Viljandi Linnavalitsus
[email protected] 22.07.2018 nr 12-3/1631-1
Pöördumine
Pöördume teie poole seoses ühise Sihtasutus Viljandi Muuseum asutamisega. Kavatsus on
mõlemale poolele hästi teada ning sellel teemal on vahetatud mitmeid kirju ning toimunud
kohtumisi. Saadame teile uuesti ühiste kavatsuste kokkuleppe ja asutamislepingu eelnõud ning
ootame neile teie tagasisidet. Eelnõudes on arvestatud varasemaid Viljandi linna soove nii palju,
kui see on olnud võimalik. Varem jutuks olnud Mart Saare majamuuseumi remonditööd lõpetati
eelmisel aastal ning võib öelda, et muuseum on saanud uue hingamise. Samuti ehitati
Kultuuriministeeriumi eelarve toel muuseumi juurde tööriista- ja puukuur.
Ootame Viljandi linna volikogu otsust, kuidas saame sihtasutuse asutamisega edasi minna.
Varem on kokku lepitud, et ühinemisel panustab Kultuuriministeerium rahaliselt Viljandi
Muuseumi küttesüsteemi vahetusse. Vahendid on planeeritud Kultuuriministeeriumi 2018. aasta
eelarvesse, 2019. aasta eelarve kohta ei ole praegu, kui eelarveläbirääkimised pole alanud,
võimalik kindlaid lubadusi anda.
Kultuuriministeeriumi soov on Sihtasutus Viljandi Muuseum asutada esimesel võimalusel, kõige
kiiremini jõuaksime asutamiseni oktoobris kui volikogu teeb positiivse otsuse sügise alguses.
Jääme ootame teie vastust ja loodame heale koostööle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisa:
1. ühiste kavatsuste protokolli kavand
2. asutamislepingu ja põhikirja kavandid
Teadmiseks:
Viljandi Muuseum
Mirjam Rääbis 6282335
[email protected]
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Allkirjastatud digitaalselt
ÜHISTE KAVATSUSTE PR OTOKOLL NR 1-8/
Käesolev ühiste kavatsuste protokoll (edaspidi protokoll) on sõlmitud järgmiste osapoolte vahel:
Kultuuriministeerium (registrikood 70000941, asukoht Suur-Karja 23, 15076 Tallinn), mida esindab
kultuuriminister Indrek Saar;
Viljandi linn (registrikood 75005222, asukoht Linnu 2, 71020 Viljandi), mida esindab linnapea Madis
Timpson;
Võttes arvesse, et:
1. pooled on asutamas Sihtasutust Viljandi Muuseum (edaspidi SA);
2. poolte ühiseks huviks on arendada ja toetada SA-le põhikirjaga pandud põhieesmärkide täitmist;
3. poolte ühiseks huviks on anda SA-le üle vajalik ja piisavalt heas seisukorras materiaalne baas oma
ülesannete täitmiseks ja edasiseks arenguks;
4. poolte ühiseks huviks on tagada SA käsutusse antava materiaalse vara ja museaalide säilimine;
5. edasistes tegevustes toetuvad pooled partnerlusele ja lähtuvad ühistest huvidest ning kinnitavad
koostöövalmidust;
6. protokoll on poolte hea tahte väljendus ja kinnitus, et võetud eesmärkide kiireks saavutamiseks tehakse
omavahel koostööd heas usus, lähtudes kõigi poolte huvidest ja kokkulepetest, on pooled kokku
leppinud alljärgnevas:
1. KOKKULEPPE SISU
1.1. Pooled teevad kõik endast sõltuva, et viia SA hoone asukohaga Johan Laidoneri plats 10, Viljandi
2018-2019. a üle kaugküttele, soojustada hoidlaruumid ning pikemas perspektiivis võtta
kasutusele hoone keldrid.
1.2. Pooled teevad koostööd Viljandi Ordulinnuse ajaloo ja lossimägede pärandi tutvustamisel ning
hoidmisel.
1.3. Kultuuriministeerium kavandab riigieelarvest sihtasutusele tegevustoetust seni, kuni SA kasutab
sõlmitava halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu ning SA tegevus vastab
muuseumiseaduses sätestatud tegevustoetuse saamise tingimustele.
1.4. Nii kaua kui SA täidab punkti 1.3. ning riigi eelarvelised võimalused seda lubavad kavandab
Kultuuriministeerium SA eelarvet hoida vähemalt samal tasemel kui oli riigimuuseum Viljandi
Muuseumi eelarve ning vastavalt võimalustele ja vajadustele seda tõsta.
1.5. Kultuuriministeerium toetab riigieelarveliste võimaluste korral Euroopa Liidu tõukefondidest
toetust saavaid projekte SA omafinantseeringu mahus.
1.6. Viljandi linn toetab võimaluse korral SA tegevust ühekordsete sihtotstarbeliste toetustega.
1.7. Viljandi linn kavandab toetada SA tegevust enda poolt üle antud vara majandamiskuludega.
1.8. Pooled teevad koostööd SA asutamisel ja käivitamisel.
1.9. Koostöö on avalik ja vaba konfidentsiaalsuskohustusest.
2. JÕUSTUMINE JA KEHTIVUSE LÕPPEMINE
2.1. Protokoll jõustub pärast kõigi poolte poolt allkirjastamist ja tingimusel, et asutatakse SA.
2.2. Protokoll on sõlmitud tähtajatult.
2.3. Protokolli kehtivuse võib lõpetada igal ajal pooltevahelise kokkuleppega.
3. LÕPPSÄTTED
3.1. Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud
protokolli sõlmimiseks ja sellest tulenevate kohustuste võtmiseks ja täitmiseks.
3.2. Protokollile kohaldavad pooled Eesti Vabariigis kehtivat õigust.
3.3. Protokolli täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja
vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe
mittesaavutamisel kohtus.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Madis Timpson
kultuuriminister Viljandi linnapea
ASUTAMISLEPING
Eesti Vabariigi, nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ....... ....... 2018. a korraldusele
nr ........ asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn, 15076, e-posti aadress:
[email protected], mille
seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister Indrek Saar, isikukood ......., kelle isik on notarile tuntud,
edaspidi nimetatud asutaja 1,
ja
Viljandi linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Viljandi Linnavolikogu ....... ....... 2018. a otsuse nr .......
alusel Viljandi Linnavalitsus, milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris
registrikoodi 75005222 all, asukohaga Linnu 2, Viljandi linn, 71020, e-posti aadress:
[email protected], mille esindajana tegutseb linnapea Madis Timpson, isikukood ........, kelle
esindusõiguse on notar kontrollinud ....... alusel, edaspidi nimetatud asutaja 2,
edaspidi asutaja 1 ja asutaja 2 koos nimetatud asutajad.
Asutajad soovivad asutada sihtasutuse alljärgnevate andmetega:
1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Viljandi Muuseum (edaspidi Sihtasutus).
2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Viljandi maakond, Viljandi linn ja aadress Johan
Laidoneri plats 10, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71020.
3. Sihtasutuse asutajad on:
- Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn, 15076;
- Viljandi linn, registrikood riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 75005222,
asukoht Linnu 2, Viljandi linn, 71020.
4. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada
ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandit ning tugevdada
Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.
5. Asutaja 1 annab Sihtasutusele asutamisel üle mitterahalise sissemaksena alljärgneva vara:
5.1. kinnistu asukohaga Johan Laidoneri plats 10, Viljandi linn, Viljandi maakond (Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 384939, katastritunnus 89713:002:0190, sihtotstarve
ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 1364 m2), hariliku väärtusega kakssada kuuskümmend
kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend kolm senti (268 487,23)
ja mille koosseisus oleva maa väärtus on üks tuhat kolmsada kümme eurot ja üheksateist senti
(1310,19);
1
5.2. Mart Saare majamuuseum, Karjasoo küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond (Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3515539, katastritunnus 75901:005:0046,
sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 12 795 m 2), hariliku väärtusega üks sada
seitsekümmend üks tuhat üheksasada seitsekümmend eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti
(171 970,88) ja mille koosseisus oleva maa väärtus on nelikümmend üheksa eurot ja kaheksa
senti (49,08).
6. Asutaja 2 annab Sihtasutusele asutamisel üle mitterahalise sissemaksena hoonestatud kinnistu
asukohaga Johan Laidoneri plats 5c, Viljandi linn, Viljandi maakond (Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriosa nr 2594739, katastritunnus 89713:004:0002, sihtotstarve ärimaa 100%,
pindala 130 m2), hariliku väärtusega … eurot (…) ja mille koosseisus oleva maa väärtus on … eurot
(…).
7. Asutajad määravad Sihtasutusele nelja (4) liikmelise nõukogu järgmises koosseisus:
7.1. ......... (Viljandi linna määratud liige) (elukoht: ......., isikukood ........);
7.2. ......... (Viljandi linna määratud liige) (elukoht: ......., isikukood ........);
7.3. ......... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) (elukoht: ......., isikukood ........);
7.4. ......... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) (elukoht: ......., isikukood .......).
8. Asutajad määravad Sihtasutusele ühe (1) liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhataja on: ..........
(elukoht: ......., isikukood ........). Juhatuse liikme volitused kehtivad kuni nõukogu poolt läbi viidud
avaliku konkursi korras valitud juhatuse liikme valimiseni.
9. Asutajad kinnitavad käesolevale asutamislepingule lisatud Sihtasutuse põhikirja (lisa 1).
10. Asutajad volitavad Sihtasutuse juhatuse liiget ........ avama asutatava Sihtasutuse nimel arvelduskonto,
sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutajate poolt üleantava vara vastuvõtmiseks, selleks vajalikele
dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande
täitmiseks.
Käesolev asutamisleping sisaldab vastavalt sihtasutuste seaduse § 14 lõikele 4 ühtlasi ka asutatava
sihtasutuse registrisse kandmise avaldust:
Palume teha vastavad kanded ja kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
asutamisel olev Sihtasutus Viljandi Muuseum asutamislepingu punktides 1-10 toodud andmetega.
Notari tasu asutamislepingu sõlmimisel tasub asutaja 1.
2
Sihtasutuse Viljandi Muuseum asutamislepingu
Lisa 1
SIHTASUTUSE VILJANDI MUUSEUM PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Viljandi Muuseum (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Viljandi linn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Kultuuriministeerium, ning Viljandi linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Viljandi
Linnavalitsus.
1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.
1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse
nõukogu poolt.
2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja
vahendada ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandit
ning tugevdada Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja
pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;
2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogu, tagab selle
läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise;
2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse
põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;
2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste,
meedia ning avalike ürituste kaudu;
2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab
artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;
2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;
2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele miljööväärtuslike alade ja kultuurmaastike seires, Eesti
vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb
Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;
2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid, muinsuskaitse
eritingimusi ning kultuurimälestise ehituse, konserveerimise ja restaureerimise projekte,
teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib ja restaureerib ning teostab muinsuskaitselist
järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud korras;
2.2.9. koordineerib ja arendab Viljandimaal tegutsevate muuseumide koostöövõrgustikku;
2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;
2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;
2.2.12. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks.
2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste
vajadusi.
3
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks
kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste
isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega
koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;
3.1.3. omandada, rentida ja võõrandada nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku
kinnis- ja vallasvara;
3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus- ja koolitusüritusi;
3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;
3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari
rendi- ning turismiteenuseid;
3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja
konserveerimisteenust;
3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes eelneva nõukogu
ühehäälse otsuse alusel;
3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke
toiminguid.
3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.
4. JUHTIMINE
4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa
kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
4.2.6. kellel on sihtasutusega seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise
osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või
kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või
ostja, teenuste osutaja või tellija.
4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate
hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani
liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise
või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse
otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
4
5. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Nõukogul on neli liiget.
5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks.
5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kaks liiget,
kellest üks määratakse kultuuriministri ning teine rahandusministri ettepanekul, ning
Viljandi linn määrab kaks liiget.
5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise
otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse
kohaselt asutajate vahel.
5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.7. Nõukogu pädevuses on:
5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.7.2. sihtasutuse algava aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine
hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.7.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine;
5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub
regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või
head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu
töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse
liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;
5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine;
5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega
koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu
liikmete ühehäälse otsuse alusel.
5.8. Nõuded nõukogu liikmele
5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla:
5.8.1.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole
sihtasutuse kaasasutaja;
5
5.8.1.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
5.8.1.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist
äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing,
mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
5.8.1.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu
on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga
või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.
5.9. Nõukogu liikme tasustamine
5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt.
5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav
tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu
nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.9.3. Nõukogu liikmel on õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu
liikmetega eelnevalt kirjalikul taasesitatavas vormis kooskõlastatud ning eelarve vahendite
olemasolul.
5.9.4. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on
vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.
5.9.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.10.9. tulenevaid
kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu
vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.10. Nõukogu töökorraldus
5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle
tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse
nõukogu esimehe otsusega.
5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele
teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud
korras.
5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul
nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt
igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku
toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku
päevakord.
5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud
arvamused lisatakse protokollile.
6
5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on
otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või
erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu
liige ei võta osa hääletamisest.
5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama
nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu
liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu
liikmed.
5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu
koosoleku protokolliga.
5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama:
5.10.9.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku
toimumist;
5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu
samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust
seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.
6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.
6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme
õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.6. Juhatuse pädevuses on:
6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest
ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest
halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest
teatamine;
6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul
viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides ja korras,
mis on nõukogu poolt kehtestatud;
6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;
6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja
tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;
6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.
7
6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,
mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on
nimetatud põhikirja punktis 5.7.13.
6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt
kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.
Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus
määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.
Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see
kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele
vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette
nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku
ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud kolmekordset keskmist
kuutasu.
6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme
tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
7. STRUKTUUR
Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks
kavandatav tegevus ja vahendid.
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused
kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele.
9. EELARVE
9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele.
9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.
10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE
10.1. Sihtasutuse vara moodustab:
8
10.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;
10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;
10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
10.1.7. oma sümboolikaga toodete müük;
10.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või
hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või
hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust
kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse
sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt
volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele
kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.
10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi
seadustega lubatud piirides.
10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu
ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset
majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.6. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või
finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
11. ARUANDLUS JA KONTROLL
11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande ning esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande koos audiitori otsusega
hiljemalt nelja kuu jooksul nõukogule kinnitamiseks.
11.4. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajatele auditeeritud ja kinnitatud
majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas
nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet
teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud
tasude summa.
11.5. Audiitor
11.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja
audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
11.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
11.6. Siseaudiitor
9
11.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva
seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud
on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
11.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse
ostmises, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu
sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.
12. PÕHIKIRJA MUUTMINE
12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad põhikirja muuta üksnes muutunud
asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
12.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel.
13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
13.1. Ühinemine ja jagunemine
13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada
teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta.
13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse
alusel seaduses sätestatud korras.
13.2. Lõpetamine
13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega.
13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta.
Asutaja võib teha ettepaneku sihtasutuse lõpetamiseks.
13.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel:
13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule
saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv;
13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;
13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks
sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi
kohustusi täita;
13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.
13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes
asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite
ja üle antud vara suurusest.
10