Kiri

Ministeeriumid Meie 17.07.2018 nr 1.2-2/85-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume tagasisidet eelnõude infosüsteemis määratud tähtajaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. seaduse eelnõu; 2. eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigikantselei Eesti Haigekassa Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Tööinspektsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda Lily Mals 6269 333 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Eesti Haigekassa seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine Eesti Haigekassa seaduses, ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses, kohtuekspertiisiseaduses, meditsiiniseadme seaduses, meretöö seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses, ravimiseaduses, Riigi Teataja seaduses, riigivastutuse seaduses, sotsiaalmaksuseaduses, surma põhjuse tuvastamise seaduses, tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ning vereseaduses asendatakse läbivalt sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnadega „uus nimi“ ja sõna „haigekassa“ sõnaga „uus lühend“ vastavas käändes. § 2. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse §-des 1, 3, 10–12, 13–14, 143–144, 21–39, 41, 43–46 ja 5. peatükki pealkirjas asendatakse läbivalt sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa“ ja sõna „töötukassa“ sõnadega „töökassa“ vastavas käändes. § 3. Töötuskindlustuse seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmine Abipolitseiniku seaduses, avaliku teenistuse seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse, hädaolukorra seaduse, kaitseliidu seaduse, kutseseaduse, liikluskindlustuse seaduse, maksukorralduse seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, päästeseaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, turvaseaduse, täitemenetluse seadustiku ning töövõimetoetuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa“ ja sõna „töötukassa“ sõnaga „töökassa“ vastavas käändes. § 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muumine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassalt“ sõnadega „ Eesti Töökassalt“; 2) paragrahvi 193 lõikes 1 ja §-i 194 lõikes 1 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnadega „uus nimi“. § 5. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse §-i 1326 lõike 31 punktis 2 asendatakse sõna „Töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa“. § 6. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduse §-i 29 lõikes 5 asendatakse sõna „töötukassale“ sõnadega „Eesti Töökassale“. § 7. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine 1 Psühhiaatrilise abi seaduse §-i 2 punktis 3 ja §-i 5 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „haigekassa“ ja „Eesti Haigekassa“ sõnadega „uus nimi“ vastavas käändes. § 8. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „Eesti Haigekassa“ sõnadega „uus nimi“ ja sõna „haigekassa“ sõnaga „uus lühend“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa (edaspidi töökassa)“; 3) paragrahvi 91 lõigetes 1 ja 2 ning §-i 11 lõikes 21 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnaga „töökassa“. § 9. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse §-i 29 lõikes 9 asendatakse lauseosa „Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa“ lauseosaga „uus nimi, Eesti Töökassa“. § 10. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõikes 3 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassale“ sõnadega „Eesti Töökassale (edaspidi töökassa)“; 2) paragrahvides 102 ja 103 asendatakse läbivalt sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnaga „töökassa“ vastavas käändes. § 11. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 122 lõike 2 punktis 1 ja §-i 241 lõikes 4 asendatakse sõnad „Haigekassa“ ja „Eesti Haigekassa“ sõnadega „uus nimi“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 161 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Tööinspektsioon“; 3) paragrahvi 242 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassas“ sõnadega „Eesti Töökassas (edaspidi töökassa)“; 4) paragrahvi 243 lõikes 3, § 244 lõigetes 1–3 ja § 315 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnaga „töökassa“ vastavas käändes. § 12. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „2) tööotsija on isik, kes on Eesti Töökassas (edaspidi töökassa) tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks töökassa poole;“; 2) paragrahvi 2 punktis 3 ning §-de 31–8, 9–10, 13, 15–231, 27–29, 31–36 ja 40–423 tekstis asendatakse läbivalt sõnad „Eesti Töötukassa“ ja „töötukassa“ sõnaga „töökassa“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) töötuse korral töötajate ühingu või liidu poolt või kollektiivlepingu alusel makstud toetust.“. § 13. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgimised muudatused: 1) paragrahvi 120 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „haigekassa“ sõnadega „uus nimi“; 2) paragrahvi 177 pealkirjas asendatakse sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa“; 3) paragrahvi 177 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmisel: „(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on Eesti Töökassa (edaspidi töökassa) andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning töökassa andmetele tuginedes.“; 4) paragrahvi 177 lõigetes 3 ja 4, §-i 179 lõikes 2, §-i 181 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavates lausetes ja lõikes 8, §-i 1908 lõigetes 1–3, §-i 19010 punktis 1, §-i 19012 punktis 1, §-i 293 lõikes 2, §-i 296 lõigetes 1 ja 2 ning §-i 297 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti Töötukassa“ sõnaga „töökassa“ vastavas käändes. § 14. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse §-i 14 punktis 3 asendatakse lauseosa „Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa“ lauseosaga „Eesti Töökassa, uus nimi“. § 15. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab Vabariigi Valitsus 2018. a (allkirjastatud digitaalselt) 3  Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused 41 seaduses: Eesti Haigekassa seadus (HKS), töötuskindlustuse seadus (TKindlS), abipolitseiniku seadus (APolS), avaliku teenistuse seadus (ATS), ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses (ELMS), Euroopa Liidu kodaniku seadus (ELKS), hädaolukorra seadus (HOS), kaitseliidu seadus (KaLS), kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), kohtute seadus (KS), kohtuekspertiisiseaduses (KES), kutseseadus (KutS), liikluskindlustuse seadus (LKindlS), maksukorralduse seadus (MKS), meditsiiniseadme seaduses (MSS), meretöö seaduses (MTööS), pankrotiseadus (PankrS), psühhiaatrilise abi seadus (PsAS), puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS), päästeseadus (PäästeS), rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses (RKESS), ravikindlustuse seadus (RaKS), ravimiseaduses (RavS), Riigi Teataja seaduses (RTS), riigivastutuse seaduses (RVastS), riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) sotsiaalhoolekande seadus (SHS), sotsiaalmaksuseaduses (SMS), surma põhjuse tuvastamise seaduses (SPTS), tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS), tulumaksuseadus (TuMS), turvaseadus (TurvaS), täitemenetluse seadustik (TMS), töölepingu seadus (TLS), töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS), tööturuteenuste ja - toetuste seadus (TTTS), töövõimetoetuse seadus (TVTS), vereseaduse (VereS), välismaalaste seadus (VMS), väärtpaberituru seadus (VPTS). Eelnõuga kavandatud HKS-i muudatused on õiguskorda korrastavat ja ajakohastavat laadi ning muudatused tagatavad parema õigusselguse. HKS muudatuse tulemusena asendatakse Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) nimi uue nimega. Eelnõus on haigekassa uue nime asemel kasutatud mõisteid „uus nimi“ ja lühendi kasutamise korral „uus lühend“. Vabariigi Valitsusele esitatavas eelnõus on mõisted „uus nimi“ ja „uus lühend“ asendatud haigekassa septembri 2018. a nõukogu koosolekul toetust leidnud haigekassa uue nimega. Eelnõuga kavandatud HKS-i muudatused ei ole suuremahulised, kuid on vajalikud selleks, et haigekassa senise nime kasutamine ei seaks takistusi haigekassa laieneva funktsiooni arendamisele. HKS-i muudatuste tõttu tehakse täpsustavad muudatused ka ELMS-is, KVTS-is, KES-is, MSS-is, MTööS-is, PGS- is, RKESS-is, PsAS-is, RaKS-is, RavS-is, RTS-is, RVastS-is, SMS-is, SPTS-is, TTKS-is, TuMS-is, TTOS-is, VereS-is, VMS-is ning VPTS-is. TKindlS-is kavandatud muudatused Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nime muutmiseks on vajalikud töötukassa tegevuse ümberkujunemisest tulenevalt. Töötukassa tänane nimi iseloomustab ühte võimalikku episoodi inimese tööelust ja on liigselt kinni töötuse mõistes. Aastatega on lisandunud töötukassale uusi funktsioone ning töötukassa tegevused toetavad inimesi kogu nende tööelu vältel, samuti toetatakse tööandjaid sobiva tööjõu leidmisel. Tegemist on õiguskorda korrastavate ja ajakohastavat laadi muudatustega, mis tagavad parema õigusselguse. Muudatused on vajalikud selleks, et seadustes esinev ebatäpsus ei seaks takistusi töötukassa laieneva funktsiooni täitmisele. TKindlS-i muudatuste tõttu tehakse täpsustavad muudatused ka APolS-is, ATS-is, ELKS-is, HOS-is, KaLS-is, KVTS-is, KS-is, KutS-is, LKindlS-is, MKS-is, PankrS-is, PISTS-is, PäästeS-is, RaKS-is, RPKS-is, SHS-is, TuMS-is, TurvaS-is, TMS-is, TLS-is, TTOS-is, TTTS-is, TVTS-is, VMS-is ja VPTS-is. Eelviidatud seadustes kavandatavad muudatused puudutavad peamisel haigekassa ja töötukassa nime muutmist ega mõjuta seaduse reguleerimisala muul viisil. Kuid samas tehakse ka kaks 1 tehnilist parandust seoses töötukassa mõiste kasutamisega ning ohutu tööelu andmekogu vastutava töötleja muutumisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected], tel 626 9333). Haigekassa nime muutmist puudutav osa on valminud koostöös Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistiga Ülle Jordan ([email protected]; tel 626 139), koostöös analüüsi ja statistika osakonna nõunikuga Brit Rammul ([email protected]; tel 626 9734) ning haigekassaga. Töötukassa nime muutmist puudutav eelnõu osa on valminud koostöös Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunikuga Brit Rammul ([email protected]; tel 626 9734) koostöös tööhõive osakonna tööpoliitika juhtidega Kristi Suur (teenistus peatatud) ja Kadi Kanarbik ([email protected], 6269 235) ning tööala asekantsleriga Sten Andreas Ehrlich ([email protected]; tel 626 9183) ning töötukassaga. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valituse tegevuskavaga 2014-2015. Eelnõu kohaselt muudetakse seadusi järgmises redaktsioonis: 1) HKS (RT I, 28.12.2017, 41); 2) TKindlS (RT I, 04.05.2018, 6); 3) APolS (RT I, 17.12.2015, 33); 4) ATS (RT I, 28.12.2017, 48); 5) ELKS (RT I, 17.11.2017, 4); 6) ELMS (RT I, 07.07.2017, 2); 7) HOS (RT I, 03.04.2018, 5); 8) KaLS (RT I, 20.04.2018, 7); 9) KES (RT I, 30.12.2015, 21); 10) KS (RT I, 28.12.2017, 16); 11) KutS (RT I, 23.03.2015, 261); 12) KVTS (RT I, 01.03.2017, 3); 13) LKindlS (RT I, 17.11.2017, 9); 14) MKS (RT I, 03.04.2018, 6); 15) MSS (RT I, 01.12.2015, 5); 16) MTööS (RT I, 28.12.2017, 40); 17) PankrS (RT I, 04.05.2018, 2); 18) PGS (RT I, 22.01.2018, 3); 19) PISTS (RT I, 28.11.2017, 25); 20) PsAS (RT I, 30.12.2015, 88); 21) PäästeS (RT I, 28.12.2017, 53); 22) RaKS (RT I, 28.12.2017, 57); 23) RavS (RT I, 28.12.2017, 59); 24) RKESS (RT I, 09.03.2017, 2); 25) RPKS (RT I, 28.11.2017, 28); 26) RTS (RT I, 03.03.2017, 23); 27) RVastS (RT I, 17.12.2015, 76); 2 28) SMS (RT I, 28.12.2017, 76); 29) SHS (RT I, 03.04.2018, 22); 30) SPTS (RT I, 30.12.2017, 15); 31) TTKS (RT I, 22.05.2018, 13); 32) TuMS (RT I, 20.04.2018, 11); 33) TurvaS (RT I, 03.03.2017, 27); 34) TMS (RT I, 03.04.2018, 26); 35) TLS (RT I, 28.12.2017, 43); 36) TTOS (RT I, 28.04.2017, 9); 37) TTTS (RT I, 28.12.2017, 71); 38) TVTS (RT I, 28.11.2017, 31); 39) VereS (RT I, 12.07.2014, 154); 40) VMS (RT I, 17.05.2018, 2); 41) VPTS (RT I, 30.12.2017, 43). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse muuhulgas kohtute seadust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Haigekassa Haigekassa viimase paari aasta tegevused on olnud suunatud suuremas ulatuses personaalsema ja inimlikuma suhtluse poole eesmärgiga aidata igat inimest igas tervisega seotud küsimuses. Alates 2017. aastast on selle eesmärgi toetamiseks sätestatud täiendav rahastamine riigieelarvest nii tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks kui ka tervishoiualase digitransformatsiooni teostamiseks. 2018. aastal haigekassale osade Terviseameti ülesannete üle toomisele lisaks lisanduvad haigekassa funktsioonide hulka 2019. aastal mõningad Tervise Arengu Instituudi osutatavad teenused , mis on eelkõige suunatud haiguste ennetusele, tervise edendamisele, nõustamisele ja tervistkahjustavatest tegevustest loobumisele. Tänaseks on positiivse suunaga muudatused kirja pandud ka Haigekassa seadusesse, kuid praegune nimi kitsendab edasist arengut ning keskendub nimena liigselt haigustele. Praegune haigekassa nimi ei anna organisatsiooni tegevuse põhisisu enam täielikult edasi. Haigekassa uus nimi annab paremini ja selgemalt edasi asutuse uuenenud ja rohkem inimesele suunatu tegevusi. Asutuse selgem nimi loob hea aluse tegutseda eesmärgistatumalt kõigis tööprotsessides ning sõnastada paremini organisatsiooni lühi- ja pikaajalisi eesmärke. Haigekassa nime muutmine võimaldab nii organisatsioonile, sihtgruppidele kui Eesti avalikkusele ja välisriikidele selgelt sedastada asutuse põhitööd – see on lisaks ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse tagamisele, suurema tähelepanu pööramine inimesele suunatud tervist soodustavate tegevuste – tervise edendamine, haiguste ennetamine ning tervishoiualane digitransformatsioon – arengule. 2.2. Töötukassa Viimase kolme aastaga on töötukassa tegevussuunad ja sihtrühmad olulist täiendust saanud. Töötukassa ei tegele enam ainult töötute inimestega, vaid toetab inimesi nii töö leidmisel kui ka töö hoidmisel. Alates 2015. aastast pakub töötukassa karjäärinõustamist töötavatele inimestele. Alates 2017. aastast on ka töötavatel inimestel võimalus töötukassa toel osaleda täiend- ja ümberõppes. Lisaks on töötukassa nõu ja jõuga toeks tööandjatele töötajate leidmisel 3 ja nende oskuste arendamisel, hindab töövõimet ning abistab vähenenud töövõimega inimesi töökoha leidmisel ja hoidmisel. 2019. aasta algusest luuakse töötukassa juurde karjäärikeskus, mis ühendab senise SA Innove Rajaleidja keskuste poolt pakutava karjäärinõustamise- ja info teenuste süsteemi töötukassa senise karjääriteenuste süsteemiga. Karjäärikeskuse loomisega töötukassa juurde, kasvab töötukassa roll oluliselt ka koolinoorte karjäärivalikute toetamisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 15 paragrahvist, millest esimese 14 muudetakse HKS-i ja TKindlS-i ning nendega seonduvalt APolS-i, ATS-i, ELKS-i, ELMS-i, HOS-i, KaLS-i, KES-i, KS-i, KutS-i, KVTS-i, LKindlS-i, MKS-i, MSS-i, MTööS-i, PankrS-i, PGS-i, PISTS-i, PsAS-i, PäästeS-i, RaKS-i, RavS-i, RKESS-i, RPKS-i, RTS-i, RVastS-i, SMS-i, SHS-i, SPTS-i, TTKS-i, TuMS- i, TurvaS-i, TMS-i, TLS-i, TTOS-i, TTTS-i, TVTS-i, VereS-i, VMS-i ja VPTS-i. Eelnõu §-s 15 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg. Eelnõu § 1 kohaselt asendatakse HKS-is, ELMS-is, KES-is, MSS-is, MTööS-is, PGS-is, RKESS-is, RavS-is, RTS-is, RVastS-is, SMS-is, SPTS-is, TTKS-is ning VereS-is läbivalt sõna „Eesti Haigekassa“ sõnadega „uus nimi“ vastavas käändes ning seniselt kasutatav lühend „haigekassa“ sõnaga „uus lühend“. Haigekassa nime muutmine võimaldab nii organisatsioonile, sihtgruppidele kui Eesti avalikkusele ja välisriikidele selgelt sedastada asutuse põhitööd – see on lisaks ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse tagamisele, suurema tähelepanu pööramine inimesele suunatud tervist soodustavate tegevuste – tervise edendamine, haiguste ennetamine ning tervishoiualane digitransformatsioon – arengule. Asutuse juriidiline staatus ei muutu, uue nimega asutus on endiselt HKS-ga loodud avalik- õiguslik juriidiline isik. Eelnõu § 2 kohaselt asendatakse TKindlS-i tekstis läbivalt sõna „Eesti Töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa“ vastavas käändes ning seniselt kasutatav lühend „töötukassa“ sõnadega „töökassa“. Vastavad muudatused tehakse TKindlS §-des 1, 3, 10–12, 13–14, 143–144, 21–39, 41, 43–46 ja 5. peatükki pealkirjas. Muudatus ei puuduta TKindlS rakendussätteid (TKindlS §- d 52 ja 521), kuivõrd tegemist on kindla tähtajaga piiritletud rakendussätetega seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks ning need ei oma enam regulatiivset mõju. Seetõttu ei ole nende muutmine sellisel kujul vajalik. Töötukassa nime on vaja muuta, kuna uus nimi annab asutuse põhitöö sisu paremini ja selgemini edasi. Töötukassa tegevussuundade ja sihtrühmade olulise täienemise tulemusena ei kajasta asutuse senine nimi enam selgelt selle põhisisu ja tegevusala. Asutuse selgem nimi annab hea aluse tegutseda eesmärgistatumalt kõigis tööprotsessides ning sõnastada paremini asutuse lühi- ja pikaajalisi eesmärke. Töötukassa nime muutmine võimaldab nii asutuses sees, sihtgruppidele kui Eesti avalikkusele ja välisriikidele selgelt sedastada asutuse põhitööd – see on lisaks töötute abistamisele ka töötavate inimeste tööl püsimisele kaasa aitamine ja tööturul liikumise soodustamine ning noorte tööturul suunamine. Asutuse juriidiline staatus ei muutu, uue nimega asutus on endiselt TKindlS-ga loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Eelnõu §-is 3 tehakse sarnaselt eelnõu §-ga 2 töötukassa nime puudutavad muudatused APolS- i, ATS-i, ELKS-i, HOS-i, KaLS-i, KutS-i, LKindlS-i, MKS-i, PISTS-i, PäästeS-i, RPKS-i, SHS-i, TurvaS-i, TMS-i ning TVTS-i tekstis. 4 Eelnõu §-de 4-15 kohaselt asendatakse KVTS-is KS-is, PankrS-is, PsAS-is, RaKS-is, TuMS- is, TLS-is, TTOS-is, TTTS-is, VMS-is ja VPTS-is vastavalt sõnad „Eesti Töötukassa“ või „töötukassa“ sõnadega „Eesti Töökassa“ või „töökassa“ ning vastavalt „Eesti Haigekassa“ ja „haigekassa“ sõnadega „uus nimi“ ja „uus lühend“. Muudatuses lähtutakse põhimõttest, et vastavas seaduses vastava asutuse uue nime esmakordsel, ühel või vähestel kordadel kasutamisel asendatakse senine asutuse nimi (sõltumata sellest, kas kasutusel olid sõnad „Eesti Töötukassa“ või „töötukassa“ või „Eesti Haigekassa“ või „haigekassa“) vastava uue muudetud täispika nimega. Juhul kui vastavas seaduses kasutatakse või on vaja kasutada lühendit, tehakse vastav muudatus selle esmakordse kasutamise järel tuues sulgudes kaldkirjas kasutatava lühendi või asendatakse sõna „töötukassa“ sõnaga „töökassa“. Muudatus on seotud haigekassa ja töötukassa nime muutmisega, mille kohta on selgitused esitatud eelnõu §-des 1 ja 2 juures. TLS-is ja TTTS-is ei puuduta muudatused rakendussätteid, s.o TLS §-i 139 ja TTTS §-i 43, kuivõrd need on kehtestatud seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks. Eelnõu § 11 punktiga 2 tehakse muudatus TTOS § 161 lõikes 1, kus asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnaga „Tööinspektsioon“. Muudatusega määratakse ohutu tööelu andmekogu vastutavaks töötlejaks Tööinspektsioon. Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni kokkuleppel antakse ohutu tööelu andmekogu Sotsiaalministeeriumilt üle Tööinspektsioonile. Kuna Tööinspektsioon tegeleb töötervishoiu ja tööohutuse rakenduslike küsimustega on põhjendatud, et Tööinspektsioon on vastutav ka rakenduslike andmekogude eest. Ohutu tööelu andmekogu haldamiseks vajalikud ressursid (Euroopa Sotsiaalfondi vahendid) anti Tööinspektsioonile üle sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. juuli 2018. aasta käskkirjadega nr 59 ja 60, millega muudetakse vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ ja 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi. Eelnõu § 12 punktiga 3 tehakse muudatus TTTS § 26 lõike 2 punktis 8, mis sõnastatakse järgmiselt: „töötuse korral töötajate ühingu või liidu poolt või kollektiivlepingu alusel makstud toetust“. Vastavas punktis seni kasutatud mõiste „töötukassad“ on eksitav. Nimelt on sättes silmas peetud olukorda, kus kollektiivlepingutes on kokku lepitud, et töötuks jäämise korral maksab tööandja töötajale mingi summa või on selle maksmine ette nähtud ametiühingu põhikirjas. Kuivõrd ametühingutel ei ole töötukassasid, vaid nad maksavad oma liikmetele töötuse korral raha kas põhikirja või muu sellise alusel ning tööandja poolt toetuse maksmine võib olla kollektiivlepingust tulenev kohustus, siis tehakse eelnõuga sättes tehniline muudatus. Eelnõu §-i 7 kohaselt jõustub eelnõu seadusena 01.01.2019. Seaduste muudatuse rakendamisega kaasnevad muudatused ei too kaasa haigekassa ja töötukassa korporatiivvärvide muutust, kuid nime muutmisega kaasneb vajadus:  korporatiivse identiteedi uuendamiseks;  uue nime teavitustegevusteks;  büroode või asukohtade visuaalide uuendamiseks (välissildid/valgusreklaamid, sisesildid/kleebised, infostendid, infolauad);  IKT valdkonna uuendusteks ja transformatsiooniks (infosüsteemides dokumentide põhjade, lepinguvormide, trükiste, sisutekstide, otsuste uuendamine, kodulehe ja intraneti tehniline uuendamine tehnilise arhitektuuri uuendamine, süsteemide ümberseadistamine ja seadistuste testimine, sertifikaatide uuendamine, süsteemide linkide uuendamine ja infosüsteemide kujunduse muutmine);  uue nimega seotud muude tehniliste lahenduste uuendamiseks (templid, blanketid, lepingupartnerite teavitamine, organisatsiooni identiteeti kandavad kantseleikaubad ja 5  meened, töömesside inventar, elektroonilised suhtluskanalid (e-töötukassa ja kodulehe kolmes keeles toimetamine, infomaterjalide kordustrükid jms)). Seaduse jõustumine 2019. aasta alguses tagab selguse, et uuest aastast ja kindlaks määratud kuupäevast võetakse kasutusele haigekassa ja töötukassa uus nimi. Samuti võimaldab selline tähtaeg ellu viia nime vahetusega seotud kõige kiireloomulisemad muudatused. Osa muudatusi, nagu näiteks haigekassa ja töötukassa büroode siltide, sisemiste IKT lahenduste tehniline uuendamine, võib toimuda ka jooksvalt seaduse jõustumise järel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei võta kasutusele uusi termineid, mida riigisisestes õigusaktides varem ei ole kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Haigekassa Kavandatav muudatus: seadustes asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa“ ja „haigekassa“ vastavalt sõnadega „uus nimi“ ja „uus lühend“. Paaril viimasel aastal aset leidnud tegevuste ümberkorraldamise (nt. Tervise Arengu Instituudilt ja Terviseametilt osade ülesannete üle võtmise) ja suurenenud rahastamise tulemusel on haigekassa fookuses senisest enam haiguste ennetamine, tervise edendamine ja digivõimekuse suurendamine. Haigekassa laienenud tegevuste eesmärgiks on toetada inimest igas tervisega seotud valdkonnas, kuid haigekassa tänane nimi on liigselt seotud haiguse mõistega ega kata asutuse laiemate funktsioonide täitmist. Muudatuse eesmärk on viia haigekassa nimi kooskõlla asutuse uuenenud tegevussuundadega. Muudatusel võib tuvastada sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mõju avaliku sektori töökorraldusele ja kuludele ning tuludele. Teistele valdkondadele mõju ei tuvastatud. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: kõik füüsilised isikud Haigekassa nime muutmine annab inimestele selgemalt edasi asutuse uuenenud arengusuuna – inimesekeskne ning tervise edendamist ja säilitamist toetav tegevus unustamata seejuures ka organisatsiooni põhitegevust – ravikindlustushüvitiste võimaldamist. Tervise edendamine ning haiguste ennetamine aitab parandada ja edendada nii eeldatavat keskmist eluiga (ning erinevust sugude vahel) kui ka vähendada välditavaid enneaegseid surmasid. Muudatuse mõju ulatust võib pidada marginaalseks, kuna inimeste käitumises muutusi ei toimu ja puudub tarvidus muudatusega kohanemisele suunatud tegevusteks. Tänase seisuga on ravikindlustatud isikuid ca 94% kõigist Eesti elanikest. Samas hõlmavad haigekassa tervise edendamiseks tehtavad tegevused ning oskused haigusi ennetada kogu ühiskonda, seega on muudatusega kokku puutuv sihtrühm suur. Kokkupuudet haigekassaga võib pidada keskmiseks, sest ravikindlustushüvitist kasutab aastas ca 75% kindlustatud isikutest. Muudatuse tulemusena võib kokkupuude suureneda, sest haigekassa uuenenud arengusuundade ja nime muutmise koostoimes võib suureneda uue nimega organisatsiooni atraktiivsus sihtrühmade seas, kelle senine kokkupuude haigekassaga on vähene ja kelle jaoks 6 haigekassa nimi seostub negatiivse haiguse kuvandiga. Muudatusel ei ole sihtrühma jaoks ebasoovitavaid mõjusid. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline. Majanduslik mõju Sihtrühm 2: lepingupartnerid Asutuse uus nimi võimaldab selgemalt edastada organisatsiooni eesmärke siseriiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele ning kindlustatutele ravikindlustushüvitisi osutavatele lepingupartneritele, kelleks on apteegid, meditsiiniseadmete müüjad ja tervishoiuteenuste osutajad jne. Võib eeldada, et positiivse nime kuvandiga, mis ei seostu haigusega, ja uute arengusuundade (nt tervishoiualane digitransformatsiooni) koosmõjus võib kaasneda mõningane sihtrühma huvi kasv, kes võivad kaaluda koostööd haigekassaga. Samas haigekassa koostööpartnerite arvu kasv ja muudatuse mõju ulatus jäävad ilmselt tagasihoidlikuks. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju ebaoluline. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 3: Eesti Haigekassa Muudatuse sihtrühm on väike, kuna puudutab vaid üht avaliku sektori asutust. Nime muudatus soosib asutuse eesmärkide täitmist ning võib suurendada haigekassa klientuuri. Samas uue arengusuuna ning seda toetava nimega on võimalik vähendada survet haiguste raviks kuluvatele rahalistele ressurssidele ja seda nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Muudatuse mõju on keeruline eristada haigekassa laienenud tegevussuundade (nt haiguste ennetamise) tulemusest. Tõenäoliselt on nime muudatuse mõju ulatus haigekassa kuludele ja tuludele marginaalne. Organisatsiooni nime muutus ei muuda oluliselt avaliku sektori töökorraldust, sest ülesanded, mis organisatsiooni(de)le on seadusega seatud, on selged ja arusaadavad, puuduvad dubleerivad tegevused tervisevaldkonna erinevate osapoolte (Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool meditsiiniteaduste valdkond) vahel. Muudatuse rakendamisega kaasnevad organisatoorsed tegevused ja kulud on toodud tabelis 1. Muudatustega kaasnevate tegevuste mõju ulatus haigekassa töökorraldusele on väike ja tegevused on pigem ühekordsed või ebaregulaarsed. Tabel 1. Muudatuse kulud, eurodes Kulud Korporatiivse identiteedi uuendamine 55 000 Teavitustegevus 65 000 Asukohtade välise visuaali uuendamine (sh välissildid, valgus- 15 000 reklaamid) IKT valdkonna uuendusteks ja digitransformatsiooniks (sh 40 000 infosüsteemides dokumentide põhjade, lepinguvormide, trükiste, sisutekstide, otsuste uuendamine; kodulehe ja intraneti tehniline uuendamine) Uue nimega seotud muude tehniliste lahenduste uuendamine (sh 25 000 templite ja blankettide uuendamine, lepingupartnerite teavitamine, organisatsiooni identiteeti kandvate kantseleikaupade ja meenete uuendamine, töömesside inventari uuendamine, kodulehe kolmes keeles toimetamine, infomaterjalide kordustrükid) Kulud kokku: 200 000 7 Muudatuse mõju ulatus ehk kaasnevate kulude osakaal haigekassa eelarvest on väike. Vahendid muudatuse elluviimiseks planeeritakse haigekassa 2019. aasta eelarvesse, mis moodustavad ca 1,5 % tegevuskulude eelarvest. Kokkuvõttes on muudatuse mõju avaliku sektori töökorraldusele ebaoluline ning muudatusel puudub mõju riigieelarvele. 6.2. Töötukassa Kavandatav muudatus: seadustes asendatakse sõnad „Eesti Töötukassa“ ja „töötukassa“ vastavalt sõnadega „Eesti Töökassa“ ja „töökassa“. Muudatuse eesmärk on viia töötukassa nimi kooskõlla asutuse tegevussuundadega. Töötukassa nime muutmine võimaldab selgelt sedastada asutuse põhitööd, mis on lisaks töötute abistamisele töötavate inimeste tööl püsimisele kaasa aitamine ja tööturul liikumise soodustamine, noorte suunamine tööturul ning samuti tööandjate abistamine vajaliku tööjõu leidmisel ja koolitamisel. Muudatusel võib tuvastada sotsiaalset mõju, majanduslikku mõju, mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusest mõjutatud sihtrühma kuuluvad töötukassa potentsiaalsed kliendid, kelleks on kogu tööealine elanikkond vanuses 16–pensioniiga (2017. aastal 808 600 inimest Eesti Statistikaameti andmetel) ja tööandjad (2017. aastal statistilisse profiili kuulunud ettevõtete arv oli 127 622 Eesti Statistikaameti andmetel). Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: noored vanuses 16-24aastat 15–24aastaseid oli Statistikaameti andmetel 2018. aasta esimese jaanuari seisuga 126 766. Muudatusel võib tuvastada sotsiaalset mõju, kuna muudatus puudutab väiksema konkurentsivõimega isikute, noorte tööhõivet ja töötust. Nime muutmise tulemusel võib suureneda töötukassa atraktiivsus sihtrühmade seas, kelle senine kokkupuude töötukassaga on vähene ja kelle jaoks töötukassa nimi seostub negatiivse töötuse kuvandiga. Kui 2017. aastal oli tööealistest töötutest vanuses 16 kuni pensioniiga töötukassas arvel ca pooled, siis noortest, 15–24-aastastest töötutest oli töötuna arvel vaid 27% (vaata joonist 1). Peamine põhjus, miks töötuna arvele ei võeta, on seotud iseseisva hakkamasaamisega tööotsingutel, samas võib madal arvele võtmise määr osaliselt viidata ka töötukassa ebaatraktiivsusele noorte seas. 80,0% 70,0% 60,0% 50,0% 16-aastased kuni pensioniealised 40,0% 50-74-aastased 15-24-aastased 30,0% mehed 20,0% 10,0% 0,0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 1. Töötute suhe töötukassaga soo ja vanuse järgi, % Allikas: Eesti Statistikamet 8 2019. aasta algusest luuakse töötukassa juurde karjäärikeskus, mis ühendab senise SA Innove Rajaleidja keskuste poolt pakutava karjäärinõustamise- ja info teenuste süsteemi töötukassa senise karjääriteenuste süsteemiga. Karjäärikeskuse loomisega kasvab töötukassa roll noorte karjäärivalikute toetamisel. Seega peamiselt nooremale elanikkonnale sihitatud karjääriteenuste reform koosmõjus asutuse nime muutusega võib paremini kõnetada noorte sihtrühma. Muudatuse tulemusel võib suureneda töötukassa atraktiivsus ja paraneda noorte juurdepääs karjääriteenustele. Karjääriteenustel osalemise tulemusel saavad mõjutatud noorte õpi- ja karjäärivalikuid, kuid töötukassa nime muutuse mõju selles protsessis on ilmselt väheoluline. Individuaalset karjääriteenust saab rohkem kui 18 000 õppurit aastas, karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise töötubades osaleb ca 10 000 noort aastas. Lisaks lubavad töötukassa noortegarantii1 ja karjäärinõustamise teenusel osalemised eeldada, et noorte osakaal, kes karjäärikeskuse teenustega kokku puutuvad, saab olema suur. Kokkupuude karjäärteenusega on elukaare jooksul pigem harva esinev sündmus ja muudatusel ei ole sihtrühma jaoks ebasoovitavaid mõjusid. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju sihtrühmale ebaoluline. Sihtrühm 2: töötavad inimesed 16–pensioniealisi hõivatuid oli Statistikaameti andmetel 2017. aastal hinnanguliselt 612 800. Lisaks noortele on töötukassa roll kasvanud ka täistööeas inimeste karjäärivalikute ja täiend- ning ümberõppes osalemise toetamisel. Alates 2015. aastast pakub töötukassa karjääri- nõustamist töötavatele inimestele ning alates 2017. aasta maist nn „Tööta ja õpi“ teenuseid. Töötukassa nime muutmine on kooskõlas töötukassa fookuse laiendamisega ning nime muutmine aitab kaasa tööturuteenuste positiivsele kommunikatsioonile, mille tagajärjel võib suureneda sihtrühma huvi ja osalemine teenustel. Töötukassa tänane nimi võib pelutada hõivatuid töötukassa poole pöördumast, kuna asutuse nimega seostub töötuks olemine. Muudatusega kokku puutuva hõivatute sihtrühma suurust võib pidada väikeseks. Kuna töötukassa abiga tööle saanute osakaal on tagasihoidlik – 2017. aasta Tööjõu-uuringu andmetel oli aasta jooksul tööle saanutest 6,6% teinud seda töötukassa abiga – võib eeldada, et ka hõivatute seas jääb töötukassa roll teenuste pakkumisel esialgu pigem tagasihoidlikuks. 2017. aasta Eesti tööjõu-uuringu küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul osales elukestvas õppes 17,1% täiskasvanutest vanuses 25-64 aastat. Tööalastel täiend- ja ümberõppe kursustel osales 55 600 inimest, mida on 7800 enam kui aasta varem. Tööalasel täiend- ja ümberõppes osalemisest vaid osa on toetatud töötukassa poolt. Seega muudatusega kokku puutuva sihtrühma suurus on pigem väike, kuid kasvav, ja muudatusega kokkupuute sagedus on harv. Muudatusel ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju sihtrühmale ebaoluline. Majanduslik mõju Sihtrühm 3: tööandjad Teatav negatiivne eelhoiak töötukassa nime ja kuvandi suhtes võib olla tööandjatel, kelle jaoks asutuse praegune nimi seostub töötuse mõistega. Töötukassa nime muutus võib soodustada töötukassal funktsioonide täitmist, milleks on mh tööandjate abistamine töötajate leidmisel ja töötajate oskuste arendamisel. Võib eeldada, et nime muutusega võib kaasneda mõningane huvi kasv tööandjate seas, kes võivad kaaluda koostööd töötukassaga. Samas töötukassa koostööpartnerite arvu kasv ja muudatuse mõju ulatus tööandjatele jäävad ilmselt tagasihoidlikuks. Ebasoovtavate mõjude riski tööandjatele ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju ebaoluline. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 4: Eesti Töötukassa 1 aastatel 2015–2017 läbiviidud karjääriinfo töötubades osales kokku 69 006 noort. 9 Muudatus mõjutab ühe avaliku sektori asutuse töökorraldust, seega on muudatuse sihtrühm väike. Nime muutmine eeldab töötukassalt töid korporatiivse identiteedi uuendamiseks, uue nime teavitustegevuseks, büroode väljanägemise uuendamiseks, IKT valdkonnas. Töötukassa hinnangul on muudatusega kaasneva töökoormuse suuruseks ca 16 kuud täistööajaga töötava inimese tööaeg (kulu ca 35 000 eurot), kuna erinevate tegevuse elluviimiseks kulub ca 220 tööpäeva (ehk summeeritult ca 10 kuud ühe täistööajaga töötava inimese tööaega) ja kuus kuud infosüsteemide projektijuhi tööd. Mõju ulatus töötukassa töökorraldusele marginaalne, kuna ei too kaasa töökoormuse olulist kasvu. Muudatuse mõju töökorraldusele on ühekordne ega too kaasa ebasoovitavate mõjude riski. Muudatuse tulemusel võib kasvada töötukassa klientuur, kuna kuvandi muutus võib soosida teatud sihtrühmade (nt noored, hõivatud inimesed, tööandjad) seas senisest suuremat huvi ja pöördumist töötukassa poole. Seega võib muudatuse mõjul suureneda teenuse saajate arv ja teenuste kulu, kuid muudatuse mõju karjääriteenuste reformist ja „Tööta ja õpi“ programmi mõjudest on keeruline eristada. Tõenäoliselt on muudatuse mõju ulatus töötukassa kuludele ja töötukassa töökorraldusele marginaalne ega too kaasa olulist kasvu. Muudatuse rakendamisega kaasnevad tegevused ja kulud on toodud tabelis 2. Töötukassa hinnangul on nime muutmisega kaasnevate kulude suurusjärk kõige rohkem 665 000 eurot. Töötukassa nime muutmisega ei kavandata ameti korporatiivvärvide muutmist. Tabel 2. Muudatuse kulud, eurodes Kulud Korporatiivse identiteedi uuendamiseks 10 000 Esmane teavitustegevus 20 000 Büroode väljanägemise uuendamine (sh välissildid, valgus- 450 000 reklaamid, kleebised, infostendid, infolauad) IKT valdkonna uuendused (sh infosüsteemides dokumentide põhjade, 70 000 -100 000 lepinguvormide, trükiste, sisutekstide, otsuste uuendamine; kodulehe ja intraneti tehniline uuendamine; tehnilise arhitektuuri uuendamine, süsteemide ümberseadistamine ja seadistuste testimine, sertifikaatide uuendamine, süsteemide linkide uuendamine ja infosüsteemide kujunduse muutmine) Uue nimega seotud muude tehniliste lahenduste uuendamine (sh 50 000 templite ja blankettide uuendamine, lepingupartnerite teavitamine, organisatsiooni identiteeti kandvate kantseleikaupade ja meenete uuendamine, töömesside inventari uuendamine, e-töötukassa ja kodulehe kolmes keeles toimetamine, infomaterjalide kordustrükid) Tööjõukulu tegevuste elluviimiseks 35 000 Kulud kokku: 665 000 Allikas: Eesti Töötukassa Muudatuse mõju ulatus ehk kaasnevate kulude osakaal töötukassa eelarve kuludest on väike (hinnanguliselt 0,3% aastas2). Kokkuvõttes on muudatuse mõju avaliku sektori töökorraldusele ebaoluline ning muudatusel puudub mõju riigieelarvele, kuna muudatuse kulud kaetakse töötukassa eelarvest (töötuskindlustuse vahenditest). 6.3. Tööinspektsioon 2 Töötukassa 2017. aasta kulud kokku olid 262 052 000 eurot (allikas: Eesti Töötukassa majandusaasta aruanne, https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/etkassa_aastaaruanne_05.04.18.pdf) 10 Kavandatav muudatus: ohutu tööelu andmekogu vastutava töötleja rolli üle andmine Tööinspektsioonile. Muudatuse eesmärk on anda andmekogu vastutava töötleja roll üle Sotsiaalministeeriumilt Tööinspektsioonile. Seega võib muudatusel tuvastada mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel puuduvad mõjud ettevõtete ja kodanike halduskoormusele. Mõju avaliku sektori töökorraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 1: Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon Muudatus mõjutab kahe avaliku sektori asutuse töökorraldust, seega on muudatuse sihtrühm väike. Muudatuse tulemusel väheneb Sotsiaalministeeriumi ja suurendab Tööinspektsiooni töökoormus. Muudatuse tulemusel kaasneb Tööinspektsioonile vastutava töötleja rolliga ülesanne juhtida andmekogu pidamist ning tagada andmekogu andmete haldamine ja säilitamine. Vastutava töötleja ülesannete üleandmisega kaasneb ka vajalike ressursside üleminek Sotsiaalministeeriumilt Tööinspektsioonile. Peamised kulud on seotud andmekogu hooldusega, milleks on planeeritud ca 12 000 eurot aastas. Mõju ulatus Tööinspektsiooni töökoormuse kasvule ja Sotsiaalministeeriumi töökoormuse vähenemisele on marginaalne. Muudatuse mõju töökorraldusele on regulaarne ja ei too kaasa ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes on mõju avaliku sektori töökorraldusele ja kuludele ning tuludele ebaoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavaid tulusid eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne. Haigekassa nime muutmisega kaasnevate kulude suurusjärk on 200 000 eurot. Töötukassa nime muutmisega kaasnevate kulude suurusjärk on kõige rohkem 665 000 eurot. Kulud on seotud nimevahetusest tuleneva visuaalse identiteedi uuendamisega ja sellest teavitamisega. Samuti organisatsiooni erinevate osakondade siltidel, asutuse dokumentides ja veebikeskkonnas nime ümbervahetamisega ning sellega seotud tööjõukuluga. Haigekassa nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse haigekassa 2018. ja 2019. aasta planeeritud tegevuskuludest. Töötukassa nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. 8. Rakendusaktid Seoses haigekassa nime muutmisega on eelnõu rakendamiseks vaja muuta: - Kaitseministri 15. märtsi 2013. aasta määrus nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“; - Kaitseministri 20. märtsi 2013. aasta määrus nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“; - Kaitseministri 16. mai 2018. aasta määrus nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“; - Rahandusministri 15. märtsi 2013. aasta määrus nr 17 „Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale väljastamise kord“; 11 - Siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“; - Siseministri 6. juuni 2017. aasta määrus nr 24 „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“; - Sotsiaalministri 25. septembri 1997. aasta määrus nr 36 „Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu rakendamine“; - Sotsiaalministri 4. juuni 2001. aasta määrus nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord“; - Sotsiaalministri 29. novembri 2001. aasta määrus nr 112 „Avaliku konkursi kord perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks“; - Sotsiaalministri 19. septembri 2002. aasta määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“; - Sotsiaalministri 29. septembri 2002. aasta määrus nr 112 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu“; - Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 4. aprilli 2003. aasta määrus nr 56 „Kunstliku viljastamise loo vorm ja dokumenteerimise kord“; - Sotsiaalministri 8. aprilli 2003. aasta määrus nr 67 „Taastusravi tuusikute soetamine ning pensioniametitele ja Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonnale eraldamine“; - Sotsiaalministri 22. juuli 2004. aasta määrus nr 87 „«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004– 2006» meetme 4.4 «Haiglavõrgu reorganiseerimine» toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri“; - Sotsiaalministri 22. juuli 2004. aasta määrus nr 94 „Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 18. augusti 2004. aasta määrus nr 101 „Eesti Haigekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis“; - Sotsiaalministri 19. augusti 2004. aasta määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“; - Sotsiaalministri 2. septembri 2004. aasta määrus nr 106 „Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, ravimite hulgimüügi ostuhindade edastamise tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. aasta määrus nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“; - Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. aasta määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. aasta määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“; - Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. aasta määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“; - Sotsiaalministri 26. veebruari 2007. aasta määrus nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“; - Sotsiaalministri 19. märtsi 2008. aasta määrus nr 15 „Meetme "Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine" tingimused“; - Sotsiaalministri 16. mai 2008. aasta määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“; 12 - Sotsiaalministri 19. augusti 2008. aasta määrus nr 43 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“; - Sotsiaalministri 21. augusti 2008. aasta määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“; - Sotsiaalministri 18. septembri 2008. aasta määrus nr 55 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“; - Sotsiaalministri 18. septembri 2008. aasta määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 10. juuli 2009. aasta määrus nr 70 „Meetme «Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine» toetuse andmise ja toetuse kasutamise seire tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 6. novembri 2009. aasta määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“; - Sotsiaalministri 13. augusti 2010. aasta määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“; - Sotsiaalministri 18. novembri 2010. aasta määrus nr 74 „Ravimite piirhindade arvutamise metoodika, kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad“; - Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. aasta määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“; - Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. aasta määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“; - Sotsiaalministri 17. jaanuari 2014. aasta määrus nr 6 „Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise taotlemise, taotluse menetlemise ja hüvitise maksmise kord“; - Sotsiaalministri 29. mai 2014. aasta määrus nr 7 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“; - Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. aasta määrus nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“; - Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. aasta määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“; - Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. aasta määrus nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“; - Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. aasta määrus nr 50 „Hinnakokkuleppe sõlmimise kord“; - Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. aasta määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“; - Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. aasta määrus nr 53 „Saamata jäänud täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kord“; - Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. aasta määrus nr 57 „Eesti Haigekassa kaudu rahastatavate kiirabibrigaadide arv“; - Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. aasta määrus nr 59 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad ning ravimikomisjoni moodustamine ja töökord“; - Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. aasta määrus nr 60 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“; - Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. aasta määrus nr 447 „Eesti Haigekassa nõukogu liikmete tasustamise kord“; - Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. aasta määrus nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“; - Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2001. aasta määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“; 13  - Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. aasta määrus nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“; - Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. aasta määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“; - Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. aasta määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“; - Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. aasta määrus nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“; - Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määrus nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“; - Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. aasta määrus nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“; - Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrus nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“; - Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2015. aasta määrus nr 5 „Vähi sõeluuringute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; - Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2018. aasta määrus nr 24 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“. Lisaks vajab muutmist Peaministri 24. novembri 2016 korraldus nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“. Seoses töötukassa nime muutmisega on eelnõu rakendamiseks vaja muuta: - Eesti Panga Presidendi 29. mai 2014. aasta määrus nr 7 „Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“; - Haridus- ja teadusministri 16. detsembri 2013. aasta määrus nr 38 „Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise kord“; - Justiitsministri 22. veebruari 2007. aasta määrus nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“; - Justiitsministri 30. detsembri 2009. aasta määrus nr 48 „Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded“; - Kaitseministri 29. juuni 2016. aasta määrus nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“; - Kaitseministri 22. augusti 2016. aasta määrus nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“; - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. jaanuari 2008. aasta määrus nr 10 „Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord“; - Rahandusministri 31. detsembri 2003. aasta määrus nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“; - Rahandusministri 1. märtsi 2007. aasta määrus nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“; - Rahandusministri 10. septembri 2014. aasta määrus nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiritähtajalise“; 14 - Rahandusministri 25. septembri 2014. aasta määrus nr 34 „Liikluskindlustuse registri põhimäärus“; - Riigihalduse ministri 14. juuli 2016. aasta määrus nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“; - Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad“; - Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 80 „Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord“; - Siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“; - Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“; - Siseministri 6. juuni 2017. aasta määrus nr 24 „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“; - Sotsiaalministri 7. detsembri 2005. aasta määrus nr 115 „Tööintervjuul puudega isikut vabatahtlikult abistavale isikule sõidukulude hüvitamise määr, tingimused ja kord“; - Sotsiaalministri 13. märtsi 2006. aasta määrus nr 28 „Statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavate andmete koosseis ning esitamise kord“; - Sotsiaalministri 12. detsembri 2007. aasta määrus nr 81 „Tööpoliitika infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“; - Sotsiaalministri 5. novembri 2008. aasta määrus nr 69 „Meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; - Sotsiaalministri 8. aprilli 2009. aasta määrus nr 31 „Töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusele kantavate andmete ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu“; - Sotsiaalministri 13. aprilli 2009. aasta määrus nr 33 „Töötutoetuse taotlemise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu“; - Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. aasta määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“; - Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016 aasta määrus nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“; - Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. aasta määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“; - Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. aasta määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“; - Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2001. aasta määrus nr 382 „Eesti Töötukassa nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suurus ja tasu maksmise kord“; - Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. aasta määrus nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri“; - Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. aasta määrus nr 240 „„Maksukohustuslaste registri” asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; 15  - Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. aasta määrus nr 253 „“Töötuskindlustuse seaduse” alusel Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord“; - Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2015. aasta määrus nr 140 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri pidamise põhimäärus“; - Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. aasta määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“; - Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2016. aasta määrus nr 166 „Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr“; - Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. aasta määrus nr 197 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“; - Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. aasta määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“; - Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. aasta määrus nr 20 „Starditoetus“. Nii seoses haigekassa kui ka töötukassa nime muutmisega on eelnõu rakendamiseks vaja muuta: - Eesti Panga Presidendi 6. novembri 2012. aasta määrus nr 8 „Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise kord“; - Kaitseministri 26. veebruari 2013. aasta määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“; - Rahandusministri 28. novembri 2008. aasta määrus nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“; - Sotsiaalministri 29. jaanuari 2004. aasta määrus nr 10 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu“; - Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. aasta määrus nr 391 „Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“; - Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. aasta määrus nr 41 „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja väljamaksmise kord“; - Vabariigi Valitsuse 5. mai 2016. aasta määrus nr 51 „Salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, osalise või puuduva töövõime ja talle kehavigastuse tekitamise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus“; - Vabariigi Valitsuse 5. mai 2016. aasta määrus nr 52 „Abipolitseiniku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus“; - Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. aasta määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Lisaks vajab mõlema asutuse nime muutmisega seoses muutmist Peaministri 24. novembri 2016 korraldus nr 130 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“. Rakendusaktide kavandid seletuskirjale ei lisata. Muudatused määrustes ja peaministri korralduses tehakse koos vastavate õigusaktides sisuliste muudatuste tegemisega, kuivõrd haigekassa või töötukassa nime muutmine ei too kaasa olukorda, kus uue nime kasutamine 16 takistaks määruste ja korra kohaldamist ega loo õigusselgusetust, mis vajaks kohest ja kiiret sekkumist. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Tööinspektsioonile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0795 - Eesti Haigekassa seaduse ja töötuskindlustuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.08.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fae9dee3-b3a1-4c00-a8cd-2e9277cc818f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fae9dee3-b3a1-4c00-a8cd-2e9277cc818f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main