Ministeeriumid Meie 14.06.2018 nr 1.2-2/69-1
Eelnõu kooskõlastamine
Palume kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine koeproovide
säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ eelnõu ja seletuskiri
kolme tööpäeva jooksul, sest tegemist on juba käimasoleva teadusuuringuga
“Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu
kohordis”. Uuring kestab kuni 31. detsembrini 2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad: 1. VV korralduse eelnõu
2. VV korralduse eelnõu seletuskiri
Ingrid Ots-Vaik 626 9168
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Eelnõu
4.06.2018
VABARIIGI VALITSUSE
KORRALDUS
Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks
väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Korraldus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 alusel.
1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 13. mail 2018. a Vabariigi
Valitsusele taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi
geenivaramu) kogutud geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool
Eesti Vabariigi territooriumi. Tartu Ülikool palus luba väljastada geenivaramusse kogutud
kuni 152 000 geenidoonori (kuni 52 000 varem kogutud ja käesoleval aastal lisanduva kuni
100 000 geenidoonori) koeproovid üleandmiseks Soome Vabariigi ettevõttele Nightingale
Health Ltd teadusuuringu „Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks
Eesti Geenivaramu kohordis” raames.
2017. aasta lõpu seisuga olid geenivaramusse kogutud üle 52 000 geenidoonori andmed ja
koeproovid, sealhulgas plasmaproovid. Üle 10 000 geenidoonori plasmat on juba põhjalikult
analüüsitud tuumamagnetresonantsi meetodil. Vastav teadustöö toimus koostöös Helsinki
Ülikooliga. Tulemused on olnud aluseks paljudele uuringutele, mis on viinud oluliste
teaduspublikatsioonideni ning meditsiinis kasutatavate avastusteni. Näiteks on leitud
tuumamagnetresonantsi meetodil määratud nelja markeri oluline seos suremusega. Samuti
on uuritud tuumamagnetresonantsi meetodi parameetrite muutuste seoseid haigustega.
Väga oluline on ka fakt, et tuumamagnetresonantsi meetodil saab määrata erinevate
verelipiidide taset (LDL- ja HDL-kolesterool, triglütseriidid jne). Nimetatud verenäite
määratakse tervishoiusüsteemis vaid näidustuse olemasolul ja need on seega
geenivaramule andmete täiendamisel teistest andmebaasidest kättesaadavad vaid lünklikult.
See piirab südame ja veresoonkonna haiguste alast teadustööd. Mittetäielikud andmed
takistavad oluliselt ka riikliku tähtsusega personaalmeditsiini programmi innovaatiliste
kliiniliste otsustustugede väljatöötamist, milleks tuleb kaasata nii traditsioonilisi riskifaktoreid
(näiteks elustiili näitajad ja kolesterooli tase) kui ka geneetilist informatsiooni.
Praegusel ajal on geenivaramus käimas mitu teadusprojekti, kus kasutatakse just
tuumamagnetresonantsi meetodil määratud näitajaid südame ja veresoonkonna haiguste
riski hindamisel. Kuna senised uuringud on näidanud tuumamagnetresonantsi meetodil
määratud biomarkerite olulist prognostilist väärtust nii haiguste kui suremuse riski
hindamisel, on väga oluline välja töötada meditsiinipraktikas kasutatavad prognostilised
mudelid. Selleks jääb aga olemasolev valimisuurus ehk 10 000 geenidoonori andmestik
ebapiisavaks. Täpsemate mudelite väljatöötamiseks on vaja oluliselt suurema arvu proovide
analüüsi tulemusi.
2
Plasma uurimiseks on kasutusel põhiliselt mass-spektromeetria ja tuumamagnetresonantsi
meetod. Nende erinevused on tehnilised. Tulemused erinevad põhiliselt selle poolest,
milliseid molekule on võimalik ühe või teise meetodiga määrata. Antud juhul eelistab
geenivaramu tuumamagnetresonantsi meetodit, kuna see on oma teaduslikku väärtust
tõestanud. Teiseks on tuumamagnetresonantsi meetod finantsiliselt tunduvalt odavam,
tagades samas täielikult soovitud eesmärgi saavutamise. Tuumamagnetresonantsi meetod
võimaldab määrata kuni 240 biomarkeri kontsentratsiooni plasmas. Sellises mahus
andmestik annab võimaluse väga paljude uuringute tegemiseks. Lisaks on varem kasutatud
sama analüüsimeetodit ning uued andmed ühilduksid hästi olemasolevatega.
Eestis tuumamagnetresonantsi meetodil metaboliitide määramise võimekus praegu puudub.
Seetõttu tehakse analüüs seitse aastat kestva teadus-arenduskoostöö raames Soome
ettevõttega Nightingale Health Ltd (Kuopio ja Helsinki Ülikooli kõrvalfirma).
Analüüside tulemused lisatakse geenivaramusse ning on edaspidi kättesaadavad teistele
uurijatele.
Teadusuuringu raames tehtav Eesti populatsioonist pärit plasmade analüüs täiendab oluliselt
geenidoonorite fenotüüpide andmebaasi. Tekkiv andmebaas oleks maailma suurim ühe
biopanga baasil loodud andmekogu, milles olevaid terviseandmeid on nii põhjalikult
kirjeldatud.
Loodav andmestik aitab oluliselt kaasa personaalmeditsiini rakendamisele Eesti
tervishoiusüsteemis. Kuna geenidoonoriks hakkamise faasis ei tehtud uuritavatele täisvere
kliinilist analüüsi, puudub geenivaramu andmebaasis informatsioon mitme olulise kliinilise
riskiteguri kohta, näiteks kolesterool, veresuhkur jne. Sellised andmed on geenivaramule
kättesaadavad üksnes tervishoiuteenuse osutajate epikriisidest, kuid vaid väikesel osal
geenidoonoritest on see informatsioon olemas. Taoline andmete lünklikkus piirab oluliselt
kliiniliste otsusetugede ning uute ennetustegevust võimaldavate algoritmide väljatöötamist.
Koeproovide välismaal uurimine on oluline ka teadustöö tegemiseks, sest rahvusvaheline
koostöö eeldab erinevate teadmiste ja kogemustega teadlaste ühistööd. Teadusuuringu
tegemist rahastab ettevõte Nightingale Health Ltd teadusuuringu „Vereplasmade süvauuring
metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” kokkuleppe alusel.
Uuring kestab 31. detsembrini 2024. a.
Juhindudes inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõikest 1 kiitis Tartu Ülikooli inimuuringute
eetika komitee 16. aprilli 2018. a otsusega (protokoll nr 281T-16) heaks eespool nimetatud
teadusprojekti elluviimise.
Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk inimgeeniuuringute seaduse
§ 3 lõike 1 kohaselt on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku
tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva
tervise parandamiseks. Inimgeeniuuringute seaduse § 16 lõike 1 kohaselt võib geenivaramut
kasutada teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva
tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel.
Inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 4 kohaselt säilitatakse koeproove Eesti Vabariigi
territooriumil, kuid Vabariigi Valitsus võib vastutava töötleja taotlusel ja kaalukate põhjuste
ilmnemisel anda loa koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumi tingimusel, et on tagatud vastutava töötleja tõhus kontroll koeproovide üle ning
et koeproove ei saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
3
Koeproovide kogumisel on geenidoonorid andnud kirjaliku nõusoleku uuringute tegemiseks.
Üleantavate koeproovide säilitamise ja kasutamise üle on tagatud täielik kontroll.
Uuringu tegemisel on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja nende isikuandmete
kaitse.
Koeproovid väljastatakse vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4
nõuetele kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita
konkreetse geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks.
Isikulist informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta.
Koeproovide saajaga sõlmitakse leping vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikele 3
ning proovid väljastatakse kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri
2001. a määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi
kirjelduse väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide
saaja täidab kõiki Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu
volitatud töötlejale esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi seoses koeproovide
säilitamisega. Proovide saajaga sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste
ulatus ning kohustused ja õigused suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus on määratud nõuded,
millele proovide saaja peab vastama, proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus
ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu vastutava töötlejana kontrolli tegemisel ja
sanktsioonide rakendamisel. Samuti on lepingus sätestatud Tartu Ülikooli kui geenivaramu
vastutava töötleja kohustuste täitmiseks, geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse
tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks vajalikud tingimused. Tartu Ülikool on jätnud
endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise lepingu täitmisest, kui selgub, et
koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute seaduse sätetega või kui
ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste kaitstus.
Proovide saajaga sõlmitavas lepingus pannakse koeproovide saajale kohustus järgida
sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi,
DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu
hulgas nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele
ning nõuet ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja võtab endale vastutuse tagada tema
säilitatavate proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning
kohustuse hüvitada kogu kahju, mis võib tekkida seoses lepingu rikkumisega.
2. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja võttes arvesse, et on tagatud geenidoonorite isikute salastatus ja
nende isikuandmete kaitse ning kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle ning et
koeproove ei kasutata Eesti seadusega keelatud viisil, otsustab Vabariigi Valitsus:
1) Anda Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 152 000 geenidoonori koeproove (kuni
100 mikroliitrit vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
tingimusel, et on tagatud geenidoonorite isikuandmete kaitse seaduse § 4 tähenduses
isikuandmeid tuvastada võivate andmete mitteedastamine, nende isikuandmete kaitse ja
kontroll koeproovide kasutamise ja säilitamise üle, ning samuti on tagatud, et koeproove ei
saa kasutada viisil, mida Eesti seadus keelab.
2) Koeproove säilitatakse ja uuritakse Soome Vabariigis asuvas ettevõttes Nightingale
Health Ltd (aadressil Mannerheimintie 164a, 00350 Helsinki, Soome) uuringu „Vereplasmade
süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tegemiseks.
3) Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18
lõikes 4 kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama
4
Sotsiaalministeeriumile kui Vabariigi Valitsuse esindajale 2019., 2020., 2021., 2022., 2023.,
2024. ja 2025. aasta jaanuari jooksul järgmist:
a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, kui uuringu „Vereplasmade süvauuring
metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tõttu väljaspool Eestit
säilitatud koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest
rikkumistest Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused;
b) eelmisel kalendriaastal uuringu „Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide
koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv,
sihtkoht ja säilitamise põhjused;
c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit uuringu „Vereplasmade
süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tõttu,
sealhulgas kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove
väljaspool Eestit;
d) eelmisel kalendriaastal uuringu „Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide
koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” aluslepingutesse tehtud muudatused ja
täiendused.
4) Loa kehtivus lõpeb 31. detsembril 2024. a.
3. VAIDLUSTAMINE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel
ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks
väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, asukoht Tartu) esitas 13. mail 2018. a Vabariigi Valitsusele
taotluse loa saamiseks Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse (edaspidi geenivaramu) kogutud
geenidoonorite koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
Tartu Ülikool palus luba väljastada geenivaramusse kogutud kuni 152 000 geenidoonori (kuni
52 000 varem kogutud ja käesoleval aastal lisanduva kuni 100 000 geenidoonori) koeproovid
üleandmiseks Soome Vabariigi ettevõttele Nightingale Health Ltd teadusuuringu „Vereplasmade
süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis“ raames.
Koeproovid antakse üle Soome Vabariigis asuvale ettevõttele Nightingale Health Ltd aadressil
Mannerheimintie 164a, 00350 Helsinki, Soome.
Esitatud taotlusega soovib Tartu Ülikool luba koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks välismaal
kuni 31. detsembrini 2024. a.
Koeproovide välismaal uurimine aitab kaasa rahvusvahelise teaduskoostöö edendamisele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi
tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; ingrid.ots-
[email protected]) ja õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271;
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Tartu Ülikool on geenivaramu vastutav töötleja, kelle eesmärk vastavalt inimgeeniuuringute
seaduse § 3 lõikele 1 on edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku
tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ning rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise
parandamiseks. Kaalukas põhjus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi on teadusuuringute tegemise vajadus. Uurimisvõimalused on
teadusasutuseti erinevad, mistõttu on kogutud geneetilise materjali igakülgseks uurimiseks vajalik
kasutada väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi olevaid uurimisvõimalusi.
2017. aasta lõpu seisuga olid geenivaramusse kogutud üle 52 000 geenidoonori andmed ja
koeproovid, sealhulgas plasmaproovid. Üle 10 000 geenidoonori plasmat on juba põhjalikult
analüüsitud tuumamagnetresonantsi meetodil. Vastav teadustöö toimus koostöös Helsinki
Ülikooliga. Tulemused on olnud aluseks paljudele uuringutele, mis on viinud oluliste
teaduspublikatsioonideni ning meditsiinis kasutatavate avastusteni. Näiteks on leitud
tuumamagnetresonantsi meetodil määratud nelja markeri oluline seos suremusega. Samuti on
uuritud tuumamagnetresonantsi meetodi parameetrite muutuste seoseid haigustega. Väga oluline
on ka fakt, et tuumamagnetresonantsi meetodil saab määrata erinevate verelipiidide taset (LDL-
ja HDL-kolesterool, triglütseriidid jne). Nimetatud verenäite määratakse tervishoiusüsteemis vaid
näidustuse olemasolul ja need on seega geenivaramule andmete täiendamisel teistest
andmebaasidest kättesaadavad vaid lünklikult. See piirab südame ja veresoonkonna haiguste
alast teadustööd. Mittetäielikud andmed takistavad oluliselt ka riikliku tähtsusega
personaalmeditsiini programmi innovaatiliste kliiniliste otsustustugede väljatöötamist, milleks tuleb
kaasata nii traditsioonilisi riskifaktoreid (näiteks elustiili näitajad ja kolesterooli tase) kui ka
geneetilist informatsiooni.
Praegusel ajal on geenivaramus käimas mitu teadusprojekti, kus kasutatakse just
tuumamagnetresonantsi meetodil määratud näitajaid südame ja veresoonkonna haiguste riski
hindamisel. Kuna senised uuringud on näidanud tuumamagnetresonantsi meetodil määratud
biomarkerite olulist prognostilist väärtust nii haiguste kui suremuse riski hindamisel, on väga
oluline välja töötada meditsiinipraktikas kasutatavad prognostilised mudelid. Selleks jääb aga
olemasolev valimisuurus ehk 10 000 geenidoonori andmestik ebapiisavaks. Täpsemate mudelite
väljatöötamiseks on vaja oluliselt suurema arvu proovide analüüsi tulemusi.
Plasma uurimiseks on kasutusel põhiliselt mass-spektromeetria ja tuumamagnetresonantsi
meetod. Nende erinevused on tehnilised. Tulemused erinevad põhiliselt selle poolest, milliseid
molekule on võimalik ühe või teise meetodiga määrata. Antud juhul eelistab geenivaramu
tuumamagnetresonantsi meetodit, kuna see on oma teaduslikku väärtust tõestanud. Teiseks on
tuumamagnetresonantsi meetod tunduvalt odavam, tagades samas täielikult soovitud eesmärgi
saavutamise. Tuumamagnetresonantsi meetod võimaldab määrata kuni 240 biomarkeri
kontsentratsiooni plasmas. Sellises mahus andmestik annab võimaluse väga paljude uuringute
tegemiseks. Lisaks on varem kasutatud sama analüüsimeetodit ning uued andmed ühilduksid
hästi olemasolevatega.
Eestis tuumamagnetresonantsi meetodil metaboliitide määramise võimekus praegu puudub.
Seetõttu tehakse analüüs seitse aastat kestva teadus-arenduskoostöö raames Soome
ettevõttega Nightingale Health Ltd (Kuopio ja Helsinki Ülikooli kõrvalfirma).
Analüüside tulemused lisatakse geenivaramusse ning on edaspidi kättesaadavad teistele
uurijatele.
Vastutavad uurijad ja täitjad
Tõnu Esko, PhD
Tartu Ülikooli genoomika instituut, Eesti geenivaramu
TÜ EGV asedirektor, populatsiooni- ja funktsionaalse genoomika vanemteadur
Riia 23b, Tartu 51010
tel: 737 4028
e-post:
[email protected]
Peter Würtz
Nightingale Health Ltd, Soome
Mannerheimintie 164a
00350 Helsinki, Soome
tel: 358-504670900
e-post:
[email protected]
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kiitis 16. aprilli 2018. a otsusega (protokoll nr 281T-16)
heaks eespool nimetatud teadusprojekti elluviimise.
Geenivaramus hoitakse iga geenidoonori kohta tema vereproovist eraldatud pärilikkusainet ehk
DNA-d, vereplasmat ja valgeid vererakke. Neid materjale nimetatakse koeproovideks.
Geenivaramu annab eespool nimetatud teadusuuringu raames üle kuni 152 000 geenidoonori
koeproovid (kuni 100 mikroliitrit vereplasmat ühe geenidoonori kohta) Soome Vabariigis asuvale
ettevõttele Nightingale Health Ltd aadressil Mannerheimintie 164a, 00350 Helsinki, Soome.
Väljastatud vereplasma kogus on arvestatud selliselt, et kogu materjal kulub analüüside
tegemiseks. Kui analüüsidest jääb vereplasmat üle, siis hävitatakse see analüüsi tegemise kohas.
Koeproovid väljastatakse vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõike 1 ja § 22 lõike 4
nõuetele kodeerituna ja hulgana, mis tähendab, et nende põhjal ei saa midagi väita konkreetse
geenidoonori kohta ning need on kõlblikud üksnes teaduslikuks uurimistööks. Isikulist
informatsiooni koeproovidega kaasa ei anta.
Koeproovide saajaga on sõlmitud leping vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikele 3 ning
proovid on väljastatud kooskõlas sama seaduse §-ga 20 ja sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a
määrusega nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse
väljastamise kord“. Tartu Ülikool on kontrollinud ja veendunud, et koeproovide saaja täidab kõiki
Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 43 „Geenivaramu volitatud töötlejale
esitatavad nõuded“ kehtestatud tingimusi seoses koeproovide säilitamisega. Proovide saajaga
sõlmitavas lepingus sätestatakse proovide saaja volituste ulatus ning kohustused ja õigused
suhetes Tartu Ülikooliga. Lepingus on määratud nõuded, millele proovide saaja peab vastama,
proovide kasutamise eesmärk, proovide saaja vastutus ning Tartu Ülikooli õigused geenivaramu
vastutava töötlejana kontrolli tegemisel ja sanktsioonide rakendamisel. Samuti on lepingus
sätestatud Tartu Ülikooli kui geenivaramu vastutava töötleja kohustuste täitmiseks,
geenidoonorite isikuandmete ja õiguste kaitstuse tagamiseks ning õigusaktide sätete järgimiseks
vajalikud tingimused. Tartu Ülikool on jätnud endale õiguse keelduda koeproovide väljastamise
lepingu täitmisest, kui selgub, et koeproove kasutatakse vastuolus lepingu või inimgeeniuuringute
seaduse sätetega või kui ilmneb, et ei ole tagatud geenidoonorite isikuandmete või õiguste
kaitstus.
Proovide saajaga sõlmitud lepingus on koeproovide saajale pandud kohustus järgida
sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 127 „Geenidoonori kodeeritud koeproovi, DNA
kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ sätestatud nõudeid, muu hulgas
nõudeid säilitusruumidele, proovide säilitamiseks ettevalmistamisele ja säilitamisele ning nõuet
ohutusplaani olemasoluks. Proovide saaja on võtnud endale vastutuse tagada tema säilitatavate
proovide kaitsmine varguse, loata kopeerimise, hävimise ja rikkumise eest ning kohustuse
hüvitada kogu kahju, mis võib tekkida seoses lepingu rikkumisega.
Vastutus kolmandate osapoolte (näiteks geenidoonorite) õiguste rikkumise eest on täielikult
rikkuja kanda. Seega on geenidoonoritel enda õiguste kaitseks võimalik esitada nõudeid samadel
alustel nagu juhul, kui nende õigusi on rikutud Eesti Vabariigi territooriumil asuvate koeproovide
kasutamisel.
Koeproovide väljastamise kohta on koostatud inimgeeniuuringute seaduse § 20 lõikes 2 ja
sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruses nr 126 „Geenidoonori koeproovi, DNA kirjelduse
ja terviseseisundi kirjelduse väljastamise kord“ sätestatule vastav väljastamisprotokoll, mis
võimaldab geenidoonori isiku õigusvastasel avalikustamisel kõikide geenidoonori kohta käivate
informatsiooniallikate hävitamist vastavalt inimgeeniuuringute seaduse § 10 lõikele 2.
Võimaldamaks Vabariigi Valitsusel tõhusalt kontrollida inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõikes 4
kehtestatud nõuete täitmist, on Tartu Ülikool kohustatud teatama Sotsiaalministeeriumile kui
Vabariigi Valitsuse esindajale 2019., 2020., 2021., 2022., 2023., 2024. ja 2025. aasta jaanuari
jooksul järgmist:
a) Tartu Ülikoolile teatavaks saanud juhtumid, kui uuringu „Vereplasmade süvauuring
metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tõttu väljaspool Eestit säilitatud
koeproove on kasutatud viisil, mida Eesti seadus keelab, ning tulenevalt sellistest rikkumistest
Tartu Ülikooli poolt ette võetud ja kavandatavad tegevused;
b) eelmisel kalendriaastal uuringu „Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide
koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tõttu väljaspool Eestit säilitatud koeproovide arv,
sihtkoht ja säilitamise põhjused;
c) sõlmitud kokkulepped koeproovide säilitamiseks väljaspool Eestit uuringu „Vereplasmade
süvauuring metaboliitide profiilide koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” tõttu, sealhulgas
kokkulepped, millest tulenevalt võib tekkida vajadus säilitada koeproove väljaspool Eestit;
d) eelmisel kalendriaastal uuringu „Vereplasmade süvauuring metaboliitide profiilide
koostamiseks Eesti Geenivaramu kohordis” aluslepingutesse tehtud muudatused ja täiendused.
Loa kehtivus koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi lõpeb
31. detsembril 2024. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat eelnõus reguleeritud ei ole.
4. Korralduse mõjud
Eelnõu ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
Eelnõuga antakse Tartu Ülikoolile luba säilitada ja uurida kuni 152 000 geenidoonori koeproove
(kuni 100 mikroliitrit vereplasmat ühe geenidoonori kohta) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi,
Soome Vabariigis asuvas ettevõttes Nightingale Health Ltd (aadressil Mannerheimintie 164a,
00350 Helsinki, Soome) kuni 31. detsembrini 2024. a.
5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Elluviidav teadusprojekt ei nõua lisatööjõu palkamist ega uuritavatele kompensatsiooni maksmist.
Nightingale Health Ltd rahastab teadusuuringut täies mahus. Uurimistöö üldmaksumus on 1,3
miljonit eurot, millest 1,1 miljonit eurot kasutatakse ettevõtte Nightingale Health Ldt tegevusteks
(kulud eksperimendi läbiviimiseks, tööjõule, arvutusjõudluse tagamiseks) ning 200 000 eurot on
planeeritud geenivaramu kulude katteks (plasmade väljastus, tööjõukulud, andmebaaside
toetustugi, arvutusjõudlus).
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele
ministeeriumidele.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0631 - Loa andmine koeproovide säilitamiseks ja uurimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78edc3a9-4821-489b-b429-056f637e826c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78edc3a9-4821-489b-b429-056f637e826c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main