Kiri

Ministeeriumid 19.07.2018 nr 8-1/18/3453 SA Innove Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa.pdf 3. Seletuskiri.pdf Indrek Riisaar 735 0185 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 09.07.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea ……… 2018 nr……… Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teise investeeringute kava kinnitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 4 alusel kinnitada perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teine investeeringute kava (juurde lisatud). Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas peaminister Heiki Loot riigisekretär Lisa: Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teine investeeringute kava  Lisa Vabariigi Valitsuse…….2018.a korralduse nr….. juurde Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete investeeringute kava Projektile Toetuse Püsikulude katmine - Projekti Projekti eraldatav suurim vastavalt perioodi Taotluse Projekti rakendamise eeldatav toetuse osakaal 2014-2020 Nr Toetuse taotleja Projekti nimetus Projekti tulemused esitamise eesmärk eeldatav maksumus1 suurim abikõlblik struktuuritoetuse lõpptähtaeg tähtaeg EUR summa est seaduse § 15 lg 4 p-le EUR kuludest 92 Kohtla-Järve Kohtla- Toetust saanud Kesklinna Järve põhikooli õppehoone Keskmiselt 61 731,25 Põhikooli hoone Kohtla-Järve Kesklinna on terviklikult 5 882 352,9 eurot aastas, 1 osaline 31.08.2020 5 000 000,00 01.12.2018 Linnavalitsus Põhikooli lahendatud ja seal on 4 katteallikas on Kohtla- lammutamine ja õppehoone nüüdisaegsed Järve linna eelarve uue õppehoone 85% ehitamine õppetingimused. ehitamine Narva Kesklinna Gümnaasiumi Toetust saanud Narva ümberkorraldam põhikooli õppehoone Keskmiselt 92 500 Kesklinna Narva isel tekkiva on terviklikult 5 882 352,9 eurot aastas, 2 Põhikooli 31.08.2022 5 000 000,00 85% 01.12.2018 Linnavalitsus põhikooli lahendatud ja seal on 4 katteallikas on Narva õppehoone õppehoone nüüdisaegsed linna eelarve ehitamine ehitamine ja õppetingimused. sisustamine Koolivõrgu Toetust saanud korrastamine ja Kärdla põhikooli õppehoone Keskmiselt 38 000 Hiiumaa nüüdisaegse Põhikooli on terviklikult eurot aastas, 3 31.12.2021 4 000 000 3 400 000,00 85% 01.12.2018 Vallavalitsus õpikeskkonna õppehoone lahendatud ja seal on katteallikas on Hiiumaa loomine Kärdla ehitamine nüüdisaegsed valla eelarve Põhikoolis õppetingimused. 1 Toetuse saajad esitavad lõpptaotluse esitamisel rakendusüksusele kirjaliku kinnituse omafinantseeringu kohustuse täitmise võimekuse kohta perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 24 kohaselt. 2 Projektis nimetatud investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes alates projekti abikõlblikkuse perioodi algusest kuni perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 nimetatud kohustuse täitmiseni  Toetust saanud Tartu Variku Tartu põhikooli õppehoone Keskmiselt 154 100 Kooli Variku Tartu on terviklikult 5 815 210,0 eurot aastas, 4 õppehoone Kooli 31.08.2019 3 355 007,00 85% 01.12.2018 Linnavalitsus lahendatud ja seal on 0 katteallikas on Tartu rekonstrueerimin õppehoone nüüdisaegsed linna eelarve e ehitamine õppetingimused. Toetust saanud Tallinna Tallinna põhikooli õppehoone Keskmiselt 171 807,60 Pääsküla Tallinna Pääsküla Kooli on terviklikult 5 719 490,9 eurot aastas, 5 Kooli 25.12.2018 4 861 567,32 85% 01.12.2018 Linnavalitsus rekonstrueerimin lahendatud ja seal on 7 katteallikas on Tallinna õppehoone e nüüdisaegsed linna eelarve ehitamine õppetingimused. Haapsalu linna koolivõrgu Toetust saanud Haapsalu korrastamine (II põhikooli õppehoone Keskmiselt 53 282 Linna Haapsalu etapp) ja on terviklikult 3 193 998,6 eurot aastas, 6 Algkooli 31.08.2020 2 664 742,35 85% 01.12.2018 Linnavalitsus Haapsalu Linna lahendatud ja seal on 0 katteallikas on õppehoone Algkooli hoone nüüdisaegsed Haapsalu linna eelarve ehitamine juurdeehitus ja õppetingimused. renoveerimine Toetust saanud Jõhvi põhikooli õppehoone Keskmiselt 100 597 Jõhvi Jõhvi Põhikooli Põhikooli on terviklikult 7 168 750,0 eurot aastas, 7 05.01.2021 4 756 482,80 85% 01.12.2018 Vallavalitsus ümberehitamine õppehoone lahendatud ja seal on 0 katteallikas on Jõhvi ehitamine nüüdisaegsed valla eelarve õppetingimused. Toetust saanud Pärnu Pärnu põhikooli õppehoone Keskmiselt 146 317 Tammsaare Tammsaare Pärnu on terviklikult 2 526 781,2 eurot aastas, 8 Kooli Kooli 31.12.2019 2 147 764,02 85% 01.12.2018 Linnavalitsus lahendatud ja seal on 0 katteallikas on Pärnu rekonstrueerimin õppehoone nüüdisaegsed linna eelarve e ehitamine õppetingimused. Toetust saanud Türi põhikooli õppehoone Keskmiselt 75 150 Türi Põhikooli Türi Põhikooli on terviklikult 6 779 204,0 eurot aastas, 9 uue õppehoone 31.08.2021 5 199 649,47 85% 01.12.2018 Vallavalitsus õppehoone lahendatud ja seal on 0 katteallikas on Türi ehitamine ehitamine nüüdisaegsed valla eelarve õppetingimused.  Hariduse 13 Toetust saanud (Kuressaare) põhikooli õppehoone Keskmiselt 136 440 koolihoone ja Hariduse 13 Saaremaa on terviklikult 5 420 222,7 eurot aastas, 10 õueala õppehoone 31.08.2022 4 537 922,70 85% 01.12.2018 Vallavalitsus lahendatud ja seal on 0 katteallikas on rekonstrueerimin ehitamine nüüdisaegsed Saaremaa valla eelarve e ning õppetingimused. sisustamine Sillamäe linna Toetust saanud põhikoolivõrgu Sillamäe põhikooli õppehoone Keskmiselt 68 409,54 korrastamine Vanalinna Sillamäe on terviklikult 4 447 927,0 eurot aastas, 11 läbi Sillamäe Kooli 31.08.2022 3 780 737,97 85% 01.12.2018 Linnavalitsus lahendatud ja seal on 2 katteallikas on Sillamäe Vanalinna Kooli õppehoone nüüdisaegsed linna eelarve uue hoone ehitamine õppetingimused. ehitamise Rakvere Toetust saanud Rakvere linna põhikoolide põhikooli õppehoone Keskmiselt 38 320,38 põhikoolide töö- Rakvere töö- ja on terviklikult eurot aastas, 12 ja 31.08.2021 976 871,30 786 489,77 85% 01.12.2018 Linnavalitsus tehnoloogia lahendatud ja seal on katteallikas on Rakvere tehnoloogiakesk keskuse nüüdisaegsed linna eelarve use rajamine ehitamine õppetingimused.  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teine investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatakse teine investeeringute kava põhikoolide õppehoonete vastavusse viimiseks muutunud õpilaste arvuga ning muudatustega koolivõrgus. Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaar (tel 735 0185, e-post [email protected]) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp (tel 735 0138, e-post [email protected]). Korraldus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 15 lõike 4 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse §-ga 30. Eelnõu on kooskõlas haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määrusega nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi määrus). 2. Eelnõu sisu Käesoleva korralduse eelnõuga kinnitatakse teine põhikooli õppehoonete investeeringute kava toetuse mahuga 45 490 363,43 eurot. Kavas esitatakse struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 nõutud andmed. Meetme tegevusi rakendatakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames. Investeeringute kava raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna eesmärgi saavutamist. Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Tegemist oli teise põhikoolide õppehoonete investeerimisettepanekute kogumise vooruga, mis toimus pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist ja selle mahuks oli planeeritud I voorust ülejäänud osa põhikoolide õppehoonete investeeringuteks planeeritud kogueelarvest. Lisaks oleme arvestanud 1% meetme mahu vähendamisega. Rakendusüksus SA Innove korraldas haridus- ja teadusministri määruse alusel 10. juulist kuni 2. oktoobrini 2017. a ettepanekute teise vooru meetme „Koolivõrgu korrastamine" alategevuses „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020" investeeringute kava koostamiseks planeeritud esialgse eelarvega 37 353 183 eurot. Kokku esitati 28 ettepanekut, millest hindamisele kvalifitseerus 26. Ettepanekud esitati toetuse kogumaksumusega üle 66 miljoni euro. Ettepanekute esitamisele järgnes Innoves esitaja ja ettepaneku nõuetele vastavuse kontroll ning ettepanekute analüüs ja hindamine valikukomisjonis. Valikukomisjon esitas peale ettepanekute analüüsi omavalitsustele esildised projektide muutmiseks, et viia need enam vastavusse õpilaste arvu prognoosi või muudatustega koolivõrgus. Omavalitsuste täiendavalt põhjendatud või vajadusel korrigeeritud ettepanekuid hinnati valikukomisjoni istungil. Peale ettepanekute hindamist seati arvestades projektide võimalikku suurimat mõju mitmele ettepanekute esitajatele kõrvaltingimusi nii kavandatava õppehoone pinna vähendamiseks, projekti maksumuse vähendamiseks kui ka täiendavateks muudatusteks koolivõrgus, sh koolide kasutuses oleva pinna optimeerimiseks peale konkreetse projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Ärakuulamismenetluse käigus nõustusid kõik omavalitsused neile seatud kõrvaltingimustega. Valikukomisjoni poolt positiivse hinnangu saanud projektidele eraldatava toetuse maht on 45 490 363 eurot, mis oli rohkem kui taotlusvooru planeeritud eelarve. Valikukomisjoni ettepanekust lähtuvalt tegi rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku suurendada II vooru planeeritud eelarve mahtu võrreldes esialgse summaga 8 137 180,43 euro võrra. Vooru mahu suurendamine oli valikukomisjoni hinnangul vajalik nendele projektidele, kelle projekti mõju meetme eesmärkide saavutamiseks ning lõpphinnangud olid kõrged. Vooru mahu suurenemise katab Haridus- ja Teadusministeerium prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” eelarve piires alamtegevuste eelarvete muutmisega, võttes arvesse ka projektide elluviimisel vabanevaid vahendeid (võimalikud projektide elluviimisest loobumised ja maksumuse vähenemised). Oodatavad tulemused. Projektide elluviimisel konkreetse projekti käigus rekonstrueeritav pind ning haridusasutuste kasutusest vähenev pind on toodud joonisel 1. Toetusest kaasajastatakse 43 812,3 m2 pinda ning toetuse kaasabil väheneb haridustaristu projektide elluviimise tähtajaks 31 169,7 m2 võrra. Kõigil toetuse saajatel korrastatakse koolivõrku ning haridustaristu pind vastab pikaajalisele prognoosile ja sobivale koolimudelile (vt taotlusvooru materjalid SA Innove veebilehel). Koolihoonete püsikulud vähenevad kõikidel toetuse saajatel. Mitmed omavalitsused jätkavad koolivõrgu korrastamise ja haridustaristu vähendamisega ka peale käesoleva projekti lõppu, arvestades nii õpilaste arvu vähenemist kui muudatusteks kasutatavaid eelarvevahendeid. Projektide pikemaajalisem mõju, mis arvestab ka projektides välja toodud kavandatavaid muudatusi peale II vooru SF projektide elluviimist aastani 2030, on toodud joonisel 2. Siit on diagrammi skaalade ülevaatlikkuse huvides välja jäetud kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Pärnu), kes haridustaristus suuremaid muudatusi ei ole välja toonud peale konkreetsete projektide lõppu. Kohalikel omavalitsuste projektide puhul, kes said toetust ka esimeses voorus, võeti arvesse ka esimeses vooru abil tehtud koolivõrgu ümberkorraldusi ning vähendatud haridustaristut, sh projektide elluviimise järgset pinnakasutust nii peale projekti lõppu kui aastaks 2030. Samuti hinnati haldusreformist tulenevaid mõjusid koolivõrgule ning haridustaristu vähenemisele. Joonis 1 Toetusest kaasajastatav ja projekti elluviimisel vähenev haridustaristu 484,8 2191,8 3661,3 1769 3716,1 5172,3 4252,8 3798,1 5443,2 2778 4871,3 5673,6 8000 6000 4000 2000 Ruutmeetrites 0 -2000 -4000 -6734,5 -5228,1 -2941,9 -1934,4 -2217,7 -6000 -1762,1 -2079,9 -7507 -197,2 -624,3 57,4 -8000 0 -10000 Tallinn Jõhvi Tartu Saaremaa Rakvere Sillamäe Kohtla-Järve Türi Haapsalu Hiiumaa Narva Pärnu Haridusasutuste pinna muutus Kaasajastatud pind Joonis 2. Haridustaristu pinna muutus 2030 vaates arvestades II voorus lubatud muudatusi 60 000,0 25,0 Haridustaristu pind Pind õpilase kohta 50 000,0 20,0 2030 vaates 40 000,0 15,0 30 000,0 10,0 20 000,0 10 000,0 5,0 0,0 0,0 Haridustaristu enne Haridustaristu peale M2 õpilase kohta M2 õpilase kohta II vooru muudatusi II vooru muudatusi enne muudatusi peale muudatusi Ettepanek Vabariigi Valitsusele: Rahastada 12 projekti vastavalt kirjeldustele kogusummas 45 490 363 eurot. See summa sisaldab EL toetust ja moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest. Sellele lisandub taotlejate omafinantseering vähemalt 15% projekti abikõlblikust kogumaksumusest ning abikõlbmatute ruumide (avalik kasutus, mis pole üldharidus) proportsionaalne kulu. VV korralduse eelnõus kajastatud „Projekti eeldatav maksumus“ on hinnanguline ja sisaldab kõiki projektiga seotud võimalikke kulusid, va abikõlbmatuid kulusid. Toetuse saajad peavad tegema oma investeeringud võimalikult säästlikult, neile tehtud esildiste ja seatud kõrvaltingimuste tulemusena on mitmeid investeeringuid muudetud efektiivsemaks ja säästlikumaks. Investeeringute kavaga ei pane riik omavalitsusele kohustust teha kulusid kogu eeldatava maksumuse osas. Projekti elluviimise käigus on toetuse saajatel võimalik projekti eeldatavat maksumust vähendada, kuid toetuse summat ega maksimaalset toetuse määra ei suurendata. Taotlejad on kinnitanud omafinantseeringu võimekust investeerimisettepaneku esitamisel ning perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 24 kohaselt kinnitavad omafinantseeringu võimekust lõpptaotluse esitamisel rakendusüksusele. Lõpptaotlus peab olema vastavuses investeeringute kavaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, struktuuritoetuse seaduse §-ga 15 ning haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määrusega nr 50. Eelnõu on kooskõlas struktuuritoetuste rakenduskava 2014-2020 eesmärkidega ning Euroopa Regionaalarengu Fondi finantseerimisprioriteetidega. 4. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatava kava alusel toetatavad projektid aitavad täita „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ ja „Koolivõrgu programmis“ seatud eesmärke. Toetust saavad projektid panustavad meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” väljundnäitaja „kaasajastatud pind“ sihttaseme saavutamisse. Investeeringute kava raames rahastatavate projektide eeldatav mõju läbivatele teemadele on positiivne või vähemalt neutraalne, alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti. Võrdsed võimalused Mõju on enamike projektide puhul positiivne. Infrastruktuuri investeeringute kava raames toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt soost, vanusest või rahvusest. Investeeringute kava alusel toetatavate tegevuste puhul tagatakse naiste ja meeste võrdsed võimalused hariduses. Uusehitistes või olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel tagatakse seni kesine ligipääs puuetega inimestele, rakendatakse kaasava hariduse põhimõtteid. Infoühiskond Mõju on positiivne. Kõigil objektidel on olemas puutumus IKT lahenduste arendamise ja kasutusega. Projektid tagavad juurdepääsu IKT-teenustele ja ressurssidele. Regionaalareng Mõju on positiivne. 12-st projektist 10 asuvad väljaspool Tallinnat ja Tartut. Eesti Regionaalarengu Strateegia1 kohaselt tuleb toimepiirkondade keskustes tagada kogu toimepiirkonnale igapäevaelus oluliste avalike ja üldise majandushuvi teenuste kättesaadavus, mida ei pea tingimata osutama kodukoha lähedal, sh gümnaasium. Riigivalitsemine Mõju on positiivne. Investeeringud aitavad saavutada energiasäästu ja majanduskulude kokkuhoidu ning panustada enam hariduse sisulistesse tegevustesse. Õppehoonete kaasajastamine aitab kaasa õppe- ja töötingimuste paranemisele, mille tulemusel paraneb läbiviidava õppetöö kvaliteet, mis on riiklike poliitikate eesmärgiks. 5. Eelnõu jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumite ja SA-ga Innove. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler 1 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014- 2020.pdf EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0802 - Perioodi 2014–2020 põhikooli õppehoonete teise investeeringute kava kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b323ed42-ca77-4a64-a9f6-cc19ca2f0e81 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b323ed42-ca77-4a64-a9f6-cc19ca2f0e81?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main