaluse kehtivusaeg muutub 950 Ühe dokumendi kehtivusaja RR-is muutmise ajakulu minutit 10 Ühe töökoha efektiivne tööajakulu h aastas (ei sisalda puhkust) 1920 Ühe töökoha maksumus (töökõukulu + töökoha majandamiskulu + amort + juhtimine ja tugi 32000 Ühe ühiku kulu 2,78 Kulu Eesti peale kokku aastas 527,78 Muudatused võivad suurendada ka KOV kulusid, kui elukoha registreerimisega võib ajutistel viibijatel tekkida juurdepääs KOV teenustele. Elukoha registreerimine ei ava ajutistele viibijatele täiendavat juurdepääsu riiklikele sotsiaalteenustele ja –toetustele, kuna sotsiaalteenuste üldosa seadus (SÜS) piiritleb õigustatud isikute skoobi selliselt, et ajutised viibijad ei ole reguleerimisalaga kaetud. Nt ei teki ajutisetel viibijatel läbi elukoha registreerimise õigust peretoetustele. Küll loetakse elukoha registreerimisega ajutised viibijad Eesti elanikeks ning seeläbi võib neil tekkida juurdepääs KOV teenustele. Seda põhjusel, et KOV saavad oma teenuste osas teha SÜS ja sotsiaalhoolekande seaduse osas laiendusi ning võimaldada teenuste pakkumist kõikidele oma valla elanikele. Selleks, et teenuste pakkumisega KOV kulud oleksid võimalikult suurel määral kaetud, on seatud nõue, et elukoha võib registreerida üksnes ajutine viibija, kelle viibimisõigus ületab 183 päeva. Üldjuhul tekib välismaalasel siis Eestis maksekohustus, kuigi maksuresidentsuse tekkimine sõltub nii kolmandast riigist, kus on välismaalase püsiv elukoht, kui ka muudest asjaoludest. Prognooside kohaselt on potentsiaalsete elukoha registreerijate arv 9500 isikut, kellest 7800 viibivad Eestis töötamise või äritegevuse eesmärgil (u 6400 lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning 1400 kaugtöö tegemiseks). Seega u 82% välismaalastest maksavad Eestis makse. 34 EMTA-lt statistikat mitteresidendist kolmandate riikide kodanike kohta13 tõi välja, et 2017 a. maksid mitteresidendist kolmanda riigi kodanikud Eestis 3,8 miljonit eurot tulumaksu. Tabel 9. Mitteresidendist kolmandate riikide kodanike Eestis makstud maksud. Sotsiaalmaks tulumaks Töötajate Sotsiaalmaks töötaja kohta Kinnipeetud töötaja kohta ARV EUR EUR tulumaks EUR EUR 2015 6642 2549877,36 383,90 1598187,98 240,62 2016 11867 3929760,65 331,15 2376592,02 200,27 2017 18763 6091957,78 324,68 3785870,48 201,77 2018 (aprilli lõpu seisuga) 7759 2599507,78 335,03 1606420,78 207,04 Allikas: EMTA Kuna kehtiva seaduse kohaselt ei ole ajutistel viibijatel võimalik oma elukohta KOV-s registreerida, siis ei eraldata tulumaksu osa ka elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Muudatuse järgselt, kui isik oma elukoha registreerib, suureneb ka kohaliku omavalitsuse tulubaas. Muudatusega võib kaasneda risk, et elukoha registreerib ajutine viibija, kes ei vasta elukoha registreerimise eeltingimustele. Nt ei võimalda tema pikaajaline viisa Eestis viibida rohkem kui 183 päeva või tema teise liikmesriigi antud elamisluba/viisa ei ole EL direktiivide 2014/66 või 2016/801 alusel välja antud. Sellisel juhul pakub KOV teenuseid, kuigi isik ei pruugi Eestis makse maksta. Selle riski maandamiseks on mõistlik võimaldada viibimisaluse ja –õiguse automaatset kontrolli andmebaasi vastu. 92,5% juhtudest kontrolliks seega andmebaas, kas isik vastab elukoha registreerimise eeldustele. 7,5% juhul tuleb KOV ametnikul aga lähtuda juhistest. Kahtluse korral on KOV ametnikul võimalik kontakteeruda PPA juures tegutsevate migratsiooninõustajatega, et kontrollida isiku viibimisaluse ja kestuse perioodi. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Ekslik elukoha registreering ei too kaasa illegaalse migratsiooni riske. Kui isikul puudub Eestis viibimise seaduslik alus, siis elukoha registreeringu olemasolu seaduslikku viibimisalust talle ei anna. Direktiivide 2016/66 ning 2016/801 kohaselt peab liikmesriik tagama direktiiviga kaetud isikutele võrdse kohtlemise võrreldes oma kodanikega, mh juurdepääsu osas kaupadele ja teenustele. Kui kehtiv õigus tagab Eestis elamisloa alusel välismaalastele võrdse juurdepääsu avalikele teenustele, siis ajutise viibimisalusega isikutel on teenustele juurdepääs RR-i registreeringu tõttu takistatud. Muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla EL õigusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatusega ei kaasne välissuhetele ja riigi julgeolekule negatiivseid mõjusid. 7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu kohaselt kavandatud muudatuste rakendamiseks on vaja arendada PPA kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetlusinfosüsteemi, täiendada koolitusmaterjale, täiendada ametisiseseid menetlusjuhendeid, koolitada ametnikke ja tööandjaid. Samuti on vaja täiendada viisaregistrit ning konsulite ametisiseseid juhendeid, koolitada konsuleid ning välisesinduse töötajaid. 13 Siin peab samas arvestama, et EMTA residentsuse määramine ei ühti üks-ühele VMS ajutiste viibijate ja elamisloa alusel viibijate määratlusele. 35 Elukoha registreerimise eeltingimuste kontrolli läbiviimiseks on vaja koolitada KOV ametnikke ning koostada neile vajalikud juhiseid. KOV-le kaasnevad kulud viibimisaluse ja –õigusega seonduvate kontrollide läbiviimiseks on umbes 27 000 eurot aastas. KOV kulud kaetakse riigieelarvest. Eelnõu rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid PPA kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetlusinfosüsteemis UUSIS ning viisaregistris. Seonduvalt elukoha registreerimise muudatustega on vaja arendusi rahvastikuregistris, samuti Töötukassa infosüsteemis ning sotsiaalteenuste ja –toetuste infosüsteemis (STAR). UUSIS-e arendustööde orienteeruv maksumus käesoleva eelnõu muudatuste rakendamiseks on 57 600 eurot. Viisaregistri arendustööde orienteeruv maksumus on 13 440 eurot. Rahvastikuregistri orienteeruv maksumus on 24 000 eurot. Töötukassa infosüsteemi arendused maksavad 1800˗2400 eurot ning STAR arendused 150 000 eurot. Arendustööde täpne maksumus selgub pärast detailse arendustellimuse koostamist. UUSIS-e arendamiseks vajalikud kulud kaetakse olemasolevast isikut tõendavate dokumentide eelarvest. Viisaregistri ja rahvastikuregistri arendamiseks tuleb Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse suunata täiendavad vahendid. Seejuures märgime, et ilma rahaliste vahenditeta ei saa muudatuste rakendamiseks vajalikke arendusi teha ja sellevõrra on raskendatud muudatuste rakendamine ja RRS muudatusi ei olegi ilma arendusteta võimalik jõustada ega rakendada. PPA ametnike, konsulite ja välisesinduste töötajate ning KOV ametnike koolitamise kulud kaetakse vastavate asutuste eelarvest. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid kehtivaid määrusi: 1. siseministri 4. detsembri 2015. a määrus nr 68 „Välismaalaste seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmise kord“; 2. siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“; 3. siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord, tähtajad, piisavate rahaliste vahendite ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määr ning pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlemise vormid“; 4. siseministri 12. jaanuari 2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Samuti on vajalik teha muudatusi 2019. aasta 1. jaanuaril jõustuva RRS § 2 lg 4, § 20 lg 3, § 29 lg 3, § 89 lg-te 3 ja 5 § 103 lg 4 ja § 106 lg 3 alusel kehtestatavas rakendusaktis. Täiendada tuleb registrisse kantavate riigis viibimise aluste dokumentide loetelu ja täiendada isikukoodi moodustamise alust ajutiselt riigis viibijatele. Nimetatud rakendusakti ei ole käesoleval hetkel välja töötatud ja sellest tulenevalt ei saa kavandina esitada ka käesolevast eelnõust tulenevaid muudatusi selles rakendusaktis. Seaduse rakendamiseks on vaja välja töötada kaks uut siseministri määrust: 1. eelnõuga antakse ministrile volitus kehtestada määrus, millega sätestatakse kaugtöö tegemiseks viisa taotlemisel usaldusväärsete vahendajate loetelu ja neile esitatavad nõuded; 2. samuti on ministrile antud volitus kehtestada asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks eksperdikomisjonile esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. 36 Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 39 muudatusest ja haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 järgi muutub seaduse jõustamisega kehtetuks haridus- ja teadusministri 4. aprilli 2017. a määrus nr 11 „Eesti riigi rahastatavate ja rahvusvaheliselt tunnustatud stipendiumide, riikidevaheliste lepingute, õppeasutuste väliskoostöölepingute ning rahvusvaheliste koostööprogrammide loetelu ja neile esitatavad nõuded“. Rakendusaktide eelnõu kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. aprillil ja eelnõu § 2 muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga tehtavaid muudatusi ei kavandata jõustuma üldises korras – kümme tööpäeva Riigi Teatajas avaldamisest arvates, kuna muudatuste rakendamiseks tuleb teha infotehnoloogilisi arendustöid. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Samuti arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Töötukassale, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Startup Estoniale, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Teenusmajanduse Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Finance Estoniale, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Balti Kaitsekolledžile, Eesti Ehitusettevõtte Liidule, Eesti Kirikute Nõukogule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2018 ……………... ……………... 37  EELNÕU 16.07.2018 Välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus § 1. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401. Siduv eelotsus (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib siduva eelotsusega (edaspidi eelotsus) anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku (edaspidi käesolevas paragrahvis kutsuja), kellele kohalduvad käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused, ebausaldusväärsuse kohta. (2) Eelotsus on Politsei- ja Piirivalveametile siduv tulevikus esitatava lühiajalise töötamise registreerimise, elamisloa taotlemise või selle pikendamise suhtes sooritatava toimingu või antava haldusakti kohta. (3) Eelotsuse kutsuja ebausaldusväärsuse kohta võib anda, kui kutsujat on korduvalt karistatud käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest. (4) Eelotsus antakse kehtivusajaga kuni üks aasta.“; 2) paragrahvi 44 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „elamisloa“ sõnadega „või pikaajalise viisa“; 3) seadust täiendatakse §-ga 625 järgmises sõnastuses: „§ 625. Viisa andmine kaugtöö tegemiseks (1) Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda välismaalasele, kelle Eestis ajutise viibimise eesmärk on töökohustuste täitmine asukohast sõltumatu töötajana Eestis. (2) Asukohast sõltumatu töötaja käesoleva seaduse tähenduses on välismaalane, kelle töö on asukohast sõltumatu ja kes kasutab telekommunikatsioonitehnoloogiat töökohustuste täitmiseks kaugtööna ning: 1) välismaalane jätkab töötamist välisriigis registreeritud tööandja heaks, kellega tal on lepinguline suhe; 2) välismaalane jätkab äritegevust välisriigis registreeritud äriühingu jaoks, milles tal on osalus; 3) välismaalane jätkab teenuste pakkumist peamiselt klientidele, kelle tegevuskoht on välisriigis ja kellega tal on lepinguline suhe. (3) Viisa kaugtöö tegemiseks võib anda, kui välismaalane tuleb Eestisse usaldusväärse vahendaja kutsel, kes on kontrollinud välismaalase vastavust asukohast sõltumatu töötaja määratlusele ning kes võtab välismaalase Eestisse kutsumisega endale kutsuja kohustused, või 1 kui eksperdikomisjoni hinnangul vastab välismaalane asukohast sõltumatu töötaja määratlusele. (4) Kaugtöö tegemiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa. (5) Kui välismaalasele antakse viisa kaugtöö tegemiseks, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele. (6) Kui välismaalasele antakse viisa kaugtöö tegemiseks, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa.“; 4) paragrahvi 101 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) viisa kaugtöö tegemiseks taotlemisel usaldusväärsete vahendajate loetelu ja neile esitatavad nõuded.“; 5) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamiseks eksperdikomisjonile esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.“; 6) paragrahvi 104 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. (2) Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel.“; 7) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 625 alusel antud viisa kaugtöö tegemiseks.“; 8) paragrahvi 106 lõiget 8 ja § 1761 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ulatuses“ sõnaga „välismaalase“; 9) paragrahvi 1062 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. (2) Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse käesoleva seaduse § 107 lõike 12 punktis 10 sätestatud tingimustel lähetatud töötajana, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis registreeritud tööandjale, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. 2  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktika võimaldaja kutsuja kohustused lõpevad, kui välismaalasele antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikandiga sõlmitud lepingu lõppemist.“; 10) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib välismaalasele, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 106 lõike 13 alusel, maksta käesolevas seaduses sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping.“ 11) seadust täiendatakse §-dega 1072 ja 1073 järgmises sõnastuses: „§ 1072. Lühiajalise Eestis töötamise erisused (1) Välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis, võib sama tööandja juures muuta ametikohta tingimusel, et muud lühiajalise Eestis töötamise nõuded on täidetud ja teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. (2) Välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures tingimusel, et lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded tööandja juures, kes registreeris välismaalase lühiajalise töötamise, on jätkuvalt täidetud. § 1073. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbi vaatamata jätmine Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 401 lõike 1 alusel andnud eelotsusega hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta.“; 12) paragrahvi 137 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eelnevat Eestis elamise nõuet ei kohaldata, kui välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos elama.“; 13) paragrahvi 140 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elamisloa taotlemisel elama asumiseks abikaasa juurde ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet, kui välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos elama.“; 14) paragrahvi 140 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 150 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „vanema“ sõnadega „või vanavanema“; 16) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) täisealise lapse elama asumine Eestis elava vanema või vanavanema juurde, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, tingimusel, 3 et täisealise lapse või tema Eestis seaduslikult viibiva vanema või vanavanema püsiv legaalne sissetulek tagab täisealise lapse ülalpidamise Eestis.“; 17) paragrahvi 150 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 168 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õppekava“ sõnadega „või välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava“; 19) seadust täiendatakse §-ga 1722 järgmises sõnastuses: „§ 1722. Erisused õppimiseks antava elamisloa tingimustest (1) Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks, võib sama õppeasutuse juures elamisloa kehtivusaja jooksul muuta õppekava, tingimusel et muud elamisloa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud. (2) Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks, võib elamisloa kehtivusaja jooksul õppima asuda teise õppeasutuse juurde või asuda praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või astuda vabatahtliku teenistusse teise noorteprojekti või –programmi raames, kui sellest on eelnevalt teavitatud Politsei- ja Piirivalveametit ning tingimusel, et see on vastavuses elamisloa andmise tingimustega, mis kohalduksid elamisloa andmisel teise õppeasutuse, praktikat läbiviiva asutuse juures või noorteprojekti või –programmi raames.“; (2) Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks, võib elamisloa kehtivusaja jooksul õppima asuda teise õppeasutusse või asuda praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või asuda vabatahtlikku teenistusse teise noorteprojekti või – programmi raames, 1) kui sellest on enne teavitatud Politsei- ja Piirivalveametit, ning 2) tingimusel, et see vastab elamisloa andmise tingimustele, mis kohalduksid õppima asumisel teise õppeasutuse juurde või praktika sooritamisel teise praktikat läbiviiva asutuse juures või vabatahtlikku teenistusse asumiseks teise noorteprojekti või –programmi raames.“; 20) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, asub õppima teise õppeasutuse juurde või praktikale teise praktikat läbiviiva asutuse juurde või vabatahtlikku teenistusse teise noorteprojekti või –programmi raames käesoleva seaduse § 1722 alusel, kohaldatakse kutsuja kohustusi teisele õppeasutusele, praktika vahendajale või asutusele või ühingule, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtliku teenistusse asutakse.“; 21) paragrahvi 177 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 1812 lõigetes 6 ja 7 ning“; 22) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 19014 alusel, maksta käesolevas seaduses sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping.“; 23) paragrahvi 180 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: 4 „6) tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel puudub tegelik majandustegevus.“; 24) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 19014 alusel.“; 25) paragrahvi 1812 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks, võib sama tööandja juures elamisloa kehtivusaja jooksul muuta ametikohta tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. (7) Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib elamisloa kehtivusaja jooksul asuda tööle teise tööandja juurde tingimusel, et teine tööandja on enne välismaalase tööle asumist sellest teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit, töötamine teise tööandja juures on vastavuses sellel alusel elamisloa andmise tingimustega ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.“; 26) paragrahvi 185 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 188 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta seda, kui käesoleva seaduse § 1812 lõikes 6 sätestatud juhul muudetakse elamisloa kehtivusajal välismaalase ametikohta sama tööandja juures või asub välismaalane käesoleva seaduse § 1812 lõikes 7 sätestatud juhul tööle teise tööandja juurde.“; 28) paragrahvi 189 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimuse muutumiseks ei peeta seda, kui: 1) välismaalase ametikoht muutub sama tööandja juures käesoleva seaduse § 1812 lõikes 6 sätestatud juhul; 2) välismaalane asub samal ajal tööle teise tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõikes 1 sätestatud juhul; 3) välismaalane asub tööle teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii kasutajaettevõtja juures, kelle juures töötamiseks elamisluba anti, kui ka teise kasutajaettevõtja juurde; 4) välismaalane asub tööle teise tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõikes 7 sätestatud juhul.“; 29) paragrahvi 190 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimustel lähetatud töötajana, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis registreeritud tööandjale, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. (12) Kui välismaalane, kellele on antud elamisluba töötamiseks, asub tööle teise tööandja juurde käesoleva seaduse § 1812 lõikes 7 sätestatud juhul, kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale, kelle juurde välismaalane tööle asub.“; 5 30) paragrahvi 19022 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 192 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab olema vähemalt 65 000 eurot Eesti äritegevusse investeeritud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid.“; 32) paragrahvi 192 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahv 1971 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 1973 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otseinvesteeringu hulka loetakse investeeringut omakapitali, mille eest on soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid, või seadmeid, või mille eest on tehtud investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi.“; 35) paragrahvi 219 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 401 lõike 1 alusel andnud eelotsusega hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta.“; 36) paragrahvi 224 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 287 teksti täiendatakse pärast sõnu „praktikalepingu lõpetamisest“ sõnadega „või õppekava muutmisest“. § 2. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 9 või 10 nimetatud alusel ning kelle järjestikune lubatud viibimisaeg Eestis ületab 183 päeva.“; 2) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Eestis ajutise viibimisalusega seaduslikult viibiva välismaalase, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 9 või 10 nimetatud alusel ning kelle järjestikune lubatud viibimisaeg Eestis ületab 183 päeva, kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 ja § 22 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud andmed.“; 3) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „2) Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku kohta Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse saamisel, Eesti elamisluba või elamisõigust taotleva välismaalase, ning Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud ja Eestis ajutise viibimisalusega seaduslikult viibiva välismaalase, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 9 või 10 nimetatud alusel ning kelle järjestikune lubatud viibimisaeg Eestis ületab 183 päeva, kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed.“; 4) paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tunnistamisel“ sõnadega „või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja lõppemisel“; 5) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lõpeb“ sõnadega „Eestis elamisloa saanud“; 6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 5 punktis 8 nimetatud isikud on kohustatud teavitama kohaliku omavalitsuse üksust rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi kehtivusaja muutumisest, dokumendi tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest, kui seda ei ole võimalik kindlaks teha rahvastikuregistri andmete alusel.“; 7) paragrahvi 40 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kodaniku“ tekstiosaga „või ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiva välismaalase, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 9 või 10 nimetatud alusel ning kelle järjestikune lubatud viibimisaeg Eestis ületab 183 päeva,“; 8) seadust täiendatakse §-ga 831 järgmises sõnastuses: „§ 831. Erisused ajutiste viibijate puhul (1) Elukoha registreerimisel käesoleva seaduse § 5 punktis 8 nimetatud isikute puhul kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus isiku vastavust esitatud nõuetele, kui seda ei ole võimalik kindlaks teha rahvastikuregistri andmete alusel. (2) Käesoleva seaduse § 5 punktis 8 nimetatud isikute puhul muudab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 38 lõike 3 alusel esitatud isiku teate alusel rahvastikuregistris rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi kehtivuse andmeid, kui need ei kajastu rahvastikuregistris. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase esitatud nõuetele vastavuse kontrolli ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2019. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Eiki NESTOR 7 Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2018. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2018. a 8  Välismaalaste seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Ettepanek/märkus SiM kommentaar SA Archimedes 1 Välismaalaste seaduse muutmisel Täname tähelepanu juhtimast Euroopa tuleks meil kindlasti juhtida tähelepanu Solidaarsuskorpuse määruse ettepanekule. uue programmi kinnitamiskavatsusele Võtame teadmiseks, et viidatud määruse käesoleval aastal, mis laiendab vastuvõtmisel ja jõustumisel võib olla välismaalt Eestisse avaliku huvi vajalik vaadata üle välismaalaste seaduses täitmiseks saabuvate noorte sätestatud lühiajalise töötamise ning tegevusvälja vabatahtlikust teenistusest elamisloa õppimiseks andmise kord praktika tulevikus ka praktika ja tööprojektidele eesmärgil. Välismaalaste seaduses on solidaarsusvaldkonnas. European välismaalaste Eestis viibimine ja elamine Solidarity Corps määruse ettepaneku praktika eesmärgil reguleeritud direktiivi kohta leiab ülevaate siit: 2004/114/EÜ alusel. Informeerime, et https://ec.europa.eu/info/law/better- tulenevalt direktiivi 2016/801, millega regulation/initiatives/com-2017- muudetakse direktiivi 2004/114/EÜ ja 262_en ESK raames ei oleks 2005/71/EÜ, ülevõtmisest muudetakse solidaarsusvaldkonna praktika -ja välismaalaste Eestis viibimise regulatsiooni töökohad seotud õppeasutustega, need õppimise, praktika ning teadustöö projektid võivad toimuda riikliku eesmärgil. Eelnõu ning kavandatud agentuuri poolt akrediteeritud avalik- muudatustega on võimalik tutvuda siin: õiguslikes või eraõiguslikes https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/e organisatsioonides. elnou/aaeaa506-bffa-4982-ae06- d99efc3dfa97/Välismaalaste%20seaduse% 20muutmise%20seadus. 2 Välismaalaste seadust muutes tuleks Kehtiv välismaalaste seadus võimaldab võtta arvesse kaasaegse ühiskonna teatud juhtudel anda viisa välismaalase tegelikku paarissuhete mustrit ning abikaasale ning samuti taotleda elamisluba oleks mõistlik, kui Eesti riik abikaasa juurde elama asumiseks. võimaldaks siin töötaval välismaalasel Muudatused, millega laiendatakse elamisloa võtta kaasa mitte ainult abikaasa, vaid taotlemise võimalust asumaks elama see õigus laieneks ka registreeritud kooselupartneri juurde, on elukaaslasele/kooselupartnerile kavandatud kooseluseaduse (cohabiting partner on termin, mida rakendusaktidega. sellistes seadustes kasutavad põhjamaad). Indrek Masing [email protected] Eesti Ametiühingute Keskliit 3 Toetame ettepanekuid, mis vähendavad Võtame esitatud märkused teadmiseks. bürokraatiat välismaalaste Eestisse Kinnitame, et tööandjal on kohustus tagada asumisel. Samas rõhutame, et töötajate kaitse diskrimineerimise eest ning välistööjõu sisserände puhul on oluline järgida võrdse kohtlemise põhimõtet, seda nii kohapealse tööjõu kui välistööjõu osas. 1  Ettepanek/märkus SiM kommentaar jälgida, et ei toimuks võõrtööjõu või kohapealse tööjõu diskrimineerimist. Kädli Moor [email protected] Peep Peterson [email protected] Eesti Kirikute Nõukogu 4 EKN palub kaaluda välismaalaste Võttes arvesse VMS muudatusi, millega seaduse täiendamist võimalusega, et tugevdatakse välismaalaste töötamise allpoolnimetatud kahte sättesse lisataks registreerimise nõudeid (nt kehtestatakse ka mõiste „vabatahtlik“ – 15.08.2018 jõustuvate muudatustega Sõnastada § 107 lõike 12, mis sätestab, kohustus registreerida lühiajaline töötamine, millistel juhtudel ei kohaldata § 107 lg- kui tegemist on töötamisega teenuste vaba s 1 sätestatud tasu maksmise nõuet, liikumise raames), ei pea me mõistlikuks punkt 8 järgmiselt: töötamise registreerimise erisuse „8) välismaalase, kes on vaimulik, kehtestamist vaimulikule, nunnadele ja nunn, munk või vabatahtlik, kutsub munkadele. Ettepanek, mis puudutab Eestisse usuline ühendus ning see kutse vabatahtlike töötamist usulise ühenduse on kooskõlastatud juures, vajab täiendavat analüüsi. Eelneva Siseministeeriumiga;“ tõttu ei kajastata muudatusi eelnõus. Sõnastada § 181 lõike 1, mis sätestab, millistel juhtudel võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, punkt 1 järgmiselt: „1) välismaalase, kes on vaimulik, nunn, munk või vabatahtlik, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;“ Juhul kui Eesti õigusruumis ei ole juba avatud mõiste „vabatahtlik“ sisu, vajab see mõiste kindlasti määratlemist, kas siis antud konkreetses kontekstis välismaalaste seaduses, usulises ühenduses tegutseva vabatahtliku puhul kirikute ja koguduste seaduses või kui seda mõistet kasutatakse laiemas tähenduses ka teistes õigusaktides, siis selleks sobivas seaduses. Usuliste ühenduste poolt kolmandatest riikidest kutsutud vabatahtlike temaatika on olnud mitmetel juhtudel aktuaalne ning sel 2  Ettepanek/märkus SiM kommentaar teemal on varemgi suheldud Siseministeeriumi ametnikega. Eeskätt on tekitanud usulistele ühendustele muret töötasu suuruse nõude olemasolu, kuivõrd usuline ühendus vabatahtlikule töötasu ei maksa ning sellise vabatahtlikuga seotud kulud kaetakse nt teda Eestisse lähetanud välisriigi partnerkiriku või misjoni-, heategeva või abiorganisatsiooni poolt. Andres Põder [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 5 Piirarv. Kaubanduskoda juhib Võtame teadmiseks Kaubandus- taaskord tähelepanu asjaolule, et Tööstuskoja seisukoha sisserände piirarvu ettevõtjate jaoks on välismaalaste küsimuses. seaduses kõige suuremaks kitsaskohaks sisserände piirarv, mis takistab Eesti Informeerime, et Vabariigi Valitsus kiitis ühiskonna arengusse panustavate 12. aprillil heaks ja saatis riigikokku välismaalaste Eestisse tööle tulemist. välismaalaste seaduse muudatused, millega Probleemi tõsidusele viitab ka asjaolu, arvatakse sisserände piirarvu alt välja et 2018. aastaks ettenähtud piirarv kahekordset keskmist palka saavate täitus juba märtsis. Kuigi 1. juulist tippspetsialistid. Samuti pikendatakse jõustuvad suure tõenäosusega mitmed seadusemuudatusega lühiajalist töötamist muudatused seoses sisserände piirarvu üheksalt kuult aastale, et laiendada ajutise regulatsiooniga ning tippspetsialistid tööjõu kasutamise võimalusi. Riigikogu vabastatakse piirarvu alt ka võttis 13. juunil 2018. aastal vastu tagasiulatuvalt, ei ole need lahendused välismaalaste seaduse muutmise ja sellega piisavad selleks, et leevendada seonduvalt teiste seaduste muutmise sisserände piirarvu täitumisega seaduse. seonduvat probleemi. Kaubanduskoda jääb 15.03.2018 Siseministeeriumile kirjaga nr 4/69 saadetud seisukohtade juurde ning teeb ettepaneku vabastada sisserände piirarvu alt välismaalased, kellele makstakse vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka ning välismaalased, kes tulevad Eestisse tööle kuni 2-aastase tähtajaga elamisloaga. Alternatiivina toetame lahendust, millega vabastatakse sisserände piirarvu alt välismaalased, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures. 3  Ettepanek/märkus SiM kommentaar 6 Peatöövõtja vastutus. Kaubanduskoda Informeerime, et välismaalaste nõustub, et välismaalaste ebaseaduslik ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja töötamine on aasta-aastalt suurenenud tõkestamiseks kavandatavad muudatused probleem, mis kahjustab ausat viiakse ellu eraldiseisva eelnõuga, mistõttu konkurentsiolukorda ning mille tõttu vastavaid muudatusi VMS IV etapis ei jääb riigil saamata maksutulu. Seetõttu kavandata. toetame lahendust, et kui peatöövõtja Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. mai on kasutanud ebaseaduslikku tööjõudu kabinetiistungil otsustatule, esitatakse või on rikkunud välismaalaste Eestis Riigikogule ettepanekud karistusseadustiku, töötamise tingimusi, siis kõrvaldatakse välismaalaste seaduse ja riigihangete peatöövõtja riigihankest. Kuid samas seaduse muutmiseks. Muudatused hõlmavad peame vajalikuks rõhutada, et suures nii VMS-is sätestatud rahatrahvi määrade osas on probleemi tekitanud tõstmist, lühiajalise töötamise soovimatus lahendada sisserände registreerimise kohustust teenuste osutamise piirarvu täitumisega seotud probleemi, korral, kui hankemenetlusest kõrvaldamise mis on tinginud olukorra, kus kohustus, kui hankemenetluses osaleva oskustööjõudu üritatakse Eestisse tuua pakkuja või taotleja suhtes tuvastatakse, et erinevaid skeeme kasutades, mis kõik teda on karistatud välismaalase Eestis ei pruugi olla enam õiguspärasedki. töötingimuste rikkumise võimaldamise, Seetõttu on tekkinud olukord, kus sealhulgas välismaalaste seaduses sätestatud põhiprobleemi lahendamatuse tõttu töötasu määrast väiksema töötasu maksmise oleme sunnitud tegelema tagajärgedest eest. Vastavad muudatused saadeti tulenevate probleemidega. koostööpartneritele mitteametlikuks Kaubanduskoda ei pea sellist olukorda kooskõlastamiseks 4. mai e-kirjaga, mille põhjendatuks. adressaadiks oli ka Kaubandus-Tööstuskoja Kaubanduskoda ei toeta väljatöötamise esindaja. Võtame teadmiseks, et kavatsuses sisalduvat lahendust, et Kaubandus-Tööstuskoda toetab muudatust, peatöövõtja hakkab vastutama ka millega kõrvaldatakse peatöövõtja alltöövõtjate eest. Juhime tähelepanu riigihankest, kui ta on kasutanud sellele, et peatöövõtjal puudub ebaseaduslikku tööjõudu või on rikkunud võimalus saada infot selle kohta, kas välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. tema alltöövõtja on kasutanud Informeerime, et muudatust, millega sooviti ebaseaduslikku tööjõudu või rikkunud laiendada hankemenetlusest kõrvaldamist, välismaalaste Eestis töötamise kui pakkuja on sõlminud või kavatseb tingimusi sõlmida allhankelepingu alltöövõtjaga, keda Kaubanduskoja hinnangul peaksid on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta Tööinspektsioon, Politsei- ja viibivale välismaalasele töötamise Piirivalveamet ning Maksu- ja võimaldamise eest või välismaalase Eestis Tolliamet tegema omavahel tihedamat töötamise tingimuste rikkumise eest, ellu ei koostööd ning tõhustama järelevalvet viida. Küll juhime tähelepanu, et vastu on välismaalaste seaduses sisalduvate juba võetud riigihangete seaduse muudatus, tingimuste üle ning vajadusel mis nõuab ehitustööde hankelepingute puhul ebaseaduslikult käituvaid tööandjaid ka hankijalt igal juhul alltöövõtjate suhtes sanktsioneerima. Leiame, et riik ei kõrvaldamise aluste kontrollimist. peaks oma järelevalve funktsioone Muudatuse tulemusena tuleb ehitustööde panema peatöövõtjale või ettevõtjaile hankelepingute puhul edaspidi juhul, kui laiemalt. alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise Eelnevast tulenevalt ei toeta me reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või muudatust, mille kohaselt hakkab leida muu viis töö teostamiseks, koostöös 4  Ettepanek/märkus SiM kommentaar peatöövõtja vastutama oma Rahandusministeeriumiga tuuakse alltöövõtjate eest, sest peatöövõtjal ei nimetatud muudatuse jõustumine ole võimalik kindlaks teha, kas tema varasemaks. Riigikogu võttis 13. juunil alltöövõtjad on rikkunud välismaalaste 2018. aastal vastu välismaalaste seaduse seaduse tingimusi. muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. 7 Kutsuja kohtused lähetatud töötaja Üldpõhimõttena antakse välismaalasele luba puhul Kaubanduskoda ei toeta (kas siis viisa või elamisluba) Eestis välismaalaste seaduse muudatust, registreeritud tööandja juures töötamiseks. millega lühiajalise töötamise Seda ka juhul kui tegemist on lähetatud registreerimisel ja elamisluba töötajaga – sellisel juhul tuleb lühiajaline töötamiseks taotlemisel lähetatud töötamine registreerida või elamisloa töötajale, on tööandja kohustused ja taotlemiseks esitada tööandja kutse Eesti kutsuja kohustused sellel ettevõttel, kes tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle on Eestis ja kelle juurde isik tööle lähetatakse. VMS mõistes on tööandja mitte lähetatakse. Kuna Eesti ettevõtja on töö ettevõte, kes välismaalase Eestisse lähetab, tellija, mitte välismaalaste tööandja, vaid ettevõte, kelle juures välismaalane siis ei peaks Eesti ettevõtja ka tööle lähetatakse. Eestis registreeritud vastutama välismaalaste seaduses tööandja nõue on kehtestatud põhjusel, et sätestatud tingimuste täitmise eest. elamisloa menetluses kontrollitakse tööandja tausta ning tööandjale kohalduvad kutsuja kohustused. Tööandja vastutuse regulatsioon on efektiivse töörände toimimise üks olulisematest põhimõtetest. Erisust, mille kohaselt ei pea välismaalasel olema Eesti tööandjat, kes tema eest ka vastutab, ei ole täna ühelegi kategooriale töötajatele kohaldatud. Põhimõte, mille kohaselt on kutsuja kohustused Eesti tööandjal, keda VMS mõistes käsitletakse tööandjana, kehtib juba täna. Õigusselguse eesmärgil täpsustatakse, et kustuja kohustused on Eesti tööandjal ka juhul, kui tegemist on lähetatud töötajaga. 8 Töötukassa luba Väljatöötamise Kinnitame, et muudatustega ei oleks kavatsusega soovitakse muuta muutunud elamisloa taotlemise protsess Töötukassa loa regulatsiooni selliselt, pikemaks. et PPA kontrollib elamisloa menetluse Võttes arvesse, et Sotsiaalministeerium käigus, kas töökohta, millele tööturu olukorra kontrollimist elamisloa soovitakse välismaalast tööle võtta, ei menetluses ei toeta, ei kavandata ole võimalik täita töökohale välismaalaste seadusega vastavat esitatavatele kvalifikatsiooni- ja muudatust. kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, 5  Ettepanek/märkus SiM kommentaar Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes. Vastava otsuse tegemisel tugineb PPA Töötukassa hinnangule. Juhul, kui elamisloa menetluse käigus selgub, et välismaalase tööle võtmine ei ole tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes põhjendatud, keeldutakse elamisloa andmisest. Toetame põhimõtet, et Töötukassa loa andmine välismaalase tööle võtmiseks oleks tööandjale võimalikult vähekoormav ning haldusorganitele menetluse vaates mõistlikum. Samas oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et Töötukassa loa saamine käib väga kiiresti. Pigem kurdavad ettevõtjad selle üle, et PPA-l võtab liiga kaua aega elamisloa taotluse läbivaatamine. Seetõttu tekib meil küsimus, et kas PPA-le täiendava ülesande panemine ei pikenda elamisloa taotlemise protsessi, arvestades et PPA on juba praegu elamisloa taotlustega ülekoormatud. 9 Elukoha registreerimine Toetame Võtame teadmiseks, et Kaubandus- muudatust, millega lubatakse ajutise Tööstuskoda toetab muudatust viibimisalusega Eestis viibivatel välismaalastel registreerida oma elukoht rahvastikuregistris. 1 Välismaalase isikukood Oleme Informeerime, et töös on muudatus, millega 0 saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et antakse välismaalastele edaspidi isikukood välismaalase isikukoodi saamise PPA poolt lühiajalise töötamise protsess võtab liiga kaua aega. See toob registreerimise menetluse käigus. omakorda kaasa täiendava halduskoormuse ettevõtjale. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus tööandja registreerib välismaalase töötamise ilma isikukoodita, kuid see kanne kehtib vaid viis päeva. Kui välismaalasele ei anta selle aja jooksul isikukoodi, peab tööandja kannet veel pikendama. Seetõttu teeme ettepaneku kiirendada isikukoodi väljastamise protsessi. 6  Ettepanek/märkus SiM kommentaar Marko Udras [email protected] Mait Palts [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit 1 Välismaalaste seaduse ning teiste Eelnõu muudatustega kavandatakse 1 seaduste muutmise seaduse eelnõu võimaldada ajutiselt viibivatel väljatöötamise kavatsuse kohane uus välismaalastel (st välismaalased, kes regulatsioon avaldab mõju teiste viibivad Eestis pikaajalise viisaga või kellel sihtgruppide hulgas ka kohaliku on EL direktiividest tulenevalt omavalitsuse üksustele (KOV), kuna pikemaajaline viibimisõigus Eestis) oma ajutise viibimisalusega välismaalaste elukoht registreerida rahvastikuregistris. rahvastikuregistrisse kandmine Valdavas osas on tegemist välismaalastega, laiendab oluliselt isikute ringi, kes kes Eestis töötavad lühiajaliselt ning kelle võivad enda elukoha eest Eestis makstakse makse. rahvastikuregistris registreerida. Sotsiaalministeeriumi hinnangul võib Tulenevalt ajutise viibimisaluste ajutiselt Eestis viibivate välismaalaste keerukusest, nõuab rahvastikuregistri elukoha registreerimine avada neile kannete eeltingimustele vastamise kordligipääsu KOV teenustele, kuid see sõltub ka senisest suuremat koostööd Politsei- KOV-ist. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus ja Piirivalveametiga. (SÜS) on selgelt piiritlenud õigustatud Väljatöötamiskavatsuses väikeseks isikute ringi Eesti kodanike, pikaajalise hinnatud mõju KOV asutustele elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse hindasid näiteks Tallinna alusel Eestis elava välismaalaste ning linnaosavalitused pigem suureks. Kuigitähtajalise elamisloa või tähtajalise ajutise viibimisalusega isikute elukoha elamisõiguse alusel välismaalasega. Seega registreerimine on vabatahtlik, jäävad SÜS reguleerimisalast välja soovivad nad pigem registreerida välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt elukoha, et saada elukohajärgsusega ilma elamisloata/elamisõiguseta (viibivad kaasnevaid teenuseid ja soodustusi. Eestis nt viisaga). SÜS on Muudatus mõjutab oluliselt KOV-ide sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) halduskoormust. On tervitatav, et üldseaduseks ning SHS-ist tulenevate eelnõu koostamisel on kavandatud kohustuslike KOV teenuste osas kohaldub täiendavalt analüüsida ja hinnata seega SÜS-ist tulenev õigustatud isikute sotsiaalseid mõjusid ning mõju piirang. See tähendab, et KOV ei ole riigiasutuste ja KOV asutuste kohustatud kohaliku omavalitsuse teenuseid korraldusele, kaasates eelnõu pakkuma ajutistele viibijatele. Küll aga koostamisse otseselt puudutatud sätestab SHS, et kohaliku omavalitsuse huvigruppe. Teeme ettepaneku üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja analüüsida ning hinnata ka kohalike maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuste asutustele kaasnevaid omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku kulusid ja kaasata KOV esindajad omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel eelnõu koostamise protsessi. ja korras. Seega saab KOV ise otsustada, mis tingimustel ja kellele toetust makstakse või teenust antakse – ranitsatoetus, küttetoetus, Elukoha registreerinud välismaalasele ravimitoetus, prillitoetus, erakorralise kehtivad kõik kohaliku omavalitsuse olukorra toetus jne. Ehk kõik KOV enda teenused, mis igale kodanikule kehtestatud toetused ja teenused ja muu abi 7  Ettepanek/märkus SiM kommentaar ligipääsetavad. Näiteks kõik on see, mille osas on KOV-idel autonoomia sotsiaalteenused (VT ning otsustusõigus, kas lähtuda SÜS sotsiaalhoolekande seaduse 2.peatükk, põhimõtetest või mitte. Kui KOV otsustab st alates §14 kuni§46), haridusteenused ise laiendada teenuseid ajutistele viibijatele, (koolikoha tagamine, koolikohustuse tuleb see katta KOV enda eelarvest. täitmise järelevalve). Samuti teenuste Silmas peab pidama, et muudatuse järgselt, pakkumine või pakkumise kui isik oma elukoha registreerib, suureneb korraldamine KOKSist tulenevalt. KOV tulubaas, kuna osa isiku tulumaksust eraldatakse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, mis aitab KOV teenuste kulu katta. Selleks, et teenuste pakkumisega Anne Lans KOV kulud oleksid võimalikult suurel [email protected] määral kaetud, on seatud nõue, et elukoha võib registreerida üksnes ajutine viibija, Jüri Võigemast kelle viibimisõigus ületab 183 päeva. [email protected] Üldjuhul tekib välismaalasel siis Eestis maksekohustus. Täiendatud prognooside kohaselt on potentsiaalsete elukoha registreerijate arv 9500 isikut, kellest 7800 viibivad Eestis töötamise või äritegevuse eesmärgil (u 6400 lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning 1400 kaugtöö tegemiseks). Ülejäänud välismaalased on pereliikmed, õppurid jne. Seega u 82% neist välismaalastest, kes oma elukohta täiendavalt võivad registreerida, maksavad Eestis makse. Ajutiste viibijate elukoha registreerimise muudatused on kavandatud jõustada 1. jaanuaril 2021. aastal. See annab KOV-idele ka piisavalt aega, et oma sotsiaaltoetuste ja teenuste kord üle vaadata. Kindlasti ei ole aga muudatuse eesmärgiks, et KOV piirab kohalike teenuste pakkumist ajutistele viibijatele, samas kui isiku tulumaksu osa kantakse KOV-i tulubaasi. Seega võib muudatus KOV teenuste mõttes KOV-idele kaasa tuua mõju. Võttes arvesse, et Eestis on elukoha registreerinud isikute arv juuni seisuga pea 1,28 miljonit, kellest välismaa kodanikud 138402, ei moodusta lisanduvad 9500 isikut aastas olulist tõusu sihtgrupis. Kuna elukoha registreerimine ning isikukoodi moodustamine on juba täna kohaliku omavalitsuse ülesanded, siis eelnõu muudatusega KOV-ile uusi ülesandeid selles vaates ei panda. Seega ei 8 Ettepanek/märkus SiM kommentaar ole vaja elukoha registreerimisega kaasnevat kulu antud eelnõu valguses arvestada. Küll lisatakse eelnõuga KOV-ile kohustus kontrollida, kas ajutiselt viibiv välismaalane vastab elukoha registreerimise eeltingimustele. Ajutise viibimisealusega võivad oma elukoha registreerida vaid need välismaalased, kellel on Eestis viibimise õigus üle 183 päeva, mistõttu on vajalik, et elukohta registreeriv KOV ametnik enne elukoha registreerimist kontrolliks välismaalase viibimise alust ning viibimisõiguse kestust. Vastavad andmed on kantud välismaalase viisakleebisele või elamisloakaardile. Orienteeruvalt võiks viisakleebise või elamisloakaardi kontroll elukoha registreerimiseks võtta 5-10 minutit. Oleme kavandanud teha RR-is arendusi, et KOV ametnikel oleks RR-i kaudu viibimisaluse ja –õiguse kontrolli võimalik teha viisade andmebaasi vastu. Kõik Eesti pikaajalise viisad kantakse viisaregistrisse. Prognooside kohaselt moodustavad u 92,5% nendest ajutistest viibijatest, kes potentsiaalselt võivad oma elukoha registreerida, Eesti pikaajalise viisaga viibijad. Seega suurema osa eeltingimuse kontrollist saab KOV ametnik teha andmebaasi vahendusel automaatselt. Kuna teiste liikmesriikide viisade/elamislubade kehtivust ei ole võimalik andmebaasidest kontrollida, siis ei ole siin võimalik ka elektroonilist lahendust teha. Väiksema osa ajutiste viibijate puhul tuleb seega käsitsi kontrollida eeltingimuste täitmist, toetudes PPA juhistele. Vajaduse korral on võimalik kontakteeruda ka PPA migratsiooninõustajaga telefoni või e-kirja teel. Lähtudes eeldusest, et viibimisõiguse kontroll võtab KOV ametnikul maksimaalselt aega 10 minutit (kuigi andmebaasi põhiselt võtavad üle 92% kontrollidest aega u 2 minutut) ning et potentsiaalsete elukoha registreerijate arv on 9500, kaasneks Rahandusministeeriumi hinnangul KOV-idele orienteeruvalt 26 000 eurot kulu aastas. Kuna viibimisõiguse 9  Ettepanek/märkus SiM kommentaar kontrolli puhul on tegemist riikliku ülesandega, kaetakse KOV-idele vastavad kulud riigieelarvest. Rõhutame, et IT arendustega on suurema osa eelkontrollist võimalik teha andmebaasi põhiselt (mis võtab aega ca paar minutit), mistõttu ei too muudatus KOV-ile töökoormuse mõttes kaasa olulist mõju. Ei saa nõustuda teie argumendiga, et muudatusega kaasneb vajadus täiendavate töökohtade loomiseks (töötasu, tugitöötaja, administratiivsed kulud, majanduskulud, ruumikulu, koolitus jm), kuna tegemist on tavapärase elukoha registreeringu protsessiga, lisandub väikse kategooria registreerijate puhul eelkontroll, mis suures osas on võimalik teha andmebaasi põhiselt. Haridus- ja Teadusministeerium 1 Tervitame viisa saanute arvamist Rahvastikuregistri subjekti staatus lõpeb 2 rahvastikuregistrisse. Kuid palume dokumendi (viisa) kehtivusaja lõppemisel täpsustada eelnõu koostamisel, kuidas või Eestis ajutise viibimise seadusliku arvatakse viisa lõppedes isikud alusega lubatud viibimisaja lõppemisel rahvastikuregistrist välja, kas see saab (juhul, kui Eestis viibitakse pikaajaliselt olema rahvastikuregistri või isiku enda direktiivide 2014/55 või 2016/801 alusel ülesanne. Hetkel riigis viibimise aluse antud teise liikmesriigi elamisloa või viisaga kehtivuse aega register ei küsi ja ning dokumendi kehtivus on pikem kui küsitakse ainult dokumendi numbrit. Eestis viibimise õigus). Vastavad Rahvastikuregistris ajutiselt riigis muudatused viiakse sisse rahvastikuregistri viibivate välismaalaste registreerimine seadusesse. on väga oluline nt perearsti nimistusse saamise seisukohast, millele tuleks pöörata ka Sotsiaalministeeriumi tähelepanu, et parandada välismaalaste ligipääsu perearstiabile ja toetada nende arvamist perearsti nimistusse. 1 Palume eelnõus täpsustada, milline Elamisloa õppimiseks andmise nõudeks on, 3 võib olla vahe õppeasutuse vahetamisel et välismaalane peab olema õppeasutusse immatrikuleerimise ja vastu võetud. Immatrikuleerimise nõuet ei eksmatrikuleerimise vahel, et ole. Seega ei ole probleemiks, kui elamisluba õppimiseks ei kaotaks immatrikuleerimine toimub hiljem, kui kehtivust. Kas seda on planeeritud õppeasutusse vastu võtmine. Juhul, kui seaduses sätestada? Kuidas vastav info välismaalane soovib elamisloa kehtivusajal peaks liikuma õppeasutuse vahetumise vahetada õppeasutust, siis tuleb enne uue kohta PPAsse. Küsimus on selles, et õppeasusutse juurde asumist uuel otsus vastuvõtu kohta võib toimuda õppeasutusel teavitada PPA-d, kuna ühtlasi varem, kui immatrikuleerimine kooli. võetakse üle ka kutsuja kohustused. 10  Ettepanek/märkus SiM kommentaar Muudatusega ei looda olukorda, kus välismaalane katkestab õpingud ühe õppeasutuse juures, kuid samas ei ole veel vastu võetud teise õppeasutuse juurde. Seega peab välismaalasel ühest õppeasutusest lahkumise puhul olema uus õppeasutus, kes ta vastu on võtnud, juhul kui soovitakse sama elamisloa alusel Eestis elamist ja õppimist jätkata. Juhul, kui välismaalane katkestab õpingud, viib see elamisloa kehtetuks tunnistamiseni. Üldjuhul võtab menetlus aega kuni kuu ning juhul kui selle kuu jooksul välismaalane võetakse vastu uude õppeasutusse, loa kehtetuks tunnistamine peatatakse. 1 Palume selgitada, keda on silmas VTK-s on kõnekeelena kasutatud väljendid 4 peetud väljatöötamiskavatsuses praktika vahendaja, kuid välismaalaste praktika vahendajana. Nt lk 27 punktis seaduse mõistes käsitleme praktika V, kus räägitakse praktikale asumisest võimaldajana vastuvõtvat üksust, kelle uue praktika vahendaja juurde. juurde praktikant tuleb teadmisi, kogemusi omandama. Mõiste praktika võimaldaja on Maarja-Liisa Vahi juba kehtivas seaduses. [email protected] Justiitsministeerium 1 I Üldised märkused Vastuseks VTK üldiste märkuste ja 5 Esitatud VTK-d on keeruline lugeda, tervikpildi selgusetuse osas selgitame, et sest esitatud info ei anna kohati VTK-s on välja toodud käesoleval ajal tervikpilti, miks muudatused tehakse, praktikas esinenud probleemkohad ja millised olid argumendid varasema ettepanekud muudatusteks nende regulatsiooni kehtestamiseks või miks lahendamiseks. Kokkuvõtvalt ja kajastamata need praktikas ei rakendunud. kõiki tehnilisi tähelepanekuid, millega eelnõu koostamisel arvestame, vastame esitatud märkustele järgmiselt: 1 Suurinvestori regulatsioon. Selle 2017. aastal jõustunud muudatuste 6 kohta on märgitud (II osa, 4 punkti, 4.1. väljatöötamisel lähtuti Majandus- ja alapunkti, vii alapunktis „suurinvestori kommunikatsiooniministeeriumi analüüsist, regulatsioon“, lk 7), et investeeritav mis toetus turuosaliste tagasisidele ning summa on võrreldes teiste EL üldisele turupraktikale. VMS IV etapi liikmesriikidega liialt kõrge ja ei täida raames arutasime MKM-i, Finance Estonia oma eesmärki. Justiitsministeerium ja Rahandusministeeriumiga kehtiva juhib tähelepanu asjaolule, et alles suurinvestori regulatsiooni muutmise 2017. a jõustunud VMS regulatsiooni vajadust, kuna see ei ole saavutanud oma kehtestamisel peeti parimaks eesmärki välisinvesteeringute meelitamisel. lahenduseks kehtestada suurinvestorile Kõik osapooled nõustusid, et kehtiv minimaalselt just 1 000 000 euro regulatsioon seab väga ranged investeeringu suurune otseinvesteeringu summa Eesti nõuded. Valdavas osas liikmesriikides, kus äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investori regulatsiooni on rakendatud, on investeerib peamiselt Eesti nõutava investeeringu suurus väiksem. 11  Ettepanek/märkus SiM kommentaar majandusse, või teeb investeeringud Seetõttu tehti VTK-ga ettepanek investeerimisfondi, mille suurinvestoritelt nõutavat investeeringu investeerimispoliitika kohaselt summat vähendada Samas arvestame investeeritakse fondi vahendeid Justiitsministeeriumi märkust, et just miljoni peamiselt Eesti äriregistrisse kantud euro suurust investeeringut peeti parimaks äriühingutesse. VMS-i muutmise 2017 a. jõustunud muudatuste eelnõu nr 251 SE1 kohaselt lähtuti väljatöötamisel ning on liikmesriike, kelle summa valikul Majandus- ja investeerimise määr on kehtiva Eesti Kommunikatsiooniministeeriumi regulatsiooniga võrreldav. Seetõttu pakutust, mis toetus turuosaliste eelnõuga investeeringu määra ei kavandata tagasisidele ning üldisele muuta. turupraktikale ja mille kohaselt on ühe Kinnisvarasse investeerimist eelnõu miljoni euro suurune investeering muudatustega ei võimaldata, kuna selline minimaalne riskikapitali investeeringu investeering ei panusta Eesti majanduse suurus ühte investeerimisfondi. Samuti arengusse. Jätkuvalt on võimalik nähtub seletuskirjast, et ka siis oli investeerida üksnes Eestis registreeritud uuritud teiste EL liikmesriikide äriühingusse või investeerimisfondi, mille (Iirimaa, Kreeka, Saksamaa, Läti, investeerimispoliitika kohaselt Küpros, Portugal, Ungari, Bulgaari, investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Prantsusmaa, Suurbritannia) praktikat. Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse. VTK-s tuuakse aga eeskujuna välja pigem madalama nõudega riigid Muudatustega ei kavandata ühildada (Bulgaaria, Läti, Kreeka, Saksamaa) investeeringu määrasid tippspetsialisti või riik, kes arvestab investeeringuna tööandjale, elamisluba ettevõtluseks ka kinnisvarasse investeerimist (Läti). üldtingimustel taotlemisel ja elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile, küll aga VTK-st selgub, et 2017. aastal esitati ühildatakse investeeringu mõistet ehk kolm taotlust suurinvestorile elamisloa varade paigutust majandusliku tegevuse eri saamiseks (VTK II osa, 5 punkt, v objektidesse. Kehtiva regulatsioon alapunkt „välismaalased, kes taotlevad probleemiks on see, et investeeringu mõiste elamisluba suurinvestorina“, lk 15) on erinevate aluste puhul erinev. Näiteks ning VTK muudatuste tulemusel tippspetsialisti puhul loetakse prognoositakse elamislubade arvu investeeringuna sissemakstud omakapitali, tõusu aastas 50-le. (VTK V osa mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana „määratletud mõjud“, punkt 14.3 arvele võetud kinnisvara, masinaid või „avalduv mõju“, lk 29) sätestab, et seadmeid. Elamisluba ettevõtluseks puhul muudatuste tulemusel „võib loetakse investeeritud kapitali hulka korraga mõnevõrra suureneda nende nii ettevõtte omakapital kui ka arvele võetud välismaalaste arv, kes saavad põhivara ja allutatud laen. Elamisluba elamisloa suurinvestorina. […] ei ole suurinvestorile puhul ei ole seaduses 1 Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 251 SE, Riigikogu XIII. Suurinvestori regulatsiooni selgitused leiab seletuskirja 3. osa punktis 3.2. „Suurinvestori elamisloaga seotud muudatused“, eelnõu § 1 punkt 68 (VMS § 1973). Riigikogu veebilehel kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/81c227d9-c0ff-49f8-a860- dcd4f958b124/Välismaalaste%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 12  Ettepanek/märkus SiM kommentaar samas põhjust eeldada, et see arv täpsustatud, mida investeeringuga loetakse rohkem kui 50 isikut aastas oleks.“ vaid on välja toodud, et tegemist peab olema VTK-st ei selgu üheselt, mida tähendab otseinvesteeringuga. Investeeringu erinev “rahvusvaheliselt käsitlus seaduses on praktikas põhjustanud konkurentsivõimeline raskusi seaduse mõistmisel ning selle investeeringunõue“. Kui palju võiks rakendamisel. Lisaks on investeeritav summa väiksemaks Rahandusministeerium juhtinud tähelepanu, muutuda ning millise riigiga me ennast et elamisloa ettevõtluseks puhul on võrrelda soovime, kas ainult Lätiga, investeeringu definitsioon problemaatiline sest ainult Läti puhul on välja toodud ning vajab muutmist, kuna 1) kui võrreldav elamislubade arv? Kas on „investeeritud kapitali“ hulka loetakse, ilma kavas kinnisvarasse investeerimist täiendavate tingimusteta, äriühingu arvesse võtta ja kas selline investeering omakapital, muudab investeeringu nõude (kui isik ostab endale Tallinna suuresti sisutuks, kuna vastav nõue oleks vanalinna korteri) on oma olemuselt täidetud ka juhul, kui omakapitalina sisse suurinvestori investeering? Nendele makstud 65 000 eurot seisavad äriühingu küsimustele tuleks vastata eelnõu pangakontol, on laenatud mõnele seletuskirjas. sidusettevõtjale vms., 2) kui „investeeritud kapitali“ hulka arvestatakse korraga nii Suurinvestori küsimusega seonduvad omakapital kui arvele võetud põhivara, VTK-s ka teised ettevõtjad, kes saavad tekitab see olukorra, nõude saab täita, elamisloa Eestisse investeeringuid makstes sisse 32 500 eurot omakapitali ja tehes. VTK-s jääb lühikeseks osutunud soetades selle eest samas maksumuses kirjelduse tõttu ebaselgeks probleemi põhivara. 3) tuleb arvestada, et põhivara olemus, mis tuleneb kehtivas õiguses hulka kuuluvaks loetakse ka tütar- ja erinevalt reguleeritud investeeringu sidusettevõtete osad, immateriaalsed varad nõuetest. Nimelt ei selgu, millised siis ja ettemaksed. Ilmselt ei vastaks sättega on praktikas ilmnenud raskused taotletavale eesmärgile olukord, kus ettevõtjatele ja tööandjatele ning PPA- „investeering põhivarasse“ on vormistatud le seaduse rakendamisel. Selgust ei aita näiteks välismaise sidusettevõtte osalusena luua ka sõnastatud eesmärk, kus või ettemaksena mõnele seotud osapoolele. mainitakse vaid nõuete ühtlustamise Seetõttu on mõistlik sarnaselt tippspetsialisti vajadust, võttes arvesse regulatsioonide regulatsioonis välja toodud investeeringu spetsiifikat. VTK II osa, 4.4. punkt käsitlusele muuta elamisloa ettevõtluseks „muud sh tehnilised muudatused“, vi investeeringu käsitlust. Samuti on vaja osa „investeeringu nõuete seaduses õigusselguse huvides täiendada ühtlustamine“, lk 11 kirjutatakse, et suurinvestori puhul, mida investeeringuna probleemiks on VMS-s ettevõtjale loetakse. Eelnevatel põhjustel ühtlustatakse kapitali ja investeeringu nõue, mida on nende kolme elamisloa liigi investeeringu reguleeritud kolmel viisil: nõuded aga mitte määrad. Investeeringu tippspetsialisti tööandjale, elamisluba suuruse määratlemisel võetakse arvesse ettevõtluseks üldtingimustel regulatsiooni spetsiifikat ja eesmärki. taotlemisel ja elamisluba ettevõtluseks suurinvestorile. VTK-s märgitakse, et „investeeringu nõuete erinev määratlus on praktikas põhjustanud raskusi nii ettevõtjatele ja tööandjatele seaduse mõistmisel kui PPA-le seaduse rakendamisel.“ Ebaselgeks jääb kas 13  Ettepanek/märkus SiM kommentaar elamisloa liike on tulevikus VMS-s vähem. Kui investeeringute suuruse vahe väheneb, tekib küsimus, kas on vajadust enam mitme ettevõtlusega tegeleva investori elamisloa liigi jaoks. Probleemi lahendamise eesmärgiks on IV peatüki, 6 punkti „eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus“, alapunktis vii „suurinvestori regulatsioon“ märgitud (lk 17) et „[m]uudatuste eesmärgiks on ajakohastada suurinvestori regulatsioon selliselt, et see vastaks paremini tegelike investeeringute suurusele ning oleks rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelisem. Muudatustega soovitakse saavutada olukord, kus lisaks klassikalistele investoritele on hõlmatud ka start- upidesse investeerijad ning soodustatakse „targa kapitali“ hõlmamist, lihtsustades tingimusi neile investoritele, kes investeerivad ettevõtetesse, mis tegutsevad riigile olulistes valdkondades.“ Kahjuks VTK ei ava „tegelike investeeringute suurust“ ega „riigile olulisi valdkondi, mistõttu on keeruline anda nendele küsimustele praeguses etapis ka tagasisidet. Probleemi lahendamise eesmärgina kordab VTK IV osa „kavandatav õiguslik regulatsioon“, punkt 10, alapunkt 10.1, punkt vii „suurinvestori regulatsioon“ (lk 26) probleemi lahendamise eesmärgis (IV osa, lk 17) toodut ning lisab, et Eesti majanduse arengule olulised valdkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. VTK ei ava, miks on valitud õigusakti liigiks käskkiri ning mis perioodiks riigile olulisi valdkondi soovitakse sellega kehtestada ning kuidas saavad investorid ligi infole käskkirjas, mida ei avaldata Riigi Teatajas? Leiame, et valitud õigusakti liik peaks olema määrus. 14  Ettepanek/märkus SiM kommentaar 1 VTK II osa „probleem, sihtrühm ja Informeerime, et välismaalaste 7 eesmärk“, 4.1. punkti „töörände ebaseadusliku töötamise ennetamiseks ja regulatsioon“, v osa „peatöövõtja tõkestamiseks kavandatavad muudatused vastutus välismaalase ebaseadusliku viiakse ellu eraldiseisva eelnõuga, mistõttu töötamise puhul“ nimetab vastavaid muudatusi VMS IV etapis ei probleemiks ebaseaduslikku töötamist kavandata. Eestis. Näitena tuuakse piirang Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. mai kehtivas riigihangete seaduses, kus kabinetiistungil otsustatule, esitatakse pakkuja ja taotleja kõrvaldamise Riigikogule ettepanekud karistusseadustiku, alustena § 95 lg-s 1on sätestatud välismaalaste seaduse ja riigihangete hankijale keeld sõlmida hankelepingut seaduse muutmiseks. Muudatused hõlmavad ning hankija peab kõrvaldama sellisel nii VMS-is sätestatud rahatrahvi määrade juhul hankemenetlusest pakkuja või tõstmist, lühiajalise töötamise taotleja, kui ilmneb, et hankemenetluse registreerimise kohustust teenuste osutamise pakkuja või taotlejate, keda või kelle korral, kui hankemenetlusest kõrvaldamise haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani kohustus, kui hankemenetluses osaleva liiget või muud seaduslikku või pakkuja või taotleja suhtes tuvastatakse, et asjaomase riigihankega seotud teda on karistatud välismaalase Eestis lepingulist esindajat on karistatud riigis töötingimuste rikkumise võimaldamise, ilma seadusliku aluseta viibiva sealhulgas välismaalaste seaduses sätestatud välismaalase töötamise võimaldamise töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest. VTK kohaselt ei ole piirang piisav eest. Vastavad muudatused saadeti ebaseaduslikult töötavate välismaalaste ministeeriumitele ja koostööpartneritele ohjamiseks. mitteametlikuks kooskõlastamiseks 4. mai e-kirjaga. „Kehtiv õigus ei sea samas vastutust Informeerime, et muudatust, millega sooviti kogu tarne- ja ahelahankes. Samuti ei laiendada hankemenetlusest kõrvaldamist, ole vastutust seatud selleks puhuks, kui kui pakkuja on sõlminud või kavatseb hankemenetluse pakkujat või taotlejat sõlmida allhankelepingu alltöövõtjaga, keda on karistatud välismaalase Eestis on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta töötamise tingimuste rikkumise eest – viibivale välismaalasele töötamise nt tööle on võetud välismaalane, kellel võimaldamise eest või välismaalase Eestis on küll seaduslik alus riigis viibimiseks, töötamise tingimuste rikkumise eest, ellu ei kuid tema töötamist PPA-s ei viida. Küll juhime tähelepanu, et vastu on registreerita ning välismaalasele ei juba võetud riigihangete seaduse muudatus, maksta VMS-is sätestatud töötasu. mis nõuab ehitustööde hankelepingute puhul Eelneva tõttu on kehtiva piirangu mõju hankijalt igal juhul alltöövõtjate suhtes ebaseadusliku töötamise takistamisele kõrvaldamise aluste kontrollimist. ainult osaline.“ VTK eesmärgist (lk 17 Muudatuse tulemusena tuleb ehitustööde ja 25) nähtub, et soov on takistada hankelepingute puhul edaspidi juhul, kui peatöövõtja osalemine riigihankes, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise peatöövõtja või hankega seotud reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või alltöövõtja on rikkunud välismaalaste leida muu viis töö teostamiseks. Eestis töötamise tingimusi või kes on tööle võtnud ebaseaduslikult riigis RHS muudatused seoses ebaseadusliku viibiva välismaalase. töötamise ennetamise ja takistamisega tehti välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 15  Ettepanek/märkus SiM kommentaar VTK ei ava, kuidas saaks peatöövõtja seadusega, mille Riigikogu 2018. aasta 13. tagada allhankija või tarnija töötaja juunil vastu võttis. seadusliku töötamise või kui pikk võiks olla nn kett peatöövõtjast viimase alltöövõtja või –hankijani, et peatöövõtja suudaks olukorda nö kontrollida. Milliseid dokumente peab peatöövõtja riigihankes esitama, mis tõendaksid, et kõik tema alltöövõtjad ja –hankijad vastavad seaduse nõuetele. Seletuskiri peaks vastama esitatud küsimustele. 1 VTK II osa, 4.3. punkt, i osa „viisa Märgime, et viisa otsuste vaidlustamine 8 otsuste vaidlustamine“ (lk 8) kirjeldab lahendatakse eraldiseisva eelnõuga. Eestis kaheastmelist (haldusorgan- ministeerium) viisade vaidlustamise VTK kohaselt lähtutakse kohtusse süsteemi ning viitab Euroopa Kohtu pöördujate arvu prognoosimisel sellest, kui otsusele eelotsuseasjas C-403/16, paljud isikud on esitanud II astme vaide. milles kohus leidis, et liikmesriik peab Muudatustega kehtestatakse senise II- ette nägema viisa andmisest astmelise vaidemenetluse asemel I astmeline keeldumise otsuste vaidlustamise vaidemenetlus, mille järel võib taotleja võimaluse ka kohtus. Eesmärk on viia kaebuse kohtu poole pöörduda. Kui eeldada, Eesti viisa vaidlustamise regulatsioon et kohtusse pöörduvad üksnes need kooskõlla EL õigusega. Soovime välismaalased, kes seni esitasid pädevale rõhutada, et viisa otsuste vaidlustamisel ministeeriumile II astme vaide, on tuleb võimaldada välismaalasel potentsiaalselt kohtusse pöörduvate vaidlustada ainult viisa vorminõudeid. välismaalaste arv u 5-10 isikut aastas. VTK-s toodud statistika tabel nr 4, lk Detailsema statistika jaoks lisatakse vastava 14 selgitab esitatud viisavaideid eelnõu seletuskirja ka teabe selle kohta, kui haldusorganis ja ministeeriumis ning palju vaideavaldusi on rahuldatud. prognoositakse, et tulevikus võiksid Siseministeerium hinnangul on piirang, kohtusse pöörduda aastas 5-10 isikut. millega võimaldatakse välismaalasel Puudu on statistika selle kohta, kui vaidlustada ainult viisa vorminõudeid, palju ministeeriumile esitatud taotlusi vastuolus Euroopa Liidu õigusega Euroopa on praktikas rahuldatud ning kas Liidu lepinguga, täpsemalt põhiõiguste kohtusse pöördujate arv on tuletatud hartaga, millele Euroopa Kohus oma sellest arvust. lahendis C-403/16 viitas. Euroopa Kohtu otsuse C-403/16 punktid 39 ja 42 näevad ette, et kohtul peab olema pädevus lahendada kõiki asjassepuutuvaid küsimusi. Märgime ka, et nii Nõukogu õigusteenistus ning Komisjoni õigusteenistus on mõlemad andnud EL viisa töörühma kohtumistel seisukoha, et piirang, millega oleks kohtukaebeõigus üksnes protseduuri üle, oleks vastuolus Euroopa Kohtu otsusega lahendis C-403/16. 16  Ettepanek/märkus SiM kommentaar 1 VTK II osa, 4.4. punkt, i osa „siduv Siduva eelotsuse kohta tõite välja, et selliste 9 eelotsus“ (lk 9) toob välja probleemi tingimuste kehtestamisel tuleks jätta igaks õppeasutustega, kes on jätnud juhuks haldusorganile diskretsiooniõigus, „korduvalt teavitamata PPA-d võimaldamaks hinnata rikkumiste välismaalase õppetöös mitteosalemist kaalukust. Kinnitame, et oleme ning ei kontrolli välismaalasele muudatustega kavandanud haldusorgani Eestisse kutse andmisel õppuri tausta diskretsiooniõiguse. või võimekust õppetöös osaleda. Samuti on tööandjaid, kes on korduvalt rikkunud VMS-is sätestatud nõudeid. Sellises olukorras ei ole mõistlik igakordselt hinnata elamisloa või viisa taotlust, kuivõrd ametiasutustele on juba eelnevalt teada, et kutsuja ei ole usaldusväärne ning välismaalase Eestisse lubamine hõlmaks endas olulisi illegaalse immigratsiooni riske.“ VTK (II osa, p 6.4, p „i“, lk 18 ja p 6.4. p „i“, lk 27) kohaselt on muudatuse eesmärgiks vähendada haldusorganite halduskoormust nende kutsujate puhul, kelle usaldusväärsuses on põhjust kahelda ning sellisel juhul jäetakse taotlus vastu võtmata, vähendades haldusorgani halduskoormust. Soovime märkida, et selliste tingimuste kehtestamisel tuleks jätta igaks juhuks haldusorganile diskretsiooniõigus, võimaldamaks hinnata rikkumiste kaalukust. 2 VTK II osa, 4.3. punkt, ii alapunkt VTK-s on kasutatud mõistet „diginomaad“, 0 „diginomaadide viisa“ (lk 8-9) kuid eelnõus kavandatakse kasutada mõistet selgitab, et koos infotehnoloogia „asukohast sõltumatu töötaja“, mille sisu arengu võimalustega on üha rohkem seaduses defineeritakse. levipinda leidnud eluviis, kus Märgite, et VTK ei too välja, miks ei võiks töötatakse veebipõhiselt, samaaegselt laiendada juba mõnda olemasolevat viisa pidevalt erinevates riikides ringi liiki, nt töötamise või ettevõtlusega reisides. Selliseid isikud, kes töötavad tegelemise viisasid ning neid sobitada ka asukohast sõltumatult, elavad diginomaadidele. Selgitame, et viisa antakse erinevates paikades, omamata alalist konkreetsel eesmärgil Eesti külastamiseks elukohta või elupaika, kutsutakse ning VMS seab kindlad tingimused viisa diginomaadideks. Selgitatakse, et taotlemiseks, mh kui tegemist on diginomaadid ei mahu klassikalise töötamiseks antava viisa, õppimiseks antava töötamise reeglite alla, mistõttu ei ole viisaga või iduettevõtluseks antava viisaga. nende Eestis tegutsemine kooskõlas Nt töötamise puhul peab Eesti tööandja seaduse nõuetega, kuid samas ei ole töötamise PPA juures registreerima, neil võimalik neid nõudeid ka täita. õppimise puhul on eelduseks õppeasutuse Selliseid isikuid on u 1400 (lk 14). kutse, iduettevõtluse puhul peab ettevõte 17  Ettepanek/märkus SiM kommentaar Diginomaadidele viisa andmine vastama iduettevõtte definitsioonile jne. kaugtöö tegemise ja reisimise Ühtlasi on võimalik taotleda turismiviisat, eesmärgil, on kõige paremini kuid selle alusel ei ole lubatud Eestis saavutatav uue regulatsiooni töötada. VMS mõistes on töötamine väga loomisega. Kehtiva õiguse kohaselt laialt defineeritud hõlmates igasugust võib välismaalane taotleda viisat mh nt tegevust, mille eest võib eeldada tasu turismi eesmärgil, õppimiseks, saamist. Kehtiv VMS võimaldab sõprade/sugulaste külastamiseks, välismaalasel küll ilma töötamise Eestis töötamiseks või ettevõtlusega registreerimisega Eestis töötada kuni 5 tegelemiseks (lk 21). VTK ei too välja, päeva 30 päeva jooksul ning seega turistid, miks ei võiks laiendada juba mõnda kes aeg-ajalt töö e-kirju loevad ja neile olemasolevat viisa liiki, nt töötamise vastavad, et ole vastuolus seadusega. Küll või ettevõtlusega tegelemise viisasid aga – kui Eesti saabumise üks peamistest ning neid sobitada ka diginomaadidele. eesmärkidest on kaugtöö tegemine Eestist, Märgime, et seaduses ei ole sobiv siis kehtiv õigus ei võimalda viisat selleks kasutada terminit „diginomaad“, taotleda. Töötamiseks antava viisa sest tegemist on argikeelse, mitte laiendamine kaugtöö tegijatele ei ole juriidilise terminiga. Kuna VTK-s võimalik, kuna lühiajalise töötamise puhul märgitakse, et „[r]egulatsiooni on põhieesmärgiks töötamine Eesti tööandja loomise vastu võivad rääkida sellega jaoks. Seejuures on nõudeks, et tööandja on kaasnevate vajalike infotehnoloogiliste Eestis registreeritud ning et välismaalasele arendustööde maht ja kulud, aga ka makstakse vähemalt Eesti keskmist töötasu. sellega kaasnev halduskoormus Reeglina diginomaadidel aga puudub Eestis konsulitele ja PPA-le.“ (lk 21), kutsuja, kelle juures tööd tehakse. Eelpool tõusetub küsimus, et kui diginomaadid kirjeldatu tõttu ei mahutu diginomaadid on ka hetkel reisinud turismi jm klassikalise töötamise reeglite alla, mistõttu viisadega, siis miks arvatakse, et ei ole nende Eestis tegutsemine kooskõlas halduskoormus peaks kasvama? Vt seaduse nõuetega, kuid samas ei ole neil diginomaadide kohta märkust ka võimalik neid nõudeid ka täita. allpool Iduettevõtluseks antava viisa laiendamine kaugtöö tegijatele ei ole võimalik, kuna iduettevõtte viisa eesmärgiks on iduettevõtte loomine Eestis. Kaugtöö tegijad aga soovivad jätkata töötamist välismaal asuva tööandja või ettevõtte jaoks. Seega on diginomaadidele viisa andmine kaugtöö tegemise ja reisimise eesmärgil kõige paremini saavutatav uue regulatsiooni loomisega. Oluline on seejuures sätestada seadises kindlad tingimused, millele taotleja peab vastama, et saada viisa asukohast sõltumatu töötajana, vältimaks väärkasutusi. Töökoormuse tõusu välisesindustele ja PPA-le eeldame seetõttu, et Eesti saab olema esimene riik maailmas, kes loob spetsiaalse viisa diginomaadidele. Diginomaadid ise on nimetanud viisa tingimusi ja töötamise reeglite ebaselgust üheks peamiseks takistuseks. Seega võib 18  Ettepanek/märkus SiM kommentaar eeldada, et kui loome selge ja läbipaistva regulatsiooni, ning võttes arvesse Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, suureneb ka diginomaadide huvi Eestisse reisimise vastu. 2 II Muud ja mõjudega seotud Eelnõu seletuskirja koostamisel võtame 1 märkused arvesse, et riigiasutustele tekkivat koormust tuleks näha töökoormuse või töökorralduse VTK on esitatud kasutades selleks muutmisena või ka tekkivate täiendavate praegusel ajal mittekehtivat vormi. kuludena. Kuigi VTK ei pea olema esitatud kindlal vormil, peab see sisaldama siiski kogu vajalikku infot, mida näidisvormiga ette nähakse (täpsemalt: www.just.ee/oma). Sel põhjusel ei sisalda Justiitsministeeriumile esitatud VTK nt kokkuvõtvat ja võimalikult tõenduspõhiselt esitatud infot ettevõtete ja/või kodanike halduskoormuse suurenemise või vähenemise kohta. Juhime lisaks tähelepanu, et VTK-s on mõistet halduskoormus kasutatud läbivalt ka ekslikus kontekstis. Nimelt tuleb selle all mõista riigi põhjustatavat koormust (nt infokohustus, täiendavad või uued nõuded) eraisikutele/ettevõtetele. Riigiasutustele tekkivat koormust tuleks aga näha töökoormuse või töökorralduse muutmisena või ka tekkivate täiendavate kuludena. Palume sellega eelnõu koostamisel arvestada. 2 VTK mõjude alajaotis on koostatud Sealhulgas täiendame seletuskirja osas, mis 2 mõjukriteeriumitele (sagedus, puudutab keelduvate otsuste tegemist ja sihtrühm, ulatus ja ebasoovitavad nende arvu, 306 keelduvat otsust tehti 2017. mõjud) hinnanguid andes – a kokku, nendest 133 keelduvat otsust tehti väike/keskmine/suur. Selline jaotus õppeasutuse ebausaldusväärsuse alusel. Ehk kajastaks ja annaks analüüsitud rohkem kui kolmandik kõikidest mõjudele aluse lõppjärelduse keelduvatest otsustest (sh tööränne, (oluline/ebaoluline) tuletamiseks, pereränne jm) tehti õppeasutuse paraku ei ole kriteeriumitele antud usaldusväärsuse tõttu. väärtustele lisatud üldjuhul täiendavaid selgitusi, põhjendusi ja tõenduspõhist Eelnõu seletuskirjas on kavandatud mõjude infot, mis ei võimalda neid ka osa ulatuslikumalt lahti kirjutada. objektiivselt hinnata. Üldiselt on kavandatavatest muudatustest mõjutatud sihtrühmade suurus ära 19  Ettepanek/märkus SiM kommentaar toodud VTK V osas, kuid sellele lisaks tuleb analüüsida ka muud mõjukriteeriumite kohast infot, nt eriti mis puudutab võimalikke ebasoovitavaid mõjusid. Hinnates viimased nt väikeseks, tuleks need enne ka nimetada – selleks võivad olla nt võimalike infotehnoloogiliste arendustööde kulude suurus. Sihtrühma eeldatavat muudatustega kokkupuute sagedust (mida regulaarsem ja igapäevasem, seda suurem mõju) ja kohanemisvajadust ehk mõju ulatust (kas vajatakse nt pikka kohanemisaega) tuleks samuti analüüsida. Mõningatel juhtudel võib olla vajalik lisada sihtrühmi puudutavaid täpsustusi – nt p-s 14.51. (lk 37) tuleks lisada nende õppeasutuste arv, keda PPA on välismaalaste seaduse tähenduses lugenud ebausaldusväärseks, aga lisades ka õppeasutuste arvu, millega probleeme pole olnud. Samas punktis vajaks nt selgitamist, miks on ühel juhul juttu 133 keelduvast otsusest 2017. aastal ja teisel juhul 306 keelduvast otsusest. 2 VTK üheks eesmärgiks on märgitud SiM hinnangul ei too muudatus, millega 3 lihtsustada mitmeid riigipoolseid võimaldatakse elamisloa kehtivusajal menetlusi. Siinkohal kerkib üles aga vahetada tööandjat või asuda lühiajaliselt küsimus, kas sellega ei seondu mingid tööle teise tööandja juures, kaasa muud ebasoovitavate mõjude riskid. ebasoovitavaid mõjusid. Kehtiva korra Nii nt võiks püüda hinnata riske ja kohaselt, kui välismaalane taotleb leevendusmeetmeid olukordades, kus elamisluba töötamiseks või soovib nt mitme tööandja juures töötamisel või lühiajaliselt töötada uue tööandja juures, ka tööandja, õppeasutuse, praktika kelle PPA on lugenud ebausaldusväärseks, vahendaja ja vabatahtliku teenistuse keeldutakse temale elamisloa andmisest või vahetamisel võib välismaalane ilma LTR registreerimisest. Muudatustega varasemat pikemat menetlust läbimata hinnatakse tööandja tausta järelkontrolli sattuda tööle või õppima nt asutusse, menetluse raames ning kui tegemist on mille PPA on lugenudebausaldusväärse tööandjaga, tunnistatakse ebausaldusväärseks välismaalasteelamisluba või LTR registreering kehtetuks. seaduse tähenduses. Kas sellised riskid Lõpptulemus on seega sama – välismaalane on ka lühema ja lihtsama menetluse ei saa jätkata töötamist või õppimist korral maandatud? ebausaldusväärse tööandja või õppeasutuse juures. 2 VTK-s on esitatud statistika Lühiajalise töötamise registreerimisel 4 välismaalaste oodata arvu kohta, mis näeme, et sihtrühma suurus kasvab nende küündib 15 000 isikuni aastas. Esitatud muudatuste tulemusel 15 000 isikuni aastas, 20  Ettepanek/märkus SiM kommentaar statistilisest andmevoost nähtub aga, et varasemate aastate olulised tõusud on seotud viimastel aastatel on nt lühiajalise varasemate VMS muudatustega, millega töötamise registreerimised kasvanud lihtsustati ja avardati võimalusi Eestis kordades, nt viimase viie aasta jooksul töötamiseks. Lähtudes eeldusest, et on välismaalaste lühiajaliste töötamiste täiendavaid muudatusi lähiaastatel ei tehta, arv kasvanud peaaegu 20 korda ning ei ole põhjust eeldada, et välismaalaste jooksvaks aastaks prognoosib PPA sisserände arv tõuseks oluliselt üle 15 000 lühiajaliste töötamiste arvu kasvu isiku aastas. võrreldes möödunud aastaga ligi 31%. Seetõttu kerkib küsimus, kas sihtrühma suurusena hetkel näidatud 15 000 isikut aastas tähendab vaid väga lühiajalist ehk prognoosi käesolevaks, 2018. aastaks, ning ei hõlma endas võimalikke kasvuprognoose lähiaastateks ehk siis veidi pikemas vaates võib kirjeldatud sihtrühma suurus kasvada oluliselt? 2 Kuigi VTK-ga plaanitavate muudatuste Soovitus kajastada infot välismaalastele 5 üheks sihtrühmaks on ka tööandjad, tööd andvate ettevõtjate arvu kohta on pole koostajad lisanud infot asjakohane, kuid sellist statistikat ei ole. välismaalastele tööd andvate Statistika on võimalik välja tuua osas, mis ettevõtjate arvu kohta ning pole seda puudutab välja antavate elamislubade arvu. võrrelnud ka kõigi Eesti ettevõtjate arvuga. Täiendavalt annaks parema ettekujutuse seegi, kui lisataks infot nende ettevõtjate arvu kohta, kes valdavalt sõltuvadki oma töös välismaistest töötajatest. 2 Võimalusel tuleks VTK-s välja tuua ka Arvestame, et VTK-s võiks muudatustest 6 muudatustest mõjutatud ametnike mõjutatud ametnike hulga selgemalt välja hulk (PPA, konsulaadid, töötukassa, tuua. KOV), sest nt PPA isikkoosseis ja KOV ametnike hulk võib küll koondarvuna olla suur, kuid võiks eeldada, et välismaalaste töötamise ja loamenetlustega kokku puutuvate ametnike arv on siiski üksjagu väiksem ehk siis muudatused ei mõjuta kogu isikkoosseisu, mis vähendab ühtlasi ka mõju olulisust. Soovitav on erinevaid asutusi neile avalduvate mõjukriteeriumite erisuse korral ka eraldi käsitleda – nt konsulaatidele avalduvate mõjude karakteristikud võivad olla erinevad töötukassa omadest. 21  Ettepanek/märkus SiM kommentaar 2 Kavandatavate muudatuste (VTKV Palusime Majandus- ja 7 osa, punkt 14.1., lk 29) raames tuleks Kommunikatsiooniministeeriumi ning hinnata mõju nii Eesti Sotsiaalministeeriumi sisendit mõjude osas. konkurentsivõimele üldisemalt kui ka kohalikule tööjõuturule, kuna üldiste eesmärkidena on sedastatud, et muudatused omavad mõju nii majandusele, tööturule kui ka ühiskonnale (VTK p 6 esimene lõik). 2 VTK koostamise üks osa on alati VTK koostamisel kaaluti ka 8 mitteregulatiivsete alternatiivide mitteregulatiivseid lahendusi ja nagu VTK-s kaalumine. See ei tähenda, et leiti, ei ole sellised lahendused sobivad alternatiivne lahendus oleks soovitud eesmärgi saavutamiseks ega regulatiivsest lahendusest parem või et praktikas kerkinud probleemide see peaks probleemi täielikult lahendamiseks. Näiteks, lühiajalise lahendama. Sellelt pinnalt jääb nt töötamise registreerimise puhul ei võimalda arusaamatuks, miks töörände kehtiv regulatsioon teise tööandja juurde regulatsiooni osas ei saaks kaaluda tööle asuda ilma, et teine tööandja peaks osalist deregulatsiooni või ka senise samu nõudeid täitma. Samuti ei ole kehtiva regulatsiooni parema rakendamise elamisloa alusel tööle asuda teise tööandja võimalusi, kuna VTK-s toodud juurde ilma uut elamisluba taotlemata. muudatuste regulatiivne eesmärk on Turismiviisa andmisel täiendava info mitmeski osas omavahel kattuv ehk jagamine selle kohta, et Eestis töötamine nõuete leevendamine või ka vastupidi, ilma vastava registreeringuta ei ole lubatud, teatud juhtudel kontrolli tõhustamine, ei lahenda probleemi, välismaa tööandja milleks võiksid sobida ka mainitud juures kagutöö tegemine Eestis viibides ei mitteregulatiivsed lahendid. Niisamuti ole ühegi viisa liigi puhul VMS-ga tuleks mitteregulatiivsete lahenduste kooskõlas. Samuti ei ole diginomaadidel võrdlemisel alustada kerkinud viisa taotlemine pikemaks Eestis probleemist, mis ei pruugi sugugi viibimiseks üldjuhul võimalik, kuna neil on seisneda regulatsioonis, kus võib vaja tõendada reisi eesmärki, mis ei saa olla peituda pigem üks probleemi võimalik töötamine kaugtöö korras ja samal ajal lahendus. Nii nt on kummaline lugeda Eestis turistina viibimine. VTK-s esitatud väidet, et avalikkuse teavitamise abil ei saa kehtivaid välismaalase Eestis töötamise nõudeid muuta paindlikumaks ega kohaldada diginomaadidele erisusi Eestis töötamiseks. Eelnev peaks olema ütlematagi selge, kuid mida tuleks pigem kaaluda on see, kas avalikkuse teavitamisel oleks siiski mingisugunegi mõju lahenduste pakkumisel olukorras, kus töötatakse nt turismiviisa alusel. Minimaalsel juhul võiks ju öelda, et viisa andmisel jagatakse lihtsalt täiendavat infot, mis on ja mis ei ole 22  Ettepanek/märkus SiM kommentaar lubatud ning millised on kehtivad muud võimalused, sest võiks eeldada, et ka viisanomaadide eriregulatsiooni loomisel hakkab tegelik olukord sõltuma selliste isikute endi soovist oma töötamisest teada anda. Vähe oluline pole alternatiivide kaalumise juures ka see, millised oleksid erinevate lahenduste kulud ja nii nt on juba ka VTK-s märgitud, et diginomaadide regulatsiooni vastu võivad rääkida sellega kaasnevate infotehnoloogiliste arendustööde maht ja kulud, kuid ka kaasnev halduskoormus konsulitele ja PPA-le (7.3) 2 VTK märgib nii eelnõu Võtame teadmiseks 9 kooskõlastamisele saatmise kui ka konsultatsiooni ajaks 2018. a kevade, mis jätab siiski väga vähe aega konsulteerimiseks. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks sellist lähenemist vältida, kus kaasamisel sisuline mõte puudub ja kavandatavasse eelnõusse mingeid sisulisemaid muudatusi enam teha ei saagi. 3 Parandada numeratsioon. VTK IV osa VTK-d uuesti kooskõlastamisele ei saada. 0 „kavandatav õiguslik regulatsioon“, 10 punkti „kavandatava regulatsiooni kirjeldus“, alapunkt 6.4 (VTK numeratsioon on vigane) „muud, sh tehnilised muudatused“, punkt vi „investeeringu nõude ühtlustamine“ (lk 28). 3 VTK IV osa, 8 punkt „kavandatav Võtame teadmiseks. Eelnõuga ei võeta üle 1 õiguslik regulatsioon“ (lk 23) nimetab EL õigust, kuid EL õigusakte on nimetatud, ära mitmed „puutumuses“ olevad EL sest seadusliku rände reguleerimine on õigusaktid. Palume eelnõu seletuskirja puutumuses EL reeglitega ettenähtud koostades avada, mida mõeldakse raamistikuga. puutumises oleva EL õigusakti all, kas seda, et muudatus on seotud EL õigusaktiga või EL õigusakte igaks juhuks nimetatud, sest need on seotud VMS-ga üldiselt. Maaeluministeerium 23  Ettepanek/märkus SiM kommentaar 3 VTK-s on lk 36 märgitud (14.42. Välismaalaste seaduse kavandatavad 2 Edasine analüüs): „Eelnõu koostamise muudatused tuginevad erinevates riiklikes ajal on kavandatud täiendavalt arengukavades toodud eesmärkidele. Nagu analüüsida mõju majandusele, mõju ka VTK-s on välja toodud, siis on Eesti riigi julgeolekule ja välissuhetele ning majanduse jaoks vajalike talentide ning mõju riigiasutuste ja kohaliku välistööjõu juurde meelitamine selge omavalitsuse asutuste korraldusele. vajadusena nimetanud mitmetes Eesti Mõjude hindamisel kasutatakse strateegiadokumentides ja arengukavades. lähtealusena olemasolevaid uuringuid Siseministeerium ei pea mõistlikuks Eesti ning statistikat. Samuti on plaanis regionaalse tööpuuduse ning siseriikliku eelnõu koostamisel kaasata otseselt tööjõu ümberõppe teemade analüüsimist puudutatud huvigruppe.“ Teeme välismaalaste seaduse muudatuste raames. ettepaneku hõlmata järgnevas analüüsis Eesti regionaalse tööpuuduse ja siseriikliku lisaks kvalifitseeritud välismaise tööjõu tööjõu ümberõppe küsimusi analüüsitakse vajaduse küsimustele põhjalikumalt ka MKM-i, HTM-i ning SOM-i vastavates Eesti regionaalse tööpuuduse, prognoosides ja uuringutes (nt siseriikliku tööjõu ümberõppe jm tööjõuvajaduse analüüs, OSKA analüüsid teemasid, mis aitavad kaasa eelnõu jne). Välismaalaste seadus reguleerib Eestis avalikus arutelus suure tõenäosusega viibimist, elamist ja töötamist, üldise kerkivate küsimuste vastamisel (taust: tööturuanalüüsi läbiviimine ning tööjõu näiteks, uuringute kohaselt on Eestis ümberõppe küsimused ei ole ligikaudu 35 000 noort vanuses 16–26, Siseministeeriumi pädevuses. Kinnitame, et kes ei õpi, tööta ega ole hõivatud muu analüüsid tööjõuturu-, hariduse-, teaduse ja tegevusega (nt ajateenijad, väikeste majandusvaldkonnas on aluseelduseks laste vanemad). Senises avalikus sisserändepoliitika kujundamisel. kommunikatsioonis on jäänud sageli ebaselgeks, miks enne välismaalt tööjõu sissetoomist ei tehta jõupingutusi Eesti inimvara paremaks rakendamiseks. 3 Teiseks, Maaeluministeeriumil on Arvestame sooviga. Välismaalaste seaduse 3 antud VTK-ga puutumus eelkõige ning teiste seaduste muutmise seaduse seoses põllumajandus- ja eelnõu edastatakse Maaeluministeeriumile kalandusvaldkonna ettevõtete kooskõlastamiseks. hooajatöötajate riiki lubamise regulatsiooniga ning seetõttu soovime olla kursis välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koostamise protsessiga, et vajadusel valdkonna ettevõtetega konsulteerida (taust: 2017. a muudatuste tulemusel lihtsustati hooajatöötajate töölevõtmist, kui kaotati hooajatöötajatele kohustuslik palgakriteerium ning pikendati riigis viibimise maksimaalset aega üheksa kuuni. Kui 2016. a registreeriti hooajatöötajaid kokku 181 isikut, kellest töötas tegevusalal 24  Ettepanek/märkus SiM kommentaar põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 166, siis 2017. a olid vastavad näitajad juba 1160 ja 848 (PPA andmed)). Tiina Runthal [email protected] Joel Kook [email protected] Rahandusministeerium 3 Väljatöötamiskavatsuse punktis II 4.v Võtame teadmiseks, et RHS-s nimetatud 4 märgitakse, et riigihangete seaduses on kõrvaldamise aluseid võimalik täiendada seatud piirang nendele hankemenetluse VMS §-s 301 sätestatud väärteoga. pakkujate või taotlejate suhtes, keda või Kokkulepitult Rahandusministeeriumiga kelle haldus-, juhtimis- või lahendati RHS muutmise küsimused järelevalveorgani liiget või muud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seaduslikku või asjaomase riigihankega seonduvalt teiste seaduste muutmise seotud lepingulist esindajat on seadusega, mis Riigikogus 2018. aasta 13. karistatud riigis ilma seadusliku aluseta juunil vastu võeti. viibiva välismaalase töötamise võimaldamise eest, ent kehtiv õigus ei sea vastutust kogu tarne- ja ahelahankes. Muuhulgas sellel põhjusel on kehtiva piirangu mõju ebaseadusliku töötamise takistamisele ainult osaline. Juhime tähelepanu, et riigihangete seaduse 1. jaanuaril 2019 jõustuva § 122 redaktsiooni kohaselt peab hankija ehitustööde hankemenetlustes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (so 150 000 eurot ilma käibemaksuta), kontrollima iga alltöövõtja suhtes RHS § 95 lg 1 toodud kõrvaldamise aluste puudumist, kuhu kuulub ka karistatus ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise võimaldamise eest (§ 122 lg 5). Kõrvaldamise aluste puudumist tuleb kontrollida nii hankemenetluses pakkumuses nimetatud alltöövõtja kui ka hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja suhtes. Kui alltöövõtjal mõni kõrvaldamise alus esineb, ei või pakkuja seda alltöövõtjat hankelepingu täitmisse kaasata ning alltöövõtja tuleb asendada (§ 122 lg 7). Asendavat 25  Ettepanek/märkus SiM kommentaar alltöövõtjat tuleb hankijal omakorda kontrollida. Pakkuja peab esitama koos pakkumusega kinnituse, et ta ei kaasa hankelepingu täitmisse alltöövõtjat, kes kuuluks asendamisele (§ 122 lg 3), st kui alltöövõtjal esineb mõni kõrvaldamise alus. Kui pakkuja sellise alltöövõtja ikkagi kaasab, on ta hankelepingut rikkunud. Selliseks puhuks peab hankija olema sätestanud hankelepingus sanktsioonid, näiteks leppetrahvi tasumise. Kui hankija on vastavad sanktsioonid ette näinud, on võimalik see pakkuja, kes kõrvaldamise alusega alltöövõtja oma hankelepingu täitmisse kaasas, järgmiselt hankemenetluselt kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Nimetatud säte võimaldab kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on eelnevat või eelnevaid hankelepinguid oluliselt või pidevalt rikkunud, mille tagajärjel on rakendatud kas hankelepingu ennetähtaegset ülesütlemist, hinna alandamist, kahju hüvitamist või leppetrahvi maksmist. Riigihangete seaduse eesmärgiks on seaduse § 2 lg 1 kohaselt esmajoones tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et riigihangetel arvestatakse ka sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega, mis on riigihangete sekundaarsed eesmärgid. Leiame, et kuigi riigihangetel on tõesti võimalik üsna efektiivselt sekundaarseid eesmärke täita, ei saa need kaaperdada riigihanke esmast eesmärki. Lisaks märgime, et üks olulisemaid põhimõtteid, mille järgi hankija peab riigihanget korraldades tegutsema, on läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kõrval proportsionaalsus. 26  Ettepanek/märkus SiM kommentaar Kui riigihangete seaduses sätestada ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalasele töötamist võimaldanud isikute ja selle eest karistatud isikute osalemine riigihangetel sellise rangusega nagu seda on märgitud VTK-s, st kogu allhanke- või tarneahela osas, tekib paratamatult küsimus proportsionaalsusest. Sellise regulatsiooni vajalikkust ei ole VTK-s ka vähimalgi määral põhjendatud. Niigi on seadusandja pretsedenditult sekkunud eraõiguslikku võlaõigussuhtesse, sätestades eelpool kirjeldatud alltöövõtjate kontrolli §-s 122. Kui hankijale panna kontrollikohustus ka alltöövõtjate alltöövõtjate ning tarnijate üle, kellega hankijal puudub igasugune võlaõiguslik suhe, on tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmega. Samuti tekib sellisel juhul küsimus, miks analoogset kontrolli ei teostata teiste kõrvaldamise aluste kohta nagu näiteks terroris või inimkaubandus, mis on kahtlemata palju rängemad süüteod. Kokkuvõtlikult leiame, et 1. jaanuaril 2019 jõustuva RHS §-s 122 sätestatud meetmed alltöövõtjate suhtes on piisavad ja proportsionaalsed ega vaja täiendamist. Samas nõustume, et RHS § 95 lg 1 punktis 2 nimetatud kõrvaldamise alust on tulenevalt direktiivi 2009/52/EÜ art 7 lg 1 punktist b asjakohane täiendada nende isikute kõrvaldamisega, kes on võimaldanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist (välismaalaste seaduse § 301 toodud väärtegu). Kristel Mesilane [email protected] Evelin Karindi-Kask [email protected] Tartu Ülikool 27  Ettepanek/märkus SiM kommentaar 3 Lühiajaline töötamine mitme Välismaalase lühiajalise töötamise 5 tööandja juures samaaegselt. Tartu registreeringu olemasolu on võimalik Ülikool tervitab muudatust, mille kontrollida avaliku e-päringu kaudu PPA kohaselt võib välismaalane töötada koduleheküljel. Seega tööandja, kes soovib samal ajal mitme tööandja juures. võtta välismaalase täiendavalt tööle, võib Samas tuleb arvestada, et tingimust, PPA kodulehekülje kaudu kontrollida, kas mille järgi lühiajalise Eestis töötamise välismaalase lühiajaline töötamine teise registreerimise nõuded peavad olema tööandja juures on registreeritud. täidetud tööandja juures, kes registreeris välismaalase lühiajalise töötamise, on teisel tööandja raske kontrollida. Kindlasti on vaja välja töötada mehhanism, mille järgi saab teine tööandja olla kindel, et kohustus neid tingimusi täita ei lasu temal. Samuti tuleb selgelt reguleerida see, et kui töösuhe esimese tööandja juures lõpeb, siis kuidas saab teine tööandja sellest teada, ja juhul, kui ta on huvitatud välistöötajaga töösuhte jätkamisest, siis kas tal tuleb lühiajaline töötamine uuesti registreerida. 3 Tööandja vahetamine. Eelnõu Arvestame. Seletuskirjas avatakse tööandja 6 kohaselt sätestatakse välismaalaste vahetamisega seonduvat regulatsiooni seaduses töötamise erisus, mille järgi täpsemalt. võib välismaalane elamisloa kehtivusaja jooksul asuda tööle uue tööandja juurde, ilma et peaks selleks taotlema uut elamisluba. Tingimuseks on, et uuel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Eelnõu seletuskirjas tuleks selgemalt avada, mida peetakse silmas kutse- ja kvalifikatsiooninõuete all ja kuidas saab uus tööandja veenduda või kontrollida, et need nõuded oleksid piisavalt sarnased esimese tööandja juures kehtinud nõuetega selleks, et ei peaks uut elamisluba taotlema. 3 Lähedase sugulase juurde elama Võtame teadmiseks, et Tartu Ülikool 7 asumine. Tartu Ülikool tunnustab muudatust toetab. muudatusettepanekut, mille kohaselt võib vanavanem asuda Eestis elava lapse või lapselapse juurde, et abistada teda laste hoidmisel. Praktikas on välistöötajate probleem lastele hoidjate 28  Ettepanek/märkus SiM kommentaar leidmisel olnud tööandjale takistus, mis saab nüüd loodetavasti lahenduse. 3 Praktika sooritamine. Ülikooli kutsel Tingimused viisa või elamisloa taotlemiseks 8 praktikale tulijad viibivad Eestis praktika sooritamise eesmärgil on sätestatud pikaajalise viisa alusel, kuid pikaajalise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi viisa taotlemise alusena ei ole praktika (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike sooritamist sätestatud, on viisat on teadustegevuse, õpingute, praktika, võimalik anda vaid seoses Eestisse vabatahtliku teenistuse, õppima asumisega. Praktika õpilasvahetusprogrammides või sooritamine ei ole aga välismaalaste haridusprojektides osalemise ja au pair’ina seaduse mõttes täiskoormusega töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal õppimine. Seega teen ettepaneku elamise tingimuste kohta (ELT L 132, täiendada praegu kehtiva välismaalaste 21.05.2016, lk 21–57). Kooskõlas nimetatud seaduse paragrahvi 622 selliselt, et direktiiviga, on praktika sooritamiseks lisaks õppimiseks (nii lühi- kui võimalik välismaalaselt taotleda viisat pikaajalise) viisa taotlemise lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Nõuded võimalusele oleks võimalik viisat lühiajalise töötamise registreerimiseks taotleda ka praktika sooritamiseks. praktika eesmärgil on sätestatud VMS § 106 Lisaks on praegu kehtiva välismaalaste lõikes 15. Seega on juba kehtiva seaduse seaduse paragrahvis 164 kirjeldatud kohaselt võimalik välismaalasel taotleda tingimused, mille esinemisel saab viisat praktika sooritamiseks. taotleda tähtajalist elamisluba õppimiseks seoses praktikal osalemisega. Tegelik praktika on aga selline, et õppijad tulevad Tartu Ülikooli praktikale enamasti kuni aastaks pikaajalise viisaga. Ka praktikal osaleja kohta Politsei- ja Piirivalveameti teavitamise kohustus, mis õppeasutusel välismaalaste seaduse paragrahvi 287 järgi on, kehtiks justkui vaid neile praktika sooritajatele, kes viibivad Eestis tähtajalise elamisloaga. Tartu Ülikooli ettepanek on viia välismaalaste seaduse regulatsioon selles küsimuses kooskõlla tavapraktikaga. 3 Kohanemisprogrammis osalemine. Täname ettepaneku eest. Siseministeerium 9 Vastavalt välismaalaste seaduse analüüsib võimalusi, et paragrahvile 1211 suunab Politsei- ja kohanemisprogrammis osalemist võimalust Piirivalveamet välismaalase, kellele on laiendataks ka nendele välismaalastele, kes elamisluba antud või kelle elamisluba viibivad riigis ajutise viibimisalusega. on pikendatud, osalema kohanemisprogrammis. Tartu Ülikoolil on ettepanek laiendada kohanemisprogrammis osalemise õigust kõigile õppijatele, kes viibivad 29  Ettepanek/märkus SiM kommentaar Eestis legaalselt sõltumata Eestis viibimise õiguslikust alusest. Seda põhjusel, et elamisloa saamise ajaks on suur osa Eestisse saabunud õppija infovajadusest juba rahuldatud ning kohanemisprogrammist oleks rohkem kasu just vahetult pärast Eestisse saabumist. Aliis Liin [email protected] Välisministeerium 4 Seoses väljatöötamiskavatsuses SiM ei ole ettepanekule vastu, kuid 0 kavandatud tööränderegulatsiooni kokkuleppel VäM-iga tehakse vastav muutmisega teeb Välisministeerium muudatus rahvusvahelise sanktsiooni ettepaneku lisada eelnõusse muudatus, seaduse muutmise raames. mis puudutab rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist. 2017. aasta detsembris muutis Vabariigi Valitsus määrust nr 84, mis puudutab Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi KRDV) vastu suunatud piirava meetme rakendamist. Muudatus võimaldab rakendada ÜRO ja EL Nõukogu kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni, millega on liikmesriikidele kehtestatud kohustus mitte anda KRDV kodanikele tööluba oma jurisdiktsioonis seoses oma territooriumile lubamisega. Kuna Eesti õigusruum ei näe ette eraldi tööluba, leidsid Siseministeerium ja Välisministeerium ühise analüüsi tulemusena, et piirangu korrektseks ülevõtmiseks on asjakohane piirata välismaalaste seaduse § 118 punktis 4 nimetatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmist. Kuna välismaalaste seaduses toodud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alused ei võimalda elamisloa andmisest keeldumist põhjusel, et taotleja on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, kehtestas Vabariigi Valitsus Välisministeeriumi ettepanekul määruse nr 84, mis sätestab vajaliku lisaaluse elamisloa andmisest keeldumiseks. Välisministeerium teeb 30  Ettepanek/märkus SiM kommentaar ettepaneku lisada välismaalaste seaduse §-i 123, mis sätestab tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused, punkt, mille järgi ei väljastata tähtajalist elamisluba välismaalasele, kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on kindlaks määratud sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ehk ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis või EL Nõukogu otsuses. Muudatus võimaldab tulevikus Eestil korrektselt ja viivitamatult rakendada rahvusvahelisi sanktsioone, ilma täiendavaid õigusakte vastu võtmata. 4 Väljatöötamiskavatsus võiks 2017 a. jaanuaris jõustunud muudatustega 1 puudutada ka Eestisse akrediteeritud anti välisministeeriumi akrediteeritud ajakirjanike elamisloa taotlemisel ajakirjanikele õigus Eestis töötada esinevaid probleeme (pole tööandjat lühiajaliselt ilma elamisloata ning ilma Eestis). lühiajalise töötamise registreerimise kohustuseta, tingimusel et ajakirjanikul on Eestis viibimiseks seaduslik alus ning tema töötamine ei ületa 9 kuud 12 kuu jooksul. Tulenevalt 12.04 VV otsusest pikendada lühiajalise töötamise üldist perioodi üheksalt kuult kaheteistkümnele kuule, kavandame ka välisministeeriumi akrediteeritud ajakirjanikel võimaldada Eestis töötada 12 kuud järjestikku. Seega on alates eelmisest aastast akrediteeritud ajakirjanikel seaduslik alus Eestis ajutiselt töötada ning asjaolu, et neil ei ole tööandjat Eestis, ei ole probleemiks. Kaalumaks, kas tähtajalise elamisloa andmise üldreeglite osas on vajalik akrediteeritud ajakirjanikele erisuse tegemine, palume Välisministeeriumil hinnata, kas ajakirjanike lühiajalise töötamise võimalus (peatselt kuni 12 kuud), ei kata nende kategooria isikute töötamise vajadusi ära. Alates 2012 a. jaanuarist on tähtajaline elamisluba antud kolmele välisministeeriumi akrediteeritud ajakirjanikule ning ühel juhul keeldutud. Seega on nende isikute arv, kes tähtajalist elamisluba antud alusel on taotlenud, väga väike. Arvestades, et alates 2017 a. on ajakirjanike lühiajalist töötamist oluliselt 31  Ettepanek/märkus SiM kommentaar lihtsustatud ning välisajakirjanike Eestis töötamine on oma iseloomult eelkõige ajutine – kas eelnevad muudatused ei kata välisajakirjanike töötamise vajadusi ära. Märgime, et üldpõhimõttena antakse tähtajaline elamisluba Eestis registreeritud tööandja juures töötamiseks. Seda ka nt juhul kui tegemist on lähetatud töötajaga – sellisel juhul tuleb tööandja kutse esitada Eesti tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. Eesti tööandja nõue on kehtestatud põhjusel, et elamisloa menetluses kontrollitakse tööandja tausta ning tööandjale kohalduvad kutsuja kohustused. Tööandja vastutuse regulatsioon on efektiivse töörände toimimise üks olulisematest põhimõtetest. Erisust, mille kohaselt ei pea välismaalasel olema Eesti tööandjat, kes tema eest ka vastutab, ei ole täna ühelegi kategooriale töötajatele kohaldatud. Täpsustame, et nõue Eestis registreeritud tööandja olemasolu kohta elamisloa taotlemisel ei pea tingimata tähendama, et tööandja peab olema Eesti äriregistris registreeritud, vaid tegemist võib olla ka välisriigi tööandjaga, kes on registreeritud mitteresidendist tööandjana Maksu- ja Tolliameti juures. Juhul, kui välisriigi tööandja juures töötav välismaalane töötab Eestis pikaajaliselt ning tööandjal tekib Eestis maksukohustus, on ta kohustatud ennast MTA juures registreerima mitteresidendist tööandjana. Seda ka juhul, kui tegemist on FIE-ga. Arvestades, et elamisluba katab olukorra, kus välisajakirjanikul on vajadus Eestis töötada kauem kui 12 kuud, siis on välisajakirjaniku tööandja kohustatud ennast Eestis igal juhul registreerima. Seetõttu peame me põhjendatuks, et sarnaselt kõikide teiste elamisloa töötamiseks juhtudele, võtab välisriigi tööandja, kes välisajakirjanikul pikaajaliselt Eestis töötada võimaldab, endale ka kutsuja kohustused. 4 Väljatöötamiskavatsuse leheküljel 15 Arvestame märkusega, et seletuskirjas 2 punktis 4 on loetletud haldusorganid, tuleks sõna „konsulaadid“ asemel kasutada kes on seotud välismaalase viisa, sõna „välisesindused“. 32  Ettepanek/märkus SiM kommentaar lühiajalise töötamise või elamisloa regulatsiooniga. Sõna „konsulaadid“ tuleks asendada sõnaga „välisesindused“. Liina Martinson [email protected] Sotsiaalministeerium 4 VTK punkti 4.1 „Töörände Soovime märkida, et ettepanek Töötukassa 3 regulatsioon“ alapunktis vi loa menetluse lihtsustamiseks tehti „Töötukassa luba“ tehakse ettepanek Siseministeeriumile koostööpartnerite poolt muuta VMS §-s 177 sätestatud VMS muudatusettepanekute raames. Mh on töötukassa loa (töökoha täitmiseks riiklikus nullbürokraatia projekti raames välismaalasega) andmise menetlust tehtud ettepanek asendada eraldi Töötukassa tööandjale võimalikult loa nõue võimalusega, et PPA-l oleks õigus vähekoormavaks ning haldusorganitele elamisloa väljastamisel töötamiseks teha menetluslikult mõistlikumaks. Selleks Töötukassast andmepäring, kas vastava pakutakse VTK-s välja, et otsuse, kas kvalifikatsiooninõudega ametikohale on töökohta, millele soovitakse Eestis tööjõupuudus või mitte. Seetõttu välismaalast tööle võtta, on võimalik kaardistasime vastava ettepaneku VMS täita sobiva kohaliku töötajaga, teeb muutmise väljatöötamiskavatsuses. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi Nõustume tööandjatega, et muudatus, PPA) elamisloa menetluse käigus, millega viiakse tööturu olukorra kontroll tuginedes töötukassa hinnangule. läbi elamisloa menetluses, muudaks Me ei pea mõistlikuks lahendust, kus välismaalase värbamisprotsessi kiiremaks menetlus viiakse üle PPA-sse, kuid ning tööandjale lihtsamaks. otsuse tegemiseks on endiselt vajalik Sotsiaalministeeriumi ettepanekut, mille töötukassa hinnang. Hinnangu kohaselt Töötukassa Loa menetlus üldse andmiseks peaks töötukassa tegema kaotatakse, ei pea me mõistlikuks. Tööjõu samu toimingud, mis seni. Seega ei olemasolu kontroll on riigile oluline vähendaks muudatus töötukassa võimalus sisserände reguleerimiseks ning halduskoormust ega lühendaks oma tööjõu kaitsmiseks. Mitmed EL menetlusaega. Samal ajal lisanduks õigusaktid ei võimalda riikidel kohaldada koormus PPA-le. teatud kategooria välismaalaste suhtes VTKs kavandatud viisil tööturu piirarvu, küll on riigil lubatud kontrollida kontrolli menetluse sidumine elamisloa tööturu olukorda ning vajadusel elamisloa menetlusega ei ole mõistlik ega taotleja andmisest keelduda. Kuigi tänases huvides. Tekiks olukord, kus isik esitab tööjõupuuduse olukorras saavad tööandjat elamisloa saamiseks taotluse Töötukassalt üldjuhul loa välismaalase (saatkonna kaudu või tulles kohale ja Eestisse tööle toomiseks, ei pruugi olukord tasudes riigilõivu) ning alles seejärel tulevikus nii olla ning sellisel juhul peab võib selguda, et antud töökohta ei riigile jääma võimalus elamisloa andmisest lubata välismaalasega täita. Seega keelduda, kuigi elamisloa andmise kannaks isik ebamõistlikke kulusid, üldtingimused on täidetud. riski ja koormust võrreldes tänase Leiame, et ettepanek, mille kohaselt peab olukorraga. Muudatus ei lihtsustaks tööandja Töötukassa loa taotlema elamisloa asjaajamist ka tööandja jaoks, kes on menetlusele eelnevalt, kuigi senise võimaliku keelduva otsuse saamise Töötukassa asemel PPA-s, ei muuda 33  Ettepanek/märkus SiM kommentaar ajaks juba alustanud asjatuid protsessi tööandja jaoks kuidagi lihtsamaks. ettevalmistusi konkreetse töötaja Lisaks toob see PPA-le kaasa täiendava värbamiseks. halduskoormuse. Oleme seisukohal, et Siiski nõustume, et töötukassa loa menetluse viimine Töötukassast PPA-sse taotlemise ja menetlemise protsess suurendab riigi halduskoormust, kuna praegusel kujul on muudatuse järgselt on tööturu kontrolli ebaproportsionaalselt aja- ja menetlusega seotud kaks asutust – nii töömahukas ning vajab muutmist. Töötukassa kui PPA. Ettepanek arendada Senine lubade menetlemise praktika andmevahetust Töötukassa ning PPA vahel, näitab, et keelduvaid otsuseid on väga et andmed elamisloa menetluse raames vähe ja enamasti on need tingitud hõlpsamini liiguksid, on tervitatav ning seda muudest asjaoludest, kui sellest, et saab kaaluda ka olukorras, kus taotlus töökohale sobivaid kohalikke töötajaid esitatakse Töötukassale. on piisavalt (nt 2016. aastal tegi Võttes arvesse, et Sotsiaalministeerium töötukassa 553 otsust, keelduv otsus tööturu olukorra kontrollimist elamisloa tehti kolmel korral ja 12 puudustega menetluses ei toeta, ei kavandata taotlust jäeti läbi vaatamata). Üldiselt välismaalaste seadusega vastavat on välismaalase värbamine tööandjale muudatust. kohaliku töötaja värbamisest kulukam ja töömahukam, mistõttu on nad tavaliselt loa taotlemise hetkeks välja selgitanud, et sobivaid inimesi Eestist ei leia. Sellega seoses on Sotsiaalministeerium varem teinud ettepaneku töötukassa loa nõudest üldse loobuda, arvestades VMS-s kehtestatud elamisloa saamise muid nõudeid, mis tagavad, et välismaalaste, kes Eestis tööle asuvad, teadmised ja oskused soodustavad Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Alternatiivina pakume kõigile osapooltele (asutused, tööandja, elamisluba taotlev töötaja) vähem koormavat tööturu kontrolli menetlust. Toetame lahendust, et tööandja saab töökoha täitmiseks välismaalasega taotleda luba PPA-st, st kogu tööandja asjaajamine välismaalase värbamiseks toimub ühes asutuses. Leiame, et loa töökoha täitmiseks võiks tööandjale anda PPA, kes teeb iseseisvalt otsuse, mis põhineb töötukassalt x-tee päringu kaudu saadud andmetel, kas töökohale on pakkuda sobivate oskuste ja omadustega kohalikke töötajaid või mitte. Loa andmine või sellest keeldumine peaks selguma enne 34  Ettepanek/märkus SiM kommentaar elamisloa taotluse esitamist, et vältida asjatut koormust tööandjale ja taotlejale. 4 Kehtiv VMS ei võimalda ajutise Eelnõus arvestatakse, et rahvastikuregistri 4 viibimisalusega Eestis viibivatel muudatuste rakendamine eeldab välismaalastel oma elukohta infotehnoloogilisi arendusi ka Töötukassa rahvastikuregistris registreerida. VTK infosüsteemis ning sotsiaalteenuste ja – punktis 4.2 tehakse ettepanek vastava toetuste infosüsteemis (STAR). Vastavad võimaluse loomiseks, et tagada avalike kulud kajastatakse eelnõu seletuskirjas. teenuste kättesaadavus lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele, teadlastele või ettevõtjatele, kes panustavad läbi maksude Eesti majandusse. Toetame muudatust, kuid juhime tähelepanu, et ajutise viibimisõiguse lisandumisel rahvastikuregistri kande alusena elamisloa ja elamisõiguse juurde, tuleb rahvastikuregistri andmevahetuse teenust täiendada selliselt, et andmed selle kohta edastatakse ka asutustele, kes lähtuvad rahvastikuregistri andmetest teenuste osutamisel (sh töötukassa). 4 Tööinspektsioonile edastatud VTK-l VMS kohaselt ei kohaldu viisa andmisest 5 põhineva VMS tervikteksti (edaspidi keeldumise, viisa tühistamise, viisa VMS terviktekst) § 100¹ sätestab viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja andmisest keeldumise, viisa pikendamisest keeldumise ja viibimisaja tühistamise, viisa kehtetuks ennetähtaegse lõpetamise otsuse tunnistamise, viibimisaja vaidlustamise menetlusele haldusmenetluse pikendamisest keeldumise ja seadus (HMS). Selleks, et selgelt eristada viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise HMS-i vaidemenetlust ning VMS-i otsuse vaidlustamise korra. Sama vaidlustamise menetlust, on paragrahvi lõike 11 kohaselt võib Justiitsministeeriumi soovituse kohaselt välismaalane esitada avalduse otsuse kasutatud VMS-i muudatuste puhul mõistet vaidlustamiseks (edaspidi käesolevas „vaidlustus“. Lisaks märgime, et alljaotises vaidlustus) 30 päeva jooksul kavandatavad viisaregulatsiooni otsuse teatavaks tegemise päevast muudatused viiakse ellu eraldiseisva arvates. Kogu VMS terviktekst 2. eelnõuga. peatüki 2. jao 5. jaotuse 4. alljaotises (§ 100¹-1009) kasutatakse mõistet vaidlustus. Vaatamata VMS tervikteksti § 12 lõikes 3 sätestatule, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele ei kohaldata 35  Ettepanek/märkus SiM kommentaar haldusmenetluse seaduse sätteid, on sisuliselt tegemist vaidega haldusorgani otsuse peale. Meie hinnangul ei ole mõistlik kasutada uusi väljendeid vaatamata sättele, et VMS terviktekst § 12 lg 3 välistab haldusmenetluse seaduse kohaldamise. Ka VTK punktis 6.3 alapunktis i räägitakse vaide esitamisest ja vaidemenetlusest. Teeme ettepaneku mõiste „vaidlustus“ asemel kasutada mõistet „vaie“. 4 VMS tervikteksti 1. peatüki 1. jao 2. VMS on mahukas seadus ja üldsätete alla 6 jaotis sätestab rida mõisteid. Edaspidi kuuluvas jaotises on toodud üldmõisted, mis kasutatakse VMS terviktekstis aga kohalduvad kõikide rändeliikide puhul. lisaks kirjeldatud mõistetele teisigi Mõisteid, mis kohalduvad vaid teatud mõisteid, mille sisustamiseks tuleb rändeliikide puhul (nt kasutajaettevõtja, terve seadus läbi töötada. Nii ettevõtjasiseselt üleviidava töötajaga, kasutatakse VMS terviktekstis mõisteid iduettevõtja, asukohast sõltumatu töötaja kasutajaettevõtja, ettevõtjasiseselt mõistega), on reguleeritud vastavates üleviidav töötaja, asukohast sõltumatu rändeliikide jaotistes. töötaja. Mõiste „vastuvõttev üksus“ on Eelnõu muudatustega defineeritakse VMS- avatud alles VMS tervikteksti §-s is mõiste asukohast sõltumatu töötaja ning 19414, kuid mõistet ennast kasutatakse täpsustatakse ka, keda antud kategooria juba eelnevalt. VTK-st ja VMS hõlmab. Mõistet „asukohast sõltumatu terviktekstist ei selgu, miks kasutatakse töötaja“ on kasutatud seetõttu, et keskse VMS terviktekstis mõiste tähtsusega nn diginomaadidele viisa „kaugtöötaja“ asemel mõistet andmisel on asjaolu, et isikul on asukohast „asukohast sõltumatu töötaja“ ning kas sõltumatu töö. VMS terviktekstis on ettevõtja näol tegemist füüsilise või juriidilise isikuga või mõlemaga. Teeme ettepaneku parema arusaadavuse ja ühetaolise tõlgendamise eesmärgil sätestada ka eespool nimetatud mõisted viidatud jaotises. 4 VMS terviktekstis on toodud kaheksa VMS-i alljaotistes (45¹, 64¹, 1062 , 148, 160, 7 paragrahvi, mille pealkirjaks on 174, 190) on täpsustatud, millistele isikutele „Kutsuja kohustused“ (§-des 45¹, 64¹, VMS-i sätestatud menetluste lõikes 1092, 148, 160, 174, 190 ja 219). Vaid kohalduvad VMS-i mõistes kutsuja VMS tervikteksti § 109² lg 2, § 174 lg- kohustused ning tulenevalt EL direktiividest d 1¹ ja 2, § 190 lg 2 ja § 219 avavad ka kutsuja kohustuse lõppemise piirangud. kutsuja kohustuse sisulised nõuded, VMS §291 sätestab, millised on kutsujale samas kui kõik teised viidatud lasuvad kohustused välismaalase suhtes. paragrahvid või nende ülejäänud lõiked panevad ühele või teisele kutsujale vastava kohustuse. 36  Ettepanek/märkus SiM kommentaar HÕNTE kohaselt antakse paragrahvile sisu iseloomustav lühike pealkiri. Olukorras, kus VMS terviktekst sisaldab kaheksat sama pealkirjaga paragrahvi on see segadust tekitav ja eksitav. Lisaks tuleks parema selguse mõttes kohustuse kandja määramise juures lisada ka viited kohalduvatele sisulistele paragrahvidele. 4 VMS tervikteksti § 40² lõike 1 kohaselt Täname ettepaneku eest. Eelnõuga 8 võib PPA siduva eelotsusega (edaspidi sätestatakse, et eelotsuse kutsuja eelotsus) anda hinnangu tööandja, ebausaldusväärsuse kohta võib anda, kui õppeasutuse, praktika vahendaja või kutsujat on korduvalt karistatud käesolevas muu isiku usaldusväärsuse kohta, kes seaduses sätestatud väärteo toimepanemise soovib välismaalast Eestisse kutsuda. eest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on eelotsus PPA-le siduv tulevikus esitatava lühiajalise töötamise registreerimise, elamisloa taotlemise või selle pikendamise suhtes sooritatava toimingu või antava haldusakti kohta. Lõike 3 kohaselt kehtestab eelotsuses sisalduvad andmed, eelotsuse kehtivuse tähtaja ning selle vastuvõtmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. VTK punkti 6.4 alapunktis i selgitatakse, et muudatuse eesmärgiks on vähendada haldusorganite halduskoormust nende kutsujate puhul, kelle usaldusväärsuses on põhjust kahelda, vähendades ühtlasi seeläbi illegaalse immigratsiooni riski. Eeltoodust järeldub, et eelotsus on seega siduv vaid nende tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid. Vaatamata asjaolule, et VMS tervikteksti § 40² lõikes 3 sätestatakse, et eelotsusega seonduv kehtestatakse ministri määrusega, teeme parema õigusselguse huvides ettepaneku täiendada VMS-i, nt VMS tervikteksti § 40² lõiget 2, ja selgelt sätestada, et eelotsus on siduv vaid nende tööandjate ja õppeasutuste puhul, kes on korduvalt 37  Ettepanek/märkus SiM kommentaar rikkunud välismaalaste Eestisse kutsumisega seaduses kehtestatud nõudeid. Lily Mals [email protected] 38 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0235 - Välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Eesti Linnade Liit Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25957352-1d2b-4bc3-a776-139b5996c0ae Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25957352-1d2b-4bc3-a776-139b5996c0ae?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main