Ministeeriumid Meie 14.06.2018 nr 1.2-2/70-1
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele
vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord,
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord“.
Ministeeriumidest näeme eelnõuga puutumust eelkõige Rahandusministeeriumil. Palume
eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 5 tööpäeva jooksul. Eelnõu on seotud
Riigikogus 13. juunil 2018. a vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse
seaduse muutmise seadusega (602 SE). Määrusega seotud seadusemuudatus on
kavandatud jõustuma 1. juulil 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisa: 1. VV määrus
2. VV määruse SK
Lisaadressaadid:
Eesti Haiglate Liit
Eesti Perearstide Selts
Eesti Õdede Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tartu Ülikool
Terviseamet
Eesti Haigekassa
Eesti Arstide Liit
Tartu Ülikooli Kliinikum
Ravimitootjate Liit
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Ülle Jordan 6269 139
[email protected]
EELNÕU
06.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, Toompea 2018 nr
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning
kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja
kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse
andmise kord
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa)
tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi loetelu) kriteeriumide täpsem sisu, kriteeriumidele
vastavuse hindajad, loetelu hindamise tingimused ja kord, loetelu komisjoni moodustamine ja
töökord ning arvamuse andmise kord.
(2) Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse loetelu muutmisena tervishoiuteenuse kandmist
loetellu, tervishoiuteenuse kustutamist loetelust ja loetelus oleva tervishoiuteenuse muutmist.
§ 2. Loetelu muutmise algatamine
(1) Loetelu muutmise võivad algatada ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isikud.
(2) Loetelu muutmine algatatakse järgmistel eesmärkidel:
1) loetelus oleva tervishoiuteenuse, sealhulgas loetellu kantud tervishoiuteenuse koodi,
piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud
isiku omaosaluse määra ning nende kohaldamise tingimuste muutmine;
2) tervishoiuteenuse loetelust väljaarvamine;
3) uue tervishoiuteenuse loetellu lisamine.
(3) Kui Sotsiaalministeerium teeb haigekassale ettepaneku astuda läbirääkimistesse asjast
huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühenduste või erialaühendustega, esitab ta koos
ettepanekuga põhjenduse riigi tervishoiupoliitika elluviimise vajaduse kohta.
2. peatükk
Kriteeriumide täpsem sisu
§ 3. Kriteeriumid
(1) Tervishoiuteenuse kandmisel loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume:
1
1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
2) tervishoiuteenuse kulutõhusus;
3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga;
4) vastavus haigekassa eelarve rahalistele võimalustele.
(2) Vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kriteeriume arvestatakse
juhul, kui:
1) loetellu kantakse kompleksteenus;
2) muudetakse loetellu kantud tervishoiuteenuse koodi;
3) muudetakse loetellu kantud kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse
piirmäära;
4) muudetakse loetellu kantud kindlustatud isiku omaosaluse määra;
5) muudetakse loetellu kantud tervishoiuteenuse piirhinda, kindlustatud isikult üle võetava tasu
maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimusi;
6) tervishoiuteenus kustutatakse loetelust.
(3) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 2–4 nimetatud kriteeriume.
§ 4. Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus
Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse
järgmistest asjaoludest:
1) tervishoiuteenuse meditsiiniline näidustus;
2) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta tervishoiuteenuse
meditsiiniliste näidustuste kaupa, tuginedes kliinilistele uuringutele, Euroopa riikides
aktsepteeritud ravijuhistele, maailmapraktikale ja Eesti kogemusele;
3) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta võrreldes alternatiivsete
tõenduspõhiste raviviisidega;
4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus;
5) tingimused ja teenuseosutaja valmisolek osutada kvaliteetset tervishoiuteenust;
6) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 alusel
kehtestatud ravimite loeteluga (edaspidi ravimite loetelu) ja ravikindlustustuse seaduse § 48
lõike 4 alusel kehtestatud meditsiiniseadmete loeteluga (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu),
sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale loetelule, ravimite
loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule;
7) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu
prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa;
8) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2
punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse
kasutamise tagamiseks.
§ 5. Tervishoiuteenuse kulutõhusus
Tervishoiuteenuse kulutõhususe kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
1) tervishoiuteenusega seotud kulud;
2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud;
3) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang ja vajaduse korral muud
tõenduspõhisuse andmed;
2
4) rahvusvahelised kulutõhususe hinnangud tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste
kaupa.
§ 6. Tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga
Tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta
hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
1) tervishoiuteenuse vastavus tervishoiu arengukavadele;
2) kindlustatud isikute omaosaluse kohaldamise võimalikkus teenuse eest tasumisel, lähtudes
ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud tingimustest;
3) tervishoiuteenuse vastavus Eestis aktsepteeritud eetikaprintsiipidele;
4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu jätkusuutlikkuse ja
kvaliteedi tagamiseks;
5) võimalik mõju töötajate väljaõppele ja koolitusvajadusele ning loetelu muutmise ettepanekus
(edaspidi taotlus) esitatu olulisus eriala arengu seisukohalt;
6) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang;
7) tervishoiuteenuse kulutõhususe hinnang;
8) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hinnang;
9) tervishoiuteenuse tervishoiupoliitiline prioriteetsus.
§ 7. Vastavus haigekassa eelarve rahalistele võimalustele
Tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta hinnangu
andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
1) tervishoiuteenusega seotud kulud;
2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud;
3) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravimite loeteluga ja meditsiiniseadmete loeteluga
ning teiste erialadega, sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale
loetelule, ravimite loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule ning mõju tervishoiuteenust
osutavate erialade planeeritavatele rahalistele mahtudele;
4) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu
prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa;
5) tervishoiuteenuse lühi- ja pikaajaline mõju haigekassa kulude eelarvele;
6) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2
punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse
kasutamise tagamiseks.
3. peatükk
Kriteeriumidele vastavuse hindajad
§ 8. Kriteeriumidele vastavuse hindajad
(1) Taotluse kriteeriumidele vastavuse hindajad (edaspidi hindaja) on:
1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hindamisel – haigekassa poolt Tartu
Ülikooli või Ravimiameti soovitusel nimetatud ekspert;
2) tervishoiuteenuse kulutõhususe hindamisel – haigekassa nimetatud ekspert;
3) tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla hindamisel
– Sotsiaalministeerium;
4) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hindamisel –
haigekassa.
3
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud hindajad annavad neile esitatud
taotluse kohta ettenähtud ulatuses pädeva eksperdihinnangu. Eksperdihinnangu näidisvormid
avaldatakse haigekassa veebilehel.
(3) Hindaja vastutab eksperdihinnangu asjakohasuse ja erapooletuse eest.
(4) Sotsiaalministeerium annab hinnangu taotluste kooskõla kohta käesoleva määruse §-s 6
kirjeldatud kriteeriumiga.
(5) Haigekassa annab koondhinnangu taotlustes kajastuvate tervishoiuteenuste loetellu
kandmise võimalustele lähtuvalt loetellu kandmise aasta haigekassa eelarvest, võttes arvesse
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksperdihinnanguid ja lõikes 4 nimetatud
Sotsiaalministeeriumi hinnangut ning käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamust.
4. peatükk
Kriteeriumidele vastavuse hindamise tingimused ja kord
§ 9. Taotluse esitamine ja vorminõuded
(1) Taotlus koos lisade ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või
viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele esitatakse haigekassale
elektrooniliselt või muul kirjalikul viisil.
(2) Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) taotluse algatanud organisatsiooni või ühenduse nimi, postiaadress, telefoninumber ja e-posti
aadress;
2) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;
3) tervishoiuteenuse nimetus ja loetellu kantud teenuse puhul selle kood;
4) käesoleva määruse §-des 4–7 nimetatud kriteeriumidele hinnangu andmiseks vajalikud
andmed;
5) taotluse esitamise kuupäev;
6) taotluse esitaja allkiri.
(3) Taotluse näidisvorm ja selle täitmise juhend avaldatakse haigekassa veebilehel.
(4) Ravimi müügiloa hoidja esitab koos ravimiteenusega seotud taotlusega ravimi kasutamise
farmakoökonoomilise analüüsi, mis on koostatud vastavalt haigekassa veebilehel avaldatud
Balti riikide juhisele ravimi farmakoökonoomiliseks hindamiseks, välja arvatud juhul, kui on
mõjuv põhjus selle esitamata jätmiseks.
§ 10. Taotluse menetlemine
(1) Pärast taotluse registreerimist hindab haigekassa 45 kalendripäeva jooksul taotluse
vastavust käesoleva määruse §-s 9 esitatud nõuetele. Nõuetele mittevastava taotluse esitajale
annab haigekassa 30 kalendripäeva puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtajaks ei
kõrvaldata, jätab haigekassa taotluse läbi vaatamata.
4
(2) Haigekassa astub taotluse menetlemiseks läbirääkimistesse selle esitajaga. Kui taotluse on
esitanud haigekassa ise, astub haigekassa läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse
osutajate ühenduste või erialaühendustega. Läbirääkimisi võib pidada aasta läbi.
(3) Haigekassa esitab taotluse koos lisade ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse
koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele käesoleva
määruse § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hindajatele eksperdihinnangu saamiseks.
(4) Hindaja esitab eksperdihinnangu haigekassale 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
(5) Hindajal on taotluse menetlemise käigus õigus nõuda taotluse esitajalt täiendavaid andmeid,
kui taotluses ei ole esitatud piisavalt informatsiooni ettenähtud kriteeriumide hindamiseks.
(6) Haigekassa koondab taotlused ja esitab need koos nende koostamisel kasutatud
teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele
Sotsiaalministeeriumile üks kord kalendriaastas.
(7) Haigekassa koondab taotluste kohta koostatud eksperdihinnangud ja menetluse käigus
esitatud lisaandmed ning esitab need Sotsiaalministeeriumile esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt 30 päeva pärast viimase eksperdihinnangu valmimist.
(8) Sotsiaalministeerium esitab haigekassale käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud
hinnangu taotluste kohta hiljemalt 45 päeva pärast haigekassalt eksperdihinnangute saamist või
14 päeva enne tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekut nende taotluste puhul, mis on
esitatud komisjoni päevakorda.
(9) Haigekassa juhatus teeb haigekassa nõukogule ettepaneku loetelu kehtestamiseks või
muutmiseks. Enne arvamuse andmist kutsub juhatus kokku tervishoiuteenuste loetelu
komisjoni.
(10) Haigekassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku teha Vabariigi
Valitsusele ettepanek loetelu kehtestamiseks või muutmiseks, lisades ettepanekule
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamuse.
(11) Kui taotluses esitatud tervishoiuteenuse meditsiiniline efektiivsus või kulutõhusus ei ole
tõendatud ja taotluses esitatud ettepanek ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud
haigekassa nõukogu ettepanekus, lõpetatakse taotluse menetlus. Lõpetatud taotluse menetlust
uuendatakse, kui taotleja esitab meditsiinilise efektiivsuse või kulutõhususe kohta täiendavaid
andmeid kolme kuu jooksul loetelu jõustumisest arvates.
(12) Kui taotleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul täiendavaid andmeid,
menetletakse taotlust uuesti vastavalt käesolevale määrusele.
(13) Informatsioon taotluste menetlemise kohta on kättesaadav haigekassa veebilehel.
5. peatükk
Tervishoiuteenuste loetelu komisjon
§ 11. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord
5
(1) Tervishoiuteenuste loetelu komisjon (edaspidi komisjon) on haigekassa moodustatud
haigekassa juhatusele nõu andva õigusega komisjon.
(2) Komisjoni tegevuse eesmärk on loetelu täiendamise, tervishoiuteenuse loetelust
väljaarvamise, tervishoiuteenusele rakenduskriteeriumide lisamise või muutmise, sealhulgas
piirhinna muutmise suhtes haigekassa juhatusele arvamuse andmine.
§ 12. Komisjoni liikmed
(1) Komisjonil on 13 liiget. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed kinnitab haigekassa juhatus
kolmeks aastaks.
(2) Komisjoni koosseisu kuuluvad:
1) Sotsiaalministeeriumi esindaja;
2) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kirurgiliste erialade nõunik;
3) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline sisemeditsiini erialade nõunik;
4) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kliinilis-konsultatiivsete erialade nõunik;
5) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline hambaarstide erialade nõunik;
6) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline psühhiaatria eriala nõunik;
7) Eesti Haiglate Liidu esindaja;
8) Eesti Perearstide Seltsi esindaja;
9) Eesti Õdede Liidu esindaja;
10) Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja;
11) Tartu Ülikooli esindaja;
12) Terviseameti esindaja;
13) Eesti Haigekassa esindaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutus või organisatsioon esitab
haigekassale ettepaneku oma esindajate kinnitamiseks. Ettepanekule lisatakse esindajate
nõusolek komisoni töös liikmena või asendusliikmena osaleda. Komisjoni liikme äraolekul
asendab teda hääleõigusega asendusliige.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutus või organisatsioon võib
haigekassale esitada ettepaneku oma kinnitatud esindajate koosseisu muutmiseks.
§ 13. Komisjoni õigused ja kohustused
(1) Komisjonil on õigus:
1) saada haigekassalt tegevuseks vajalikku teavet, sealhulgas tegevuskava menetlusaasta
alguses;
2) teha haigekassale ettepanek tellida vajaduse korral täiendav eksperdihinnang.
(2) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud seoses komisjoni tööga kirjalikult
deklareerima oma huve, esitades haigekassale huvide deklaratsiooni. Komisjoni koosoleku
päevakorra saamise järel on komisjoni liige või asendusliige kohustatud teavitama oma
võimalikust huvide konfliktist seoses päevakorrapunktiga ning taandama end selle
päevakorrapunkti arutelult ja arvamuse andmisest. Huvide deklaratsiooni näidisvorm
avaldatakse haigekassa veebilehel.
6
(3) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud lähtuma oma tegevuses tõenduspõhisuse ja
hea tava põhimõtetest, et vältida huvide konflikti ja tagada haigekassa juhatusele tehtavate
ettepanekute kvaliteet ja erapooletus.
(4) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud andma põhjendatud arvamuse esitatud
ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta.
§ 14. Komisjoni töökorraldus
(1) Komisjoni liikmed valivad enda hulgast komisjoni esimehe.
(2) Komisjoni juhib komisjoni esimees, tema puudumise korral asendusliige.
(3) Komisjoni esimees:
1) kinnitab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra;
2) kutsub kokku koosolekud ja juhib koosolekut;
3) otsustab komisjoniväliste ekspertide kaasamise komisjoni töösse;
4) otsustab huvigruppide esindajate kutsumise päevakorrapunktide arutelule.
(4) Komisjoni liikme äraolekul asendab valitsusasutust või organisatsiooni selleks nimeliselt
kinnitatud hääleõigusega asendusliige.
(5) Komisjoni postiaadressiks on haigekassa postiaadress. Komisjoni dokumendihaldust
korraldab haigekassa. Komisjoni tööd administreerib haigekassa.
(6) Komisjoni töövorm on koosolek, sealhulgas elektrooniline koosolek.
(7) Komisjoni koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht, kui koosoleku
kokkukutsuja ei ole määranud teisiti.
(8) Komisjoni esimehe nõusolekul võib arvamuse kujundada koosolekut kokku kutsumata,
saates arvamuse projekti komisjoni liikmetele ja määrates kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või
olla lühem kui seitse päeva.
§ 15. Komisjoni koosolek ja arvamuse andmise kord
(1) Komisjoni korralised koosolekud toimuvad vastavalt tööplaanile.
(2) Koosoleku kutse saadetakse komisjoni liikmetele e-posti teel üldjuhul 14 päeva enne
koosoleku toimumist. Kutsele lisatakse koosoleku päevakord.
(3) Komisjoni liige teavitab koosoleku kutse saatjat koosolekul osalemisest või
mitteosalemisest kolme päeva jooksul kutse saamisest arvates. Kui komisjoni liige ei saa
koosolekust osa võtta, selgitab ta välja, kas asendusliige saab koosolekul osaleda, ja teavitab
sellest koosoleku kutse saatjat kolme päeva jooksul kutse saamisest arvates.
(4) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Vajaduse
korral määrab komisjoni esimees uue koosoleku aja ja koha.
7
(5) Koosoleku materjalid tehakse komisjoni liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt
seitse päeva enne koosoleku toimumist.
(6) Koosolek viiakse läbi vastavalt päevakorrale, koosolekul osalemine võib toimuda
videokonverentsi või muid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. Edasilükkamatu vajaduse
ilmnemise korral võib koosoleku käigus päevakorda muuta.
(7) Koosolek on kinnine, kooskõlastatult komisjoni esimehega võivad koosolekust osa võtta
teised asjaomased isikud. Haigekassa juhatuse esimees võib osaleda komisjoni koosolekul
sõnaõigusega.
(8) Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse kohaselt esitatud dokumendid ning teeb
ettepanekud taotluste kohta koos põhjendusega haigekassa juhatusele.
(9) Komisjoni arvamus kujundatakse konsensuse alusel või hääletamise tulemusel koosolekul
osalevate liikmete lihthäälteenamusega, erapooletuks jääda ei ole lubatud, eriarvamused
protokollitakse. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe, tema
äraolekul tema asendaja hääl.
(10) Koosoleku protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Haigekassa edastab
koosoleku protokolli komisjoni liikmetele elektrooniliselt ülevaatamiseks ja kinnitamiseks 14
päeva jooksul koosoleku toimumisest arvates. Komisjoni liige kinnitab protokolli viie päeva
jooksul selle saamisest arvates.
(11) Komisjoni koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse haigekassa veebilehel hiljemalt 30
päeva jooksul pärast koosoleku toimumist.
(12) Koosoleku protokoll arhiveeritakse haigekassas ja sellele tagatakse komisjoni liikmete
juurdepääs.
§ 16. Komisjoni tegevuse rahastamine
(1) Komisjoni tegevusega seotud halduskulu, sealhulgas komisjoni koosolekute korraldamisega
seotud kulu, finantseeritakse haigekassa tegevuskuludest.
(2) Haigekassa tasub komisjoni liikme töö eest vastavalt komisjoni liikmega sõlmitud lepingus
kokkulepitule.
§ 17. Taotluse menetlemine erandkorras
Käesolevas määruses sätestatud tähtajad ja protseduuri võib jätta kohaldamata, kui:
1) ettepanek tuleneb õigusaktist;
2) loetellu kantud tervishoiuteenuse nimetust korrigeeritakse keeleliselt;
3) ravikindlustuse seaduse § 32 alusel valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud
kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja
tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika muutmine tingib loetelu
muutmise olulisel määral.
6. peatükk
Rakendussätted
8
§ 18. Üleminekusäte
Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotluse ja kriteeriumidele vastavuse hindamisel
lähtutakse Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 „Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ 2.
peatükis sätestatust.
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määrus nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste
loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ tunnistatakse
kehtetuks.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2018. a.
Jüri Ratas
Peaminister Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister Heiki Loot
Riigisekretär
9
Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide
täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu
hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja
töökord ning arvamuse andmise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301
„Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise
tingimused ja kord“ (edaspidi ka TTL-i kriteeriumide määrus) uus terviktekst. Määrus
kehtestatakse ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 31 lõike 2 alusel.
Võrreldes kehtiva määrusega on uude tervikteksti lisatud Riigikogus 13. juunil 2018. a vastu
võetud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduses (602 SE)
sätestatava haigekassa moodustatava nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni
moodustamine ja töökord.
Määruse eelnõu eesmärk on kaasajastada haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi ka
loetelu) muutmise kriteeriumide sisu ning hindamise tingimusi ja korda, kirjeldada selgemini
tervishoiuteenuste loetelu taotluste menetlusprotsessi ning menetlusprotsessis osaleva
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni (edaspidi ka komisjon) töökorda ja rolli.
Sõnastatakse täpsemalt tervishoiuteenuse loetellu kandmisel arvestatavate kriteeriumide sisu.
Samuti täpsustatakse taotluse esitamise nõudeid: dokumentide esitamine võib muu hulgas
toimuda elektrooniliselt, dokumentide koostamisel kasutatud teaduskirjandusele võib viidata
elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele, ravimiteenusega seotud taotlusega koos
esitatakse ravimi müügiloa hoidja ravimi kasutamise majanduslik analüüs.
Taotluse menetlusprotsessis kirjeldatakse selgemalt toiminguid alates taotluse laekumisest
haigekassasse (menetluse alguses toimub taotluse nõuetele vastavuse hindamine) kuni nõukogu
esitatud ettepaneku alusel vastu võetud loetelu jõustumiseni, sealhulgas täpsustatakse
haigekassa juhatusele nõu andva komisjoni pädevust ja rolli loetelu kehtestamise ja muutmise
ettevalmistamisel.
Samuti sätestatakse konkreetsemalt edasised tegevused, kui taotluses sisaldunud ettepanekut ei
lisata tervishoiuteenuste loetellu andmete ebapiisavuse tõttu või seetõttu, et meditsiiniline
efektiivsus puudub või on vähene ning teenus ei ole Eesti tingimustes kulutõhus. Menetluse
jätkumiseks oodatakse taotlejalt nimetatud küsimustes täiendavaid andmeid. Kõigi kirjeldatud
muudatuste eesmärk on parandada menetlusprotsessi kvaliteeti ning vähendada protsessiga
seotud osapoolte halduskoormust.
Määrus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2018. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite
ja meditsiiniseadmete talituse peaspetsialist Kärt Veliste, ravikindlustushüvitiste osakonna
1
eriarstiabi paketi arenduse talituse juht Tiina Sats (
[email protected]) ja
ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja Kersti Esnar (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Eesti Haigekassa juriidilise osakonna vanemjurist Kadri
Kurvits (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected], 626 9139).
Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogus 13. juunil 2018. a vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse ja
ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse 602 SE-ga, mille kohaselt moodustab haigekassa
RaKS-i alusel nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni haigekassa juhatusele
tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta arvamuste andmiseks.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301
„Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise
tingimused ja kord“ Riigi Teatajas RT I, 29.12.2017, 33 avaldatud redaktsioon.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 20 paragrahvist.
Kehtestatakse uus TTL-i kriteeriumide määruse terviktekst, sest muudetakse praktiliselt kõiki
kehtiva määruse paragrahve, enamikus paragrahvides muudetakse kehtivat teksti ning lisatakse
juurde nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamist ja töökorda reguleerivad
paragrahvid. Võrreldes kehtiva määrusega säilitatakse eelnõus sarnane jagunemine
peatükkideks ja paragrahvide põhisisu.
Eelnõuga muudetakse teise ja neljanda peatüki pealkirja, asendades pealkirja „Kriteeriumide
sisu“ pealkirjaga „Kriteeriumide täpsem sisu“ ning pealkirja „Kriteeriumidele vastavuse
hindamise kord“ pealkirjaga „Kriteeriumidele vastavuse hindamise tingimused ja kord“.
Muudatus on seotud Riig602 SE § 2 punktiga 2, millega muudetakse RaKS § 31 lõikes 2
sätestatud määruse volitusnorm selgemaks.
Eelnõus on läbivalt asendatud mõiste „ravikindlustuse eelarve“ mõistega „haigekassa eelarve“
tulenevalt 2018. a 1. jaanuarist kehtiva Eesti Haigekassa seaduse vastavast muudatusest.
Määruse 1. peatükk. Üldsätted
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad,
loetelu hindamise tingimused ja kord, loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning
arvamuse andmise kord.
2
Eelnõu §-s 2 sätestatakse loetelu muutmise algatajad. Lõike 1 kohaselt on nendeks RaKS § 31
lõikes 5 nimetatud isikud ehk asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja
erialaühendused ning haigekassa. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha haigekassale ettepanek
astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või
erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi
tervishoiupoliitika elluviimiseks.
Lõikes 2 on loetletud loetelu muutmise algatamise eesmärgid sarnaselt kehtiva määruse sama
sättega. Võrreldes kehtiva määrusega eelnõu §-des 1 ja 2 sisulisi muudatusi ei tehta. Tehtud on
mõned vormilised muudatused, näiteks kasutatakse kogu eelnõu ulatuses sõna „teenus“ asemel
sõna „tervishoiuteenus“, sest määrus käsitleb tervishoiuteenuseid. Samuti kasutatakse eelnõus
võrreldes kehtiva määrusega „tervishoiuteenuste loetelu“ asemel sõna „loetelu“, vastav
lühivorm on sätestatud nii kehtiva määruse kui ka eelnõu § 1 lõikes 1.
Määruse 2. peatükk. Kriteeriumide täpsem sisu
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse loetelu muutmisel arvesse võetavad kriteeriumid ja minimaalselt
arvesse võetavad kriteeriumid teatud loetelu muutmise juhtudel.
Lõikes 1 taasesitatakse määruse terviklikkuse huvides RaKS § 31 lõikes 1 sätestatud
kriteeriumid. Arvesse võetavad kriteeriumid on tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline
efektiivsus, tervishoiuteenuse kulutõhusus, tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja
kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele.
Lõigetes 2 ja 3 on samal põhjusel ja määruse rakendamise selguse huvides taasesitatud RaKS
§ 31 lõigete 11 ja 12 tekst. Nimetatud RaKS-i sätted sisaldavad viiteid erinevatele RaKS-i
sätetele, määruses on viidetest loobutud ja erinevad olukorrad on selgelt välja kirjutatud, mis
tagab selgemini arusaadava regulatsiooni. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei
tehta.
Eelnõu §-s 4 kirjutatakse lahti kriteeriumi „tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline
efektiivsus“ täpsem sisu. Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse alapunktide järjestus
sisuliselt loogilisemaks, samuti on punktid sõnastatud lihtsamalt ja selgemalt. Järgnevalt on
esitatud eelnõu § 4 sõnastus ja selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega.
Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse
järgmistest asjaoludest:
1) tervishoiuteenuse meditsiiniline näidustus;
kehtivas määruses vastab sellele punktile määruse § 4 punkti 2 esimene pool. Punkti
teine pool „vajadus teenuse osutamiseks“ on välja jäetud, sest teenuse osutamise vajadus
tuleneb nii näidustusest, ravi tulemuslikkusest kui ka alternatiivsete raviviiside olemasolust ja
tulemuslikkusest ning kajastub kõigis nimetatud teemasid käsitlevates punktides;
2) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta tervishoiuteenuse
meditsiiniliste näidustuste kaupa tuginedes kliinilistele uuringutele, Euroopa riikides
aktsepteeritud ravijuhistele, maailmapraktikale ja Eesti kogemusele;
see punkt koondab endas kehtiva määruse § 4 punkte 1, 4, 6 ja 8. Lühi- ja pikaajalist
prognoosi uue sõnastusega eraldi välja toodud ei ole, sest hinnangu andmisel lähtutakse
3
olemasolevatest andmetest ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta sellisel ajaperioodil, mille
kohta infot avaldatud on. Kehtiva määruse § 4 punkt 6 „patsiendi isikupära võimalik mõju ravi
tulemustele“ on eelnõust sellisena välja jäetud, kuid see on üks aspektidest, mida ravi
tulemuslikkuse ja ohutuse hindamisel tuleb silmas pidada lähtudes avaldatud tõenduspõhistest
andmetest (nt kas patsiendi suitsetamine avaldab mõju operatsiooni tulemuse efektiivsusele).
Ravi ohutus hõlmab endas ravi kõrvaltoimeid, kuid on laiem mõiste, sest selle mõiste alla
kuuluvad ka näiteks ravi tüsistused, mida tuleb samuti ravi hindamisel silmas pidada;
3) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta võrreldes alternatiivsete
tõenduspõhiste raviviisidega;
kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 9. Uue sõnastusega on selgemini
välja toodud, et võrdluses on oluline hinnata kahte komponenti: ravi tulemuslikkus ja ohutus.
Sõnastusest on välja jäetud täpsustus „Eestis ja rahvusvaheliselt kasutatavate“ tulenevalt
asjaolust, et alternatiivina käsitatakse kõige kohasemat raviviisi või diagnostikat, mida isikule
sama näidustuse korral tavapraktikas pakutakse;
4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus;
kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 12. Uuest sõnastusest on välja jäetud
„asjakohasus ja õigsus“, sest kõikide punktide hindamisel lähtub ekspert küsimusest, kas
taotluses esitatud informatsioon on asjakohane ja õige;
5) tingimused ja teenuseosutaja valmisolek osutada kvaliteetset tervishoiuteenust;
kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 7. Punkt on sõnastatud lühemalt ja
sõnastuses on „vajalikud meditsiiniseadmed, personali kvalifikatsioon ning pädevus“ asendatud
kokkuvõtvalt kvaliteedi tagamise tingimustega;
6) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 alusel
kehtestatud ravimite loeteluga (edaspidi ravimite loetelu) ja ravikindlustuse seaduse § 48 lõike
4 alusel kehtestatud meditsiiniseadmete loeteluga (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu),
sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale loetelule, ravimite
loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule;
kehtivas määruses vastavad sellele punktile § 4 punktid 10 ja 11, kuid konkreetsemalt
on uues sõnastuses välja toodud seosed teiste mitterahaliste ravikindlustushüvitiste loeteludega;
7) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu
prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa;
kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 5. Sõna „patsient“ on korrektsuse
huvides asendatud sõnaga „isik“, sest loetelus on mitmeid teenuseid, mille eesmärk on
diagnostika, seega ei ole tegu n-ö ravitava haigega. Täpsustus tervishoiuteenuse osutamise
kordade arvu kohta võimaldab selgemini analüüsida tervishoiuteenusega seotud ressursikulu,
nelja aasta prognoosi esitamise vajadus tuleneb haigekassa eelarve planeerimise nelja aasta
pikkusest ajaperioodist;
8) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2
punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse
kasutamise tagamiseks;
suur osa tervishoiuteenuseid on loetellu kantud piirhinna kohaldamise tingimustega,
mistõttu on oluline tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtuda
võimalikust väär- ja liigkasutamisest ning sõnastada rakendustingimusi, mis aitaksid neid riske
maandada. Kehtiva määruse § 4 punkt 6 „patsiendi isikupära võimalik mõju ravi tulemustele“
4
on samuti seotud väär- ja liigkasutamisega, mistõttu ei ole seda uues sõnastuses enam eraldi
välja toodud.
Eelnõu §-s 5 kirjutatakse lahti kriteeriumi „tervishoiuteenuse kulutõhusus“ täpsem sisu.
Järgnevalt on esitatud eelnõu § 5 sõnastus ja selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes
kehtiva määrusega.
Tervishoiuteenuse kulutõhususe kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
1) tervishoiuteenusega seotud kulud;
kulude all peetakse silmas nii tervishoiuteenuse kulusid (teenuse osutamisega seotud
kulud, nt ravimi maksumus, meditsiiniseadme maksumus, personalikulu) kui kaasnevaid
kulusid soodusravimitele, meditsiiniseadmetele ja teistele tervishoiuteenustele. Lisaks võetakse
arvesse patsiendi poolt tehtavaid kulutusi ja ajutise töövõimetuse hüvitise kulusid. Selle
punktiga on kaetud kehtiva määruse § 5 punktid 1–4;
2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud;
kehtiva määruse § 5 sissejuhatava lauseosa sõnastus on järgmine: „Tervishoiuteenuse
kulutõhususe osas antakse teenusele hinnang, võrreldes loetelus olevate teenustega või
võimalike alternatiivsete teenustega sama meditsiinilise probleemi lahendamisel, järgmiselt:“.
Uus sõnastus on konkreetsem – alternatiivsete raviviisidega seotud kulude all peetakse silmas
samu kulusid, mis on nimetatud punkti 1 selgituse juures;
3) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang ja vajaduse korral muud
tõenduspõhisuse andmed;
tegu on vormiliselt uue punktiga, kuid sisuliselt on teenuse tõenduspõhisus alati olnud
aluseks kulutõhususe hindamisel, sest meditsiinilise efektiivsuse hinnangust saadav
informatsioon on taotletava tervishoiuteenuse ja alternatiivse raviviisi kulude ja tervisekasu
kalkuleerimise aluseks;
4) rahvusvahelised kulutõhususe hinnangud tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste
kaupa;
tegu on vormiliselt uue punktiga, kuid praktikas lähtutakse juba praegu kulutõhususe
kohta hinnangu andmisel rahvusvaheliste pädevate asutuste (nt The National Institute for
Health and Care Excellence (NICE), Pharmaceutical Benefits Advisory Committee (PBAC),
Scottish Medicines Consortium (SMC) jt) hinnangutest.
Eelnõu §-s 6 kirjutatakse lahti kriteeriumi „tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja
kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga“ täpsem sisu. Järgnevalt on esitatud eelnõu § 6 sõnastus ja
selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega.
Tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta
hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
sissejuhatava lauseosa konstruktsiooni on ühtlustatud sarnaselt eelnõu §-de 4 ja 5
sissejuhatava lauseosaga. Tulenevalt lause alguse muudatusest on järgnevad punktid esitatud
nimetavas käändes;
1) tervishoiuteenuse vastavus tervishoiu arengukavadele;
sõnastust ei ole sisuliselt muudetud;
5
2) kindlustatud isikute omaosaluse kohaldamise võimalikkus teenuse eest tasumisel, lähtudes
ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud tingimustest;
sõnastust ei ole sisuliselt muudetud;
3) tervishoiuteenuse vastavus Eestis aktsepteeritud eetikaprintsiipidele;
sõnastust ei ole sisuliselt muudetud;
4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu jätkusuutlikkuse ja
kvaliteedi tagamiseks;
sõnastust ei ole sisuliselt muudetud;
5) võimalik mõju töötajate väljaõppele ja koolitusvajadusele ning loetelu muutmise ettepanekus
(edaspidi taotlus) esitatu olulisus eriala arengu seisukohalt;
sõnastust on muudetud seoses loetelu muutmise ettepaneku nimetamisega selguse
huvides edaspidi määruse tekstis taotluseks, muus osas ei ole sõnastust muudetud;
6) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang;
7) tervishoiuteenuse kulutõhususe hinnang;
8) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hinnang;
eelnõu § 6 punktid 6–8 on lisatud. Tegu on vormiliselt uute punktidega, kuid sisuliselt
on nimetatud hinnangud ka kehtiva määruse kohaselt vajalikud hinnangu andmisel
tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta;
9) tervishoiuteenuse tervishoiupoliitiline prioriteetsus;
sõnastust ei ole muudetud.
Eelnõu §-s 7 kirjutatakse lahti kriteeriumi „vastavus haigekassa eelarve rahalistele
võimalustele“ täpsem sisu. Järgnevalt on esitatud eelnõu § 7 sõnastus ja selgitused tehtud
muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega.
Tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta hinnangu
andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
antud lause konstruktsioon on ühtlustatud eelnõu §-de 4–6 sissejuhatavate lausetega;
1) tervishoiuteenusega seotud kulud;
tegemist on vormiliselt uue punktiga. Kulude all peetakse silmas nii tervishoiuteenuse
kulusid (teenuse osutamisega seotud kulud: nt ravimi maksumus, meditsiiniseadme maksumus,
personalikulu), kui kaasnevaid kulusid soodusravimitele, meditsiiniseadmetele ning teistele
tervishoiuteenustele. Lisaks võetakse arvesse patsiendi poolt tehtavaid kulutusi ja ajutise
töövõimetuse hüvitise kulusid;
2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud;
tegemist on vormiliselt uue punktiga. Kulude all peetakse silmas samu kulusid, mis on
nimetatud punktis 1;
3) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravimite loeteluga ja meditsiiniseadmete loeteluga
ning teiste erialadega, sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale
6
loetelule, ravimite loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule ning mõju tervishoiuteenust
osutavate erialade planeeritavatele rahalistele mahtudele;
uus sõnastus hõlmab endas kehtiva määruse § 7 punkti 2 sõnastust, kuid on laiem,
hõlmates seoseid erinevate loeteludega. Sõnastusest on välja jäetud lauseosa „sealhulgas mõju
tervishoiuteenuste kättesaadavusele“, tervishoiuteenuse kättesaadavust arvestatakse pigem
eelnõu § 4 punktis 8 viidatud kohaldamise tingimuste juures;
4) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu
prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa;
tegemist on uue punktiga, mis on otseses seoses tervishoiuteenuse mõjuga
ravikindlustuse eelarvele;
5) tervishoiuteenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele;
kehtivas määruses vastab sellele eelnõu punktile § 7 punkt 1, uuest sõnastusest on välja
jäetud „sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja
töövõimetushüvitiste eelarvele“. Mõju ja seoseid haigekassa eelarve erinevate komponentidega
on täpsemalt kajastatud eelnõu § 7 punktis 3;
6) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2
punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse
kasutamise tagamiseks;
tegemist on uue punktiga. Suur osa tervishoiuteenuseid on loetellu kantud piirhinna
kohaldamise tingimustega, mistõttu on ravikindlustuse rahalistele võimalustele hinnangu
andmisel vajalik lähtuda võimalikust väär- ja liigkasutamisest ning sõnastada
rakendustingimusi, mis aitaksid sellest tulenevaid riske eelarvele maandada.
Kuigi eelnõu §-s 7 nimetatud kriteeriumi sisu on oluliselt täiendatud, ei ole sisuliselt tegemist
olulise muudatusega tervishoiuteenuste vastavuse hindamisel haigekassa rahalistele
võimalustele, sest nimetatud punktid on juba praegu haigekassa eelarve rahalistele võimalustele
hinnangu andmise eelduseks.
3. peatükk. Kriteeriumidele vastavuse hindajad
Eelnõu §-s 8 sätestatakse kriteeriumidele vastavuse hindajad.
Lõikes 1 on võrreldes kehtiva määruse § 8 lõikega 1 muudetud punkti 2 sõnastust – „haigekassa
nimetatud tervishoiuökonoomika spetsialist“ on asendatud sõnastusega „haigekassa nimetatud
ekspert“. Punkte 1, 3 ja 4 ei ole võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt muudetud. Seega
hinnatakse taotlusi edaspidi järgmiselt:
1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hindaja on haigekassa poolt Tartu
Ülikooli või Ravimiameti soovitusel nimetatud ekspert;
2) tervishoiuteenuse kulutõhususe hindaja on haigekassa nimetatud ekspert;
3) tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla hindaja on
Sotsiaalministeerium;
4) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hindaja on
haigekassa.
Lõike 1 punktides 2 ja 4 on ühtlustatud sõnastust sarnaselt lõike 1 punktiga 1, milles
nimetatakse eksperdihinnangu koostajat eksperdiks.
7
Lõikes 2 on võrreldes kehtiva määrusega viidatud ka lõike 1 punktis 4 nimetatud eksperdile.
Muus osas on lõige sisuliselt samaks jäänud. Eksperdihinnangu näidisvormid avaldatakse
endiselt haigekassa veebilehel. Kuna näidisvorme on mitu, on sõnastuses kasutatud mitmust.
Kehtiva määruse lõige 3 on eelnõu tekstist välja jäetud kui ebavajalik täpsustus, sest hindaja
annab juba lõike 2 kohaselt taotluse kohta pädeva eksperdihinnangu just sellele kriteeriumile,
mida tema hindab.
Lõike 3 kohaselt vastutab hindaja eksperdihinnangu asjakohasuse ja erapooletuse eest. Kehtiva
määruse § 8 lõike 4 teksti muudetud ei ole.
Lõike 4 kohaselt annab Sotsiaalministeerium hinnangu taotluste kooskõla kohta määruse §-s 6
kirjeldatud kriteeriumiga (tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi
tervishoiupoliitikaga).
Lõike 5 (kehtiva määrus lõige 6) kohaselt annab haigekassa koondhinnangu taotlustes
kajastuvate tervishoiuteenuste loetellu kandmise võimalustele lähtuvalt loetellu kandmise aasta
haigekassa eelarvest, võttes arvesse eksperdihinnanguid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni
arvamust. Kehtiva määrusega võrreldes (samasisuline § 8 lõige 6) on lisatud, et koondhinnangu
koostamisel arvestatakse ka eelnevalt koostatud hinnanguid – tervishoiuteenuse tõendatud
meditsiinilise efektiivsuse eksperdihinnangut, tervishoiuteenuse kulutõhususe
eksperdihinnangut, tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse
eksperdihinnangut ning tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga
kooskõla hinnangut. Hinnangutega arvestamise näol ei ole tegu sisulise muudatusega, sest
nimetatud hinnangud on juba praegu tervishoiuteenuste loetellu kandmise võimalusele
hinnangu andmise eelduseks.
Käesolev eelnõu ei sisalda kehtiva määruse lõiget 7, kuna Sotsiaalministeerium annab hinnangu
üksnes iga taotluse kohta, koondhinnangut taotluste ja tervishoiupoliitiliste prioriteetide kohta
enam ei anta, kuna see roll liigub komisjonile, mille liige on ka Sotsiaalministeeriumi esindaja.
4. peatükk. Kriteeriumidele vastavuse hindamise tingimused ja kord
Eelnõu §-s 9 sätestatakse loetelu muutmiseks esitatava taotluse esitamise nõuded, sh taotluse
sisu- ja vorminõuded. Eelnõus kasutatakse mõistet „taotlus“ võrreldes kehtivas määruses
kasutatava mõistega „ettepanek“. Sõna „taotluse“ lühivormina kasutuselevõtt on kehtestatud
eelnõu § 6 punktis 5: loetelu muutmise ettepanek (edaspidi taotlus). Kuigi mõiste „ettepanek“
kasutamine on kooskõlas RaKS § 31 lõike 5 sõnastusega, on ka kehtivas määruses selle asemel
võetud kasutusele mõiste „taotlus“.
Muudatus tehakse selguse ja lihtsuse huvides ning ka seetõttu, et eristada loetelu muutmiseks
tehtavat ettepanekut ehk taotlust haigekassa nõukogu poolt valdkonna eest vastutavale
ministrile Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehtavast ettepanekust teha
Vabariigi Valitsusele ettepanek loetelu kehtestamiseks või muutmiseks.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus koos lisade ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse
koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele esitatakse
haigekassale elektrooniliselt või muul kirjalikul viisil.
8
Võrreldes kehtiva määrusega antakse võimalus mitte esitada koos taotlusega teaduskirjanduse
koopiaid, kui vastav kirjandus on elektrooniliselt kättesaadav – sellisel juhul tuleb esitada viide
(veebilink). Ka praegu esitatakse taotlused haigekassale elektrooniliselt e-kirja teel, taotluse
lisad ning nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiad edastatakse samuti
elektrooniliselt, kas kirja manustena või taotluses veebilingina. Seega ei ole tegemist sisulise
muudatusega, vaid kehtiva praktika kajastamisega määruse tekstis.
Lõikes 2 sätestatakse andmed, mis taotluses peavad esitatud olema. Sisulisi muudatusi
nimetatud lõikes võrreldes kehtiva määruse § 9 lõikega 2 tehtud ei ole.
Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse näidisvorm ja selle täitmise juhend avaldatakse haigekassa
veebilehel. Sisulisi muudatusi nimetatud lõikes võrreldes kehtiva määruse § 9 lõikega 3 tehtud
ei ole.
Lõikes 4 sätestatakse, et ravimi müügiloa hoidja esitab koos ravimiteenusega seotud taotlusega
ravimi kasutamise farmakoökonoomilise analüüsi, mis on koostatud vastavalt haigekassa
veebilehel avaldatud Balti riikide juhisele ravimi farmakoökonoomiliseks hindamiseks1, välja
arvatud juhul, kui selle esitamata jätmiseks on mõjuv põhjus.
Ravimite loetelu kehtestamisel on ravimitootja vastavalt tervis- ja tööministri 19. detsembri
2017. a määruse nr 59 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning
loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad ning
ravimikomisjoni moodustamine ja töökord“ § 7 lõike 1 punktile 6 kohustatud analüüsi esitama,
mistõttu on põhjendatud sarnase nõude kehtestamine ka tervishoiuteenuste loetelu muutmisel.
Ühtlasi annab ravimi müügiloa hoidja analüüsi esitamine teatud rolli loetelu
muutmise/kehtestamise menetluses ka ravimi müügiloa hoidjatele, kes kehtiva regulatsiooni
kohaselt ei ole kõnealuses menetluses osapool, kuigi just müügiloa hoidja omab ravimi
maksumuse ja võimalike hinnaläbirääkimiste osas peamist rolli. Siiski jätab sõnastus võimaluse
farmakoökonoomilise analüüsi esitamata jätmiseks. See on aktsepteeritav näiteks juhtudel, kui
ravimil puudub Eestis müügiluba (nt on Ravimiamet väljastanud ühekordse sisseveoloa ja
turustamisloa) ning puudub osapool, kellega läbi rääkida. Samuti võib ette tulla olukordi, kus
uus ravimiteenus on tõendatult meditsiiniliselt efektiivne ja kulutõhus ning rakendamisel oleks
võimalik saavutada ravikindlustuse eelarvele kokkuhoidu, kuid ravimi müügiloa hoidjal
puudub huvi teha koostööd taotluse esitajaga.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et haigekassa hindab 45 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest,
kas taotlus vastab kehtestatud nõuetele või mitte. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele,
annab haigekassa taotluse esitajale 30 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei
kõrvaldata tähtajaks, jätab haigekassa taotluse läbi vaatamata. Tegemist on haldusmenetluse
seaduses (edaspidi HMS) sätestatud puuduste kõrvaldamise regulatsiooni täpsustamisega. HMS
§ 15 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan puuduste kõrvaldamiseks tähtaja esimesel võimalusel
ja selgitab, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Eelnõu kohaselt hindab haigekassa 45 kalendripäeva jooksul, kas taotluses on puudusi või ei
ole. Samas kohaldub ka viidatud HMS § 15 lõige 2, mis tähendab, et haigekassa peab seda
tegema siiski esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 45 päeva jooksul. Puuduste esinemise korral
annab haigekassa puuduste kõrvaldamiseks aega 30 kalendripäeva ja tulenevalt HMS § 15
lõikest 2 selgitab taotluse esitajale, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab haigekassa taotluse
1
Kättesaadav:
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/balti_juhis_ravimite_farmakooekonoomiliseks_hindamiseks.pdf
9
läbi vaatamata. Haigekassa tegevus taotluste menetlemisel on HMS-i tähenduses käsitatav
toimingutena. Kui taotluse esitaja puudusi ei kõrvalda, lõpeb toimingu menetlus vastavalt HMS
§ 43 lõike 4 punktile 4 taotluse läbi vaatamata jätmisega. Selleks tagastab haigekassa taotluse
läbi vaatamata vastavalt HMS § 14 lõike 6 punktile 2 ja § 15 lõikele 3. Vastavalt HMS § 14
lõikele 7 põhjendatakse taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult ja teavitatakse taotlejat
taotluse läbi vaatamata jätmisest. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse üksikasjalikum
menetluskord selleks, et motiveerida taotluste koostajaid esitama vajalikke andmeid,
parandades seeläbi taotluste kvaliteeti. Taotlustega saadud põhjalikum informatsioon
tervishoiuteenuse kohta on ühtlasi aluseks ka täpsemate hinnangute koostamisele.
Lõikes 2 on sätestatud, et haigekassa astub taotluse menetlemiseks läbirääkimistesse selle
esitajaga. Kui taotluse on esitanud haigekassa ise, astub haigekassa läbirääkimistesse asjast
huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Läbirääkimisi võib
pidada aasta ringi. Võrreldes kehtiva määruse § 10 lõikega 1 on sõnastusest välja jäetud
täpsustus, et haigekassa astub läbirääkimistesse pärast ettepaneku vastuvõtmist, sest menetlus
algab taotluse esitamisega.
Lõikes 3 on sätestatud, et haigekassa esitab taotluse koos lisadega ja nende koostamisel
kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele
versioonidele eelnõu § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hindajatele eksperdihinnangu
saamiseks. Samamoodi on täiendatud sõnastust lõikes 6. Võrreldes kehtiva määruse § 10
lõikega 2 ja lõikega 41 on sõnastust täpsustatud sarnaselt eelnõu § 9 lõike 1 sõnastusega, mis
võimaldab taotluse koostamisel kasutatud teaduskirjandusele viidata elektrooniliselt
kättesaadavatele versioonidele. Teisi sisulisi muudatusi lõigetes 3 ja 6 tehtud ei ole.
Lõikes 4 on sätestatud eksperdihinnangu koostamise tähtaeg – 30 päeva jooksul pärast taotluse
saamist.
Lõikes 5 on sätestatud hindaja õigus esitada täiendavaid andmeid, kui taotluses ei ole esitatud
piisavalt informatsiooni ettenähtud kriteeriumide hindamiseks. Sisulisi muudatusi nimetatud
lõikes võrreldes kehtiva määruse § 10 lõigetega 3 ja 4 tehtud ei ole.
Lõigetes 6–8 kirjeldatakse hinnangute edastamist haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi vahel.
Sisulisi muudatusi lõigetes 6 ja 7 võrreldes kehtiva määruse § 10 lõigetega 41 ja 42 tehtud ei
ole. Lõikes 8 täiendatakse, et Sotsiaalministeerium esitab hinnangu ühiskonnale vajalikkuse ja
tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta hiljemalt 45 päeva pärast eksperdihinnangute saamisest
või 14 päeva enne tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekut nende taotluste osas, mis on
lisatud komisjoni päevakorda. Seda seetõttu, et koosoleku päevakord saadetakse komisjonile
14 päeva ja materjalid seitse päeva enne koosoleku toimimist, et komisjoni liikmed saaksid
tutvuda arutamisele tulevate materjalidega seisukoha kujundamiseks.
Eelnõu ei sisalda kehtiva määruse lõikeid 44 ja 45, sest nendes nimetatud hinnanguid asendab
moodustatav komisjon ning paralleelselt komisjoni poolt arvamuse andmisega ei ole vaja anda
tervishoiupoliitilist koondhinnangut. Sotsiaalministeeriumil on võimalik hinnangut anda ja
seisukohti väljendada komisjoni koosolekul ühena komisjoni liikmetest.
Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse haigekassa nõukogu ülesanded seoses loetelu muutmisega.
Lõikesse 9 sätestatakse, et haigekassa juhatus teeb haigekassa nõukogule ettepaneku loetelu
muutmiseks või kehtestamiseks ning enne ettepaneku tegemist kutsub juhatus kokku
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni.
10
Lõikesse 10 lisatakse, et nõukogu esitab ministrile ettepaneku ka loetelu kehtestamiseks, mitte
ainult muutmiseks, lisades sellele tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamuse – tegemist on
täpsustusega (täpsustus on kooskõlas HKS § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõukogu
pädevusega).
Lõigetes 11 ja 12 on võrreldes kehtiva määrusega uudsena reguleeritud taotluse menetluse
lõpetamist, kui haigekassa nõukogu ei esita ministrile ettepanekut taotluse alusel loetelu
kehtestada või muuta. Sellisel juhul lõppeb taotluse menetlus vastavalt HMS § 43 lõike 4
punktile 2 (põhjendatud otsus toimingut mitte sooritada). See tähendab üldjuhul, et haigekassa
juhatus ei ole nõukogu jaoks ettevalmistatavasse loetelu kehtestamise või muutmise paketti
taotlusega soovitud ettepanekut lisanud ja/või mõningatel juhtudel ei ole nõukogu sellekohast
ettepanekut ministrile teinud. Taotluste lõpetamine laieneb taotlustele, mida ei ole rahuldatud
seetõttu, et tervishoiuteenused ei ole meditsiiniliselt efektiivsed ja/või kulutõhusad. Eeltoodu ei
laiene taotlustele, mida ei ole rahuldatud vaid eelarveliste piirangute tõttu või mida ei ole
hinnatud tervishoiupoliitiliselt prioriteetseks teenuseks – selliste taotluste menetlus jätkub ka
järgmisel aastal, sest uuel perioodil võib olukord olla teistsugune.
Haigekassa esitab menetluse lõpetamisel taotluse esitajale ka vastavad põhjendused vastavalt
HMS-i sättele koostoimes HMS § 108 lõikega 1. Taotluse menetlust uuendatakse juhul, kui
taotluse esitaja esitab meditsiinilise efektiivsuse ja/või kulutõhususe kohta täiendavaid andmeid
hiljemalt kolme kuu jooksul arvates haigekassa nõukogu ettepaneku alusel valitsuse kehtestatud
loetelu/loetelu muudatuse jõustumisest. Kui taotleja esitab täiendavad andmed, menetletakse
taotlust uuesti järgmisse loetellu / loetelu muudatusse lülitamiseks vastavalt eelnõu §-le 9. Kui
taotleja esitab küll täiendavaid andmeid, kuid need ei vasta nt taotlusele esitatavale nõuetele,
antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis taotluse
menetlemine lõpetatakse.
Lõikes 13 sätestatakse, et teave taotluste menetlemise kohta on kättesaadav haigekassa
veebilehel. Eelnõuga selles sättes midagi ei muudeta – sama on kehtestatud ka kehtiva määruse
§ 10 lõikes 8.
Haigekassa veebilehel kajastaks loetelu muutmisega seotud üldinfot, taotluste menetlemise
ajakava, avalikustatakse esitatud taotlused, hinnangud meditsiinilise efektiivsuse, kulutõhususe
ja haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta, koondhinnang ning
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekute kokkuvõtted..
5. peatükk. Tervishoiuteenuste loetelu komisjon
Eelnõu §-des 11–17 sätestatakse tulenevalt RaKS § 31 lõikes 2 sätestatud volitusnormist
tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord, komisjoni liikmed, komisjoni
õigused ja kohustused, komisjoni töökorraldus, komisjoni koosoleku korraldus, komisjoni
tegevuse rahastamine ja taotluste menetlemine erandkorras.
Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni näol on tegemist haigekassa juhatusele nõu andva
komisjoniga, kelle tegevuse eesmärk on tervishoiuteenuste loetelu täiendamise ja muutmise
kohta arvamuse andmine.
Tegemist on laiapõhjalise komisjoniga, kuhu kuulub kokku 13 liiget (valitsusasutuste ja
organisatsioonide esindajad ning Sotsiaalministeeriumi koosseisuvälised nõunikud):
11
1) Sotsiaalministeerium esindaja;
2) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kirurgiliste erialade nõunik;
3) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline sisemeditsiini erialade nõunik;
4) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kliinilis-konsultatiivsete erialade nõunik;
5) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline hambaarstide erialade nõunik;
6) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline psühhiaatria eriala nõunik;
7) Eesti Haiglate Liidu esindaja;
8) Eesti Perearstide Seltsi esindaja;
9) Eesti Õdede Liidu esindaja;
10) Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja;
11) Tartu Ülikooli esindaja;
12) Terviseameti esindaja;
13) Eesti Haigekassa esindaja.
Iga organisatsioon ja valitsusasutus esitab nii liikme kui ka asendusliikme, kes kinnitatakse
haigekassa poolt kolmeks aastaks. Põhiliikme puudumise korral saab teda asendada
asendusliige. Komisjoni juhib esimees, kelle komisjoni liikmed enda hulgast valivad. Esimehe
puudumise korral juhib komisjoni tema asendusliige.
Komisjonil on õigus saada tegevuseks vajalikku teavet, sh aasta alguses menetlusaasta
tegevuskava, ning teha ettepanekuid täiendavate eksperdihinnangute tellimiseks. Komisjonil on
kohustus deklareerida oma huvid. Arutatava teema puhul huvide konflikti korral peab
komisjoni liige end vastava päevakorra punkti arutelult ning arvamuse andmisest taandama.
Komisjoni tööd administreerib haigekassa. Komisjoni töövorm on koosolek, sh elektrooniline
koosolek. Komisjoni koosoleku kutse saadetakse hiljemalt 14 päeva ning materjalid
tutvumiseks seitse päeva enne koosoleku toimumist. Komisjon on otsustusvõimeline, kui
koosolekul osaleb üle poolt komisjoni liikmetest ehk minimaalselt seitse liiget. Komisjon
kujundab arvamuse konsensuse alusel või hääletamise tulemusel lihthäälteenamusega. Häälte
võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl.
Komisjoni koosolekud protokollitakse ning kokkuvõte koosoleku arutelust avalikustatakse
haigekassa kodulehel hiljemalt 30 päeva pärast komisjoni koosolekut. Komisjon kujundab iga
arutatud teema kohta oma põhjendatud arvamuse ning määrab prioriteetsuse kolmesel skaalal:
prioriteetne, vajalik, vajalikkus kaheldav. Sellisel juhul võetakse tervishoiuteenuste loetelu
muutmisel esmajärjekorras aluseks kõige prioriteetsemaks määratud teemad, arvestades ka
haigekassa eelarve võimalusi.
Komisjoni tööd rahastab haigekassa, sh komisjoni liikmete töötasu (v.a valitsusasutuse ja
haigekassa esindajad).
Eelnõu § 17 sätestab taotluse menetlemise erandkorras. Eelnõuga selles paragrahvis võrreldes
kehtiva määruse §-ga 11 sisulisi muudatusi ei tehta.
6. peatükk. Rakendussätted
Eelnõu §-ga 18 kehtestatakse üleminekuregulatsioon – enne käesoleva määruse jõustumist
esitatud taotluste kriteeriumidele vastavust hinnatakse vastavalt kehtiva määrusega kehtestatud
kriteeriumide sisule.
12
Eelnõu §-ga 19 tunnistatakse kehtiv TTL-i kriteeriumide määrus kehtetuks.
Eelnõu §-ga 20 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg 1. juulil 2018. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõu aitab muuta tervishoiuteenuste loetelu muutmisel hinnatavad kriteeriumid
selgemaks ja osapooltele (taotlejad, hindajad, avalikkus) paremini mõistetavaks. Õigus jätta
läbi vaatamata taotlused, mis ei vasta vorminõuetele ka pärast puuduste kõrvaldamiseks antud
tähtaega, parandab esitatavate taotluste kvaliteeti ja vähendab nii haigekassa kui ka menetlusega
seotud teiste hinnangu andjate halduskoormust ning võimaldab tekkinud lisaressurssi kasutada
menetluse sisuliste küsimuste põhjalikumaks lahendamiseks.
Taotlustega saadud põhjalikum informatsioon tervishoiuteenuse kohta on ühtlasi ka täpsemate
hinnangute koostamise aluseks. Kui taotluses sisaldunud ettepanekut ei lisata
tervishoiuteenuste loetellu andmete ebapiisavuse tõttu või seetõttu, et meditsiiniline efektiivsus
puudub või on vähene ning teenus ei ole Eesti tingimustes kulutõhus, oodatakse menetluse
jätkumiseks taotlejalt täiendavaid andmeid. See toob taotlejale kaasa küll teatavat lisakohustust,
kuid on väga oluline menetluse kvaliteetse jätkumise tagamiseks.
Nõue esitada ravimi müügiloa hoidja ravimi kasutamise farmakoökonoomiline analüüs (v.a
juhul, kui selle esitamata jätmiseks esineb mõjuv põhjus) omab mõju ravimi müügiloa hoidjale
– müügiloa hoidjal tekib seeläbi roll menetluse protsessis, mis võib küll tõenäoliselt tuua kaasa
lisatööd ja ressursikulu müügiloa hoidjale, kuid samas annab parema võimaluse menetluses
kaasa rääkida.
Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni kaasamine tervishoiuteenuste loetelu
muutmisettepanekute arutellu võimaldab teha tervishoiusüsteemis arengu seisukohalt
läbipaistvamaid ning eri osapooli kaasavamaid valikuid.
Muid mõjusid määruse eelnõul ei ole.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne haigekassale otseseid lisakulutusi, v.a tervishoiuteenuste
loetelu komisjoni liikmete töötasu. Haigekassa hinnangul kulub ühele koosolekule ühel
komisjoni liikmel 6 tundi (3 tundi koosoleku ettevalmistamiseks, 3 tundi koosolekul
osalemiseks). Komisjoni liikmetest ei maksta tasu haigekassa ja valitsusasutuse esindajatele.
Tasu makstakse Sotsiaalministeeriumi koosseisuvälistele erialade nõunikele, Eesti Haiglate
Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tartu
Ülikooli esindajatele (kokku 10 esindajat). Tasu ühe komisjoni koosoleku eest on 92,62 eurot.
Kokku on planeeritud seitse koosolekut. Seega on kuluks 7 koosolekut * 92,62 eurot * 10 liiget
= 6483,40 eurot.
13
Haigekassa eelarve mõistes lisandub nimetatud summale veel ka sotsiaalmaks ning
töötuskindlustusmaks. Kulud kaetakse haigekassa eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu § 20 kohaselt jõustub määrus 2018. a 1. juulil. Määruse peaks jõustuma konkreetsel
tähtajal, mitte üldises korras, et vältida samal aastal menetletavate taotluste kriteeriumidele
vastavuse hindamisel erinevat kriteeriumite sisu kohaldamist (kehtiva määruse 2. peatükk vs.
eelnõu 2. peatükk).
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlatamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tartu Ülikoolile,
Tartu Ülikooli Kliinikumile, Terviseametile, Ravimitootjate Liidule ja Eesti
Ravimihulgimüüjate Liidule.
14
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0630 - Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/032440b3-081a-4d67-b876-0db554925f13
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/032440b3-081a-4d67-b876-0db554925f13?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main