dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. juuni 2018
Viit
1-12/1362-1
Registreeritud
12. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
10. juuli 2018

Failid

  • 📎1.2-12027-1 12.06.2018 VTK.bdoc1074 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0620 - Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/643f7048-e9e2-4941-9d24-b5efc0fbd370 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/643f7048-e9e2-4941-9d24-b5efc0fbd370?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 12.06.2018 nr 1.2-1/2027-1 Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume väljatöötamiskavatsus kooskõlastada ja selle kohta arvamust avaldada 20 tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva sotsiaalkaitseminister Lisa: PHS_VTK_SOM_2018 Lisaadressaadid: Õiguskantsler Sotsiaalkindlustusamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 06.06.2018 Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1. jaanuaril 2017 jõustus perehüvitiste seadus (edaspidi PHS), millega sätestati täitemenetlusaegse elatisabi (edaspidi TM elatisabi) maksmine. TM elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. TM elatisabi saamise eelduseks on, et vanema vastu on algatatud täitemenetlus. TM elatisabi on õigus saada kuni 100 eurot kuus. Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, mis tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik TM elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks. Hetkel kehtiv PHS ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks elatisabi maksmist pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on lapsed, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot ja kes ei saa seetõttu praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt elatisabi taotleda. Justiitsministeeriumi andmetel on füüsilisest isikust pankrotivõlgnikke, kelle suhtes on viimase viie aasta jooksul (2013-2017.a) toimunud elatise asjas täitemenetlus kokku umbes 67. Sidusrühma hulka kuuluvad kohtutäiturid, pankrotihaldurid, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi KPKoda), Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärk on, et lastel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks menetluse ajal võimalik riigilt elatisabi saada. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Elatise ja elatisabi maksmist, sissenõudmist jt valdkonnaga seotud küsimusi reguleerivad erinevad Justiits- ja Sotsiaalministeeriumi haldusala õigusaktid ning Euroopa Liidu määrused: 1  Perekonnaseadus – sätestab põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse, sealhulgas lapsele makstava elatise suuruse ja maksmise viisi.  Perehüvitiste seadus – reguleerib riigi poolt makstavate perehüvitiste maksmise tingimusi ja korda (sealhulgas elatisabi maksmine).  Täitemenetluse seadustik – sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse.  Kohtutäituri seadus – sätestab kohtutäituri ametitegevuse ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise kutseühenduse tegevuse alused.  Võlaõigusseadus – reguleerib nõude loovutamist ja aegumist.  Euroopa Nõukogu määrus nr 4/2009 – reguleerib EL-siseselt kohtualluvust, kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ning koostööd ülalpidamiskohustuste küsimustes.  Euroopa Nõukogu määrus nr 883/2004 – välistab sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni küsimustes elatisabi maksete teistesse riikidesse eksportimise kohustuse seoses toetuse kuulumisega perekonnaõiguse valdkonda. Rahvusvahelised resolutsioonid, programmid, soovitused ja juhised:  ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 26 kohaselt tuleb peresid toetada, võttes arvesse lapse ja tema hooldamise eest vastutavate isikute majanduslikku olukorda ja tingimusi seoses lapse ülalpidamisega, samuti muid kaalutlusi, mis on olulised lapse poolt või tema nimel lapse huvides tehtud toetuste saamise avaldustes.  Euroopa Komisjoni soovitus (20.02.2013) „Investeerides lastesse aitama neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ soovitab liikmesriikidel organiseerida ja rakendada meetmeid, millega võidelda laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, edendades seejuures laste heaolu. Muuhulgas tuuakse horisontaalse printsiibina välja vajaduse tagada tähelepanu pööramise lastele, kes kasvavad suurema vaesusriskiga peredes, sh ühe vanemaga leibkondades. Siseriiklikud arengukavad ja tegevusprogrammid:  Laste ja perede programm – Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud Laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse tagamisele. Ühe meetmena on programmis välja toodud, et elatisabisüsteemi arendamiseks töötatakse välja lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks. 5. Tehtud uuringud  Sinisaar, H., Tammpuu, P. (2009). Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed. Sotsiaalministeeriumi toimetised, 2009.1  Espenberg, K., Soo, K., Beilmann, M., Linno, M., Vahaste, S., Göttig, T., Uusen-Nacke, T. (2013). Vanema hooldusõiguse määramise uuring. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.2 Välisriikides tehtud analüüsid elatise maksmise ja riigipoolse elatisabi kohta: 1 http://vana.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2009/toimetised_20094.pdf 2 http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/www_ut/vanema_hooldusoigus_loppraport_isbn.pdf 2  Preparing for the future, tackling the past. Child Maintenance – Arrears and Compliance Strategy 2012 – 2017 (2013). Department of Work and Pensions, UK.3  Directorate General for Internal Policies, European Parliament (2014). Child maintenance systems in EU Member States from the gender perspective. In-depth analysis.4  Rossin-Slater, M., Wüst, M. (2014). Parental Responses to Child Support Obligations: Causal Evidence from Administrative Data. University of California at Santa Barbara, Department of Economics and the Danish National Centre for Social Research.5 Sotsiaal- ja Justiitsministeerium on väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamise raames viinud läbi täiendavaid väikesemahulisi analüüse ja arvutusi. 6. Kaasatud osapooled Käesoleva VTK koostamisel on olnud kaasatud KPKoda, SKA, RTK ja Justiitsministeerium. Kaasatud osapooltega on toimunud mitmed kohtumised. Kohtumiste raames on osapooled tõstatanud probleemi, kuivõrd võlgniku pankroti väljakuulutamise korral tuleb TMS-i alusel täitemenetlus lõpetada, siis tuleb lõpetada ka TM elatisabi maksmine. Seega satuvad teiste lastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda need lapsed, kelle vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastamise suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine ei aita saavutada soovitud eesmärki, milleks on elatisabi maksmine olukorras, mil võlgnikust vanema osas on välja kuulutatud pankrot. Kehtiv TMS näeb ette, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse täitemenetlus, mis tähendab, et ka TM elatisabi maksmine lõpetatakse. Siinkohal puuduvad võimalused kehtivat õigust praktikas teistmoodi rakendada. Seega on eesmärgi saavutamisel ainukeseks lahenduseks täiendava regulatsiooni väljatöötamine, mis annaks õigusliku aluse elatisabi maksmiseks pärast vanema suhtes pankroti välja kuulutamist. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Kehtiva PHS-i järgi on elatisabi maksmise eelduseks, et vanem, kes on kohustatud elatist maksma, ei täida oma kohustust ning vanema suhtes on algatatud täitemenetlus. Olukorras, mil kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, lõpetatakse TMS-i alusel täitemenetlus, mis toob omakorda kaasa elatisabi maksmise lõpetamise. Mitteregulatiivsed lahendused ei aita antud juhul 3 https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/214338/cm-arrears-and- compliance-strategy-2012-2017.pdf 4 http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/note/join/2014/474407/IPOL-FEMM_NT(2014)474407_EN.pdf 5 http://www.econ.ucsb.edu/~mrossin/RossinSlater_Wust_Oct2014.pdf 3 probleemi lahendada, kuna elatisabi maksmiseks pärast pankroti välja kuulutamist ei ole õiguslikku alust, mistõttu tuleb probleem lahendada regulatiivselt. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Teiste riikide regulatiivseid valikud analüüsitud pole, sest Eestis on juba välja töötatud ja toimiv elatisabiskeem, mis jõustus koos perehüvitiste seadusega 1. jaanuaril 2017.a. VTK-s analüüsitav probleem tuleb seega sobitada juba kehtivasse skeemi ja lähtuda selle õiguslikust raamistikust. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus VTK autorite hinnangul ei ole võimalik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal elatisabi maksta ilma vastava õigusliku regulatsioonita, mistõttu pakutakse järgnevalt välja kaks lahendust, kuidas olukorda muuta. Elatise vahendamine läbi kohtutäiturite (variant A) Esimene lahendus on sarnane juba praegu kehtivale elatise vahendamise skeemile, mida rakendatakse piiriüleste elatise menetluste puhul ning kus kohtutäitur vahendab välisriigist laekunud elatist, informeerides sellest SKA-d. Variant A korral rakenduks seega järgmine skeem: Juhul, kui lapse elatise nõude osas on eelnevalt täitemenetlus alustatud ning menetluse kestel kuulutatakse võlgnikust vanema suhtes välja pankrot, volitab elatisabi saama õigustatud isik või lapse seaduslik esindaja täitemenetlust läbi viinud kohtutäituri pankrotivarast makstavat elatist vahendama. Kui võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud ja lapse teine vanem soovib, et pankrotihaldur hakkaks pankrotimenetluses lapse elatise nõuet täitma, siis tuleb pankrotihaldurile esitada nõudeavaldus ja lisada sinna juurde koopia kohtuotsusest. Kui nõue on pankrotimenetlusse esitatud, siis rahuldatakse lapse elatise nõuded pankrotivarast ning kohtutäitur pankrotimenetluse kestel lapse nõudeid enam täitemenetluse raames ei täida. Kohtutäituri ülesanne oleks sellel ajal pankrotivarast saadud elatise vahendamine. Elatise vahendamiseks tuleb kohtutäiturile esitada volikiri ning kohtu poolt tehtud määrus, mis kinnitab, et elatist maksma kohustatud isiku suhtes on pankrot välja kuulutatud (edaspidi pankrotimäärus). Kui kohtutäiturile on vastav volitus antud, siis on pankrotimenetluses pankrotihalduri ning kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesanne kanda võlgnikult saadud elatis kohtutäituri arvelduskontole, kes kannab selle omakorda edasi lapsele. Sarnaselt kehtivale skeemile arvestab kohtutäitur iga arvestusperioodi laekumisi ning vajadusel edastab SKA-le arveldusperioodile järgneva kuu esimeseks tööpäevaks teate elatise maksmise kohta. Makseteatise alusel teeb SKA lapsele elatisabi väljamakse. Olukorras, kus lapse ühe vanema suhtes on pankrot välja kuulutatud ja menetluse kestel soovib lapse teine vanem või lapse seaduslik esindaja, et pankrotis olev vanem täidaks lapse suhtes ülalpidamiskohustust, on tal võimalik vastav elatise summa kalkulatsioon esitada pankrotihaldurile. See tähendab, et kui üks lapse vanematest ei ole oma lapse eest mingi perioodi jooksul hoolt kandnud ja oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis saab last kasvatav vanem/lapse seaduslik esindaja arvutada välja selle perioodi võlgnevuse ja esitada selle nõude pankrotimenetlusse. Näiteks, kui ühe aasta jooksul ei ole lapse üks vanematest ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib last kasvatav vanem võtta aluseks elatise miinimumi (2018.a 250 eurot) ning esitada haldurile nõude, milles nõuab võlgnikult 4 terve aasta elatise tasumist. Kui lapse elatise nõude osas on juba kohtulahend tehtud, kuid täitemenetlust enne pankroti välja kuulutamist ei alustatud, siis pankrotihaldur nõude suurust ei hinda, vaid nõue loetakse koheselt täidetuks. See tähendab, et kui lapse elatise nõudes on kohtulahend tehtud, siis ei pea nõuet enam nõuete kaitsmise koosolekul põhjendama. Kui selline kohtulahend puudub, siis kontrollib pankrotihaldur nõude põhjendatust nõuete kaitsmise koosolekul ning kui nõue on põhjendatud, siis seda tunnustatakse. Nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha määrab haldur. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib tähtaega pikendada. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega üldjuhul toimub nõuete kaitsmise koosolek hiljemalt 5 kuud pärast seda, kui võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. Selle perioodi jooksul saaks rakendada juba kehtiva kohtumenetlusaegse elatisabi põhimõtteid, mis tähendab, et kuni ajani, mil nõuete kaitsmise koosolek on toimunud, kuid mitte kauem kui 150 päeva, maksab SKA lapsele 100 eurot kuus elatisabi. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõue tunnustatakse, siis makstakse lähtuvalt sellest, mis on võlgniku igakuine kohustus, lapsele elatisabi. Kui võlgniku igakuine kohustus on suurem kui 100 eurot, makstakse lapsele igakuiselt kuni 100 eurot elatisabi. Kui kohustus on väiksem kui 100 eurot, näiteks 80 eurot kuus, siis makstakse ka elatisabi maksimaalselt 80 eurot kuus. Seega on põhimõte sama nagu TM elatisabi puhul, kuid elatisabi ei maksta mitte kohtulahendi alusel, vaid elatisabi saamiseks tuleb kohtutäiturile esitada pankrotimäärus ning dokument nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude kohta. Lisaks nendele dokumentidele tuleb kohtutäiturile esitada ka taotlus elatisabi saamiseks ning juba eelnevalt mainitud volikiri, millega volitatakse kohtutäitur pankrotihaldurilt pankrotimenetluse käigus saadud elatist vahendama. Positiivne asjaolu on, et juhul kui lapse elatise nõude osas on juba varasemalt täitemenetlus käinud, siis võlgniku suhtes pankroti välja kuulutamise korral ei ole elatisabi saajal vaja suhelda erinevate ametkondadega, vaid elatisabi saamise jätkamiseks tuleb tal vajalikud dokumendid esitada samale kohtutäiturile, kes edastab vastavad andmed ise SKA-le. Lisaks on kohtutäituril olemas piiriülese elatise vahendamise kogemus ja ta saaks samal moel toimetada ka elatisega, mis laekub talle pankrotimenetluse kaudu. Negatiivne asjaolu on, et andmeid tuleb vahetada kolme osapoole vahel, mistõttu võib menetlus aeglustuda ja elatisabi maksmine venida, kuna SKA-le ei jõua õigeaegselt info selle kohta, millises summas tuleb elatisabi välja maksta. Samuti suurendab lahendus mõnevõrra kohtutäiturite töökoormust ja loob ka vajaduse maksta täituritele lisatasu. Elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihaldurite (Variant B) Teise lahenduse puhul toimuks elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihalduri. See tähendab, et kui lapse elatise nõude osas on varasemalt käinud täitemenetlus ning lapsele on makstud elatisabi, võlgniku suhtes väljakuulutatud pankroti korral täitemenetlus lõpetatakse ja edasine suhtlus käib läbi SKA. Elatisabi saamise jätkamiseks tuleb pöörduda SKA poole ja teavitada teda, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. SKA saab seejärel teha kohtute infosüsteemi (edaspidi KIS) päringu ja võtta sealt välja pankrotimääruse, mis tõendab, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. Kui on kinnitust leidnud, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud, siis jätkab SKA elatisabi maksmist, 5 võttes aluseks kohtulahendis märgitud elatise summa. See tähendab, et kui elatis on suurem kui 100 eurot, siis makstakse elatisabi kuni 100 eurot kuus. Kui elatis on väiksem kui 100 eurot, näiteks 80 eurot, siis on ka elatisabi maksimaalne summa 80 eurot kuus. Pankrotihalduri ülesandeks jääb SKA teavitamine siis, kui ta lapsele elatise pankrotivarast välja maksis või kui ilmnevad muud asjaolud, mis takistavad elatisabi maksmist. Senikaua, kui SKA ei ole pankrotihaldurilt sellist teavitust saanud, jätkab ta elatisabi maksmist. Loomulikult on elatisabi saajal kohustus SKA-d teavitada erinevatest asjaoludest, mis elatisabi maksmist takistada võiksid. Selline teavitamiskohustus muutub eriti oluliseks, kui võlgniku suhtes algab kohustustest vabastamise menetlus. Alusetult saadu tuleb elatisabi saajal tagastada sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Kohustustest vabastamise menetluse ajal pankrotihaldur enam menetluses ei osale ning võlgniku rahaasjadega ja võlausaldajate nõuetega tegeleb edasi usaldusisik. Kuivõrd usaldusisikuks võib olla ka võlgnik ise, siis on mõistlik, et kui läbi usaldusisiku on lapsele elatist makstud, siis on elatisabi saajal kohustus sellest SKA-d teavitada. Juhul, kui elatisabi saaja seda ei tee, siis tõenäoliselt teeb seda võlgnik ise, sest elatisabi maksmise korral saadetakse võlgnikule sellekohane teavitus, kus märgitakse, et makstud elatisabi nõutakse võlgnikult tagasi. Iga elatisabi makse nõutakse võlgnikult tagasi RTK kaudu. Praktikas võib tekkida olukord, kus võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud, kuid lapsele ei ole elatist kohtu kaudu välja mõistetud. Sellisel juhul rakenduks juba esimese lahendusvariandi juures kirjeldatud skeem, kuid ilma kohtutäituri vahenduseta. See tähendab, et kui lapse seaduslik esindaja soovib, et pankrotis olev vanem täidaks lapse suhtes ülalpidamiskohustust, saab ta vastava kalkulatsiooni esitada pankrotihaldurile. See tähendab, et kui üks lapse vanematest ei ole oma lapse eest mingi perioodi jooksul hoolt kandnud ja oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis saab last kasvatav vanem või tema seaduslik esindaja arvutada välja selle perioodi võlgnevuse ja esitada selle nõude pankrotimenetlusse. Kui nõue on põhjendatud, siis see tunnustatakse nõuete kaitsmise koosolekul. Nagu ülapool märgitud, siis nõuete kaitsmise koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, kaalukatel põhjustel võib tähtaega pikendada. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega toimub üldjuhul nõuete kaitsmise koosolek hiljemalt 5 kuud pärast seda, kui võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. Selle perioodi jooksul saaks rakendada juba kehtiva kohtumenetlusaegse elatisabi põhimõtteid, mis tähendab, et kuni ajani, mil nõuete kaitsmise koosolek on toimunud, kuid mitte kauem kui 150 päeva, maksab SKA lapsele 100 eurot kuus elatisabi. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõue tunnustatakse, siis makstakse lähtuvalt sellest, mis on võlgniku igakuine kohustus, lapsele ka elatisabi. Elatisabi saamiseks tuleb pöörduda SKA poole ning teavitada SKA-d sellest, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud. SKA saab seejärel teha KIS-i päringu ja võtta sealt välja pankrotimääruse, mille alusel makstakse elatisabi kuni 150 päeva. Pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist tuleb SKA-le esitada dokument koosolekul tunnustatud nõude kohta, mille alusel saab SKA elatisabi maksmist jätkata. Kui lapse seaduslik esindaja soovib, et lapse vanem hakkaks lapse ülalpidamiskohustust täitma kohustustest vabastamise menetluse ajal, siis on juba võimalik elatise nõudega kohtusse pöörduda ning kui võlgnik ülalpidamiskohustust ei täida, algatada täitemenetlus ning taotleda TM elatisabi. 6 Lahenduse positiivne asjaolu on, et koormatud on vähem osapooli ning menetlus on seetõttu eelduslikult kiirem. Antud lahendus vähendab ka andmevahetusest tekkivaid probleeme elatisabi väljamaksmisel, mis tähendab seda, et kui esimese lahenduse puhul maksab SKA elatisabi välja kohtutäiturilt saadud makseteatise alusel, siis kõnealuse lahenduse puhul makstakse elatisabi üldjuhul automaatselt välja. Pankrotihaldur teavitab SKA-d vaid juhul, kui ta on saanud pankrotivarast midagi lapsele ära maksta ning SKA teeb selle alusel elatisabi summas korrektuurid, muul ajal toimub elatisabi välja maksmine automaatselt. Kitsaskohaks võib olla asjaolu, et kui elatisabi saajal on elatise asjas varasemalt täitemenetlus käinud ja ta on harjunud suhtlema kohtutäituriga, siis pankrotimenetluse ajal elatisabi taotlemiseks peab ta nüüd pöörduma SKA poole. See ei tohiks olla suur probleem, sest elatisabi maksmisel tekkivate probleemide korral pöördutakse juba praegu SKA, mitte kohtutäituri poole. Kaasatud osapooled on toetanud varianti B, sest see toob osapooltele kaasa vähem töökoormust ning on nende hinnangul ka elatisabi taotlejale mugavam. SKA sõnul pöördutakse juba praegu nende klienditeeninduse poole küsimustega, mis puudutavad elatisabi maksmist ja taotlemist, mistõttu võib öelda, et taotleja jaoks on just SKA see koht, kust saab vajalikku infot ja kuhu enamasti perehüvitiste taotlemisel pöördutakse. Kui taotleja soovib pärast pankroti välja kuulutamist, et elatisabi maksmine jätkuks või soovib elatisabi esmakordselt saada, siis saab ta pöörduda otse SKA-sse, kust tal on võimalik saada kiirelt vastus selle kohta, kas õiguslik alus elatisabi saamiseks on olemas või mitte. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Põhiõigustega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega puutumust ei ole. 7 V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Elatise vahendamine läbi kohtutäiturite (Variant A) Kavandatav muudatus 11.1.1. Mõju Sotsiaalsed, sh 11.1.2. Täna makstakse TM elatisabi lapsele, kelle valdkond I ja demograafilised Avalduv vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust alajaotis mõjud: mõju ning kelle vastu on algatatud täitemenetlus. Kui täitemenetlus ei anna tulemust, on lapsel 1) Leibkondade õigus saada täitemenetlusaegset elatisabi toimetulek kuni 100 eurot kuus. Kui aga võlgnikust 2) Erinevatesse vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus siis lapsel ei ole enam sihtrühmadesse võimalik elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja kuuluvate kohustustest vabastamise menetlus võivad inimeste õigused kesta aastaid ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks. See seab nimetatud sihtrühma kuuluvad lapsed ebavõrdsemasse olukorda võrreldes teiste lastega. Justiitsministeeriumi andmete kohaselt on viimase viie aasta jooksul (2013-2017) füüsilisest isikust pankrotivõlgnikke, kelle suhtes oli käimas täitemenetlus elatise asjas, olnud kokku hinnanguliselt 67. Andmed selle kohta, kui palju oli neid lapsi, kellele pankrotivõlgnikud elatist pidid maksma, puuduvad. Arvestades, et Statistikaameti 2016. aasta andmetel sünnib perre keskmiselt 1,6 last, siis võib antud muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruseks lugeda hinnanguliselt ligikaudu 107 last. Kavandatav muudatus võimaldaks elatisabi maksmist pankrotimenetluse ajal ja kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. See toetab ühe vanemaga elavate laste majanduslikku toimetulekut. Eestis on ühe vanemaga leibkondade vaesusrisk võrreldes teiste lastega leibkonnatüüpidega kõige kõrgem. Statistikaameti andmetel elas 2016. aastal suhtelises vaesuses 28,5% ühe täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondadest ning absoluutses vaesuses 6,3%. Kuivõrd mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise maksmise kohustuse rikkumine üks põhjustest, miks üksikvanemaga elavaid lapsi 8 ohustab vaesusesse langemine. Kui täna makstakse elatisabi üksnes kohtu- ja täitemenetluse ajal, siis muudatusega lisanduks elatisabi maksmine ka pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. See tagab igale lapsele ühes kuus kuni 100 euro suuruse ülalpidamise, aidates leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Samuti tagab muudatus kõikide laste võrdse kohtlemise elatisabi maksmise kontekstis. Muudatuse mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, sest elatisabi (maksimaalne elatisabi on 100 eurot lapse kohta kuus) on arvestatav rahaline toetus paljudele üksikvanematele. Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning kuna toetust makstakse lapsele igakuiselt, võib mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. 11.1.3. Ulatus K Sihtrühma suurus V Olulisus Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V 11.1.4. Mõju Mõju majandusele: 11.1.5. Elatisabi maksmine pankrotimenetluse ja valdkond II ja Avalduv kohustustest vabastamise menetluse ajal 1) Leibkondade alajaotis mõju suurendab üksikvanemaga leibkondade majanduslikud sissetulekuid. See omakorda võib mõjutada otsused nende leibkondade tarbimiskäitumist. Mõju sagedust võib hinnata keskmiseks, sest tegemist on regulaarse igakuise toetusega, mis mõjutab ka majandust igakuiselt. Mõju ulatus on väike, kuna antud toetuse puhul on tegu riigi majanduse mõistes väikse summaga võrreldes muude leibkonna kulutustega. Mõjutatud sihtrühm on väike, sest pankrotimenetlusaegse elatisabi saavate leibkondade osakaal kõigist leibkondadest on väike. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. 11.1.6. Ulatus V Sihtrühma suurus V Olulisus Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V 9 11.1.7. Mõju Mõju riigiasutuste ja 11.1.8. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on SKA valdkond III ja kohaliku omavalitsuste Avalduv ja KPKoda (kohtutäiturid ja pankrotihaldurid) alajaotis asutuste korraldusele, mõju – seega võib sihtrühma suurust hinnata kuludele ja tuludele. väikeseks. Kui lapse elatise nõude osas on eelnevalt täitemenetlus alustatud, siis hakkab pankrotimenetluse ajal pankrotivarast makstavat elatist vahendama varasemalt täitemenetlust läbiviinud kohtutäitur. Kui täitemenetlust varasemalt käimas ei olnud, siis on üksi last kasvataval vanemal võimalus esitada elatise summa kalkulatsioon pankrotis oleva vanema pankrotihaldurile. Pankrotimenetluses pankrotihalduri ning kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeks on kanda võlgnikult saadud elatis kohtutäituri arvelduskontole, kes kannab selle omakorda edasi lapsele. Sarnaselt täna kehtivale skeemile, arvestab kohtutäitur iga arvestusperioodi laekumisi ning vajadusel edastab SKA-le arveldusperioodile järgneva kuu esimeseks tööpäevaks teate elatise maksmise kohta. Makseteatise alusel teeb SKA lapsele elatisabi väljamakse. Elatisabi saaja jaoks on antud lahendus mugav, ta ei pea vajalikke toiminguid tegema erinevates ametiasutustes ning tal tuleb vajalikud dokumendid esitada kohtutäiturile, kes edastab vajalikud andmed ise SKA-le. Kuivõrd kohtutäituritel on olemas piiriülese elatise vahendamise kogemus, siis saavad nad sama skeemi alusel toimetada ka elatisega, mis laekub neile pankrotimenetluse kaudu. Kuivõrd erinevatel osapooltel on täna olemas sarnase töö kogemus, siis võib mõju ulatust hinnata keskmiseks – kavandatava muudatusega kaasnevad neile mõningad muudatused töös, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Mõju sagedust võib hinnata väikeseks, kuna antud juhtumitega tegelemine on pigem ebaregulaarne ja harv (viimase viie aasta jooksul on elatusvõlgnikest pankrotivõlgnike arv hinnanguliselt 67). Sellest tulenevalt võib eeldada, et nimetatud sihtrühmade jaoks nende igapäevane 10 töökoormus pigem ei kasva või kasvab vähesel määral ning vajalikku täiendavat inimressurssi ei ole vaja planeerida. Ebasoovitavate mõjudena võib siinkohal välja tuua antud lahendusega kaasnevad täiendavad kulud, sest kohtutäituritele tuleb elatise vahendamise eest maksta tasu. Antud mõju võib hinnata siiski väikeseks, kuna asjakohaste juhtumite ning nende vahendamiste arv on väike. Lisaks võib antud lahendus kogu pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise protsessi aeglustada, kuna andmeid tuleb vahetada kolme erineva osapoole vahel. See võib kaasa tuua olukorra, et elatisabi maksmine venib, kuna SKA-le ei jõua õigeaegselt info selle kohta, millises summas tuleb elatisabi välja maksta. Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamaksete näol. Kuna antud muudatus puudutab väga väikest sihtrühma, siis täiendav kulu riigieelarvele on väike. Hinnanguliselt oleks pankrotimenetlusaegne elatisabi väljamaksete aastane kulu ligikaudu 129 000 eurot. Kuna välja makstava elatisabi summa moodustab alla 1% riigieelarvest, on mõju eelarvele ebaoluline. 11.1.9. Ulatus K Sihtrühma suurus V Olulisus Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 11.1.10. Planeeritava muudatusega kaasneb oluline sotsiaalne mõju, mis avaldub peamiselt Edasine üksikvanemaga leibkonna majandusliku toimetuleku paranemises. Kuna mõjutatud analüüs sihtrühm on väga väike, muudatus avaldab sihtrühmale olulist positiivset sotsiaalset mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid riigieelarvele, siis täiendavat analüüsi ei kavandata. 11.1.11. Miks Mõju majandusele on väike, sest pankrotimenetlusaegse elatisabist tehtavate on mõju kulutuste suurus on riigi majanduse mõistes väike summa võrreldes muude ebaoluline? leibkonna kulutustega. Mõju on väike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele – pankrotimenetlusaegset elatisabi saavate laste sihtrühm on väga väike, seega ei too nende väheste juhtumitega tegelemine erinevatele asutustele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele kaasa suurt igapäevalist töökoormuse kasvu. Samuti on mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele väike, sest 11 pankrotimenetlusaegse elatisabiga kaasnev täiendav kulu moodustab alla 1% riigieelarvest. 11.2. Elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihaldurite (Variant B) Kavandatav muudatus 11.2.1. Mõju Sotsiaalsed, sh 11.2.2. Täna makstakse TM elatisabi lapsele, kelle valdkond I ja demograafilised Avalduv vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust alajaotis mõjud: mõju ning kelle vanema vastu on algatatud täitemenetlus. Kui täitemenetlus ei anna 1) Leibkondade tulemust, on lapsel õigus saada TM elatisabi toimetulek kuni 100 eurot kuus. Kui aga võlgnikust 2) Erinevatesse vanema osas kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus, siis täitemenetlus sihtrühmadesse lõppeb ning lapsel ei ole enam võimalik kuuluvate elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja inimeste õigused kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saamiseks. See seab nimetatud sihtrühma kuuluvad lapsed ebavõrdsemasse olukorda võrreldes teiste lastega. Justiitsministeeriumi andmete kohaselt on viimase viie aasta jooksul (2013-2017) füüsilisest isikust pankrotivõlgnikke, kelle suhtes oli elatise asjas käimas täitemenetlus, olnud kokku hinnanguliselt 67. Andmed selle kohta, kui palju oli neid lapsi, kellele pankrotivõlgnikud elatist pidid maksma, puuduvad. Arvestades, et Statistikaameti 2016. aasta andmetel sünnib perre keskmiselt 1,6 last, võib antud muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruseks lugeda hinnanguliselt ligikaudu 107 last. Kavandatav muudatus võimaldaks elatisabi maksmist pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal jätkata. See toetab ühe vanemaga elavate laste majanduslikku toimetulekut. Eestis on ühe vanemaga leibkondade vaesusrisk võrreldes teiste lastega leibkonnatüüpidega kõige kõrgem. Statistikaameti andmetel elas 2016. aastal suhtelises vaesuses 28,5% ühe täiskasvanu ja lapse/lastega leibkondadest ning absoluutses vaesuses 6,3%. Kuna mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealist last ülal pidama, on lapsele elatise maksmise kohustuse rikkumine üks põhjustest, miks üksikvanemaga elavaid lapsi ohustab vaesusesse langemine. Kuivõrd täna makstakse elatisabi vaid kohtu- ja 12 täitemenetluse ajal, siis muudatusega lisanduks elatisabi maksmine ka pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse ajal. See tagab igale lapsele ühes kuus kuni 100 euro suuruse ülalpidamise, aidates leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust. Samuti tagab muudatus kõikide laste võrdse kohtlemise elatisabi maksmise kontekstis. Muudatuse mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna elatisabi (maksimaalne elatisabi on 100 eurot lapse kohta kuus) on arvestatav rahaline toetus paljudele üksikvanematele. Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning kuna toetust makstakse lapsele igakuiselt, võib mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. 11.2.3. Ulatus K Sihtrühma suurus V Olulisus Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V 11.2.4. Mõju Mõju majandusele: 11.2.5. Elatisabi maksmine pankrotimenetluse ja valdkond II ja Avalduv kohustustest vabastamise menetluse ajal 1) Leibkondade alajaotis mõju suurendab üksikvanemaga leibkondade majanduslikud sissetulekuid. See omakorda võib mõjutada otsused nende leibkondade tarbimiskäitumist. Mõju sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna tegemist on regulaarse igakuise toetusega, mis mõjutab ka majandust igakuiselt. Mõju ulatus on väike, kuna antud toetuse puhul on tegu riigi majanduse mõistes väikse summaga võrreldes muude leibkonna kulutustega. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal elatisabi saavate leibkondade osakaal kõigist leibkondadest on väike. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. 11.2.6. Ulatus V Sihtrühma suurus V Olulisus Sagedus K Ebasoovitavate mõjude risk V 13 11.2.7. Mõju Mõju riigiasutuste ja 11.2.8. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on valdkond III ja kohaliku omavalitsuste Avalduv KPKoda (pankrotihaldurid) ja SKA – alajaotis asutuste korraldusele, mõju mõjutatud sihtrühm on seega väike. kuludele ja tuludele. Kui võlgniku suhtes alustatud pankrotimenetluse korral varasemalt käinud täitemenetlus lõpetatakse, siis edasine suhtlus ja asjaajamine elatise osas käib pankrotimenetluse ajal läbi SKA. Elatisabi saamise jätkamiseks tuleb isikul teavitada SKA-d sellest, et võlgniku suhtes on pankrot välja kuulutatud ning SKA saab seejärel teha KIS-i päringu ning võtta sealt välja pankrotimääruse, mis tõendab, et pankrot on välja kuulutatud. Elatise maksmisest hakkab SKA-d teavitama pankrotihaldur – teavitab vaid siis, kui ta lapsele elatise pankrotivarast välja maksis või kui ilmnevad muud asjaolud, mis takistavad elatisabi maksmist. Muul ajal maksab SKA elatisabi automaatselt. Antud lahendusega on koormatud vähem osapooli (välja jääb kohtutäitur) ning võib eeldada, et see muudab kogu menetlusprotsessi kiiremaks. Miinusena võib näha seda, et taotleja on varasemalt pöördunud elatisabi taotlemiseks kohtutäituri poole, kuid pankrotimenetluse puhul tuleb pöörduda SKA poole. Samas võib eeldada, et antud kaasnev probleem ei ole suur, kuna ka täna peab inimene pöörduma otse SKA poole, kui tal tekivad probleemid või küsimused seoses elatisabi maksmisega. Muudatuse mõju ulatust antud sihtrühmale võib hinnata keskmiseks. Pankrotihalduritele ja SKA-le kaasnevad mõningad muudatused töös, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Mõju sagedust võib hinnata väikseks, kuna antud juhtumitega tegelemine on ebaregulaarne ja harv (viimase viie aasta jooksul on elatisvõlgnikest pankrotivõlgnike arv hinnanguliselt 67). Sellest tulenevalt võib eeldada, et nimetatud sihtrühmade jaoks nende igapäevane töökoormus pigem ei kasva ning vajalikku täiendavat inimressurssi ei ole vaja planeerida. Kuna tegemist on väikese sihtgrupiga, siis on elatisabi väljamakseid võimalik teha käsitsi süsteemiväliselt, kuid 14 väljamaksete automatiseerimiseks näeme, et tulevikus võib olla vajadus väiksemahulise IT- arenduse järele, mille täpne maht ja kulud selguvad eelnõu väljatöötamise faasis. Muudatusega lisandub kulu riigieelarvele pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal makstavate elatisabi väljamaksete näol. Kuna antud muudatus puudutab väga väikest sihtrühma, on täiendav kulu riigieelarvele väike. Hinnanguliselt oleks elatisabi aastane kulu ligikaudu 129 000 eurot. Kuna välja makstava elatisabi summa on alla 1% riigieelarvest, on mõju eelarvele ebaoluline. 11.2.9. Ulatus K Sihtrühma suurus V Olulisus Sagedus V Ebasoovitavate mõjude risk V 11.2.10. Planeeritava muudatusega kaasneb oluline sotsiaalne mõju, mis avaldub peamiselt Edasine üksikvanemaga leibkonna majandusliku toimetuleku paranemises. Kuivõrd analüüs mõjutatud sihtrühm on väga väike, muudatus avaldab sihtrühmale olulist positiivset mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid riigieelarvele, siis täiendavat analüüsi ei kavandata. 11.2.11. Miks Mõju majandusele on väike, kuna pankrotimenetlusaegsest elatisabist tehtavate on mõju kulutuste suurus on riigi majanduse mõistes võrreldes muude leibkonna kulutustega ebaoluline? väike summa. Mõju on väike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele – pankrotimenetlusaegset elatisabi saavate laste sihtrühm on väga väike, seega ei too nende väheste juhtumitega tegelemine erinevatele asutustele ja pankrotihalduritele kaasa suurt igapäevalist töökoormuse kasvu. Samuti on mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele väike, kuna pankrotimenetlusaegse elatisabiga kaasnev täiendav kulu moodustab alla 1% riigieelarvest. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatava muudatusega ei kaasne võrreldes praeguse olukorraga halduskoormuse suurenemist elanikele ega ettevõtetele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Antud muudatus puudutab väga väikest sihtrühma, on täiendav kulu riigieelarvele väike. Hinnanguliselt oleks pankrotimenetlusaegse elatisabi väljamaksete aastane kulu ligikaudu 129 000 eurot. 14. Edasine mõjude analüüs 15 Planeeritava muudatusega kaasneb oluline sotsiaalne mõju, mis avaldub peamiselt üksikvanemaga leibkonna majandusliku toimetuleku paranemises. Kuna mõjutatud sihtrühm on väga väike, muudatus avaldab sihtrühmale olulist positiivset sotsiaalset mõju ning muudatus ei too kaasa suuri kulusid riigieelarvele, siis täiendavat analüüsi ei kavandata. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Variant B (elatise maksmisest teavitamine läbi pankrotihaldurite) 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise x seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Muudatused tuleks teha PHS-s ja PankrS-s selliselt, et võimaldada elatisabi maksmise jätkamine ka siis, kui võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Perehüvitiste seadus, Pankrotiseadus 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu koostatakse koostöös Justiitsministeeriumiga, kuna muudatused puudutavad olulisel määral ka Justiitsministeeriumi haldusala. Selleks, et töötada välja praktikas võimalikult hästi rakendatav lahendus kaastakse ka SKA-d ja KPKoda. Kavandatud muudatustest informeeritakse ka teisi huvitatud osapooli. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Ei planeerita. kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise 2019. aastal aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2020. aastal 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Liisa-Lotta Raag Nõunik [email protected]; 6269 253 Jaanus Põldmaa Õigusnõunik [email protected]; 6269 328 16
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel