Kiri

Leppemärgid Väärtuslik maastik Olemasolev Maardla JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING Väärtuslik põllumajandusmaa Püsielupaik Maakondliku tähtsusega puhkeala Looduskaitseala/hoiuala Natura loodusala/linnuala Ruumilised väärtused ja piirangud Ilusa vaatega koht Kultuurimälestise objekt/ala Puhkeotstarbeline jõgi koos kaitsevööndiga Maakondliku tähtsusega supluskoht Kultuurimälestisena arvel olev mõis Mõõtkava: 1:100 000 T1 Roheline võrgustik Kultuurimälestisena arvel olev kirik Rohelise võrgustiku lõikumine Maakonna/Valla piir suuremate teedega Põhimaantee Oluliselt muudetav teelõik (2+1 mnt) Tugimaantee Planeeritud E263 maantee trassikoridor Kõrvalmaantee Raudtee 2017. a haldusreformi järgne Omavalitsuse piir * Täpsem info uute kohalike omavalitsuste ja nende territooriumi osas on leitav õigusaktidest Planeering Jõgeva maakonnaplaneering Joonise nimetus Ruumilised väärtused ja piirangud Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Tellija Jõgeva Maavalitsus Laki 34 Suur 3 12915 TALLINN 48306 Jõgeva EESTI EESTI Tel. +372 664 5808 Tel. +372 776 6333 Fax. +372 664 5818 [email protected] Kuupäev Mõõtkava Projektijuht Mildred Liinat 1: 100 000 01.12.2017 Joonise nr Planeerija Triin Lepland 2  Leppemärgid Maakondlik keskus Oluliselt muudetav teelõik (2+1 mnt) Planeeritud E263 maantee trassikoridor JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING Perspektiivne kaherajaline raudtee Piirkondlik keskus Perspektiivne kaubajaam Perspektiivne I kategooria jalg- ja jalgrattatee Põhijoonis Planeeritava Kaitseliidu 600 m lasketiiru võimalik Kohalik keskus asukoht koos ohualaga Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd Mõõtkava: 1:100 000 Lähikeskus Olemasolev Maakonna/Valla/Paikkonna piir Teenustega külakeskus Raudtee Kaksikkülakeskus Raudteejaam Põhimaantee Toimepiirkonna/tugi-toimepiirkonna piir Tugimaantee Linnapiirkond Kõrvalmaantee Linnalise asustuse ala Muu tee Maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik Jalg- ja jalgrattatee Üleriigilise tähtsusega väikesadam Roheline võrgustik Maakondliku tähtsusega väikesadam Perspektiivne 110 kV elektriliini vajadus 2017.a haldusreformi järgne Omavalitsuse piir * Täpsem info uute kohalike omavalitsuste ja nende territooriumi osas on leitav õigusaktidest Paikkondade ja vööndite skeem Paikkonna piir Linna lähivöönd Siirdevöönd Ääreline ala Teenuse kättesaadavus Liikumissuund Planeering Jõgeva maakonnaplaneering Joonise nimetus Põhijoonis Konsultant Tellija Jõgeva Maavalitsus Skepast&Puhkim OÜ Laki 34 Suur 3 12915 TALLINN 48306 Jõgeva EESTI EESTI Tel. +372 664 5808 Tel. +372 776 6333 Fax. +372 664 5818 [email protected] Kuupäev Mõõtkava Projektijuht Mildred Liinat 1: 100 000 01.12.2017 Joonise nr Planeerija Triin Lepland 1  Leppemärgid JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 1 Maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik Elukeskkonna väärtused 14 Kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik 1 Maakondliku tähtsusega puhkeala Mõõtkava 1:150 000 Puhkeotstarbeline jõgi Olemasolev RMK puhkekoht RMK matkarada Jalgrattamarsruut (rahvusvaheline ja üleriigiline) Palverännutee 2017. a haldusreformi järgne Omavalitsuse piir * Täpsem info uute kohalike omavalitsuste ja nende territooriumi osas on leitav õigusaktidest Planeering Jõgeva maakonnaplaneering Joonise nimetus Elukeskkonna väärtused Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Tellija Jõgeva Maavalitsus Laki 34 Suur 3 12915 TALLINN 48306 Jõgeva EESTI EESTI Tel. +372 664 5808 Tel. +372 776 6333 Fax. +372 664 5818 [email protected] Kuupäev Mõõtkava Projektijuht Mildred Liinat 1: 150 000 01.12.2017 Joonise nr Planeerija Triin Lepland 2a  Leppemärgid Väärtuslik põllumajandusmaa JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 1. I kategooria maardla ala Majanduskeskkonna väärtused 26. II kategooria maardla ala Mõõtkava 1:150 000 63. III kategooria maardla ala Olemasolev Nitraaditundlik ala Kaitsmata põhjaveega ala Nõrgalt kaitstud põhjaveega ala 2017. a haldusreformi järgne Omavalitsuse piir * Täpsem info uute kohalike omavalitsuste ja nende territooriumi osas on leitav õigusaktidest Maardlad 20. Jaska 1. Rõstla 21. Veia 2. Umbusi 22. Odivere 3. Pikknurme 23. Otsa 4. Pudivere 24. Sõõru 5. Pajusi 25. Vilkmanni 6. Sopimetsa 26. Pikamäe 7. Endla (Tapiku) 27. Moku 8. Vanajaagu 28. Assikvere Planeering 9. Tuule 29. Kullavere 10. Luige Jõgeva maakonnaplaneering 30. Rahivere 11. Pedja 31. Jaama Maardlad Joonise nimetus 12. Siimusti (Jõgeva) 32. Tõikvere 40. Villemi 49. Raudaleeme 58. Eistvere 67. Pedja Majanduskeskkonna väärtused 13. Soosaide 33. Vaiatu 41. Päde 50. Pikknurme 59. Vitsjärve-Jalametsa 68. Lusiku Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Tellija Jõgeva Maavalitsus 14. Kalevi 34. Sadala 42. Röövlimäe 51. Saduküla 60. Adavere 69. Kütivälja Laki 34 Suur 3 12915 TALLINN 48306 Jõgeva 15. Metskonna 35. Laiuse 43. Priksu-Saduküla EESTI 52. Neanurme (Dolokivi) 61. Luige 70. Kaiu EESTI Tel. +372 664 5808 Tel. +372 776 6333 16. Soomevere 36. Kivijärve 44. Kassinurme 53. Neanurme (Turvas) 62. Kalana 71. Ehavere Fax. +372 664 5818 [email protected] 17. Reastvere 37. Lemuvere 45. Visusti 54. Annikvere 63. Metsalääne 72. Kaiavere Kuupäev Mõõtkava 18. Näduvere 38. Kuremaa 46. Sortsi 55. Soosaare 64. Aidu 73. Ulpe 19. Võtikvere Projektijuht Mildred Liinat 1: 150 000 39. Kaarepere 47. Lava 56. Paduvere 65. Vähari 74. Kiriku 01.12.2017 Joonise nr 48. Kubja 57. Viruvere 66. Jõgeva 75. Emajõe-Pedja Planeerija Triin Lepland 2b  Leppemärgid Maakondliku tähtsusega perspektiivne tolmuvaba katendiga tee Üleriigilise tähtsusega väikesadam JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING Maakondliku tähtsusega väikesadam Kohaliku tähtsusega perspektiivne tolmuvaba katendiga tee Oluliselt muudetav teelõik (2+1 mnt) Perspektiivne kaubajaam Transport ja teed Planeeritud E263 maantee trassikoridor Olemasolev Planeeritud Põltsamaa ümbersõit Planeeritud raudtee õgvenduskoht Maakonna/Valla piir Põhimaantee Mõõtkava: 1:100 000 Perspektiivne kaherajaline raudtee Tugimaantee Perspektiivne kahetasandiline ristmik Kõrvalmaantee (sh jalakäijate ületuskoht) Muu tee Perspektiivne eritasandiline riste Raudtee Perspektiivne jalakäijate ületuskoht Raudteejaam Suletav raudteeületuskoht Jalg- ja jalgrattatee Rekonstrueerimist vajav ristmik Kahetasandiline ristmik Perspektiivne I kategooria jalg- ja jalgrattatee 2017. a haldusreformi järgne Perspektiivne II kategooria jalg- ja jalgrattatee Omavalitsuse piir Perspektiivne III kategooria jalg- ja jalgrattatee *Täpsem info uute kohalike omavalitsuste ja nende territooriumi osas on leitav õigusaktidest Planeering Jõgeva maakonnaplaneering Joonise nimetus Transport ja teed Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Tellija Jõgeva Maavalitsus Laki 34 Suur 3 12915 TALLINN 48306 Jõgeva EESTI EESTI Tel. +372 664 5808 Tel. +372 776 6333 Fax. +372 664 5818 [email protected] Kuupäev Mõõtkava Projektijuht Mildred Liinat 1: 100 000 01.12.2017 Joonise nr Planeerija Triin Lepland 3  Leppemärgid Perspektiivne 35 kV elektriliini üleviimine 110 kV Perspektiivne 15 kV elektriliini üleviimine 110 kV Hüdroelektrijaam JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING Suurõnnetuse ohuga ettevõte Rekonstrueerimist vajav alajaam Perspektiivne hüdroelektrijaam Torma prügila Tehniline taristu Maakonna/Valla piir Perspektiivne 110 kV elektriliini vajadus Reoveekogumisala määratlemise vajadus Raudtee Mõõtkava 1:100 000 Põhimaantee Olemasolev Tugimaantee 330 kV elektriliin Kõrvalmaantee 110 kV elektriliin 2017. a haldusreformi järgne Alajaam 110 kV Sidemast Omavalitsuse piir D-kategooria gaasitorustik C-kategooria gaasitorustik * Täpsem info uute kohalike omavalitsuste ja Gaasijaotuspunkt nende territooriumi osas on leitav õigusaktidest Planeering Jõgeva maakonnaplaneering Joonise nimetus Tehniline taristu Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Tellija Jõgeva Maavalitsus Laki 34 Suur 3 12915 TALLINN 48306 Jõgeva EESTI Tel. +372 664 5808 EESTI Fax. +372 664 5818 Tel. +372 776 6333 www.skpk.ee [email protected] Kuupäev Mõõtkava Projektijuht Mildred Liinat 1: 100 000 01.12.2017 Joonise nr Planeerija Triin Lepland 4  Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 2 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik.................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5. Teenused ............................................................................................................ 21 2.2. Asustuse suunamine ............................................................................................. 22 2.2.1. Linnalise asustuse alad ......................................................................................... 23 2.2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 24 2.2.3. Maaline piirkond ................................................................................................... 25 2.3. Ettevõtlus ja töökohad .......................................................................................... 25 3. RUUMILISED VÄÄRTUSED ................................................................................. 28 3.1. Elukeskkonna väärtused ........................................................................................ 28 3.1.1. Väärtuslikud maastikud ......................................................................................... 28 3.1.2. Kultuuriväärtused ................................................................................................. 36 3.1.3. Maakondliku tähtsusega puhkealad......................................................................... 39 3.1.4. Jalgrattamarsruudid, palverännutee, matkarajad ja puhkekohad ning ilusa vaatega kohad .......................................................................................................................... 41 3.1.5. Geopark .............................................................................................................. 42 3.1.6. Puhkeotstarbelised veekogud ................................................................................. 43 3.1.7. Roheline võrgustik ................................................................................................ 44 3.2. Majanduskeskkonna väärtused............................................................................... 47 3.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................ 48 3.2.2. Maavarad ............................................................................................................ 49 3.2.3. Põhjavesi ja nitraaditundlikud alad ......................................................................... 50 3.2.4. Üleujutusega alad................................................................................................. 51 3.3. Looduskeskkonna väärtused .................................................................................. 52 4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD .............................................................................. 54 4.1. Liikuvusvajadused ................................................................................................ 54 4.1.1. Ühistransport ....................................................................................................... 54 4.2. Teede võrgustik ................................................................................................... 55 4.2.1. Riigiteed.............................................................................................................. 55 4.2.2. Perspektiivsed tolmuvaba katendiga teelõigud ......................................................... 56 4.2.3. Jalg- ja jalgrattateed ............................................................................................ 58 4.2.4. Raudtee .............................................................................................................. 61 4.2.5. Veeteed ja sadamad ............................................................................................. 62 4.3. Muu tehniline taristu ............................................................................................. 63 4.3.1. Elektrivõrk........................................................................................................... 63 4.3.2. Sidevõrgud .......................................................................................................... 65 4.3.3. Taastuvenergia .................................................................................................... 65 4.3.4. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 68 3 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4.3.5. Gaasivarustus ...................................................................................................... 70 4.3.6. Jäätmemajandus .................................................................................................. 70 5. RIIGIKAITSE JA TURVALISUS ........................................................................... 72 5.1. Riigikaitse ........................................................................................................... 72 5.2. Sisejulgeolek ....................................................................................................... 74 5.2.1. Riskiallikad .......................................................................................................... 74 5.2.2. Päästevõimekus ................................................................................................... 75 6. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ................................................................. 77 7. MAAKONNAPLANEERINGU ELLUVIIMINE .......................................................... 79 8. KEHTIVAD TEEMAPLANEERINGUD ..................................................................... 80 JOONISED 1. Põhijoonis M 1:100 000 2. Ruumilised väärtused ja piirangud M 1:100 000 2a. Elukeskkonna väärtused M 1:150 000 2b. Majanduskeskkonna väärtused M 1:150 000 3. Transport ja teed M 1:100 000 4. Tehniline taristu M 1:100 000 II LISAD 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Skepast&Puhkim OÜ, 2016 2. Jõgeva maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüs, Ramboll Eesti AS, 2015 3. Maardlate kategooriateks jagamine, Skepast&Puhkim OÜ, 2016 4. Kaitseliidu lasketiiru asukoha valiku analüüs, Skepast&Puhkim AS, 2015 5. Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“, Jõgeva Maavalitsus (kehtestatud 23.11.2012) 6. Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, Jõgeva Maavalitsus (kehtestatud 19.11.2004) 7. Lähteseisukohad Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamiseks, Jõgeva Maavalitsus, 2014 8. Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, Jõgeva Maavalitsus, 2017 III MENETLUSDOKUMENDID 1. Jõgeva maakonnaplaneeringu menetlusdokumendid, Jõgeva Maavalitsus, 2017 4 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISSEJUHATUS Jõgeva maakonnaplaneering tugineb eelkõige üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“, olemasolevatele maakonnaplaneeringu teemaplaneeringutele „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ ning olemasolevale maakonnaplaneeringule (kehtestatud Jõgeva maavanema 23.04.1999 korraldusega nr 69). Vastavalt üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ püstitatud eesmärgile püütakse maakonnaplaneeringute koostamine viia kogu riigis ühtsetele alustele1, arvestades riigi huve ning suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringu eesmärk on riigi ruumilise arengu vajaduste väljaarendamine ja suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõikest 4 on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneeringu koostamise protsessi lühikirjeldus Jõgeva maakonnaplaneering on strateegiline dokument, mille koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“2. Maakonnaplaneeringu koostamine algatati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks kogu maakonna territooriumil. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Jõgeva maavanema 22.08.2013 korraldusega nr 1-1/2013/454. Käesoleva planeeringu koostamist korraldab Jõgeva Maavalitsus ja selle kehtestab Jõgeva maavanem. Jõgeva Maavalitsusest juhtisid maakonnaplaneeringu koostamise tööprotsessi arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mart Tooming ning planeeringute peaspetsialistid Janika Merisalu ja Agnes Lihtsa. Planeeringu koostamise meeskonda kuuluvad ka konsultatsioonifirma Skepast&Puhkim OÜ (endiste ärinimedega Ramboll Eesti AS ja Skepast&Puhkim AS) planeerijad Liisi Ventsel (kuni detsember 2014), Mildred Liinat (alates jaanuar 2015) ja Triin Lepland; keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviijad Veronika Verš ja Kristiina Nauts. Planeeringuprotsessi põhimõttelised küsimused arutatakse läbi maavanema 17.01.2014 korraldusega nr 1-1/2014/19 moodustatud juhtrühmas. Juhtrühma juht on Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ning liikmed on Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Monika Aasa (kuni september 2014), Aime Meltsas (alates september 2014, enne juhataja asetäitja), arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mart Tooming, nõunik (enne majandus- ja transpordinõunik) Eha Lukats, nõunik (enne arendusnõunik) Vahur Kukk, planeeringute peaspetsialistid Agnes Lihtsa ja Janika Merisalu, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori kohusetäitja Riina Kull (kuni oktoober 2015) ning sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhatuse liige Tiit Urva (kuni detsember 2014), Marve Millend (alates märts 2015). Planeeringu koostamist alustati kõigepealt lähteseisukohtade koostamisega, mida tutvustati 23. oktoobril 2014 toimunud avalikul arutelul koos KSH programmiga. Planeeringu lähteseisukohad tuginevad Siseministeeriumi poolt koostatud maakonnaplaneeringute koostamise lähteseisukohtadel (Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldus nr 337), kuid neid on täiendatud Jõgeva maakonna konteksti arvestades. 1 „Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks“, Siseministeerium, 2013, lk 1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/323072013006?leiaKehtiv 5 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Olemasolevate andmete töötlemise järgselt koostati sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüs, milles käsitleti maakonna arenguga seotud erinevaid teemasid. Koostamisel tehti koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste valdkondade spetsialistidega. Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi kiitis heaks juhtrühm 20. märtsil 2015. Samaaegselt eelnimetatud analüüsi koostamisega koostati ka planeeringu eskiislahendus, mille avalik väljapanek toimus 30. märtsist kuni 13. aprillini 2015. Eskiislahendust tutvustati avalikel aruteludel 15. aprillil 2015 Jõgeva linnas ja Põltsamaa linnas ning 16. aprillil 2015 Mustvee linnas. Planeeringu põhilahenduse koostamisel arvestati eskiislahendusele tehtud ettepanekute ja märkustega. Korraldati teemakoosolekuid, kus osalesid erinevad ametkonnad ja kohalike omavalitsuste esindajad ning kus koguti veel täiendavat infot erinevate teemade käsitlemiseks maakonnaplaneeringus. Koostati planeeringu lahendusettepanek, mis esitati kooskõlastamiseks. Jõgeva maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Põltsamaa Linnavolikogu, Põltsamaa Vallavolikogu, Pajusi Vallavolikogu, Puurmani Vallavolikogu, Saare Vallavolikogu, Kasepää Vallavolikogu, Torma Vallavolikogu, Tartu, Viljandi, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maavanemad, Veeteede Amet, Lennuamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusameti Jõgeva keskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Terviseameti Lõuna talitus. Märkustega kooskõlastasid maakonnaplaneeringu Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, Maa-amet ja Muinsuskaitseamet. Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlastanud maakonnaplaneeringut. Omapoolsed märkused esitas planeeringule ka aktsiaselts Eesti Raudtee. Kuna Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei viidanud maakonnaplaneeringu kooskõlastamata jätmisel vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, siis loetakse vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõikele 4 Jõgeva maakonnaplaneering ka nende poolt kooskõlastatuks. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 5 alusel loetakse Jõgeva maakonnaplaneering kooskõlastatuks ka nende kohalike omavalitsustega, kes ei vastanud ühe kuu jooksul kooskõlastamise taotluse kättesaamise päevast arvates. Jõgeva maavanem võttis 22. aprillil 2016 korraldusega nr 1-1/2016/165 vastu Jõgeva maakonnaplaneeringu ja suunas selle avalikule väljapanekule. Jõgeva maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 5. maist kuni 2. juunini 2016 Jõgeva Maavalitsuse fuajees, Jõgeva maakonna valdade ja linnade keskustes ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku jooksul esitasid oma seisukohad Maaeluministeerium, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Elering AS ja OÜ Artes Terrae. Eelnimetatud kuuest kirjast esitasid Kaitseministeerium ja OÜ Artes Terrae sisulisi ettepanekuid või vastuväiteid maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande kohta. Jõgeva Maavalitsus arvestas kõigi Kaitseministeeriumi ning osaliselt OÜ Artes Terrae poolt esitatud ettepanekute või vastuväidetega. Jõgeva maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik arutelu toimus 16. juunil 2016 Jõgeva Maavalitsuses. Nii Kaitseministeerium kui ka OÜ Artes Terrae teavitasid Jõgeva Maavalitsust kirjalikult, et maavanema vastuskirjades antud selgitused on piisavad. Sellest tulenevalt ei jäänud Jõgeva maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisel ülesse vaideid, mida oleks pidanud esitama järelevalve teostajale lahendamiseks. Esitatud ettepanekutest tulenevalt korrigeeriti Jõgeva maakonnaplaneeringut. Keskkonnaameti Lõuna regioon kiitis Jõgeva maakonnaplaneeringu KSH aruande heaks 22. juulil 2016 kirjaga nr 6-5/16/221-2. Jõgeva maavanem esitas 8. septembril 2016.a Jõgeva maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Jõgeva Maavalitsus täpsustas järelevalve käigus toimunud arutelude põhjal Jõgeva maakonnaplaneeringut ning esitas selle koos seletuskirja ja joonistega uuesti 21. augustil 2017.a. 6 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Riigihalduse minister andis Jõgeva maakonnaplaneeringule heakskiidu 9. oktoobril 2017 kirjaga nr 15-2/10751-1 ning tegi ettepaneku Jõgeva maakonnaplaneering kehtestada. Tulenevalt haldusreformi läbiviimisel tekkinud haldusterritoriaalsetest muudatustest kuuluvad Jõgeva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist Põltsamaa vald, alates 24. oktoobrist Jõgeva vald ning alates 25. oktoobrist Mustvee vald. Mustvee valla koosseisu kuuluvad nüüd ka endised Avinurme ja Lohusuu vallad Ida-Virumaalt. Endine Pala vald kuulub alates 23. oktoobrist Tartu maakonna Peipsiääre valla koosseisu. Endine Tabivere vald kuulub alates 25. oktoobrist Tartu maakonna Tartu valla koosseisu. Jõgeva maakonnaplaneeringu seletuskirjas ja joonistel on kajastatud valdade/linnade haldusreformi eelsed nimed ja piirid. Ajakohased kohalike omavalitsuste nimed ja territoorium on leitavad kehtivatest õigusaktidest. Olulisemad vahetähised Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamisel on toodud Tabelis 1. Tabel 1. Planeeringu menetlemine Menetlus Aeg Tegevus Algatamine 18.07.2013 Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldus nr 337, ülesanne maakonnaplaneeringu koostamiseks Planeeringu lähteseisukohtade 06.10.2014- Lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise ja KSH programmi avalik 20.10.2014 hindamise (KSH) programmi avalik väljapanek väljapanek Planeeringu lähteseisukohtade 23.10.2014 Lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu ja KSH programmi avalik Jõgeva linnas tutvustamine KSH programmi heakskiitmine 15.12.2014 Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 15.12.2014 kiri nr JT 6-8/14/21458-3 Planeeringu eskiislahenduse 30.03.2015- Eskiislahenduse avalik väljapanek avalik tutvustamine 13.04.2015 15.04.2015 Eskiislahenduse avalikud arutelud Põltsamaa ja Jõgeva linnades 16.04.2015 Eskiislahenduse avalik arutelu Mustvee linnas Planeeringu kooskõlastamine 21.01.2016- Vaata lähemalt tabelitest „Kooskõlastuste koondtabel“ 01.04.2016 ja „Arvamuste koondtabel“ Planeeringu vastuvõtmine 22.04.2016 Jõgeva maavanema 22.04.2016 korraldus nr 1-1/2016/165 „Jõgeva maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ Planeeringu ja KSH aruande 05.05.2016- Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek avalik väljapanek 02.06.2016 Planeeringu avaliku väljapaneku 16.06.2016 Maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avalik arutelu tulemuste avalik arutelu Jõgeva linnas KSH aruande heakskiitmine 22.07.2016 Keskkonnaameti 22.07.2016 kiri nr 6-5/16/221-2 Planeeringu järelevalve 08.09.2016- Maakonnaplaneeringu järelevalve teostamine 09.10.2017 Rahandusministeeriumis Planeeringu heakskiitmine 09.10.2017 Riigihalduse ministri 09.10.2017 kiri nr 15-2/10751-1 Planeeringu kehtestamine Maakonnaplaneeringu jooniste koostamisel on aluskaardina kasutatud Eesti baaskaarti. 7 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG JÕGEVAMAA RUUMILISE ARENGU VISIOON Aastaks 2030+ on Jõgevamaa kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil. 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“3 seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna ja sidusa ruumistruktuuri tagamise kõikjal Eestis. Eesmärgi täitmiseks on sätestatud peamised põhimõtted: 1. Tagada tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. 2. Tagada head ja mugavad liikumisvõimalused. 3. Tagada varustatus energiataristuga. 4. Tagada rohelise võrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilise planeeringu püstitatud peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.4 Jõgeva maakonna ruumilise arengu eesmärgid tulenevad maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsist ning on suunava ja põhjendava mõjuga planeerimislahenduse kui terviku ja selle iga üksiku teema jaoks. Jõgeva maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid arvestavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ arengueesmärkidega. Haridus  Säilitada ning tagada lasteaedade ja/või põhikoolide I aste (1.-3. klass) ning huvihariduse võimalused kõikides keskustes;  Säilitada ning tagada põhikoolide II ja III aste (4.-9. klass) maakondlikus keskuses, piirkondlikes keskustes ja kohalikes keskustes;  Säilitada ning tagada gümnaasiumid*, õpilaste majutus, täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimalused maakondlikus keskuses ja piirkondlikes keskustes;  Tagada Luua Metsanduskooli säilimine kutsekoolina ja arendamine kompetentsikeskuseks;  Tagada hariduslike erivajadustega õpilaste kooli olemasolu ja ametiõpe maakonnas. Märkus: *Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega valdavalt maakondlikes keskustes lähtudes haridusstrateegiast ja selle 3 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, https://eesti2030.files.wordpress.com/2015/12/a4_5mmbleed_eesti-2030_sisu_111212.pdf 4 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 16 8 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ programmidest. Piirkondlikes keskustes gümnaasiumihariduse arendamine toimub vastavalt riiklikele vajadustele. Kultuur ja sport  Tagada kultuuri- ja spordiobjektide säilimine ning sihipärane kasutus;  Tagada staadionite säilitamine ning rajamine maakondlikus keskuses ja piirkondlikes keskustes;  Tagada pallimänguväljakute säilitamine ning rajamine kõikides kohalikes ja osades lähikeskustes;  Tagada raamatukogude säilimine;  Laulu- ja tantsuväljaku rajamine Jõgeva linna;  Jäähalli rajamine Jõgeva maakonda;  Ujula rajamine Põltsamaa linna;  Jalg- ja jalgrattateede võrgustikku rajada ka spordi- ja puhkeotstarbelisel eesmärgil. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne  Tagada esmatasandi tervishoiukeskuse säilimine ning rajamine maakondlikus ja piirkondlikes keskustes;  Esmatasandi tervishoiukeskuse filiaalid säilitada ja rajada kõikidesse kohalikesse ja osadesse lähikeskustesse või säilitada perearsti vastuvõtt;  Tagada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus kogu maakonnas;  Sotsiaalhoolekandekeskus säilitada ning rajada maakondlikusse, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse;  Tagada sotsiaalhoolekandeteenuste kättesaadavus kogu maakonnas. Majanduskeskkond  Tagada maakondliku tähtsusega ettevõtlusalade säilimine ja laiendamine maakonnas;  Kompetentsikeskuste välja töötamine Luua Metsanduskooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi juures5;  Loomeinkubaatori (väikeettevõtluse arendaja) rajamine Jõgeva linna;  IT-inkubaatori rajamine Põltsamaa linna;  Peipsimaa, Vooremaa ja Põltsamaa puhkemajanduspiirkondade säilimise ning arendamise tagamine puhkealade võrgustikuna;  Tagada Mustvee ja Omedu sadamate kalatöötlus- ja puhkekeskuste otstarbeline kasutamine;  Tagada puhkemajanduspiirkondades toitlustuskohtade ja majutusvõimaluste säilimine ning rajamine;  Endistele karjäärialadele uue sihtotstarbe leidmine sh ka puhkealadena. Transport ja teed  Tagada maakonna maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus;  Maakonda läbiva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi ehitamine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks;  Tagada maakonda läbiva raudtee arendamine ja raudteetrassi ehitamine kahe sõidurajaga raudteeks;  Tagada Tartu – Mustvee suunalise reisilaevaliikluse rajamine;  Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamise tagamine, mis võimaldab paremat teenuste kättesaadavust. 5 „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+“, Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, 2015, lk 62 9 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tehniline taristu  Tagada ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamine Peipsi järve ranna asumitesse, et vältida Peipsi järve reostamist;  Tagada maakondlikusse keskusesse ja piirkondlikesse keskustesse koostootmisjaamade rajamine;  Biogaasijaamade rajamine suuremate suurfarmide juurde;  Torma prügila säilitamine prügi käitlemiseks. Riigikaitse taristu  Kaitseliidu olemasoleva 200 m lasketiiru 300 m lasketiiruks arendamine6;  Kaitseliidu 600 m lasketiirule võimaliku asukoha leidmine7. 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi (vt Lisa 2) eesmärk on anda teavet maakonda iseloomustavate näitajate ja ruumiliste seoste kohta. Võimalusel on välja toodud valdkondlikud trendid alates aastast 2000. Lisaks sellele kirjeldatakse valdkondade arenguvõimalusi. Analüüsis käsitletakse maakonna asendit ja piiri, rahvastikku ja asustust, sotsiaalset infrastruktuuri, majandustegevust ja ettevõtluskeskkonda, turismi ja puhkemajandust, tehnilist taristut, maavarasid, looduskeskkonda ning maakonna rolli Eestis. Analüüs on aluseks maakonna ruumilise arengu eesmärkide sõnastamisel ning planeeringulahenduse koostamisel ja põhjendamisel. Ruumilise arengu analüüsist tulenevad olulisemad seisukohad on ühtlasi ka planeeringu lahenduse põhjendusteks:  Jõgevamaa jaguneb kolmeks eriilmeliseks piirkonnaks: o Põltsamaa - suhteliselt tasase maastiku, avarate põllumaade ja põlluservas oleva asustusega ning kõige paremini arenenud ettevõtlusega piirkond. o Vooremaa - jääajal tekkinud pinnavormid voored ja nende vahel asuvad piklikud järved ning maastikust tulenev omapärane asustuse ja põldude struktuur. o Peipsi - Peipsi järve ranniku ajaloolise asustusstruktuuri, arhitektuuri, põllumajanduse ja traditsioonidega piirkond, mille on kujundanud seal elavad vene rahvusest vanausulised.  Jõgevamaa on asustatud ühtlaselt, välja arvatud sood ja rabad maakonna põhja- ja edelaosas.  Jõgevamaa on väheneva ja vananeva rahvastikuga maakond.  Tartu lähedus tingib olukorra, kus kolmandik maakonnast tõmbub Tartu linna poole.  Jõgevamaa on põllumajanduslik maakond, kus peamine ettevõtete tegevusala on põllumajandus, metsandus ja kalapüük.  Maakonnas on peamiselt väikese töötajate arvuga ettevõtted ja probleemiks on elanike väike sissetulek.  Jõgevamaal on suhteliselt palju vabu ametikohti, mistõttu on arengu seisukohalt vajalik tagada paremad ümberõppimisvõimalused. 6 2015. aastal valmis Kaitseliidu Jõgeva maleva olemasoleva 200 m Utsali lasketiiru 300 m täisohualaga lahtiseks lasketiiruks arendamise KMH aruanne. Tulenevalt laskeväljaõppe võimaluste arendamise vajadusest soovib Kaitseliit pikendada olemasolevat 200 m lasketiiru 300 m täisohualaga lasketiiruks. 7 Käesoleva maakonnaplaneeringu raames teostati Kaitseliidu 600 m täisohualaga lasketiiru asukoha valiku analüüs Jõgeva maakonna piires. Maakonnaplaneeringu põhijoonisele on sellest tulenevalt märgitud kolm võimalikku lasketiiru asukohta, mille puhul on järgmises etapis vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, selgitamaks välja võimaliku mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele. Vaata lähemalt planeeringu seletuskirja peatükki 5 „Riigikaitse ja turvalisus“. 10 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“8 seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna ning sidusa ruumistruktuuri tagamise kõikjal Eestis. Eesmärgi täitmiseks tuleb tagada tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. Asustuse kujundamise peamised eesmärgid on: 1. Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. 2. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Kvaliteetne elukeskkond tähendab avaramat elu- ja töökohtade ning teenuste valikut, hästi ja kompaktselt ehitatud ning mitmekesist linnakeskkonda, puhast looduskeskkonda ning kestlikku arengut. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil. Eesti riigi ja Jõgeva maakonna kahaneva ja vananeva rahvastiku puhul on oluline tagada elamisvõimalused igas asustatud paigas ning vältida rahvastiku hääbumist maapiirkondades ja ääremaades. 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnas pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised9. Jõgeva maakonna olemasoleva asustusstruktuuri moodustavad kolm kompaktset linna, alevikud ja traditsioonilised külad st tegemist on hajalinnastunud ruumiga. Jõgeva maakonnas moodustuvad toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik on nähtavad joonisel 1 Põhijoonis. Toimepiirkonna keskus peaks olema kompaktse ja kvaliteetse linnaruumiga linn, mis pakub töökohti, konkurentsivõimelist haridust ja heatasemelisi teenuseid ning kuhu toimub igapäevane liikumine marsruudil elukoht – töökoht – igapäevateenused. Toimepiirkond on ala linna ehk keskuse ümber, mille maalisel tagamaal paiknevad alevikud ja osad külad, mis toimivad väiksemate keskustena moodustades keskuste võrgustiku. Väiksemate keskuste ülesandeks on tagada piirkonnas vajalike teenuste kättesaadavus. Maakonnaplaneeringuga käsitletakse olemasolevaid kompaktseid linnu toimepiirkonna keskustena ja ümbritsevat maalise asustusega ala toimepiirkonnana ehk tagamaana. Toimepiirkondade ja keskuste tasemete määramisel lähtuti uuringutest „Toimepiirkondade määramine. Raport“ ja „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“10. 8 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 9 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 16 10 „Toimepiirkondade määramine. Raport“, Statistikaamet, Tallinn 2014. „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest Maakonnaplaneeringutes“, RAKE 2015 11 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Skeem 1. Jõgevamaa toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik 2.1.1. Toimepiirkonnad Jõgeva maakonnas liiguvad elanikud valdavalt nelja linna suunas: Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee ning ka regionaalse keskuse Tartu suunas. Seetõttu on Jõgeva maakonnas määratud toimepiirkondadeks Jõgeva, Põltsamaa ja Tartu ning tugi-toimepiirkonnaks Mustvee. Jõgeva ja Põltsamaa toimepiirkondade keskusteks on vastavalt Jõgeva linn ja Põltsamaa linn ning Mustvee tugi-toimepiirkonna keskuseks on Mustvee linn. Tartu toimepiirkonna keskus Tartu linn asub Tartu maakonnas. Toimepiirkondade ja tugi-toimepiirkondade keskused on olulised töökohtade, hariduse ja muude põhiteenuste efektiivsema ja kvaliteetsema pakkumise tagamisel. Toimepiirkondi saab arendada keskuses pakutavate töövõimaluste avardamisega, mis tagab maakonnas praeguse asustusstruktuuri säilimise ja tugevnemise. Sellele aitab kaasa ka keskuse spetsialiseerumine ja oma niši leidmine rahvusvahelises või Eesti-siseses tööjaotuses. Toimepiirkonnad jagunevad omakorda vöönditeks: linna lähivöönd, siirdevöönd ja ääreline ala. Paikkondade kuuluvusest toimepiirkonda ning paikkondade vööndite määramisel on aluseks võetud „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes 11“ ja „Toimepiirkondade määramine. Raport“12. Toime- ja tugi-toimepiirkondade suuruse määramisel on lähtutud inimeste olemasolevatest ja perspektiivsetest pendelrände mustritest, paikkonnas kohapeal töötajate osatähtsusest ning perspektiivsetest haridusasutuste (põhikoolid ja gümnaasiumid) ümberkorraldamisest. 11 „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“, Siseministeerium, Tallinn 05.06.2013 12 „Toimepiirkondade määramine. Raport“, Statistikaamet, Tallinn 2014 12 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Jõgeva toimepiirkond Toimepiirkonna keskus on Jõgeva linn. Jõgeva toimepiirkond hõlmab maakonnakeskuse Jõgeva linna tagamaad. Jõgeva linn on maakonnakeskusena kujunenud olulisemaks töökohtade pakkujaks maakonnas. Samuti pakub Jõgeva linn mitmekesiseimat haridust ja teenuseid maakonnas. Jõgeva toimepiirkonda kuulub täielikult Jõgeva vald, suurem osa Torma vallast ning osaliselt Pajusi, Puurmani ja Saare vallad oma paikkondadega. Jõgeva toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad koos määratletud vööndiga on toodud Tabel 2. 2011. aastal13 elas toimepiirkonnas kokku 12 517 elanikku, sh Jõgeva linnas 5 501 ja paikkondades 7 016 elanikku. Statistikaameti poolt loomulikule iibele (rahvastiku rännet ei ole arvestatud) antud hinnangu14 kohaselt võiks Jõgeva linnas elada 2030. aastal 5 045 elanikku ja 2040. aastal 4 900 elanikku. Tabel 2. Jõgeva toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad Kohalik Jrk Paikkond Vöönd Alevikud ja külad omavalitsus 1 Jõgeva linna lähivöönd Jõgeva vald Jõgeva alevik, Liivoja, Mõisamaa, Võduvere, ümbrus Võikvere, Ellakvere, Vana-Jõgeva 2 Siimusti linna lähivöönd Jõgeva vald Siimusti alevik, Kaera, Viruvere, Kurista, Õuna, Painküla, Väljaotsa, Pakaste 3 Kassinurme linna lähivöönd Jõgeva vald Kassinurme, Patjala 4 Saduküla siirdevöönd Puurmani vald Saduküla, Härjanurme, Jõune, Pööra 5 Aidu-Vägari siirdevöönd Pajusi vald Lahavere, Kose, Kõpu, Aidu, Vägari, Kaave 6 Vaimastvere siirdevöönd Jõgeva vald Vägeva, Selli, Tooma, Kärde, Pedja, Rohe, Kõola, Paduvere, Vaimastvere, Endla 7 Laiuse siirdevöönd Jõgeva vald Laiuse alevik, Raaduvere, Palupere, Laiusevälja, Alavere, Vilina, Lõpe 8 Kuremaa siirdevöönd Jõgeva vald Kuremaa alevik, Kivijärve, Teilma, Kaude, Soomevere, Lemuvere, Mooritsa 9 Tapiku* ääreline ala Pajusi vald Tapiku, Tõivere, Kauru 10 Sadala ääreline ala Torma vald Sadala alevik, Reastvere, Tuimõisa, Leedi, Tähkvere, Ookatku, Kodismaa, Kantküla, Iravere 11 Kungla ääreline ala Torma vald Vaiatu, Koimula, Tõikvere, Sätsuvere, Rääbise 12 Torma ääreline ala Torma vald Torma alevik, Oti, Lilastvere, Näduvere, Rassiku, Tealama, Vanamõisa, Liikatku, Kõnnu, Võidivere 13 Jaama ääreline ala Saare vald Tarakvere, Jaama Märkus: *Maakonnaplaneeringuga on Tapiku paikkond määratud Jõgeva toimepiirkonda, sest on Jõgevale ligemal kui Põltsamaale. Põltsamaa toimepiirkond Toimepiirkonna keskus on Põltsamaa linn. Põltsamaa toimepiirkond hõlmab Põltsamaa linna tagamaad. Põltsamaa linn on maakonnas elanike arvu suuruselt teine linn ning on oluline töökohtade, mitmekesise hariduse ja teenuste pakkuja. Põltsamaa toimepiirkonda kuulub täielikult Põltsamaa vald ja osaliselt Pajusi vald. Põltsamaa toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad koos määratletud vööndiga on toodud Tabel 3. 13 Rahva ja eluruumide loendus 2011. a, Statistikaamet 14 Kohalike omavalitsuste loomulik rahvastikupotentsiaal aastani 2040, Statistikaamet 13 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 2011. aastal15 elas toimepiirkonnas kokku 8 743 elanikku, sh Põltsamaa linnas 4 188 ja paikkondades 4 555 elanikku. Statistikaameti poolt loomulikule iibele (rahvastiku rännet ei ole arvestatud) antud hinnangu16 kohaselt võiks Põltsamaa linnas elada 2030. aastal 3 655 elanikku ja 2040. aastal 3 506 elanikku. Tabel 3. Põltsamaa toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad Kohalik Jrk Paikkond Vöönd Alevikud ja külad omavalitsus 1 Põltsamaa linna lähivöönd Põltsamaa Mõhküla, Mällikvere, Alastvere, Pauastvere, ümbrus vald Võhmanõmme, Annikvere, Kuningamäe 2 Umbusi siirdevöönd* Põltsamaa Umbusi, Kablaküla vald 3 Kamari siirdevöönd Põltsamaa Kamari alevik, Väike-Kamari vald 4 Võisiku siirdevöönd Põltsamaa Võisiku vald 5 Esku siirdevöönd Põltsamaa Räsna, Vitsjärve, Esku, Nõmavere, Rõstla, vald Lebavere 6 Adavere- siirdevöönd Põltsamaa Adavere alevik, Kalme, Puiatu, Puduküla, Pilu Pilu vald 7 Pajusi- siirdevöönd Pajusi vald Pajusi, Vorsti, Loopre, Pisisaare, Uuevälja, Luige Pisisaare 8 Kalana siirdevöönd Pajusi vald Kalana, Nurga, Mõisaküla, Mõrtsi 9 Lustivere siirdevöönd Põltsamaa Kaavere, Sulustvere, Pudivere, Lustivere, vald Kaliküla, Neanurme, Tõrenurme 10 Kütimäe ääreline ala Pajusi vald Arisvere, Väljataguse, Kõrkküla, Sopimetsa Märkus: *Maakonnaplaneeringuga on Umbusi paikkond määratud toimepiirkonna linna lähivööndist siirdevööndisse, sest jääb Põltsamaa linnast liiga kaugele ja seal elab vähe inimesi. Mustvee tugi-toimepiirkond Tugi-toimepiirkonna keskus on Mustvee linn. Mustvee tugi-toimepiirkond hõlmab maakonna idaosa Mustvee linna tagamaad Peipsi järve lähedaste paikkondadega. Mustvee linn on oluline töökohtade, hariduse ja teenuste tarbimise sihtkohaks Peipsi-äärsete paikkondade elanikele sh ka osade Ida-Viru maakonna paikkondade elanikele. Mustvee tugi-toimepiirkond ei vasta tugi-toimepiirkondade määramise metoodilistele kriteeriumitele, sest piirkonna elanike arv jääb alla 5000 elaniku. Erandina on antud juhul tugi-toimepiirkonna määramisel lähtutud pendelrändest ning piirkonnas elanike säilitamise vajadusest. Tegemist on Peipsi järve äärse alaga, mis on ühtlasi ka Eesti riigi piiriäärne ala ja seetõttu on selles piirkonnas elanike säilimine oluline. Mustvee linn on Peipsi põhjapoolse piirkonna ainus suurem linn ja asub suurematest keskustest kaugel, seetõttu vajab piirkonna keskus mitte ainult olemasolevate teenuste hoidmist, vaid ka oma funktsioonist tulenevalt keskusena väljaarendamist. Mustvee linnas asub sadam, sh ka reisisadam. Peipsi järv on piiriveekogu ehk järv, mida mööda kulgeb riigipiir, seetõttu on Mustvee tugi-toimepiirkonna loomine ja Mustvee linna tugevdamine oluline nii regionaalselt kui ka regionaalpoliitiliselt. 15 Rahva ja eluruumide loendus 2011. a, Statistikaamet 16 Kohalike omavalitsuste loomulik rahvastikupotentsiaal aastani 2040, Statistikaamet 14 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Mustvee tugi-toimepiirkonna loomisega ning Mustvee linna kui keskuse tugevdamisega tagatakse Peipsi-äärse piirkonna asustuse ja kultuuri säilimine ning piirkonna eripära arvestav terviklik areng. Regionaalselt on Peipsi järve äärne ala kujunenud maastiku reljeefist, looduskeskkonnast ja inimasustusest tulenevalt ajalooliselt omapärase kultuuriga piirkonnaks, kus on tänaseni säilinud vene vanausuliste kala- ja sibulakultuur. Piirkonna kohalikud elanikud elatavad end ka köögiviljade kasvatamise, kalanduse ja turismindusega. Seda piirkonda iseloomustab sesoonsus: paljud inimesed omavad Peipsi ääres maakodusid ja suvilaid, mille tõttu suvel piirkonna elanike arv oluliselt tõuseb. Mustvee tugi-toimepiirkonda kuuluvad Kasepää vald, osaliselt Torma vald ja paikkonnad Ida-Viru maakonnast. Mustvee tugi-toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad koos määratletud vööndiga on toodud Tabel 4. 2011. aastal17 elas toimepiirkonnas kokku 2 539 elanikku, sh Mustvee linnas 1 358, Jõgevamaa paikkondades 455 ja Ida-Virumaa paikkondades 726 elanikku. Statistikaameti poolt loomulikule iibele (rahvastiku rännet ei ole arvestatud) antud hinnangu18 kohaselt võiks Mustvee linnas elada 2030. aastal 1 166 elanikku ja 2040. aastal 1 091 elanikku. Tabel 4. Mustvee tugi-toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad Kohalik Jrk Paikkond Vöönd Alevikud ja külad omavalitsus 1 Kasepää siirdevöönd* Kasepää vald Raja, Omedu, Kaasiku, Kasepää, Kükita, Metsaküla, Nõmme, Tiheda 2 Võtikvere ääreline ala Torma vald Võtikvere 3 Kalma- siirdevöönd Lohusuu vald, Vilusi, Kalmaküla, Ninasi, Tammispää Vilusi Ida-Viru maakond 4 Piilsi ääreline ala Lohusuu vald, Piilsi, Kärasi, Jõemetsa Ida-Viru maakond 5 Kõrvemet ääreline ala Avinurme vald, Kõrvemetsa sa Ida-Viru maakond 6 Ulvi- ääreline ala Avinurme vald, Ulvi, Adraku Adraku Ida-Viru maakond 7 Laekannu ääreline ala Avinurme vald, Laekannu, Lepiksaare, Kaevussaare, Alekere Ida-Viru maakond Märkus: *Maakonnaplaneeringuga on Kasepää paikkond määratud tugi-toimepiirkonna äärelisest alast siirdevööndisse, sest on Mustvee linnaga tihedalt seotud. Mustvee linna tugi-toimepiirkonna keskusena väljaarendamisel on oluline arendada töökohtade loomise võimalusi ning tagada hariduse ja muude põhiteenuste efektiivsem ja kvaliteetsem pakkumine. Mustvee tugi-toimepiirkonna arendamise põhimõtted (arvestada üldplaneeringu koostamisel): Ettevõtlus- ja tööstusalade arendamine Mustvee linna lähiümbruses  Arendada välja detailplaneeringuga planeeritud ettevõtlusalad (Omedu kala- ja kaubasadama ala);  Võtta uuesti kasutusele endised tootmisalad (Marati kompleks Mustvee linnas, Kirovi kalakasvatuse kompleks Kasepää vallas);  Kavandada uued ettevõtlus- ja tootmisalad (Mustvee linna ümbritsev Võtikvere küla). 17 Rahva ja eluruumide loendus 2011. a, Statistikaamet 18 Kohalike omavalitsuste loomulik rahvastikupotentsiaal aastani 2040, Statistikaamet 15 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Turismi arendamine  Mustvee jahisadama arendamine (toitlustus- ja majutusteenused, SPA);  Muuseumide arendamine (Mustvee-Kasepää tihedalt asustatud alal);  Laevaliikluse arendamine (Lohusuu-Mustvee-Omedu liinil);  Golfiväljaku rajamine. Tervishoiuteenuse arendamine  Mustvee Tervisekeskuse rajamine;  Hooldekodu rajamine. Haridusteenuse arendamine  Gümnaasiumihariduse pakkumise jätkamiseks uute õppesuundade loomine, koostöö kutseõppeasutustega. Elanike liikumisvõimaluste parandamine  Parema ühistranspordi tagamine Mustvee linnaga;  Jalg- ja jalgrattateede rajamine (Lohusuu alevikust Omedu külani). Tartu toimepiirkond Toimepiirkonna keskus on Tartu linn Tartu maakonnas. Tartu toimepiirkonda kuuluvad Jõgeva maakonna lõunapoolsed paikkonnad, mille elanikud on tugevalt töökohtade ja sellest tulenevalt seotud ka teenuste tarbimise tõttu Tartu linnaga. Tartu linn on Lõuna-Eesti regionaalne keskus ja majanduskeskus, mille külgetõmmet kindlustavad kõrgkoolid, teadmispõhise majandusega seotud töökohad, märkimisväärselt mitmekesised töö- ja elukohad ning teenused. Tartu linna mõju Jõgevale kui naabermaakonnale kajastub eelkõige töö- ja haridusrändes. Tartu toimepiirkond Jõgeva maakonnas hõlmab Tabivere, Palamuse ja Pala valdasid ning suures osas Puurmani ja Saare valdasid. Tartu toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad koos määratletud vööndiga on toodud Tabel 5. 2011. aastal19 elas Jõgeva maakonna piires toimepiirkonnas kokku 7 505 elanikku. Tabel 5. Jõgeva maakonna Tartu toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad Kohalik Jrk Paikkond Vöönd Alevikud ja külad omavalitsus 1 Tabivere linna lähivöönd Tabivere vald Tabivere alevik, Voldi, Valgma, Tormi Elistvere, Juula, Kaiavere, Õvanurme, 2 Elistvere linna lähivöönd Tabivere vald Raigastvere, Kärksi Maarja-Magdaleena, Kassema, Kõrenduse, 3 Maarja linna lähivöönd Tabivere vald Otslava, Vahi, Lilu, Pataste, Uhmardu, Reinu, Kaitsemõisa 4 Vanassaare siirdevöönd Saare vald Vanassaare, Pedassaare, Saarjärve Pala, Tagumaa, Moku, Haavakivi, Kirtsi, 5 Pala siirdevöönd Pala vald Kokanurga, Assikvere, Perametsa, Metsanurga, Piirivarbe 6 Kääpa siirdevöönd Saare vald Kääpa, Ruskavere, Koseveski, Odivere, Nautrasi 7 Halliku siirdevöönd Saare vald Halliku, Kiisli, Pällu Piibumäe, Sääritsa, Raatvere, Lümati, Äteniidi, 8 Ranna ääreline ala Pala vald Ranna, Sassukvere, Kadrina, Kodavere, Punikvere 9 Nõva ääreline ala Pala vald Vea, Nõva, Sõõru Sirguvere, Veia, Vassevere, Voore, Kallivere, 10 Voore ääreline ala Saare vald Maardla, Levala, Putu, Tuulavere 11 Kudina* ääreline ala Palamuse vald Kudina, Rahivere, Vaidavere 12 Palamuse ääreline ala Palamuse vald Palamuse alevik, Vanavälja, Toovere, Imukvere, 19 Rahva ja eluruumide loendus 2011, Statistikaamet 16 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Kohalik Jrk Paikkond Vöönd Alevikud ja külad omavalitsus Ronivere, Varbevere, Järvepera, Änkküla, Raadivere, Eerikvere, Süvalepa 13 Luua ääreline ala Palamuse vald Kivimäe, Luua, Ehavere, Praaklimaa, Kaiavere Kaarepere, Pikkjärve, Nava, Sudiste, Mullavere, 14 Kaarepere siirdevöönd Palamuse vald Visusti, Kassivere 15 Koogi siirdevöönd Tabivere vald Koogi, Sortsi, Sepa, Kõnnujõe, Kõduküla Puurmani alevik, Pikknurme, Jüriküla, Laasme, 16 Puurmani ääreline ala Puurmani vald Altnurga, Kirikuvalla, Kursi, Tammiku, Tõrve Märkus: *Maakonnaplaneeringuga on määratud Kudina Tartu toimepiirkonda, sest tema ümber olevad paikkonnad kuuluvad Tartu mõjupiirkonda. 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid Toimepiirkonna keskuslinnast (toimepiirkonna või tugi-toimepiirkonna keskus) kaugenedes elanike seotus linnaga väheneb. Selle järgi, kui suur osa elanikest igapäevaselt sõidab keskuslinna, eristatakse toimepiirkonnas kolme vööndit: linna lähivöönd, kus elanike seotus keskuslinnaga on suurim, siirdevöönd ja ääreline ala, kus elanike seotus linnaga on väikseim. Keskuslinnast kaugemal muutuvad oluliseks eluvajalike teenuste pakkujatena kohalikud väiksemad keskused. Toimepiirkondade säilimise ja tugevnemise ning keskuslinnaga seose tagamiseks on maakonnaplaneeringuga kavandatud erinevate vööndite arendamise põhimõtted. Linna lähivöönd Toimepiirkonna linna lähivöönd on ala, kus on 31% ja enam inimestest keskuslinnaga tihedalt seotud. Maakonnas on sellised vööndid tekkinud Jõgeva linna ja Põltsamaa linna ümber. Linna lähivööndi arendamise põhimõtted:  Teenuste ja töökohtade kättesaadavus põhineb ühistranspordil. Seetõttu on oluline tagada ühistranspordiühendus keskuslinnaga tööpäevadel piisava tihedusega mõlemal suunal.  Arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks keskuslinnaga.  Keskuslinna kavandada turvalised parklad sõiduautodele ja jalgratastele. Siirdevöönd Toimepiirkonna siirdevöönd on ala, mille elanikest 16-30% on seotud keskuslinnaga. Siirdevööndi arendamise põhimõtted:  Teenuste kättesaadavus põhineb kohalike väiksemate keskuste tugevdamisel ja paindlikel lahendustel. Seetõttu tuleb säilitada, tugevdada ning vajadusel luua juurde keskustes pakutavaid ja määratud teenuseid.  Vastavalt teenuse olemusele soodustada automaatjaamade levikut – pakiautomaadid, automaattanklad jne.  Tagada ühistranspordiühendus keskuslinnaga tööpäevadel piisava sagedusega mõlemal suunal.  Ühistransporditeenuse korraldamisel on esmaseks prioriteediks koolitransport, teiseks prioriteediks tööalase pendelrände vajaduste rahuldamine. Liinide ja graafikute kujundamisel on oluline arvestada peamiste tööalase rände suundadega ning tööaegadega. 17 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+  Arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks keskustega.  Keskuslinna kavandada turvalised parklad sõiduautodele ja jalgratastele.  Teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu edendamiseks olulistel teedel tagada tolmuvaba katend.  Internetipõhiste teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks tagada heal tasemel andmeside taristu kättesaadavus. Ääreline ala Toimepiirkonna ääreline ala on keskuslinnast kõige kaugemal asuv ala, mille elanikest 15% ja vähem on seotud keskuslinnaga. Äärelise ala arendamise põhimõtted:  Teenuste kättesaadavus põhineb kohalike väiksemate keskuste tugevdamisel ja paindlikel lahendustel. Seetõttu tuleb säilitada, tugevdada ja vajadusel luua juurde keskustes pakutavaid ja määratud teenuseid.  Tagada vajadusepõhine ühistransport keskuslinnaga.  Kasutada paindlikke ühistranspordi lahendusi: nõudetransport, suuremate busside asemel väiksemate kasutamine, era- ja ühissõidukite kombineerimine, kogukondlikud algatused.  Teenus sõidab kohale perioodiliselt (kauplusauto, pangabuss jne).  Arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik ohutuks ja ühistranspordist sõltumatuks ühenduseks kohalike- ja lähikeskustega.  Teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu edendamiseks olulistel teedel tagada tolmuvaba katend.  Internetipõhiste teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks tagada heal tasemel andmeside taristu kättesaadavus. 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine Toime- ja tugi-toimepiirkondade omavahelise sidustamisega tasakaalustatakse maakonna asustusstruktuur ning toime- ja tugi-toimepiirkondade sisemise sidustamisega tagatakse väikelinnade ja maapiirkonna asustuse püsimajäämine. Omavaheline sidustamine Toime- ja toime-tugipiirkondade omavaheline sidustamine ja koostoimimine on vajalik igakülgsete koostöösidemete soodustamiseks ja sellega seotud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse sünergia tekkimiseks. Toimepiirkondade omavahelise sidustamise aluseks on eelkõige heatasemeline ühistranspordivõrk. Toime- ja tugi-toimepiirkondade omavahelise sidustamise põhimõtted:  Tagada Jõgeva maakondliku ja piirkondlike keskuste vahel valdavalt kiirem ühistranspordiühendus.  Tagada ühendus ka teiste maakondade ja piirkondlike keskuste vahel valdavalt ühistranspordiga.  Tagada raudteeliiklus, mis võimaldab kiiret liikumisvõimalust ka kaugemate keskuste vahel. Sisemine sidustamine Toime- ja tugi-toimepiirkondade sisemise sidustamise eesmärk on tagada paremad eeldused elu- ja töökohtade kokkusobitamiseks, inimeste tihedamaks suhtluseks, kohaliku majanduse elavdamiseks, laialdasemaks vaba aja veetmise ja õppimise võimalusteks. Toimepiirkonna sisemine sidustatus aitab vähendada ääremaastumisriskiga ja ääremaaliste alade hulka ning tagada elamisvõimalused nimetatud aladel. 18 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Toime- ja tugi-toimepiirkonna sisemise sidustamise põhimõtted:  Tagada ühistranspordikorraldus vastavalt inimeste tööle ja kooli liikumise suundadele ning aegadele.  Tagada linna lähivööndis jalg- ja jalgrattaliikluse mugav ja ohutu kasutamine.  Raudtee-äärsetel aladel tagada erinevat liiki transpordivahendite ühendatud kasutamine.  Äärelistel aladel vähese kasutajaskonna korral kasutada paindlikke transpordilahendusi: nõudetransport, suuremate busside asemel väiksemate kasutamine, era- ja ühissõidukite kombineerimine, kogukondlikud algatused, teenuste toomine kohapeale (kauplusauto, teenindusbuss jms).  Tagada heal tasemel andmeside taristu kättesaadavus.  Luua ühtne piletisüsteem erinevatele ühistranspordiliikidele. 2.1.4. Keskuste võrgustik Maakonna keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille taseme määramisel on lähtutud elanike elukohtade, töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest. Samuti on arvestatud funktsionaalsete seostega, millised keskused ja tagamaad koos toimivad. Keskuste määramise eesmärgiks on tagada kogu maakonnas töökohtade ja mitmesuguste teenuste sh haridusasutuste kättesaadavus ning seeläbi tagada elukvaliteet nii linnades kui ka maapiirkondades. Keskuste määramisel on lähtutud olemasolevast asustusstruktuurist, rahvastikuprognoosist, haridusvõrgu prognoosist ja keskuste ajaloolis-kultuurilisest taustast. Keskuste määramisel on aluseks võetud „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes”20. Keskused on jagatud hierarhiliselt neljaks tasemeks: maakondlik keskus, piirkondlik keskus, kohalik keskus ja lähikeskus. Nendes keskustes on määratud soovituslikult pakutavad teenused (vt peatükk 2.1.5. Teenused). Lisaks eeltoodud keskustele on käesolevas maakonnaplaneeringus näidatud ära teenustega külakeskused ja kaksikkülakeskused, kus tuleks säilitada olemasolevaid pakutavaid teenuseid seni, kuni püsib vastava teenuse kliendibaas. Teenustega külakeskused ja kaksikkülakeskused on olulised vastavale piirkonnale ning on kujunenud ajalooliselt mingi teenuse või teenuste pakkujaks. Maakondlik keskus – maakonna administratiivne keskus, mis pakub regionaalseid teenuseid, st teenused, mis on suunatud kogu maakonna elanike teenindamiseks. Linn, kuhu on koondunud töökohad, haridusasutused ja regionaalsed teenused ning kuhu inimesed liiguvad igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt. Maakondlik keskus on Jõgeva linn, mis on ka maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht. Kõik elanikele ja asutustele suuremas mahus teenuseid osutavatest riigiasutustest omavad Jõgeval regionaalset struktuuriüksust või teeninduspunkti. Piirkondlik keskus - keskus, mis pakub valdavalt kohalikke kvaliteetteenuseid ning teenindab väiksemat arvu elanikke kui maakondlik keskus. Keskusesse on koondunud töökohad ja haridusasutused ning keskus on oluline piirkonna arengu eestvedajana. Piirkondlikud keskused on Põltsamaa linn ja Mustvee linn. Põltsamaa linn on maakonna oluline töökohtade ja haridusasutuste koondumiskoht ning pakub mitmekesiseid kohalikke kvaliteetteenuseid. Mustvee linna keskusena säilitamine ja arendamine tagab Peipsi järve äärse praeguse asustusstruktuuri säilimise. Mustvee piirkonda kuuluvad paikkonnad tuleb logistiliselt ühendada Mustvee linnaga, et tagada teenuste kättesaadavus. Kohalik keskus – keskus, mis pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid ning tagab teenuste kättesaadavuse suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Need on keskused, mis 20 „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“, RAKE 2015 19 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ võivad, kuid ei pruugi olla oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Määratud kohalikud keskused on toodud Tabel 6. Tabel 6. Kohalikud keskused Toimepiirkond Keskuse nimi Jõgeva Torma Pala Palamuse Tartu Puurmani Tabivere Lähikeskus – keskus, mis pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid. Kohaliku keskusega võrreldes pakub suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid on oluline üksikute kohalike põhiteenuste pakkumisel. Käesoleva maakonnaplaneeringuga on lähikeskuseks määratud ka Lustivere küla, et selles piirkonnas ei jääks teenused elanikest liiga kaugele. Lustivere külas on olemas ka mõned kohalikud kvaliteetteenused (nt hooldekodu). Määratud lähikeskused on toodud Tabel 7. Tabel 7. Lähikeskused Toimepiirkond/ tugi- Keskuse nimi toimepiirkond Sadala Jõgeva Siimusti Vaimastvere Adavere Põltsamaa Lustivere Mustvee Kasepää Maarja-Magdaleena Tartu Voore Teenustega külakeskus – küla, mis pakub valdavalt kodulähedasi esmaseid teenuseid, aga ka mõningaid kohalikke lihtteenuseid. Oluliseks teenuseks keskustes on lasteaiateenus. Teenustega külakeskused on toodud Tabel 8. Tabel 8. Teenustega külakeskused Toimepiirkond Keskuse nimi Aidu – Vägari* Kuremaa Jõgeva Laiuse Saduküla Esku Põltsamaa Pajusi - Pisisaare* Kaarepere Tartu Kääpa Märkus: *kaksikkülakeskus Kaksikkülakeskus – keskus, kus kahe lähestikku asuva keskuse pakutavad teenused on jaotunud ja neil on põhimõtteliselt sama tagamaa. 20 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Jõgeva maakonnas on moodustatud kaks kaksikkülakeskust:  Aidu - Vägari külakeskus;  Pajusi - Pisisaare külakeskus. 2.1.5. Teenused Maakonnaplaneeringus on keskused jaotatud nelja tasemesse nii, et madalama taseme keskustest (lähikeskus) kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, st kõrgema tasandi keskuses on olemas ka madalama tasandi teenused. Määratletud keskused pakuvad teenuseid järgnevalt:  Maakondlik keskus – olemas regionaalsed teenused, mis on suunatud kogu maakonna elanike teenindamiseks.  Piirkondlik keskus – pakub valdavalt kohalikke kvaliteetteenuseid, aga võib pakkuda ka mõningaid regionaalseid teenuseid.  Kohalik keskus – pakub valdavalt kohalikke põhiteenuseid, aga võib pakkuda ka mõningaid kohalikke kvaliteetteenuseid, mis on elukvaliteedi jaoks olulised.  Lähikeskus – pakub valdavalt kohalikke lihtteenuseid, aga võib pakkuda ka mõningaid kohalikke põhiteenuseid. Teenused on olulisele osale elanikkest kättesaadavad jalgsi ja jalgrattaga. Maakonnaplaneeringus on erineva tasemega keskustes määratud teenused, mida on soovitatav minimaalselt pakkuda. Määratud teenuste olemasolu keskuses aitab tagada keskuste võrgustiku säilimise ning parandab inimeste elukvaliteeti ja teenuste kättesaadavust. Teenuste nimekiri on soovituslik ning vastavalt võimekusele võib keskuses pakkuda rohkem teenuseid, kui määratud. Piirkondlikest eripäradest tulenevalt ei ole kõikides keskustes kõiki soovitatavaid teenuseid, seetõttu tuleb üksikute teenuse tagamiseks kaaluda ja rakendada erinevaid parendusvõimalusi:  teenuse tekitamine;  ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks;  paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni). Keskustes on soovituslik tagada teenused, mis on toodud Tabel 9. Tabel 9. Keskustes soovituslikult tagatavad teenused Maakondlik Piirkondlik Kohalik Teenused Lähikeskus keskus keskus keskus Regionaalteenused Haigla, eriarstiabi x Riigiasutuste regionaalsed x klienditeeninduse üksused Politseijaoskond x Pangakontor x Võistlusstaadion x Maakonnaraamatukogu x Rakenduskõrgkool, kutseõppe- või x täiendusõppeasutus Kohalikud kvaliteetteenused Esmatasandi tervisekeskus x x Apteek x x Hambaravi x x Gümnaasium* x x Kultuurikeskus x x 21 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Maakondlik Piirkondlik Kohalik Teenused Lähikeskus keskus keskus keskus Ujula x x Ühistranspordi terminal x x Hooldekodu eakatele x x Ehitus- ja aiakaupade kauplus x x Kiirabijaam x x Päästekomando x x Kohalikud põhiteenused Põhikool x x x Lasteaed x x x Spordisaal, välispordiväljak ja x x x terviserada Noortekeskus x x x Rahvamaja x x x Raamatukogu x x x Postkontor x x x Sularahaautomaat või postipank x x x Päevakeskus eakatele x x x Sotsiaaltöötaja vastuvõtt x x x Kütuse müügikoht x x x Piirkonnapolitseiniku vastuvõtupunkt x x x Kohalikud lihtteenused Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus x x x x Postipunkt x x x x Haruraamatukogu x x x x Laste päevahoid x x x x Algkool x x x x Vaba aja keskus x x x x Välispordiväljak x x x x Märkus: *Kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine on riigi prioriteet, mida viiakse ellu gümnaasiumivõrgu arendamisega valdavalt maakondlikes keskustes lähtudes haridusstrateegiast ja selle programmidest. Piirkondlikes keskustes gümnaasiumihariduse arendamine toimub vastavalt riiklikele vajadustele. 2.2. Asustuse suunamine Asustuse suunamise eesmärk on tagada olemasolevas asustusstruktuuris inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Asustuse suunamise üldpõhimõtted:  Tagada teenuste kättesaadavus maakondlikus, piirkondlikes, kohalikes keskustes ja lähikeskustes.  Linnade ja suuremate asulate planeerimisel säilitada nende kompaktsus ja tihendada sisestruktuuri.  Võtta taaskasutusele olemasolevad kasutusest välja langenud hoonestatud alad ja vajadusel leida neile uus funktsioon. 22 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+  Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.  Väärtustada ja avada veeäärsed alad. Veekogude kasutusvõimaluste suurendamiseks luua avalikud ligipääsud veekogudeni ja ühendada veekogude kaldad loomulikul viisil ülejäänud avalikus kasutuses olevate aladega.  Uute elamualade planeerimisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete tööstusalade paiknemisega, et tagada elamualade jäämine võimalikult kaugele ohtlikest ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetest.  Eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja jalg- ja jalgrattateede võrgustik.  Teenuste, töökohtade ja haridusasutuste kättesaadavuse parendamiseks ühendada jalg- ja jalgrattateede võrgustik ühistranspordi peatustega.  Maa-asulate elukeskkonna planeerimisel tuleb silmas pidada, et üha vähem sealseid inimesi on hõivatud tavapärase põllu- ja metsamajandusega. On tekkinud palju teisi tüüpi töökohti nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud. Aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel.  Üldplaneeringutega reserveeritud maakasutuse arendamine peab toimuma etapiliselt, et vältida suurepindalaliste ja sama juhtfunktsiooniga reservmaade killustatud ja maaüksusepõhist arendustegevust.  Arendada puhke- ja virgestusalasid rekreatsioonivõimaluste kättesaadavuse suurendamiseks.  Arvestada riigikaitse ja sisejulgeoleku vajadustega. 2.2.1. Linnalise asustuse alad Linnalise asustuse ala on ühtset taristu väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Linnalise asustuse ala hõlmab elamualasid, äri- ja tootmispiirkondi ning neid täiendavaid puhkealasid. Linnalise asustuse alade määratlemise eesmärk on suunata asustust (sh töökohtade ja teenuste koondumist) läbi ala asustustiheduse säilitamise ja kompaktsuse tõstmise. Linnalise asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad). Linnalise asustuse ala on maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga säilitada nende alade kompaktsus, et jätkuvalt kahaneva rahvaarvu tingimustes koondada elu- ja töökohad. Linnalise asustuse aladena on määratletud tihedamalt asustatud alad, kus asuvad Statistikaameti poolt määratud tiheasustusega paikkonnad21 ja kus rahvastikuprognoosi kohaselt on aastal 2040 hinnanguliselt üle 200 elaniku. Samuti on linnalise asustuse aladeks määratud asustuse sees või juures asuvad äri- ja tootmisalad. Linnalise asustuse alad kattuvad valdavalt kehtestatud üldplaneeringutes määratud tiheasustusaladega. Lisaks on arvestatud, et igas toime- või tugi-toimepiirkonnas oleks vähemalt üks linnalise asustuse ala. Kui linnalise asustuse alal võib elanike arv jääda prognoosi kohaselt alla 200 (nt Pala küla, Voore küla), siis selliste alade määramise eesmärk on vähendada piirkondade ääremaastumise riski. Maakonnaplaneeringuga on määratud linnalise asustuse alad:  Jõgeva linnas  Mustvee linnas  Põltsamaa linnas  Adavere alevikus  Jõgeva alevikus  Kuremaa alevikus  Laiuse alevikus  Palamuse alevikus 21 https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR 23 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+  Puurmani alevikus  Siimusti alevikus  Tabivere alevikus  Torma alevikus  Esku külas  Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külades  Lustivere külas  Maarja-Magdaleena külas  Pala külas  Pisisaare külas  Voore külas. Linnapiirkond Linnapiirkond on ühtse tervikuna koostoimiv keskuseks olev linn ja selle lähiala (eeslinnad, satelliitasulad), mis moodustavad funktsionaalselt ühe linnastu. Jõgeva maakonnas on linnapiirkond tekkinud Jõgeva linna ümber hõlmates Jõgeva alevikku ja Vana-Jõgeva küla aedlinna ning Peipsi järve ääres Mustvee linna kõrval hõlmates Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külasid. Tingimused linnalise asustuse aladel üldplaneeringute koostamiseks:  Linnalise asustuse aladel arengu kavandamisel arvestada väljakujunenud asustusstruktuuri ja eelistada asustuse tihendamist ning võtta taaskasutusele seni kasutusest väljas olevad maad ja hooned.  Linnalise asustuse alade piire täpsustatakse (vähendatakse või suurendatakse) üldplaneeringutes argumenteeritult olemasoleva olukorra alusel, mitte kavandatava maakasutuse järgi.  Linna keskuses keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele.  Uued ehituspiirkonnad näha ette linnalise asustuse ala sees või lähialadele, kus tehnilise taristuga ühendamine on lihtsam. Uue linnalise asustuse kavandamist loetakse käesolevat maakonnaplaneeringut muutvaks.  Vältida tuleb tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohelise võrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad jms).  Linnalise asustuse aladel säilitada ja väärtustada haljasalasid ja parke, parandada nende sidusust, et tekiks sidus mikro-rohevõrgustik. Lisaks on oluline, et mikro-rohevõrgustik oleks sidus ka rohelise võrgustikuga.  Elamute ja tööstusalade vahele kavandada haljastatud puhvertsoon.  Tagada piisava sagedusega vajaduspõhine ühistransport ning vähendada erasõidukite kasutamise osakaalu.  Arendada välja linna ja selle lähiala ühendav jalg- ja jalgrattateede võrgustik koos vajaliku taristuga (jalgrataste parkimisvõimalused).  Linnalise asustuse alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon jmt).  Linnalise asustuse alasid käsitleda üldplaneeringutes terviklikena, st mitte lähtuda asustusüksuste halduspiiridest. 2.2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on määratud kõigis kehtestatud üldplaneeringutes. Juhud on määratlemata Jõgeva vallas ja Kasepää vallas. 24 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Soovitused detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks:  Detailplaneeringu koostamise kohustuse määramist tuleb kaaluda linnalise asustuse aladel.  Üldplaneeringuga võib määrata täiendavad detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ütleb, et kohalikud omavalitsused peavad senisest rohkem võtma vastutuse kohaliku ruumilise arengu kujundamise eest üldplaneeringute kaudu ja tunnistama vajaduse korral kehtetuks detailplaneeringud, mille elluviimine ei taga kestlikku arengut ega elukeskkonna kvaliteeti. Eesmärgiks tuleb seada ühtsem asustuse kujundamine, mida on võimalik ellu viia ajakohaste üldplaneeringute abil22. 2.2.3. Maaline piirkond Maaline piirkond on maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise asustuse alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusalt paikneva asustusega ala, kus on ka väiksemaid kompaktsema asustusega alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Tingimused maalises piirkonnas üldplaneeringute koostamiseks:  Maalise piirkonna ruumiline areng kavandada üldplaneeringutes, arvestades väljakujunenud asustust (külatüübid) ning rohelisest võrgustikust, väärtuslikest maastikest, väärtuslikust põllumajandusmaast jm tulenevate piirangutega.  Eelistada arengu koondumist olemasolevatesse keskustesse, et tagada juba toimivate keskuste jätkusuutlikku ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu.  Maalises piirkonnas ei kavandata linnalist asustust.  Maalises piirkonnas ei kavandata uusi kompaktse iseloomuga asustuse koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid.  Asustuse arendamisel jälgida olemasolevat asustuse struktuuri, vältida valglinnastumise tunnustele vastavate juhuslike arenduste kavandamist.  Põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik hoida väärtuslikud põllumajandusmaad sihtotstarbelises kasutuses.  Säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude sh eesvoolude hea seisund.  Tagada maaparandushoiu nõuete täitmine.  Vältida ehitustegevust liigniisketel aladel. 2.3. Ettevõtlus ja töökohad Jõgeva maakonna ettevõtetest üle 90% on mikroettevõtted (töötajaid alla 10). Vähemalt 50 töötajaga ettevõtetest paikneb valdav osa Jõgeva linnas ja vallas ning Põltsamaa linnas. Suured, üle 250 töötajaga ettevõtted maakonnas puuduvad23. Kõige enam on maakonnas primaarsektori (ehk esmase tegevusvaldkonna so põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, maavarade kaevandamise) ettevõtteid. Peamised põllumajanduspiirkonnad paiknevad Põltsamaa ümbruses ja maakonna keskosas. Suhteliselt tugev on ka loomakasvatus. Suurem osa üle 400 loomaga loomakasvatushoonetest asub Põltsamaa ümbruses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Suuremad loomakasvatushooned asuvad ka Palamusel, Tormas, Sadala lähistel ja Laiusel. 22 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 21 23 „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+“, Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, 2015 25 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Levinud tegevusalad on veel hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont, ehitus, töötlev tööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning veondus ja laondus. Töötlevas tööstuses on Jõgevamaa ettevõtete peamisteks tegevusaladeks:  puitehitiste ja nende elementide tootmine,  toiduainete tootmine,  puidust uste, akende jm tarbeesemete tootmine,  mööbli tootmine,  metalli töötlemine ja metalltoodete tootmine. Jõgevamaal puuduvad terviklikult väljaarendatud ettevõtlusalad ja -inkubaatorid. Mitmes omavalitsuses on välja kujunenud piirkonnad, kus ettevõtjate tootmiskompleksid paiknevad lähestikku või kohad, mille arendamise osas on olemas huvi ettevõtjate poolt. Ettevõtlus- ja tööstusalad on rajatud valdavalt maanteede ja raudtee lähedusse. „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+“24 kohaselt on maakonna potentsiaalsed ettevõtlus- ja tööstusalad: 1. Jõgeva linna kaguosas Jaama, Välja, Betti Alveri ja Suvila tänavate vaheline ettevõtlusala. Ettevõtlusalal on vajadus rekonstrueerida ja laiendada avalikku taristut, mis ei võimalda olemasolevatel ettevõtetel laieneda või uutel juurde tulla. 2. Painküla ja Siimusti tööstusalad Jõgeva vallas. Olemas detailplaneering ning raudteeharu ja infrastruktuuri tehniline projekt. Edasiarendamiseks on vajalik välja arendada korralik tugitaristu. 3. Pala valla tööstusala (alal endine osaliselt lammutatud laudakompleks). Tööstusala arendamiseks tuleks ala koristada ja välja arendada korralik tugitaristu. Tööstusala rajamine aitaks arendada Peipsi piirkonda. 4. Pauastvere ja Kamari tööstusala Põltsamaa vallas (erinevate ettevõtete poolt etapiliselt kasutusse võetud mitu endiste tööstushoonetega ala). Edasiarendamiseks on vajalik koostada tasuvus- ja teostatavusanalüüs, välja arendada korralik tugitaristu ning luua ettevõtlusvõrgustik. 5. Puurmani tööstusala (Kirikuvalla külas ja Puurmani alevikus, mis piirneb Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maanteega). Koostatud on detailplaneering, edasiarendamiseks on vajalik välja arendada korralik tugitaristu. 6. Põltsamaa linnas Puhu–Ristis Jõgeva-Põltsamaa mnt piirkond. Koostatud on detailplaneering ning kommunikatsioonidest olemas elekter, vesi ja kanalisatsioon. 7. Põltsamaa linnas Tartu mnt, Kingu tn ja Kuperjanovi tn piirkond. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist tootmisreservmaaga. Edasiarendamiseks on vajalik välja arendada korralik tugitaristu. 8. Tabivere tööstusala (Tabivere valla üldplaneeringuga määratud tööstusotstarbeline ala ja olemasolev raudteeharu). Edasiarendamiseks on vajalik välja arendada korralik tugitaristu ning rajada jalakäijatele raudteeületussild või jalakäijate tunnel tagamaks töötajate normaalse liikumise tööstusalale. Käesoleva planeeringuga ei määrata lisaks maakonna potentsiaalsetele ettevõtlus- ja tööstusaladele täiendavaid ettevõtlusalasid, vaid soovitatakse eelkõige välja arendada olemasolevad ja arendatavad ettevõtlus- ja tööstusalad. 24 „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+“, Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, 2015 26 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+“ kohaselt on üle poole maakonna töökohtadest teenindussektoris, ligi 30% tööstuses ja 15% põllumajanduses. Kõige enam on töökohti Jõgeva linnas ja Põltsamaa linnas. Oluliseks töökohti pakkuvaks keskuseks Jõgevamaa elanikele on ka Tartu linn. „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020“+ kohaselt on oluline tööstustootmise edendamine linnades ja linnalähedastel aladel ning eelisarendada tuleb ka nõrgalt välja arenenud struktuuridega ja suurema tööpuudusega piirkondi. Jõgeva maakonnas on kuus üle 50 kohaga seminariruumi ja viis üle 50 voodikohaga majutuskohta. Enam on aga väiksemaid turismi- ja majutusettevõtteid25. „Lõuna-Eesti turismi arengukava aastani 2020“26 kohaselt tuleks turismi arendamiseks rajada Jõgevamaale üks tervise- ja lõõgastuskeskus. Majandussektori perspektiiviks on jätkuv mitmekesistumine, kus teenindus- ja tööstustöökohti pakkuvate keskuste kõrval nähakse maapiirkondade edasist arengut tuginemas keskkonnasõbralikule arengule ja välja kujunenud tegevusalade teadmispõhisemaks muutumisele: traditsioonilistele põllu- ja metsamajanduse suundadele (eeskätt väiketalupidamisele) lisandub senisest tugevamalt loodus- ja kultuuriturism ning puhke- ja loomemajandus. Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks: 1. Soodustada ettevõtluskeskkonna arendamist eelkõige maakonna potentsiaalsetel ettevõtlus- ja tööstusaladel ning olemasoleva või rekonstrueerimist vajava taristuga piirkondades. 2. Väiksemates keskustes ja maalises asustuses luua eeldused ettevõtluse arenguks (maa-alad, teed, taristu jms). 3. Ettevõtlus- ja/või tööstusalade arendamisel:  Suuremate ettevõtlusalade või üksikute tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade või ühiskondlike hoonete lähedusse, tuleb need omavahel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega. Vajadusel rakendada võimalikke negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid.  Ettevõtlus- ja/või tööstusalade planeerimisel jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (veekeskkond, müra, õhusaaste) seisund.  Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ning nitraaditundlikule alale ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. 25 „Jõgeva maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüs“, Ramboll Eesti AS, 2015 26 „Lõuna-Eesti turismi arengukava aastani 2020“, Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism, 2009, lk 38, http://southestonia.ee/uploads/dokumendid/LE%20Turismi%20arengukava.pdf 27 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3. RUUMILISED VÄÄRTUSED Jõgevamaa väärtuslikud maastikud, kultuurimälestised, maakondliku tähtsusega puhkealad, ilusa vaatega kohad, puhkeotstarbelised veekogud, rohelise võrgustiku alad, väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine ning looduskeskkonna väärtused on nähtavad joonisel 2 Ruumilised väärtused ja piirangud. Täpsemad väljavõtted on joonisel 2a Elukeskkonna väärtused ja joonisel 2b Majanduskeskkonna väärtused. 3.1. Elukeskkonna väärtused Vaata lähemalt joonist 2a Elukeskkonna väärtused. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ käsitletakse ühe teemana maastikuväärtuste hoidmist ja rohelise võrgustiku sidusust.27 Ajaloolisi hooneid, parke, kultuuri- ja loodusmälestisi tuleb püüda säilitada võimalikult terviklikena nende algsetes kohtades ja seostes. 3.1.1. Väärtuslikud maastikud Jõgevamaa väärtuslikud maastikud on määratud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“28. Väärtuslike maastike määramisel lähtuti kultuurilis-ajaloolisest, esteetilisest, rekreatiivsest, looduslikust ja identiteediväärtusest. Teemaplaneeringus määratud väärtuslikud maastikud hõlmavad suuremas osas nn kultuurmaastikke - paiku, kus inimene on elanud ja maad harinud juba väga kaua aega. Sellised maastikud on kohaliku maakultuuri üheks ilmestajaks ja edasikandjaks. Sellest tulenevalt on oluline selliseid maastikke väärtustada, neid säilitada ning kestlikult kasutada. Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt ka rohelise võrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratleti 31 väärtuslikku maastikku, sh 13 maakondliku tähtsusega ja 18 piirkondliku ehk kohaliku tähtsusega. Kehtestatud Saare valla üldplaneeringuga29 on täpsustatud Saarejärve väärtusliku maastiku piire ja on tehtud ettepanek lisada maakondliku tähtsusega maastikuks Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga. Jõgeva maavanema 01.04.2010 korraldusega nr 18030 kinnitatakse väärtuslike maastike piirid ning lisatakse maakondliku tähtsusega maastikuks Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga. Käesolevas Jõgeva maakonnaplaneeringus on kajastatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud ning Jõgeva maavanema 01.04.2010 korraldusega nr 180 kinnitatud väärtuslikke maastikke. Seoses kehtestatud teemaplaneeringu ülevaatamisel esitatud ettepanekutega tehakse käesolevas maakonnaplaneeringus järgmist: 1) lisatakse juurde üks kohaliku tähtsusega maastik - Kassinurme 2) maakondliku tähtsusega Võtikvere maastik määratletakse kohaliku tähtsusega maastikuks 27 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 36 28 Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud Jõgeva maavanema 19.11.2004 korraldusega nr 731“ 29 Saare valla üldplaneering, kehtestatud Saare Vallavolikogu 27.01.2010 määrusega nr 1 30 Jõgeva maavanema 19.11.2004 korraldusega nr 731 kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ muutmine, Jõgeva maavanema 01.04.2010 korraldus nr 180 28 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3) täpsustatakse nelja maakondliku tähtsusega maastiku piire: a) Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga b) Sadala, Reastvere, Leedi, Kodismaa c) Iravere, Sätsuvere b) Laiuse, Laiuse voor, Vilina, Mäealuse, Alavere 4) täpsustatakse ühe kohaliku tähtsusega maastiku piire – Kärde 5) täpsustatakse nelja kohaliku tähtsusega maastiku nimetust. Maakondliku tähtsusega maastikud Jõgeva maakonnas on 13 maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku, milledest 12 on määratud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja üks on määratud Saare valla üldplaneeringuga tehtud ettepaneku alusel, mis on kinnitatud Jõgeva maavanema 01.04.2010 korraldusega nr 180. Enamus maakondliku tähtsusega väärtuslikest maastikest on pärandkultuurmaastikud, erandiks on Endla ja Kaiu loodusmaastikud. Tabel 10. Maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Nr Nimetus Asukoht Väärtused ja väärtuslikud objektid joonisel 1 Raja, Kükita, Tiheda Kasepää vald Vene vanausuliste tänavkülad ja vanausuliste klooster ning Vanausuliste palvela kellatorn 2 Ranna, Kodavere Pala vald Kodavere Püha Mihkli kirik ja puiestee, Kodavere kalmistu, Rannamõisa tamm, asulakoht 3 Kaiu mõhnastik ja Saare vald, Kääpa maastikukaitseala ja Natura 2000 ala, Kaiu järvistu koos Tabivere vald puhkekompleks ja puhkekohad Tammeluhaga* 4 Saarejärve** Saare vald Saare järv ja järve ümbritsevad parkmetsad Mannteuffeli perekonna matmispaigaga ja kahe looduse õpperajaga, Saare mõis (valitsejamaja, ait ja tall-tõllakuur) ning pärnaalleega mõisapark, Saarjärve küla munakivisillutisega teelõik 5 Elistvere Tabivere vald Elistvere mõis, mõisapark koos tammeallee ning looduse õpperajaga, Elistvere loomapark, kultusekivi. 6 Palamuse, Änkküla, Palamuse vald Palamuse kirik ja park u 250 aastase tammega, Luua Palamuse kihelkonnakooli hoone, Änkküla küla, Luua mõis ja park 7 Toovere Palamuse vald, Toovere ridaküla (ridaküla, kus majad jäävad Jõgeva vald ühele ja põllud teisele poole külateed), Toovere külas Kiviteo rehemaja, asulakoht, kivikalme “Kivimägi” 8 Iravere, Sätsuvere* Torma vald Iravere ridaküla (ridaküla, kus majad jäävad ühele ja põllud teisele poole külateed), Iravere külas Puki ja Kiigemäe rehemajad, Sätsuvere külas Kaarli rehemaja, asulakoht 9 Sadala, Reastvere, Torma vald Põhja voore ilusamaid alasid. Sadala alevik, Leedi, Kodismaa* Reastvere külas Siimu, Uuetalu, Väljaotsa, Tondi- Rehe ja Puusepa rehemajad, Reastvere linnamägi, Kodismaa küla, Külakalmistu „Kalmamägi“, Leedi põlispuude grupp, maa-alune kalmistu, kultusekivi 10 Laiuse, Laiuse voor, Jõgeva vald Laiuse voor, Püha Jüri kirik, Laiuse park, Vilina, Mäealuse, Kuningapärn ehk Kaarli pärn, Mäealuse Alavere* Siniallikas, Vilina linnamägi, Mäealuse, Vilina ja Alavere külad, Vilina külas Tammaru ja Sepa- Mäealuse rehemajad, Kuremaa mõis ja mõisapark 29 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Nr Nimetus Asukoht Väärtused ja väärtuslikud objektid joonisel 11 Kassinurme Jõgeva vald Üks kaunimaid puhkepaiku, Kassinurme linnamägi, Patjala, linnamägi, „Kalevipoja silmapesukauss“, Kalevi kultusekivid, asulakoht, õpperada, Patjala külakalmistu 12 Tooma, Endla Jõgeva vald Tooma küla, Endla looduskaitseala Eesti looduskaitseala esinduslikuma rabakompleksi ja õpperajaga 13 Põltsamaa, Põltsamaa linn, Põltsamaa loss ja ordulinnuse varemed, Võhmanõmme Põltsamaa vald Põltsamaa Niguliste kirik, Põltsamaa Pühavaimu kirik, Vana-Põltsamaa mõisa park, Uue- Põltsamaa mõisa park, Põltsamaa Sõpruse park, Kördiööbiku park, Lossi tn metspark, Võhmanõmme külas K.A. Hermanni sünnikoht. Märkused: * Väärtusliku maastiku piir on täpsustatud maakonnaplaneeringuga ** Väärtusliku maastiku piir on täpsustatud Saare valla üldplaneeringuga ja kinnitatud 01.04.2010 Jõgeva maavanema korraldusega nr 180 Saare valla üldplaneeringu ettepaneku alusel kinnitas Jõgeva maavanem 01.04.2010 korraldusega nr 180 maakondliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga. Saare valla üldplaneeringus on määratud väärtusliku maastiku piir Saare valla territooriumil. Väärtuslik maastik jätkub ka Tabivere valla territooriumil, seetõttu täpsustatakse käesoleva maakonnaplaneeringuga väärtusliku maastiku piiri Tabivere valla territooriumil (vaata Skeem 2). Skeem 2. Väärtuslik maastik Kaiu mõhnastik ja Kaiu järvistu koos Tammeluhaga Maakonnaplaneeringuga täpsustatakse Torma vallas kahe lähestikku asuva väärtusliku maastiku piire: Sadala, Reastvere, Leedi, Kodismaa maastikku suurendatakse lõuna ja Iravere, Sätsuvere maastikku suurendatakse põhja poole kuni Jõgeva-Mustvee maanteeni (vaata Skeem 3). Need kaks maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku, mis asuvad Koimula voorel, on sarnase asustuse ja maastikuga. Jõgeva-Mustvee maantee lihtsalt poolitab suure maastiku ala, seetõttu on otsustatud suurendada mõlemat väärtuslikku maastikku kuni Jõgeva-Mustvee maanteeni. 30 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Skeem 3. Väärtuslikud maastikud Sadala, Reastvere, Leedi, Kodismaa ja Iravare, Sätsuvere Käesoleva maakonnaplaneeringuga täpsustatakse maakondliku tähtsusega Laiuse, Laiuse voor, Vilina, Mäealuse, Alavere maastiku ala piiri. Ala lõunaosa suurendatakse Kuremaa järveni ning väärtusliku maastiku hulka lisatakse Kuremaa mõisa ala ning Kuremaa pargi juurde kuuluv allee, kuna sellel alal on suur ajalooline ja puhkeotstarbeline väärtus (vaata Skeem 4). 31 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Skeem 4. Väärtuslik maastik Laiuse, Laiuse voor, Vilina, Mäealuse, Alavere Kohaliku tähtsusega maastikud Jõgeva maakonnas on 20 kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega väärtuslikku maastikku, milledest 18 on määratud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seoses kehtestatud teemaplaneeringu ülevaatamisel esitatud ettepanekutega määratakse käesoleva maakonnaplaneeringuga juurde üks kohaliku tähtsusega maastik Kassinurme ning maakondliku tähtsusega Võtikvere maastik nimetatakse ümber kohaliku tähtsusega maastikuks. Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud ka nelja väärtusliku maastiku nimetust:  Teemaplaneeringuga määratud Paabusaare (Pällussaare) nimetus on maakonnaplaneeringus Pällussaare, sest Pällussaare on endine külanimi, aga Paabussaare on endine talunimi.  Teemaplaneeringuga määratud Undi metsavahitalu, Lusika metsavahi talu nimetus on maakonnaplaneeringus Undi metsavahitalu, sest Lusika metsavahitalu ei asu väärtusliku maastiku alal.  Teemaplaneeringuga määratud Lahavere, Aidu nimetus on maakonnaplaneeringus Lahavere, sest Aidu küla ei asu väärtusliku maastiku alal.  Teemaplaneeringuga määratud Arisvere, Kütimäe nimetus on maakonnaplaneeringus Arisvere, sest Kütimäe on Arisvere külas olev talukoht. 32 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Suurem osa kohaliku tähtsusega maastikest on väärtuslikud, sest on säilinud vana asustusstruktuuriga talumaastik. Suhteliselt vähe on rakendatud maaparandust ning neil maastikel on veel, mida säilitada. Tabel 11. Kohaliku ehk piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud Nr Nimetus Asukoht Väärtus ja väärtuslikud objektid joonisel 14 Vitsjärve Põltsamaa vald Vitsjärve küla 15 Pällussaare**** Põltsamaa vald Mõhküla küla 16 Lustivere Põltsamaa vald Lustivere mõisakompleks ja park, 17 Neanurme Põltsamaa vald Neanurme küla 18 Undi metsavahitalu Puurmani vald Undi metsavahitalu **** 19 Pööra, Saduküla Puurmani vald Pööra küla ja Saduküla küla, Pööra külas Madise ja Mõisavahe tee 31 rehemajad, Pööra külakalmistu, kalmistu „Kabelimägi“, kultusekivi, asulakoht, Saduküla vene kirik, Saduküla põhikooli park, Saduküla põlispuud 20 Lahavere**** Pajusi vald Lahavere küla, vana asulakoht, Lahavere külakalmistu, Lahavere kivikalme, Padina puisniit 21 Kauru Pajusi vald Kauru küla 22 Arisvere**** Pajusi vald Arisvere küla, Aukamägi 23 Kärde* Jõgeva vald Kärde mõis ja park, Kärde rahumajake, Kärde maa-alune kalmistu, Preilikivi ehk nn „Neitsihaud“ 24 Paduvere Jõgeva vald Paduvere küla põhjaosa, Paduvere Talumuuseum, asulakoht, kivikalme, ohvriallikas, kultusekivi 25 Kivijärve Jõgeva vald Kivijärve küla, Kivijärve külas Kuusiku rehemaja, Kivijärve põlispuude grupp, vana asulakoht 26 Kassinurme*** Jõgeva vald, Kassinurme küla, Kassinurme voor ja Aruküla Palamuse vald mägi, asulakoht 27 Praaklima, Palamuse vald, Praaklima küla, Raigastvere järv, Maa-alune Raigastvere jv Tabivere vald kalmistu „Järve kalme“ 28 Haavakivi põhjaosa, Pala vald Haavakivi küla põhjaosa, Kokanurga küla Kokanurga lõunatipp lõunatipp 29 Piibumäe Pala vald Piibumäe küla 30 Võtikvere***** Torma vald Võtikvere küla, Võtikvere mõisapark “musukiviga” 31 Võidivere Torma vald Võidivere ridaküla; Võidivere külas Otsa rehemaja 32 Rausi, Lilastvere, Torma vald Rausi küla, Lilastvere küla, Muta küla, Näduvere Muta, Näduvere küla 33 Tuimõisa Torma vald Tuimõisa küla, Tuimõisa külakalmistu, vana asulakoht Märkused: * Väärtusliku maastiku piir on täpsustatud maakonnaplaneeringuga *** Maakonnaplaneeringuga lisatud väärtuslik maastik **** Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud nimetust ***** Maakonnaplaneeringuga on määratletud maakondlikust kohaliku tähtsusega maastikuks Käesoleva maakonnaplaneeringuga on lisatud juurde kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik Kassinurme, mis hõlmab Kassinurme küla, Kassinurme voort ning Aruküla mäge (vaata Skeem 5). 33 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Skeem 5. Väärtuslik maastik Kassinurme Käesoleva maakonnaplaneeringuga täpsustatakse kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku Kärde piire. Ala kaguosa suurendatakse üle Tartu-Jõgeva-Aravete maantee ja alasse haaratakse ka Preilikivi ehk nn „Neitsihaua“ ümbrus, mis on rekreatiivse väärtusega (vt Skeem 6). Skeem 6. Väärtuslik maastik Kärde Väärtuslike maastike säilimise ja maastikuväärtuste suurendamise kasutustingimuste koostamisel lähtuti maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad 34 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ keskkonnatingimused“ määratud väärtuslike maastike kasutustingimustest, mida koostatava maakonnaplaneeringuga pisut kaasajastati. Kaasajastamine on vajalik, sest käesoleva maakonnaplaneeringuga täpsustati mitme väärtusliku maastiku piire ning lisandus juurde üks väärtuslik maastik, samuti on muutunud olemasolev olukord. Kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks: 1. Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimise. 2. Väärtuslikel maastikel säilitada maastiku väärtuste hindamise aluseks olnud komponendid, mis suurendavad maastike väärtusi ja omapära, nagu:  hoonete paiknemine (asustusstruktuuri väärtustamine);  olemasolevate teede paiknemine;  erinevast ajastust pärit hooned (arhitektuuri väärtustamine);  ajalooline kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus (maakasutuse väärtustamine);  kultuuriloolised, tuntud isikutega seotud kohad (kultuuripärandi väärtustamine);  pargid, üksikud puud ja puude grupid põldudel, haljastus, metsaribad (looduslikkuse väärtustamine). 3. Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava. Mõned hoolduskavad on juba koostatud.31  Maastikuhoolduskavade koostamisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega.  Kavas täpsustada väärtuslikele maastikele iseloomulikud väärtused ja näha ette nende säilimiseks kasutustingimused (meetmed) ning täpsustada ja kirjeldada alade hooldussoovitused.  Vajadusel võib maastikuhoolduskava puudumisel hooldussoovitused määrata valla üldplaneeringus.  Määratleda ja täpsustada avatuna hoitavad kohad ja ilusad vaated, samuti tegevused nende säilimiseks ja hooldamiseks. 4. Väärtuslikel maastikel tegevuste kavandamisel (sealhulgas ehitamisel) lähtuda järgmistest väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse põhimõtetest:  säilitada traditsioonilisi kultuurmaastiku elemente, struktuure ja maakasutust ning vajadusel ja võimalusel taastada;  säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele, eriti üldkasutatavate teede ääres;  vajadusel sobitada uusi objekte (hooneid, rajatisi) ja kavandada maakasutust nii, et ei tekiks häirivat ebakõla olemasolevaga ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti;  säilitada kultuurmaastikus looduslikke alasid;  hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks. 5. Väärtuslikel maastikel olevaid mõisakomplekse tuleb kaitsta ja hoida, vajadusel taastada. 6. Vooremaa maastikulise omapära säilitamiseks tuleb vältida maavarade karjäärialade rajamist voortele ja teisi voorte füüsilist kuju muutvaid tegevusi. Arvestada voorte avatust ja nende jälgitavust maastikus. Vooremaal tagada:  ainulaadse maastikurajooni pinnavormide (voorte) säilitamine;  maastiku küllaldane avatus ja vaadete olemasolu;  järvede loodussõbralik majandamine. 31 Käesolevaks ajaks on koostatud järgmised hoolduskavad: „Tabivere mõisa pargi hoolduskava“, Artes Terrae OÜ, 2014; „Palamuse kirikupargi hoolduskava 2014-2023, Artes Terrae OÜ, 2013; „Uue-Põltsamaa mõisa pargi hoolduskava“, Artes Terrae OÜ, 2013; „Kördiööbiku pargi (v.a. Roosisaar) hoolduskava 2014-2023“, Artes Terrae OÜ, 2013; „Puurmani mõisapargi hoolduskava“, Artes Terrae OÜ, 2010 jms. 35 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 7. Juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, siis tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga. 8. Väärtuslike maastike ja karjääride kattumisel lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks ja alade korrastamiseks. 9. Väärtuslikele maastikele ei rajata olulise ruumilise mõjuga ehitisi. 10. Lagunenud ja kasutuskõlbmatud tootmishooned ja mittekasutatavad rajatised (siloaugud, sõnniku-, kütuse-, kemikaalihoidlad jne) tuleb likvideerida või korrastada. Elamiskõlbmatud hooned tuleb korrastada või lammutada. 3.1.2. Kultuuriväärtused Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega. Ideaalis peab iga kultuurimälestiseks olevat ehitist, objekti või ala olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle väärtus ei kahaneks ja tunnused ei kaoks. Tänapäeva arenevas ühiskonnas on paratamatu, et hoonete kasutus võib muutuda. Jõgevamaa kultuuriväärtusteks on kultuurimälestised (kinnis- ja vallasmälestised32), XX sajandi väärtusliku arhitektuuri objektid ja maaehituspärand. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav ehitatud keskkond. Kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri33 andmetel (seisuga 26.10.2015) asub Jõgevamaal 56 ajaloomälestist, 268 arheoloogiamälestist, 213 ehitismälestist ja 4 kunstimälestist. Muinsuskaitseala maakonnas määratud ei ole. Kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib muinsuskaitseseadus34. Kinnismälestisi ümbritseb kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestise säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist vääristavas keskkonnas ning vältida mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi.35 Käesolev maakonnaplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate kultuuriväärtuste kaitse alla võtmiseks, kuna hetkel puudub teave sellise toimingu tegemise vajadusest. Kirikud ja mõisad on sageli ehitiste grupid, mille arhitektuur, terviklikkus või seos maastikuga omab väljapaistvat või lokaalset väärtust ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast. Seetõttu on oluline nendele objektidele määratleda vaatekoridorid (sh maanteelt) ning tagada vaated, sh ka objekte ümbritsevatele väärtuslikele maastikele. Maakonna kultuurimälestised on kantud joonisele 2 Ruumilised väärtused ja piirangud ning kultuuriväärtustena arvel olevad mõisad ja kirikud on toodud (seisuga 26.10.2015) Tabel 12. Tabel 12. Kultuurimälestistena arvel olevad mõisad ja kirikud Nimetus Asukoht Objektid Mustvee kirik Mustvee linn Kirik Põltsamaa kirik Põltsamaa linn Kirik Mõisa peahoone, teenijatemaja, park, Uue-Põltsamaa mõisakompleks Põltsamaa linn kuivati 32 Maakonnaplaneeringus käsitletakse kinnismälestisi. 33 http://www.muinas.ee/register 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015128?leiaKehtiv 35 Muinsuskaitseameti 23.10.2014 kiri „Jõgeva maakonnaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu, Muinsuskaitseameti seisukoht“ Jõgeva Maavalitsusele 36 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Nimetus Asukoht Objektid Mõisa aia piirdemüür, kuur, teenijatemaja, Vana-Põltsamaa mõisakompleks Põltsamaa linn õllevabrik, park Mõisa elamud, peahoone, härjatall, Jõgeva mõisakompleks Jõgeva vald katsejaam, kelder, park, rehi, riistakuur, sepikoda, tall, vesiveski, viinakelder Mõisa peahoone, aednikumaja, ait, ait-kelder, kaalukoda, laut, meierei, Kuremaa mõisakompleks Jõgeva vald moonakatemajad, park, rehi, tall, tuuleveski, tõllakuur, valitsejamaja Kurista mõisakompleks Jõgeva vald Mõisa park ja alleed, tall-tõllakuur Mõisa valitsejamaja fassaadid ja hoone Kärde mõisakompleks Jõgeva vald gabariidid, park, tall-ait Kirik, kalmistu, kalmistu kabel, kirikuaed, Laiuse kirikukompleks Jõgeva vald kirikuaia piirdemüür, pastoraadi peahoone Laiuse linnus Jõgeva vald Laiuse linnuse varemed koos vallikraaviga Vaimastvere mõisakompleks Jõgeva vald Mõisa ait, park Raja palvela Kasepää vald Raja vanausuliste palvela kellatorn Mõisa ait, küün, teenijatemaja, Pajusi mõisakompleks Pajusi vald tall-tõllakuur, meierei, valitsejamaja, kuivati, peahoone Tapiku mõisakompleks Pajusi vald Mõisa peahoone, park Kodavere kirikukompleks Pala vald Kirik, kalmistu Mõisa peahoone, ait, kuur, park, Pala mõisakompleks Pala vald valitsejamaja, õlleköök Kaarepere mõisakompleks Palamuse vald Mõisa park, ait-kuivati Kudina mõisakompleks Palamuse vald Mõisa peahoone ja park Mõisa peahoone, sepikoda, park ja alleed, Luua mõisakompleks Palamuse vald kavaleridemaja Palamuse pastoraat Palamuse vald Kirik, pastoraadi peahoone, -ait Mõisa peahoone, moonakatemaja, park, Visusti mõisakompleks Palamuse vald terrass ja pargitrepp, valitsejamaja, ait Kirik, kalmistu, pastoraadi peahoone, Kursi pastoraat Puurmani vald -kuivati, -rehi, -tall, -köstrimaja, -laut Mõisa peahoone, aednikumaja, kelder, pargi värav ja piirdemüür, pargimonument, Puurmani mõisakompleks Puurmani vald pargisild, teenijatemaja, tõllakuur, valitsejamaja Mõisa park, piirdemüürid, kelder, meierei, Adavere mõisakompleks Põltsamaa vald abihoone, valitsejamaja, ait-kuivati, tuuleveski Mõisa peahoone, aednikumaja- kasvuhoone, aedniku riistakuur, meierei, Lustivere mõisakompleks Põltsamaa vald tall-tõllakuur, teenijatemaja, piirdemüürid ja väravapostid, ait, valitsejamaja, sepikoda Mõisa vana sepikoda (pesuköök), viinakelder, vesiveski-viinavabrik, uus Võisiku mõisakompleks Põltsamaa vald sepikoda, piirdemüürid, peahoone, rehe masinaruum ja ait Mõisa peahoone varemed, Roela mõisakompleks Saare vald moonakatemaja, park ja allee, valitsejamaja Mõisa ait, park ja alleed, tall-tõllakuur, Saare mõisakompleks Saare vald tuuleveski, valitsejamaja Elistvere mõisakompleks Tabivere vald Mõisa ait, park, valitsejamaja varemed 37 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Nimetus Asukoht Objektid Lilu mõisakompleks Tabivere vald Mõisa laut, moonakatemaja Kirik, kirikuaed, pastoraadi peahoone, Maarja-Magdaleena kirikukompleks Tabivere vald kalmistu Tabivere mõisakompleks Tabivere vald Mõisa valitsejamaja, park Äksi kirikukompleks Tabivere vald Kirik, kirikuaed, pastoraadi peahoone Kirik, kirikuaed, kirikuaia paviljon, Torma kirikukompleks Torma vald pastoraadi peahoone, -ait, -laut, -park Mõisa peahoone, ait-kuivati, härjatall, juustuvabrik, kupjamaja, küün, masinarehi, moonakatemaja, park, ringtall, Torma mõisakompleks Torma vald seaveski, sõiduhobuste tall, teenijatemaja, tõllakuur, valitsejamaja, viinavabrik, õllevabrik XX sajandi arhitektuuriobjektid XX sajandi arhitektuuriobjektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised: elamud, koolid, vallamajad, kultuuri- ja kolhoosi keskused, raudteejaamad jne. Need on ehitised, mille seadusega kaitsmine ei ole otstarbekas, kuid on olulised teadvustamise seisukohalt. Suur osa 20. sajandi ehituspärandist on aktiivses kasutuses – nt. elamud, koolid, muud ühiskondlikud asutused. See tähendab, et neid peab olema võimalik tänapäevase elukvaliteedi, tingimuste ja normide kohaselt kasutada, mis omakorda tingib aga võimalikud muudatused hoone juures. Jõgevamaal on Kultuurimälestiste riikliku registri XX sajandi arhitektuuri andmebaasi36 andmetel (seisuga 26.10.2015) 97 XX sajandi arhitektuuriobjekti. Maaehituspärand Maaehituspärand on väljaspool linnu nii põllumajanduse kui ka muude elualadega tegeleva maarahva loodud ja ehitatud ehitised. Selle vanemasse kihistusse kuuluvad lisaks taluehitistele ka külade ja alevike ehitised (nt koolid, vallamajad, seltsi- ehk rahvamajad, kõrtsid, poed, pritsikuurid) ja tööstushooned (nt veskid, meiereid, töökojad). Jõgevamaal on Kultuurimälestiste riikliku registri maaehituspärandi andmekogu37 andmetel (seisuga 26.10.2015) 80 rehemaja, mis on kasutuses tänaseni ja 23 vallamaja. Kultuurimälestiste XX sajandi arhitektuuriobjektide ja maaehituspärandi objektide säilimist ning väärtuste suurendamist tagavad tingimused määrata üldplaneeringutes ja väärtusliku maastiku maastikuhoolduskavades. Kultuuriväärtuste säilimist ja väärtuste suurendamist tagavad tingimused üldplaneeringute koostamiseks: 1. Üldplaneeringute koostamisel kaaluda seni kaitse staatuseta XX sajandi arhitektuuriobjektide ja maaehituspärandi objektide väärtustamist, määrates väärtuslikele üksikobjektidele kaitse- ja kasutamistingimused. 2. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, seetõttu tuleb lähtuda planeerimisel mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega tagades kultuurilise eripära säilimise. 3. Tagada keskustes asuvate ehitismälestiste ja kultuuripärandi objektide säilimine ja vajadusel sobiliku kasutusviisi leidmine. 36 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 37 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list 38 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4. Määrata vaatekoridorid kultuurilooliselt olulistele objektidele ja väärtuslikele maastikele, et tagada objekti vaadeldavus ja vaated. 5. Ajalooliselt kujunenud asustusalasid tuleb püüda säilitada koos nende juurde kuuluvate elementide ja ümbritsevate aladega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata Peipsi-äärsetele ja Kesk-Eesti tasandikule jäävatel ajaloolistel asustusaladele. 6. Võimalusel hinnata erinevate ajaperioodide kultuuripärandi kihistusi ja nende väärtusi. Omistada väärtus erinevate ajaloosündmustega või kohapeal tuntud muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samastumise kohtadele. Selgitada välja ajalooliselt väärtuslikud objektid (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja seada neile säilimiseks vajalikud tingimused. 7. Selgitada välja võimalikud miljööväärtuslikud alad. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on säilinud enamus eestiaegseid talukohti, on säilinud algupärane taluarhitektuur ning on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk. Oluliseks tuleb pidada ka väärtusliku miljööga külade kruntide suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestuse struktuuri ja maakasutust. 8. Külades ehitamise ja maakasutamise tingimuste määramisel, analüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. 9. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik. 10. Tagada Peipsi kallastel ja Peipsisse suubuvate jõgede kallastel suudme lähedal arheoloogiapärandi säilimine oma algsel asukohal. Sellel eesmärgil tuleb Peipsiäärsete sadamate arendus- ja süvendustöödel (ka juba olemasolevates väikesadamates) võtta kasutusele meetmed uppunud arheoloogiapärandi säilimiseks, teostada asjakohased uuringud ja mõjude hinnangud kultuuripärandile; 11. Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piirid. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, veskijärved jms. 12. Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs. 3.1.3. Maakondliku tähtsusega puhkealad Puhkuse ja turismi seisukohast on väärtuslikud veekogude, metsa ja huvitava pinnamoega maastikuga alad, mis annavad võimaluse kohalikele elanikele ja turistidele veeta aktiivselt aega looduses või tegeleda hobidega ning seeläbi lõdvestuda ja taastada töövõimet. Turismi seisukohalt jaguneb Jõgeva maakond kolmeks piirkonnaks:  Põltsamaa– ettevõtluspiirkond, kus piirkonna märksõnadeks on juust ja vein, kultuuri- ja ajaloohuvilise turisti külastuskoht.  Vooremaa – piirkonnas on jääajal tekkinud pinnavormid voored ja nende vahel asuvad piklikud järved, Kalevipoja legendidega seotud paigad.  Peipsi-äär - omanäoline arhitektuur ja traditsioonid, mis on tingitud seal elavatest Vene rahvusest vanausuliste kogukonnast ja kohaliku kultuuri segunemisest, Kalevipoja legendidega seotud paigad. 39 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Eelmise Jõgeva maakonnaplaneeringuga38 on määratletud Jõgeva maakonnas 20 puhkuse ja turismi seisukohast väärtuslikku ala, sh 9 väga väärtuslikku ala ja 11 väärtuslikku ala. Käesoleva maakonnaplaneeringuga ei eristata väga väärtuslikke ja väärtuslikke alasid, vaid määratakse maakondliku tähtsusega puhkealad ehk puhkuse ja turismi seisukohast vääruslikud alad. Sealjuures jäetakse üle võtmata alad, mis on pigem maastikuna väärtuslikud ja mitte rekreatsioonilise väärtusega, sest väärtuslikke maastikke käsitletakse eraldi. Sellest tulenevalt arvatakse väärtuslikest aladest välja Vooremaa piirkond, Endla raba piirkond, Kaiu järvistu ümbrus ja Kääpa-Koseveski piirkond. Käesoleva planeeringuga lisatakse maakondliku tähtsusega puhkealadele juurde üks ala – Aidu. Aidu järv on aktiivselt kasutatav supluskoht nii kohalike elanike kui ka Jõgeva valla ja Jõgeva linna elanikele. Maakondliku tähtsusega puhkealad ja objektid, mis nendele aladele jäävad, on toodud Tabel 13. Tabel 13. Maakondliku tähtsusega puhkealad Jrk Nimetus Asukoht Puhkuse ja turismi objektid Jõgeva aleviku park, jõesaar, Pedja jõgi, 1 Jõgeva alevik Jõgeva vald Jõgeva mõis 2 Kassinurme Jõgeva vald Kassinurme mäed, hiis, Kalevipoja legendid 3 Kuremaa Jõgeva vald Kuremaa mõis, park, supluskoht, lossituba Laiuse voor, kirik, pastoraat, õlemuuseum, 4 Laiuse Jõgeva vald siniallikas, Kalevipoja legendid 5 Siimusti, Kurista Jõgeva vald Siimusti parkmets, lauluväljak, oosid Tooma küla, Endla raba matkarajad, Kärde 6 Tooma, Kärde Jõgeva vald rahumajake, Kärde mõis, Preilikivi ehk nn „Neitsihaud“ Peipsi järv, tänavküla, Mustvee vanausuliste Kasepää ja Pala 7 Peipsi järv ja rannik muuseum, Raja vanausuliste palvela, Ranna vald ohvritamm, Kodavere Mihkli kirik 8 Aidu* Pajusi vald Aidu järv, supluskoht Kaiu jalgrattarada, Pala paisjärve supluskoht, 9 Pala Pala vald mägijalgratta-, suusa- ja loodusrajad 10 Luua Palamuse vald Luua mõis, Kalevipoja legendid Palamuse kirik, kihelkonnakooli muuseum, 11 Palamuse Palamuse vald laululava Raigastvere, Elistvere, Palamuse ja Raigastvere voor, Elistvere mõis, Elistvere 12 Kaiavere Tabivere vald loomapark, Vudila mängumaa 13 Puurmani Puurmani vald Puurmani mõis, Pedja jõgi Põltsamaa linn ja Põltsamaa loss, veinikelder, roosiaed, 14 Põltsamaa vald Põltsamaa jõgi Tammeluha matkarada, Kaiu jalgrattarada, 15 Kaiu järvestik Saare vald Tammeluht, Kaiu mõhnastik 16 Saare Saare vald Saare järve õpperada, Saarjärve looduspark Märkus: *Maakonnaplaneeringuga lisatud maakondliku tähtsusega puhkeala Maakondliku tähtsusega puhkealade säilimise ja puhkeväärtuste suurendamise kasutustingimuste koostamisel on lähtutud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud väärtuslike maastike kasutustingimustest ning eelmise maakonnaplaneeringuga määratud puhkuse ja turismi seisukohast väärtuslike alade 38 Jõgeva maakonnaplaneering, kehtestatud Jõgeva maavanema 23.04.1999 korraldusega nr 69 40 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ kasutustingimustest, mida on käesoleva maakonnaplaneeringuga täpsustatud puhkuse ja turismi seisukohalt. Kasutustingimused maakondliku tähtsusega puhkealade säilimiseks ja puhkeväärtuste suurendamiseks: 1. Puhkuse ning vaba aja veetmise ja harrastustega tegelemise võimaluste eeldused tuleb luua kõigis maakonna piirkondades. 2. Puhkuse ja turismi seisukohast väärtuslikud alad ehk maakondliku tähtsusega puhkealad:  Määratletud alasid kasutada ja majandada sihtotstarbeliselt, nii et nende puhke- ja turismiväärtus ei kahaneks.  Eelistatult arendada suuremate keskuste lähedal olevaid puhkealasid.  Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi ning alade põllu- ja metsamajanduslikku kasutamist.  Määratud puhkeala arendamisel lähtuda ala eripärast ja mitmekesisuse säilimisest ning väärtustada lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist elulaadi võimaldavat keskkonda.  Tagada enim külastatavatele puhkealadele parkimisvõimalused ja juurdepääs ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infoskeemid, suunaviidad ja teabetahvlid.  Maakondliku tähtsusega puhkealade piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga. 3. Puhkealad suuremate keskuste lähedal  Soodustada keskuste ja määratletud puhkealade vaheliste ühenduste arendamist.  Puhkealade ümbrusesse kavandada rohelisi vööndeid, mis võimaluse korral tagavad kaugemate puhkealadega sidumise.  Puhkealad arendada võimalikult multifunktsionaalsetena (puhkealad, spordi- ja vaba aja veetmine) pöörates tähelepanu erinevatele elanikkonnarühmadele, tegevuse mitmekesisusele ja aastaringsele kasutusvõimalusele. 4. Puhkemajandus puhkuse ja turismi seisukohast väärtuslikel aladel  Majandustegevuse kavandamisel lähtuda nii maakondliku tähtsusega puhkealade kui ka väärtuslike maastike ning rohelise võrgustiku säilimiseks seatud tingimustest.  Puhkemajandusega aladel arendada vajalikul määral taristut, mis peab olema vastavuses keskkonnataluvuse nõuetega.  Piirkonna eripäraseid ja õrnade ökosüsteemidega alasid kasutada looduslähedase turismi arendamiseks. Puhkealadena käsitletakse ka supelrandu ja supluskohti, mida käsitletakse peatükis 3.1.6. Puhkeotstarbelised veekogud. 3.1.4. Jalgrattamarsruudid, palverännutee, matkarajad ja puhkekohad ning ilusa vaatega kohad Joonisele 2a Elukeskkonna väärtused on kantud rahvusvaheline ja üleriigilised jalgrattamarsruudid, palverännutee ning RMK matkarajad ja puhkekohad, millega tuleb võimalusel planeeringute koostamisel arvestada. Jalgrattamarsruudid Jalgrattamarsruudid kulgevad peamiselt väiksema liikluskoormusega teedel ning võimaldavad vaadata erinevaid vaatamisväärsusi. Rahvusvaheline Läti-Eesti jalgrattamarsruut ulatub Jõgeva maakonna lõunaosale ning üleriigilised jalgrattamarsruudid läbivad maakonda põhja-lõuna suunaliselt. 41 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Jalgrattamarsruudid: 1. Rahvusvaheline Jalgrattamarsruut Tour de LatEst (1296 km) läbib Põhja-Lätit ja Lõuna- Eestit.39 Kulgeb Jõgevamaa lõunaosas läbides Valgma, Elistvere, Kaiavere, Maarja-Magdaleena ja Pataste külasid. Teekonda läbides on võimalik lähemalt tutvuda kultuuriajaloolise pärandi ja populaarsemate turismiobjektidega ning heita pilk kohalike elanike igapäevaelule. 2. Estovelo jalgrattamarsruut Peipsimaal nr 3 Valga-Narva läbi Peipsimaa põhjaosa.40 Kulgeb Jõgeva maakonnas Peipsi järve kaldal mööda maanteid läbides Kodavere, Ranna, Omedu ja Kasepää külasid, Mustvee linna ja Võtikvere küla. 3. Estovelo jalgrattamarsruut Peipsimaal nr 4 Valgast Tallinna osaliselt läbi Lõuna- Peipsimaa.41 Kulgeb Jõgeva maakonnas Vooremaal mööda maanteid läbides Elistvere, Kaiavere ja Luua külasid, Palamuse, Kuremaa ja Laiuse alevikke, Jõgeva linna, Vaimastvere ja Vägeva külasid. Palverännutee42 Läbi Jõgeva maakonna on kavandatud Pirita kloostrist kuni Vana-Vastseliina kabelini kulgev kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee, mis möödub Põltsamaa linnast. Esialgsete kavade kohaselt kulgeb põhitee Põltsamaale Adaverest ida poolt ja alternatiivtee Pilistvere kaudu. RMK matkarajad ja puhkekohad Eesti mitmekesine loodus pakub matkamiseks aasta läbi lõputult võimalusi. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on ära hinnanud, pildistanud ja kaardile kandnud matkaradu ja puhkekohti,43 kus võib kogeda põnevaid seiklusi ja kauneid vaateid ning kohtuda loomade ja lindudega. Matkamist võib nautida metsades, rabades, soodes, rannikul ja kultuurmaastikel. Jõgeva maakonda läbib keskelt Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee, mis kulgeb Aegviidult Ähijärvele.44 Matkatee läbib üheksat maakonda ning terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke. Lühemad matkarajad paiknevad maakonna ida, põhja ja lõunaosas. RMK matkarajad on informatiivsed ja on kantud joonisele 2a Elukeskkonna väärtused. Ilusa vaatega kohad Lisaks väärtuslikele maastikele on joonisele 2 Ruumilised väärtused ja piirangud kantud 32 ilusa vaatega kohta. Enamasti on tegemist kõrgemal asuvate kohtadega, kust avaneb avar vaade voorte ja järvedega maastikule või ilusale loodusmaastikule. 3.1.5. Geopark45 Geopark on kohaliku kogukonna initsiatiivil loodus- ja pärandkultuuri poolest rikkas piirkonnas loodud ettevõtmine, mille esmaseks eesmärgiks on kohalikule kogukonnale majandusliku tulu teenimise võimaluste korraldamine looduspärandil põhineva majanduse arendamisel. Geopark on kavas luua Jõgeva- ja Tartumaa üleselt. 39 „Jalgrattamarsruut Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis“, Vidzeme turismiassotsiatsioon, Valga turismiinfokeskus 40 Estovelo jalgrattamarsruut Peipsimaal nr 3, http://velovilnius.lt/balticcycle/tag/lake-peipsi/ 41 Estovelo jalgrattamarsruut Peipsimaal nr 4, http://velovilnius.lt/balticcycle/2013/11/30/ee4-national-route-no-4/ 42 Palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina, http://www.palverand.ee/ 43 Riigimetsa Majandamise Keskuse portaal „Loodusega koos“, http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/voimaluste-otsing 44 Riigimetsa Majandamise Keskuse portaal „Loodusega koos“, http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee 45 Geopark http://jaaaeg.ee/geopark/et/geopark/ 42 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Loodavas geopargis toimuks majanduse arendamine loodusturismi (põhirõhuga geoturism) toodete-teenuste arendamise ja pakkumise ning taastuvenergeetika tootmise ja kasutamise suurendamise kaudu. Puhke- ja turismimajanduses keskenduksid esmalt vajaliku taristu ja infovõrgustiku loomisele ennekõike kohaliku inimese heaks ja siis külastaja jaoks. Eesmärk on võimaldada kohalikul elanikul kodu lähedal tegeleda rekreatiivsete tegevustega peamiselt looduses, kuid ka selle tarbeks rajatud hoonetes ning aidata kaasa turismitoodete- ja teenuste arendamisele. 3.1.6. Puhkeotstarbelised veekogud Jõgeva maakonna veekogudest on suurim idapiiril asuv Peipsi järv ning maakonna sisestest järvedest Saadjärv, Kuremaa järv, Endla järv ja Kaiavere järv. Jõgevamaa kõiki linnu läbivad jõed: Jõgeva linna läbib Pedja jõgi, Põltsamaa linna Põltsamaa jõgi ja Mustvee linna Mustvee jõgi. Veekogud ja nende lähiümbrus pakuvad mitmekülgseid ja tihti kombineeritavaid rekreatiivseid puhkevõimalusi (nt ujumine, paadisõit, kalastamine, telkimine, matkamine). Seetõttu on oluline veekogusid ja nende äärseid alasid väärtustada, tagada juurdepääs ja hoida ühiskondlikus kasutuses. Puhkeotstarbel kasutatakse järgmisi jõgesid:  Põltsamaa jõgi – kogu jõe ulatuses, Endla looduskaitsealal on randumine keelatud;  Pedja jõgi – Painkülast alates lõuna poole, Alam-Pedja looduskaitsealal on randumine keelatud;  Kullavere jõgi – Voore paisjärvest jõe suudmeni;  Kääpa jõgi – Jõemõisa järvest jõe suudmeni;  Mustvee jõgi – Mustvee linna piirist suudmeni. Maakondliku tähtsusega supluskohad on:  Kuremaa järv - Jõgeva vallas Kuremaa alevikus,  Peipsi järv - Mustvee linnas (Mustvee jõe lõunapoolne ja põhjapoolne kallas). Mustvee jõe lõunapoolne supluskoht vajab rekonstrueerimist. Maakondliku tähtsusega supluskohad on kantud joonisele 2 Ruumilised väärtused ja piirangud. Suplemas käiakse lisaks maakondliku tähtsusega supluskohtadele veel ka järgmistes veekogudes:  järved: Aidu järv, Kuremaa järv, Peipsi järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Saadjärv;  paisjärved: Kamari paisjärv, Koogi paisjärv, Otiaru paisjärv, Pala paisjärv, Voore paisjärv ja Võisiku paisjärv;  jõed: Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi ja Umbusi jõgi. Paadisõidu harrastamiseks on paadisildadele vajalik tagada juurdepääsud. Paadisillad asuvad järgmistes veekogudes:  järved: Kuremaa järv, Pikkjärv ja Saadjärv;  paisjärved: Kamari paisjärv ja Voore ökopaisjärv;  jõed: Mustvee jõgi ja Põltsamaa jõgi. Paadisillad on kavandatud rajada veel ka Aidu järvele (Kõpu küla) ning Pedja jõele (Jõgeva linn) ja Põltsamaa jõele (Pajusi vald, Pajusi küla ja Kõrkküla Rutikvere pais). Veealade üldised kasutustingimused ja suunised üldplaneeringute koostamiseks: 1. Tagada avalikud juurdepääsud:  veekogudele ja kallasradadele;  väikesadamatele ja sadamakohtadele. 2. Tagada avalik juurdepääs ja vajalik taristu supluskohtadele. 43 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3. Paadisildade rajamisel:  lähtetingimuste väljastamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust;  on vajalik koostada ehitusgeoloogilised uuringud ja vajalik võib olla ka geotehniliste erimeetmete rakendamine seoses pinnase stabiilsuse tagamisega;  looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei tohi lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta. 4. Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada veekogude keskkonna seisundit. 3.1.7. Roheline võrgustik Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt tuleb tagada riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus, sest muidu ei ole võimalik säilitada ka peenemat kohalikku struktuuri.46 Rohelise võrgustiku eesmärgiks on toetada ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemiteenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne. Roheline võrgustik aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja rikastab inimese elukeskkonda ning toetab kaudselt majandust ja kogukondi. Roheline võrgustik hõlmab metsi, looduslikke rohumaid, poollooduslikke kooslusi, märgalasid, jõgesid, rannikuala, parke, ökodukte jne. Roheline võrgustik koosneb suurematest tuumaladest ja neid ühendavatest kitsamatest koridoridest. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Tuumaladel on keelatud püsiv ja pikaajaline loomade elutegevust (liikumist) takistav tegevus. Tuumalad on omavahel ühendatud koridoridega, milleks on enamasti maastiku joonelemendid – jõeorud ja lammialad, samuti omavahel ühendatud metsaosad ja metsasaared. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Rohelise võrgustiku aladel on prioriteediks väärtuslike metsa- ja sooalade säilitamine, erinevate liikide ja elupaikade hoid ning võrgustiku alade jätkusuutlik kasutamine. Rohelise võrgustiku põhimõtted, üldine paiknemine ning selle säilimist tagavad tingimused on määratud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“47. Kohalikest omavalitsustest on rohelise võrgustiku piire täpsustatud Saare valla üldplaneeringuga tehtud ettepaneku alusel, mis on kinnitatud Jõgeva maavanema 01.04.2010 korraldusega nr 180. Rohelise võrgustiku üldine tihedus ning sidusus on Jõgevamaal hea ning olulisi võrgustiku toimimist mõjutavaid katkestusi võrgustikus ei esine. Olulisima konfliktivööndi moodustab maakonda läbiv ja võrgustikku lõikav Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Konfliktikohtadena on välja toodud ka rohelise võrgustiku elementide lõikumised maakonda läbiva raudtee ja teiste suurema liiklustihedusega maanteedega: Jõhvi – Tartu – Valga, Tartu – Jõgeva – Aravete, Jõgeva – Põltsamaa ning Jõgeva – Mustvee. Lõikumised teedega põhjustavad häiringuid loomastikule 46 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 36 47 Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud Jõgeva maavanema 19.11.2004 korraldusega nr 731 44 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ ning isendite hukkumist, kuid kuna teed on tarastamata, ei katkesta konfliktikohad rohevõrgustikku. Käesoleva maakonnaplaneeringuga täpsustatakse maakonna teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku elementide piire arvestades väljakujunenud asustusstruktuuri ja looduslike alade paigutust. Teemaplaneeringuga konstrueeritud roheline võrgustik on skemaatiline ning ei järgi oma elementide piiridega täpselt maastikke, seetõttu täpsustakse eelkõige olemasolevate tuumalade ja koridoride piire nii, et need ühtiks paremini loodusmaastike piiridega. Roheliste koridoride piiride täpsustamisel võetakse arvesse koridori laiuse vajadust ning vastavust reaalsele ökoloogilisele võrgustikule ning haaratakse võrgustikku sinna kvalifitseeruvad metsaalad ja muud loodusmaastikud. Asjatute piirangute vältimiseks arvatakse võrgustikust välja sinna vähemsobivaid alasid nagu asulad ja põllumaad. Rohelise võrgustiku sidususe ja struktuuri parandamiseks kavandasime Tabivere valla alal endise koridori kohale kohaliku tuumala (Kaiavere–Elistvere tuumala) ning uue kohaliku koridori selle tuumala ning Kaiu–Sõõru riigi tasandi väikese tuumala vahele. Ühtseks kohalikuks tuumalaks liidetakse Torma vallas asuvad lähestikku paiknevad ja maastikuliselt mitte eristuvad Näduvere–Rassiku ja Jõemetsa kohalikud tuumalad. Skeem 7. Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku elementidena on maakonnaplaneeringuga määratud:  riigi tasandi suured tuumalad (T1);  riigi tasandi (piirkondlikud) väikesed tuumalad (T2);  kohaliku tasandi tuumalad (T3);  riigi tasandi rohelised koridorid (K1);  kohaliku tasandi rohelised koridorid (K2). Riigi suuri ja väikseid tuumalasid täiendavad kohaliku tähtsusega tuumalad ja rohekoridorid, mis seovad need ühtlaseks võrgustikuks. Rohelise võrgustiku moodustavate tuumalade ja koridoride paiknemine ning ulatus on näidatud joonisel 2 Ruumilised väärtused ja piirangud. 45 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Riigi tasandi suured tuumalad (T1): 1) Alutaguse, Ülem-Pedja tuumala (Jõgeva vald, Torma vald) 2) Alam-Pedja tuumala (Puurmani vald, Põltsamaa vald) 3) Endla tuumala (Pajusi vald, Jõgeva vald) Riigi tasandi (piirkondlikud) väikesed tuumalad (T2): 1) Oonurme tuumala (Jõgeva vald) 2) Kassinurme - Tammiku tuumala (Jõgeva, Palamuse, Puurmani vald) 3) Vägari - Tõrenurme tuumala (Pajusi, Põltsamaa, Puurmani vald) 4) Altnurga - Koogi tuumala (Puurmani, Tabivere vald) 5) Kõnnu – Murru - Tarakvere tuumala (Torma, Kasepää, Saare vald) 6) Kaiu - Sõõru tuumala (Saare, Pala, Tabivere vald) 7) Kauru tuumala (Pajusi vald) 8) Perametsa - Omedu tuumala (Pala, Kasepää vald) 9) Võtikvere tuumala (Torma vald) 10) Nõmavere - Soosaare tuumala (Põltsamaa vald) Kohaliku tasandi tuumalad (T3): 1) Tapiku tuumala (Pajusi vald) 2) Kaavere tuumala (Põltsamaa, Pajusi vald) 3) Sortsi tuumala (Palamuse, Tabivere vald) 4) Paduvere tuumala (Jõgeva vald) 5) Näduvere - Rassiku - Jõemetsa tuumala (Torma vald) 6) Tõreda - Lilastvere tuumala (Torma vald) 7) Võduvere - Vilina tuumala (Jõgeva vald) 8) Kivijärve tuumala (Jõgeva vald) 9) Kuremaa - Järvepera tuumala (Palamuse, Jõgeva vald) 10) Puiatu - Kiigevere tuumala (Põltsamaa vald) 11) Adaverest edelas asuv tuumala (Põltsamaa vald) 12) Nurga tuumala (Pajusi vald) 13) Neanurme tuumala (Põltsamaa vald) 14) Väike-Kamari tuumala (Põltsamaa vald) 15) Rõstla (Kangrussaare) tuumala (Põltsamaa vald) 16) Saadjärve tuumala (Tabivere vald) 17) Varbevere tuumala (Palamuse vald) 18) Rääbise - Jaama tuumala (Torma, Saare vald) 19) Alastvere tuumala (Põltsamaa, Pajusi vald) 20) Vägeva tuumala (Jõgeva vald) 21) Siimusti - Härjanurme tuumala (Jõgeva, Puurmani vald) 22) Jõune tuumala (Puurmani vald) 23) Kaiavere - Elistvere tuumala (Tabivere vald) 24) Saarjärve tuumala (Saare vald) 25) Imukvere - Tuulavere tuumala (Palamuse, Saare, Torma vald) Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused Rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoridega tuleb arvestada ruumikasutuse kavandamisel. Rohelise võrgustiku eesmärke tuleb arvestada ka valgalade veemajanduskavade, metsamajandamiskavade jms koostamisel ning looduskaitse, põllumajanduse ja planeerimistegevuse (sh üleriigilise taristu planeerimine) korraldamisel. Maakonnaplaneeringuga täpsustatakse maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohelise võrgustiku säilimist tagavaid tingimusi, mida tuleb arvestada edaspidi üldplaneeringute koostamisel. Rohevõrgustiku piire, maakasutus- jm tingimusi täpsustatakse üldplaneeringute ja teiste asjakohaste planeeringutega. 46 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Rohelise võrgustiku toimimist tagavad üldised kasutustingimused: 1. Tuumala ja rohekoridori üldised kasutustingimused:  Rohelise võrgustiku tuumaladel ja koridorides (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust.  Üldjuhul tuleb vältida suurte tehnilise taristu objektide rajamist rohelise võrgustiku alale.  Erandkorras rohelise võrgustiku alale suurte, riigi toimimiseks vajalike objektide kavandamisel tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus.  Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt, v.a maavara kaevandmise korral.  Olemasolevate karjääride laienemine peab lähtuma rohelise võrgustiku paiknemisest ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele tekitatavat mõju.  Rohelise võrgustiku alal paikneva katastriüksuse/kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.  Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit.  Rohevõrgustiku paiknemine ja piirid täpsustada üldplaneeringuga. 2. Tuumala üldised kasutustingimused:  Riigi tasandi tuumalade (T1 ja T2) ulatus ei tohi olulisel määral (üle 10%) väheneda.  Maavarade kaevandamisel tuleb tuumala ulatuse säilimine tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.  Tuumaladel ei ole linnalise asustuse ala rajamine või laiendamine lubatud.  Alale ei rajata tööstus- ja tootmisehitisi.  Erandkorras tuumaladel asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb hinnata selle mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele.  Tuumaladel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit.  Üldjuhul on vastunäidustatud metsamaa sihtotstarbe muutmine.  Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.  Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%. 3. Rohekoridori üldised kasutustingimused:  Oluline on rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate arenduste ning taristute vältimine. Kui see pole võimalik, tuleb vajadusel leida võimalused ökoduktide vms leevendavate meetmete rajamiseks.  Vältida paisude rajamist rohelise koridori staatuses olevatele vooluveekogudele, kui see halvendab rohelise koridori toimimist. 3.2. Majanduskeskkonna väärtused Väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine, maardlate erinevad kategooriad, nitraaditundliku ala piir ning põhjavee kaitstuse tasemed on nähtavad joonisel 2b Majanduskeskkonna väärtused. Majanduskeskkonna väärtustena käsitletakse väärtuslikke põllumajandusmaid, maardlaid ja põhjavett. 47 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa Põllumajandus on Jõgevamaal nii praegu kui ka ilmselt tulevikus üks tähtsamaid majandusharusid, mis kujundab ka maakonna maastikuilmet. Seetõttu on oluline säilitada põllumajanduslik tegevus, mis tagab väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelise kasutamise. Maakonnaplaneeringus kajastatakse Põllumajandusministeeriumi (praeguse Maaeluministeeriumi) tellimusel koostatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihti48. Kaardikihil on määratud väärtuslikuks kõik põllumassiivid, mille mullaviljakuse boniteet on Eesti keskmine (40 hindepunkti) ja sellest kõrgem. Jõgevamaal on mullaviljakuse boniteet Eesti keskmisest kõrgem. Massiividest on lõigatud välja õuealad, hooned ning ETAK-i vooluveekogude, puittaimestiku joonobjektide ja teede kihi objektidele genereeritud puhvertsoonid. Maakonnaplaneeringu joonistel 2 Ruumilised väärtused ja piirangud ning 2b Majanduskeskkonna väärtused näidatud väärtuslikud põllumajandusmaad on informatiivse tähendusega. Edaspidi on väärtuslikud põllumajandusmaad leitavad Maaeluministeeriumi poolt loodavast väärtuslike põllumajandusmaade andmekogust49. Maakonnaplaneeringuga määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad kasutamise üldised tingimused, kuid mitte nende paiknemine. Tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks:50 1. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks.  Väärtuslik põllumajandusmaa säilitatakse avatud maastikuna, nende metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab toimuma üldplaneeringu alusel.  Suurtes põllumajanduspiirkondades (Põltsamaa piirkond, Vooremaa) on oluline säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku tasandi rohelise võrgustiku.  Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka põllumajandusmaid, mis on alla Eesti keskmise mullaviljakuse boniteediga. 2. Põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik säilitada kuivendatud maade ja reguleeritud veekogude sh eesvoolude hea seisund ning tagada maaparandushoiu nõuete täitmine.  Maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul kavandatav ehitis kooskõlastada Põllumajandusametiga. 48 „Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine“ Põllumajandusuuringute Keskus, Kuressaare 2015 49 Väärtuslike põllumajandusmaade kaart on planeeritud interaktiivsena ja pidevalt muudetavana. Andmekogu koostab, andmeid töötleb, kogub, salvestab, korrastab, muudab ja kustutab Põllumajandusuuringute Keskus. 50 Väärtuslike põllumajandusmaade konkreetsed kasutustingimused täpsustuvad väärtuslike põllumajandusmaade kasutustingimusi reguleeriva seaduse eelnõu koostamisel. Vastava õigusakti valmimisel tuleb järgida selles sätestatud tingimusi ja nõudeid. 48 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 3. Välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel kaevandamisloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele. 4. Väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud rajada elektrituulikute ega päikesepaneelide parke. 5. Üldplaneeringute koostamisel täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning vajadusel täpsustada nende alade piire. 3.2.2. Maavarad Jõgevamaal on keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel veebruar 2016 seisuga 75 maardlat - 10 lubjakivi või dolokivi, 30 liiva või kruusa, 2 savi maardlat ning pindalaliselt kõige rohkem turbamaardlaid, kokku 33. Maakonnaplaneeringuga on olemasolevad maardlad ja maavarad jagatud maavarade kasutamise perspektiivi järgi kolme kategooriasse järgmiselt:  I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata. Tegu on piirkonnaga, kus on vähe varusid ja suuri takistusi teada ei ole).  II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt teada suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine kaevandamise võimalikkuse välja selgitamiseks.  III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000 alad) maavara kaevandamiseks. Olemasolevate maardlate ja maavarade kategooriatesse jagamine on toodud lisas 3 „Maardlate kategooriateks jagamine“ ning joonisel 2b Majanduskeskkonna väärtused. I kategooria maardlatest asub Metskonna maardla maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maastikul asub Laiuse voor ning maardla lähedusse jääb Kuremaa mägi ja ilusa vaatega teelõik (14135 Laiuse-Kuremaa mnt). Seetõttu on oluline, et kaevandustegevusega muudetakse piirkonna ilmet minimaalselt ja võimalusel taastatakse olukord peale kaevandamist. Käesoleva maakonnaplaneeringuga uusi maardlaid ei määrata, kuna hetkel puudub teave nende juurde rajamise vajadusest. Käesoleva maakonnaplaneeringuga antakse maardlate ja maavarade aladele põhimõtted, mida tuleks järgida. Põhimõtted maardlate ja maavarade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks: 1. III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala funktsioon (nt looduskaitse, tihedam asustus) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 2. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti kohaselt korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. 3. I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid). 4. Maardlate kasutuselevõtul II kategooria aladel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. 49 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 5. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 6. Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele. 7. Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele negatiivsetele mõjudele. 8. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. 9. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid. 10. Maardlate kasutuselevõtul lubja- ja dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva probleemiga, et karjääris põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asuvad kaevud kuivaks. 11. Maardlate kategooriaid ja kasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringute koostamisel. 3.2.3. Põhjavesi ja nitraaditundlikud alad „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“ kohaselt paikneb Jõgeva maakond suuremalt jaolt Siluri–Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa, Siluri–Ordoviitsiumi ja Kesk–Alam-Devoni põhjaveekogumite Ida-Eesti avamusel. Tulenevalt maakonna paiknemisest erinevate põhjaveekogumite avamusalal, sõltub põhjavee looduslik ressurss sademete erinevast pindalalisest jaotusest ja netoinfiltratsioonist, mis määrab ka üksikute haldusüksuste põhjavee loodusliku ressursi suuruse. Jõgeva maakonna põhjavee looduslik ressurss on kümneid kordi suurem potentsiaalsest veevõtust.51 Maakonna neljast üksteise kohal lasuvast põhjaveekogumist52 on maapinnalähedane (Silur-Ordoviitsiumi ning Kvaternaari) nitraaditundlikul alal ning seal on põhjavesi halvas seisundis. Nitraaditundlikul alal on keemiline ja koguseline seisund halb kahes põhjaveekogumis:  Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15,  Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum nr 16 (tervenisti Jõgeva maakonnas). Seda põhjustavad peamiselt põllumajandustegevuse ja loomakasvatuse tulemusel põhjavette jõudnud nitraadid ja taimekaitsevahendid. Kohati esineb põhjavees ka naftasaadusi, mis pärinevad jääkreostusobjektidest, millest paljud on praeguseks küll juba likvideeritud. Sügavamal asuvad põhjaveekogumid on maapinnalt tuleneva reostuse eest üldjuhul hästi kaitstud ja on heas seisundis. Osades puurkaevudes on siiski probleemiks joogiveenormist kõrgem raua, mangaani, väävelvesiniku ja fluori sisaldus, kuid see on looduslikku päritolu ega ole inimmõjust põhjustatud. Seetõttu on kohati vajalik toorvee eelnev käitlemine. Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valdades lubjakivi- ja dolokivikarjäärides põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asuvad kaevud kuivaks53. 51 „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015, lk 16 52 „Vete seisund ja kasutamine Jõgevamaal“, http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/jogevamaa_veeseisund_final.pdf 53 Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamiseks moodustatud laiendatud juhtrühma 12.01.2016 koosoleku protokoll, lk 5 50 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põhjavee kaitstus ja nitraaditundlik ala Jõgevamaa idaosa (Torma, Kasepää, Saare, Pala ja Palamuse vallad) asub valdavalt kaitstud ja osaliselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Jõgevamaa keskosas (Jõgeva ja Tabivere vallad) on kaitstud, keskmiselt kaitstud ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid. Jõgevamaa lääneosa (Põltsamaa ja Jõgeva linnad ning Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vallad) asub kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus asub ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala54. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest (nitraadid ja taimekaitsevahendid) tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala koosneb kahest alampiirkonnast: Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast. Alade piirid ja kitsenduste ulatus on määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga¹55. Sama määrusega on seatud tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladele ning ka alal asuvatele allikatele ja karstilehtrite ümbrusele. Kaitsmata põhjaveega ala, nõrgalt kaitstud põhjaveega ala ning nitraaditundlik ala on kantud joonisele 2b Majanduskeskkonna väärtused. Põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks: 1. Tagada põhja- ja pinnavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest. 2. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb ehitamisel ja majandustegevuse sh põllumajanduse arendamisel rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks. Selleks tuleb üld- ja detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad meetmed. 3. Nitraaditundlikul alal kehtivad Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 vastu võetud määrusega „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“56 seatud tegevuspiirangud ja veeseadusega seatud rangemad keskkonnakaitsenõuded. 4. Põhjavee kasutamise kavandamisel (sh riskianalüüside koostamisel) arvestada põhjaveevaru hulgaga. 5. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga. 3.2.4. Üleujutusega alad Üleujutusohuga seotud risk veeseaduse kohaselt on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega. Üleujutusi põhjustavad nii meteoroloogilised ja hüdroloogilised tegurid kui ka inimtegevus. „Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“57 kohaselt on üleujutus oluline, kui see:  takistab oluliste funktsioonide toimimist;  asub tiheasustusalal;  ohustab keskkonnakompleksloa kohuslast ettevõtet;  ohustab üle 2000 ie puhastit või  seab ohtu inimese elu. 54 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Eesti Geoloogiakeskus, 2001 55 Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrus nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri¹“ 56 https://www.riigiteataja.ee/akt/129042014006?leiaKehtiv 57 „Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, Keskkonnaministeerium, 2016, http://www.envir.ee/sites/default/files/ida- eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf 51 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“58 kohaselt Jõgeva maakonnas üleujutusohu riskiga alasid ei ole. Määruse „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“59 kohaselt on Jõgevamaal üleujutusohuga ala Pedja jõel lõik Utsali külast suudmeni. Vastavalt eelnimetatud määrusele loetakse suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Inimtekkelised üleujutusohud on seotud paisudega, mis talvel jää kuhjudes võivad tekitada üleujutusi. Selliseid üleujutusi on olnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni ja Jõgeva Maavalitsuse andmetel Jõgeva vallas Jõgeva alevikus (Jõgeva Veskijärve pais Pedja jõel), Jõgeva linnas ja Jõgeva vallas Vana-Jõgeva külas (Painküla pais Pedja jõel), Põltsamaa linnas (Põltsamaa pais Põltsamaa jõel) ja Saare vallas (Koseveski pais Kääpa jõel). Samuti on esinenud lokaalseid üleujutusi Põltsamaa jõel Kamari paisul ja Pedja jõel Tõrve paisust ülesvoolu, ent need puudutavad pigem üksikuid elamuid. Põhimõtted üldplaneeringute koostamiseks:  Täpsustada üleujutusalade kõrgveepiir.  Põhjendatud vajadusel määrata piirkonnad (jõgede lammialad, üleujutusohud seoses paisudega jms), kus üleujutus võib osutuda probleemiks kohalikul tasandil ning kus tuleb vältida ehitamist või rakendada meetmeid (tehnilisi lahendusi), mis arvestavad üleujutusohuga (nt hoonete vundamendid, sademeveesüsteemid, juurdepääsuteed jms). 3.3. Looduskeskkonna väärtused Keskkonnaregistri andmetel seisuga 29.12.2014 on Jõgevamaal:  9 looduskaitseala: Alam-Pedja, Endla, Kirikuraba, Aidu, Mustallika, Tellise, Võtikvere, Kivimurru ja Sopimetsa;  4 maastikukaitseala: Kääpa, Siimusti-Kurista, Vooremaa ja Saarjärve looduspark;  4 hoiuala: Andressaare, Kaasiku, Loode-Peipsi ja Padinasaare;  26 kaitsealust parki;  10 puistut (MKA eritüüp);  22 vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitseala;  117 püsielupaika (sh 27 projekteeritavat);  52 kaitstavat looduse üksikobjekti (sh 16 rändrahnu). Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Jõgeva maakonnas ei paikne. EELIS-e andmetel asub Jõgevamaal 18 Natura loodusala ja 4 Natura linnuala, millest täielikult kattuvad kaks (Alam-Pedja ja Endla linnu- ja loodusalad) ning osaliselt kattuvad Vooremaa linnuala ja Vooremaa järvede loodusala. Natura 2000 võrgustiku alad kuuluvad samaaegselt Eesti kaitsealade võrgustikku looduskaitsealade, hoiualade või maastikukaitsealadena. Kaitstavad alad hõlmavad Jõgevamaa pindalast 13,2%, mis on Eesti keskmisest (ca 18%) mõnevõrra väiksem. Koos kavandatavate (praegused ajutiste piirangutega) kaitsealadega on kaitsealade osakaal maakonna territooriumist 13,8%. Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ja piirangutest. 58 „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“, Keskkonnaministeerium, 2016 59 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“, Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 52 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Jõgeva maakonnaplaneeringuga ei kavandata uute alade või objektide kaitse alla võtmist ega muudeta olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi, samuti ei anta soovitusi alade kaitse alla võtmise ega kaitserežiimi osas. Loodusobjektide kaitse alla võtmine, sh kohaliku omavalitsuse tasandil, toimub omaette menetlusega, mida reguleerib looduskaitseseadus. Seetõttu ei tehta maakonnaplaneeringuga ettepanekuid kaitsealade kaitserežiimi algatamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks. Küll on oluline kaitsealade moodustamisel arvestada lisaks looduskeskkonna mõjudele ka sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, tasakaalustamaks maakonna arengut. 53 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4. TEHNILISED VÕRGUSTIKUD 4.1. Liikuvusvajadused Vaata joonis 3 Transport ja teed Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab asustuse kujundamise üheks peamiseks eesmärgiks tagada head ja mugavad liikumisvõimalused kõikjal Eestis.60 Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll. Eesti asustussüsteemis tuleb tagada kiire, soodne, kvaliteetne, mugav ja ohutu ühendus toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel. Keskse tähtsusega on just inimeste igapäevaste liikumisvajaduste rahuldamine. „Eesti 2030+“ seab transpordi arengu kujundamise eesmärkideks: a) kestlike transpordiliikide abil toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise, b) erinevate transpordiliikide kasutamise tasakaalustatult ja piirkondlike eripäradega arvestades. Toimepiirkondade sisesel sidustamisel on põhiroll ühistranspordil. Maalises piirkonnas tuleks võimaluse korral eelistada era- ja ühissõidukite kasutuse kombineerimist. Toimepiirkondade omavahelisel sidustamisel on tähtis roll linnadevahelisel bussiliiklusel ja suuremate keskuste vahel ka reisirongiliiklusel. 4.1.1. Ühistransport Ühistransport suurendab inimeste töövõimalusi kohalikul tööturul, kuid arendab ka keskusi, suurendades nende tööjõupotentsiaali ning vähendades tööjõu ja töökohtade struktuurset mittevastavust piirkonnas. Eelkõige tagab ühistransport nende kasutajarühmade liikuvuse, kellel autokasutusvõimalus puudub või kes on teenuse paranedes reaalselt valmis auto asemel ühissõidukiga sõitma. Tulenevalt vältimatutest rahvastikumuutustest kahaneb maalise piirkonna elanike arv. Seetõttu on oluline soodustada ja tagada läbi ühistranspordi maaliste piirkondade sidustatus maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega. Jõgeva maakonna ühistranspordi korraldamisel võtta edaspidi aluseks maakonnaplaneeringuga kavandatud keskuste võrgustik. Tagada ühendusvõimalused maakonna linnade Jõgeva, Põltsamaa ja Mustveega toimepiirkondade siseselt ning ka omavahel. Põhimõtted ühistranspordi arendamisel:  Tagada transpordiühendus maakonna suuremate keskuste (linnad, kohalikud keskused) vahel, sidustades eelnimetatud keskustega ka väiksemad keskused toimepiirkonna tagamaal.  Ühistranspordi arendamisel lähtuda vajaduspõhisuse põhimõttest: tagada ühendused elanikele vajalike sihtkohtade vahel vajalikel kellaaegadel. Ühistranspordi graafikute koostamisel lähtuda eelkõige tööl ja koolis käivate inimeste vajadustest.  Ühildada busside ja reisirongide sõidugraafikud.  Maalistes piirkondades arendada paindlikke ühistranspordi lahendusi – nõudetransport, suuremate busside asemel väiksemad, era- ja ühissõidukite kombineerimine, kogukondlikud algatused.  Kavandada parklad (sõiduautod, jalgrattad) suurematesse bussi- ja rongijaamadesse. 60 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 16 54 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 4.2. Teede võrgustik 4.2.1. Riigiteed Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on riigi maanteevõrk tihe ja uute põhimaanteede rajamise vajadust ei ole.61 Liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on siiski vaja rekonstrueerida olemasolevaid ning rajada mõningaid uusi teelõike ja liiklussõlmi riigiteede koridorides. Jõgeva maakonda läbivad kaks põhimaanteed: nr 2 (E263) Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa ja nr 3 (E264) Jõhvi - Tartu – Valga. Maakonna territooriumil asub seitse tugimaanteed: nr 21 Rakvere – Luige, nr 36 Jõgeva – Mustvee, nr 37 Jõgeva – Põltsamaa, nr 38 Põltsamaa – Võhma, nr 39 Tartu - Jõgeva – Aravete, nr 43 Aovere - Kallaste – Omedu ja nr 51 Viljandi – Põltsamaa. Maakonna riigiteede võrk on kantud joonisele 3 Transport ja teed, kus on eristatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa Vastavalt teehoiukavale62 on koostöös Maanteeametiga kavandatud põhimaantee nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa rekonstrueerida 2+2 sõiduradadega maanteeks. Teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0“63 on planeeritud riigiteele uus trassikoridor, kuus kahetasandilist ristmikku ning väiksemaid ristteid ja mahasõite. Käesolevas maakonnaplaneeringus on 2+2 sõiduradadega maanteeks reserveeritud maantee trassikoridor ja kahetasandilised ristmikud kajastatud joonisel 3 Transport ja teed. Täpsem lahendus on nähtav lisas 5. Olemasoleva ja prognoositud liiklussageduse järgi puudub lähema 20-25 aasta jooksul vajadus põhimaantee nr 2 (E263) Põltsamaa-Tartu lõigu väljaehitamiseks eraldusribaga 2+2 sõiduradadega I klassi maanteeks teemaplaneeringuga määratud trassil. Seetõttu on vastavalt teehoiukavale64 koostöös Maanteeametiga kavandatud Põltsamaa-Tartu lõik olemasoleva tee trassil rekonstrueerida 2+1 sõiduradadega maanteeks vastavalt koostatud eskiisprojektile „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigu 2+1 möödasõidu eskiisprojekt“65. Joonisel 3 Transport ja teed on Põltsamaa-Tartu 2+1 sõiduradadega maanteeks rekonstrueeritav lõik näidatud oluliselt muudetava teelõiguna. Käesoleva maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimaanteele nr 2 perspektiivne jalakäijate ületuskoht Adavere alevikku. Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi - Tartu – Valga Käesoleva maakonnaplaneeringuga nähakse ette vajadus rekonstrueerida samatasandilise ristmikuna põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga ja tugimaantee nr 36 Jõgeva-Mustvee ristmik.66 61 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 28 62 „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2016, https://www.mkm.ee/sites/default/files/thk_2014-2020_muutmine_2016.doc 63 Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“, kehtestatud Jõgeva maavanema 23.11.2012 korraldusega nr 1-1/396 64 „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2016 65 „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigu 2+1 möödasõidu eskiisprojekt“, AS EA Reng, Tallinn 2013 66 Maanteeameti 06.01.2015 kiri nr 15-4/15-00034/001 „Riigimaanteede trassid maakonnaplaneeringutes“ Jõgeva Maavalitsusele 55 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Põhimõtted maanteevõrgu arendamisel: 1. Üld-, eri- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel arvestada põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu ja ka 2+1 möödasõidu eskiisprojekti lahendustega. 2. Arvestades riigimaanteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast, tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ning jalg- ja jalgrattateede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Üldplaneeringus seada maakasutustingimuseks, et tehnilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. 3. Üldplaneeringu koostamisel määrata teede ristumiskohtade üldised põhimõtted kehtivate normdokumentide alusel tagamaks juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele sh riigimaanteedele. 4. Uute raudteeületuskohtade planeerimisel I ja II kategooria maanteedele ei ole lubatud samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria maanteedele uue raudteeületuskoha rajamisel on vajalik reserveerida selleks piisava suurusega sobiv maa- ala (kuivõrd nähtavuskolmnurk peab olema ülesõidukohal 50 meetri kaugusel raudteest kummalegi poole 400 m ja sellesse ei tohiks jääda nähtavust segavaid objekte - ehitised, looduslikud objektid jms). 5. Teede lähedusse rajatiste kavandamisel, mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb lähtuda põhimõttest, et rajatis ei asuks teele lähemal kui rajatise kogukõrgus. Maanteega lõikumisel peab side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti (nt mobiilimast, tuulik) kauguse tee muldkeha servast olema vähemalt võrdsele kaugusele selle posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. 6. Ohtlike veoste transport kavandada olemasolevatel maanteedel kõige ohutumat teed pidi ja ohtlike kaupade laadimine toimugu ajal, mil inimesi on piirkonnas kõige vähem. Vajadusel koostada eelnevalt riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. Maanteedega ristuvate rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamiseks tuleb maanteede planeerimisel ja ehitusprojekti koostamisel vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete mõjude leevendamiseks kohtades, kus roheline võrgustik lõikub suuremate teedega (vt joonis 2 Ruumilised väärtused ja piirangud). 4.2.2. Perspektiivsed tolmuvaba katendiga teelõigud Tolmuvaba katendiga teelõigud on teelõigud, mis on teenuste kättesaadavuse ja maakonna arengu edendamiseks, vajalik viia tolmuvaba katendi alla. Perspektiivsete tolmuvaba katendiga teelõikude määramisel on lähtutud „Riigiteede teehoiukavast aastateks 2014-2020“67. Käesoleva maakonnaplaneeringuga määrati täiendavalt teelõigud, mille puhul arvestati kohalike omavalitsuste ettepanekuid, inimeste rändemustreid, elanike asustustihendust, liiklussagedust ning teenuste kättesaadavuse parandamise võimalikkust. Maakonna arengu tagamise olulisusest lähtuvalt on perspektiivsed tolmuvaba katendiga teelõigud jaotatud kahte tähtsusklassi (Tabel 14):  Maakondliku tähtsusega teelõigud - riigitee teelõigud, mille liiklussagedus on üle 50-ne sõiduki ööpäevas, elamuid tee ääres on üle 50-ne ja teel liiguvad bussiliinid; 67 „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2016 56 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+  Kohaliku tähtsusega teelõigud – kohalikud ja riigitee teelõigud, mille liiklussagedus on alla 50-ne sõiduki ööpäevas, elamuid tee ääres on alla 50-ne, kuid on maakonna arenguks ning teenuste kättesaadavuse tagamisel vajalikud. Eelisarendamisel on maakondliku tähtsusega teelõigud ja seejärel kohaliku tähtsusega teelõigud. Tabel 14. Perspektiivsed tolmuvaba katendiga teelõigud Pikkus Tee nr Tee nimi Asukoht Tähtsus (km) 13168 Ulvi - Lilastvere - Torma mnt Torma vald 4,8 Maakondlik 14103 Esku - Pilistvere - Arussaare mnt Põltsamaa vald 2,5 Maakondlik 14103 Esku - Pilistvere - Arussaare mnt Põltsamaa vald 1,9 Maakondlik 14104 Assikvere - Pala mnt Pala vald 4,5 Maakondlik 14106 Ranna - Kääpa mnt Saare ja Pala vald 6,4 Maakondlik 14106 Ranna - Kääpa mnt Pala vald 5,2 Maakondlik 14107 Vanassaare - Ruskavere mnt Saare vald 4,3 Maakondlik 14107 Vanassaare - Ruskavere mnt Saare vald 3,5 Maakondlik 14107 Vanassaare - Ruskavere mnt Saare vald 1,3 Maakondlik 14108 Sepa - Koogi - Laeva mnt Tabivere vald 2,2 Maakondlik 14108 Sepa - Koogi - Laeva mnt Tabivere vald 1,1 Maakondlik 14117 Torma - Kivijärve mnt Jõgeva ja Torma vald 5,4 Maakondlik 14117 Torma - Kivijärve mnt Torma vald 3,7 Maakondlik 14123 Kääpa - Levala - Putu mnt Saare vald 5,1 Kohalik 14134 Laiusevälja - Toovere mnt Jõgeva vald 2,4 Maakondlik 14134 Laiusevälja - Toovere mnt Jõgeva vald 1,7 Maakondlik 14138 Kassinurme - Änkküla mnt Jõgeva ja Palamuse vald 5,4 Kohalik 14241 Sassukvere - Kadrina mnt Pala vald 2,1 Kohalik 14142 Jõgeva - Tooba mnt Jõgeva vald 3,1 Maakondlik 14151 Tammiku - Pööra mnt Puurmani vald 3,5 Kohalik 14156 Vaimastvere - Endla mnt Jõgeva vald 1,2 Maakondlik 14156 Vaimastvere - Endla mnt Jõgeva vald 0,8 Maakondlik 14169 Pajusi - Loopre mnt Pajusi vald 3,4 Maakondlik 14175 Pikknurme - Põltsamaa mnt Puurmani ja Põltsamaa vald 7,2 Maakondlik 14175 Pikknurme - Põltsamaa mnt Puurmani ja Põltsamaa vald 5,5 Maakondlik 14176 Annikvere - Umbusi mnt Põltsamaa vald 2,7 Maakondlik 14178 Pikknurme Härjanurme mnt Puurmani vald 5,1 Maakondlik 14178 Pikknurme Härjanurme mnt Puurmani vald 2,1 Maakondlik 14181 Esku - Võisiku mnt Põltsamaa vald 1,6 Maakondlik 14188 Kolmeristi – Pisisaare mnt Pajusi vald 1,2 Kohalik 14190 Kõpu - Tapiku mnt Pajusi vald 3 Kohalik 14200 Kaarepere - Tõrve mnt Palamuse ja Puurmani vald 10,7 Maakondlik 14202 Mullavere - Visusti mnt Palamuse vald 2,9 Maakondlik 14209 Tabivere - Uhmardu mnt Tabivere vald 2,8 Maakondlik 14209 Tabivere - Uhmardu mnt Tabivere vald 1,3 Maakondlik 57 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Pikkus Tee nr Tee nimi Asukoht Tähtsus (km) 14230 Pataste - Välgi - Alatskivi mnt Tabivere vald 6,4 Maakondlik 15161 Vao – Päinurme – Sulustvere mnt Põltsamaa ja Pajusi vald 4,6 Maakondlik 15161 Vao - Päinurme - Sulustvere mnt Pajusi vald 1,7 Maakondlik 14164 Lahavere - Jõeküla mnt Pajusi vald 5,3 Maakondlik 17192 Simuna - Vaiatu mnt Torma vald 4,6 Maakondlik 22237 Alatskivi - Pala mnt Pala vald 0,6 Maakondlik 2480129 Kärde – Toodiksaare tee Jõgeva vald 1,6 Kohalik 6160008 Adavere - Pajusi tee Põltsamaa vald 1,6 Kohalik 4.2.3. Jalg- ja jalgrattateed Jalg- ja jalgrattateed on peamised linnade sisestruktuuri ja linna lähialade sidustajad. Jalg- ja jalgrattateed tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, linnasüda jm) ja ka tähtsamate transpordisõlmedega. Jalg- ja jalgrattateede määramisel on lähtutud olemasolevatest jalg- ja jalgrattateedest ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringutest ja ettepanekutest, arvestades inimeste rändemustreid ning teenuste kättesaadavuse tagamist. Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud ohutumate ja mugavamate ühenduste tagamiseks:  toime- ja tugi-toimepiirkonna keskuste ning nende ümber asuvate paikkonna keskuste vahele;  teeninduskeskuste ja nende läheduses paiknevate elamualade vahele;  põhi- ja tugimaanteedel asuvate ühistranspordipeatuste ja teeninduskeskuste ning haridusasutuste ja spordirajatiste vahel. Maakonnaplaneeringuga on planeeritud jalg- ja jalgrattateed lähtuvalt tee olulisusest maakonna arengu tagamisel jagatud kolme kategooriasse:  I kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on otsene mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning ühendab tagamaid maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega. Lõigud on enamjaolt kuni 4 km pikad, mis on optimaalne pikkus igapäevaseks läbimiseks;  II kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on soodustav mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning pikendab (lõigul u 4 – 7 km) tagamaade ühendusi maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega;  III kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mis soodustavad piirkonna arengut pigem rekreatiivsest seisukohast, ei mõjuta oluliselt töökohtade ja teenuste kättesaadavust ning on lõikudena pikemad kui 7 km. Eelisarendamisel on I kategooria jalg- ja jalgrattateed, seejärel II kategooria jalg- ja jalgrattateed ning siis III kategooria jalg- ja jalgrattateed. Kavandatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik on sidus, ka juhul, kui välja arendatakse ainult I kategooria jalg- ja jalgrattateed, kuna teed algavad ja lõppevad loogilises asukohas (nt bussipeatusest koolini). II ja III kategooria teed täiendavad I kategooria teid ja nende realiseerumine sõltub majanduslikest võimalustest. 58 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tabel 15. Perspektiivsete jalg- ja jalgrattateede nimekiri Pikkus Kohalik Kirjeldus (km) omavalitsus I kategooria Siimusti - Jõgeva jalgtee (T-2480240) ühendamiseks Tartu - Jõgeva - 0,6 Jõgeva linn ja vald Aravete maanteega Siniallika tee (T-2480171), Jõgeva - Mustvee mnt (T-36) ja Jõgeva - 6,4 Jõgeva linn ja vald Mutso mnt (T-14139) Laiuse ja Jõgeva vaheline lõik Jõgeva - Tooba mnt (T-14142) ja Jõgeva - Palamuse - Saare mnt (T- 7,2 Jõgeva linn ja vald 14137) Jõgeva ja Mooritsa vaheline lõik Kuremaa - Soomevere mnt (T-14136) Mooritsa ja Kuremaa vaheline 0,9 Jõgeva vald lõik Jõgeva - Põltsamaa mnt (T-37) ja Lauluväljaku tee (T-14147) Õuna 2,8 Jõgeva vald küla ja Siimusti aleviku vaheline lõik Aovere - Kallaste - Omedu mnt (T-43) Kolmnurga bussipeatusest 4,4 Kasepää vald Omeduni Raja tee (T-14111) kogu ulatuses 0,8 Kasepää vald Mustvee linn ja Kalma - Mustvee mnt (T-13114) Raja ja Mustvee linna sisene lõik 4,7 Kasepää vald Põltsamaa - Pajusi - Luige mnt (T-14170) Pisisaare ja Põltsamaa Põltsamaa linn, Pajusi 8,4 vaheline lõik ja Põltsamaa vald Pajusi ja Põltsamaa Adavere - Pajusi tee (T-6160008) Adavere ja Pajusi vaheline lõik 2,4 vald Assikvere - Pala mnt (T-14104) ja Saare - Pala - Kodavere mnt (T- 6,1 Pala vald 14101) Assikvere ja Pala vaheline lõik Halliku - Pala mnt (T-14105) Pala külas olev lõik 0,3 Pala vald Tartu - Jõgeva - Aravete mnt (T-39) Kaarepere viadukt 1,6 Palamuse vald Nava - Luua - Palamuse mnt (T-14206) Palamuse ja Luua vaheline 3,8 Palamuse vald lõik Puurmani - Tabivere mnt (T-14180) Puurmani ja Kursi vaheline lõik 3,4 Puurmani vald Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa mnt (T-2) Pikknurme ja Puurmani 5,9 Puurmani vald vaheline lõik Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa mnt (T-2) ja Põltsamaa - Võhma Põltsamaa linn, 7,0 mnt (T-38) Adavere ja Põltsamaa vaheline lõik Põltsamaa vald Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa mnt (T-2) Puurmani ja Altnurga 2,1 Puurmani vald vaheline lõik Annikvere - Põltsamaa mnt (T-14174) Põltsamaa ja Annikvere 2,7 Põltsamaa vald vaheline lõik Põltsamaa - Lustivere - Pudivere mnt (T-14172) Põltsamaa ja 5,4 Põltsamaa vald Lustivere vaheline lõik Jõgeva - Põltsamaa mnt (T-37) Põltsamaalt Arukse bussipeatuseni 2,9 Põltsamaa vald Pikknurme - Põltsamaa mnt (T-14175) Põltsamaa linnas olev lõik 1,5 Põltsamaa linn Pikknurme - Põltsamaa mnt (T-14175) Väike-Kamari ja Kamari 2,1 Põltsamaa vald vaheline lõik Viljandi - Põltsamaa mnt (T-51) Võisiku küla ühendustee Põltsamaa - 2,5 Põltsamaa vald Võhma mnt-ga Põltsamaa linn, Põltsamaa - Võhma mnt (T-38) Esku ja Põltsamaa vaheline lõik 4,5 Põltsamaa vald Kääpa - Levala - Putu mnt (T-14123) ja Vanassaare - Ruskavere mnt 2,9 Saare vald (T14107) Saareküla bussipeatusest Kääpani Palamuse - Veia - Otsa mnt (T-14133) Leedimäe bussipeatusest 1,8 Saare vald Voore külani Äksi - Kukulinna mnt (T-14221) Äksi ja Tartu - Jõgeva - Aravete mnt 4,9 Tabivere vald vaheline lõik Saare - Torma mnt (T-14112) Torma ja Liikatku ristmiku vaheline lõik 1,8 Torma vald 59 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Pikkus Kohalik Kirjeldus (km) omavalitsus Simuna - Vaiatu mnt (T-17192) ja Sadala - Tuimõisa - Reastvere (T- 0,8 Torma vald 14126) Sadala aleviku sisene lõik Näduvere - Sadala mnt (T-14120) Sadala aleviku sisene lõik 0,3 Torma vald Simuna - Vaiatu mnt (T-17192) Sadala aleviku sisene lõik 1,3 Torma vald II kategooria Tartu - Jõgeva - Aravete mnt (T-39) Vaimastvere ja Kurista vaheline 6,8 Jõgeva vald lõik Laiuse - Kuremaa mnt (T-14135) Laiuse ja Kuremaa vaheline lõik 5,3 Jõgeva vald Jõgeva – Põltsamaa mnt (T-37) Lauluväljaku tee ja Kaave risti 2,6 Jõgeva ja Pajusi vald vaheline lõik Jõgeva - Põltsamaa mnt (T-37) ja Siimusti - Kaave mnt (T-14148) 8,3 Jõgeva ja Pajusi vald Aidu ja Siimusti vaheline lõik Tartu - Jõgeva - Aravete mnt (T-39) Painküla ja Kaarepere vaheline Jõgeva ja Palamuse 9,5 lõik vald Nava - Luua - Palamuse mnt (T-14206) Nava ja Luua vaheline lõik 4,1 Palamuse vald Luua - Vaidavere mnt (T-14210) Luua ja Ehavere vaheline lõik 1,8 Palamuse vald Pikkjärve - Palamuse mnt (T-14204) Kaarepere ja Palamuse vaheline 4,1 Palamuse vald lõik Tartu - Jõgeva - Aravete mnt (T-39) Nava ja Tormi bussipeatuste Palamuse ja Tabivere 6,6 vaheline lõik vald Jõgeva - Mustvee mnt (T-36), Võidivere - Torma (T-14119) ja Liikatku - Lullikatku mnt (T-14130) Vaiatu bussipeatuse ja Torma 4,1 Torma vald aleviku vaheline lõik III kategooria Tartu - Jõgeva - Aravete mnt (T-39) Vaimastvere ja Vägeva vaheline 10,2 Jõgeva vald lõik Laiusevälja - Toovere (T-14134); Kuremaa - Soomevere (T-14136) ja Jõgeva ja Palamuse 14,2 Jõgeva - Palamuse - Saare (T-14137) Kuremaa järve ümbritsev lõik vald Jõgeva - Mustvee mnt (T-36) ja Kantküla - Sadala mnt (T-14121) 6,7 Jõgeva ja Torma vald Sadala ja Palupere vaheline lõik Jõgeva - Põltsamaa mnt (T-37) Vägari ja Arukse bussipeatuse Pajusi ja Põltsamaa 11,8 vaheline lõik vald Jõgeva - Palamuse - Saare mnt (T-14137) ja Palamuse - Veia - Otsa 10,1 Palamuse vald mnt (T-14133) Kudina - Palamuse - Toovere vaheline lõik Jõgeva - Mustvee mnt (T-36) Vaiatu ja Kantküla vaheline lõik 3,3 Torma vald Käesoleva maakonnaplaneeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattateed on kategooriatega toodud joonisel 3 Transport ja teed. Jalg- ja jalgrattatee võib sõiduteest eraldada kergliiklusrajana või paikneda eraldiseisvana. Põhimõtted jalg- ja jalgrattateede arendamisel üldplaneeringute koostamiseks:  Kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad moodustama võrgustiku st siduda juba olemasolevaid või kavandatavaid jalg- ja jalgrattateed võrgustikke.  Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele.  Kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad tagama sujuva liikumise ning olema võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus ning vältida põhjendamatuid ristumisi maantee ja raudteega. Vajadusel kaaluda jalg- ja jalgrattatee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist.  Sildade ja viaduktide ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus, sildade ja viaduktide rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele. 60 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+  Kitsastes oludes, kus ei ole võimalik jalg- ja jalgrattatee vahele kavandada eraldusriba, tuleb liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu.  Jalg- ja jalgrattatee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus.  Maakonnaplaneeringus kavandatud jalg- ja jalgrattateede täpsed asukohad ja tehnilised lahendused määratakse järgnevate planeeringute või projekteerimistingimustega arvestades kõiki kehtiva seadusandluse norme ja kooskõlastusvajadusi.  Riigitee kaitsevööndisse planeeritavate jalg- ja jalgrattateede planeeringutele tuleb küsida Maanteeametilt eelnevalt tehnilised tingimused.  Jalg- ja jalgrattatee ehitamise eelduseks on maaomaniku eelnev nõusolek, millele peab eelnema ammendav alternatiivide võrdlus.  Uute jalg- ja jalgrattateede planeerimisel lahendada vajadusel ka elektrivarustus. 4.2.4. Raudtee Reisirongiliiklusel on tähtis roll suuremate keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel ja toimepiirkondade omavahelisel sidustamisel. Reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Jõgeva maakonda poolitab Tapa-Tartu raudtee, kus sõidavad reisirongid liinil Tallinn-Tartu ja Jõgeva-Tartu. Jõgeva maakonnas olev raudteelõik on 49,6 km. Raudtee reisirongiliikluse jaam ja kaubajaam asuvad Jõgeva linnas ning lisaks on veel rongipeatused ja platvormid: Vägeva, Pedja, Kaarepere ja Tabivere. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt suurendatakse tulevikus rongide maksimaalselt lubatud piirkiirust Tallinn–Tartu–Pihkva liinil kuni 160 km/h.68 Rongiliikluse parandamiseks tuleb tagada ka aeglasema veeremi (kaubarongid, aeglasemad liinid) liikumisvõimalused Tallinn-Tartu liinil. Selleks on vaja Tallinn–Tartu liinil ehitada välja kahe rööpapaariga raudtee või asjakohased möödasõiduvõimalused. Arenduse esimese tegevusena õgvendatakse Kaarepere ja Tabivere jaamade vaheline Tabivere ja Palamuse valdade piiril olev lõik. Õgvendus väljub raudteemaa piiridest. Ülejäänud vajalikud õgvendused 160 km/h saavutamiseks Jõgeva maakonna ulatuses Tapa-Tartu raudteeliinil ei välju raudteemaa piiridest (ei nõua täiendavat maaeraldust). Perspektiivse kahe rööpapaariga raudtee rajamine sulgeb olemasolevad ühetasandilised raudtee ülesõidud. Seetõttu on kahe rööpapaariga raudtee ületamiseks käesoleva maakonnaplaneeringuga kavandatud kahetasandilised ristmikud (vt joonis 3 Transport ja teed) Vägeva (Vägeva külas), Pedja (Pedja ja Kõola külades), Kalevi (Kassinurme ja Patjala külades) ja Mullavere (Mullavere ja Visusti külades) ning Tabivere alevikku. Jalakäijate ülekäigukohad on planeeritud Jõgeva linna ja Kaarepere külla. Kavandatud kahetasandiliste ristmike vajadus ja asukoht täpsustatakse edasisel planeerimisel või ehitusprojekti koostamisel. Reisirongide liikumiskiiruse tõstmisel ei ole võimalik rajada kahetasandilist ristmikku Tooma (Selli külas), Kõola (Kõola külas Pedja jaamast põhja pool), Jõgeva aleviku, Kassinurme külas olevate raudteeülesõitude kohale, kuna planeeritud ristmiku lähedusse on juba kavandatud perspektiivne kahetasandiline ristmik. Seetõttu on vaja raudtee arendamisel muuta ka teedevõrku. Reisirongide liikumiskiiruse tõstmisel suletakse Kaareperes ühetasandiline jalakäijate ülekäigukoht ning asendatakse kahetasandilise ülekäigukohaga. „Painküla tööstuspargi raudtee ja infrastruktuuri tehnilise projektiga“69 nähakse ette uue Jõgeva raudtee kaubajaama ehitamine ning mahalaadimise lõpetamine olemasolevatel teedel. Uus Jõgeva kaubajaam, mis paikneb Jõgeva linna piirist väljas, võimaldab suurendada Jõgeva 68 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 30 69 Painküla tööstuspargi raudtee ja infrastruktuuri tehniline projekt, ETP Grupp, 2006 61 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ tööstuspargi raudteevedude mahtu 600-700 tuhande tonni võrra aastas. Jõgeva kaubajaama laadimisteed nr 4 ja 6 demonteeritakse. „Painküla tööstuspargi raudtee ja infrastruktuuri tehnilise projektiga“ on nähtud ette ka teetrass uuest raudteejaamast Painküla tööstuspargi territooriumile Jõgeva vallas. Tööstuspargi territooriumile on projekteeritud peale- ja mahalaadimisteed, millede kasulik pikkus võimaldab üheaegselt paigutada kõik arvestuslikus ööpäevas tööstusparki saabunud vagunid. Käesoleva maakonnaplaneeringuga uusi raudteetrasse ei määrata, kuna hetkel puudub teave nende juurde rajamise vajadusest. Põhimõtted raudtee arendamisel: 1. Säilitatavate raudteega ristumiskohtade piirkonda tuleb planeerida alad eritasandiliste ristumiste ehitamiseks, samuti võib tekkida vajadus teise peatee ehitamiseks 70. 2. Siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus, kergliiklus) ning rajada raudtee peatuste lähedusse vastav taristu ja turvalised parkimisvõimalused (autod ja jalgrattad). 3. Tulenevalt rongide liikumiskiiruse tõstmisest tuleb arvestada vajadusega piirata jalakäijate raudteele pääsemist väljaspool nõuetekohaseid ülekäigukohti, eelkõige tähendab see tihedamalt asustatud piirkondadesse piirdeaedade ehitamist. 4. Raudteega piirnevate alade planeerimisel arvestada müratõkkeseinte ja piirdeaedade ehitamise vajadusega. 5. Raudteega ristuvate rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamiseks tuleb täpsemal planeerimisel ja/või projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arvestada ja vajadusel kavandada meetmed potentsiaalsete mõjude leevendamiseks. 6. Raudtee lähedusse rajatiste kavandamisel, mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb lähtuda põhimõttest, et rajatiste minimaalne kaugus raudtee kaitsevööndi piirist peab olema võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Tuulikute planeerimisel peab lähtuma avariiohtu leevendavatest meetmetest. 4.2.5. Veeteed ja sadamad Jõgeva maakond piirneb idaküljelt Peipsi järvega, mis on piiriveekogu Eesti ja Venemaa vahel. Peipsi järv on oma pindalalt Euroopa neljas järv. Peipsi järve ääres Jõgeva maakonna piires asub kuus väikesadamat:  üleriigilise tähtsusega71 - Mustvee sadam  maakondliku tähtsusega - Raja sadam, Omedu külalissadam, Sadam Omedu Rand, Soo sadam, Sassukvere sadam. Mustvee sadam on väikesadam, kus väikelaevade sildumiseks on loodud 40 kohta. Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“72 kohaselt on sadamasse vaja luua tingimused väikelaevade ja veesõidukite sildumiseks, laevade remondiks ja 70 aktsiaseltsi Eesti Raudtee 26.02.2014 kiri nr 1-5.1/237-1 „Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamiseks seisukohtade andmine“ Jõgeva Maavalitsusele 71 „Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2014 72 Euroopa (ENPI) naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 koostöö raames koostatud projekt „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“, Siseministeerium 62 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ hooldustöödeks ning lastijäätmete ja laevaheitmete vastuvõtuks. Mustvee sadama perspektiiv on saada reisi- ja jahisadamaks. Maakondliku tähtsusega väikesadamad moodustavad kalanduse ja turismi seisukohalt olulise väikesadamate võrgustiku, mis on vajalik Peipsi järve piirkonna arendamiseks. 4.3. Muu tehniline taristu Joonis 4 Tehniline taristu on kajastatud Jõgeva maakonna olemasolev ja kavandatav tehniline taristu: kõrgepinge alajaamad ja elektriliinid, hüdroelektrijaamad, sidemastid, C- ja D-kategooria gaasitorustikud ning gaasijaotuspunktid. Tehnovõrkude ja taristu kavandamise algstaadiumis teavitada ja teha koostööd teiste tehnovõrkude ja taristute omanikega, et edaspidi oleks võimalik tehnovõrkude või taristu ühine ehitamine, mis võimaldab hoida kokku ehituskulusid. 4.3.1. Elektrivõrk Maakonnaplaneeringuga käsitletakse elektriliine ja alajaamu nimipingega alates 110 kV. Energia tarbimine ja varustuskindlus Jõgevamaa suurimad elektrienergia tarbijad on metalli-, toiduainete ja puidutööstusettevõtted Põltsamaal ning kaubandus-, kommunaal- ja väikeettevõtted Jõgeval ja Mustvees. Elanikkond moodustab olulise osa klientide arvust ja tarbimisest maakonnas. Koormuste kasv maakonnas sõltub majanduse arengust ja uute suurtarbijate lisandumisest73. Suurima koormusega piirkonnaalajaamad asuvad Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Kõige väiksema koormusega on Põdra, Puurmani ja Kantküla piirkonnaalajaamad. Vaba võimsust täiendavate suurliitumiste jaoks on Mustvee, Kantküla, Saare ja Voldi piirkonnaalajaamades, mujal on vajalik trafode vahetus ja kohati keskpinge jaotusseadmete uuendamine. Esitatud liitumistaotluste põhjal on Põdra alajaama koormus ületamas praegust trafovõimsust (6,3 MVA), teistes Jõgevamaa piirkonnaalajaamades olulist koormuse kasvu ette näha ei ole. Klientide tarbimise iseloomule ja keskkonnale sobilike varustuskindluse tüüplahenduste valikul liigitatakse elektrivõrk varustuskindluse piirkondadeks: ülitihe, tihe, kesktihe ja haja. Jõgeva maakonnale on valdavalt iseloomulik hajavarustuskindluse piirkond. Tihe ja kesktihe piirkonnad on Jõgeval, Põltsamaal, Mustvees ja selle rannapiirkonnas, Adavere, Kamari, Pala, Palamuse, Puurmani, Tabivere, Torma, Saare, Sadala ja Voore asulates. Tihe ja kesktihe piirkonnas rakendatakse valdavalt keskpinge (6-20 kV) võrgu ringtoiteskeeme ning haja piirkonnas on suurem osakaal radiaalliinidel. Tihedas ja kesktihedas varustuskindluse piirkonnas ehitatakse uued 0,4-20 kV nimipingega elektriliinid eelistatult maakaabelliinidena. Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus. Tulenevalt sellest, et 2% Jõgevamaal asuvates Elektrilevi liitumispunktides tarbimine täielikult puudub, võib tulevikus osutuda otstarbekaks mõnes piirkonnas elektrivõrgu mahtu vähendada. Maakonna keskmine aastane katkestuste kogukestus on ca 185 minutit kliendi kohta (SAIDI) - rahuldav. Asustuse hajutatusest, suurtest metsaaladest ja tormidest tingituna jäävad riskid varustuskindlusele püsima. 73 Elektrilevi OÜ 19.06.2015 kiri „Jõgeva maakonnaplaneeringu elektriosa seletuskiri“ Jõgeva Maavalitsusele 63 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 330 kV ja 110 kV kõrgepingeliinid Jõgeva maakonda läbivad mitmed põhivõrgu 330 kV ja 110 kV nimipingega elektriliinid ning jaotusvõrgu 35 kV nimipingega elektriliinid. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud uute 110 kV nimipingega elektriõhuliinide vajadus:  Mustvee ja Alatskivi alajaamade vahele,  Pajusi alajaama ja Põltsamaa-Imavere 110 kV nimipingega õhuliini L132C vahele,  Puurmani ja Voldi alajaamade vahele. Uute elektriõhuliinide asukoht määratakse edaspidi elektriõhuliini täiendava planeeringu koostamisel. Olemasolevate elektriõhuliinide nimipinge tõstmine 110 kV nimipingele on ette nähtud järgnevatel elektriliinidel:  Jõgeva-Puurmani 35 kV nimipingega elektriõhuliinil,  Põltsamaa-Pajusi 15(35) kV elektriõhuliinil,  Saare-Alatskivi 15(35) kV elektriõhuliinil. Kuni 2030 aastani teostatakse olemasoleva jaotusvõrgu 35 kV nimipingega võrgu ning piirkonnaalajaamade hooldust ja remonti. Alates 2030-st on kavandatud tõsta 110 kV nimipingele kõik 35 kV nimipingega elektriõhuliinid ja alajaamad. Lisaks on planeeritud varustuskindluse ja läbilaskevõimsuse suurendamiseks järgmised rekonstrueerimistööd:  330 kV elektriõhuliinidel L300, L353 ja L356;  110 kV elektriõhuliinidel L132C, L131B, L131A, L130B, L130A, L104B, L158 ja L157. Piirkonnaalajaamad Jõgeva maakonnas on 8 piirkonnaalajaama (Jõgeva, Kantküla, Mustvee, Puurmani, Põdra, Põltsamaa, Saare ja Voldi). Olemasolevad Pajusi 15 kV ja Puurmani 35 kV alajaamad on planeeritud tõsta 110 kV nimipingele. Põhimõtted ja tingimused elektrivõrgu arendamisel: 1. Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukohavalikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Juhul, kui uus liitumine elektrivõrguga tingib ümberehitustööd piirkonnaalajaamas ja/või uue liitumise Elering AS-ga, on liitumise prognoositav valmimise tähtaeg kolm aastat. 2. Uue 110 kV nimipingega elektriõhuliini rajamisel määratakse elektriõhuliini asukoht täiendava planeeringuga. 3. Olemasolevatel elektriõhuliinidel nimipinge tõstmiseks, kui elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV nimipingega elektriõhuliini üleviimisel 110 kV nimipingega elektriõhuliiniks), tuleb koostada ehitusprojekt, täiendava planeeringu koostamise vajadus üldjuhul puudub74. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta elektriõhuliini paiknemist, tuleb koostada elektriõhuliini asukohta määrav täiendav planeering. Kui õhuliini kaitsevööndi ulatus suureneb (näiteks nimipinge tõstmisel 15 kV-lt 110 kV-le suureneb kaitsevöönd 10 meetrilt 40 meetrile), tuleb kaaluda planeeringu koostamise vajadust. 4. Elektriliinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Elektriliinitrasside valikul on määrava tähtsusega elektriliinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse elektriliinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaale, jalg ja 74 Kohalik omavalitsus saab koostatavas üldplaneeringus määrata lisaks seaduses sätestatule ka omal hinnangul vajalikud detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. 64 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ jalgrattateede äärde). Võimaluse korral paigaldatakse elektrikaabelliinid sildadele, viaduktidele ja estakaadidele. 5. Maakasutuslikult kavandatakse eraldi kinnistud võrguettevõtjale ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. 4.3.2. Sidevõrgud Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on ajakohaste andmesidevõrkude kättesaadavus kogu Eestis tasakaalustatud ruumilise arengu üks eeldusi,75 sest tänapäevane elu sõltub järjest enam infotehnoloogiast. Elu- ja töökohale, haridusele, teenustele ja puhkusele annavad uue kvaliteedi moodne infotehnoloogia ja uuenduslikkus, mis mõjutavad ja muudavad liikumisvajadust ja suurendavad valiku mitmekesisust. Igapäevase ja hooajalise liikuvuse mõistliku soodustamisega saab osaliselt korvata asustuse hõredust ja asulate väiksust. Ühelt poolt suurendab see asulate majanduslikku konkurentsivõimet, teiselt poolt aga parandab inimeste ligipääsu teenustele (mitmesugused e-teenused) ja töökohtadele (kaugtöö). „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon“76 püstitab eesmärgi, et kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele peab olema kättesaadav 100 Mbit/s andmesidekiirust võimaldav lairibaühendus. Selle eesmärgi saavutamisega seoses on projekti EstWin raames kavandatud viia uue põlvkonna lairibaühendused (fiiberoptiliste kaablite võrk77) kõikjale Eesti maapiirkondadesse. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+ tegevuskava“78 kohaselt on maakondlikult tähtsaks tegevuseks lairibavõrgu arendamine ja elluviimine ning kiire internetiühenduse võimaldamine alevikes ja ka väiksemates külades. Oluline on ka kiire andmesideühenduse viimine lõpptarbijani (nn „viimase miili“ väljaehitamine). Sidevõrgu arendamise põhimõtted: 1. Sidevõrkude paiknemist näha ette eeskätt mõne muu taristu (maantee) koridoris. 2. Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd. 3. Uute planeeringute koostamisel arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise võimalusega. 4.3.3. Taastuvenergia Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine79. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest energiaallikatest. Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist. 75 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 18 76 „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon“, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 2009, http://www.elasa.ee/public/files/Eesti%20lairiba%20arenguvisioon.pdf 77 Elasa kaart http://www.elasa.ee/index.php?page=151 78 „Jõgevamaa uuendatud arengustrateegia 2020+ tegevuskava“, Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, 2015 79 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368, lk 32 65 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Maakonnaplaneeringu taastuvenergeetika käsitlemisel on arvestatud magistritööga „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“80, kus on uuritud taastuvate energiaallikate kasutamist ja kasutamise võimalusi Jõgevamaal. Biokütus ja biogaas Jõgeva maakonnas on viljakad mullad, väga heal tasemel põllumajandustootmine ning maakonna metsasuse protsent on kõrge. Aktiivset metsamajandust ja põllumajandust arvesse võttes, on Jõgevamaal üheks perspektiivseks taastuvenergia tootmise valdkonnaks biokütusel või biogaasil põhineva energiatootmine. Kaasaegsed biokütuste tootmis- ja põletustehnoloogiad võimaldavad efektiivselt ära kasutada praktiliselt kõiki metsa- ja puidutööstuse jäätmeid. Magistritöö „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“ kohaselt on Jõgevamaal piisavalt sõnnikuressurssi olemasolevate suurfarmide juurde kahe biogaasi koostootmisjaama rajamiseks: Jõgevale ning Põltsamaale.81 Lisaks peetakse maakonnas üheks potentsiaalseks piirkonnaks ka Torma valda.82 Hüdroenergia Magistritöö „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“ kohaselt on Jõgevamaal hüdroenergia potentsiaal tagasihoidlik. Hüdroenergia laialdast levikut maakonnas oodata ei ole tänu praegustele poliitilistele otsustele.83 Tabel 16. Hüdroelektrijaamad Jaama nimi Jõgi Asukoht Võimsus (kW) Koseveski Kääpa jõgi Saare vald 40 Äksi villavabrik* Mudajõgi Tabivere vald 40 Jõgeva alevik Pedja jõgi Jõgeva vald 40 Painküla Pedja jõgi Jõgeva vald 140 Rohe* Pedja jõgi Jõgeva vald 100 Tõrve Pedja jõgi Puurmani vald 120 Põltsamaa Põltsamaa jõgi Põltsamaa linn 100 Väike-Kamari Põltsamaa jõgi Põltsamaa vald 200 Märkus: *Perspektiivne hüdroelektrijaam Tuuleenergia Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid Jõgeva maakonda ette nähtud ei ole. Keskkonna- ja riigikaitsest tulenevalt ei sobi Peipsi järv tuulikute rajamiseks. Magistritöö „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“ seab kahtluse alla Jõgevamaal väiketuulikute paigaldamise mõttekuse lähtudes tuuleenergia vähesest potentsiaalist (10 m kõrgusel aasta keskmine tuulekiirus vaid 1,9 m/s). Küll aga võib potentsiaali olla suuremate tuulegeneraatorite puhul, kus masti kõrguseks on 100-120 m (50 m kõrgusel on aastane keskmine tuulekiirus oletuslikult ligikaudu 5 m/s ning 100 m kõrgusel ligikaudu 5,9 m/s). 84 Maakonnaplaneeringuga ei kavandata konkreetseid alasid tuuleparkide rajamiseks, kuna hetkel puudub teave nende rajamise vajadusest. Samas ei välistata nende rajamise võimalust, kui 80 „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, Raul Treier, 2015 81 „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, Raul Treier, 2015, lk 79 82 Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamiseks moodustatud laiendatud juhtrühma 12.01.2016 koosoleku protokoll, lk 6 83 „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, Raul Treier, 2015, lk 80 84 „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, Raul Treier, 2015, lk 71 66 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ nende kavandamisel peetakse kinni käesolevas maakonnaplaneeringus toodud alapeatükist „Taastuvenergia arendamise põhimõtted“. Päikeseenergia Magistritöö „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“ kohaselt on Jõgevamaal valdavalt enam pilvisemat ilma ning päikesekiirguse mõõteandmed on madalamad kui saartel ja rannikualal.85 Päikesepaneelid võib paigaldada hoonete katustele või seintele, mis vähendab pikemas perspektiivis hoonete energiatarbimist ning on keskkonnasõbralik. Maakonnaplaneeringuga konkreetseid päikeseenergia arendamise piirkondi ette ei nähta, kuna hetkel puudub teave nende rajamise vajadusest. Arendamine toimub arendushuvi ja ressursi olemasolu arvestades ning maakonnaplaneeringu alapeatükki „Taastuvenergia arendamise põhimõtted“ järgides. Taastuvenergia arendamise põhimõtted: 1. Energia tootmise kavandamisel eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikku põllumajandusmaad). 2. Tuulikute ja tuuleparkide kavandamine:  Maismaal võib tuuleparkide rajamiseks kasutada näiteks ammendatud karjäärialasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes. Vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna põline metsamaa peaks jääma metsa kasvatamiseks ja väärtuslike põllumaade aladele.  Valdavalt tuleb eelistada väiksemate ja keskmise suurusega tuuleparkide (kuni 20 tuulikut) rajamist, mis võimaldab energiatootmist ja toodangu ajalist kõikumist paremini hajutada.  Väiketuulikuid (rootori pindala kuni 200 m2)86 võib rajada oma majapidamise või kohaliku väiksemahulise tarbimise jaoks.  30 m ja enama kõrgusega tuulikute teede lähedusse kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tuulegeneraator ei asuks riigitee muldkeha servale lähemal kui rajatise kogukõrgus. Tuuliku kogukõrgus on tuuliku masti kõrgus, millele on lisatud tiiviku laba pikkus.  Tuulikute ja tuuleparkide, kui maastikul domineerivate objektide, kavandamisel lähtuda maastikuväärtuste säilimisest.  Linnualadele ja nende lähialale tuulikute kavandamisel tuleb koostada keskkonnamõju hindamine (KMH).  Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide kavandamisel teha võimalikult vara koostööd Kaitseministeeriumiga. Vastavalt ehitusseadustikule (§ 120 lg 1) tuleb tuulegeneraatorite ja tuuleparkide projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.  Vastavalt lennundusseadusele tuleb kõigi tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga.  Tuuleparkide kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata mürahäiringu vältimisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Uute tuuleparkide kavandamisel tuleb seada eesmärgiks seadusandluse järgse kõige rangema 85 „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, Raul Treier, 2015, lk 52 86 Rahvusvahelise Elektrotehnika Komitee standard IEC 61400-2 67 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ tööstusmüra ekvivalentaseme (taotlustase) sihtväärtuse tagamine ehk II kategooria alade puhul 50 dB päeval ning 40 dB öösel.87 3. Hüdroelektrijaamade rajamine:  Hüdroelektrijaamade või vesiveskite taastamise soovil tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine, sh tagada hoiualadeks olevate veekogude liikide kaitse. 4. Päikesepaneelide ja päikeseparkide asukoha kavandamine:  Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul väärtuslike maastike ja väärtusliku põllumajandusmaa avamaastikul lubatud. Erandkorras kavandamisel tuleb koostada maastikuväärtuste säilimise analüüs.  Päikeseparkide rajamisel eelistada rikutud maastikke, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, tootmishoonete katuseid jne.  Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või hoonele). 4.3.4. Veevarustus ja kanalisatsioon Uuringust „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“ 88 selgub, et arvestades põhjavee looduslikku ressurssi, elanike arvu, elanike ja ettevõtjate veevajadust, kinnitatud põhjaveevaru ja nelja viimase aasta veevõtu andmeid, ei esine Jõgeva maakonnas haldusüksust või piirkonda, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Jõgevamaa ühisveevärgis kasutatakse joogiveeallikana põhjavett, mida võetakse rohkem kui 40 puurkaevust. Seisuga 31.12.2013 on Jõgeva maakonna veehaarete või kinnitatud varu piirkondade põhjaveevaru kokku 4 300 m³/d*, sh - Jõgeva linn 1 600 m³/d (kasutusaeg kuni 2025), - Põltsamaa linn – 2 700 m³/d (kasutusaeg kuni 2038). Veehaarete puurkaevude veevõtt ületab 200 m3/d Jõgeva ja Põltsamaa linnades ning Jõgeva ja Põltsamaa valdades. Valdavalt on maakonnas puurkaevud veevõtuga 5 kuni 10 m³/d. Viimastel aastatel on veetarbimine oluliselt vähenenud (veekaod on viidu miinimumini, torustikud on korrastatud ja ei leki), mistõttu on vee erikasutuslubadega ette nähtud vooluhulgad piisavad (Tabel 17). Tabel 17. Lubatud veevõtt ühisveevärgi puurkaevudest kohalike omavalitsuste lõikes Kohalik omavalitsus Lubatud veevõtt m3/aastas89 Jõgeva linn 380 480 Põltsamaa linn 572 200 Mustvee linn 68 304 Jõgeva vald 112 000 Kasepää vald Ühisveevärk puudub* 87 Atmosfääriõhu kaitse seadus¹, https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002 ning keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 88 „Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru“, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015 89 Vastavalt vee erikasutusloale 68 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Kohalik omavalitsus Lubatud veevõtt m3/aastas89 Põltsamaa vald 161 000 Puurmani vald 59 752 Pajusi vald 45 496 Saare vald 27 676 Pala vald 17 820 Tabivere vald 74 430 Palamuse vald 99 852 Torma vald 93 100 Andmed: ÜVK arengukavad, Keskkonnainfo avalik andmebaas ja vee erikasutusload * 2013. aastal on kuulutatud välja hange ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni projekteerimiseks. Jõgevamaal on kokku 32 reoveekogumisala, millest suurimad on Jõgeva ja Põltsamaa reoveekogumisalad. Põltsamaa reoveekogumisala hõlmab 577 ha (reostuskoormusega 25 000 IE90) ning haarab lisaks Põltsamaa linnale Annikvere, Kuningamäe, Mällikvere, Pauastvere ja Võhmanõmme külasid. Jõgeva reoveekogumisala hõlmab 445 ha (reostuskoormusega 6 200 IE) ning haarab lisaks Jõgeva linnale ka Jõgeva aleviku ning Liivoja, Vana-Jõgeva, Võduvere ja Õuna külasid. Ülejäänud kolmkümmend reoveekogumisala on väiksema reostuskoormusega kui 2 000 IE. Vastavalt keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetele (seisuga 13.07.2016) on Jõgevamaal 34 ühiskanalisatsiooni reoveepuhastit, millest suurimad asuvad Jõgeva ja Põltsamaa linnades. Tabel 18. Olemasolevad reoveekogumisalad Reovee- Kohalik Reoveekogumisalade Vajadus laiendada/liita/ kogumisalade omavalitsus nimetused juurde määrata arv Jõgeva linn 1 Jõgeva Laiendada (Vana-Jõgeva küla) Mustvee linn 1 Mustvee Laiendada Põltsamaa linn 1 Põltsamaa - Vaimastvere, Siimusti, Laiendada Siimusti, juurde Jõgeva vald 5 Laiuse, Kurista, Kuremaa määrata Vana-Jõgeva küla; Kasepää vald 1 Kasepää Laiendada (Omedu küla)* Pajusi vald 3 Vägari, Pisisaare, Kalana - Pala vald 1 Palaküla - Palamuse vald 3 Palamuse, Luua, Kaarepere - Saduküla, Puurmani, - Puurmani vald 3 Pikknurme Väike-Kamari, Võisiku, - Põltsamaa vald 6 Lustivere, Kamari, Esku, Adavere Saare vald 2 Voore, Kääpa - Tabivere vald 2 Tabivere, Maarja - Torma vald 3 Tõikvere, Torma, Sadala - 90 IE – Inimekvivalent on ühe inimese poolt põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik reostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate poolt põhjustatud koormusi. * kuupmeetrit/ööpäevas 69 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Märkus: *Kasepää reoveekogumisala laiendamine omab positiivset mõju pinnavee (Peipsi järv) kvaliteedile juhul, kui rajatakse lisaks ühisveevärgile ka -kanalisatsioon. Põhimõtted ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamisel:  Linnalise asustuse aladel, kus puudub reoveekogumisala, näha ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine.  Peipsi järve hea seisundi tagamiseks näha ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine Peipsi järve äärsetes asulates, et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.  Näha ette kasutusest väljas või omanikuta puurkaevude tamponeerimine, et vähendada põhjavee reostusohtu. 4.3.5. Gaasivarustus Jõgeva maakonda läbib Irboska - Rakvere D-kategooria maagaasi ülekandetorustik väljunditega järgmistele gaasijaotusjaamale (GJJ)91:  Saadjärve GJJ - maagaas Tabivere alevikule,  Palamuse GJJ - maagaas Palamuse alevikule,  Jõgeva GJJ – a) C-kategooria kuni 16 baari gaasijaotustorustik suundub Põltsamaa linna, b) B-kategooria töörõhuga kuni 5 baari gaasijaotustorustikud suunduvad Jõgeva linna, Laiuse ja Siimusti alevikesse ning Painkülla. Käesoleva maakonnaplaneeringuga ei määrata uusi gaasitrasse ja gaasijaotusjaamu, kuna hetkel puudub teave nende juurde rajamise vajadusest. Vajadusel tegeletakse olemasoleva võrgustiku rekonstrueerimisega. Maakonnaplaneeringuga pooldatakse surugaasi CNG92-jaamade ehk maagaasi autotanklate rajamist, sest surugaasi tankimine on lihtne, kiire, puhas ja ohutu. 4.3.6. Jäätmemajandus „Riigi jäätmekava 2014-2020“93 kohaselt on riigi strateegiline eesmärk jäätmetekke vältimine, korduskasutus ja jäätmete ringlussevõtt. Taaskasutuse suurendamisele aitab kaasa optimaalne jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku arendamine ning teatud jäätmeliikidele jäätmetena eksisteerimise lakkamise kriteeriumide väljatöötamine. Jõgeva maakonnas on üks jäätmekäitluskeskus (Torma prügila) Torma vallas Võtikvere külas ning kolm jäätmejaama: Jõgeva linnas, Põltsamaa vallas Pauastvere külas ja Kasepää vallas Kükita külas. Maakonnas on ka kompostimisväljakuid ja neid tuleks kavandada vastavalt vajadusele. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata Torma prügila ladestusalade laiendamist, kuna riiklik ja piirkondlik vajadus selleks puudub. Vajadusel saab ette näha täiendavaid vaheladestusplatse (nt biojäätmete, asbesti jaoks), arendamaks Torma prügilat Lõuna- ja Kagu-Eesti keskseks jäätmekäitluskeskuseks. Üleriigiliselt ning maakondlikult on oluline üldise jäätmetekke vähendamine ning jäätmete taaskasutamine, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. 91 aktsiaseltsi Eesti Gaas 05.02.2014 kiri nr 5-1/18 Jõgeva Maavalitsusele 92 Surugaas (CNG- compressed natural gas) on kokkusurutud maagaas, mida tangitakse surugaasisõiduki (NGV- natural gas vechile) gaasimahutitesse automootori käitamiseks. 93 „Riigi jäätmekava 2014-2020“, Keskkonnaministeerium, 2014, http://www.envir.ee/et/riigi-jaatmekava-2014-2020 70 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Jäätmemajanduse arendamise põhimõtted:  Soodustada ja luua elanikele paremaid võimalusi toodete korduskasutuseks, ettevalmistamiseks ning jäätmete liigiti kogumiseks. Esemete eluea pikendamiseks on oluline pakkuda võimalusi nende parandamiseks, remontimiseks ning ümber disainimiseks. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on oluline rajada jäätmepunkte/ jäätmemajasid, korraldada ohtlike jäätmete kogumisringe ning harida elanikke jäätmete taaskasutamise/vältimise teemadel.  Tagada optimaalne ehitus-lammutusjäätmete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustik, pöörates erilist rõhku biolagunevate jäätmete kogumisele.  Biojäätmete sorteerimist segaolmejäätmetest tuleb suurendada (tiheasustusalad, asulate kortermajad), et saavutada riigi jäätmekavas seatud eesmärke.  Tagada elanikkonnale jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses ja mahus liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik.  Võimaldada kalmistujäätmete nõuetekohase sorteerimise võimalus, vältimaks kalmistujäätmete puhul (eelkõige lehed ja oksad) prügikottide või muude mitte biolagunevate jäätmete sattumist konteinerisse. 71 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 5. RIIGIKAITSE JA TURVALISUS 5.1. Riigikaitse Käesoleva planeeringu koostamise käigus otsiti asukohta Kaitseliidu 600 m täisohualaga lasketiiru jaoks ja koostati Kaitseliidu lasketiiru asukoha valiku analüüs94. Asukohavaliku käigus leiti kolm võimalikku ala lasketiiru rajamiseks. Kaitseliidu lasketiiru asukoha valiku analüüsist (vt lisa 4) selgub, et saab käsitleda 600 m lasketiiru rajamise võimalikkust järgmistes asukohtades:  Utsali (Puurmani vallas Jürikülas) - 600 m pikkune lasketiir on kavandatud olemasoleva 200 m lasketiiru kõrvale umbes 25 m kaugusele. Utsalis on militaarne tegevus toimunud juba aastakümneid ning rajatud ka vajalik hoonestus. Olemasolev 200 m pikkune kaitseliidu lasketiir on arendamisel 300 m pikkuseks.  Põltsamaa nr 2 (Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas) - kavandatud lasketiiru asukohast asub lähim elamu ca 1,5 km kaugusel. Juurdepääsuteed lasketiirust olemasoleva teeni tuleb rajada ca 400 m ulatuses.  Kirikuraba (Tabivere vallas Sortsi külas) - kavandatud lasketiiru asukohast asub lähim elamu ca 1,6 km kaugusel. Juurdepääsuteed eraldi rajama ei pea. Käesoleva maakonnaplaneeringu KSH läbiviimisel (vt lisa 1) koostati kolmele eelmainitud võimalikule lasketiiru asukohale ka Natura eelhinnang selgitamaks välja võimalikku mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele. Kõigi kolme lasketiiru võimaliku asukoha puhul asub lasketiiru ohuala Natura 2000 alal ning seetõttu on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, selgitamaks välja kas Natura aspektist lähtudes on võimalik lasketiiru antud asukohta rajada. Kuni Natura asjakohase hindamise läbiviimiseni võib lasketiiru võimalikku asukohta kasutada senisel otstarbel. Muude tegevuste kavandamisel lasketiiru alal ja selle lähiümbruses tuleb arvestada võimalikust lasketiirust tulenevate mõjudega. Natura asjakohase hindamise järgselt on asukoha sobimisel vajalik koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. Kavandatavad lasketiiru võimalikud asukohad koos ohualaga on kantud joonisele 1 Põhijoonis. Lasketiiru piiranguvööndiks on kuni 2 km kinnistu piirist. Jõgeva maakonna olemasolevad riigikaitselised ehitised, nende asukohad ja piiranguvööndi ulatus on toodud Tabel 19. Tabel 19. Riigikaitselised ehitised Riigikaitselise ehitise Riigikaitseline ehitis Asukoht piiranguvöönd Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja Jõgeva linn, Aia tn 36, Aia tn kuni 300 m kinnistu piirist tagalakeskus 36a ja Aia tn 38 Kaitseliidu Jõgeva maleva Kirna Puurmani vald, Jüriküla, Utsali puudub õppekeskus Kaitseliidu Jõgeva maleva Utsali lasketiir, Puurmani vald, Jüriküla, kuni 2000 m kinnistu piirist olemasolev 200 m pikkune lasketiir on Lodumetsa planeeritud 300 m pikkuseks Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa Põltsamaa linn puudub malevkond Kaitseliidu Jõgeva maleva Torma Torma vald puudub malevkond 94 „Kaitseliidu lasketiiru asukoha valiku analüüs“, Skepast&Puhkim AS, 2015 72 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad taktikaaladena metsaalasid riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks vastavalt metsaseadusele. Riigikaitselised ehitised ja 2015. aastal enim kasutatud taktikaalad on kantud Skeem 8. Tulenevalt skeemi mõõtkavast ei ole skeemile kantud Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi-ja tagalakeskuse 300 m laiust piiranguvööndit. Skeem 8. Riigikaitselised ehitised Riigikaitseliste ehitiste tingimused üldplaneeringute koostamiseks: 1. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised.  Piiranguvööndi ulatuseks loetakse linnades, alevites ja alevikes kuni 300 meetrit, külades kuni 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust mõõdetakse riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest.  Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust täpsustatakse üldplaneeringute koostamisel. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni lähtutakse ehitussoovi korral riigikaitselise ehitise piiranguvööndi maksimaalsest ulatusest,95 mis on toodud eelpool maakonnaplaneeringu seletuskirjas.  Lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). 2. Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste korraldamine toimub vastavalt metsaseaduse § 36. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja 95 kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ 73 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 3. Väljaspool riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada:  kõikide üle 28 m kogukõrgusega ehitiste planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised;  kõigi, st mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud, ehitusprojektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Riigikaitseliste huvide tagamiseks tuleb Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulegeneraatori või tuulepargi kavandamise algusetapis. 5.2. Sisejulgeolek „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“96 kohaselt tuleb tagada turvaline Eesti, kus korrakaitse- ja päästeasutuste kõrval annavad turvalisuse tagamisse oma panuse kõik Eesti elanikud. Ohuolukorra lahendamisel on turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste sekkumine viimane abinõu, inimesed peavad senisest enam ohuolukordi vältima, selleks on vaja tõhusat ennetustööd ja riiklikku järelevalvet. Turvalisus algab igast inimesest endast ning sellest, et inimesed hoolivad endast, oma lähedastest, oma riigist ning ümbritsevast keskkonnast. Kogukonnapõhise turvalisuse mudeli ellurakendamine seisnebki suuresti selles, et igaüks mõistab oma rolli ja kohta turvalisuse tagamisel, on valmis panustama ning tagatud on sujuv koostöö riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtete ja vabaühenduste vahel. Suurendama peab vabatahtlikuna kaasalöömise tahet ning mitmekesistama ja arendama kodanikualgatuslikke osalusvorme, samuti tugevdama ja laiendama omaalgatusel põhinevaid vabatahtlike võrgustikke. Turvalisuse tagamise põhimõtted üld- ja detailplaneeringute koostamisel:  Teed planeerida nii, et elutähtsa teenuse osutajal (eeskätt päästeametil, politseil ja kiirabil) oleks võimalikult kiire juurdepääs nii enda objektidele (nt tuletõrje veevõtukohad) kui ka enda paiknemispunktidest abivajajateni.  Vältida muude objektide ehitamist liiga lähedale elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavatele hoonetele ja olulisematele rajatistele, kuna ajapikku võib osutuda vajalikuks nendel objektidel rakendada täiendavat valvet või turvanõudeid, näiteks piiritleda hooned ja rajatised taraga.  Mitte planeerida elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate ehitiste kõrvale objekte, mis võivad ohustada teenuse osutamist (ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, rahvarohkeid kogunemispaiku jms).  Tuletõrje veevõtukohtade planeerimisel leida parimad asukohad ja võimalus kiireks veevõtuks.  Tehnovõrkude ümberplaneerimisel mitte halvendada elutähtsa teenuse objektidele juurdepääsude olemasolevat olukorda. 5.2.1. Riskiallikad Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministeeriumi poolt koostatud dokumendiga „2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte97“. Planeering ei tõsta dokumendis kirjeldatud hädaolukordade tõenäosust ja ei sea takistusi hädaolukordadele valmisolekuks. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata Jõgeva maakonda uusi ohtlikke ega 96 „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“, Siseministeerium, 2015, https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf 97 „2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte“, Siseministeerium, 2013 74 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ suurõnnetuse ohuga ettevõtteid98, kuna hetkel puudub teave nende juurde rajamise vajadusest. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu, tervist, põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses. Hädaolukorra lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Eelmainitud kokkuvõtte kohaselt on Jõgeva maakond:  väikse tuleohuga maakond - st metsatulekahjude arv 100 000 ha metsamaa kohta aastas on alla viie;  soojalaine kestvus (so +30 °C ja kõrgema õhutemperatuuriga perioodi esinemine) – 5 päeva. Riskianalüüside kokkuvõtte kohaselt99 on 2013. aasta aprilli seisuga Jõgeva maakonnas üks suurõnnetuse ohuga ettevõtte - Agrochema Eesti OÜ (Turu 7a, Jõgeva linn), mis on kantud joonisele 4 Tehniline taristu. Agrochema Eesti OÜ Õnnetus Ammooniumnitraadi lagunemine, plahvatus Ohtlik väljund Mürgiste gaaside levimine, ülerõhk Max ohuala 800 m Inimesi ohualas 755 Doominoefekti võimalikkus - Tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks üldplaneeringute koostamisel: 1. Uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte või olemasolevas suurõnnetuse ohuga ettevõttes muudatuste tegemisel tuleb koostada riskihinnang ning planeeringu puhul riskianalüüs. 2. Tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide (suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kütusetorustikud) ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. 3. Maanteedel, mida mööda kavandatakse ohtlike veoste liikumist, tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. 4. Vältida kogunemis- ja puhkealade planeerimist suure riskiohuga ettevõtete ohuala piirkonda või tööstusalade vahetusse lähedusse. 5.2.2. Päästevõimekus Päästevõimekuse seisukohalt on olulised riiklikud päästekomandod, aga ka kohalikud vabatahtlikud päästekomandod, mis on partneriks Päästeametile päästetööde ja ennetustööde teostamisel. Aladel, mis ei ole kaetud riikliku päästekomando 10 minuti teenindustsooniga, on eriti tähtis vabatahtliku päästekomando toetamine. Päästeamet Jõgeva maakonnas paikneb Lõuna päästekeskuse Jõgevamaa päästepiirkond, kuhu kuuluvad:  Jõgeva päästekomando, 98 Suurõnnetuse ohuga ettevõte on ettevõte, kus kemikaale käideldakse kemikaaliseaduse tähenduses künniskogusest suuremas koguses ja ohtlik ettevõte on ettevõte, kus kemikaale käideldakse kemikaaliseaduse tähenduses alammäärast suuremas koguses. (kemikaaliseaduse § 21 lõige 4, https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015002) 99 „2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte“, Siseministeerium, 2013, lk 131 75 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+  Mustvee päästekomando,  Põltsamaa päästekomando,  Tabivere päästekomando. Maakonnas tegutsevad järgnevad vabatahtlikud päästekomandod:  Pala vabatahtlik päästekomando,  Palamuse vabatahtlik päästekomando,  Puurmani vabatahtlik päästekomando,  Voore vabatahtlik päästekomando. Jõgeva maakonnas jääb Päästeameti poolt pakutavate teenuste ja teeninduskeskuste arv pikemas perspektiivis samaks. Seejuures pooldatakse vabatahtlike päästekomandode teket. Politsei Jõgeva maakonnas paikneb Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond ja kolm piirkonnapolitseinikku järgnevate piirkondadega:  Jõgeva linn, Jõgeva vald ja Palamuse vald;  Mustvee linn, Kasepää vald, Pala vald, Saare vald, Tabivere vald ja Torma vald;  Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Puurmani vald ja Pajusi vald. Politsei eesmärgiks on:  suurendada elanikke teadlikkust turvalisuse tagamisel;  turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees;  kuritegude menetlemine ja ennetamine. Kiirabi Jõgeva maakond jääb Tartu kiirabi teeninduspiirkonda. Kiirabibrigaadid asuvad Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linnades. 76 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 6. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID Hajaasustus – hajali asuv asustus. Jalg- ja jalgrattateed (ehk kergliiklusteed) - jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Keskuslinn - toimepiirkonna või tugi-toimepiirkonna keskus. Linnapiirkond – ühtse tervikuna koostoimiv keskuses olev linnaline asula ja selle lähitagamaa. Linnalise asustuse ala - ühtset infrastruktuuri väljaarendamist eeldava, linnalise asustuse arenguks kavandatud ala. Linna lähivöönd – linnaline keskkond, kus vähemalt kolmandik elanikest on linnaga tihedalt seotud. Maaehituspärand - väljaspool linnu nii põllumajanduse kui ka muude elualadega tegeleva maarahva loodud ja ehitatud ehitised, mille vanemasse kihistusse kuuluvad lisaks taluehitistele ka külade ja alevike ehitised (nt koolid, vallamajad, seltsi- ehk rahvamajad, kõrtsid, poed, pritsikuurid) ja tööstushooned (nt veskid, meiereid, töökojad). Maakonnakeskus – maakonna administratiivne keskus. Maaline piirkond – ala väljaspool linnalise asustuse alasid, mis hõlmab nii hajaasustust kui ka väiksemaid kompaktse iseloomuga asustusega alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Paikkond – asustussüsteemi esmane (alama astme) funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus või nende grupp. Siirdevöönd - linnaline keskkond, kus keskusega on tihedalt seotud 16-30% elanikest. Sotsiaalhoolekandekeskus – asutus, kus osutatakse sotsiaalteenuseid, sotsiaalabi ja muud abi ning määratakse sotsiaaltoetusi. Teeninduskeskus – kohalik keskus (omavalitsuskeskus, endine majandikeskus või muu väikekeskus), mis pakub asustuse sõlmkohana erinevaid teenuseid. Keskus ei ole piisavalt suur toimimaks olulise töökohtade pakkujana oma tagamaale. Tervishoiukeskus – hõlmab ühtset või seostatud infrastruktuuri kasutavat ja kindlat teeninduspiirkonda omavat esmatasandi tervishoiu teenuseid osutavat meeskonda. Tervishoiukeskuse filiaal – asutus, kus eelnevalt nimetatud meeskonna liikmete poolt toimub teenuste osutamine vajaliku regulaarsusega. Tiheasum – olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa (nt linnaosa vm ruumiliselt terviklik üksus) või kompaktse asustuse arenguks kavandatav piiritletud maa-ala. Tiheasustusala – maa-ala, mis on määratud tiheasustusega alaks kehtestatud planeeringuga (maareformi seaduse § 7 lg 4) või maakonnaplaneeringuga, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud (kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 6). Toimepiirkond - maakonnatasandi funktsionaalne piirkond, mis koosneb toimepiirkonna keskusest ja sellega funktsionaalselt seotud kohalikest keskustest (teeninduskeskused) ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, milles tööealine elanikkond liigub pidevalt marsruudil elukoht – töökoht – igapäevateenused. Toimepiirkonna keskus – toimepiirkonna linnakeskkond/keskus , mis pakub elukohti, töökohti ja haridusteenust ning igapäevateenuseid. 77 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Tolmuvaba katend - on püsikatend, mille katte pealiskihi liigiks on monoliittsementbetoon või monteeritav raudbetoon või asfaltbetoon; kergkatend, mille katte pealiskihi liigiks on pinnatud mustsegu või pinnatud stabiliseeritud segu või sillutiskate; siirdekatend, mille katte pealiskihi liigiks on pinnatud freespuru või pinnatud kruus. Tugi-toimepiirkond – maakonnatasandi väiksem funktsionaalne piirkond, mis koosneb tugi-toimepiirkonna keskusest ja sellega funktsionaalselt seotud kohalikest keskustest (teeninduskeskused) ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, milles tööealine elanikkond liigub pidevalt marsruudil elukoht – töökoht – igapäevateenused. Tugi-toimepiirkonna keskus – tugi-toimepiirkonna linnakeskkond/keskus, mis pakub elukohti, töökohti ja haridusteenust ning igapäevateenuseid. Väärtuslik põllumajandusmaa - kõik põllumassiivid, mille mullaviljakuse boniteet on Eesti keskmine (40 hindepunkti) ja sellest kõrgem. Ääreline ala – valdavalt hajaasustusega ala, kus suuremad asulad puuduvad ning keskusega on seotud kuni 15% elanikest. 78 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 7. MAAKONNAPLANEERINGU ELLUVIIMINE Jõgeva maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pikaajalised strateegilised arengusuunad. Maakonnaplaneeringuga kavandatud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustuse alad ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul, maakondlikul kui ka kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust ja koostööd nii riiklike kui ka kohalike ametkondade vahel. Näiteks kvaliteetsete teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse tagamisel on kahaneva rahvastiku ja peamiselt hajaasustuse tingimustes väga oluline kohalike omavalitsuste omavaheline kui ka riigiasutustega koostöö ning valdkonnaülesed kokkulepped. Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimiseks koostati Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava (vt Lisa 8). Maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub peamiselt läbi kohalike omavalitsuste üld-, teema- ja eriplaneeringute ning riiklikul tasandil läbi erinevate riiklike arengukavade ja strateegiate koostamise ning elluviimise. 79 / 80  JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ 8. KEHTIVAD TEEMAPLANEERINGUD Tasakaalustatud ruumilise arengu saavutamiseks on olulised ka varasemalt koostatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud. Eelmise Jõgeva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks on koostatud mitmed teemaplaneeringud, mis käsitlevad teatud teemasid detailsemalt, seega on neid otstarbekas käsitleda käesoleva maakonnaplaneeringu koostamise raames. Kui teemaplaneeringu lahendus on endiselt kaasaegne ja uuendamist ei vaja, on see sisse viidud käesolevasse maakonnaplaneeringusse. Selliseks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuks on 2012. aastal kehtestatud „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Planeeringulahendus kajastatakse käesolevas maakonnaplaneeringus ilma täiendavat menetlust ja arutelu avamata. Eelnimetatud teemaplaneering on kehtiv ning on nähtav käesoleva maakonnaplaneeringu lisas 5. Käesolev maakonnaplaneering kaasajastab 2004. aastal kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ lahendust nii rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike kui ka kõrge viljelusväärtusega põllumaade piiride ja kasutustingimuste osas, mille puhul täiendav menetlus ja arutelu avatakse. Eelnimetatud teemaplaneeringu metoodika on nähtav käesoleva maakonnaplaneeringu lisas 6, kusjuures planeeringulahendus ise ei ole selles teemaplaneeringus enam kehtiv. Samuti kaasajastab käesolev maakonnaplaneering ka 2010. aastal kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur, mille puhul avatakse täiendav menetlus ja arutelu. Käesoleva maakonnaplaneeringu lisasse nimetatud teemaplaneeringut lisatud ei ole, kuna nii planeeringulahendus kui ka metoodika ei ole enam kehtiv. 80 / 80  KÄSKKIRI 16.07.2018 nr 1.1-4/132 Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine Tartu maakonnas Tartu ja Peipsiääre vallas (haldusreformi eelse Jõgeva maakonna territooriumil) I ASJAOLUD Maakonnaplaneeringud koostati Eestis 1990. aastate lõpul paralleelselt üleriigilise planeeringuga „Eesti 2010“. Jõgeva maavanem kehtestas 1999. aastal Jõgeva maakonnaplaneeringu, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste teemaplaneeringutega: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“, „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Vaatamata teemaplaneeringutega tehtud täpsustustele ja täiendustele oli varasemalt koostatud Jõgeva maakonnaplaneering kohati vananenud. Seega algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades, sh Jõgevamaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Jõgeva maakonnaplaneeringu (edaspidi Planeering) lähteseisukohad on välja kasvanud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korralduse nr 337 p. 5 lisast. Maakonnaplaneeringu koostamisel on lähtutud üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“, riiklikest arengukavadest, milles sisaldub maakonnaplaneeringu ülesannete lahendamiseks vajalik ruumiline komponent, maakonnaplaneeringute algatamise korralduse juurde kuuluvast lähteseisukohtade dokumendist, mida täiendati Jõgeva maakonna konteksti arvestades (lisa 7) ning Rahandusministeeriumi (varem Siseministeerium) koostatud juhenditest. Jõgevamaa ruumilise arengu visioon aastaks 2030+: Jõgevamaa on kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil. Jõgeva maakonna ruumilise arengu eesmärgid tulenevad maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsist (lisa 2), mis oli planeerimislahenduse jaoks suunava ja põhjendava mõjuga. Jõgeva maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid arvestavad üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ arengu eesmärkidega ja visiooniga. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõikele 2 lähtuti keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel maakonnaplaneeringu eesmärkidest ja käsitletavast territooriumist. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millega oleks kaasnenud piiriülene keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (lisa 1) käsitleb maakonnaplaneeringu täpsusastmele vastavuses kõiki aspekte, mida planeeringu koostamisel on arvesse võetud. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust ja koostööd nii riiklike kui ka kohalike ametkondade vahel. Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimiseks on koostatud Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava (lisa 8), milles lepiti kokku konkreetsed ülesanded kavandatud tegevuste elluviimiseks ja vastutajad/koostööpartnerid. Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil ning tulenevalt kehtiva planeerimisseaduse § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Maakonnaplaneering on koostatud haldusreformi eelse Jõgeva maakonna territooriumi kohta ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. Maakonnaplaneering tuleb aluseks võtta nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil planeeringute ja arengudokumentide koostamisel. Selleks peavad erinevad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused otsuste tegemisel ning jooksvas töös arvestama ruumilise arengu visiooniga. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamist ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist korraldas Jõgeva Maavalitsus. Maakonnaplaneeringu koostamiseks moodustati Jõgeva maavanema 17.01.2014 korraldusega nr 1-1/2014/19 juhtrühm. Planeeringu koostamise konsultant ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija oli Skepast&Puhkim OÜ (endiste ärinimedega Ramboll Eesti AS ja Skepast&Puhkim AS). Jõgeva maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ning joonistest „Põhijoonis“, „Ruumilised väärtused ja piirangud“, “Elukeskkonna väärtused“, „Majanduskeskkonna väärtused“, „Transport ja teed“ ning „Tehniline taristu“, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Nimetatud maakonnaplaneeringu juurde kuuluvad ka kaheksa lisamaterjali. Maakonna haldusjaotuse ja piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise ajal Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse tänase Tartu maakonna Tartu valla ja Peipsiääre valla territooriumitel Jõgeva maakonnaplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamine toimus perioodil 2013-2016, kajastades ka haldusreformi eelselt Jõgeva maakonna koosseisu kuulunud Pala ja Tabivere valda (joonis 1). Eelnimetatud alal koostas planeeringulahenduse ning menetles seda endine Jõgeva Maavalitsus. Kuna endised Pala ja Tabivere vallad on täna Tartu ja Peipsiääre valdade osad ning kuuluvad Tartu maakonna koosseisu, siis kehtib edaspidi Tartu maakonnas, endiste Pala ja Tabivere valdade territooriumitel, Jõgeva maakonnaplaneering 2030+. Seega hõlmab nimetatud maakonnaplaneering lisaks Jõgeva maakonnale ka Tartu maakonda, kuid arvestades, et planeering koostati enne haldusreformi, ei ole haldusreformi järgseid muudatusi Jõgeva maakonnaplaneeringusse nagu ka planeeringu pealkirja sisse viidud. Eeltoodust tulenevalt on planeeringu nimetus Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ ning käesoleva käskkirja pealkirjas on täpsustatud, millises osas Jõgeva maakonnaplaneering kehtima hakkab. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lõike 4 ja § 4 lõike 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised, sh piiride muudatused. Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ kohaselt kuuluvad Jõgeva maakonna koosseisu alates 21.10.2017 Põltsamaa vald, alates 24.10.2017 Jõgeva vald ning alates 25.10.2017 Mustvee vald. Mustvee valla koosseisu kuuluvad nüüd ka endised Avinurme ja Lohusuu vallad Ida-Viru maakonnast. Endine Tabivere vald arvati alates 25.10.2017 Tartu maakonna Tartu valla koosseisu. Endine Pala vald arvati alates 23.10.2017 Tartu maakonna Peipsiääre valla koosseisu. Jõgeva maavanem kehtestas Jõgeva maakonnaplaneeringu 01.12.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/305 „Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine“ haldusreformi järgses Jõgeva maakonnas, jättes selle kehtestamata haldusreformi järgse Tartumaa alal. Seega käesoleva käskkirjaga kehtestatakse Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ määratletud suundumused ja tingimused Tartu maakonna territooriumil Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel (joonis 1). Joonis 1. Maakondade piiride muutused haldusreformi järgselt (sealhulgas Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamise ala). II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Maakonnaplaneeringute koostamise algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ (mida on muudetud Vabariigi Valitsuse 24. 09.2015 korraldusega nr 405 „Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2013. a korralduse nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ muutmine“) kõigis maakondades, et maakondade ruumiline planeerimine viia kogu riigis ühtsetele alustele, arvestades riigi huvisid. Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatas Jõgeva maavanem 22.08.2013 korraldusega nr 1-1/2013/454 „Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Vastav teave ilmus ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel ning Ametlikes Teadaannetes, samuti teavitati kirjalikult Jõgeva maakonna kohalikke omavalitsusi. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamisel lähtuti koostöö ja kaasamise ning avalikkuse põhimõtetest. Jõgeva maakonnaplaneering koostati vastavalt planeerimisseaduse § 16 lõike 1 punktile 2 koostöös Jõgeva maakonna kohalike omavalitsustega, naabermaakondade maavanematega ja ministeeriumidega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Maakonnaplaneeringu koostamise osapooli, keda erinevates menetlusetappides läbivalt kaasati, oli kokku 92. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek toimus 06.10 – 20.10.2014 Jõgeva Maavalitsuse fuajees ja veebilehel ning avalik arutelu toimus 23.10.2014 Jõgeva Kultuurikeskuses. Avalikustamise teated ilmusid ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel ning Ametlikes Teadaannetes, samuti teavitati kirjalikult kõiki planeeringu koostamise osapooli. Maakonnaplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 30.03 – 13.04.2015 Jõgeva Maavalitsuse fuajees, Jõgeva maakonna valdade ja linnade keskustes ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel. Avalikud arutelud toimusid 15.04.2015 Põltsamaa Raamatukogus (varem Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu) ja Jõgeva Maavalitsuses ning 16.04.2015 Mustvee Kultuurikeskuses. Avalikustamisest teavitati ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel ning Jõgeva maakonna valdade ja linnade veebilehtedel, samuti teavitati kirjalikult kõiki planeeringu koostamise osapooli. Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna Jõgeva maakonnaplaneering algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (RT I, 13.03.2014, 97). Maavalitsus esitas 21.01.2016 Jõgeva maakonnaplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga kooskõlastamiseks 42 asutusele. Maakonnaplaneeringu kooskõlastamisele saatmisest teavitati 21.01.2016 kirjalikult ka ülejäänud koostööpartnereid, kellel oli soovi korral võimalus omapoolseid ettepanekuid esitada. Riigihalduse minister ei määranud 15.02.2016 kirjaga nr 15-2/00997-1 täiendavalt teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajadust. Jõgeva maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Põltsamaa Linnavolikogu, Põltsamaa Vallavolikogu, Pajusi Vallavolikogu, Puurmani Vallavolikogu, Saare Vallavolikogu, Kasepää Vallavolikogu, Torma Vallavolikogu, Tartu, Viljandi, Järva, Lääne- Viru ja Ida-Viru maavanemad, Veeteede Amet, Lennuamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusameti Jõgeva keskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Terviseameti Lõuna talitus. Märkustega kooskõlastasid maakonnaplaneeringu Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaameti Lõuna regioon (varem Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon), Maa-amet ning Muinsuskaitseamet. Omapoolsed märkused esitas planeeringule ka aktsiaselts Eesti Raudtee. Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei kooskõlastanud maakonnaplaneeringut, kuid kuna nad ei viidanud maakonnaplaneeringu kooskõlastamata jätmisel vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, siis loeti vastavalt planeerimisseaduse § 17 lõikele 4 Jõgeva maakonnaplaneering ka nende poolt kooskõlastatuks. Planeerimisseaduse § 17 lõike 5 alusel loeti Jõgeva maakonnaplaneering kooskõlastatuks ka nende kohalike omavalitsustega, kes ei vastanud ühe kuu jooksul kooskõlastamise taotluse kättesaamise päevast arvates. Kooskõlastamisel esitatud ja arvestatud ettepanekud viidi planeeringulahendusse sisse ning korrigeeriti ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Kooskõlastamisel mitte arvestatud ettepanekute esitajatele vastati kirjalikult. Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Jõgeva maavanem võttis 22.04.2016 korraldusega nr 1-1/2016/165 „Jõgeva maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek“ vastu Jõgeva maakonnaplaneering 2030+. Jõgeva maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 05.05 - 02.06.2016 Jõgeva Maavalitsuse fuajees, Jõgeva maakonna valdade ja linnade keskustes ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel. Avalikustamise teated ilmusid ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised, Jõgeva Maavalitsuse veebilehel, Jõgeva maakonna valdade ja linnade veebilehtedel ning Ametlikes Teadaannetes. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisest teavitati kirjalikult ka kõiki planeeringu koostamise osapooli. Avaliku väljapaneku jooksul laekus Jõgeva Maavalitsusele kuus kirja. Kaitseministeerium ja OÜ Artes Terrae esitasid sisulisi ettepanekuid või vastuväiteid maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta. Jõgeva maavanem saatis kirjalikult omapoolsed põhjendatud seisukohad esitatud ettepanekute või vastuväidetega arvestamise või arvestamata jätmise osas enne planeeringu avaliku arutelu toimumist. Esitatud ettepanekute või vastuväidete põhisisuks olid riigikaitseliste asjaoludega arvestamine maakonnaplaneeringus ning tollel ajal koostatavas Tabivere valla üldplaneeringus ja Jõgeva maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja linnalise asustuse ala (Tabivere valla üldplaneeringus tiheasustusala) piiride omavaheline korrigeerimine ja planeeritud raudtee õgvenduse käsitlemine. Jõgeva Maavalitsus arvestas kõigi Kaitseministeeriumi ning osaliselt OÜ Artes Terrae poolt esitatud ettepanekute või vastuväidetega. Jõgeva maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 16.06.2016 Jõgeva Maavalitsuses. Avalikul arutelul anti ülevaade maakonnaplaneeringu koostamise olulisematest etappidest ning maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikul väljapanekul tehtud ettepanekutest või vastuväidetest. Eelnimetatud arutelul täiendavaid ettepanekuid või vastuväiteid avalikustatud planeeringulahendusele ei esitatud. Maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikustamise tulemuste põhjal parandati ja täiendati maakonnaplaneeringut ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Maakonnaplaneeringusse tehtud parandused ja täiendused ei muutnud planeeringu põhilahendust, mistõttu ei olnud vajalik korrata maakonnaplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati teade ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised. Kaitseministeerium ja OÜ Artes Terrae teavitasid Jõgeva Maavalitsust kirjalikult, et maavanema vastuskirjades antud selgitused on piisavad. Sellest tulenevalt ei jäänud Jõgeva maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisel ülesse vaideid, mida tulnuks esitada järelevalve teostajale lahendamiseks. Keskkonnaameti Lõuna regioon (varem Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) kiitis Jõgeva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande heaks 22.07.2016 kirjaga nr 6-5/16/221-2. III MAAKONNAPLANEERINGU JÄRELEVALVE Jõgeva maavanem esitas 08.09.2016 kirjaga nr 12-3/2016/1042-1 Jõgeva maakonnaplaneeringu Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Järelevalvesse esitatud maakonnaplaneeringul puudusid lahendamata vastuväited. Rahandusministeeriumi ülesandeks järelevalve teostamisel oli maakonnaplaneeringu menetluse planeerimisseaduses esitatud nõuetele vastavuse kontrollimine, maakonnaplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning maakonnaplaneeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine. Rahandusministeerium palus järelevalve teostamise käigus täiendavalt kaaluda järgmiste teemade täpsustamist Jõgeva maakonnaplaneeringus: 1. Mustvee tugi-toimepiirkonna määramise vajalikkus ja võimalikkus; 2. Koos uue maakonnaplaneeringuga kehtima jäävad teemaplaneeringud; 3. Kajastatava informatsiooni ja kehtestava planeeringulahenduse käsitlus maakonnaplaneeringu joonistel. Kõige ulatuslikuma mõjuga märkus puudutas Mustvee tugi-toimepiirkonna määramise vajalikkust ja võimalikkust koostatavas maakonnaplaneeringus. Sellest tulenevalt palus Jõgeva Maavalitsus Mustvee valla ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonilt seisukohta Mustvee kui tugi-toimepiirkonnakeskuse määramise olulisuse kohta Jõgeva maakonnaplaneeringus. Nii Mustvee valla ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon kui ka Jõgeva Maavalitsus olid arvamusel, et Mustvee linn peab jääma tugi-toimepiirkonna keskuseks Jõgeva maakonnaplaneeringus. Samuti palus Jõgeva Maavalitsus kujundada juhtkomisjonil seisukoht lähiajal ning ka kaugemas tulevikus Mustvee tugi-toimepiirkonna arendamise põhimõtete osas. Sobivad ettepanekud on kantud Jõgeva maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.1. „Toimepiirkonnad“. Lisaks leiti, et maakonnaplaneeringu seletuskiri sisaldab tingimusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega või on tingimused sõnastatud ebaselgelt, mistõttu tuli seletuskirja sõnastust muuta. Sellest tulenevalt täpsustas Jõgeva Maavalitsus maakonnaplaneeringu seletuskirja ja jooniseid ning esitas selle 21.08.2017 kirjaga nr 12-3/2017/819-1 Rahandusministeeriumile uuesti. Jõgeva maakonnaplaneeringu järelevalve teostamise käigus ei tuvastanud Rahandusministeerium maakonnaplaneeringu menetlemisel puudusi. Korrigeeritud planeeringus õigusaktidega vastuolu Rahandusministeerium enam ei tuvastanud. Rahandusministeeriumi hinnangul on maakonnaplaneeringu koostamisel ja koostamise juhtimisel osalenud vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid. Jõgeva maakonnaplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Riigihalduse minister andis Jõgeva maakonnaplaneeringule heakskiidu 09.10.2017 kirjaga nr 15-2/10751-1 ning tegi ettepaneku Jõgeva maakonnaplaneering kehtestada. IV MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Käesoleva maakonnaplaneeringu kehtestamisel kaotavad kehtivuse Jõgeva maavanema 23.04.1999 korraldusega nr 69 kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneering ning järgmised maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud: Jõgeva maavanema 19.11.2004 korraldusega nr 731 kehtestatud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Jõgeva maavanema 04.06.2010 korraldusega nr 313 kehtestatud „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“. Käesolev maakonnaplaneering kaasajastab Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ lahendust nii rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike kui ka kõrge viljelusväärtusega põllumaade piiride ja kasutustingimuste osas. Teemaplaneeringu metoodika on nähtav käesoleva maakonnaplaneeringu lisas 6, kusjuures planeeringulahendus ise ei ole selles teemaplaneeringus enam kehtiv. Samuti kaasajastab käesolev maakonnaplaneering Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“. Käesoleva maakonnaplaneeringu lisasse nimetatud teemaplaneeringut lisatud ei ole, kuna nii planeeringulahendus kui ka metoodika ei ole enam kehtiv. Kui teemaplaneeringu lahendus on endiselt kaasaegne ja uuendamist ei vaja, on see sisse viidud Jõgeva maakonnaplaneeringusse. Selliseks maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuks on Jõgeva maavanema 23.11.2012 korraldusega nr 1-1/396 kehtestatud „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Planeeringulahendus kajastatakse käesolevas maakonnaplaneeringus vaid informatiivsena. Nimetatud teemaplaneering (lisa 5) jääb edaspidi eraldi planeeringuna kehtima. Lisaks tuleb arvestada, et Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raames otsiti Kaitseministeeriumi ettepanekul asukohta Kaitseliidu 600 meetri täisohualaga lasketiiru rajamiseks Jõgeva maakonda, milleks koostati Kaitseliidu lasketiiru asukoha valiku analüüs (lisa 4). Asukohavaliku analüüsi tulemusena leiti kolm võimalikku asukohta lasketiiru rajamiseks: Utsali, Põltsamaa nr 2 ja Kirikuraba. Käesoleva maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel koostati kolmele eelmainitud võimalikule lasketiiru asukohale Natura eelhinnang selgitamaks välja võimalikku mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Kuna kõigi kolme lasketiiru võimaliku asukoha puhul asub lasketiiru ohuala Natura 2000 alal, siis seetõttu on edaspidi vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, selgitamaks välja seda, kas Natura aspektist lähtudes on võimalik kavandatud lasketiiru soovitud asukohta rajada. Natura asjakohase hindamise järgselt on asukoha sobimisel vajalik koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. V KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Jõgeva maakonnaplaneeringu Tartu maakonda kuuluv osa kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõike 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 11 lõigetega 3 ja 5, § 13 lõikega 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. VI OTSUS 1. Kehtestan Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ lisatud kujul haldusreformi järgse Tartu maakonna Tartu ja Peipsiääre vallas (haldusreformi eelse Jõgeva maakonna alal). 2. Tunnistan kehtetuks Jõgeva maavanema 23.04.1999 korralduse nr 69 „Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine“, Jõgeva maavanema 19.11.2004 korralduse nr 731 „Jõgeva maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestamine“ ning Jõgeva maavanema 04.06.2010 korralduse nr 313 „Jõgeva maakonnplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ kehtestamine“. 3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talituses aadressil Riia tn 15, Tartu linn. Samuti veebilehel aadressil http://www.maavalitsus.ee/jogeva-maakonnaplaneering. 4. Teen käesoleva käskkirja koos Jõgeva maakonnaplaneeringuga teatavaks Tartu Vallavalitsusele, Peipsiääre Vallavalitsusele, Jõgeva Vallavalitsusele, Mustvee Vallavalitsusele, Põltsamaa Vallavalitsusele, Tartumaa Omavalitsuste Liidule, Sihtasutusele Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Lennuametile, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Veterinaar- ja Toiduametile, Kaitseliidule, Keskkonnainspektsioonile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Sihtasutusele Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teade Jõgeva maakonnaplaneeringu Tartu maakonda kuuluva osa kehtestamisest Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.maavalitsus.ee/jogeva-maakonnaplaneering 14 päeva jooksul ning ajalehes Tartu Postimees ja Tartu maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes 30 päeva jooksul käskkirja allakirjutamise päevast arvates. VII VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: Jõgeva maakonnaplaneeringu seletuskiri Joonis 1 "Põhijoonis" Joonis 2 " Ruumilised väärtused ja piirangud" Joonis 2a "Elukeskkonna väärtused" Joonis 2b "Majanduskeskkonna väärtused" Joonis 3 "Transport ja teed" Joonis 4 "Tehniline taristu" Lisad 1-8 Tere! Edastame ministri käskkirja nr 1.1-4/132, 16.07.2018. Seoses dokumendi suuremahulisusega, edastame lingi, milliselt saate materjalid salvestada. https://fail.just.ee/dl/20.07.2018_10_10_09_77995_1.1-4__132_16.07.2018_Ministri_kk.asice (15940574 B) Faile säilitatakse serveris 7 päeva. Palun tõmmake failid oma arvutisse niipea kui võimalik. Lugupidamisega Mari-Ann Meikas Dokumendihaldustalitus Ühisosakond Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Õiend käskkirja 16.07.2018 nr 1.1-4/132 juurde 30.07.2018 Käskkirja 16.07.2018 nr 1.1-4/132 (Jõgeva maakonnaplaneeringu kehtestamine Tartu maakonnas Tartu ja Peipsiääre vallas, haldusreformi eelse Jõgeva maakonna territooriumil) puhul lugeda selle allkirjastamise hetkeks 20.07.2018. Koostas: Kaire Jaanus