EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0620 - Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/643f7048-e9e2-4941-9d24-b5efc0fbd370
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/643f7048-e9e2-4941-9d24-b5efc0fbd370?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
Meie 12.06.2018 nr 1.2-1/2027-1
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Palume väljatöötamiskavatsus kooskõlastada ja selle kohta arvamust avaldada 20 tööpäeva
jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Lisa: PHS_VTK_SOM_2018
Lisaadressaadid:
Õiguskantsler
Sotsiaalkindlustusamet
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Liisa-Lotta Raag 6269 253
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
06.06.2018
Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
1. jaanuaril 2017 jõustus perehüvitiste seadus (edaspidi PHS), millega sätestati täitemenetlusaegse
elatisabi (edaspidi TM elatisabi) maksmine. TM elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida oma
ülalpidamiskohustust. TM elatisabi saamise eelduseks on, et vanema vastu on algatatud täitemenetlus.
TM elatisabi on õigus saada kuni 100 eurot kuus.
Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning algab
pankrotimenetlus. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku
pankroti väljakuulutamisega, mis tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik TM elatisabi saada.
Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub sellel
perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks. Hetkel kehtiv PHS ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis
lubaks elatisabi maksmist pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata.
2. Sihtrühm
Sihtrühmaks on lapsed, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot
ja kes ei saa seetõttu praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt elatisabi taotleda.
Justiitsministeeriumi andmetel on füüsilisest isikust pankrotivõlgnikke, kelle suhtes on viimase viie
aasta jooksul (2013-2017.a) toimunud elatise asjas täitemenetlus kokku umbes 67.
Sidusrühma hulka kuuluvad kohtutäiturid, pankrotihaldurid, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
(edaspidi KPKoda), Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on, et lastel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot,
oleks menetluse ajal võimalik riigilt elatisabi saada.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
Elatise ja elatisabi maksmist, sissenõudmist jt valdkonnaga seotud küsimusi reguleerivad erinevad
Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi haldusala õigusaktid ning Euroopa Liidu määrused:
1
Perekonnaseadus – sätestab põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse, sealhulgas lapsele
makstava elatise suuruse ja maksmise viisi.
Perehüvitiste seadus – reguleerib riigi poolt makstavate perehüvitiste maksmise tingimusi ja korda
(sealhulgas elatisabi maksmine).
Täitemenetluse seadustik – sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused
ning täitedokumendi täitmise menetluse.
Kohtutäituri seadus – sätestab kohtutäituri ametitegevuse ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite
ühise kutseühenduse tegevuse alused.
Võlaõigusseadus – reguleerib nõude loovutamist ja aegumist.
Euroopa Nõukogu määrus nr 4/2009 – reguleerib EL-siseselt kohtualluvust, kohtuotsuste
tunnustamist ja täitmist ning koostööd ülalpidamiskohustuste küsimustes.
Euroopa Nõukogu määrus nr 883/2004 – välistab sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni küsimustes
elatisabi maksete teistesse riikidesse eksportimise kohustuse seoses toetuse kuulumisega
perekonnaõiguse valdkonda.
Rahvusvahelised resolutsioonid, programmid, soovitused ja juhised:
ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 26 kohaselt tuleb peresid toetada, võttes arvesse lapse
ja tema hooldamise eest vastutavate isikute majanduslikku olukorda ja tingimusi seoses lapse
ülalpidamisega, samuti muid kaalutlusi, mis on olulised lapse poolt või tema nimel lapse huvides
tehtud toetuste saamise avaldustes.
Euroopa Komisjoni soovitus (20.02.2013) „Investeerides lastesse aitama neil välja rabeleda
ebasoodsate olude ringist“ soovitab liikmesriikidel organiseerida ja rakendada meetmeid, millega
võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, edendades seejuures laste heaolu. Muuhulgas
tuuakse horisontaalse printsiibina välja vajaduse tagada tähelepanu pööramise lastele, kes
kasvavad suurema vaesusriskiga peredes, sh ühe vanemaga leibkondades.
Siseriiklikud arengukavad ja tegevusprogrammid:
Laste ja perede programm – Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on
koostatud Laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.
Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi
ja adekvaatsuse tagamisele. Ühe meetmena on programmis välja toodud, et elatisabisüsteemi
arendamiseks töötatakse välja lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks.
5. Tehtud uuringud
Sinisaar, H., Tammpuu, P. (2009). Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja
poliitikameetmed. Sotsiaalministeeriumi toimetised, 2009.1
Espenberg, K., Soo, K., Beilmann, M., Linno, M., Vahaste, S., Göttig, T., Uusen-Nacke, T. (2013).
Vanema hooldusõiguse määramise uuring. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus RAKE.2
Välisriikides tehtud analüüsid elatise maksmise ja riigipoolse elatisabi kohta:
1
http://vana.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2009/toimetised_20094.pdf
2
http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/www_ut/vanema_hooldusoigus_loppraport_isbn.pdf
2
Preparing for the future, tackling the past. Child Maintenance – Arrears and Compliance Strategy
2012 – 2017 (2013). Department of Work and Pensions, UK.3
Directorate General for Internal Policies, European Parliament (2014). Child maintenance systems
in EU Member States from the gender perspective. In-depth analysis.4
Rossin-Slater, M., Wüst, M. (2014). Parental Responses to Child Support Obligations: Causal
Evidence from Administrative Data. University of California at Santa Barbara, Department of
Economics and the Danish National Centre for Social Research.5
Sotsiaal- ja Justiitsministeerium on väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamise raames viinud
läbi täiendavaid väikesemahulisi analüüse ja arvutusi.
6. Kaasatud osapooled
Käesoleva VTK koostamisel on olnud kaasatud KPKoda, SKA, RTK ja Justiitsministeerium.
Kaasatud osapooltega on toimunud mitmed kohtumised. Kohtumiste raames on osapooled tõstatanud
probleemi, kuivõrd võlgniku pankroti väljakuulutamise korral tuleb TMS-i alusel täitemenetlus
lõpetada, siis tuleb lõpetada ka TM elatisabi maksmine. Seega satuvad teiste lastega võrreldes
ebavõrdsesse olukorda need lapsed, kelle vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine EI
Rahastamise suurendamine EI
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI
Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH
Muu (palun täpsusta) EI
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Senise regulatsiooni parem rakendamine
Senise regulatsiooni parem rakendamine ei aita saavutada soovitud eesmärki, milleks on elatisabi
maksmine olukorras, mil võlgnikust vanema osas on välja kuulutatud pankrot. Kehtiv TMS näeb ette,
et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse täitemenetlus, mis tähendab, et ka TM elatisabi maksmine
lõpetatakse. Siinkohal puuduvad võimalused kehtivat õigust praktikas teistmoodi rakendada. Seega on
eesmärgi saavutamisel ainukeseks lahenduseks täiendava regulatsiooni väljatöötamine, mis annaks
õigusliku aluse elatisabi maksmiseks pärast vanema suhtes pankroti välja kuulutamist.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Kehtiva PHS-i järgi on elatisabi maksmise eelduseks, et vanem, kes on kohustatud elatist maksma, ei
täida oma kohustust ning vanema suhtes on algatatud täitemenetlus. Olukorras, mil kohustatud
vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, lõpetatakse TMS-i alusel täitemenetlus, mis toob
omakorda kaasa elatisabi maksmise lõpetamise. Mitteregulatiivsed lahendused ei aita antud juhul
3
https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/214338/cm-arrears-and-
compliance-strategy-2012-2017.pdf
4
http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/note/join/2014/474407/IPOL-FEMM_NT(2014)474407_EN.pdf
5
http://www.econ.ucsb.edu/~mrossin/RossinSlater_Wust_Oct2014.pdf
3
probleemi lahendada, kuna elatisabi maksmiseks pärast pankroti välja kuulutamist ei ole õiguslikku
alust, mistõttu tuleb probleem lahendada regulatiivselt.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas
seaduseelnõu koostamisel analüüsida
Teiste riikide regulatiivseid valikud analüüsitud pole, sest Eestis on juba välja töötatud ja toimiv
elatisabiskeem, mis jõustus koos perehüvitiste seadusega 1. jaanuaril 2017.a. VTK-s analüüsitav
probleem tuleb seega sobitada juba kehtivasse skeemi ja lähtuda selle õiguslikust raamistikust.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
VTK autorite hinnangul ei ole võimalik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal
elatisabi maksta ilma vastava õigusliku regulatsioonita, mistõttu pakutakse järgnevalt välja kaks
lahendust, kuidas olukorda muuta.
Elatise vahendamine läbi kohtutäiturite (variant A)
Esimene lahendus on sarnane juba praegu kehtivale elatise vahendamise skeemile, mida rakendatakse
piiriüleste elatise menetluste puhul ning kus kohtutäitur vahendab välisriigist laekunud elatist,
informeerides sellest SKA-d. Variant A korral rakenduks seega järgmine skeem:
Juhul, kui lapse elatise nõude osas on eelnevalt täitemenetlus alustatud ning menetluse kestel
kuulutatakse võlgnikust vanema suhtes välja pankrot, volitab elatisabi saama õigustatud isik või lapse
seaduslik esindaja täitemenetlust läbi viinud kohtutäituri pankrotivarast makstavat elatist vahendama.
Kui võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud ja lapse teine vanem soovib, et pankrotihaldur hakkaks
pankrotimenetluses lapse elatise nõuet täitma, siis tuleb pankrotihaldurile esitada nõudeavaldus ja
lisada sinna juurde koopia kohtuotsusest. Kui nõue on pankrotimenetlusse esitatud, siis rahuldatakse
lapse elatise nõuded pankrotivarast ning kohtutäitur pankrotimenetluse kestel lapse nõudeid enam
täitemenetluse raames ei täida.
Kohtutäituri ülesanne oleks sellel ajal pankrotivarast saadud elatise vahendamine. Elatise
vahendamiseks tuleb kohtutäiturile esitada volikiri ning kohtu poolt tehtud määrus, mis kinnitab, et
elatist maksma kohustatud isiku suhtes on pankrot välja kuulutatud (edaspidi pankrotimäärus). Kui
kohtutäiturile on vastav volitus antud, siis on pankrotimenetluses pankrotihalduri ning kohustustest
vabastamise menetluses usaldusisiku ülesanne kanda võlgnikult saadud elatis kohtutäituri
arvelduskontole, kes kannab selle omakorda edasi lapsele. Sarnaselt kehtivale skeemile arvestab
kohtutäitur iga arvestusperioodi laekumisi ning vajadusel edastab SKA-le arveldusperioodile järgneva
kuu esimeseks tööpäevaks teate elatise maksmise kohta. Makseteatise alusel teeb SKA lapsele elatisabi
väljamakse.
Olukorras, kus lapse ühe vanema suhtes on pankrot välja kuulutatud ja menetluse kestel soovib lapse
teine vanem või lapse seaduslik esindaja, et pankrotis olev vanem täidaks lapse suhtes
ülalpidamiskohustust, on tal võimalik vastav elatise summa kalkulatsioon esitada pankrotihaldurile.
See tähendab, et kui üks lapse vanematest ei ole oma lapse eest mingi perioodi jooksul hoolt kandnud
ja oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis saab last kasvatav vanem/lapse seaduslik esindaja arvutada
välja selle perioodi võlgnevuse ja esitada selle nõude pankrotimenetlusse. Näiteks, kui ühe aasta
jooksul ei ole lapse üks vanematest ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib last kasvatav vanem võtta
aluseks elatise miinimumi (2018.a 250 eurot) ning esitada haldurile nõude, milles nõuab võlgnikult
4
terve aasta elatise tasumist. Kui lapse elatise nõude osas on juba kohtulahend tehtud, kuid
täitemenetlust enne pankroti välja kuulutamist ei alustatud, siis pankrotihaldur nõude suurust ei hinda,
vaid nõue loetakse koheselt täidetuks. See tähendab, et kui lapse elatise nõudes on kohtulahend
tehtud, siis ei pea nõuet enam nõuete kaitsmise koosolekul põhjendama.
Kui selline kohtulahend puudub, siis kontrollib pankrotihaldur nõude põhjendatust nõuete kaitsmise
koosolekul ning kui nõue on põhjendatud, siis seda tunnustatakse. Nõuete kaitsmise koosoleku aja ja
koha määrab haldur. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud
pärast pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel
põhjustel võib tähtaega pikendada.
PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja
nõude täitmise tähtpäevast. Seega üldjuhul toimub nõuete kaitsmise koosolek hiljemalt 5 kuud pärast
seda, kui võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. Selle perioodi jooksul saaks rakendada juba
kehtiva kohtumenetlusaegse elatisabi põhimõtteid, mis tähendab, et kuni ajani, mil nõuete kaitsmise
koosolek on toimunud, kuid mitte kauem kui 150 päeva, maksab SKA lapsele 100 eurot kuus elatisabi.
Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõue tunnustatakse, siis makstakse lähtuvalt sellest, mis on võlgniku
igakuine kohustus, lapsele elatisabi. Kui võlgniku igakuine kohustus on suurem kui 100 eurot,
makstakse lapsele igakuiselt kuni 100 eurot elatisabi. Kui kohustus on väiksem kui 100 eurot, näiteks
80 eurot kuus, siis makstakse ka elatisabi maksimaalselt 80 eurot kuus. Seega on põhimõte sama nagu
TM elatisabi puhul, kuid elatisabi ei maksta mitte kohtulahendi alusel, vaid elatisabi saamiseks tuleb
kohtutäiturile esitada pankrotimäärus ning dokument nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude
kohta. Lisaks nendele dokumentidele tuleb kohtutäiturile esitada ka taotlus elatisabi saamiseks ning
juba eelnevalt mainitud volikiri, millega volitatakse kohtutäitur pankrotihaldurilt pankrotimenetluse
käigus saadud elatist vahendama.
Positiivne asjaolu on, et juhul kui lapse elatise nõude osas on juba varasemalt täitemenetlus käinud,
siis võlgniku suhtes pankroti välja kuulutamise korral ei ole elatisabi saajal vaja suhelda erinevate
ametkondadega, vaid elatisabi saamise jätkamiseks tuleb tal vajalikud dokumendid esitada samale
kohtutäiturile, kes edastab vastavad andmed ise SKA-le. Lisaks on kohtutäituril olemas piiriülese elatise
vahendamise kogemus ja ta saaks samal moel toimetada ka elatisega, mis laekub talle
pankrotimenetluse kaudu.
Negatiivne asjaolu on, et andmeid tuleb vahetada kolme osapoole vahel, mistõttu võib menetlus
aeglustuda ja elatisabi maksmine venida, kuna SKA-le ei jõua õigeaegselt info selle kohta, millises
summas tuleb elatisabi välja maksta. Samuti suurendab lahendus mõnevõrra kohtutäiturite
töökoormust ja loob ka vajaduse maksta täituritele lisatasu.
Elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihaldurite (Variant B)
Teise lahenduse puhul toimuks elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihalduri. See tähendab, et
kui lapse elatise nõude osas on varasemalt käinud täitemenetlus ning lapsele on makstud elatisabi,
võlgniku suhtes väljakuulutatud pankroti korral täitemenetlus lõpetatakse ja edasine suhtlus käib läbi
SKA.
Elatisabi saamise jätkamiseks tuleb pöörduda SKA poole ja teavitada teda, et võlgniku suhtes on
pankrot välja kuulutatud. SKA saab seejärel teha kohtute infosüsteemi (edaspidi KIS) päringu ja võtta
sealt välja pankrotimääruse, mis tõendab, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. Kui on
kinnitust leidnud, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud, siis jätkab SKA elatisabi maksmist,
5
võttes aluseks kohtulahendis märgitud elatise summa. See tähendab, et kui elatis on suurem kui 100
eurot, siis makstakse elatisabi kuni 100 eurot kuus. Kui elatis on väiksem kui 100 eurot, näiteks 80
eurot, siis on ka elatisabi maksimaalne summa 80 eurot kuus.
Pankrotihalduri ülesandeks jääb SKA teavitamine siis, kui ta lapsele elatise pankrotivarast välja maksis
või kui ilmnevad muud asjaolud, mis takistavad elatisabi maksmist. Senikaua, kui SKA ei ole
pankrotihaldurilt sellist teavitust saanud, jätkab ta elatisabi maksmist. Loomulikult on elatisabi saajal
kohustus SKA-d teavitada erinevatest asjaoludest, mis elatisabi maksmist takistada võiksid. Selline
teavitamiskohustus muutub eriti oluliseks, kui võlgniku suhtes algab kohustustest vabastamise
menetlus. Alusetult saadu tuleb elatisabi saajal tagastada sotsiaalseadustiku üldosa seaduses
sätestatud korras.
Kohustustest vabastamise menetluse ajal pankrotihaldur enam menetluses ei osale ning võlgniku
rahaasjadega ja võlausaldajate nõuetega tegeleb edasi usaldusisik. Kuivõrd usaldusisikuks võib olla ka
võlgnik ise, siis on mõistlik, et kui läbi usaldusisiku on lapsele elatist makstud, siis on elatisabi saajal
kohustus sellest SKA-d teavitada. Juhul, kui elatisabi saaja seda ei tee, siis tõenäoliselt teeb seda võlgnik
ise, sest elatisabi maksmise korral saadetakse võlgnikule sellekohane teavitus, kus märgitakse, et
makstud elatisabi nõutakse võlgnikult tagasi. Iga elatisabi makse nõutakse võlgnikult tagasi RTK kaudu.
Praktikas võib tekkida olukord, kus võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud, kuid lapsele ei ole
elatist kohtu kaudu välja mõistetud. Sellisel juhul rakenduks juba esimese lahendusvariandi juures
kirjeldatud skeem, kuid ilma kohtutäituri vahenduseta. See tähendab, et kui lapse seaduslik esindaja
soovib, et pankrotis olev vanem täidaks lapse suhtes ülalpidamiskohustust, saab ta vastava
kalkulatsiooni esitada pankrotihaldurile.
See tähendab, et kui üks lapse vanematest ei ole oma lapse eest mingi perioodi jooksul hoolt kandnud
ja oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis saab last kasvatav vanem või tema seaduslik esindaja
arvutada välja selle perioodi võlgnevuse ja esitada selle nõude pankrotimenetlusse. Kui nõue on
põhjendatud, siis see tunnustatakse nõuete kaitsmise koosolekul. Nagu ülapool märgitud, siis nõuete
kaitsmise koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast PankrS
§ 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, kaalukatel põhjustel võib tähtaega pikendada. PankrS § 93
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude
täitmise tähtpäevast.
Seega toimub üldjuhul nõuete kaitsmise koosolek hiljemalt 5 kuud pärast seda, kui võlgniku suhtes on
pankrot välja kuulutatud. Selle perioodi jooksul saaks rakendada juba kehtiva kohtumenetlusaegse
elatisabi põhimõtteid, mis tähendab, et kuni ajani, mil nõuete kaitsmise koosolek on toimunud, kuid
mitte kauem kui 150 päeva, maksab SKA lapsele 100 eurot kuus elatisabi. Kui nõuete kaitsmise
koosolekul nõue tunnustatakse, siis makstakse lähtuvalt sellest, mis on võlgniku igakuine kohustus,
lapsele ka elatisabi. Elatisabi saamiseks tuleb pöörduda SKA poole ning teavitada SKA-d sellest, et
võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. SKA saab seejärel teha KIS-i päringu ja võtta sealt välja
pankrotimääruse, mille alusel makstakse elatisabi kuni 150 päeva. Pärast nõuete kaitsmise koosoleku
toimumist tuleb SKA-le esitada dokument koosolekul tunnustatud nõude kohta, mille alusel saab SKA
elatisabi maksmist jätkata.
Kui lapse seaduslik esindaja soovib, et lapse vanem hakkaks lapse ülalpidamiskohustust täitma
kohustustest vabastamise menetluse ajal, siis on juba võimalik elatise nõudega kohtusse pöörduda
ning kui võlgnik ülalpidamiskohustust ei täida, algatada täitemenetlus ning taotleda TM elatisabi.
6
Lahenduse positiivne asjaolu on, et koormatud on vähem osapooli ning menetlus on seetõttu
eelduslikult kiirem. Antud lahendus vähendab ka andmevahetusest tekkivaid probleeme elatisabi
väljamaksmisel, mis tähendab seda, et kui esimese lahenduse puhul maksab SKA elatisabi välja
kohtutäiturilt saadud makseteatise alusel, siis kõnealuse lahenduse puhul makstakse elatisabi üldjuhul
automaatselt välja. Pankrotihaldur teavitab SKA-d vaid juhul, kui ta on saanud pankrotivarast midagi
lapsele ära maksta ning SKA teeb selle alusel elatisabi summas korrektuurid, muul ajal toimub elatisabi
välja maksmine automaatselt. Kitsaskohaks võib olla asjaolu, et kui elatisabi saajal on elatise asjas
varasemalt täitemenetlus käinud ja ta on harjunud suhtlema kohtutäituriga, siis pankrotimenetluse
ajal elatisabi taotlemiseks peab ta nüüd pöörduma SKA poole. See ei tohiks olla suur probleem, sest
elatisabi maksmisel tekkivate probleemide korral pöördutakse juba praegu SKA, mitte kohtutäituri
poole.
Kaasatud osapooled on toetanud varianti B, sest see toob osapooltele kaasa vähem töökoormust ning
on nende hinnangul ka elatisabi taotlejale mugavam. SKA sõnul pöördutakse juba praegu nende
klienditeeninduse poole küsimustega, mis puudutavad elatisabi maksmist ja taotlemist, mistõttu võib
öelda, et taotleja jaoks on just SKA see koht, kust saab vajalikku infot ja kuhu enamasti perehüvitiste
taotlemisel pöördutakse. Kui taotleja soovib pärast pankroti välja kuulutamist, et elatisabi maksmine
jätkuks või soovib elatisabi esmakordselt saada, siis saab ta pöörduda otse SKA-sse, kust tal on võimalik
saada kiirelt vastus selle kohta, kas õiguslik alus elatisabi saamiseks on olemas või mitte.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega
määratud raamid
Põhiõigustega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega puutumust ei ole.
7
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
11.1. Elatise vahendamine läbi kohtutäiturite (Variant A)
Kavandatav
muudatus
11.1.1. Mõju Sotsiaalsed, sh 11.1.2. Täna makstakse TM elatisabi lapsele, kelle
valdkond I ja demograafilised Avalduv vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust
alajaotis mõjud: mõju ning kelle vastu on algatatud täitemenetlus.
Kui täitemenetlus ei anna tulemust, on lapsel
1) Leibkondade õigus saada täitemenetlusaegset elatisabi
toimetulek kuni 100 eurot kuus. Kui aga võlgnikust
2) Erinevatesse vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning
algab pankrotimenetlus siis lapsel ei ole enam
sihtrühmadesse
võimalik elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja
kuuluvate kohustustest vabastamise menetlus võivad
inimeste õigused kesta aastaid ning lapsel puudub sellel
perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks.
See seab nimetatud sihtrühma kuuluvad
lapsed ebavõrdsemasse olukorda võrreldes
teiste lastega.
Justiitsministeeriumi andmete kohaselt on
viimase viie aasta jooksul (2013-2017)
füüsilisest isikust pankrotivõlgnikke, kelle
suhtes oli käimas täitemenetlus elatise asjas,
olnud kokku hinnanguliselt 67. Andmed selle
kohta, kui palju oli neid lapsi, kellele
pankrotivõlgnikud elatist pidid maksma,
puuduvad. Arvestades, et Statistikaameti
2016. aasta andmetel sünnib perre
keskmiselt 1,6 last, siis võib antud
muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruseks
lugeda hinnanguliselt ligikaudu 107 last.
Kavandatav muudatus võimaldaks elatisabi
maksmist pankrotimenetluse ajal ja
kohustustest vabastamise menetluse ajal
jätkata. See toetab ühe vanemaga elavate
laste majanduslikku toimetulekut. Eestis on
ühe vanemaga leibkondade vaesusrisk
võrreldes teiste lastega leibkonnatüüpidega
kõige kõrgem. Statistikaameti andmetel elas
2016. aastal suhtelises vaesuses 28,5% ühe
täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondadest
ning absoluutses vaesuses 6,3%. Kuivõrd
mõlemad vanemad on kohustatud oma
alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise
maksmise kohustuse rikkumine üks
põhjustest, miks üksikvanemaga elavaid lapsi
8
ohustab vaesusesse langemine. Kui täna
makstakse elatisabi üksnes kohtu- ja
täitemenetluse ajal, siis muudatusega
lisanduks elatisabi maksmine ka pankroti- ja
kohustustest vabastamise menetluse ajal.
See tagab igale lapsele ühes kuus kuni 100
euro suuruse ülalpidamise, aidates
leevendada üksikvanemaga elavate laste
vaesust. Samuti tagab muudatus kõikide laste
võrdse kohtlemise elatisabi maksmise
kontekstis.
Muudatuse mõju ulatust võib hinnata
keskmiseks, sest elatisabi (maksimaalne
elatisabi on 100 eurot lapse kohta kuus) on
arvestatav rahaline toetus paljudele
üksikvanematele. Pankrotimenetlus ja
kohustustest vabastamise menetlus võivad
kesta aastaid ning kuna toetust makstakse
lapsele igakuiselt, võib mõju avaldumise
sagedust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate
mõjude risk puudub.
11.1.3. Ulatus K Sihtrühma suurus V
Olulisus
Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V
11.1.4. Mõju Mõju majandusele: 11.1.5. Elatisabi maksmine pankrotimenetluse ja
valdkond II ja Avalduv kohustustest vabastamise menetluse ajal
1) Leibkondade
alajaotis mõju suurendab üksikvanemaga leibkondade
majanduslikud
sissetulekuid. See omakorda võib mõjutada
otsused
nende leibkondade tarbimiskäitumist. Mõju
sagedust võib hinnata keskmiseks, sest
tegemist on regulaarse igakuise toetusega,
mis mõjutab ka majandust igakuiselt. Mõju
ulatus on väike, kuna antud toetuse puhul on
tegu riigi majanduse mõistes väikse summaga
võrreldes muude leibkonna kulutustega.
Mõjutatud sihtrühm on väike, sest
pankrotimenetlusaegse elatisabi saavate
leibkondade osakaal kõigist leibkondadest on
väike. Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
11.1.6. Ulatus V Sihtrühma suurus V
Olulisus
Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V
9
11.1.7. Mõju Mõju riigiasutuste ja 11.1.8. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on SKA
valdkond III ja kohaliku omavalitsuste Avalduv ja KPKoda (kohtutäiturid ja pankrotihaldurid)
alajaotis asutuste korraldusele, mõju – seega võib sihtrühma suurust hinnata
kuludele ja tuludele. väikeseks.
Kui lapse elatise nõude osas on eelnevalt
täitemenetlus alustatud, siis hakkab
pankrotimenetluse ajal pankrotivarast
makstavat elatist vahendama varasemalt
täitemenetlust läbiviinud kohtutäitur. Kui
täitemenetlust varasemalt käimas ei olnud,
siis on üksi last kasvataval vanemal võimalus
esitada elatise summa kalkulatsioon
pankrotis oleva vanema pankrotihaldurile.
Pankrotimenetluses pankrotihalduri ning
kohustustest vabastamise menetluses
usaldusisiku ülesandeks on kanda võlgnikult
saadud elatis kohtutäituri arvelduskontole,
kes kannab selle omakorda edasi lapsele.
Sarnaselt täna kehtivale skeemile, arvestab
kohtutäitur iga arvestusperioodi laekumisi
ning vajadusel edastab SKA-le
arveldusperioodile järgneva kuu esimeseks
tööpäevaks teate elatise maksmise kohta.
Makseteatise alusel teeb SKA lapsele elatisabi
väljamakse.
Elatisabi saaja jaoks on antud lahendus
mugav, ta ei pea vajalikke toiminguid tegema
erinevates ametiasutustes ning tal tuleb
vajalikud dokumendid esitada kohtutäiturile,
kes edastab vajalikud andmed ise SKA-le.
Kuivõrd kohtutäituritel on olemas piiriülese
elatise vahendamise kogemus, siis saavad
nad sama skeemi alusel toimetada ka
elatisega, mis laekub neile
pankrotimenetluse kaudu. Kuivõrd erinevatel
osapooltel on täna olemas sarnase töö
kogemus, siis võib mõju ulatust hinnata
keskmiseks – kavandatava muudatusega
kaasnevad neile mõningad muudatused töös,
kuid eeldatavasti ei kaasne nendega
kohanemisraskusi. Mõju sagedust võib
hinnata väikeseks, kuna antud juhtumitega
tegelemine on pigem ebaregulaarne ja harv
(viimase viie aasta jooksul on elatusvõlgnikest
pankrotivõlgnike arv hinnanguliselt 67).
Sellest tulenevalt võib eeldada, et nimetatud
sihtrühmade jaoks nende igapäevane
10
töökoormus pigem ei kasva või kasvab
vähesel määral ning vajalikku täiendavat
inimressurssi ei ole vaja planeerida.
Ebasoovitavate mõjudena võib siinkohal välja
tuua antud lahendusega kaasnevad
täiendavad kulud, sest kohtutäituritele tuleb
elatise vahendamise eest maksta tasu. Antud
mõju võib hinnata siiski väikeseks, kuna
asjakohaste juhtumite ning nende
vahendamiste arv on väike. Lisaks võib antud
lahendus kogu pankrotimenetlusaegse
elatisabi maksmise protsessi aeglustada,
kuna andmeid tuleb vahetada kolme erineva
osapoole vahel. See võib kaasa tuua olukorra,
et elatisabi maksmine venib, kuna SKA-le ei
jõua õigeaegselt info selle kohta, millises
summas tuleb elatisabi välja maksta.
Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele
pankrotimenetlusaegse elatisabi
väljamaksete näol. Kuna antud muudatus
puudutab väga väikest sihtrühma, siis
täiendav kulu riigieelarvele on väike.
Hinnanguliselt oleks pankrotimenetlusaegne
elatisabi väljamaksete aastane kulu ligikaudu
129 000 eurot.
Kuna välja makstava elatisabi summa
moodustab alla 1% riigieelarvest, on mõju
eelarvele ebaoluline.
11.1.9. Ulatus K Sihtrühma suurus V
Olulisus
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V
11.1.10. Planeeritava muudatusega kaasneb oluline sotsiaalne mõju, mis avaldub peamiselt
Edasine üksikvanemaga leibkonna majandusliku toimetuleku paranemises. Kuna mõjutatud
analüüs sihtrühm on väga väike, muudatus avaldab sihtrühmale olulist positiivset sotsiaalset
mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid riigieelarvele, siis täiendavat analüüsi
ei kavandata.
11.1.11. Miks Mõju majandusele on väike, sest pankrotimenetlusaegse elatisabist tehtavate
on mõju kulutuste suurus on riigi majanduse mõistes väike summa võrreldes muude
ebaoluline? leibkonna kulutustega. Mõju on väike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste
asutuste korraldusele – pankrotimenetlusaegset elatisabi saavate laste sihtrühm on
väga väike, seega ei too nende väheste juhtumitega tegelemine erinevatele
asutustele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele kaasa suurt igapäevalist
töökoormuse kasvu. Samuti on mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele väike, sest
11
pankrotimenetlusaegse elatisabiga kaasnev täiendav kulu moodustab alla 1%
riigieelarvest.
11.2. Elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihaldurite (Variant B)
Kavandatav
muudatus
11.2.1. Mõju Sotsiaalsed, sh 11.2.2. Täna makstakse TM elatisabi lapsele, kelle
valdkond I ja demograafilised Avalduv vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust
alajaotis mõjud: mõju ning kelle vanema vastu on algatatud
täitemenetlus. Kui täitemenetlus ei anna
1) Leibkondade tulemust, on lapsel õigus saada TM elatisabi
toimetulek kuni 100 eurot kuus. Kui aga võlgnikust
2) Erinevatesse vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning
algab pankrotimenetlus, siis täitemenetlus
sihtrühmadesse
lõppeb ning lapsel ei ole enam võimalik
kuuluvate elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja
inimeste õigused kohustustest vabastamise menetlus võivad
kesta aastaid ning lapsel puudub sellel
perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks.
See seab nimetatud sihtrühma kuuluvad
lapsed ebavõrdsemasse olukorda võrreldes
teiste lastega.
Justiitsministeeriumi andmete kohaselt on
viimase viie aasta jooksul (2013-2017)
füüsilisest isikust pankrotivõlgnikke, kelle
suhtes oli elatise asjas käimas täitemenetlus,
olnud kokku hinnanguliselt 67. Andmed selle
kohta, kui palju oli neid lapsi, kellele
pankrotivõlgnikud elatist pidid maksma,
puuduvad. Arvestades, et Statistikaameti
2016. aasta andmetel sünnib perre
keskmiselt 1,6 last, võib antud muudatusest
mõjutatud sihtrühma suuruseks lugeda
hinnanguliselt ligikaudu 107 last.
Kavandatav muudatus võimaldaks elatisabi
maksmist pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal jätkata. See
toetab ühe vanemaga elavate laste
majanduslikku toimetulekut. Eestis on ühe
vanemaga leibkondade vaesusrisk võrreldes
teiste lastega leibkonnatüüpidega kõige
kõrgem. Statistikaameti andmetel elas 2016.
aastal suhtelises vaesuses 28,5% ühe
täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondadest
ning absoluutses vaesuses 6,3%. Kuna
mõlemad vanemad on kohustatud oma
alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise
maksmise kohustuse rikkumine üks
põhjustest, miks üksikvanemaga elavaid lapsi
ohustab vaesusesse langemine. Kuivõrd täna
makstakse elatisabi vaid kohtu- ja
12
täitemenetluse ajal, siis muudatusega
lisanduks elatisabi maksmine ka pankroti- ja
kohustustest vabastamise menetluse ajal.
See tagab igale lapsele ühes kuus kuni 100
euro suuruse ülalpidamise, aidates
leevendada üksikvanemaga elavate laste
vaesust. Samuti tagab muudatus kõikide laste
võrdse kohtlemise elatisabi maksmise
kontekstis.
Muudatuse mõju ulatust võib hinnata
keskmiseks, kuna elatisabi (maksimaalne
elatisabi on 100 eurot lapse kohta kuus) on
arvestatav rahaline toetus paljudele
üksikvanematele. Pankrotimenetlus ja
kohustustest vabastamise menetlus võivad
kesta aastaid ning kuna toetust makstakse
lapsele igakuiselt, võib mõju avaldumise
sagedust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate
mõjude risk puudub.
11.2.3. Ulatus K Sihtrühma suurus V
Olulisus
Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V
11.2.4. Mõju Mõju majandusele: 11.2.5. Elatisabi maksmine pankrotimenetluse ja
valdkond II ja Avalduv kohustustest vabastamise menetluse ajal
1) Leibkondade
alajaotis mõju suurendab üksikvanemaga leibkondade
majanduslikud
sissetulekuid. See omakorda võib mõjutada
otsused
nende leibkondade tarbimiskäitumist. Mõju
sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna
tegemist on regulaarse igakuise toetusega,
mis mõjutab ka majandust igakuiselt. Mõju
ulatus on väike, kuna antud toetuse puhul on
tegu riigi majanduse mõistes väikse summaga
võrreldes muude leibkonna kulutustega.
Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna
pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal elatisabi saavate
leibkondade osakaal kõigist leibkondadest on
väike. Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
11.2.6. Ulatus V Sihtrühma suurus V
Olulisus
Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V
13
11.2.7. Mõju Mõju riigiasutuste ja 11.2.8. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on
valdkond III ja kohaliku omavalitsuste Avalduv KPKoda (pankrotihaldurid) ja SKA –
alajaotis asutuste korraldusele, mõju mõjutatud sihtrühm on seega väike.
kuludele ja tuludele.
Kui võlgniku suhtes alustatud
pankrotimenetluse korral varasemalt käinud
täitemenetlus lõpetatakse, siis edasine
suhtlus ja asjaajamine elatise osas käib
pankrotimenetluse ajal läbi SKA. Elatisabi
saamise jätkamiseks tuleb isikul teavitada
SKA-d sellest, et võlgniku suhtes on pankrot
välja kuulutatud ning SKA saab seejärel teha
KIS-i päringu ning võtta sealt välja
pankrotimääruse, mis tõendab, et pankrot on
välja kuulutatud. Elatise maksmisest hakkab
SKA-d teavitama pankrotihaldur – teavitab
vaid siis, kui ta lapsele elatise pankrotivarast
välja maksis või kui ilmnevad muud asjaolud,
mis takistavad elatisabi maksmist. Muul ajal
maksab SKA elatisabi automaatselt.
Antud lahendusega on koormatud vähem
osapooli (välja jääb kohtutäitur) ning võib
eeldada, et see muudab kogu
menetlusprotsessi kiiremaks. Miinusena võib
näha seda, et taotleja on varasemalt
pöördunud elatisabi taotlemiseks
kohtutäituri poole, kuid pankrotimenetluse
puhul tuleb pöörduda SKA poole. Samas võib
eeldada, et antud kaasnev probleem ei ole
suur, kuna ka täna peab inimene pöörduma
otse SKA poole, kui tal tekivad probleemid või
küsimused seoses elatisabi maksmisega.
Muudatuse mõju ulatust antud sihtrühmale
võib hinnata keskmiseks. Pankrotihalduritele
ja SKA-le kaasnevad mõningad muudatused
töös, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega
kohanemisraskusi. Mõju sagedust võib
hinnata väikseks, kuna antud juhtumitega
tegelemine on ebaregulaarne ja harv (viimase
viie aasta jooksul on elatisvõlgnikest
pankrotivõlgnike arv hinnanguliselt 67).
Sellest tulenevalt võib eeldada, et nimetatud
sihtrühmade jaoks nende igapäevane
töökoormus pigem ei kasva ning vajalikku
täiendavat inimressurssi ei ole vaja
planeerida. Kuna tegemist on väikese
sihtgrupiga, siis on elatisabi väljamakseid
võimalik teha käsitsi süsteemiväliselt, kuid
14
väljamaksete automatiseerimiseks näeme, et
tulevikus võib olla vajadus väiksemahulise IT-
arenduse järele, mille täpne maht ja kulud
selguvad eelnõu väljatöötamise faasis.
Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele
pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal makstavate
elatisabi väljamaksete näol. Kuna antud
muudatus puudutab väga väikest sihtrühma,
on täiendav kulu riigieelarvele väike.
Hinnanguliselt oleks elatisabi aastane kulu
ligikaudu 129 000 eurot.
Kuna välja makstava elatisabi summa on alla
1% riigieelarvest, on mõju eelarvele
ebaoluline.
11.2.9. Ulatus K Sihtrühma suurus V
Olulisus
Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V
11.2.10. Planeeritava muudatusega kaasneb oluline sotsiaalne mõju, mis avaldub peamiselt
Edasine üksikvanemaga leibkonna majandusliku toimetuleku paranemises. Kuivõrd
analüüs mõjutatud sihtrühm on väga väike, muudatus avaldab sihtrühmale olulist positiivset
mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid riigieelarvele, siis täiendavat analüüsi
ei kavandata.
11.2.11. Miks Mõju majandusele on väike, kuna pankrotimenetlusaegsest elatisabist tehtavate
on mõju kulutuste suurus on riigi majanduse mõistes võrreldes muude leibkonna kulutustega
ebaoluline? väike summa. Mõju on väike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste
korraldusele – pankrotimenetlusaegset elatisabi saavate laste sihtrühm on väga
väike, seega ei too nende väheste juhtumitega tegelemine erinevatele asutustele ja
pankrotihalduritele kaasa suurt igapäevalist töökoormuse kasvu. Samuti on mõju
avaliku sektori kuludele ja tuludele väike, kuna pankrotimenetlusaegse elatisabiga
kaasnev täiendav kulu moodustab alla 1% riigieelarvest.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Kavandatava muudatusega ei kaasne võrreldes praeguse olukorraga halduskoormuse suurenemist
elanikele ega ettevõtetele.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud
Antud muudatus puudutab väga väikest sihtrühma, on täiendav kulu riigieelarvele väike.
Hinnanguliselt oleks pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamaksete aastane kulu ligikaudu 129 000
eurot.
14. Edasine mõjude analüüs
15
Planeeritava muudatusega kaasneb oluline sotsiaalne mõju, mis avaldub peamiselt üksikvanemaga
leibkonna majandusliku toimetuleku paranemises. Kuna mõjutatud sihtrühm on väga väike, muudatus
avaldab sihtrühmale olulist positiivset sotsiaalset mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid
riigieelarvele, siis täiendavat analüüsi ei kavandata.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
Variant B (elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihaldurite)
15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise x
seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Muudatused tuleks teha PHS-s ja PankrS-s selliselt, et võimaldada elatisabi
maksmise jätkamine ka siis, kui võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Perehüvitiste seadus, Pankrotiseadus
17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
Eelnõu koostatakse koostöös Justiitsministeeriumiga, kuna muudatused puudutavad olulisel määral
ka Justiitsministeeriumi haldusala. Selleks, et töötada välja praktikas võimalikult hästi rakendatav
lahendus kaastakse ka SKA-d ja KPKoda. Kavandatud muudatustest informeeritakse ka teisi
huvitatud osapooli.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita.
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Ei planeerita.
kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna
koostatakse eelnõu kontseptsioon)
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise 2019. aastal
aeg
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020. aastal
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Liisa-Lotta Raag
Nõunik
[email protected]; 6269
253
Jaanus Põldmaa
Õigusnõunik
[email protected]; 6269
328
16