Taotlusvooru „Digitaalne kultuuripärand“ 2018. a teise vooru väljakuulutamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 18.07.2018 nr 137 Taotlusvooru „Digitaalne kultuuripärand“ 2018. a teise vooru väljakuulutamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinnitatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ III peatüki punktidest 1 ja 20. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Digitaalne kultuuripärand“ 2018. aasta teise vooru, kehtestan selle tingimused ja korra. 2. Taotlusvooru eesmärk on innovatsiooni edendamine digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemisel, valdkondadeülese koostöö aktiveerimine ning mäluasutuste spetsialistide professionaalsuse tõstmine. 3. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 500 eurot ja ülempiir 10 000 eurot. 4. Taotlusvooru teisest voorust eraldatavate toetuste kogusumma on kuni 18 830 eurot. 5. Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille oma- ja kaasfinantseeringu (toetuse saaja ja kaasfinantseerijate rahaline või rahaliselt mõõdetav panus) osa moodustab projekti kogumaksumusest vähemalt 20 protsenti. 6. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel: 6.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) – riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt; 6.2. majandusaastaaruande esitamise võlga; 6.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 7. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 8. Taotlusvoorust toetatakse: 8.1. digitaalse kultuuripärandiga seotud arendustegevusi ja selle valdkonna tutvustamist avalikkusele nii Eestis kui ka mujal; 8.2. koolitusi kultuuripärandi digimise, digitaalse kättesaadavuse ja säilitamise arendamiseks avalikes huvides; 8.3. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava (edaspidi digimise tegevuskava) rakendamisega ja selle projektide ettevalmistamisega seotud tegevusi; 8.4. sõidutaotlusi rahvusvahelistele digi-innovatsiooni üritusele, kui taotleja esindab Eestit ja teeb ettekande ning sellel on otsene seos „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ või digimise tegevuskava rakendamisega; 8.5. kogude terviklikku või põhjendatud juhtudel osalist digimist ja avalikkusele kättesaadavaks tegemist; 8.6. üleriigiliste digimise, digitaalse kättesaadavuse ja säilitamise teemaliste ürituste (seminar, mõttetalgud, konverents, häkaton jne) korraldamist Eestis, kui need on seotud digimise tegevuskava rakendamisega. 9. Taotlusvoorust ei toetata: 9.1. uute andmebaaside või infosüsteemide loomist; 9.2. näituseprojekte, sh virtuaalnäituste koostamist; 9.3. projekte, mis on ellu viidud enne taotlusvooru väljakuulutamist. 10. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: 10.1. projekti vastavust taotlusvooru eesmärgile ja toetatavate tegevuste loetelule; 10.2. projekti valdkondlikku mõju, osasaajate arvu ja ulatust; 10.3. projekti kestlikkust, uuenduslikkust, ajakohasust ja läbimõeldust; 10.4. projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust; 10.5. eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest; 10.6. koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel; 10.7. arendustegevuste puhul vajaduste põhjendatust hetkeolukorra analüüsi alusel; 10.8. konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkust, ajakava, projektist kasusaajate hulka ja regionaalset kaetust, kaasatud esinejate taset; 10.9. projekti teavitustegevuste ning tulemuste meediaplaani olemasolu ning läbimõeldust; 10.10. projekti ajakriitilisust; 10.11. eelistatud on digimise tegevuskava rakendamisega seotud ja uuenduslikke lahendusi väljapakkuvaid projektid, mille eesmärgid on realistlikud ning taotlejal on sarnaste projektide elluviimisel varasemad kogemused. 11. Abikõlblikkuse periood on 01.07.2018–31.12.2018. 12. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: 12.1. kulud, mis otseselt toetavad digilahenduste väljatöötamist ja arendamist; 12.2. kulud, mis on vajalikud otseselt digimise tegevuskava projektide käivitamiseks (sh näiteks valdkondadeülene digimistegevuste halduse tarkvara soetamine), kui taotleja edasine vastava tegevuse haldus on jätkusuutlik; 12.3. digimisega seotud kulud, kui need on seotud juurdepääsupiiranguteta taaskasutuseks, sh innovaatilisel moel kättesaadavaks tegemisega Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusarhiivi, Eesti Rahvusringhäälingu digitaalarhiivist, kultuurimälestiste riiklikust registrist või infosüsteemist MuIS; 12.4. kulud, mis on vajalikud otseselt projekti taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud;  12.5. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 12 nimetatud abikõlblikkuse perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks; 12.6. autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul, kui ta vahendab autorit); 12.7. reisi-, toitlustus- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende elukoht on väljaspool Eestit või kes on kutsutud Eestisse projekti elluviimiseks koostöö eesmärgil. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks, kui taotleja on võtnud reisiteenuste pakkujalt vähemalt kaks võrdlevat pakkumist ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 12.8. toitlustuskulud ainult digimise tegevuskava rakendamisega seotud ürituste läbiviimiseks, kui vastav kulu ei ületa 20% projekti toetuse summast; 12.9. käibemaks, juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 13. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 13.1. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse, v.a punktis 13.7. ja 13.8. toodud juhul; 13.2. käibemaks, juhul kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 13.3. kingitused; 13.4. organisatsioonide liikmemaksud; 13.5. lähetuste päevarahad; 13.6. tehnika, arvutite jms soetamise kulud; 13.7. standardnumbri ja identifikaatori kulud; 13.8. muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 14. Toetuse saaja on kohustatud toetuse tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele (nii paberkandjal kui ka elektroonilistele) peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul tuleb projektiga seotud töötasude ja maksude summa märkida maksedokumendile. 15. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemise nõukogu on moodustatud kultuuriministri 11. novembri 2013. a käskkirjaga nr 351. 16. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole selle liikmetest. 17. Nõukogu võib vajaduse korral kaasata hääleõiguseta eksperte. 18. Nõukogu koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna teenistuja. 19. Nõukogu juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 20. Nõukogu teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 21. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Minister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte arvestada nõukogu ettepanekut ja teha nõukogu ettepanekust teistsuguse otsuse. 22. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve, esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru toetuse piirmäära või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 23. Nõukogul on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. 24. Taotluste läbivaatamisel hindab nõukogu, kas taotlusvooru raames projektile antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 tähenduses. 25. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt projektitoetuse taotlusvormil esindusõigusliku isiku poolt Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas https://toetused.kul.ee. 26. Määran taotluste esitamise tähtpäevaks 31. august 2018. a. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar