dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. juuni 2018
Viit
1-12/1368-1
Registreeritud
15. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
22. juuni 2018

Failid

  • 📎1.2-270-1 14.06.2018 VVm.bdoc1261 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 14.06.2018 nr 1.2-2/70-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord“. Ministeeriumidest näeme eelnõuga puutumust eelkõige Rahandusministeeriumil. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 5 tööpäeva jooksul. Eelnõu on seotud Riigikogus 13. juunil 2018. a vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seadusega (602 SE). Määrusega seotud seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. VV määrus 2. VV määruse SK Lisaadressaadid: Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Tartu Ülikool Terviseamet Eesti Haigekassa Eesti Arstide Liit Tartu Ülikooli Kliinikum Ravimitootjate Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Ülle Jordan 6269 139 [email protected] EELNÕU 06.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018 nr Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi loetelu) kriteeriumide täpsem sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad, loetelu hindamise tingimused ja kord, loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord. (2) Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse loetelu muutmisena tervishoiuteenuse kandmist loetellu, tervishoiuteenuse kustutamist loetelust ja loetelus oleva tervishoiuteenuse muutmist. § 2. Loetelu muutmise algatamine (1) Loetelu muutmise võivad algatada ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isikud. (2) Loetelu muutmine algatatakse järgmistel eesmärkidel: 1) loetelus oleva tervishoiuteenuse, sealhulgas loetellu kantud tervishoiuteenuse koodi, piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra ning nende kohaldamise tingimuste muutmine; 2) tervishoiuteenuse loetelust väljaarvamine; 3) uue tervishoiuteenuse loetellu lisamine. (3) Kui Sotsiaalministeerium teeb haigekassale ettepaneku astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühenduste või erialaühendustega, esitab ta koos ettepanekuga põhjenduse riigi tervishoiupoliitika elluviimise vajaduse kohta. 2. peatükk Kriteeriumide täpsem sisu § 3. Kriteeriumid (1) Tervishoiuteenuse kandmisel loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1 1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 2) tervishoiuteenuse kulutõhusus; 3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga; 4) vastavus haigekassa eelarve rahalistele võimalustele. (2) Vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud kriteeriume arvestatakse juhul, kui: 1) loetellu kantakse kompleksteenus; 2) muudetakse loetellu kantud tervishoiuteenuse koodi; 3) muudetakse loetellu kantud kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära; 4) muudetakse loetellu kantud kindlustatud isiku omaosaluse määra; 5) muudetakse loetellu kantud tervishoiuteenuse piirhinda, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimusi; 6) tervishoiuteenus kustutatakse loetelust. (3) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud kriteeriume. § 4. Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) tervishoiuteenuse meditsiiniline näidustus; 2) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste kaupa, tuginedes kliinilistele uuringutele, Euroopa riikides aktsepteeritud ravijuhistele, maailmapraktikale ja Eesti kogemusele; 3) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta võrreldes alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega; 4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus; 5) tingimused ja teenuseosutaja valmisolek osutada kvaliteetset tervishoiuteenust; 6) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud ravimite loeteluga (edaspidi ravimite loetelu) ja ravikindlustustuse seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud meditsiiniseadmete loeteluga (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu), sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale loetelule, ravimite loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule; 7) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa; 8) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse kasutamise tagamiseks. § 5. Tervishoiuteenuse kulutõhusus Tervishoiuteenuse kulutõhususe kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) tervishoiuteenusega seotud kulud; 2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud; 3) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang ja vajaduse korral muud tõenduspõhisuse andmed; 2 4) rahvusvahelised kulutõhususe hinnangud tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste kaupa. § 6. Tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga Tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) tervishoiuteenuse vastavus tervishoiu arengukavadele; 2) kindlustatud isikute omaosaluse kohaldamise võimalikkus teenuse eest tasumisel, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud tingimustest; 3) tervishoiuteenuse vastavus Eestis aktsepteeritud eetikaprintsiipidele; 4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks; 5) võimalik mõju töötajate väljaõppele ja koolitusvajadusele ning loetelu muutmise ettepanekus (edaspidi taotlus) esitatu olulisus eriala arengu seisukohalt; 6) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang; 7) tervishoiuteenuse kulutõhususe hinnang; 8) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hinnang; 9) tervishoiuteenuse tervishoiupoliitiline prioriteetsus. § 7. Vastavus haigekassa eelarve rahalistele võimalustele Tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) tervishoiuteenusega seotud kulud; 2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud; 3) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravimite loeteluga ja meditsiiniseadmete loeteluga ning teiste erialadega, sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale loetelule, ravimite loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule ning mõju tervishoiuteenust osutavate erialade planeeritavatele rahalistele mahtudele; 4) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa; 5) tervishoiuteenuse lühi- ja pikaajaline mõju haigekassa kulude eelarvele; 6) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse kasutamise tagamiseks. 3. peatükk Kriteeriumidele vastavuse hindajad § 8. Kriteeriumidele vastavuse hindajad (1) Taotluse kriteeriumidele vastavuse hindajad (edaspidi hindaja) on: 1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hindamisel – haigekassa poolt Tartu Ülikooli või Ravimiameti soovitusel nimetatud ekspert; 2) tervishoiuteenuse kulutõhususe hindamisel – haigekassa nimetatud ekspert; 3) tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla hindamisel – Sotsiaalministeerium; 4) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hindamisel – haigekassa. 3 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud hindajad annavad neile esitatud taotluse kohta ettenähtud ulatuses pädeva eksperdihinnangu. Eksperdihinnangu näidisvormid avaldatakse haigekassa veebilehel. (3) Hindaja vastutab eksperdihinnangu asjakohasuse ja erapooletuse eest. (4) Sotsiaalministeerium annab hinnangu taotluste kooskõla kohta käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatud kriteeriumiga. (5) Haigekassa annab koondhinnangu taotlustes kajastuvate tervishoiuteenuste loetellu kandmise võimalustele lähtuvalt loetellu kandmise aasta haigekassa eelarvest, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksperdihinnanguid ja lõikes 4 nimetatud Sotsiaalministeeriumi hinnangut ning käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamust. 4. peatükk Kriteeriumidele vastavuse hindamise tingimused ja kord § 9. Taotluse esitamine ja vorminõuded (1) Taotlus koos lisade ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele esitatakse haigekassale elektrooniliselt või muul kirjalikul viisil. (2) Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) taotluse algatanud organisatsiooni või ühenduse nimi, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress; 3) tervishoiuteenuse nimetus ja loetellu kantud teenuse puhul selle kood; 4) käesoleva määruse §-des 4–7 nimetatud kriteeriumidele hinnangu andmiseks vajalikud andmed; 5) taotluse esitamise kuupäev; 6) taotluse esitaja allkiri. (3) Taotluse näidisvorm ja selle täitmise juhend avaldatakse haigekassa veebilehel. (4) Ravimi müügiloa hoidja esitab koos ravimiteenusega seotud taotlusega ravimi kasutamise farmakoökonoomilise analüüsi, mis on koostatud vastavalt haigekassa veebilehel avaldatud Balti riikide juhisele ravimi farmakoökonoomiliseks hindamiseks, välja arvatud juhul, kui on mõjuv põhjus selle esitamata jätmiseks. § 10. Taotluse menetlemine (1) Pärast taotluse registreerimist hindab haigekassa 45 kalendripäeva jooksul taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 9 esitatud nõuetele. Nõuetele mittevastava taotluse esitajale annab haigekassa 30 kalendripäeva puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtajaks ei kõrvaldata, jätab haigekassa taotluse läbi vaatamata. 4 (2) Haigekassa astub taotluse menetlemiseks läbirääkimistesse selle esitajaga. Kui taotluse on esitanud haigekassa ise, astub haigekassa läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühenduste või erialaühendustega. Läbirääkimisi võib pidada aasta läbi. (3) Haigekassa esitab taotluse koos lisade ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hindajatele eksperdihinnangu saamiseks. (4) Hindaja esitab eksperdihinnangu haigekassale 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. (5) Hindajal on taotluse menetlemise käigus õigus nõuda taotluse esitajalt täiendavaid andmeid, kui taotluses ei ole esitatud piisavalt informatsiooni ettenähtud kriteeriumide hindamiseks. (6) Haigekassa koondab taotlused ja esitab need koos nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele Sotsiaalministeeriumile üks kord kalendriaastas. (7) Haigekassa koondab taotluste kohta koostatud eksperdihinnangud ja menetluse käigus esitatud lisaandmed ning esitab need Sotsiaalministeeriumile esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30 päeva pärast viimase eksperdihinnangu valmimist. (8) Sotsiaalministeerium esitab haigekassale käesoleva määruse § 8 lõikes 4 nimetatud hinnangu taotluste kohta hiljemalt 45 päeva pärast haigekassalt eksperdihinnangute saamist või 14 päeva enne tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekut nende taotluste puhul, mis on esitatud komisjoni päevakorda. (9) Haigekassa juhatus teeb haigekassa nõukogule ettepaneku loetelu kehtestamiseks või muutmiseks. Enne arvamuse andmist kutsub juhatus kokku tervishoiuteenuste loetelu komisjoni. (10) Haigekassa nõukogu esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku teha Vabariigi Valitsusele ettepanek loetelu kehtestamiseks või muutmiseks, lisades ettepanekule tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamuse. (11) Kui taotluses esitatud tervishoiuteenuse meditsiiniline efektiivsus või kulutõhusus ei ole tõendatud ja taotluses esitatud ettepanek ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud haigekassa nõukogu ettepanekus, lõpetatakse taotluse menetlus. Lõpetatud taotluse menetlust uuendatakse, kui taotleja esitab meditsiinilise efektiivsuse või kulutõhususe kohta täiendavaid andmeid kolme kuu jooksul loetelu jõustumisest arvates. (12) Kui taotleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul täiendavaid andmeid, menetletakse taotlust uuesti vastavalt käesolevale määrusele. (13) Informatsioon taotluste menetlemise kohta on kättesaadav haigekassa veebilehel. 5. peatükk Tervishoiuteenuste loetelu komisjon § 11. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord 5 (1) Tervishoiuteenuste loetelu komisjon (edaspidi komisjon) on haigekassa moodustatud haigekassa juhatusele nõu andva õigusega komisjon. (2) Komisjoni tegevuse eesmärk on loetelu täiendamise, tervishoiuteenuse loetelust väljaarvamise, tervishoiuteenusele rakenduskriteeriumide lisamise või muutmise, sealhulgas piirhinna muutmise suhtes haigekassa juhatusele arvamuse andmine. § 12. Komisjoni liikmed (1) Komisjonil on 13 liiget. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed kinnitab haigekassa juhatus kolmeks aastaks. (2) Komisjoni koosseisu kuuluvad: 1) Sotsiaalministeeriumi esindaja; 2) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kirurgiliste erialade nõunik; 3) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline sisemeditsiini erialade nõunik; 4) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kliinilis-konsultatiivsete erialade nõunik; 5) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline hambaarstide erialade nõunik; 6) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline psühhiaatria eriala nõunik; 7) Eesti Haiglate Liidu esindaja; 8) Eesti Perearstide Seltsi esindaja; 9) Eesti Õdede Liidu esindaja; 10) Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja; 11) Tartu Ülikooli esindaja; 12) Terviseameti esindaja; 13) Eesti Haigekassa esindaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutus või organisatsioon esitab haigekassale ettepaneku oma esindajate kinnitamiseks. Ettepanekule lisatakse esindajate nõusolek komisoni töös liikmena või asendusliikmena osaleda. Komisjoni liikme äraolekul asendab teda hääleõigusega asendusliige. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsusasutus või organisatsioon võib haigekassale esitada ettepaneku oma kinnitatud esindajate koosseisu muutmiseks. § 13. Komisjoni õigused ja kohustused (1) Komisjonil on õigus: 1) saada haigekassalt tegevuseks vajalikku teavet, sealhulgas tegevuskava menetlusaasta alguses; 2) teha haigekassale ettepanek tellida vajaduse korral täiendav eksperdihinnang. (2) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud seoses komisjoni tööga kirjalikult deklareerima oma huve, esitades haigekassale huvide deklaratsiooni. Komisjoni koosoleku päevakorra saamise järel on komisjoni liige või asendusliige kohustatud teavitama oma võimalikust huvide konfliktist seoses päevakorrapunktiga ning taandama end selle päevakorrapunkti arutelult ja arvamuse andmisest. Huvide deklaratsiooni näidisvorm avaldatakse haigekassa veebilehel. 6 (3) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud lähtuma oma tegevuses tõenduspõhisuse ja hea tava põhimõtetest, et vältida huvide konflikti ja tagada haigekassa juhatusele tehtavate ettepanekute kvaliteet ja erapooletus. (4) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud andma põhjendatud arvamuse esitatud ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise kohta. § 14. Komisjoni töökorraldus (1) Komisjoni liikmed valivad enda hulgast komisjoni esimehe. (2) Komisjoni juhib komisjoni esimees, tema puudumise korral asendusliige. (3) Komisjoni esimees: 1) kinnitab komisjoni tööplaani ja koosoleku päevakorra; 2) kutsub kokku koosolekud ja juhib koosolekut; 3) otsustab komisjoniväliste ekspertide kaasamise komisjoni töösse; 4) otsustab huvigruppide esindajate kutsumise päevakorrapunktide arutelule. (4) Komisjoni liikme äraolekul asendab valitsusasutust või organisatsiooni selleks nimeliselt kinnitatud hääleõigusega asendusliige. (5) Komisjoni postiaadressiks on haigekassa postiaadress. Komisjoni dokumendihaldust korraldab haigekassa. Komisjoni tööd administreerib haigekassa. (6) Komisjoni töövorm on koosolek, sealhulgas elektrooniline koosolek. (7) Komisjoni koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht, kui koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti. (8) Komisjoni esimehe nõusolekul võib arvamuse kujundada koosolekut kokku kutsumata, saates arvamuse projekti komisjoni liikmetele ja määrates kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui seitse päeva. § 15. Komisjoni koosolek ja arvamuse andmise kord (1) Komisjoni korralised koosolekud toimuvad vastavalt tööplaanile. (2) Koosoleku kutse saadetakse komisjoni liikmetele e-posti teel üldjuhul 14 päeva enne koosoleku toimumist. Kutsele lisatakse koosoleku päevakord. (3) Komisjoni liige teavitab koosoleku kutse saatjat koosolekul osalemisest või mitteosalemisest kolme päeva jooksul kutse saamisest arvates. Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, selgitab ta välja, kas asendusliige saab koosolekul osaleda, ja teavitab sellest koosoleku kutse saatjat kolme päeva jooksul kutse saamisest arvates. (4) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Vajaduse korral määrab komisjoni esimees uue koosoleku aja ja koha. 7 (5) Koosoleku materjalid tehakse komisjoni liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. (6) Koosolek viiakse läbi vastavalt päevakorrale, koosolekul osalemine võib toimuda videokonverentsi või muid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. Edasilükkamatu vajaduse ilmnemise korral võib koosoleku käigus päevakorda muuta. (7) Koosolek on kinnine, kooskõlastatult komisjoni esimehega võivad koosolekust osa võtta teised asjaomased isikud. Haigekassa juhatuse esimees võib osaleda komisjoni koosolekul sõnaõigusega. (8) Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse kohaselt esitatud dokumendid ning teeb ettepanekud taotluste kohta koos põhjendusega haigekassa juhatusele. (9) Komisjoni arvamus kujundatakse konsensuse alusel või hääletamise tulemusel koosolekul osalevate liikmete lihthäälteenamusega, erapooletuks jääda ei ole lubatud, eriarvamused protokollitakse. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe, tema äraolekul tema asendaja hääl. (10) Koosoleku protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Haigekassa edastab koosoleku protokolli komisjoni liikmetele elektrooniliselt ülevaatamiseks ja kinnitamiseks 14 päeva jooksul koosoleku toimumisest arvates. Komisjoni liige kinnitab protokolli viie päeva jooksul selle saamisest arvates. (11) Komisjoni koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse haigekassa veebilehel hiljemalt 30 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. (12) Koosoleku protokoll arhiveeritakse haigekassas ja sellele tagatakse komisjoni liikmete juurdepääs. § 16. Komisjoni tegevuse rahastamine (1) Komisjoni tegevusega seotud halduskulu, sealhulgas komisjoni koosolekute korraldamisega seotud kulu, finantseeritakse haigekassa tegevuskuludest. (2) Haigekassa tasub komisjoni liikme töö eest vastavalt komisjoni liikmega sõlmitud lepingus kokkulepitule. § 17. Taotluse menetlemine erandkorras Käesolevas määruses sätestatud tähtajad ja protseduuri võib jätta kohaldamata, kui: 1) ettepanek tuleneb õigusaktist; 2) loetellu kantud tervishoiuteenuse nimetust korrigeeritakse keeleliselt; 3) ravikindlustuse seaduse § 32 alusel valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika muutmine tingib loetelu muutmise olulisel määral. 6. peatükk Rakendussätted 8 § 18. Üleminekusäte Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotluse ja kriteeriumidele vastavuse hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ 2. peatükis sätestatust. § 19. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määrus nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 20. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär 9 Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ (edaspidi ka TTL-i kriteeriumide määrus) uus terviktekst. Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 31 lõike 2 alusel. Võrreldes kehtiva määrusega on uude tervikteksti lisatud Riigikogus 13. juunil 2018. a vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduses (602 SE) sätestatava haigekassa moodustatava nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord. Määruse eelnõu eesmärk on kaasajastada haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi ka loetelu) muutmise kriteeriumide sisu ning hindamise tingimusi ja korda, kirjeldada selgemini tervishoiuteenuste loetelu taotluste menetlusprotsessi ning menetlusprotsessis osaleva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni (edaspidi ka komisjon) töökorda ja rolli. Sõnastatakse täpsemalt tervishoiuteenuse loetellu kandmisel arvestatavate kriteeriumide sisu. Samuti täpsustatakse taotluse esitamise nõudeid: dokumentide esitamine võib muu hulgas toimuda elektrooniliselt, dokumentide koostamisel kasutatud teaduskirjandusele võib viidata elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele, ravimiteenusega seotud taotlusega koos esitatakse ravimi müügiloa hoidja ravimi kasutamise majanduslik analüüs. Taotluse menetlusprotsessis kirjeldatakse selgemalt toiminguid alates taotluse laekumisest haigekassasse (menetluse alguses toimub taotluse nõuetele vastavuse hindamine) kuni nõukogu esitatud ettepaneku alusel vastu võetud loetelu jõustumiseni, sealhulgas täpsustatakse haigekassa juhatusele nõu andva komisjoni pädevust ja rolli loetelu kehtestamise ja muutmise ettevalmistamisel. Samuti sätestatakse konkreetsemalt edasised tegevused, kui taotluses sisaldunud ettepanekut ei lisata tervishoiuteenuste loetellu andmete ebapiisavuse tõttu või seetõttu, et meditsiiniline efektiivsus puudub või on vähene ning teenus ei ole Eesti tingimustes kulutõhus. Menetluse jätkumiseks oodatakse taotlejalt nimetatud küsimustes täiendavaid andmeid. Kõigi kirjeldatud muudatuste eesmärk on parandada menetlusprotsessi kvaliteeti ning vähendada protsessiga seotud osapoolte halduskoormust. Määrus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2018. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite ja meditsiiniseadmete talituse peaspetsialist Kärt Veliste, ravikindlustushüvitiste osakonna 1 eriarstiabi paketi arenduse talituse juht Tiina Sats ([email protected]) ja ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja Kersti Esnar ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Eesti Haigekassa juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogus 13. juunil 2018. a vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse 602 SE-ga, mille kohaselt moodustab haigekassa RaKS-i alusel nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni haigekassa juhatusele tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta arvamuste andmiseks. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruse nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord“ Riigi Teatajas RT I, 29.12.2017, 33 avaldatud redaktsioon. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 20 paragrahvist. Kehtestatakse uus TTL-i kriteeriumide määruse terviktekst, sest muudetakse praktiliselt kõiki kehtiva määruse paragrahve, enamikus paragrahvides muudetakse kehtivat teksti ning lisatakse juurde nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamist ja töökorda reguleerivad paragrahvid. Võrreldes kehtiva määrusega säilitatakse eelnõus sarnane jagunemine peatükkideks ja paragrahvide põhisisu. Eelnõuga muudetakse teise ja neljanda peatüki pealkirja, asendades pealkirja „Kriteeriumide sisu“ pealkirjaga „Kriteeriumide täpsem sisu“ ning pealkirja „Kriteeriumidele vastavuse hindamise kord“ pealkirjaga „Kriteeriumidele vastavuse hindamise tingimused ja kord“. Muudatus on seotud Riig602 SE § 2 punktiga 2, millega muudetakse RaKS § 31 lõikes 2 sätestatud määruse volitusnorm selgemaks. Eelnõus on läbivalt asendatud mõiste „ravikindlustuse eelarve“ mõistega „haigekassa eelarve“ tulenevalt 2018. a 1. jaanuarist kehtiva Eesti Haigekassa seaduse vastavast muudatusest. Määruse 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad, loetelu hindamise tingimused ja kord, loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord. 2 Eelnõu §-s 2 sätestatakse loetelu muutmise algatajad. Lõike 1 kohaselt on nendeks RaKS § 31 lõikes 5 nimetatud isikud ehk asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused ning haigekassa. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha haigekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks. Lõikes 2 on loetletud loetelu muutmise algatamise eesmärgid sarnaselt kehtiva määruse sama sättega. Võrreldes kehtiva määrusega eelnõu §-des 1 ja 2 sisulisi muudatusi ei tehta. Tehtud on mõned vormilised muudatused, näiteks kasutatakse kogu eelnõu ulatuses sõna „teenus“ asemel sõna „tervishoiuteenus“, sest määrus käsitleb tervishoiuteenuseid. Samuti kasutatakse eelnõus võrreldes kehtiva määrusega „tervishoiuteenuste loetelu“ asemel sõna „loetelu“, vastav lühivorm on sätestatud nii kehtiva määruse kui ka eelnõu § 1 lõikes 1. Määruse 2. peatükk. Kriteeriumide täpsem sisu Eelnõu §-s 3 kehtestatakse loetelu muutmisel arvesse võetavad kriteeriumid ja minimaalselt arvesse võetavad kriteeriumid teatud loetelu muutmise juhtudel. Lõikes 1 taasesitatakse määruse terviklikkuse huvides RaKS § 31 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid. Arvesse võetavad kriteeriumid on tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus, tervishoiuteenuse kulutõhusus, tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele. Lõigetes 2 ja 3 on samal põhjusel ja määruse rakendamise selguse huvides taasesitatud RaKS § 31 lõigete 11 ja 12 tekst. Nimetatud RaKS-i sätted sisaldavad viiteid erinevatele RaKS-i sätetele, määruses on viidetest loobutud ja erinevad olukorrad on selgelt välja kirjutatud, mis tagab selgemini arusaadava regulatsiooni. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu §-s 4 kirjutatakse lahti kriteeriumi „tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus“ täpsem sisu. Võrreldes kehtiva määrusega muudetakse alapunktide järjestus sisuliselt loogilisemaks, samuti on punktid sõnastatud lihtsamalt ja selgemalt. Järgnevalt on esitatud eelnõu § 4 sõnastus ja selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega. Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) tervishoiuteenuse meditsiiniline näidustus;  kehtivas määruses vastab sellele punktile määruse § 4 punkti 2 esimene pool. Punkti teine pool „vajadus teenuse osutamiseks“ on välja jäetud, sest teenuse osutamise vajadus tuleneb nii näidustusest, ravi tulemuslikkusest kui ka alternatiivsete raviviiside olemasolust ja tulemuslikkusest ning kajastub kõigis nimetatud teemasid käsitlevates punktides; 2) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste kaupa tuginedes kliinilistele uuringutele, Euroopa riikides aktsepteeritud ravijuhistele, maailmapraktikale ja Eesti kogemusele;  see punkt koondab endas kehtiva määruse § 4 punkte 1, 4, 6 ja 8. Lühi- ja pikaajalist prognoosi uue sõnastusega eraldi välja toodud ei ole, sest hinnangu andmisel lähtutakse 3 olemasolevatest andmetest ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta sellisel ajaperioodil, mille kohta infot avaldatud on. Kehtiva määruse § 4 punkt 6 „patsiendi isikupära võimalik mõju ravi tulemustele“ on eelnõust sellisena välja jäetud, kuid see on üks aspektidest, mida ravi tulemuslikkuse ja ohutuse hindamisel tuleb silmas pidada lähtudes avaldatud tõenduspõhistest andmetest (nt kas patsiendi suitsetamine avaldab mõju operatsiooni tulemuse efektiivsusele). Ravi ohutus hõlmab endas ravi kõrvaltoimeid, kuid on laiem mõiste, sest selle mõiste alla kuuluvad ka näiteks ravi tüsistused, mida tuleb samuti ravi hindamisel silmas pidada; 3) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta võrreldes alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega;  kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 9. Uue sõnastusega on selgemini välja toodud, et võrdluses on oluline hinnata kahte komponenti: ravi tulemuslikkus ja ohutus. Sõnastusest on välja jäetud täpsustus „Eestis ja rahvusvaheliselt kasutatavate“ tulenevalt asjaolust, et alternatiivina käsitatakse kõige kohasemat raviviisi või diagnostikat, mida isikule sama näidustuse korral tavapraktikas pakutakse; 4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike tegevuste kirjeldus;  kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 12. Uuest sõnastusest on välja jäetud „asjakohasus ja õigsus“, sest kõikide punktide hindamisel lähtub ekspert küsimusest, kas taotluses esitatud informatsioon on asjakohane ja õige; 5) tingimused ja teenuseosutaja valmisolek osutada kvaliteetset tervishoiuteenust;  kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 7. Punkt on sõnastatud lühemalt ja sõnastuses on „vajalikud meditsiiniseadmed, personali kvalifikatsioon ning pädevus“ asendatud kokkuvõtvalt kvaliteedi tagamise tingimustega; 6) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud ravimite loeteluga (edaspidi ravimite loetelu) ja ravikindlustuse seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud meditsiiniseadmete loeteluga (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu), sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale loetelule, ravimite loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule;  kehtivas määruses vastavad sellele punktile § 4 punktid 10 ja 11, kuid konkreetsemalt on uues sõnastuses välja toodud seosed teiste mitterahaliste ravikindlustushüvitiste loeteludega; 7) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa;  kehtivas määruses vastab sellele punktile § 4 punkt 5. Sõna „patsient“ on korrektsuse huvides asendatud sõnaga „isik“, sest loetelus on mitmeid teenuseid, mille eesmärk on diagnostika, seega ei ole tegu n-ö ravitava haigega. Täpsustus tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu kohta võimaldab selgemini analüüsida tervishoiuteenusega seotud ressursikulu, nelja aasta prognoosi esitamise vajadus tuleneb haigekassa eelarve planeerimise nelja aasta pikkusest ajaperioodist; 8) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse kasutamise tagamiseks;  suur osa tervishoiuteenuseid on loetellu kantud piirhinna kohaldamise tingimustega, mistõttu on oluline tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtuda võimalikust väär- ja liigkasutamisest ning sõnastada rakendustingimusi, mis aitaksid neid riske maandada. Kehtiva määruse § 4 punkt 6 „patsiendi isikupära võimalik mõju ravi tulemustele“ 4 on samuti seotud väär- ja liigkasutamisega, mistõttu ei ole seda uues sõnastuses enam eraldi välja toodud. Eelnõu §-s 5 kirjutatakse lahti kriteeriumi „tervishoiuteenuse kulutõhusus“ täpsem sisu. Järgnevalt on esitatud eelnõu § 5 sõnastus ja selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega. Tervishoiuteenuse kulutõhususe kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) tervishoiuteenusega seotud kulud;  kulude all peetakse silmas nii tervishoiuteenuse kulusid (teenuse osutamisega seotud kulud, nt ravimi maksumus, meditsiiniseadme maksumus, personalikulu) kui kaasnevaid kulusid soodusravimitele, meditsiiniseadmetele ja teistele tervishoiuteenustele. Lisaks võetakse arvesse patsiendi poolt tehtavaid kulutusi ja ajutise töövõimetuse hüvitise kulusid. Selle punktiga on kaetud kehtiva määruse § 5 punktid 1–4; 2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud;  kehtiva määruse § 5 sissejuhatava lauseosa sõnastus on järgmine: „Tervishoiuteenuse kulutõhususe osas antakse teenusele hinnang, võrreldes loetelus olevate teenustega või võimalike alternatiivsete teenustega sama meditsiinilise probleemi lahendamisel, järgmiselt:“. Uus sõnastus on konkreetsem – alternatiivsete raviviisidega seotud kulude all peetakse silmas samu kulusid, mis on nimetatud punkti 1 selgituse juures; 3) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang ja vajaduse korral muud tõenduspõhisuse andmed;  tegu on vormiliselt uue punktiga, kuid sisuliselt on teenuse tõenduspõhisus alati olnud aluseks kulutõhususe hindamisel, sest meditsiinilise efektiivsuse hinnangust saadav informatsioon on taotletava tervishoiuteenuse ja alternatiivse raviviisi kulude ja tervisekasu kalkuleerimise aluseks; 4) rahvusvahelised kulutõhususe hinnangud tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste kaupa;  tegu on vormiliselt uue punktiga, kuid praktikas lähtutakse juba praegu kulutõhususe kohta hinnangu andmisel rahvusvaheliste pädevate asutuste (nt The National Institute for Health and Care Excellence (NICE), Pharmaceutical Benefits Advisory Committee (PBAC), Scottish Medicines Consortium (SMC) jt) hinnangutest. Eelnõu §-s 6 kirjutatakse lahti kriteeriumi „tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga“ täpsem sisu. Järgnevalt on esitatud eelnõu § 6 sõnastus ja selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega. Tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  sissejuhatava lauseosa konstruktsiooni on ühtlustatud sarnaselt eelnõu §-de 4 ja 5 sissejuhatava lauseosaga. Tulenevalt lause alguse muudatusest on järgnevad punktid esitatud nimetavas käändes; 1) tervishoiuteenuse vastavus tervishoiu arengukavadele;  sõnastust ei ole sisuliselt muudetud; 5 2) kindlustatud isikute omaosaluse kohaldamise võimalikkus teenuse eest tasumisel, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud tingimustest;  sõnastust ei ole sisuliselt muudetud; 3) tervishoiuteenuse vastavus Eestis aktsepteeritud eetikaprintsiipidele;  sõnastust ei ole sisuliselt muudetud; 4) tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks;  sõnastust ei ole sisuliselt muudetud; 5) võimalik mõju töötajate väljaõppele ja koolitusvajadusele ning loetelu muutmise ettepanekus (edaspidi taotlus) esitatu olulisus eriala arengu seisukohalt;  sõnastust on muudetud seoses loetelu muutmise ettepaneku nimetamisega selguse huvides edaspidi määruse tekstis taotluseks, muus osas ei ole sõnastust muudetud; 6) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hinnang; 7) tervishoiuteenuse kulutõhususe hinnang; 8) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hinnang;  eelnõu § 6 punktid 6–8 on lisatud. Tegu on vormiliselt uute punktidega, kuid sisuliselt on nimetatud hinnangud ka kehtiva määruse kohaselt vajalikud hinnangu andmisel tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta; 9) tervishoiuteenuse tervishoiupoliitiline prioriteetsus;  sõnastust ei ole muudetud. Eelnõu §-s 7 kirjutatakse lahti kriteeriumi „vastavus haigekassa eelarve rahalistele võimalustele“ täpsem sisu. Järgnevalt on esitatud eelnõu § 7 sõnastus ja selgitused tehtud muudatuste kohta võrreldes kehtiva määrusega. Tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  antud lause konstruktsioon on ühtlustatud eelnõu §-de 4–6 sissejuhatavate lausetega; 1) tervishoiuteenusega seotud kulud;  tegemist on vormiliselt uue punktiga. Kulude all peetakse silmas nii tervishoiuteenuse kulusid (teenuse osutamisega seotud kulud: nt ravimi maksumus, meditsiiniseadme maksumus, personalikulu), kui kaasnevaid kulusid soodusravimitele, meditsiiniseadmetele ning teistele tervishoiuteenustele. Lisaks võetakse arvesse patsiendi poolt tehtavaid kulutusi ja ajutise töövõimetuse hüvitise kulusid; 2) alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega seotud kulud;  tegemist on vormiliselt uue punktiga. Kulude all peetakse silmas samu kulusid, mis on nimetatud punktis 1; 3) tervishoiuteenuse seos kehtiva loeteluga, ravimite loeteluga ja meditsiiniseadmete loeteluga ning teiste erialadega, sealhulgas uue tervishoiuteenuse asendav või täiendav mõju kehtivale 6 loetelule, ravimite loetelule ja meditsiiniseadmete loetelule ning mõju tervishoiuteenust osutavate erialade planeeritavatele rahalistele mahtudele;  uus sõnastus hõlmab endas kehtiva määruse § 7 punkti 2 sõnastust, kuid on laiem, hõlmates seoseid erinevate loeteludega. Sõnastusest on välja jäetud lauseosa „sealhulgas mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele“, tervishoiuteenuse kättesaadavust arvestatakse pigem eelnõu § 4 punktis 8 viidatud kohaldamise tingimuste juures; 4) Eestis tervishoiuteenust vajavate isikute ja tervishoiuteenuse osutamise kordade arvu prognoos järgneva nelja aasta kohta aastate kaupa;  tegemist on uue punktiga, mis on otseses seoses tervishoiuteenuse mõjuga ravikindlustuse eelarvele; 5) tervishoiuteenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele;  kehtivas määruses vastab sellele eelnõu punktile § 7 punkt 1, uuest sõnastusest on välja jäetud „sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja töövõimetushüvitiste eelarvele“. Mõju ja seoseid haigekassa eelarve erinevate komponentidega on täpsemalt kajastatud eelnõu § 7 punktis 3; 6) tervishoiuteenuse väär- ja liigkasutamise tõenäosus ning käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud kohaldamise tingimuste vajalikkus tervishoiuteenuse ohutu ja optimaalse kasutamise tagamiseks;  tegemist on uue punktiga. Suur osa tervishoiuteenuseid on loetellu kantud piirhinna kohaldamise tingimustega, mistõttu on ravikindlustuse rahalistele võimalustele hinnangu andmisel vajalik lähtuda võimalikust väär- ja liigkasutamisest ning sõnastada rakendustingimusi, mis aitaksid sellest tulenevaid riske eelarvele maandada. Kuigi eelnõu §-s 7 nimetatud kriteeriumi sisu on oluliselt täiendatud, ei ole sisuliselt tegemist olulise muudatusega tervishoiuteenuste vastavuse hindamisel haigekassa rahalistele võimalustele, sest nimetatud punktid on juba praegu haigekassa eelarve rahalistele võimalustele hinnangu andmise eelduseks. 3. peatükk. Kriteeriumidele vastavuse hindajad Eelnõu §-s 8 sätestatakse kriteeriumidele vastavuse hindajad. Lõikes 1 on võrreldes kehtiva määruse § 8 lõikega 1 muudetud punkti 2 sõnastust – „haigekassa nimetatud tervishoiuökonoomika spetsialist“ on asendatud sõnastusega „haigekassa nimetatud ekspert“. Punkte 1, 3 ja 4 ei ole võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt muudetud. Seega hinnatakse taotlusi edaspidi järgmiselt: 1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse hindaja on haigekassa poolt Tartu Ülikooli või Ravimiameti soovitusel nimetatud ekspert; 2) tervishoiuteenuse kulutõhususe hindaja on haigekassa nimetatud ekspert; 3) tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla hindaja on Sotsiaalministeerium; 4) tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse hindaja on haigekassa. Lõike 1 punktides 2 ja 4 on ühtlustatud sõnastust sarnaselt lõike 1 punktiga 1, milles nimetatakse eksperdihinnangu koostajat eksperdiks. 7 Lõikes 2 on võrreldes kehtiva määrusega viidatud ka lõike 1 punktis 4 nimetatud eksperdile. Muus osas on lõige sisuliselt samaks jäänud. Eksperdihinnangu näidisvormid avaldatakse endiselt haigekassa veebilehel. Kuna näidisvorme on mitu, on sõnastuses kasutatud mitmust. Kehtiva määruse lõige 3 on eelnõu tekstist välja jäetud kui ebavajalik täpsustus, sest hindaja annab juba lõike 2 kohaselt taotluse kohta pädeva eksperdihinnangu just sellele kriteeriumile, mida tema hindab. Lõike 3 kohaselt vastutab hindaja eksperdihinnangu asjakohasuse ja erapooletuse eest. Kehtiva määruse § 8 lõike 4 teksti muudetud ei ole. Lõike 4 kohaselt annab Sotsiaalministeerium hinnangu taotluste kooskõla kohta määruse §-s 6 kirjeldatud kriteeriumiga (tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga). Lõike 5 (kehtiva määrus lõige 6) kohaselt annab haigekassa koondhinnangu taotlustes kajastuvate tervishoiuteenuste loetellu kandmise võimalustele lähtuvalt loetellu kandmise aasta haigekassa eelarvest, võttes arvesse eksperdihinnanguid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamust. Kehtiva määrusega võrreldes (samasisuline § 8 lõige 6) on lisatud, et koondhinnangu koostamisel arvestatakse ka eelnevalt koostatud hinnanguid – tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse eksperdihinnangut, tervishoiuteenuse kulutõhususe eksperdihinnangut, tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse eksperdihinnangut ning tervishoiuteenuse ühiskonnale vajalikkuse ja riigi tervishoiupoliitikaga kooskõla hinnangut. Hinnangutega arvestamise näol ei ole tegu sisulise muudatusega, sest nimetatud hinnangud on juba praegu tervishoiuteenuste loetellu kandmise võimalusele hinnangu andmise eelduseks. Käesolev eelnõu ei sisalda kehtiva määruse lõiget 7, kuna Sotsiaalministeerium annab hinnangu üksnes iga taotluse kohta, koondhinnangut taotluste ja tervishoiupoliitiliste prioriteetide kohta enam ei anta, kuna see roll liigub komisjonile, mille liige on ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. 4. peatükk. Kriteeriumidele vastavuse hindamise tingimused ja kord Eelnõu §-s 9 sätestatakse loetelu muutmiseks esitatava taotluse esitamise nõuded, sh taotluse sisu- ja vorminõuded. Eelnõus kasutatakse mõistet „taotlus“ võrreldes kehtivas määruses kasutatava mõistega „ettepanek“. Sõna „taotluse“ lühivormina kasutuselevõtt on kehtestatud eelnõu § 6 punktis 5: loetelu muutmise ettepanek (edaspidi taotlus). Kuigi mõiste „ettepanek“ kasutamine on kooskõlas RaKS § 31 lõike 5 sõnastusega, on ka kehtivas määruses selle asemel võetud kasutusele mõiste „taotlus“. Muudatus tehakse selguse ja lihtsuse huvides ning ka seetõttu, et eristada loetelu muutmiseks tehtavat ettepanekut ehk taotlust haigekassa nõukogu poolt valdkonna eest vastutavale ministrile Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehtavast ettepanekust teha Vabariigi Valitsusele ettepanek loetelu kehtestamiseks või muutmiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus koos lisade ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele esitatakse haigekassale elektrooniliselt või muul kirjalikul viisil. 8 Võrreldes kehtiva määrusega antakse võimalus mitte esitada koos taotlusega teaduskirjanduse koopiaid, kui vastav kirjandus on elektrooniliselt kättesaadav – sellisel juhul tuleb esitada viide (veebilink). Ka praegu esitatakse taotlused haigekassale elektrooniliselt e-kirja teel, taotluse lisad ning nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiad edastatakse samuti elektrooniliselt, kas kirja manustena või taotluses veebilingina. Seega ei ole tegemist sisulise muudatusega, vaid kehtiva praktika kajastamisega määruse tekstis. Lõikes 2 sätestatakse andmed, mis taotluses peavad esitatud olema. Sisulisi muudatusi nimetatud lõikes võrreldes kehtiva määruse § 9 lõikega 2 tehtud ei ole. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse näidisvorm ja selle täitmise juhend avaldatakse haigekassa veebilehel. Sisulisi muudatusi nimetatud lõikes võrreldes kehtiva määruse § 9 lõikega 3 tehtud ei ole. Lõikes 4 sätestatakse, et ravimi müügiloa hoidja esitab koos ravimiteenusega seotud taotlusega ravimi kasutamise farmakoökonoomilise analüüsi, mis on koostatud vastavalt haigekassa veebilehel avaldatud Balti riikide juhisele ravimi farmakoökonoomiliseks hindamiseks1, välja arvatud juhul, kui selle esitamata jätmiseks on mõjuv põhjus. Ravimite loetelu kehtestamisel on ravimitootja vastavalt tervis- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 59 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad ning ravimikomisjoni moodustamine ja töökord“ § 7 lõike 1 punktile 6 kohustatud analüüsi esitama, mistõttu on põhjendatud sarnase nõude kehtestamine ka tervishoiuteenuste loetelu muutmisel. Ühtlasi annab ravimi müügiloa hoidja analüüsi esitamine teatud rolli loetelu muutmise/kehtestamise menetluses ka ravimi müügiloa hoidjatele, kes kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kõnealuses menetluses osapool, kuigi just müügiloa hoidja omab ravimi maksumuse ja võimalike hinnaläbirääkimiste osas peamist rolli. Siiski jätab sõnastus võimaluse farmakoökonoomilise analüüsi esitamata jätmiseks. See on aktsepteeritav näiteks juhtudel, kui ravimil puudub Eestis müügiluba (nt on Ravimiamet väljastanud ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa) ning puudub osapool, kellega läbi rääkida. Samuti võib ette tulla olukordi, kus uus ravimiteenus on tõendatult meditsiiniliselt efektiivne ja kulutõhus ning rakendamisel oleks võimalik saavutada ravikindlustuse eelarvele kokkuhoidu, kuid ravimi müügiloa hoidjal puudub huvi teha koostööd taotluse esitajaga. Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et haigekassa hindab 45 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest, kas taotlus vastab kehtestatud nõuetele või mitte. Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele, annab haigekassa taotluse esitajale 30 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata tähtajaks, jätab haigekassa taotluse läbi vaatamata. Tegemist on haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud puuduste kõrvaldamise regulatsiooni täpsustamisega. HMS § 15 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan puuduste kõrvaldamiseks tähtaja esimesel võimalusel ja selgitab, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Eelnõu kohaselt hindab haigekassa 45 kalendripäeva jooksul, kas taotluses on puudusi või ei ole. Samas kohaldub ka viidatud HMS § 15 lõige 2, mis tähendab, et haigekassa peab seda tegema siiski esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 45 päeva jooksul. Puuduste esinemise korral annab haigekassa puuduste kõrvaldamiseks aega 30 kalendripäeva ja tulenevalt HMS § 15 lõikest 2 selgitab taotluse esitajale, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab haigekassa taotluse 1 Kättesaadav: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/balti_juhis_ravimite_farmakooekonoomiliseks_hindamiseks.pdf 9 läbi vaatamata. Haigekassa tegevus taotluste menetlemisel on HMS-i tähenduses käsitatav toimingutena. Kui taotluse esitaja puudusi ei kõrvalda, lõpeb toimingu menetlus vastavalt HMS § 43 lõike 4 punktile 4 taotluse läbi vaatamata jätmisega. Selleks tagastab haigekassa taotluse läbi vaatamata vastavalt HMS § 14 lõike 6 punktile 2 ja § 15 lõikele 3. Vastavalt HMS § 14 lõikele 7 põhjendatakse taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult ja teavitatakse taotlejat taotluse läbi vaatamata jätmisest. Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse üksikasjalikum menetluskord selleks, et motiveerida taotluste koostajaid esitama vajalikke andmeid, parandades seeläbi taotluste kvaliteeti. Taotlustega saadud põhjalikum informatsioon tervishoiuteenuse kohta on ühtlasi aluseks ka täpsemate hinnangute koostamisele. Lõikes 2 on sätestatud, et haigekassa astub taotluse menetlemiseks läbirääkimistesse selle esitajaga. Kui taotluse on esitanud haigekassa ise, astub haigekassa läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Läbirääkimisi võib pidada aasta ringi. Võrreldes kehtiva määruse § 10 lõikega 1 on sõnastusest välja jäetud täpsustus, et haigekassa astub läbirääkimistesse pärast ettepaneku vastuvõtmist, sest menetlus algab taotluse esitamisega. Lõikes 3 on sätestatud, et haigekassa esitab taotluse koos lisadega ja nende koostamisel kasutatud teaduskirjanduse koopiatega või viidetega nende elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele eelnõu § 8 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hindajatele eksperdihinnangu saamiseks. Samamoodi on täiendatud sõnastust lõikes 6. Võrreldes kehtiva määruse § 10 lõikega 2 ja lõikega 41 on sõnastust täpsustatud sarnaselt eelnõu § 9 lõike 1 sõnastusega, mis võimaldab taotluse koostamisel kasutatud teaduskirjandusele viidata elektrooniliselt kättesaadavatele versioonidele. Teisi sisulisi muudatusi lõigetes 3 ja 6 tehtud ei ole. Lõikes 4 on sätestatud eksperdihinnangu koostamise tähtaeg – 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist. Lõikes 5 on sätestatud hindaja õigus esitada täiendavaid andmeid, kui taotluses ei ole esitatud piisavalt informatsiooni ettenähtud kriteeriumide hindamiseks. Sisulisi muudatusi nimetatud lõikes võrreldes kehtiva määruse § 10 lõigetega 3 ja 4 tehtud ei ole. Lõigetes 6–8 kirjeldatakse hinnangute edastamist haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Sisulisi muudatusi lõigetes 6 ja 7 võrreldes kehtiva määruse § 10 lõigetega 41 ja 42 tehtud ei ole. Lõikes 8 täiendatakse, et Sotsiaalministeerium esitab hinnangu ühiskonnale vajalikkuse ja tervishoiupoliitikaga kooskõla kohta hiljemalt 45 päeva pärast eksperdihinnangute saamisest või 14 päeva enne tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekut nende taotluste osas, mis on lisatud komisjoni päevakorda. Seda seetõttu, et koosoleku päevakord saadetakse komisjonile 14 päeva ja materjalid seitse päeva enne koosoleku toimimist, et komisjoni liikmed saaksid tutvuda arutamisele tulevate materjalidega seisukoha kujundamiseks. Eelnõu ei sisalda kehtiva määruse lõikeid 44 ja 45, sest nendes nimetatud hinnanguid asendab moodustatav komisjon ning paralleelselt komisjoni poolt arvamuse andmisega ei ole vaja anda tervishoiupoliitilist koondhinnangut. Sotsiaalministeeriumil on võimalik hinnangut anda ja seisukohti väljendada komisjoni koosolekul ühena komisjoni liikmetest. Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse haigekassa nõukogu ülesanded seoses loetelu muutmisega. Lõikesse 9 sätestatakse, et haigekassa juhatus teeb haigekassa nõukogule ettepaneku loetelu muutmiseks või kehtestamiseks ning enne ettepaneku tegemist kutsub juhatus kokku tervishoiuteenuste loetelu komisjoni. 10 Lõikesse 10 lisatakse, et nõukogu esitab ministrile ettepaneku ka loetelu kehtestamiseks, mitte ainult muutmiseks, lisades sellele tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamuse – tegemist on täpsustusega (täpsustus on kooskõlas HKS § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõukogu pädevusega). Lõigetes 11 ja 12 on võrreldes kehtiva määrusega uudsena reguleeritud taotluse menetluse lõpetamist, kui haigekassa nõukogu ei esita ministrile ettepanekut taotluse alusel loetelu kehtestada või muuta. Sellisel juhul lõppeb taotluse menetlus vastavalt HMS § 43 lõike 4 punktile 2 (põhjendatud otsus toimingut mitte sooritada). See tähendab üldjuhul, et haigekassa juhatus ei ole nõukogu jaoks ettevalmistatavasse loetelu kehtestamise või muutmise paketti taotlusega soovitud ettepanekut lisanud ja/või mõningatel juhtudel ei ole nõukogu sellekohast ettepanekut ministrile teinud. Taotluste lõpetamine laieneb taotlustele, mida ei ole rahuldatud seetõttu, et tervishoiuteenused ei ole meditsiiniliselt efektiivsed ja/või kulutõhusad. Eeltoodu ei laiene taotlustele, mida ei ole rahuldatud vaid eelarveliste piirangute tõttu või mida ei ole hinnatud tervishoiupoliitiliselt prioriteetseks teenuseks – selliste taotluste menetlus jätkub ka järgmisel aastal, sest uuel perioodil võib olukord olla teistsugune. Haigekassa esitab menetluse lõpetamisel taotluse esitajale ka vastavad põhjendused vastavalt HMS-i sättele koostoimes HMS § 108 lõikega 1. Taotluse menetlust uuendatakse juhul, kui taotluse esitaja esitab meditsiinilise efektiivsuse ja/või kulutõhususe kohta täiendavaid andmeid hiljemalt kolme kuu jooksul arvates haigekassa nõukogu ettepaneku alusel valitsuse kehtestatud loetelu/loetelu muudatuse jõustumisest. Kui taotleja esitab täiendavad andmed, menetletakse taotlust uuesti järgmisse loetellu / loetelu muudatusse lülitamiseks vastavalt eelnõu §-le 9. Kui taotleja esitab küll täiendavaid andmeid, kuid need ei vasta nt taotlusele esitatavale nõuetele, antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis taotluse menetlemine lõpetatakse. Lõikes 13 sätestatakse, et teave taotluste menetlemise kohta on kättesaadav haigekassa veebilehel. Eelnõuga selles sättes midagi ei muudeta – sama on kehtestatud ka kehtiva määruse § 10 lõikes 8. Haigekassa veebilehel kajastaks loetelu muutmisega seotud üldinfot, taotluste menetlemise ajakava, avalikustatakse esitatud taotlused, hinnangud meditsiinilise efektiivsuse, kulutõhususe ja haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta, koondhinnang ning tervishoiuteenuste loetelu komisjoni koosolekute kokkuvõtted.. 5. peatükk. Tervishoiuteenuste loetelu komisjon Eelnõu §-des 11–17 sätestatakse tulenevalt RaKS § 31 lõikes 2 sätestatud volitusnormist tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord, komisjoni liikmed, komisjoni õigused ja kohustused, komisjoni töökorraldus, komisjoni koosoleku korraldus, komisjoni tegevuse rahastamine ja taotluste menetlemine erandkorras. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni näol on tegemist haigekassa juhatusele nõu andva komisjoniga, kelle tegevuse eesmärk on tervishoiuteenuste loetelu täiendamise ja muutmise kohta arvamuse andmine. Tegemist on laiapõhjalise komisjoniga, kuhu kuulub kokku 13 liiget (valitsusasutuste ja organisatsioonide esindajad ning Sotsiaalministeeriumi koosseisuvälised nõunikud): 11 1) Sotsiaalministeerium esindaja; 2) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kirurgiliste erialade nõunik; 3) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline sisemeditsiini erialade nõunik; 4) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline kliinilis-konsultatiivsete erialade nõunik; 5) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline hambaarstide erialade nõunik; 6) Sotsiaalministeeriumi koosseisuväline psühhiaatria eriala nõunik; 7) Eesti Haiglate Liidu esindaja; 8) Eesti Perearstide Seltsi esindaja; 9) Eesti Õdede Liidu esindaja; 10) Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja; 11) Tartu Ülikooli esindaja; 12) Terviseameti esindaja; 13) Eesti Haigekassa esindaja. Iga organisatsioon ja valitsusasutus esitab nii liikme kui ka asendusliikme, kes kinnitatakse haigekassa poolt kolmeks aastaks. Põhiliikme puudumise korral saab teda asendada asendusliige. Komisjoni juhib esimees, kelle komisjoni liikmed enda hulgast valivad. Esimehe puudumise korral juhib komisjoni tema asendusliige. Komisjonil on õigus saada tegevuseks vajalikku teavet, sh aasta alguses menetlusaasta tegevuskava, ning teha ettepanekuid täiendavate eksperdihinnangute tellimiseks. Komisjonil on kohustus deklareerida oma huvid. Arutatava teema puhul huvide konflikti korral peab komisjoni liige end vastava päevakorra punkti arutelult ning arvamuse andmisest taandama. Komisjoni tööd administreerib haigekassa. Komisjoni töövorm on koosolek, sh elektrooniline koosolek. Komisjoni koosoleku kutse saadetakse hiljemalt 14 päeva ning materjalid tutvumiseks seitse päeva enne koosoleku toimumist. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poolt komisjoni liikmetest ehk minimaalselt seitse liiget. Komisjon kujundab arvamuse konsensuse alusel või hääletamise tulemusel lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning kokkuvõte koosoleku arutelust avalikustatakse haigekassa kodulehel hiljemalt 30 päeva pärast komisjoni koosolekut. Komisjon kujundab iga arutatud teema kohta oma põhjendatud arvamuse ning määrab prioriteetsuse kolmesel skaalal: prioriteetne, vajalik, vajalikkus kaheldav. Sellisel juhul võetakse tervishoiuteenuste loetelu muutmisel esmajärjekorras aluseks kõige prioriteetsemaks määratud teemad, arvestades ka haigekassa eelarve võimalusi. Komisjoni tööd rahastab haigekassa, sh komisjoni liikmete töötasu (v.a valitsusasutuse ja haigekassa esindajad). Eelnõu § 17 sätestab taotluse menetlemise erandkorras. Eelnõuga selles paragrahvis võrreldes kehtiva määruse §-ga 11 sisulisi muudatusi ei tehta. 6. peatükk. Rakendussätted Eelnõu §-ga 18 kehtestatakse üleminekuregulatsioon – enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotluste kriteeriumidele vastavust hinnatakse vastavalt kehtiva määrusega kehtestatud kriteeriumide sisule. 12 Eelnõu §-ga 19 tunnistatakse kehtiv TTL-i kriteeriumide määrus kehtetuks. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse määruse jõustumise tähtaeg 1. juulil 2018. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu aitab muuta tervishoiuteenuste loetelu muutmisel hinnatavad kriteeriumid selgemaks ja osapooltele (taotlejad, hindajad, avalikkus) paremini mõistetavaks. Õigus jätta läbi vaatamata taotlused, mis ei vasta vorminõuetele ka pärast puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, parandab esitatavate taotluste kvaliteeti ja vähendab nii haigekassa kui ka menetlusega seotud teiste hinnangu andjate halduskoormust ning võimaldab tekkinud lisaressurssi kasutada menetluse sisuliste küsimuste põhjalikumaks lahendamiseks. Taotlustega saadud põhjalikum informatsioon tervishoiuteenuse kohta on ühtlasi ka täpsemate hinnangute koostamise aluseks. Kui taotluses sisaldunud ettepanekut ei lisata tervishoiuteenuste loetellu andmete ebapiisavuse tõttu või seetõttu, et meditsiiniline efektiivsus puudub või on vähene ning teenus ei ole Eesti tingimustes kulutõhus, oodatakse menetluse jätkumiseks taotlejalt täiendavaid andmeid. See toob taotlejale kaasa küll teatavat lisakohustust, kuid on väga oluline menetluse kvaliteetse jätkumise tagamiseks. Nõue esitada ravimi müügiloa hoidja ravimi kasutamise farmakoökonoomiline analüüs (v.a juhul, kui selle esitamata jätmiseks esineb mõjuv põhjus) omab mõju ravimi müügiloa hoidjale – müügiloa hoidjal tekib seeläbi roll menetluse protsessis, mis võib küll tõenäoliselt tuua kaasa lisatööd ja ressursikulu müügiloa hoidjale, kuid samas annab parema võimaluse menetluses kaasa rääkida. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni kaasamine tervishoiuteenuste loetelu muutmisettepanekute arutellu võimaldab teha tervishoiusüsteemis arengu seisukohalt läbipaistvamaid ning eri osapooli kaasavamaid valikuid. Muid mõjusid määruse eelnõul ei ole. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne haigekassale otseseid lisakulutusi, v.a tervishoiuteenuste loetelu komisjoni liikmete töötasu. Haigekassa hinnangul kulub ühele koosolekule ühel komisjoni liikmel 6 tundi (3 tundi koosoleku ettevalmistamiseks, 3 tundi koosolekul osalemiseks). Komisjoni liikmetest ei maksta tasu haigekassa ja valitsusasutuse esindajatele. Tasu makstakse Sotsiaalministeeriumi koosseisuvälistele erialade nõunikele, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tartu Ülikooli esindajatele (kokku 10 esindajat). Tasu ühe komisjoni koosoleku eest on 92,62 eurot. Kokku on planeeritud seitse koosolekut. Seega on kuluks 7 koosolekut * 92,62 eurot * 10 liiget = 6483,40 eurot. 13 Haigekassa eelarve mõistes lisandub nimetatud summale veel ka sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaks. Kulud kaetakse haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Eelnõu § 20 kohaselt jõustub määrus 2018. a 1. juulil. Määruse peaks jõustuma konkreetsel tähtajal, mitte üldises korras, et vältida samal aastal menetletavate taotluste kriteeriumidele vastavuse hindamisel erinevat kriteeriumite sisu kohaldamist (kehtiva määruse 2. peatükk vs. eelnõu 2. peatükk). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlatamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tartu Ülikoolile, Tartu Ülikooli Kliinikumile, Terviseametile, Ravimitootjate Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule. 14 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0630 - Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/032440b3-081a-4d67-b876-0db554925f13 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/032440b3-081a-4d67-b876-0db554925f13?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel