Kiri

Ministeeriumid Meie 16.07.2018 nr 1-4/18/4721 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Katastriüksuse moodustamise kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Kuna eelnõu on kiireloomuline, siis palume võimalusel eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1 4. Lisa 2 Sama: Eesti Geodeetide Ühing Merike Laidvee 626 2905, [email protected] Priit Kuus 675 0843, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 9.07.2018 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Katastriüksuse moodustamise kord Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 19 4 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib: 1) maakorraldustööde tegevuslitsentsi (edaspidi ka litsents) väljaandmist, kehtivuse pikendamist, kehtivuse peatamist, kehtetuks tunnistamist, ekspertkomisjoni liikmete arvu ja otsustusvõimelisust; 2) katastrimõõdistamise tingimuste väljastamist; 3) katastriüksuse piiride määramist, sh kindlakstegemist, tähistamist, mõõdistamist ja kättenäitamist; 4) katastriüksuse moodustamiseks vajalike andmete esitamist katastripidajale; 5) katastriüksuse kasutamise kitsenduste (edaspidi kitsendused) väljaselgitamist; 6) katastriüksuse moodustamist kaardimaterjali alusel; 7) katastripidamist; 8) katastrikande tegemist; 9) katastripidaja tehtud katastrimõõdistamise kulu hüvitamist ja tasu suurust; 10) Eesti topograafia andmekogu andmete töötlemist kõlvikukaardi loomiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamist. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) katastrimõõdistamine ‒ katastriüksuse piiride määramine, kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine; 2) katastriüksuse alusandmed ‒ katastriüksuse registreerimise aluseks olevad andmed, sealhulgas katastriüksuse plaan, piiriprotokoll, abriss, seletuskiri, koordinaatide kataloog ja muud materjalid; 3) piirimärgi taastamine ‒ hävinenud või korrastamiskõlbmatu piirimärgi asukoha määramine ja piirimärgi paigaldamine; 4) tiheasustusega ala ‒ linn asustusüksusena, alev, alevik ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse poolt või maakonnaplaneeringuga tiheasustuseks või kompaktse hoonestusega alaks määratud ala; 5) mõõdistamisvõrk – mõõdistatava maa-ala geodeetiliseks sidumiseks rajatud riikliku või kohaliku geodeetilise võrguga seotud madalama astme geodeetiline võrk; 6) riiklik koordinaatsüsteem ‒ geodeetilise süsteemiga määratud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem; 7) lähtepunkt – riikliku geodeetilise võrgu, kohaliku geodeetilise võrgu või globaalse positsioneerimise püsijaamade võrgu punkt, millega seotakse mõõdistamisvõrk; 8) puudutatud katastriüksus ‒ katastriüksus, millel on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt; 9) sulgemisviga – mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõdistamisandmetest arvutatud nurga või koordinaatide juurdekasvu erinevus lähtepunktide andmetest arvutatud suurusest; 10) mõõdistamisandmete algfail – töötlemata fail või failide kogum, milles on mõõdistamistulemused ning mõõdistamist iseloomustavad parameetrid; 11) GNSS-mõõdistamine – geodeetilise mõõdistamise viis, mille korral kasutatakse asukoha määramisel globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi; 12) RTK-tehnoloogia – GNSS-mõõdistamistehnoloogia, mille kasutamisel saadakse mõõdistamistulemused reaalajas. 2. peatükk Maakorraldustööde tegevuslitsents § 3. Ekspertkomisjon (1) Ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on viie- kuni seitsmeliikmeline. Komisjoni kuuluvad Maa-ameti esindajad ja vähemalt kaks Eesti Geodeetide Ühingu nimetatud liiget. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled komisjoni liikmed. Komisjoni koosolekud protokollitakse. (3) Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. § 4. Litsentsi taotlus (1) Litsentsi taotlev füüsiline isik (edaspidi litsentsi taotleja) esitab komisjonile kirjaliku avalduse, milles tuleb märkida järgmised andmed: 1) litsentsi taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) litsentsi taotleja isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) litsentsi taotleja e-posti aadress, postiaadress ning telefoninumber (edaspidi kõik koos sideandmed); 4) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 teises lauses nimetatud katastrimõõdistamistele, kui taotleja on need teinud. (2) Taotlusele lisatakse: 1) koopia maakorraldaja kutsetunnistusest; 2) tõend riigilõivu tasumise kohta; 3) litsentsi taotleja digitaalne dokumendifoto; 4) välismaalase puhul koopia elamisloakaardist või Eestis väljastatud isikutunnistusest. § 5. Katsetööd (1) Komisjon määrab litsentsi taotlejale kahe kuu jooksul avalduse esitamisest kaks katsetööd. (2) Katsetööde täpsem sisu ja esitamise tähtaeg määratakse katastrimõõdistamise tingimustega. (3) Katsetööd tehakse, vormistatakse ja esitatakse käesolevas määruses sätestatud korras. (4) Katsetööd tehakse litsentsi taotleja kulul. (5) Komisjon hindab katsetööde vastavust katastrimõõdistamise nõuetele. Komisjonil on õigus esitada litsentsi taotlejale katsetööde kohta küsimusi ning anda tähtaeg katsetöödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. (6) Katsetööd loetakse sooritatuks, kui need vastavad katastrimõõdistamise nõuetele. Komisjoni hinnang katsetöödele vormistatakse komisjoni otsusena ja edastatakse litsentsi väljaandjale. § 6. Litsentsi väljaandmine (1) Otsus litsentsi väljaandmise kohta saadetakse litsentsi taotlejale taotluses märgitud e-posti aadressile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (2) Litsentsile kantakse: 1) tegevusala, millel tegutsemiseks litsents on antud; 2) litsentsi omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja foto; 3) litsentsi registreerimisnumber, väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg; 4) litsentsi väljaandja. (3) Litsents kehtib alates väljaandmise otsuse kuupäevast. (4) Litsentsi omaniku andmed kantakse maamõõtjate nimekirja, mis avalikustatakse Maa-ameti veebilehel. Nimekirja kantakse järgmised andmed: 1) nimi; 2) sideandmed; 3) litsentsi kehtivuse ja kehtivuse peatamise aeg. § 7. Litsentsi väljaandmisest keeldumine (1) Maakatastriseaduse § 161 lõikes 4 sätestatud juhtudel teeb komisjon litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi väljaandmisest keeldumiseks. (2) Litsentsi väljaandmisest keeldumise otsus tehakse teatavaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud korras. § 8. Litsentsi kehtivuse pikendamine (1) Litsentsi kehtivuse pikendamist taotlev isik esitab vähemalt kaks kuud enne litsentsi lõppemist komisjonile käesoleva määruse § 4 kohase kirjaliku taotluse. (2) Litsentsi kehtivuse pikendamisest võib keelduda, kui: 1) ilmnevad maakatastriseaduse § 16¹ lõikes 4 või § 16² lõikes 2 nimetatud asjaolud; 2) kehtivuse pikendamise taotlus on esitatud pärast lõikes 1 nimetatud tähtaega; 3) litsentsi omanik on välismaalane, kellel ei ole Eesti elamisluba või elamisõigust Eestis. (3) Litsentsi kehtivuse pikendamise või pikendamisest keeldumise otsuse teeb komisjoni ettepanekul litsentsi väljaandja. (4) Litsentsi kehtivuse pikendamise või pikendamisest keeldumise otsus tehakse teatavaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud korras. § 9. Litsentsi peatamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kui komisjonile on teatavaks saanud informatsioon, et litsentsi omanik on rikkunud maamõõtja tegevusele kehtestatud nõudeid, algatab komisjon asjaolude kontrollimiseks menetluse. Menetlus algatatakse komisjoni vastava otsusega, millega määratakse otsustamiseks vajalikud toimingud ning nende tähtajad. (2) Komisjon otsustab kogutud andmete alusel litsentsi väljaandjale ettepaneku tegemise litsentsi peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Litsentsi peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse teeb litsentsi väljaandja. (3) Litsentsi omanikul on pärast litsentsi peatamist õigus teha ainult maakatastriseaduse § 162 lõikes 3 nimetatud ettekirjutusega nõutud katastrimõõdistamisi. (4) Litsentsi peatamise aluse äralangemisel teeb komisjon litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi kehtivuse taastamiseks. 3. peatükk Katastrimõõdistamine 1. jagu Katastrimõõdistamise tingimused § 10. Katastrimõõdistamise tingimuste taotlemine (1) Maakorraldustoiminguks, katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks taotleb kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused. (2) Taotlus esitatakse elektroonilise katastri kaudu. (3) Taotlus peab sisaldama: 1) taotleja nime, sideandmeid ja allkirja; 2) taotleja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, juriidilise isiku puhul registrikoodi; 3) mõõdistatava katastriüksuse andmeid; 4) katastrimõõdistamise tingimuste taotlemise eesmärki; 5) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi asukoha andmeid; 6) moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid. § 11. Katastrimõõdistamise tingimuste väljastamine (1) Katastripidaja väljastab katastrimõõdistamise tingimused, milles näidatakse katastrimõõdistamise ulatus, nõutav mõõdistamistäpsus ja muud tähtsust omavad asjaolud. (2) Kui maakorraldustoimingu saab teha ilma katastrimõõdistamiseta, teavitab katastripidaja sellest taotlejat. (3) Katastrimõõdistamise tingimused kehtivad 12 kuud nende väljastamisest arvates. Katastripidaja võib määrata tingimuste kehtivuseks teistsuguse tähtaja või muuta tingimuste kehtivuse tähtaega katastrimõõdistamise kontrollimiseks ja muul põhjendatud juhul. Põhjendatud taotluse korral pikendab katastripidaja tingimuste kehtivuse tähtaja taotluses esitatud kuupäevani, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks. (4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on kooskõlastamisest keeldunud või kui taotluses on esitatud valeandmeid. 2. jagu Piiri määramine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine § 12. Piiri määramine maastikul (1) Maamõõtja peab piiri määramisel arvestama maastikul olevate piirimärkide, maastikusituatsiooni, puudutatud katastriüksuste alusandmete ja katastriüksuse varasema piirikirjeldusega. (2) Kui katastriüksus piirneb maastikuobjektiga, määratakse katastriüksuse piir: 1) avalikul veekogul maakatastri aluskaardil olevale kaldajoonele või käesoleva määruse § 18 lõikes 3 sätestatud korras määratud kaldajoonele; 2) vähemalt kolme meetri laiusel vooluveekogul veekogu telgjoonele; 3) väljaspool tiheasustusega ala asuval teel teemaa servale, kui tee telje asukoht on maastikul üheselt määratav; 4) kiviaial selle telgjoonele; 5) hoone siseseinal seina telgjoonele. (3) Kui katastriüksuse piiriga seotud maastikuobjekt, välja arvatud avalik veekogu, on hävinenud või kui objekti asukohta või kuju maastikul on muudetud, tuleb piir määrata varasemate piiriandmete alusel. Vastuoluliste andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel. (4) Taastatava riiklikus koordinaatsüsteemis mõõdistatud piirimärgi asukoha määramisel lähtutakse taastatava piirimärgi eelmise mõõdistamise koordinaatidest. Eelmise mõõdistamise täpsuse kontrollimiseks mõõdistatakse taastatava piirimärgi naaberpiirimärgid. Kui kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse § 17 lõikes 13 lubatust suurem erinevus, tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel. (5) Riiklikust koordinaatsüsteemist erinevas koordinaatsüsteemis mõõdistatud piirimärgi taastamisel määratakse taastatava piirimärgi asukoht, arvestades olemasolevate piirimärkide asukohti maastikul, katastriüksuse joonepikkuseid ning sisenurki. Kui maastikul piirimärgid puuduvad, koordineerib maamõõtja mõõdistatava katastriüksuse asukoha määramiseks piirnevate katastriüksuste piirimärke. Kui säilinud piirimärkide asukohad maastikul erinevad katastriüksuse kujust rohkem kui lubatud mõõdistamisviga, tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel. (6) Aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud piirimärgi taastamisel määratakse taastatava piirimärgi asukoht, arvestades puudutatud katastriüksuste mõõdistamisandmeid, olemasolevate piirimärkide asukohti maastikul, katastriüksuse alusandmeid ja maastikul olevat situatsiooni piiripunkti suhtes. Vastuoluliste andmete korral tehakse kinnisasja piir kindlaks maakorraldusseaduse § 15 alusel. (7) Kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiri määramisel ja piiripunktide maastikul tähistamisel lähtutakse olemasolevatest piirimärkidest, maastikuobjektidest, puudutatud katastriüksuste alusandmetest ja nende kvaliteedist. § 13. Piiri tähistamine (1) Pärast piiri määramist tähistab maamõõtja katastriüksuse piiri maastikul piirimärkidega. (2) Maamõõtja kontrollib katastrimõõdistamise käigus varem paigaldatud piirimärgi seisukorda ning vajadusel korrastab piirimärgi ja taastab korrastamiskõlbmatu või hävinenud piirimärgi. (3) Maamõõtja määrab piirimärgi korrastamisel, taastamisel või uue piirimärgi paigaldamisel piiripunkti koordinaadid pärast piirimärgi paigaldamist maastikule. § 14. Nõuded paigaldatavale piirimärgile (1) Piirimärgi vorm, materjal ja paigaldus peavad tagama piirimärgi kohtkindla ühenduse maapinnaga ning pikaajalise säilimise välitingimustes. (2) Katastriüksuse piiripunkti tähistamiseks maastikul võib kasutada järgmisi piirimärke: 1) metalltoru – väljatõmbamist takistava ankruga vähemalt 20-millimeetrise läbimõõduga ja 500 millimeetri pikkune metalltoru, mille külge on kinnitatud polüesterbetoonist, metallist, kivist või plastist tsentrimärgi pea minimaalse läbimõõduga 80 millimeetrit ja minimaalse kõrgusega 50 millimeetrit; 2) piirikivi ‒ vähemalt 80 kilogrammi kaaluv raudkivi, milles on vähemalt 10 millimeetri sügavune ja 15-millimeetrise läbimõõduga tsentriauk; 3) betoonpost ‒ väljatõmbamist takistava ankruga raudbetoonist post minimaalse läbimõõduga 80 millimeetrit ja minimaalse pikkusega 500 millimeetrit; 4) puitpost ‒ väljatõmbamist takistava ankruga okaspuidust post minimaalse läbimõõduga 150 millimeetrit ja minimaalse pikkusega 1000 millimeetrit. (3) Kui tiheasustusega alal ei ole võimalik paigaldada lõike 2 punktis 1 kirjeldatud metalltoru, võib piirimärgina kasutada vähemalt 16-millimeetrise läbimõõdu ja 300-millimeetrise pikkusega metalltoru, mille külge kinnitatakse polüesterbetoonist, metallist, kivist või plastist tsentrimärgiga pea minimaalse läbimõõduga 40 millimeetrit ja minimaalse kõrgusega 5 millimeetrit. (4) Kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastavat piirimärki ei ole võimalik paigaldada, võib piirimärgina kasutada spetsiaalseid asfaldinaelu või seinamärke. (5) Kui piiripunkti asukoht ühtib kapitaalse ehitise nurga või tsentriga, loetakse piirimärgiks vastav nurk või tsenter. § 15. Piirimärgi paigaldamine (1) Piirimärgid paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav. (2) Piirimärk paigaldatakse piiri käänupunktidesse ning maastikuobjektidel kulgevate piirilõikude alg- ja lõpp-punktidesse. (3) Kui lõikes 2 nimetatud asukohta ei ole võimalik piirimärki paigaldada, paigaldatakse piirimärk katastriüksuse piirile nii, et tähistamata jääva piiripunkti asukoht oleks eelmise või järgmise piirilõigu geomeetrilisel pikendusel. (4) Kui piir kulgeb mööda hoone siseseina telgjoont, paigaldatakse piirimärk hoone vundamendi äärde või hoone seinale. (5) Piirimärgi võib jätta paigaldamata, kui see takistab maa põllumajanduslikku kasutamist. (6) Piirimärgi võib paigaldada maa alla. (7) Käesoleva määruse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul paigaldatakse metalltoru tasapinnaliselt maapinnaga. (8) Maastikule paigaldatud piirimärgi võib ümbritseda kuni kahemeetrise läbimõõduga kupitsaga. (9) Puittaimestikuga kaetud või muul piiratud nähtavusega alal tähistatakse piirimärk leitavuse tagamiseks tunnuspostiga või muul viisil. (10) Igast katastrimõõdistamise käigus paigaldatud või kontrollitud piirimärgist teeb maamõõtja geokoordineeritud foto. Fotolt peab nähtuma piirimärgi vorm ja asukoht. Maa alla paigaldatud piirimärgist tehakse foto enne selle pinnasega katmist. (11) Piirimärgid, mis ei jää pärast maakorraldust piiri tähistama, tuleb maamõõtjal pärast katastrimõõdistamist maastikult eemaldada. § 16. Piirisihi rajamine (1) Puittaimestikuga kaetud alal on katastriüksuse piiri tähistamisel või mõõdistamisel lubatud maamõõtja juhendamisel rajada kuni kahe meetri laiused piirisihid. Piirisihtide rajamise korraldavad puudutatud kinnisasjade omanikud. (2) Piirisihte ei rajata parkides, haljasaladel, istandikes ja kuni 20 meetri kaugusele valitsevatele tuultele avatud metsaservadest. § 17. Nõuded piiri mõõdistamisele (1) Kasutatavad mõõdistamisseadmed ja mõõdistamisviis peavad tagama käesolevas määruses sätestatud täpsusnõuete täitmise. (2) Mõõdistamiseks tuleb kasutada geodeetilise süsteemiga määratud tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi. (3) Mõõdistamisel tuleb kasutada geodeetilist instrumenti ja tarkvara, mis võimaldab mõõdetud suuruste ja mõõdistamist iseloomustavate parameetrite digitaalset dokumenteerimist. Mõõdistamistulemused dokumenteeritakse mõõdistamisandmete algfailina. (4) Kui mõõdistamiseks ei piisa olemasolevatest lähtepunktidest, rajab maamõõtja mõõdistamisvõrgu. Mõõdistamisvõrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. GNSS- mõõdistamine võib tugineda ühele lähtepunktile. Ühte lähtepunkti kasutades peab maamõõtja kontrollima mõõdistamistäpsust riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu punktil, mille koordinaadid on kantud geodeetiliste punktide andmekogusse. Mõõdistatud koordinaatide ja andmekogus olevate koordinaatide erinevus ei tohi ületada 0,05 meetrit. (5) GNSS-mõõdistamisega muudeks mõõdistamisviisideks määratav baasjoone pikkus tuleb valida selline, et baasjoonele tuginev mõõdistus ei ulatuks määratud baasjoonest kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus. Suletud mõõdistamiskäigu korral võib mõõdistus ulatuda kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus ja baasjoone pikkus peab olema vähemalt 300 meetrit. (6) Ühesagedusliku GNSS-vastuvõtjaga tööjaam ei või asuda referentsjaamast kaugemal kui 15 kilomeetrit ning mitmesagedusliku vastuvõtjaga tööjaam kaugemal kui 30 kilomeetrit. Nõue ei kehti, kui mõõdistatakse GNSS-püsijaamade võrgus meetodil, mis kasutab üheaegselt mitut referentsjaama. (7) RTK-tehnoloogiaga määratud mõõdistamisvõrgu punkti ja piiripunkti koordinaatide täpsusnõuete tagamiseks peab maamõõtja: 1) mõõdistama mõõdistamisvõrgu punkte ja piirimärke vähemalt kahekordse initsialiseerimisega. Mõõdetud koordinaatide omavaheline erinevus ei tohi ületada tiheasustusega alal 0,05 meetrit ja muul alal 0,10 meetrit; 2) kontrollima rajatud mõõdistamisvõrgu punktide omavahelist sobivust teise mõõdistamisviisiga ning saadud tulemused protokollima; 3) mõõdistama vaba seisupunkti määramisel GNSS-seadme ja elektrontahhümeetri integreeritud meetodil iga mõõdistamisvõrgu punkti erineva initsialiseerimisega. (8) Mõõdistamisvõrgu suletud mõõdistamiskäigu punktide koordinaadid saadakse tasandusarvutuse teel. Suletud mõõdistamiskäigu korral kasutatakse mõõdistamisviisi, mis võimaldab nurgalist tasandamist. (9) Mõõdistamisvõrgu joonepikkused ning koordinaadid arvutatakse ja esitatakse täpsusega 0,001 meetrit, nurgad täpsusega üks sekund. (10) Mõõdistamiskäigu nurkade lubatud sulgemisviga leitakse järgmiselt: kus n on nurkade arv käigus, fβlub on lubatud sulgemisviga. (11) Mõõdistamiskäigu lubatav suhteline sulgemisviga leitakse järgmiselt: kus fS on absoluutne jooneline sulgemisviga, S on mõõdistamiskäigu pikkus. (12) Rippuvas mõõdistamiskäigus võib olla kuni kolm joont ning kogupikkus võib olla kuni kahekordne baasjoone pikkus. (13) Piiripunkti koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku geodeetilise võrgu suhtes on tiheasustusega alal 0,10 meetrit ja muul alal 0,35 meetrit, välja arvatud lõigetes 16 ja 17 loetletud juhtudel. (14) Katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. (15) Piirimärgi lisamisel piirilõigule mõõdistatakse piirilõigu otspunktides olevad piirimärgid. (16) Piiriobjektiks oleva vooluveekogu telje ja kalda asukoha määramise suurim lubatav viga riikliku geodeetilise võrgu suhtes on üks neljandik vooluveekogu laiusest. (17) Piiriobjektiks oleva kiviaia telje, tee telje ja teemaa serva määramise suurim lubatav viga riikliku geodeetilise võrgu suhtes on 0,70 meetrit. (18) Teemaa servale paigaldatava piirimärgi kaugus tee teljest maastikul ei tohi piiriprotokollis kirjeldatud kaugusest erineda rohkem kui 0,25 meetrit. (19) Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad 60- kuni 120-kraadise nurga all. Kaugused mõõdetakse kaks korda ja mõõdetud kaugus võib tiheasustusega alal olla kuni 15 meetrit ja muul alal kuni 50 meetrit. (20) Maamõõtja on kohustatud teavitama katastripidajat lähtepunkti halvenenud seisukorrast või selle hävimisest. § 18. Maastikuobjektiga seotud piiri mõõdistamine (1) Kui katastriüksuse piir kulgeb mööda teemaa serva, mõõdistatakse teekatte mõlemad servad ning arvutatakse tee telje ja teemaa serva koordinaadid. Kuni kuue meetri laiuse kattega tee korral on lubatud piiri asukoha määramiseks mõõdistada tee telgjoon. (2) Vooluveekogu asukoha määramisel võetakse aluseks Eesti topograafia andmekogu andmed, kui katastrimõõdistamise tingimustest ei tulene teisiti. Kui katastriüksuse piir kulgeb vooluveekogu telgjoonel ja selle asukohta Eesti topograafia andmekogu andmete alusel määrata ei saa, mõõdistatakse telgjoon või kaldajooned, mille järgi arvutatakse telgjoone koordinaadid. (3) Kui katastriüksuse piir kulgeb mööda ehitisega kindlustatud kaldajoont, tuleb vastav piirilõik mõõdistada. (4) Kui katastriüksuse piir kulgeb mööda seisu- või avaliku veekogu kaldajoont, võetakse aluseks kaldajoone asukoht Eesti topograafia andmekogu andmete alusel, kui katastrimõõdistamise tingimustest ei tulene teisiti. § 19. Mõõdistamise tulemus ja piirikirjeldus (1) Katastriüksuse piiri mõõdistamisel määratakse piiripunktide koordinaadid, mis esitatakse täpsusega 0,01 meetrit. (2) Piiri kohta koostatakse piirikirjeldus. Piirikirjeldus sisaldab piirimärkide ja piiripunktide kirjeldust, teavet piirimärgi korrastamise, taastamise või paigaldamise kohta, piiri kulgemist piiripunktide vahel või maastikuobjektide suhtes ning piiripunktide ja piiride skeemi. § 20. Piiri kättenäitamise kutse (1) Piiri maastikul kättenäitamisele kutsub maamõõtja puudutatud katastriüksuste omanikud. (2) Piiri kättenäitamise kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) piiri asukoha maastikul kättenäitamise põhjus, aeg ja koht; 2) teavitus ilmumata jätmise või kirjaliku seisukoha esitamata jätmise tagajärgedest; 3) info piiriprotokolli allkirjastamise võimaluse kohta; 4) teavitus piirimärkide alalhoiukohustusest; 5) maamõõtja sideandmed. (3) Piiri kättenäitamise kutsele lisatakse puudutatud isikuga seotud katastriüksuse piirikirjelduse osa koos selgitava skeemiga. § 21. Kutse saatmine (1) Maamõõtja saadab käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud isikutele kutse vähemalt kümme päeva enne piiri asukoha maastikul kättenäitamist. Asjaosaliste kokkuleppel võib tähtaega muuta. (2) Kutse saadetakse elektroonilise katastri kaudu. (3) Kui adressaat ei ole elektroonilises katastris kutset kolme tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates avanud, saadetakse kutse posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Juriidilisele isikule saadetakse kutse äriregistrisse kantud e-posti aadressil. (4) Posti teel saadetakse kutse isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressil või isiku poolt maamõõtjale või kohalikule omavalitsusele teatatud aadressil tähtkirjaga või muul saatmist tõendada võimaldaval viisil. (5) Kui välisriigis elaval või asuval isikul on Eestis püsiv tegevuskoht või esindaja, saadetakse kutse püsiva tegevuskoha või esindaja aadressil. § 22. Piiri maastikul kättenäitamine Maamõõtja näitab piiri kättenäitamisele kutsutud isikutele katastriüksuse piiri ja piirimärkide asukohad maastikul ning annab selgitusi piiri ja piirimärkide kohta. Käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud isikutel tuleb esitada märkused, taotlused ja seisukohad piiride kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel. § 23. Piiri määramise erisused piiri kindlakstegemisel (1) Piiri asukoha teeb kindlaks maamõõtja maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud korras. (2) Piiri kindlakstegemisel maamõõtja: 1) kaasab käesoleva määruse §-des 20 ja 21 sätestatud korras kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha; 2) selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse; 3) määrab koostöös puudutatud kinnisasjade omanikega ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse esindajaga piiri asukoha; 4) näitab piiri maastikul kätte käesoleva määruse §-s 22 sätestatud korras. (3) Kui piiri asukoht on tehtud kindlaks maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud korras või jõustunud kohtulahendiga, tuleb puudutatud katastriüksuste piiriandmete maaregistris muutmiseks mõõdistada kindlakstehtud piir. § 24. Piiriprotokoll (1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta piiriprotokolli kolme tööpäeva jooksul pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist. (2) Maamõõtja edastab käesoleva määruse § 20 lõikes 1 nimetatud isikutele piiriprotokolli , mis tuleb allkirjastada seitsme päeva jooksul kättesaadavaks tegemisest. (3) Piiriprotokoll sisaldab vähemalt järgmist: 1) piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kuupäev; 2) puudutatud katastriüksuse andmed; 3) puudutatud katastriüksuse omaniku andmed ning informatsioon isiku osavõtu kohta piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamisest ning juriidilise isiku puhul lisaks andmed esindaja kohta; 4) piirikirjeldus; 5) piiri kättenäitamisel tehtud märkused ja taotlused ning kirjalikult esitatud seisukohtade sisu. (4) Piiri kindlakstegemisel peab piiriprotokoll sisaldama lisaks lõikes 3 sätestatule piiri kindlakstegemise põhjust, selgitust ja tulemust. (5) Piiri kindlakstegemisel lisatakse piiriprotokollile piiri kindlakstegemist selgitav skeem, millele kantakse katastrikaardil olevad katastriüksuse piirid, kindlaks tehtud piir, maastikul olevad piirimärgid, piiriobjektiks olevad maastikuobjektid ning muud selgitavad andmed. 3. jagu Katastrimõõdistamise toimik § 25. Katastrimõõdistamise andmete esitamine Maamõõtja esitab elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise tingimustega määratud mahus ja vormingus mõõdistamise andmed ning dokumendid katastrimõõdistamise tingimuste kehtivuse ajal. Esitatud andmed ja dokumendid moodustavad digitaalse katastrimõõdistamise toimiku. § 26. Katastrimõõdistamise toimikusse kogutavad andmed ja dokumendid (1) Katastrimõõdistamise toimikusse esitatakse: 1) info kasutatud mõõdistamisseadmete, programmide ja mõõdistamisviiside kohta. GNSS- mõõdistamise korral märgitakse, kas vastuvõtja on ühe- või mitmesageduslik. Ühe lähtepunkti kasutamisel esitatakse GNSS-seadme kaugus referentsjaamast; 2) mõõdistamisandmete algfail; 3) tahhümeetrilisel mõõdistamisel mõõdistamise aruanne, milles esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, mõõdistamispunkti kood ja selle tähendus ning piiripunkti number; 4) reaalajas mõõdistamisel GNSS-mõõdistamise aruanne, milles esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, horisontaalse mõõdistamise täpsushinnang või keskmine ruutviga, satelliitide paiknemist iseloomustav näitaja – PDOP, satelliitide arv liikuvjaamas, info algtundmatute lahendumise kohta, mõõdistamispunkti kood ja selle tähendus ning piiripunkti number; 5) staatilisel mõõdistamisel GNSS-mõõdistamise aruanne, milles esitatakse vähemalt mõõdistamispunkti number, X- ja Y-koordinaadid, PDOP, horisontaalse mõõdistamise täpsushinnang või keskmine ruutviga, mõõdistamise aeg ja mõõdistamissessioonide ajakava minuti täpsusega ning info algtundmatute lahendamise kohta; 6) mõõdistamisvõrgu koordinaatide arvutamise ja tasandamise materjalid ning andmed mõõdistamiskäikude kohta: käigu liik, baasjoone ja käigu pikkus, käigu nurgaline ja suhteline viga ning muud täpsustavad andmed maamõõtja äranägemisel; 7) mõõdistamisskeem, millel näidatakse lähtepunktid ja mõõdistamisvõrgu punktid koos punkti numbritega, rajatud mõõdistamiskäigud ning piiripunktide ja piiriobjektide koordineerimine. Mõõdistamisskeemil ei pea näitama GNSS-püsijaamade võrgus mõõdistatud piiripunktide ja piiriobjektide koordineerimist; 8) joonlõike skeem, millel näidatakse mõõdistamisvõrgu punktid koos punkti numbritega, mõõdetud kaugused mõõdistamisvõrgu punktidest, baasjoone pikkus ning nurk, mille all mõõdistamisvõrgu punktidest määratavasse punkti võetud suunad lõikuvad; 9) piiriandmed: piiripunktide koordinaadid, maastikul tähistamata piiripunktide asukohtade ning piirimärkide vormi kirjeldus ja piiri kulgemise viis piiripunktide vahel; 10) iga piirimärgi kohta info, kas piirimärk on olemasolev, korrastatud, taastatud või paigaldatud; 11) info, mille alusel on piirimärk taastatud; 12) info piiripunkti plaanilise asendi lubatust suurema erinevuse kohta võrreldes eelneva mõõdistamisega; 13) info vastuoluliste piiriandmete kohta; 14) info maa alla paigaldatud või paigaldamata jäetud piirimärkide kohta; 15) info maastiku situatsiooni ja katastri kõlvikukaardi andmete vastuolude kohta; 16) info kitsendust põhjustava objekti asukoha ja kitsenduste kaardi andmete vastuolude kohta; 17) piiriprotokoll; 18) puudutatud isikute kirjalikult esitatud seisukohad ja taotlused; 19) geokoordineeritud fotod mõõdistatud ja kontrollitud piirimärkidest; 20) koopia piiride maastikul kättenäitamise või kindlakstegemise kutsest ja kutse saatmist kinnitav dokument, kui kutsutud isik ei allkirjastanud piiriprotokolli; 22) muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid. (2) Maamõõtja koostatud digitaalsel dokumendil peab olema pealkiri ja allkiri. (3) Dokumendid peavad olema originaalid või seadusega ettenähtud korras nendega võrdsustatud koopiad. Maamõõtja skaneerib paberil vormistatud piiriprotokolli, kinnisasjade jagamis-, liitmis-, piiride muutmise või kinnisasja osade vahetusplaani, kinnitab kinnisasja omaniku allkirja õigsust oma digitaalallkirjaga ja esitab nimetatud dokumendid elektroonilise katastri kaudu. (4) Kui mõni lõikes 1 loetletud dokumentidest on katastripidajale varem esitatud, edastatakse katastripidajale dokumendi nimetus ning viide dokumendi varasema esitamise asjaolude kohta. 4. peatükk Katastriüksuse kasutamise kitsenduste väljaselgitamine § 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimuste taotlemine (1) Kitsenduste andmete esitamiseks taotleb kohustatud isik katastripidajalt kitsenduste väljaselgitamise tingimused. (2) Katastripidaja määrab ja väljastab kitsenduste väljaselgitamise tingimused, millesse märgitakse esitatavate kitsenduste ruumiandmete asukoht, andmekoosseis ja tehnilised tingimused. § 28. Kitsenduste väljaselgitamine ja andmete esitamine (1) Kitsenduste väljaselgitamisel mõõdistamise teel lähtutakse käesoleva määruse §-s 17 esitatud nõuetest. (2) Kitsenduste väljaselgitamisel kaardistamise teel määratakse kitsendusi põhjustava objekti asukoht keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ kaardistustingimuste järgi. (3) Kitsenduste andmed esitatakse katastripidajale digitaalse toimikuna või interneti avaliku andmeteenuse vahendusel katastripidaja määratud mahus ja vormingus. (4) Kitsendust põhjustavate objektide andmete esitamisel andmevahetuse korras väljastab katastripidaja andmete esitajale tehnilised tingimused andmevahetuse korraldamiseks. 5. peatükk Katastrikande menetlus § 29. Katastrikande aluseks olevad andmed ja dokumendid Katastrikande aluseks olevad andmed ja dokumendid on: 1) katastrimõõdistamise tingimuste taotlus ja väljastatud tingimused; 2) kooskõlastused; 3) katastrimõõdistamise või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise toimik; 4) esindusõigust tõendav dokument, kui kandega seotud isikut esindab volitatud esindaja ning esindaja volitus ei tulene seadusest või juriidilise isiku põhikirjast; 5) kandeavaldus; 6) kinnistu piiride muutumisel kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 4 tähenduses omaniku või puudutatud isiku nõusolek maakorraldustoiminguks ja maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11 nimetatud andmed katastripidaja kinnistamisavalduse tegemiseks; 7) maakorralduskava, planeering, asendiplaan või muud katastriüksuse asukohta tõendavad andmed või dokumendid; 8) määratud sihtotstarbed; 9) kehtivad aadressiandmed; 10) muud katastrikande olulised andmed või dokumendid. § 30. Katastrikande aluseks olevate andmete ja dokumentide kontrollimine (1) Katastripidaja kontrollib, kas: 1) kõik kande tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on esitatud ja vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele; 2) katastrimõõdistamine vastab nõuetele; 3) esitatud andmed on kooskõlas maakatastri või kontrollmõõdistamise andmetega. (2) Katastripidajal on õigus nõuda esitatud andmete ja dokumentide kohta selgitusi, täpsustavaid andmeid ning puuduste kõrvaldamist. (3) Katastripidaja võib peatada menetluse, kui: 1) pooleli on kohtumenetlus, mille lahend on kandeotsuse tegemisel puudutatud katastriüksuse suhtes määrava tähtsusega; 2) menetlusega seonduvalt on pooleli katastrimõõdistamise kontrollimise menetlus; 3) esineb muu mõjuv põhjus. (4) Katastripidaja teavitab viivitamatult menetlusosalist menetluse peatamisest. § 31. Katastriüksuse piiri määramine katastripidaja poolt (1) Katastripidaja määrab katastriüksuse piiri nõuetekohaste katastrimõõdistamise andmete, kaardimaterjalil esitatud katastriüksuse moodustamise andmete ja maakatastri alusandmete alusel ning vastavuses katastrimõõdistamise tingimuste taotluses esitatud piiriga. (2) Eelistada tuleb täpsemaid mõõdistamisandmeid mõõdistamisviiside alusel järgmises järjekorras: 1) riiklik koordinaatsüsteem; 2) teised koordinaatsüsteemid; 3) aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis; 4) kaardimaterjali alusel määratud andmed. § 32. Katastriüksuse pindala Katastriüksuse pindala määratakse ruutmeetrites. Väljaspool tiheasustust asuva vähemalt kahe hektari suuruse katastriüksuse pindala teisendatakse ja esitatakse 0,01 hektari täpsusega. § 33. Katastriüksuse kõlvikute määramine (1) Katastripidaja määrab katastriüksuse kõlvikud kandega puudutatud katastriüksustel. (2) Ruutmeetrites esitatava üldpindala korral alla 25 m² suurusi kõlvikuid katastriüksusel ei näidata, kui see ei moodusta vähemalt 5% katastriüksuse üldpindalast. Sel juhul arvutatakse teised kõlvikud proportsionaalselt katastris registreeritud pindala suhtes. § 34. Maakatastrisse kande tegemine (1) Kinnisasjade osade vahetamise, jagamise, liitmise, piiride muutmise või ülemõõtmise korral edastab katastripidaja pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist vastavad andmed maaomanikule. Andmetega nõustumisel esitab maaomanik kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kinnistusraamatusse kande tegemiseks. (2) Katastripidaja teeb kande maakatastrisse otsust eraldi vormistamata. Kandeotsuseks loetakse sellisel juhul kande sisu. (3) Kui katastripidaja otsustab katastriüksuse piiri asukoha või jätab kandeavalduse rahuldamata, teeb ta selle kohta otsuse. (4) Katastripidaja annab igale maaüksusele katastritunnuse käesoleva määruse § 39 kohaselt. (5) Katastripidaja registreerib maaregistris katastriüksuse sihtotstarbe ja lähiaadressi. (6) Otsus kande tegemise või kande tegemisest keeldumise kohta kantakse maaregistrisse. (7) Kande tegemisest või kande tegemisest keeldumisest teatamisel eelistatakse elektroonilist viisi. Teade kande tegemisest või kande tegemisest keeldumisest saadetakse posti teel vaid juhul, kui elektrooniliselt ei ole võimalik otsusest teavitada. (8) Kõik kandeavalduse menetlemisega seotud andmed ja dokumendid arhiveeritakse katastriarhiivi säilikuna, mis seostatakse puudutatud katastriüksuse tunnusega. Katastriarhiivi säiliku andmeid hallatakse elektroonilises katastris. § 35. Katastripidaja märke tegemine ja kustutamine (1) Katastripidaja teeb märked käesoleva määruse lisas 1 loetletud juhtudel. (2) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Pindala on ebatäpne“ kustutatakse, kui katastriüksuse piir on koordineeritud ja nende andmete alusel on määratud pindala. (3) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“ kustutatakse, kui katastriüksuse piir on kindlaks tehtud maakorraldusseaduse § 15 alusel ja vastuolud puudutatud katastriüksuste piiriandmetes on kõrvaldatud. § 36. Katastriüksuse moodustamine maakorraldustoimingute käigus ilma katastrimõõdistamiseta Katastripidajal on õigus kinnisasja omaniku taotluse alusel maakorraldustoimingute käigus moodustada katastriüksus ilma katastrimõõdistamiseta, kui katastriüksuse piiripunktid on mõõdistatud kehtivas riiklikus koordinaatsüsteemis või kui piir on määratav käesoleva määruse § 18 lõike 2 või 4 järgi ning katastriüksuse alusandmed on täpsed ja maakorraldustoimingu käigus ei ole vaja maastikul määrata piirile uut piiripunkti. 6. peatükk Katastripidamine § 37. Maakatastri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Maakatastri vastutav töötleja (katastripidaja): 1) tagab maakatastri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab maakatastri haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) esitab volitatud töötlejale maakatastrit toetava infosüsteemi arendusettepanekud; 4) töötleb ja väljastab andmeid ning sõlmib andmevahetuskokkuleppeid; 5) määrab maakatastri käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks maakatastri turvanõuded; 6) tagab maakatastri andmetega seotud kasutajatoe; 7) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest katastripidamisel; 8) teeb oma pädevuse piires järelevalvet katastripidamise üle. (2) Maakatastri volitatud töötleja: 1) korraldab maakatastri majutamist ja infotehnoloogilist haldamist; 2) haldab maakatastri andmete elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 3) kasutab maakatastri arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 4) koostab arendustööde lähteülesanded koostöös vastutava töötlejaga; 5) teeb või hangib maakatastri pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 6) tagab andmete käideldavuse, alalise säilitamise, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning korraldab maakatastris peetavatest andmetest varukoopiate tegemise; 7) tagab maakatastri infotehnoloogilise kasutajatoe; 8) võtab andmete turvalisuse tagamiseks kasutusele maakatastri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 9) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt; 10) informeerib vastutavat töötlejat olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. § 38. Maaregistri koosseis (1) Maaregister koosneb katastriüksuste, kõlvikute, piiriandmete, kitsendust põhjustavate objektide ja tehingute andmebaasist. (2) Igasse lõikes 1 nimetatud andmebaasi kantakse kõikide kannete korral kande alus, kande andmebaasi sisestamise kuupäev ja kande tegija andmed. (3) Katastriüksuste andmebaas sisaldab maakatastriseaduse § 9 lõikes 2 ja tehingute andmebaas sama paragrahvi lõikes 2² nimetatud andmeid. (4) Kõlvikute andmebaas sisaldab järgmisi andmeid: 1) katastritunnus; 2) õuemaa pindala; 3) haritava maa pindala; 4) loodusliku rohumaa pindala; 5) metsamaa pindala; 6) muu maa pindala. (5) Piiriandmete andmebaas sisaldab järgmisi andmeid: 1) katastritunnus; 2) piiripunkti number; 3) mõõdistaja nimi; 4) mõõdistamise kuupäev; 5) mõõdistamisel kasutatud koordinaatide süsteem; 6) koordinaadid; 7) piiripunkti mõõdistamise viis; 8) piiripunkti tüüp; 9) piiri kulgemise viis; 10) piirimärgi foto; 11) piirimärgi paigaldamise info; 12) piirimärgi kontrollimise kuupäev ja kontrollija nimi. (6) Kitsendust põhjustavate objektide andmebaas sisaldab järgmisi andmeid: 1) katastritunnus; 2) kitsendust põhjustav objekt või nähtus; 3) kitsenduse tüüp; 4) kitsenduse kehtestamise alus; 5) kitsenduse kehtestamise kuupäev; 6) pindala, millele kitsendus kehtib; 7) kitsendusest tuleneva maksusoodustuse protsent. (7) Katastriüksuse andmebaasi koosseisu kuuluvatele sihtotstarvetele määratakse järgmised klassifikaatorid: 1) elamumaa – 001; E; 2) ärimaa – 002; Ä; 3) tootmismaa – 003; T; 4) veekogude maa – 006; V; 5) transpordimaa – 007; L; 6) jäätmehoidla maa – 008; J; 7) riigikaitsemaa – 009; R; 8) kaitsealune maa – 010; H; 9) maatulundusmaa – 011; M; 10) mäetööstusmaa – 014; Mt; 11) turbatööstusmaa – 015; Tt; 12) ühiskondlike ehitiste maa – 016; Üh; 13) üldkasutatav maa – 017; Üm; 14) sihtotstarbeta maa –- 012; S. § 39. Katastritunnus (1) Katastritunnus on kolmetasandiline numbriline kood, mis määratakse elektroonilises katastris numbriliselt kasvavas järjekorras haldusüksuse piires. Tunnuse kolm esimest numbrit määratakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori haldusüksuse kehtiva koodi järgi. Katastriüksuse tunnus koosneb kolmest osast, mis eraldatakse üksteisest kooloniga (- - - - - : - - - : - - - -). Haldusüksuse piiride muutumisel säilib katastriüksusel senine määratud katastritunnus. (2) Katastriüksuse moodustamisel antakse talle esimene vaba üksuse tunnus haldusüksuse piires. Kasutusele võetud katastritunnust ei anta teisele katastriüksusele ja suletud katastriüksuse tunnust uuesti kasutusele ei võeta. § 40. Kaartide pidamine (1) Maakatastri koosseisu kuuluvaid kaarte peetakse elektrooniliselt. (2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete järgi ja esitletakse avalikes kanalites. (3) Katastri kõlvikukaardile kantakse Eesti topograafia andmekogu topograafiliste nähtuste põhipindobjektid järgmiselt: 1) haritava maa kõlvikuna põllu ja aiandusliku maa põhipindobjekt; 2) loodusliku rohumaa kõlvikuna rohumaa põhipindobjekt; 3) metsamaa kõlvikuna metsa põhipindobjekt; 4) õuemaa kõlvikuna eraõue ja tootmisõue põhipindobjekt; 5) muu maa kõlvikuna punktides 1–4 loetlemata topograafiliste nähtuste põhipindobjektid. (4) Lõike 3 punktides 1–4 loetletud kõlvikutest arvatakse välja ja loetakse muuks maaks Eesti topograafia andmekogu joonobjektide vooluveekogu, tee ja kiviaia alune pind, mis leitakse Eesti topograafia andmekogus märgitud laiuse alusel. Kiviaia laiuseks loetakse üks meeter. § 41. Katastripidaja tehtud katastrimõõdistamise kulu hüvitamine (1) Katastripidaja põhitegevusega seotud tasulised teenused on piiri: 1) määramine; 2) kindlakstegemine; 3) tähistamine; 4) mõõdistamine; 5) kättenäitamine. (2) Lõikes 1 loetletud teenuste tasumäärad on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. (3) Teenuste tasumäärad arvutatakse katastrimõõdistamisele eelneva aasta Statistikaameti avaldatud keskmise brutotunnipalga alusel. (4) Tasu ei võeta, kui katastripidaja teeb kontrollmõõdistamise maakatastriseaduse § 19² alusel. 7. peatükk Katastriüksuse moodustamine maareformi käigus kaardimaterjali alusel § 42. Luba ja tingimused maaüksuse piiride määramiseks (1) Maaüksuse piiride määraja taotleb katastripidajalt loa maaüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil ja maaüksuse piiride määramise tingimused. Taotlus esitatakse elektroonilises katastris. (2) Kui katastripidaja annab loa maaüksuse piiride määramiseks kaardimaterjalil, väljastab katastripidaja taotlejale maaüksuse piiride määramise tingimused. Maaüksuse piiride määramise tingimustes märgitakse sobiv aluskaart ja koostatava plaani mõõtkava. (3) Katastripidaja võib keelduda loa ja tingimuste väljastamisest, kui puudutatud katastriüksuse andmed on ebakvaliteetsed. § 43. Maaüksuse piiride määramine, plaan ja piiri kulgemise kirjeldus (1) Maaüksuse piiride määraja koostab vajaduse korral maaüksuse plaani. Maaüksuse plaanile märgitakse, et katastriüksus moodustatakse kaardimaterjali alusel ja plaanile kantakse: 1) maaüksuse piir, koha-aadress ja vajadusel piiripunktide numbrid; 2) naaberkatastriüksuste piirid ja katastritunnused; 3) maaüksuse pindala ja kõlvikuline koosseis; 4) maaüksuse plaani mõõtkava, koostamise kuupäev ja koostaja andmed; 5) kasutatud leppemärkide seletus; 6) märkus, et plaanile kantud pindala on ebatäpne ja piirid on maastikul kontrollimata. (2) Maaüksuse plaan koostatakse tiheasustusega aladel 1:2000 või suuremas mõõtkavas ja muudel aladel 1:10 000 või suuremas mõõtkavas. Üksiku piiripunkti või -lõigu kohta tehakse väljavõte suuremas mõõtkavas, kui see on vajalik maaüksuse piiride kulgemisest aru saamiseks. Põhjendatud juhul võib katastripidaja lubada maaüksuse plaani koostamist teistsuguses mõõtkavas. Maaüksuse plaani koostaja allkirjastab plaani. (3) Maaüksuse piiride määraja koostab vajadusel maaüksuse piiri kulgemise kirjelduse, milles kirjeldatakse maaüksuse piiri kulgemist maastikul oleva situatsiooni või puudutatud katastriüksuse piiriandmete kaudu. § 44. Piiri kättenäitamine plaanil või maastikul (1) Maaüksuse piiride määraja näitab õigustatud isikule maaüksuse plaanil kätte maaüksuse piirid ja võtab temalt kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiridega nõustumise kohta. Vajaduse korral näidatakse piirid plaanil kätte ka piirinaabrile. (2) Kui maareformi seaduse alusel maa omandamiseks õigustatud isik või puudutatud katastriüksuse omanik nõuab piiride kättenäitamist maastikul koos piiriprotokolli koostamisega, tehakse toiming käesoleva määruse §-des 20–22 ja 24 sätestatud korras. (3) Kui piiride kättenäitamisele või piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik kohale ei ilmu või ei nõustu kaardimaterjalil näidatud piiridega või keeldub piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks maaüksuse plaanil märgitud piirides. Sel juhul edastab plaani koostaja katastripidajale lisaks käesoleva määruse § 43 lõikes 1 nimetatule ka informatsiooni allkirja puudumise põhjuste kohta. § 45. Andmete esitamine katastripidajale (1) Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse moodustamiseks elektroonilises katastris. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad digitaalse katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. (2) Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) piiriandmed; 2) maaüksuse plaan, kui see on koostatud; 3) piiriprotokoll, kui see on koostatud; 4) muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid. (3) Dokumentide vormistamisele ja esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse § 26 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. 8. peatükk Rakendussätted § 46. Katastriüksuse moodustamise korra rakendamine Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud lähteülesande alusel alustatud katastrimõõdistamine viiakse lõpule lähteülesande väljastamise ajal kehtinud korra kohaselt ja neid lähteülesandeid ei pikendata. § 47. Elektroonilise katastri kasutusele võtmine Kuni tehniliste võimaluste tagamiseni käesolevas määruses ettenähtud toimingute tegemiseks elektroonilises katastris tehakse toimingud katastripidaja määratud viisil. § 48. Määruse preambuli muutmine Käesoleva määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 19 4 lõike 2 ja § 20 lõike 55 alusel.“. § 49. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 20. veebruari 2006. a määrus nr 16 „Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotleja haridusele, katsetöödele ja eksamile esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 50. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 p 10, § 40 lõiked 3 ja 4 ning § 48 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Siim Kiisler Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Katastriüksuse moodustamise kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Juulist 2018 on jõus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS), mille §-ga 54 muudeti maakatastriseadust (edaspidi MaaKatS). Muu hulgas muudeti ka katastripidamist ja katastriüksuse moodustamist reguleerivaid norme nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Oluline muudatus on katastripidamist ja katastriüksuse moodustamist reguleerivaid alamakte andma volitatud asutuse muutmine. Vabariigi Valitsuse seaduse § 61 lõike 1 kohaselt on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas mh maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Katastri pidamine, katastrimõõdistamine ja maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmine on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutseva Maa-ameti ülesanded. Eelnevast tulenevalt on katastriüksuse moodustamise korra kehtestamise volitus antud valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on keskkonnaminister. MaaKatSi muudatuste kohaselt kehtestatakse üks seaduse rakendamise akt ehk kõik katastriüksuse moodustamist puudutavad normid koondatakse ühte menetluskorda. Selles sätestatakse maakorraldustööde tegevuslitsentsi ja katastrimõõdistamise tingimuste taotlemise ja väljaandmise, katastrimõõdistamise, katastriüksuse kasutamise kitsenduste väljaselgitamise, kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise ja katastripidamise, sh katastrikande tegemise reeglid. See tagab õigusselguse seaduse rakendamisel. Olulisemad sisulised muudatused katastripidamises ja katastriüksuse moodustamises on võrreldes kehtiva korraga järgmised. Katastriüksust saab edaspidi moodustada nii mõõdistamise, kaardimaterjali kui ka olemasolevate katastriandmete alusel. Katastrimõõdistamist on uue korra kohaselt õigus teha nii maakorraldustööde tegevuslitsentsi omajal kui ka katastripidajal. Seega hõlmab maamõõtja mõiste ka Maa-ametit kui katastripidajat juhul, kui katastrimõõdistamist teeb Maa-amet. Eelnõuga kavandatavas määruses täpsustatakse ka katastriüksuse kitsenduste väljaselgitamise nõudeid ja sätestatakse katastripidamise täpsemad juhised. Samuti sisaldab määrus katastrikande tegemise reegleid. Eelnõukohase määrusega asendatakse Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrus nr 37 „Riigi maakatastri pidamise korra kinnitamine“, 29.04.1997 määrus nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“, 23.10.2003 määrus nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“, 23.03.2004 määrus nr 83 „Maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise kord“, mis on kehtetud tulenevalt volitusnormi muutmisest, ning keskkonnaministri 20.02.2006 määrus nr 16 „Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotleja haridusele, katsetöödele ja eksamile esitatavad nõuded“, mis tunnistatakse kehtetuks eelnõukohase määrusega. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maa-ameti katastri kvaliteediosakonna peaspetsialist Margus Forsel (tel 675 0189, [email protected]), katastri registriosakonna nõunik Alo Kotka (tel 675 0144, [email protected]), õigusosakonna jurist Marili Lehtmets (tel 675 0193, [email protected]) ja kuni 31.12.2017 Maa-ametis töötanud õigusosakonna jurist Heivo Murdmets. Eelnõu ja seletuskirja kontrollis keeleliselt Kaire Bamberg (tel 675 0823, [email protected]). Keskkonnaministeeriumis menetles eelnõu õigusosakonna nõunik Merike Laidvee ([email protected]) ja keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva teise eelnõuga. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 20.02.2006 määrus nr 16 „Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotleja haridusele, katsetöödele ja eksamile esitatavad nõuded“ (RTL 2006, 20, 342). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist, 50 paragrahvist ning kahest lisast. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahv 1 sätestab reguleerimisala. Eelnõukohase määrusega sätestatakse maakorraldustööde litsentsi, katastrimõõdistamist, kitsenduste selgitamist, katastriüksuse moodustamist ja katastripidamist käsitlev reeglistik. Katastriüksust saab edaspidi moodustada nii mõõdistamise, kaardimaterjali kui ka olemasolevate katastriandmete alusel. Täpsustatakse ka katastriüksuse kitsenduste väljaselgitamise nõudeid ja kehtestatakse katastripidamise kord ning katastrikande tegemise reeglid. Eelnõukohane määrus kehtestatakse mitme volitusnormi alusel, mistõttu esitatakse reguleeritavad valdkonnad loeteluna. Paragrahvis 2 on määratletud olulisemad määruses kasutatavad mõisted. Nende avamine on vajalik, kuivõrd kehtivas õiguses ei ole need piisava põhjalikkusega lahti kirjutatud või on neid võimalik mõista erinevalt või ei ole neid üldse määratletud. Punktis 1 on ühetaolise arusaamise huvides sisustatud „katastrimõõdistamine“. Mõiste on kasutusel ka MaaKatSis, kuid selge määratlus seaduses puudub. Katastrimõõdistamine on katastriüksuse piiri määramine, vajadusel ka piiri kindlakstegemine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine. Samal põhimõttel on määratletud mõisted „puudutatud katastriüksus“, „katastriüksuse alusandmed“, „tiheasustusega ala“ ja „piirimärgi taastamine“. Punkti 2 kohaselt on katastriüksuse alusandmeteks kõik katastriüksuse kohta koostatud toimikutes olevad dokumendid ja andmed. Punktis 3 on selgitatud mõistet „piirimärgi taastamine“. Piirimärk vajab taastamist, kui see on maastikul hävinenud või kasutuskõlbmatu. Punktis 8 selgitatakse, mis on puudutatud katastriüksus. MaaKatSis on selgitatud, mis on piirnev katastriüksus – piirnemine eeldab katastriüksuste vahel ühte ühist piirilõiku. Katastriüksuse moodustamise seisukohalt on aga olulisem sisustada mõiste „puudutatud katastriüksus“. See on katastriüksus, millel on teise katastriüksusega vähemalt üks ühine piiripunkt. See on oluline piirimärgi taastamisel ja mõõdistamisel ning naaberkinnisasja omaniku kaasamisel katastrimõõdistamise protsessi. Maamõõtjal tuleb arvestada kõikide naaberkatastriüksuste alusandmetega, ka ainult ühe piiripunktiga puutumuses olevatega katastriüksustega. 2. peatükk „Maakorraldustööde tegevuslitsents“ MaaKatSi muudatuste kohaselt saab edaspidi taotleda litsentsi vaid füüsiline isik, kellel on maakorraldaja kutse. Kuivõrd litsentsi saab omada vaid maakorraldaja kutset omav isik, ei pea varem kehtinud korraga nõutud eksamit sooritama. Litsentsi andmisel on jäetud võimalus seni maamõõtjate turul tegutsenud ja kvaliteetseid töid esitanud maamõõtjalt katsetöid mitte nõuda, kui ta on litsentsi taotlemisest kahe aasta jooksul katastris registreeritud vähemalt kaks katastrimõõdistamist. See võimalus lihtsustab seni tegutsenud maamõõtjatel litsentside taotlemist. Paragrahvis 3 sätestatakse, et Maa-ameti juures tegutsev maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandev komisjon on viie- kuni seitsmeliikmeline ja sinna kuuluvad Maa-ameti esindajad ning Eesti Geodeetide Ühingu nimetatud liikmed. Eesti Geodeetide ühing on erialaselts, mis omab suuremat pädevust ja peab olema kaasatud ka litsentsi andmise menetlusse. Paragrahvis on sätestatud ka komisjoni otsuste vastuvõtmise kord. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled liikmed, ja otsustamine toimub lihthäälteenamusega. Sisulisi muudatusi võrreldes varasemaga komisjoni töö kohta tehtud ei ole. Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 loetletakse maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluses esitatavad andmed ja taotlusele lisatavad dokumendid. Erinevalt senisest korrast tuleb taotlusele lisada ka digitaalne dokumendifoto. Maa-amet hakkab väljastama omanikule litsentsi dokumendina, millele kantakse muuhulgas litsentsi omaniku foto. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb taotlejal esitada komisjonile oma kontaktandmed, sh e-posti aadress. Toimiva e-posti aadressi esitamine on oluline, kuna litsentsi taotluse menetlemise käigus edastatakse komisjoni otsused ja teated taotluse esitaja märgitud aadressile. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud viide kahele katastris registreeritud katastrimõõdistamisele on vajalik, sest MaaKatSi § 161 lõike 3 kohaselt ei pea taotleja katsetöid tegema, kui tal on litsentsi taotlemisele eelneva kahe aasta jooksul katastris registreeritud kaks katastrimõõdistamist. Paragrahv 5 reguleerib katsetööde sooritamist. Katsetöödele lubatakse taotleja, kellel on maakorraldaja kutse, mis on litsentsi saamise eelduseks lisaks edukalt sooritatud katsetöödele. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmisel kontrollitakse katsetööde abil kutse omandanud isiku oskust oma teadmisi praktikas rakendada. Katsetööd võimaldavad kontrollida litsentsi taotleja katastrimõõdistamise praktilisi oskusi ja lubada maamõõduturule kontrollitud oskustega maamõõtjad, mis on kvaliteetsete tulemuste saamise eelduseks. Lõike 6 kohaselt on komisjonil õigus lubada litsentsi taotlejal katsetöödes olevaid puudusi kõrvaldada. Komisjon analüüsib katsetöid ja hindab puuduste olulisust. Kui puudused ei ole suured ja komisjon on veendunud, et taotlejal on olemas piisavad teadmised ja oskused, on mõistlik lubada väikeste eksimuste parandamist. Suuremate puuduste korral, nagu mõõdistusviga, vead piiri määramisel jms, loetakse katsetööd mittesooritatuks. Komisjoni hinnang katsetööde kohta vormistatakse otsusena ja saadetakse litsentsi väljaandjale, kelleks on MaaKatSi § 16¹ lõike 2 kohaselt Maa-amet. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse, et katsetööd tehakse litsentsi taotleja kulul. See on vajalik, kuna varem võis katsetöödena esitada maareformi käigus katastriüksuste esmamoodustamise – mõõdistamise eest maksis maa taotleja – materjale. Paragrahvis 6 reguleeritakse litsentsi andmist ja selle kehtima hakkamist. Litsents hakkab kehtima litsentsi väljaandmise otsuse tegemise kuupäevast. Omanikule väljastatakse litsents dokumendi kujul, litsentsile kantakse lõikes 2 loetletud andmed. Pärast litsentsi andmist kantakse litsentsi omaniku andmed litsentsi väljaandja hallatavasse maamõõtjate nimekirja. Maamõõtjate nimekiri on kättesaadav Maa-ameti veebilehel https://www.maaamet.ee/et/amet- kontakt/tegevuslitsentsid. Paragrahv 7 reguleerib litsentsi väljaandmisest keeldumist. Litsentsi väljaandmisest keeldumise alused on sätestatud MaaKatSi § 161 lõikes 4. Kui komisjon on taotlust ja katsetöid hinnates tuvastanud mõne nimetatud sättes esitatud aluse, teeb komisjon litsentsi väljaandmisest keeldumise ettepaneku litsentsi väljaandjale. Paragrahvis 8 sätestatakse litsentsi kehtivusaja pikendamise kord. Eelnõu kohaselt peab litsentsi kehtivusaja pikendamist taotlev isik esitama komisjonile sellekohase taotluse hiljemalt kaks kuud enne litsentsi kehtivusaja lõppemist. Kahekuune tähtaeg on vajalik, et komisjon saaks kontrollida, kas isik on teinud senised katastrimõõdistamised nõuetekohaselt. Menetluse käigus kontrollitakse mh ka seda, kas litsentsi andmise asjaolud ei ole muutunud, isikul on täidetud kontrollinõudeid ning kutsetunnistus ja vajadusel elamisluba kehtivad. Kui menetluse käigus selgub, et litsentsi omanik on korduvalt eiranud katastrimõõdistamise, katastripidajale andmete esitamise, katastrimõõdistamise kontrollimise või katastriüksuse kasutamise kitsenduste selgitamise nõudeid, võib komisjon teha litsentsi väljaandjale ettepaneku litsentsi pikendamisest keeldumiseks. Nii tagatakse, et turul tegutsevad üksnes kvaliteetset teenust osutavad maamõõtjad. Erinevalt senisest korrast tuleb lisaks riigilõivule litsentsi andmise taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv ka litsentsi kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest. Paragrahvis 9 sätestatakse litsentsi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Komisjon kontrollib infot litsentsiomaniku võimalike rikkumiste kohta. Kui komisjon leiab, et litsentsiomaniku toimingutes või tema vormistatud dokumentides esineb puudusi, võib komisjon teha litsentsi väljaandjale ettepaneku teha litsentsi omanikule ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Litsentsi väljaandja annab ettekirjutusega litsentsi omanikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseni on litsentsi väljaandjal õigus litsentsi kehtivus peatada. Litsentsi kehtivuse peatamise korral on litsentsi omanikul õigus teha ainult ettekirjutusega nõutud katastrimõõdistamisi. Kui litsentsi omanik ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on litsentsi väljaandjal õigus ekspertkomisjoni ettepanekul litsents tühistada. 3. peatükk „Katastrimõõdistamine“ 1.jagu „Katastrimõõdistamise tingimused“ Paragrahv 10 reguleerib katastrimõõdistamise tingimuste taotlemist. MaaKatSi muudatuste kohaselt algab menetlus katastriüksuse moodustamiseks kinnisasja omaniku või muu seaduses sätestatud isiku katastrimõõdistamise tingimuste väljastamise taotlusega. Lõikes 3 on loetletud andmed, mida tingimuste väljastamise taotlus peab sisaldama. Taotlus esitatakse ja seda menetletakse elektroonilise katastri kaudu. Elektroonilise keskkonna kasutamine on mugav nii maaomanikule, maamõõtjale kui ka katastripidajale. Senise korra kohaselt pidi maaomanik kohalikule omavalitsusele, kooskõlastusi andvatele ametiasutustele, maamõõtjale ja katastripidajale esitama avalduse ja asendiplaani, millel näitas taotletava maakorraldustoimingu piirid. Eelnõuga kavandatakse isikule lihtsam menetlus. Kinnisasja omanik esitab katastripidajale taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks. Selle taotluse menetlus sisaldab eri haldusorganitele kooskõlastuse andmiseks ja katastripidajale tingimuste väljastamise otsuse tegemiseks vajalikke andmeid. Vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused ametiasutustelt küsib katastripidaja enne tingimuste väljastamist ise. Paragrahvis 11 sätestatakse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamise ja väljastamisest keeldumise põhimõtted. Mõõdistamistingimused väljastatakse kinnisasja omanikule, kes nende põhjal saab tellida katastrimõõdistamise maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavatelt isikutelt. Kui maakorraldustoimingu saab teha ilma katastrimõõdistamiseta, teavitatakse sellest taotlejat taotluses märgitud e-posti aadressil. Sellisel juhul teeb maakorraldustoimingu katastripidaja ise ja moodustab uue katastriüksuse. Mõõdistamistingimusi määrates juhindub katastripidaja nii MaaKatSi § 16 lõikes 6 kui ka eelnõukohase määruse §-des 31 ja 36 sätestatud reeglitest. Tingimuste väljastamisel arvestatakse ka varasemate kontrollmõõdistamise andmete ja piiride kindlakstegemise materjalidega ning muude oluliste asjaoludega. Samuti teavitatakse tingimuste taotlejat tiheasustusega alast ja kõlvikute kontrollimise vajadusest. Taotlejale väljastatavad mõõdistamistingimused kehtivad 12 kuud. Katastripidaja võib taotleja soovil määrata mõõdistamistingimustele teistsuguse tähtaja või põhjendatud juhul pikendada tingimuste kehtivust. Pikendamiseks tuleb tingimuste taotlejal esitada enne tingimuste kehtivusaja lõppu katastripidajale vastavasisuline avaldus. Õigel ajal esitatud põhjendatud avalduse korral pikendab katastripidaja väljastatud mõõdistamistingimusi avalduses esitatud kuupäevani, kuid mitte kauemaks kui järgnevaks 12 kuuks. Kui mõõdistamistingimuste kehtivuse ajal katastripidajale mõõdistamistulemusi ei esitata või tingimuste pikendamist taotletud ei ole, muutuvad tingimused tähtaja möödumisel kehtetuks ning nende alusel ei saa enam mõõdistamistulemusi esitada. Kohaliku omavalitsuse üksus ja õigusaktides nimetatud kinnisomandi kitsendusi põhjustavate objektide valdajad kontrollivad taotletava maakorraldustoimingu vastavust üld- või detailplaneeringutele ja muudele õigusaktidest tulenevatele tingimustele ning annavad maakorraldustoiminguks oma nõusoleku või kooskõlastuse. Kui nõusolekut või kooskõlastust ei anta, on katastripidajal õigus keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest. Samuti võib keelduda tingimuste väljastamisest, kui taotlus sisaldab valeandmeid, näiteks taotlejal puudub omaniku esindamise õigus. 2. jagu „Piiri määramine, tähistamine, mõõdistamine ja kättenäitamine“ Paragrahv 12 reguleerib piiri määramist maastikul. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et maamõõtja peab tutvuma enne piiri määramist kõigi puudutatud katastriüksuste alusandmetega, sest katastriüksuse piiri määramisel lähtutakse varasemast piirikirjeldusest ja piiri tähistusest maastikul. Piiri kulgemine maastikul peab olema maaomanikele üheselt arusaadav ja piirikirjeldus on selle juures olulise tähtsusega. Maamõõtja peab piiri määramisel arvestama kõiki neid andmeid kogumis. Vastuolude tõttu alusandmetes või alusandmete ja piirimärkide vahel tuleb piir kindlaks teha maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud korras. Kui piirimärgi koordinaadid maastikul ei vasta katastriüksuse plaanil olevatele, tuleb katastriüksuse alusandmeid analüüsides ja puudutatud katastriüksuste omanikega koostöös välja selgitada, kas piirimärk on oma esialgses asukohas. Kui piirimärk on algses asukohas, jääb see piirimärk kasutusse ja sellele tuleb määrata õiged koordinaadid. Kui on teada, et piirimärk ei ole maastikul oma esialgses asukohas, tuleb piirimärk katastriüksuse alusandmete koordinaatide järgi taastada. Võrreldes senise korraga täpsustatakse uue piiri määramist (lg 2). Samuti reguleeritakse seni veel reguleerimata piiri määramist kiviaia ja hoone siseseina suhtes. Eelnõus kasutatakse terminit „avalikud veekogud“ veeseaduse tähenduses. Avalikud veekogud on kindlaks määratud veeseadusega. Tee teljega tohib piiri siduda ainult väljaspool tiheasustusala, kui tee asukoht on maastikul üheselt määratav. See tähendab, et kui teekatte servad ei ole maastikul selgepiirilised, teele on ehitatud laiendusi (aeglustus- ja kiirendusrajad, parklad jms) või mingil muul põhjusel ei saa tee telge üheselt määrata, tuleb piir selles lõigus kirjeldada sirgjoonelisena ja tähistada piirimärkidega. Lõigetes 3‒7 sätestatakse senisest täpsemad piiri kindlaksmääramise reeglid. Lõikes 3 on reguleeritud olukord, kui piiriks olev maastikuobjekt või piirimärk on hävinenud või piiriobjektiks oleva maastikuobjekti asukohta on inimtegevusega muudetud. Sellisel juhul ei liigu piir objektiga kaasa, vaid jääb oma endisele asukohale. Hävinenud piiriobjekti ei pea mõõdistamise käigus taastama, vaid selle asukoht tuleb piirimärkidega tähistada ja piiri kulgemine kirjeldada piirimärkidevahelise situatsiooni põhjal. Kaldajoonel kulgev piir on seni kaldajoonel, kuni veekogu eksisteerib. Kui veekogu kaob ja kallas liitub teise kaldaga, tähistatakse viimane kaldajoone asukoht piirimärkidega, mille vahel kirjeldatakse piir sirgjooneliselt kulgevaks ning kinnisasi ei ole pärast seda enam selles piirilõigus kaldakinnisasi. Piiri määramine ja piirimärgi taastamine on kompleksne tegevus, mille korral tuleb arvestada maastikul olevaid piirimärke, nende sobivust situatsiooni ja kõigi puudutatud katastriüksuste varasemaid alusandmeid. Riiklikus koordinaatsüsteemis koordineeritud piirimärgi taastamisel peab taastatava piirimärgi asukoht sobima ka situatsiooniga. Näiteks kraavi, aia või seina teljel paiknev piirimärk peab pärast taastamist asuma samuti kraavi, aia või seina teljel ehk maamõõtja peab arvestama, et eelnev koordineerimine ei pruukinud olla piisava täpsusega. Lõigetes 5‒7 on sätestatud reeglid riiklikust koordinaatsüsteemist erinevas koordinaatsüsteemis mõõdistatud piirimärgi taastamiseks. Sellisel juhul tuleb maamõõtjal koordineerida katastriüksuse teisi selle mõõdistamisviisiga määratud piirimärke ning piirimärk tuleb taastada, arvestades alusandmetes kirjeldatud katastriüksuse kuju ehk olemasolevate piirimärkide joonepikkuseid ja sisenurki. Piirimärkide taastamisel peab maamõõtja koordineerima piirnevate katastriüksuste piirimärke laiemas alas, kui see aitab piiri asukoha määramisele kaasa. Kui säilinud piirimärkide asukohad maastikul ei vasta katastriüksuse kujule nõutud mõõdistamistäpsuse ulatuses või kui piiri või piirimärgi asukohta ei ole võimalik varasemate mõõtmisandmete järgi taastada või piirimärgi taastamisel tuleks tulemus, mis erineb piirikirjeldusest või kinnisasjade omanike teadmisest piiri asukohast, tuleb kindlaks teha maakorraldusseaduse §-s 15 sätestatud korras. Paragrahvis 13 sätestatakse, et pärast piiri määramist tuleb maamõõtjal piir maastikul piirimärkidega tähistada. Maastikul olemasolevat nõuetele mittevastavat piirimärki mõõdistamistööde käigus asendama ei pea, kuid vajadusel tuleb siiski piirimärki korrastada. Näiteks kui metalltoru on kõver. Korrastamiskõlbmatu või hävinenud piirimärk tuleb taastada § 14 lõigetes 2‒5 sätestatud nõuete kohaselt. Piiripost on korrastamiskõlbmatu, kui näiteks puidust piiripost on kõdunenud. Lisaks kehtestatakse reegel, et piirimärgi koordinaadid määratakse pärast piirimärgi paigaldamist maastikule. See tähendab, et pärast piirimärgi mahamärkimist tuleb piirimärk ka üle mõõta. Selline järjekord tagab täpsemad andmed katastriüksuse piiri kohta. Paragrahvis 14 sätestatakse nõuded piirimärgile. Siiani on maastikule paigaldatud väga erinevaid märke, mida peetakse katastriüksuse piirimärkideks. Selles paragrahvis sätestatakse piirimärgi lubatud vormid senisest täpsemalt, et neid looduses muudest objektidest selgelt eristada. Tähtsaim reegel on, et piirimärgi vorm, materjal ja paigaldus peavad tagama piirimärgi kohtkindla ühenduse maapinnaga ja pikaajalise säilimise välitingimustes. Samuti sätestatakse piirimärkide lubatud minimaalsed mõõdud. Kui piirimärgi minimaalsed mõõdud ei taga piirimärgi kohtkindlat ühendust ja pikaajalist säilimist välitingimustes, peab maamõõtja kasutama miinimumnõuetest suuremate mõõtmetega piirimärke. Kõige enam kasutatavaks piirimärgi vormiks on metalltoru. Metalltoru puhul on eristavaks tunnuseks tsentrimärgiga pea, mis võimaldab eristada piirimärki tavalisest torust. Mõiste „kapitaalne ehitis“ tuuakse määrusesse seetõttu, et piirimärgina ei kasutataks ehitisi, mille asukohta on maastikul võimalik muuta, näiteks ajutisi või kergehitisi, kasvuhooneid või lagunenud ehitisi, mille säilimine pikemas perspektiivis ei ole selge. Paragrahv 15 sätestab reeglid piirimärgi paigaldamiseks. Kas ja kuhu tuleb paigaldada piirimärgid, on enim probleeme tekitanud küsimus. Selle paragrahvi eesmärk on selgemini reguleerida, millal ja kuhu paigaldada piirimärk. Piirimärkide paigaldamisel on peamine nõue, et piiri kulgemine maastikul oleks piirimärkide järgi üheselt arusaadav. Piirimärk tuleb paigaldada piiri käänupunktidesse ja kui piir kulgeb maastikuobjektidel, paigaldatakse piirimärk piirilõikude alg- ja lõpp-punktidesse. Kui neisse punktidesse ei ole võimalik piirimärki paigaldada, paigaldatakse piirimärk katastriüksuse piirile nii, et tähistamata jääva piiripunkti asukoht jääb eelmise või järgmise piirilõigu geomeetrilisele pikendusele. Kinnisomandi ulatumisel veekogule ja veekogust tekkinud maale ning avaliku veekogu kaldajoone asukohale rakendatakse uue piiri määramisel asjaõigusseadusega sätestatut. Arvestama peab seejuures piirimärgi pikaajalise säilimise nõuet, näiteks, et piirimärki ei paigaldataks jõkke või kaldale asukohta, kust kevadine jääminek märgi esimesel aastal minema viiks. Lõike 5 kohaselt võib piirimärgi jätta paigaldamata ainult juhul, kui see takistab maa põllumajanduslikku kasutamist. Piirimärgi võib paigaldada maaga tasapinnaliselt või maa alla. Kui piirimärk takistab niitmist, tuleks piirimärk paigaldada maa alla. Maaga tasapinnaliselt paigaldatud piirimärk loetakse võrdseks maa alla paigaldatud piirimärgiga ja sellekohane informatsioon tuleb edastada katastripidajale. Piirimärgi leitavuse ja säilimise tagamiseks võib teha kuni kahemeetrise kupitsa. Metsasel või võsastunud alal tähistatakse leitavuse tagamiseks piirimärgi asukoht tunnusposti, märkelindi või -värviga. Lõikes 10 sätestatakse, et igast mõõdistatud või kontrollitud piirimärgist tuleb maamõõtjal teha geokoordineeritud foto. Fotolt peab nähtuma piirimärgi vorm ja asukoht. Vajadusel teeb maamõõtja mitu fotot. Maa alla paigaldatud piirimärgist tehakse foto piirimärgi paigaldamisel, kui kaeveauk ei ole kinni aetud. Paragrahvi 16 kohaselt rajatakse vajadusel metsamaal piiri kulgemise arusaadavuse tagamiseks piirisiht. Piirisihtide olemasolul on maaomanikel oma valduse ulatusest maastikul selgem ülevaade. Piirisihtide rajamise korraldavad puudutatud kinnisasjade omanikud. Piirisihil raiutakse kaht naaberpiirimärki ühendav sirge (visiir) puudest ja põõsastest lahti kuni kahe meetri laiuselt. Kui üks piirinaabritest ei soovi piirisihi raiumist, võib piirisihi raiuda ka vaid taotleja maale. Lõikes 2 sätestatakse erand, et tuulemurru vältimiseks ei rajata piirisihte parkides, haljasaladel, istandikes ja kuni 20 meetri kaugusele valitsevatele tuultele avatud metsaservadest. Paragrahvis 17 on sätestatud nõuded piiri mõõdistamisele. Maamõõtja peab katastrimõõdistamisi tehes jälgima, et kasutatavad mõõdistamisseadmed ja mõõdistamisviis tagaksid eelnõukohases määruses sätestatud piiri asukoha määramise täpsusnõuete täitmise. Kõik mõõtmistulemused tuleb säilitada muutmata kujul mõõdistamisandmete digitaalse algfailina. Algfailiks on elektrontahhümeetrisse, väliarvutisse või serverisse salvestuv fail või failide kogum, milles on mõõdistamistulemused ning mõõdistamist iseloomustavad parameetrid. Kuna katastripidaja võib vajada maamõõtja tehtud töö hindamiseks ja kontrollimiseks algfaili andmeid, esitab maamõõtja algfaili või failide kogumi katastripidajale töötlemata kujul. Lõikes 4 sätestatakse nõue, et iga mõõdistamisvõrgu rajamine peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile. Ühe lähtepunkti kasutamine on lubatud GNSS-mõõdistamisega vaid juhul, kui maamõõtja kontrollib mõõdistamist riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu punktil, määrates sellele koordinaadid. Kui saadud mõõdistamistulemus ületab 0,05 meetrit, tuleb maamõõtjal kontrollida lähtepunkti ja mõõdistamisvahendi korrasolekut või valida teine lähtepunkt, mõõdistamisvahend või -viis. Mõõdistades GNSS-püsijaamade võrgus meetodil, mis kasutab üheaegselt mitut referentsjaama, on kontrollimise nõue soovituslik. Lõikes 5 määratakse GNSS-mõõdistamisel muudeks mõõdistamisviisideks määratava baasjoone pikkus. Baasjoone pikkus tuleb valida selline, et baasjoonele tuginev mõõdistus ei ulatuks määratud baasjoonest kaugemale kui baasjoone kahekordne pikkus. Kehtiva õigusega võrreldes on erinevus selles, et baasjoon ei pea alati olema vähemalt 300 meetrit, vaid nüüd on lubatud ka lühem baasjoon. Kui baasjoon on pikem kui 300 meetrit, võib suletud mõõdistamiskäiku kasutades ulatuda mõõdistus kaugemale, aga täidetud peavad olema muud selles paragrahvis mõõdistamiskäigule seatud nõuded. Mõõdistamisvõrgu punktide omavahelist sobivust kontrollitakse katastrimõõdistamise käigus elektrontahhümeetriga, mõõtes nende omavahelise kauguse. Lõikes 7 sätestatud RTK-tehnoloogiaga mõõdistamise kahekordse initsialiseerimise all peetakse silmas, et pärast esmakordset GNSS-seadme algtundmatute lahendamist ja punkti mõõdistamist tehakse teine algtundmatute lahendamine ja mõõdistamist korratakse. Kui saadud koordinaatide omavaheline erinevus on lubatust suurem, tuleb uue initsialiseerimisega mõõdistamist korrata või kasutada muud mõõdistamistehnoloogiat. Vaba seisupunkti määramisel GNSS-seadme ja elektrontahhümeetri integreeritud meetodil tuleb mõõdistada iga mõõdistamisvõrgu punkt erineva initsialiseerimisega. Sellega on kahe initsialiseerimise nõue täidetud. Vaba seisupunkti määramisel on soovitav kasutada kolme mõõdistamisvõrgu punkti. Piiripunkti koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku geodeetilise võrgu suhtes tiheasustusega alal senisega võrreldes ei muutu ja see on 0,10 meetrit. Hajaasustuses läheb koordinaatide määramine senisest poole täpsemaks, lubades koordineerimise erinevust riikliku geodeetilise võrgu suhtes maksimaalselt 0,35 meetrit. Nõutavat täpsust on võimalik suurendada seoses geodeetiliste instrumentide arenguga ‒ laialdaselt on kasutusele võetud reaalaja GNSS- seadmed, mis võimaldavad mõõdistada täpselt ja väikese ajakuluga. Lõikes 18 määratakse, et maastikul võib piirimärgi kaugus tee teljest erineda kuni 0,25 meetrit piiriprotokollis kirjeldatust. Tegemist on nõudega, mille kohaselt piirimärgi kaugus tee telje suhtes maastikul peab olema mõõdetud täpsusega vähemalt 0,25 meetrit (ehk siis kaugus maastikul võib olla 0,25 m lühem või pikem piiriprotokollis kirjeldatust). See nõue ei ole seotud koordineerimise täpsusnõudega põhivõrgu suhtes, vaid määrab selle, et maamõõtja peab piirimärki paigaldades hoolikalt mõõtma piirimärgi kauguse tee teljest. Paragrahvis 18 sätestatakse nõuded maastikuobjektiga seotud piiri mõõdistamise kohta. Teekatte servade mõõdistamisel ei arvestata bussitaskuid, parklaid, aeglustus- ja kiirendusradasid ega muid lühikesi teekatte laiendusi. Inimtekkelise vooluveekogu (nt kraav, kanal) korral loetakse kaldajooneks kaeve serv ümbritseva maapinna tasandil. Kraavi teljeks on kaeve sügavaima koha telgjoon. Kui kraavi kallas on maalihke tõttu varisenud või voolusäng on ummistunud ja vesi on uuristanud uue voolusängi, siis muudatust ei arvestata ja kraavi teljeks loetakse kaeve endine asukoht. Loodusliku vooluveekogu (nt oja, jõgi) kaldajooneks loetakse veepiir. Vooluveekogu telje asukoha määramiseks mõõdistatakse vähemalt üks kaldajoon ja vooluveekogu laius. Laiuse määramiseks mõõdistatakse teine kaldajoon vähemalt sellise tihedusega, mis tagab § 17 lõikes 16 nimetatud täpsuse. Kui on võimalik mõõdistada voolusängi telgjoont, võib seda teha, kui see ei erine kaldajoonte järgi määratud telgjoone asukohast. Veekogu telje määramiseks mõõdistatakse võimalusel normaalse veetaseme joonelt voolusängi mõlemad kaldad ja veekogu jaotatakse mõtteliselt pooleks. Inimtekkelise seisuveekogu kallas mõõdistatakse kaeve ülemisest servast, loodusliku seisuveekogu kallas veepiirilt. Ehitisega kindlustatud kaldajoonel mõõdetakse ehitise serv veepiirilt ja veealust ehitise osa piiri määramisel ei arvestata. Kui katastripidaja on mõõdistamistingimuste väljastamisel leidnud, et katastriüksuse piir, mis kulgeb seisu- või avaliku veekogu kaldajoonel, on võimalik määrata põhikaardilt, ei pea seda piiri mõõdistama. Samadel tingimustel saab põhikaardilt määrata ka vooluveekogu asukoha. Paragrahv 19. Katastrimõõdistamise tulemuseks on mõõdistatud või määratud piiripunktide koordinaadid. Piiripunktide koordinaatide piisava täpsuse tagamiseks on esitustäpsuseks määratud 0,01 meetrit. Lisaks koordinaatidele koostab maamõõtja piiri mõõdistamise tulemusel piirikirjelduse, mis sisaldab piirimärkide ja piiripunktide andmeid, teavet piirimärgi korrastamise, taastamise või paigaldamise kohta, piiri kulgemist piiripunktide vahel või maastikuobjektide suhtes ning piiripunktide ja piiride skeemi. Paragrahvid 20 ja 21 sätestavad nõuded piiri kättenäitamise kutsele ja selle saatmisele. Erinevalt senisest korrast peab maamõõtja piiri maastikul kindlakstegemisele või kättenäitamisele kutsuma kõik puudutatud katastriüksuste omanikud. Puudutatud katastriüksuseks loetakse iga katastriüksus, mille ühist piiripunkti mõõdistatakse. Maamõõtja peab kutse puudutatud katastriüksuste omanikele saatma vähemalt kümme päeva enne piiri asukoha kättenäitamist maastikul. Maamõõtjal tuleb kutse saatmisel eelistada kutse saatmist elektroonilise katastri kaudu. Kui kutse adressaat ei ole elektroonilises katastris kolme tööpäeva jooksul kutset selle kättesaadavaks tegemisest arvates avanud, saadetakse kutse posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Nendel juhtudel hakatakse kutse saatmise arvestust pidama kutse postitamisele järgnevast päevast ja allkirja vastu andmisel samast päevast. Juriidilise isikule saadetakse kutse äriregistrisse kantud e-posti aadressil. Äriseadustiku kohaselt on juriidiline isik kohustatud hoidma oma e-posti andmed äriregistris korras. MaaKatSi § 17 lõike 9 kohaselt võib korteriomandi omanikku teavitada piiride kättenäitamisest korteriühistu kaudu. Kui kutse on korteriühistule kätte toimetatud, loetakse kutse kättetoimetatuks korteriomandi omanikule. Puudutatud katastriüksuste omanike kontaktandmed teeb tehniliste võimaluste olemasolul maamõõtjale kättesaadavaks katastripidaja. Paragrahvi 22 kohaselt näitab maamõõtja kohale kutsutud puudutatud katastriüksuste omanikele mõõdistatud piiri asukoha ning selgitab mõõdistatud piiri kulgemist ja piirimärkidega seonduvat. Puudutatud katastriüksuste omanikel tuleb esitada märkused, taotlused ja seisukohad piiri kohta hiljemalt piiri maastikul kättenäitamisel. Kui esitatud seisukoht on määrava tähtsusega piiri ja piirimärkide osas, tuleb maamõõtjal piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 kohaselt. Omaniku lahenduseta jäänud seisukohad ja taotlused kantakse piiriprotokolli. Hiljem esitatud märkuseid piiriprotokolli ei kanta, need tuleb esitada eraldi dokumendina. Paragrahvis 23 sätestatakse, et piiri maastikul kindlakstegemiseks peab maamõõtja olema analüüsinud kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestama selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti. Maamõõtja kaasab kinnisasja omanikud piiri kindlakstegemisse määruse §-des 20 ja 21 märgitud kutsega. Seejuures teavitab maamõõtja puudutatud katastriüksuse omanikku ka võimalusest, et kui ta ei võta osa piiride kindlakstegemisest, ei ole see takistuseks ja piir tehakse kindlaks ka ilma tema osavõtuta (MaaKatSi § 17 lg-d 6 ja 7). Maamõõtja võib vajadusel piiri kindlakstegemisele kaasata ka kohaliku omavalitsuse esindaja ja tunnistajad. Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha katastripidaja maamõõtja esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel (maakorraldusseaduse § 15 lg 5). Kindlaks tehtud piir tuleb maamõõtjal mõõdistada ning puudutatud isikutele kätte näidata. Paragrahv 24 sätestab, et maamõõtjal tuleb kolme tööpäeva jooksul pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist koostada mõõdistatud piiri ja kõigi piiripunktide kohta piiriprotokoll. Piiriprotokoll peab sisaldama piiriandmeid, sh piiripunktide koordinaate; maastikul tähistamata piiripunktide asukohtade ning piirimärkide vormi kirjeldust ja piiri kulgemise viisi piiripunktide vahel; infot iga piirimärgi kohta, sh kas piirimärk on olemasolev, korrastatud, taastatud või paigaldatud; infot piiripunkti plaanilise asendi lubatust suurema erinevuse kohta võrreldes varasema mõõdistamisega; infot vastuoluliste piiriandmete kohta ning infot maa alla paigaldatud või paigaldamata jäetud piirimärkide kohta. Piiride kindlakstegemisel sisaldab piiriprotokoll ka piiri kindlakstegemise põhjust, selgitust ja tulemust ning kindlakstegemise kohta selgitavat skeemi, millele peavad olema kantud katastrikaardil olevad katastriüksuse piirid, kindlaks tehtud piir, maastikul olevad piirimärgid, piiriobjektiks olevad maastikuobjektid ning muud selgitavad andmed. Seega on piiride kindlakstegemisel piiriprotokolli lisaks kaks skeemi: üks, mis selgitab detailselt kindlakstegemist, ja teine, mis selgitab kindlaks tehtud piiri. Kui puudutatud isikud allkirjastavad piiriprotokolli paberil, peab maamõõtja kinnitama paberdokumendil allkirja õigsust. See tähendab, et paberil allkirjastatud dokumenti elektroonilisse katastrisse laadides tuleb maamõõtjal allkirja õigsus kinnitada oma digitaalse allkirjaga. 3. jagu „Katastrimõõdistamise toimik“ Paragrahv 25 sätestab, et katastrimõõdistamise andmed ning mõõdistamise käigus ja tulemusel koostatud dokumendid tuleb katastripidajale esitada katastrimõõdistamise tingimuste kehtivuse ajal elektroonilise katastri kaudu. Seega tuleb tehniliste võimaluste olemasolul maamõõtjal esitada katastrimõõdistamise toimikusse nõutav andmestik digitaalsete andmetena. Kuni tehniliste võimaluste loomiseni koostab maamõõtja esitatavate andmete kohta digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Eraldi dokumentidena või failidena vormistatakse mõõdistamise algfail, mõõdistamise aruanne, koordinaatide arvutamise ja tasandamise andmed mõõdistamiskäikude kohta, mõõdistamis- ja joonlõigete skeem, geokoordineeritud foto piirimärgist, piiriprotokoll, kutse saatmist kinnitav dokument, volikiri. Puudutatud isikute kirjalikult esitatud seisukohad ja taotlused kantakse piiriprotokolli, eraldi failidena esitatu lisatakse täiendavalt toimiku koosseisu. Paberil allkirjastatud dokumendid peab maamõõtja digitaliseerima (skaneerib paberdokumendi ja kinnitab allkirjad digitaalse allkirjaga) ja esitama kinnitatud dokumendi koos katastrimõõdistamise toimikuga. Paragrahvis 26 loetletakse katastrimõõdistamise toimikusse kogutavad andmed ja dokumendid. 4. peatükk „Kitsenduste väljaselgitamine“ Paragrahvides 27 ja 28 reguleeritakse kitsenduste väljaselgitamise korda. Kitsendustega seotud andmed kantakse kitsenduste kaardile, mis on kitsendusi põhjustavate objektide graafilise ning tekstilise informatsiooni andmebaas. Kitsendusi selgitatakse välja kahel viisil: mõõdistamise või kaardistamise teel. Tagamaks kitsenduste selgitamisel esitatavate andmete täpsus sätestatakse, et mõõdistamise teel kitsenduste väljaselgitamisel lähtutakse eelnõu §-s 17 sätestatud nõuetest. Kaardistamise teel kitsenduste väljaselgitamisel lähtutakse aga keskkonnaministri 20.12.2013 määrusest nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“. Paragrahvis 28 sätestatakse, et kitsenduste andmete esitamiseks tuleb kohustatud isikul taotleda kitsenduste väljaselgitamise tingimused. Katastripidaja väljastab tingimused, mis on vajalikud esitatavate andmete ühetaolisuse tagamiseks. Katastripidaja näitab kitsenduste väljaselgitamise tingimuste väljastamisel ära esitavate kitsenduste ruumiandmete asukoha, andmekoosseisu ja tehnilised tingimused. Kohustatud isikul on võimalus sõlmida andmevahetusleping, milles määratakse kindlaks kitsenduste selgitamise tingimused ja MaaKatSi § 191 lõikes 2 nimetatud andmete esitamise regulaarsus. 5. peatükk „Katastrikande menetlus“ Paragrahvis 29 loetletakse katastrikande aluseks olevad andmed ja dokumendid. Kohalik omavalitsus määrab sihtotstarbed ja aadressid ning kannab aadressid ADS- infosüsteemi. ADS-infosüsteemist omakorda seostatakse aadress moodustatava katastriüksusega. Oluliste andmete ja dokumentidena võib käsitleda näiteks kohtuotsuseid, piiride kindlakstegemisi, kokkuleppeid vms. Paragrahv 30. Pärast maamõõtja poolt andmete katastripidajale esitamist alustab katastripidaja andmete kontrolli. Katastripidajal on seejuures õigus nõuda esitatud andmete ja dokumentide kohta selgitusi ja täpsustusi. Andmete kontroll võib tähendada ka katastripidaja tehtavat välikontrolli. Puuduste esinemisel on katastripidajal õigus nõuda maamõõtjalt nende kõrvaldamist. MaaKatSi § 192 kohaselt on katastripidajal õigus avastatud puuduste korral teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Kui maamõõtja ei kõrvalda ettekirjutuses märgitud puudusi tähtajaks, võib katastripidaja korraldada ise andmete kontrollimise ja parandamise. Litsentsi omavale maamõõtjale kohaldatakse sel juhul asendustäitmist katastrimõõdistamise puuduste kõrvaldamiseks ning määratakse sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Lõikes 3 on sätestatud alused kandemenetluse peatamiseks. Katastripidajal on õigus menetlus asjaolude äralangemiseni peatada, kui esitatud andmed ja dokumendid on korras, aga katastriüksusega seonduv on kohtus arutamisel ning oodatav lahend on otsuse tegemisel määrava tähtsusega või kui menetlusega seonduvas asjas on pooleli katastrimõõdistamise kontrollimenetlus või esineb muu mõjuv põhjus. Sellest teavitab katastripidaja ka kõiki menetlusosalisi. Menetlusosalistena mõeldakse mõõdistustingimustega seotud katastriüksuse omanikku ja maamõõtjat. Paragrahv 31. MaaKatSi § 16 lõikest 7 tulenevalt on katastripidajal õigus moodustada katastriüksus mõõdistamisandmete ja olemasolevate katastriandmete alusel. Katastriüksuse mõõdistamise viise on alates maareformi algusest olnud palju ja need on olnud väga erineva täpsusega. Kõige täpsemad on riiklikus koordinaatsüsteemis tehtud katastrimõõdistamised, mida on 2018. aasta alguse seisuga tehtud umbes 50%. Täpsuselt järgmiseks võib lugeda kohalikus või muus ristkoordinaatide süsteemis mõõdistamisi, mida on ligikaudu 21%. Sellele järgneb aerofotogeodeetiline mõõdistamisviis osakaaluga ligikaudu 8% ja kõige ebatäpsem on plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustamine. Viimasena nimetatud viisil on vormistatud ligikaudu 21% katastriüksustest. MaaKatSi eesmärk on lubada kasutada katastriüksuse piiriandmetena kõige värskemaid ja täpsemaid katastrimõõdistamise andmeid ka sel juhul, kui nendeks on puudutatud katastriüksuse andmed. Kui katastriüksus moodustati algselt kaardimaterjali alusel, siis selle piiri reeglina maastikul ei tähistatud. Hiljem piirnevate katastriüksuste mõõdistamisega tähistati ja mõõdistati ka selle katastriüksuse piir maastikul ning piiriandmetena kasutatakse naaberüksuste piiriandmeid. Samas kaotavad ka mõõdistatud piiriandmed aktuaalsust, kui paigaldatud piirimärk on hävinenud ja see taastatakse naaberkatastriüksuse mõõdistamise käigus teist liiki piirimärgiga. Sel juhul on oluline kasutada kõigi puudutatud katastriüksuste andmetena uue, taastatud piirimärgi andmeid. Paragrahv 32. Pärast eelmises paragrahvis sätestatud tingimustel katastriüksuse piiri määramist määrab katastripidaja piiriandmete alusel katastriüksuse pindala. Iga täpsustatav piiripunkti asukoht võib omada tähtsust pindala suuruse muutumisel. Varem määratud katastriüksuse senine esitlustäpsus säilitatakse. Selleks on vastavalt kas 1 m², 0,01 ha või 0,1 ha. Moodustatavate katastriüksuste pindalad arvutatakse aga ruutmeetrites. Väljaspool tiheasustusalasid teisendatakse alates 20 000 m² suuruste katastriüksuste pindala hektariteks täpsusega kaks kohta pärast koma. Paragrahv 33. Katastriüksuse kõlvikud määratakse kõigile katastrimõõdistamisega seotud üksustele, st puudutatud katastriüksuse piiriandmete muutmisel arvutatakse kohe üksusele uuesti ka kõlvikud.. Seni kehtinud korra kohaselt määras kõlvikud maamõõtja katastriüksuse mõõdistamise seisuga ja esitas kõlvikute ruumiandmed paberil (katastriüksuse plaan). Lisaks on maamõõtja määratud kõlvikud mõõdistatud või kantud aluskaartidelt ja neid on määratud väga erineva veaga. Maamõõtja esitas seni kõlvikute ruumiandmed paberil (katastriüksuse plaanil). Uus kord tagab maakatastris kõlvikute andmete ajakohasuse ja ühetaolisuse. Edaspidi määrab katastriüksuse moodustamisel kõlvikud katastripidaja Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmete alusel. Topograafilise kaardistuse käigus uuendatakse ETAKis kõlvikuid pidevalt, mis tagab, et katastripidaja võtab katastriüksuse moodustamisel aluseks kõlvikute kõige värskema seisu. Samuti on ETAKis kõlvikud kaardistatud ühtse metoodika ja ühesuguse veaga. ETAKi kõlvikute ruumiandmed on elektroonsel kujul ja masintöödeldavad üle Eesti. See võimaldab nüüdisajastada kõikide katastriandmete kõlvikud korra aastas parandatud või täpsustunud topograafiliste andmete alusel. Kõlvikute summa peab vastama katastriüksuse üldpindalale. Kui tekib olukord, et kõlvikute summa ei vasta üldpindalale ümardamiste tõttu, tuleb arvutada katastriüksuse kõlvikud proportsionaalselt katastris registreeritud pindala suhtes. Kõlvikute kaardi tegemisel ei arvestata katastriüksuste piiridega ja nii tekivad väikesed ribasused. Kui seada 25 m² piir, siis elimineeritakse väiksed ribad, mida tegelikult maastikul ei ole. Paragrahv 34. Katastripidaja esitab kinnisasjade osade vahetamisel, jagamisel, liitmisel ja piiride muutmisel pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist vastavad andmed maaomanikule. Andmetega nõustumisel esitab maaomanik kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris koos nõusolekuga kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kui katastripidaja teeb kande isiku heaks kiidetud andmetega, teeb katastripidaja kande otsust eraldi vormistamata. Kandeotsuseks loetakse sellisel juhul kande sisu. Kui katastripidaja otsustab aga kande parandamise, muutmise, katastriüksuse piiri asukoha või jätab kandeavalduse rahuldamata, tuleb selle kohta vormistada motiveeritud otsus. Kande tegemisel annab katastripidaja maaüksusele katastritunnuse ja registreerib andmebaasis katastriüksuse sihtotstarbe ja lähiaadressi. Katastripidaja teavitab menetlusosalisi kande tegemisest. Kõik kandeavalduse menetlemisega seotud andmed ja dokumendid arhiveeritakse elektroonilises katastris. Paragrahv 35. Katastripidaja märke eesmärk on teavitada avalikkust katastriüksuse andmete kvaliteedist. MaaKatSi § 9 lõike 23 järgi kantakse märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“ kinnistusraamatusse kõigi katastriüksuste kohta, mille suhtes on katastripidajal teadmine, et nende piiriandmed on puudutatud katastriüksuste alusandmetega võrreldes erinevad või ei vasta maastiku situatsioonile või kontrollmõõdistamise andmetele. Katastripidaja märge „Pindala ebatäpne“ kantakse kõigi kaardimaterjali alusel vormistatud ja aerofotogeodeetiliselt mõõdistatud katastriüksuste kohta, sest neil üksustel ei ole piir mõõdistamise teel koordineeritud ega pindala selle järgi arvutatud ning üldjuhul ei ole muul viisil määratud pindalad täpsed. Katastripidaja märgete tegemise täpsem loetelu on esitatud eelnõukohase määruse lisas 1. Paragrahv 36. Katastripidajal on õigus kinnisasja omaniku taotluse alusel maakorraldustoimingute käigus moodustada katastriüksusi ka ilma katastrimõõdistamiseta. Kuivõrd katastriüksusi on seni moodustatud väga erinevate mõõdistamisviiside alusel, on piiriandmed väga erineva kvaliteediga. Katastripidaja peab tagama piiriandmete usaldusväärsuse ehk piiriandmed peavad vastama maastikul olevale situatsioonile. Seetõttu on reguleeritud, millal üldse on võimalik katastripidajal maakorralduse käigus moodustada katastriüksusi ilma katastrimõõdistamiseta. 6. peatükk „Maakatastri pidamine“ Maakataster kui riigi põhiregister on loodud MaaKatSi alusel. Maakatastri vastutav ja volitatud töötleja on samuti määratud selles seaduses. Kuivõrd maakatastril kui andmekogul ei ole põhimäärust, milles andmebaasi vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid kirjeldada, lisatakse need eelnõukohasesse määrusesse. Paragrahvis 37 määratakse maakatastri vastutava ja volitatud töötleja vastastikused õigused ja kohustused. Paragrahv 38. Maaregister koosneb MaaKatSi kohaselt katastriüksuste andmebaasist ja tehingute andmebaasist. Lisaks on MaaKatSi § 9 lõike 3 kohaselt katastripidajal õigus moodustada andmebaase. Maaregistri koosseis peab tagama katastripidajale pandud ülesannete täitmise. Seega kuuluvad maaregistri koosseisu lisaks eelnimetatule veel ka kõlvikute, piiriandmete ja kitsendust põhjustavate objektide andmebaasid. Käsitletavas paragrahvis loetletakse nimetatud andmebaaside andmekoosseisud. Paragrahv 39. Katastritunnus on kolmetasandiline numbrikood, et eristada katastritunnust teistes andmebaasides kasutuses olevatest indikaatoritest ja tunnustest. Katastritunnuse kolm esimest numbrit on omavalitsuse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori haldusüksuse kehtiv kood (EHAK-kood). Uue EHAK-koodi omistamisel muutuvad uutele katastriüksustele antavad katastritunnused, seni omistatud tunnuseid sellel põhjusel ei muudeta. Tunnuse osa numeratsioon algab ühest. Katastritunnus on unikaalne ja see kehtib registreeritava üksuse lõppemiseni või katastriüksuse piiride muutmiseni. Seetõttu ei anta seda teisele katastriüksusele ja juba suletud tunnust kasutusele ei võeta. Paragrahv 40 sätestab, et maakatastri koosseisu kuuluvaid kaarte peetakse elektrooniliselt ning nendega saab tutvuda veebirakenduste või vastavate WMS(Web Map Service)-teenuste kaudu. Maa maksustamishinna määramisel on olulised katastriüksuse kõlvikud. Senise praktika kohaselt fikseeriti katastriüksuse kõlvikud mõõdistamise hetkel ja need ajas ei muutunud. Maastikul aga toimub pidev muutumine: põllud ja rohumaad metsastuvad, metsa raadatakse ja maa võetakse kasutusele muul eesmärgil, toimub ehitustegevus, õuemaad laiendatakse jne. Selleks, et maaregister sisaldaks võimalikult ajakohast informatsiooni kõlvikute kohta, on vajalik kasutada ajas dünaamiliselt muutuva Eesti topograafia andmekogu andmeid. Kahe andmekogu andmete omavaheliseks sünkroniseerimiseks luuakse lõikes 3 reeglid Eesti topograafia andmekogu topograafiliste nähtuste põhipindobjektide teisendamiseks maaregistri kõlvikukaardile vastavaks. Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt kord aastas katastriüksuse kõlvikute andmed. See tagab kõlvikute võimalikult ajakohase seisu katastriüksuse andmetes ja sellest tulenevalt ka ajakohased andmed maa maksustamiseks. Paragrahv 41. MaaKatSiga on antud Maa-ametile õigus teha katastrimõõdistamisi ning kehtestada korraga juhud, kui selle eest tuleb tasuda. Tasu ei võeta, kui katastripidaja teeb kontrollmõõdistamise. Muudel juhtudel tuleb katastripidaja tehtud katastrimõõdistamise kulu hüvitada. Näiteks kui katastripidaja paigaldab piirimärgi, peab olema alus ka kulu sissenõudmiseks kinnisasja omanikult. Selleks kehtestatakse määruse lisaga 2 vastav hinnakiri. Katastrimõõdistamise teenus koosneb erinevatest kulukomponentidest ja sõltub katastriüksuse suurusest, kujust ja asukohast. 7. peatükk „Katastriüksuse moodustamine maareformi käigus kaardimaterjali alusel“ Paragrahv 42. Maaüksuse piiride määramine kaardimaterjali alusel on üks katastriüksuse moodustamise viise maareformi käigus. Kaardimaterjali alusel maaüksuse piiride määramiseks tuleb taotleda katastripidajalt luba. Maaüksuse piiri võib kaardimaterjali alusel määrata juhul, kui puudutatud katastriüksuste alusandmed on kvaliteetsed ja sobivad katastrikaardile ning antud asukohas on olemas sobiv aluskaart. Andmete kvaliteeti ja sobivust peab katastripidaja hindama kaardimaterjalil maaüksuse piiride määramise loa menetlemise käigus. Ebakvaliteetseteks andmeteks on katastriüksuste piiriandmed, millele on kantud märge „Piir vajab kindlakstegemist”. Lisaks võib katastripidaja ebakvaliteetseteks andmeteks lugeda kõik juhud, kui on kahtlus puudutatud katastriüksuste andmete õigsuses või kui andmed ei sobi aluskaardile. Paragrahvis 43 sätestatakse, et kaardimaterjali alusel määratakse maaüksuse piir elektroonilises katastris. Kui maa taotleja ja maaüksuse piiri määraja on sama asutus, ei pea maaüksuse plaani koostama. Koostatavale maaüksuse plaanile kantakse vähemalt lõikes 2 nimetatud andmed. Koostatava maaüksuse plaani mõõtkava on soovituslik juhul, kui maaüksuse kohta on võimalik teha suuremas mõõtkavas plaan, arvestades asjaoluga, et kasutatavat alusplaani võib suurendada kuni kaks korda. Piiri kulgemise kirjeldus koostatakse juhul, kui piiri asukoht kaardil ei ole üheselt mõistetav. Kui piir olemasolevate piirinaabritega on ühine, kasutatakse kirjelduses piirinaabrite andmeid. Paragrahv 44 reguleerib kaardimaterjalil moodustatud katastriüksuse piiri kättenäitamist. Kaardimaterjali alusel määratud maaüksuse piir näidatakse maareformi õigustatud isikule kätte üldjuhul maaüksuse plaanil. Õigustatud isik võib nõuda piiride kättenäitamist maastikul. Sel juhul koostatakse piiride kättenäitamise kohta piiriprotokoll eelnõu §-des 20–22 ja § 24 sätestatud nõudeid silmas pidades. Paragrahvi 45 kohaselt tuleb kaardimaterjali alusel määratud maaüksuse andmed ja dokumendid esitada katastripidajale elektroonilise katastri kaudu. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Esitatud andmed peavad võimaldama katastripidajal moodustada nende alusel uue katastriüksuse. 8. peatükk „Rakendussätted“ Paragrahvis 46 nähakse ette, et enne eelnõukohase määruse jõustumist väljastatud lähteülesande alustatud katastrimõõdistamise tuleb lõpule viia seni kehtinud korras, aga neid lähteülesandeid ei pikendata. Paragrahv 47 sätestab rakendussätte elektroonilise katastri kasutusele võtmise kohta. Kuivõrd kõiki e-katastri arendustegevusi ei suudeta ellu viia samal ajal ja piisava kiirusega, tuleb sätestada, et seni kuni ei ole tagatud tehniliste võimaluste olemasolu käesolevas korras ettenähtud toimingute tegemiseks elektroonilises katastris, tuleb toimingud teha katastripidaja määratud viisil. Katastripidaja hoiab maamõõtjaid tehniliste võimalustega kursis maamõõtjate virtuaalkontori kaudu ja annab toimingute tegemise kohta aegsasti vajalikud suunised. Paragrahv 48 näeb ette määruse preambuli muutmise alates 1. jaanuarist 2019. Nimelt jõustub MaaKatSi § 131 lõikes 3 sätestatud volitus kehtestada määruses Eesti topograafia andmekogu andmete töötlemine kõlvikukaardi koostamiseks ja kõlvikute pindala arvutamine alles 1. jaanuaril 2019. Samal põhjusel on määruse §-s 50 ette nähtud ka erisus, et määruse § 1 punkt 10, § 40 lõiked 3 ja 4 ja § 49 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril. Paragrahv 49 sätestab, et keskkonnaministri 20.02.2016 määrus nr 16 „Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotleja haridusele, katsetöödele ja eksamile esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sisalduv reeglistik kehtestatakse eelnõukohase määrusega. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatavad mõisted on samad MaaKatSis, maakorraldusseaduses ja teistes valdkonda käsitlevates seadustes kasutavate mõistetega. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju Eelnõukohane määrus on seotud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega ette nähtud MaaKatSi muudatustega. Määrusega kehtestatakse ühtne kord, mis seni oli reguleeritud mitmes määruses: Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruses nr 37 „Riigi maakatastri pidamise korra kinnitamine“, 29.04.1997 määruses nr 88 „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine“, 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“, 23.03.2004 määruses nr 83 „Maakorraldustööde tegevuslitsentside väljaandmise, peatamise ja tühistamise kord“ ja keskkonnaministri 20.02.2016 määruses nr 16 „Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotleja haridusele, katsetöödele ja eksamile esitatavad nõuded“. Eelnõukohase määrusega katastriüksuse moodustamist süsteemselt käsitleva korra ja maakorraldustööde tegevuslitsentsidele, katastrimõõdistamisele ja katastripidamisele nõuete kehtestamine loob õigusselguse. Määrusel puudub otsene mõju sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Muudatustel on peamiselt majanduslik mõju. Samuti on mõju riigiasutusete töökorraldusele. Määruse kehtestamine puudutab kõiki katastrimõõdistamise valdkonnas tegutsevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, sest andmete maht ja vormistamise kord muutuvad. Määrusega kaasnev mõju on hinnatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu seletuskirja punktides 6.2.1–6.2.41. Määrusega kehtestatavad reeglid on suures osas samad, mis on seni kehtinud. Määruse mõjuks võib aga pidada, et mõõdistamise korrigeeritud täpsusnõuded tagavad ka täpsemad mõõdistamistulemused. See ei too kaasa olulist mõju sihtgrupile (maamõõtjatele), kuivõrd täpsusnõuded liiguvad kaasa või isegi järele tänapäevastele mõõdistamise tehnilistele vahenditele. Mõõdistamisvahendid on muutunud aja jooksul järjest täpsemaks, mistõttu on oluline muuta ka mõõdistamise täpsusnõudeid rangemaks. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda lisakulutusi riigieelarvest. Samuti ei tulene määruse rakendamisest lisatulusid riigieelarvesse. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Geodeetide Ühingule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a- 923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus  Keskkonnaministri „ … “ ……………. 2018. a määrus nr … „Katastriüksuse moodustamise kord“ Lisa 1 KATASTRIPIDAJA MÄRKE TEGEMINE Nr Märke tegemise põhjus Märge 1 Katastripidaja tuvastas maastikul ühes piiripunktis mitu Vajadus piiri asukoht piirimärki kindlaks teha 2 Katastripidaja tuvastas piiriandmetes mõõdistamisvea Vajadus piiri asukoht kindlaks teha 3 Katastripidaja tuvastas, et piiriandmetele vastav piiripunkti Vajadus piiri asukoht asukoht ei sobi maastiku situatsiooniga kindlaks teha 4 Katastripidaja tuvastas piirnevate katastriüksuste Vajadus piiri asukoht piiriandmete kattumise või vahe kindlaks teha 5 Katastripidaja tuvastas, et katastriüksuse piiriandmed on Vajadus piiri asukoht dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt kindlaks teha 6 Katastripidaja tuvastas, et piirnevate katastriüksuste Vajadus piiri asukoht piirikirjeldused on vastuolulised kindlaks teha 7 Katastriüksus on moodustatud kaardi ja plaani alusel Pindala on ebatäpne 8 Katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetilist Pindala on ebatäpne mõõdistamisviisi kasutades 9 Katastriüksusele on tehtud märge „Vajadus piiri asukoht Pindala on ebatäpne kindlaks teha“ 10 Pinnaerinevus ruumikuju pindala ja katastriüksuse pindala Pindala on ebatäpne vahel on suurem mõõdistamistäpsuse piirväärtustest  Keskkonnaministri „ … “ ……………. 2018. a määrus nr … „Katastriüksuse moodustamise kord“ Lisa 2 KATASTRIPIDAJA KATASTRIMÕÕDISTAMISE TASUMÄÄRAD Ühiku hinna Nr Teenuse kirjeldus Ühik arvutamise aluseks olev tundide arv katastriüksuse piiri määramine ja esimese viie piiripunkti piiripunkt 3 1 mõõdistamine katastriüksuse piiri määramine ja 2 mõõdistamine alates kuuendast piiripunkt 1,5 piiripunktist piirimärk või maakorraldusseaduse §-s 15 3 maastikuobjekti 5,5 sätestatud piiri kindlakstegemine piirilõik 4 piiri tähistamine piirimärk 1 piiri kättenäitamine koos 5 piiriprotokolli koostamisega kuni piiripunkt 2 viienda piiripunktini (k.a) piiri kättenäitamine koos 6 piiriprotokolli koostamisega alates piiripunkt 1 kuuendast piiripunktist EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0790 - Katastriüksuse moodustamise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac6c2abc-f706-4228-b133-d4dfeb43e6e7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ac6c2abc-f706-4228-b133-d4dfeb43e6e7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main