dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. juuni 2018
Viit
1-12/1356-1
Registreeritud
12. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
21. juuni 2018

Failid

  • 📎18-0603 01.ddoc1255 KB
  • 📎18-0603 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Relvaseaduse muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 1 täiendatakse lõigetega 3–4 järgmises sõnastuses: ” (3) Hoiatus- ja signaalrelv on käesoleva seaduse tähenduses seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. (4) Akustiline relv on käesoleva seaduse tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel. ” ; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: ” 1 1 ) esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või uinutamiseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel. ” ; 3) seadust täiendatakse paragrahvidega 3 2 ja 3 3 järgmises sõnastuses: ” § 3 2 . Nõuded hoiatus- ja signaalrelvale (1) Hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal, peab vastama tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis. ( 2) Hoiatus- ja signaalrelvast ei tohi olla võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. (3) Hoiatus- ja signaalrelva vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet. § 3 3 . Nõuetele mittevastava hoiatus-, signaal- ja akustilise relva käitlemine (1) Hoiatus- või signaalrelva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valdu se kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse, lähtudes korrast, mis käesoleva seadusega on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise kohta. (2) Akustilist relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse, lähtudes korrast, mis käesoleva seadusega on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemisele. ” ; 4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 4. Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel Ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, võib tulirelva kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba. Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid. ” ; 5) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punkti ga 2 1 järgmises sõnastuses: ” 2 1 ) hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal ja mis vastab tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. ” ; 6) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõnad ” ja pneumorelva ” sõnadega ” ,pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva ” ; 7) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: ” 6) akustiline relv. ” ; 8) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Tulirelva oluline osa on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. ” ; 9 ) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: ” 6) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks. ” ; 10) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks; ” ; 11) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: ” (2 2 ) Akustilist relva võib isik soetada, omada ja vallata: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel, kui ta on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või selle juriidilise isiku liige, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus ning mille üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. ” ; 12) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud tulirelva ja laskemoona, kui tal on seda liiki tulirelva relvaluba. ” ; 13) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ” 7) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks. ” ; 14) pa ragrahvi 31 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: ” (5 1 ) Akustilist relva võib soetada, omada või vallata: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui juriidiline isik on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. ” ; 15) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: ” (1 1 ) Isik, kes taotleb relvaluba akustilis ele relvale käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel, peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et ta on: 1) Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine või 2) etendusasutuste seaduse tähenduses sellise etendusasutuse töötaja või juriidilise isiku liige, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. ” ; 16) paragrahvi 35 lõiked 5–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi relvaeksam ). Kui taotletakse gaasi või akustilise relva relvaluba või soetamisluba, ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta eksami sooritamise päevast arvates. (5 1 ) Relvaeksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik. (5 2 ) Enne relvaeksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu. Kui relvaeksami käigus sooritatakse üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tasutakse riigilõiv selle relvaeksami osa eest. (6) Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 17) paragrahvi 35 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse. (9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tulirelva käsitsemise katse sooritamist peab isik tasuma riigilõivu. ” ; 18) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: ” (5 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud nõue ei laie ne käesoleva seaduse § 35 lõike 7 punktides 1–3 nimetatud isikule relva kandmise õigust tõendava dokumendi esitamisel. ” ; 19) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ” (7) Akustilist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel. Nii üritusele minnes kui ka sealt tulles tuleb akustilist relva edasi toimetada vastavalt käesoleva seaduse §-le 55. ” ; 20) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona välja vedada, et osaleda spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel või jahipidamisel, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud. (5) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestisse sisse vedada, et osaleda spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel või jahipidamisel, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud. ” ; 21) paragrahvi 62 1 lõikes 2 asendatakse sõnad ” jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise ” sõnadega ” jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise või ajalooliste sündmuste taasetendamise ” ; 22 ) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” 6) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamine ja ümbertegemine. ” ; 23 ) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (4) Tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ” ; 24 ) paragrahvi 73 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” (1) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik on kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. ” ; 25 ) paragrahvi 73 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ” (5) Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona markeerimisel tuleb p eale käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuete tagada markeeringu vastavus tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 4 lõike 2a alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis. ” ; 26 ) seadust täiendatakse 12 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: ” 12 1 . peatükk AKUSTILISED RELVAD § 87 1 . Nõuded akustilisele relvale (1) Akustiline relv peab vastama käesoleva seaduse alusel keh testatud tehnilistele nõuetele. (2) Akustiliste relvade tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Tulirelva võib akustiliseks relvaks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel. (4) Enne 14. septembrit 2018. aastal akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva või teises riigis akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale k ohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tuvastab nõuetele vastavuse relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik. (6) Akustilise relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käitlemisele laieneb kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud tulirelva käitlemisele. § 87 2 . Akustilise relva käitlemise eest vastutav isik (1) Füüsilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab akustilise relva omanik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba omav isik. (2) Juriidilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud isik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba või relvakandmisluba omav isik. § 87 3 . Akustilise relva kasutada andmine (1) Isik võib ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul kultuurilisel, avalikkusele mõeldud üritusel anda teise relvaluba omava isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud akustilise relva. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada akustilise relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab: 1) relva andmeid; 2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid; 3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega. (2) Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, on lubatud akustilist relva kasutada anda üksnes relvaomaniku või vastutava isiku vahetu järelevalve all. (3) Akustilist relva võib isikule kasutada anda üksnes isikut tõendava dokumendi esitamisel. (4) Akustilise relva kasutada andmise üle peetakse arvestust. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse arvestusse relva kasutaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Isik, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse kuus kuud akustilise relva kasutada andmisest arvates. (6) Enne akustilise relva kasutada saamist peab isik, kes ei oma käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, tutvuma relva käsitsemise nõuetega ja kinnitama seda allkirjaga. Neid nõudeid tutvustab relvaomanik või akustilise relva kasutada andmise eest vastutav isik. § 87 4 . Ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilise relva kasutamisest teavitamine Kui ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatakse akustilist relva, tuleb sellest mõistliku aja jooksul enne akustilise relva kasutamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada Politsei- ja Piirivalveametit. ” ; 27) paragrahvi 89 3 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ” § 89 3 . Akustilise relva, gaasi- pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine (1) Akustilise relva, gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käit lemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. ” ; 28 ) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 20–21 järgmises sõnastuses: ” (20) Isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandanud enne 2018. aasta 14. septembrit, esitab käesoleva seaduse § 35 alusel Politsei- ja Piirivalveametile avalduse § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarbel relvaloa saamiseks, selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning relva § 87 1 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks hiljemalt 2021. aasta 14. märtsil. Avalduses märgitakse relva omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber, relva liik, mark, mudel ning markeering. (21) Isik, kelle valduses on käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud relvaraam, relvalukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstoli kelk või sulgur, peab alates 2018. aasta 14. septembrist ühe aasta jooksul: 1) esitama käesoleva seaduse § 35 kohaselt taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva tulirelva olulise osa kohta; 2) võõrandama tulirelva olulise osa käesoleva seadusega kehtestatud korras või 3) esitama taotluse käesoleva seaduse alusel tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks. ” . § 2. Seaduse jõustumine (1) Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval . (2) Seaduse § 1 punkt 18 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab riigikaitsekomisjon 06.06.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Hanso Riigikaitsekomisjoni esimees Seletuskiri r elvaseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Siseminister Andres Anvelt saatis riigikaitsekomisjonile 16.05.2018 kirja nr 2-1/40-9, mi lles esitas relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (615 SE) eelnõule 31 muutmise ettepanekut . Viimati nimetatud muutmise ettepaneku d oleksid seaduse (615 SE) eelnõu oluliselt laiendanud. Riigikogu juhatuse kehtestatud „Juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks“ p unkt 9 sätestab, et kui juhtivkomisjon otsustab muudatusettepanekuid arvestades eelnõu olulisel määral ümber kujundada, eelkõige täiendades seda põhimõttelise tähtsusega uute regulatsioonidega, teeb ta selleks, et võimaldada Riigikogu liikmetel esitada muudatusettepanekuid eelnõu muutunud osade suhtes, täiskogule ettepaneku II lugemine katkestada. Teise lugemise katkestamise l ei saa nuks seaduse (615 SE) eelnõu seadusena jõustuda 01.07.2018 nagu oli see eelnõus ja riigikaitsekomisjoni poolt kavandatud. Seetõttu otsustas riigikaitsekomisjon koostöös Siseministeeriumiga algatada 16.05.2018 kirja s nr 2-1/40-9 toodud enamuse muutmise ettepanekute osas (riigikaitsekomisjon arvestas enda muudatusettepanekutena vaid neid, mis puudutasid seaduse 615 SE eelnõu teksti) eraldi relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiire algatamine on vajalik, s e s t käesoleva aasta 14. septembriks tuleb üle võtta Euroopa pa rlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ . Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Siseministeeriumi ametnikud, sh korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062, [email protected] ) ja nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185; [email protected] ). Ettevalmistatud eelnõu ja seletuskirja vaatas läbi ning tegi vastavaid täiendusi ja täpsustusi riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel. Riigikaitsekomisjon kiitis oma 05.06.2018 istungil konsensusega heaks eelnõu teksti ja seletuskirja ning otsustas eelnõu algatada 06.06.2018. Relvaseaduses (edaspidi RelvS ) on vaja teha muudatused , millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (edaspidi ka tulirelvadirektiiv ) . Eelnõu järgi lisatakse RelvSi kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad RelvSi muudatused võimaldavad kooskõlas Euroopa Liidus (edaspidi EL ) kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline RelvSi vastava regulatsiooniga täiendada. H oiatus-, signaal- ja akustiliste relvad e , mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta ke htestatud tehnilistele nõuetele, käitlemisele laieneb kord, mis RelvSiga on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relvade käitlemisele. RelvSis sätestatakse täpsemalt nende akustiliste relvade kasutamise kord, mida kasutatakse näiteks ajalooliste sündmuste taasetendamisel, ning nõuded nendele relvadele, mida seni Eesti õigusruumis ette nähtud ei ole. Regulatsiooni kehtestamisega tagatakse, et kehtivad selged reeglid, mis arvestavad nii ühiskonna turvalisuse tagamise vajadust kui ka ajaloosündmuste kajastamiseks olulisi aspekte, tagades ühtlasi sellise tegevusega tegelevate isikute ühetaolise kohtlemise. Tulirelva oluliste osade hulka laiendatakse tulirelvadirektiivis kehtestatut arvestades. Tulirelva oluliste osade hulka lisanduvad relvaraam , relva lukukoda , sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami, püstolikelk ja sulgur. Tulirelva olulisi osi käsitatakse samamoodi kehtiva õigusega tulirelvaga võrdsena, st neid on lubatud omada üksnes relvaloa olemasolul. Seega tuleb isikutel, kellel ei ole relvaluba, kuid kelle valduses on eelnõukohaste muudatuste jõustumisel selliseid esemeid, taotleda relvaluba või loobuda sellistest esemetest. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid täpsustatakse. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade omandamise, valdamise ning impordi ja ekspordi suhtes kohaldatakse laiahaardelist ELi õigusraamistikku, mis on sätestatud direktiivis 91/477/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ ja direktiiviga 2017/853. Direktiiviga 201 7/853 sätestatakse hoiatus- , signaal- ja akustilis te relvade mõisted ning arvestades julgeoleku - ja turvalisuse aspekti võetakse meetmed, et vähendada nendega toimepandavaid õigusrikkumisi . Lähtutakse põhimõttest, et ühised eeskirjad on olulised, sest mitmetel ELi liikmesriikidel on erinev arusaam ja reeglid selliste relvade käitlemisele . Et kurjategijad ei saaks ELi liikmesriikide erisuguseid eeskirju enda kasuks rakendada, tuleb kogu ELis lähtuda ühtlustatud käsitlusviisist. R egulatsioonis ELi tasandil tehtud muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka RelvSi. Eelnõu järgi ei tehta olulisi muuda tusi Eesti relvapoliitikas, säilitatakse RelvSis juba kehtivad põhimõtted ning seni reguleerimata küsimused reguleeritakse seaduses tagamaks ühetaoline kohtlemine . Tulirelvadirektiiv i üle võtmise tähtaeg on 2018. aasta 14. september . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millede järgi esimeses tehakse muudatused RelvSis ning tei ses paragrahv is on eelnõu jõustumise sätted. Eelnõu § 1. RelvS-i muudatused Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse RelvSi § 1 1 lõigetega 3– 4 . Kõnesolevas paragrahvis esitatakse RelvSis kasutatavate mõistete sisu nendest parema arusaadavuse huvides. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvSi § 1 1 lõikega 3, milles defineeritakse hoiatus- ja signaalrelv (ingl alarm and signal weapon ). See on RelvSi tähenduses seadeldis, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Mõiste määratlemisel on aluseks võetud tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis 4 esitatud hoiatus- ja signaalrelva definitsioon. Võrreldes tulirelvadirektiivi sõnastusega on RelvSi lisatavast mõistest jäetud välja viide ärritavale või muule toimeainele, kuna see viitab RelvSis sätestatud gaasirelvadele (RelvS § 19 lg 1 p 1), mis on Eestis piiratud tsiviilkäibega. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvSi § 1 1 lõikega 4, milles sätestatakse, et akustiline relv (ingl salute and acoustic weapon ) on RelvSi tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümber ehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil, spordisündmusel või treeningul. Akustilise relva mõiste defineerimisel on samuti lähtutud tulirelvadirektiivis sätestatust (art 1 lg 1 p 5). RelvSi lisatavast terminist on välja jäetud tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis viidatud termin „saluut“, kuna nende mõistete puhul on oma sisult tegemist sünonüümidega ning ter minit „saluutrelv“ kasutatakse väga vähe nii inglise kui ka eesti keeles. Eestis ei ole termin „saluutrelv“ olnud kasutuses samas tähenduses kui akustiline relv ja viitab pigem tulirelvale, milles kasutatakse saluutlaenguid. Sellel juhul ei ole tulirelva konstruktsiooni muudetud, vaid saluudi tegemisel kasutatakse selleks sobilikku laskemoona. Seega on otstarbekas terminist välja jätta sõnaosa „saluut“ ja kasutada vaid terminit „akustiline relv“. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse RelvSi § 2 lõiget 1 punktiga 1 1 , milles sätestatakse erisus seaduse kohaldumise osas teatud relvadele. RelvSi § 2 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt ei kohaldata RelvSi esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks, tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks tingimusel, et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel. Selliste relvade sõnaselge välistamine RelvSi kohaldamisalast on mõistlik ja kooskõlas tulirelvadirektiivi lisa 1 osas III sätestatuga. Tulirelvadirektiiv näeb ette, et selliseid esemeid ei peaks pidama tulirelvadeks, kui neid saab kasutada ainult nimetatud tehnilistel otstarvetel. On otstarbekas lisada RelvSi selline välistus, kuna paljud signaalvahendid (nt väikelaevades kasutatavad signaalraketid), samuti tehniliseks ja põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatavad vahendid võivad olla mõningal määral sarnased tulirelvadega, kuid neid on oluliselt raskem kohandada lendkeha väljalaskmiseks ning sellel põhjusel ei ole vajalik neid pidada tulirelvaks ega lisada RelvSi kohaldamissalasse. Kuigi mitmetes ELi liikmesriikides on selliste seadeldiste käitlemine reguleeritud, isegi registreerimiskohustuse või relvaloakohustusega, siis praegu ei sätestata Eestis sellistele, eelkõige elupäästmiseks või muuks tehniliseks ja põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatavatele seadeldistele, lisareegleid. Küll aga kuuluvad RelvSi kohaldamisalasse näiteks raketipüstolid ja stardipüstolid ( vt foto 1), kuna nende väärkasutuste arv teistes ELi liikmesriikides, samuti nende tulirelvaks ümberehitamine, on olulisel määral suurenenud. Astume eelnõu kohaste RelvSi täiendustega esimesi samme selliste väärkasutuste ja keelatud ümberehitamiste ennetamiseks . Relv, millest on võimalik tulistada gaasipadrunit ja signaalraketti , liigitub piiratud tsiviilkäibes olevaks gaasirelvaks. Relv, millest on võimalik lasta vaid signaalraketti, loetakse käesoleva muudatusega piiramata tsiviilkäibega signaal- ja hoiatusrelvaks. Foto 1 . Stardipüstol , raketipüstol ja nendes kasutatav laskemoon. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse RelvSi §-dega 3 2 –3 3 , milles nähakse ette nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ja akustilistele relvadele tulenevalt tulirelvadirektiivi nõuetest. RelvSi § 3 2 lõikes 1 sätestatakse, et hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal, peab vastama tehnilistele nõuetele , mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis. Lõikes 2 täiendatakse lõikes 1 viidatud nõudeid sättega, et hoiatus- ja signaalrelvast ei tohi olla võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. Täiendav nõue on oluline, kuna teistes liikmesriikides ei pruugi gaasirelv liigituda piiratud tsiviilkäibe ga relvade hulka ning tulirelva direktiivi alusel koostatud tehnilised nõuded ei arvesta Eestis gaasirelvadele kehtivate regulatsioonidega. Nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelv a relvaraud peab olema valmistatud selliselt, mis välistaks sealt enese- ja varakaitse otstarbel kasutatava gaasipadruni kasutamise. Levinud raketipüstolitele kaliibriga 4 (26 mm) teadaolevalt gaasipadruneid ei valmistata. Lõikes 3 sätestatakse, et hoiatus- ja signaalrelva vastavust tehnilistele nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kuna tegemist on gaasipihusti ja pneumorelvaga samaväärse relvaga, mille valmistamiseks ja ümbertegemiseks näeb RelvS juba praegu ette tegevusloa kohustuse. RelvSi §-s 3 3 lõikes 1 nähakse ette, et nende hoiatus- või signaalrelvade käitlemisele, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, laieneb kord, mis RelvSiga on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemisele. Lõike 2 kohaselt laieneb aga sellise akustilise relva käitlemisele, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta RelvSi alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, kord, mis on RelvSiga kehtestatud tulirelva käitlemisele. Selliste sätete lisamine RelvSi on vajalik tagamaks kooskõla tulirelvadirektiivi artikli 10a lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetega. Nimelt näeb tulirelvadirektiiv ette, et ELi liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et seadmeid, millel on padrunipesa ja mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Samuti pannakse ELi liikmesriikidele kohustus liigitada tulirelvadena seadmed, millel on padrunipesa ja mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse RelvSi § 4, milles on reguleeritud relva kasutamine filmivõtetel ja etendustel. Kõnesolev säte hõlmab nii tulirelva k ui külmrelva kasutamist. Eelkõige on oluline näha ette reeglid tulirelva kasutamisele ja seetõttu jäetakse uuest §-st 4 välja külmrelvade kasutamist puudutav. Ühtlasi on mõistlik laiendada sätte reguleerimisala lisades tulirelva kasutamise võimaluse lisaks etendustele ja filmivõtetele ka muul avalikul kultuuriüritusel, samuti ajalooliste sündmuste taasetendamisel. Säte on vajalik, kuna üldiselt kasutatakse näiteks ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilisi relvi, kuid teinekord võib olla vaja kasutada ka tulirelva, millele on paigaldatud kompensaator ehk seadeldis, mis võimaldab tulirelvas kasutada paukpadruneid. Taasetendamise üritustel osalevad mõnikord ka riigiasutused ja organisatsioonid, nagu näiteks Kaitseliit, kelle tulirelvadele paigaldatakse kompensaatorid ja kasutatakse paukpadruneid. Taasetendamisel võivad osaleda ka relvakollektsionäärid, kes on taotlenud Politsei- ja Piirivalveametilt loa tulirelva kasutada taasetendamise üritusel. Selle ürituse käigus tuleb tulirelva kasutada kompensaatoriga ja paukpadrunitega. Kui akustilist relva on eelnõu kohaselt lubatud kasutada ka teistel ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegeleva klubi liikmetel või kõrvalistel isikutel vastutava isiku järelevalve all, siis tulirelva korral sellist erandit ei tehta – tulirelv peab alati olema ainult relvaomaniku, mitte kellegi teise valduses, isegi kui laskmine toimub vaid paukpadrunitega. Turvalisuse tagamise huvides nähakse eelnõus muu hulgas ette, et tulirelva võib kasutada üksnes isik, kellel on relvaluba. Eelnõu järgi säilitatakse ka nõue, et tulirelva tohib kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel . Tulirelva kasutamise korral on lubatud tulistada üksnes paukpadrunitega, samamoodi RelvSi §-s 4 seni sätestatud etendusel või filmivõttel tulirelva kasutamisel kehtinud nõudega. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse RelvSi § 18 lõiget 1 punktiga 2 1 . Ettepaneku kohaselt on gaasipadrunit mitte tulistav ning Euroopa Komisjoni kehtestatavatele tehnilistele nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelv RelvSi mõistes relv ja selle käitlemisele laienevad piiramata tsiviilkäibega relvadele kehtestatud nõuded. Hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab Euroopa Komisjoni rakendusaktis kirjeldatud tehnilistele ja ohutusnõuetele, on täisealistele isikutele tsiviilkäibes lubatud. Sellistele nõuetele vastavatele relvadele ei ole vaja taotleda relvaluba, samuti ei kehtestata kohustust sellised relvad registreerida. Nõuetele vastavad hoiatus- ja signaalrelvad on piisavalt ohutud, et tsiviilkäibes võiksid täiskasvanud neid vastutustundlikult käsitseda, ning kuna need vastavad rakendusakti tehnilistele nõuetele, ei saa neid kohandada tulirelvaks ega neis kasutada tulirelva laskemoona. Nõuetele vastavate hoiatus- ja signaalrelvade põhikasutusala on anda näiteks spordivõistlustel või muudel üritustel stardisignaali või märguandesignaali. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 20 kohaselt on suur oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Seepärast on oluline tegeleda probleemiga, mida kujutab endast selliste ümberehitatud tulirelvade kuritegevuses kasutamine, eelkõige nende lisamisega tulirelvadirektiivi kohaldamisalasse. Et vältida hoiatus- ja signaalrelvade sellist tootmist, mis võimaldab neid ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks, peaks Euroopa Komisjon kehtestama tehnilised nõuded eesmärgiga tagada, et neid relvi ei oleks võimalik selliselt ümber ehitada. Tulirelvadirektiivi artikli 10a lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestab selliste hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded, mis on valmistatud või ELi imporditud 14. septembril 2018. aastal või hiljem, eesmärgiga tagada, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas tulirelvadirektiivi artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Euroopa Komisjon võtab esimese kõnealuse rakendusakti vastu hiljemalt 14. septembril 2018. aastal. Eelnõu kohaselt on akustilise relva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks vajalik RelvSi alusel väljastatud luba ehk sellist relva on võimalik omada üksnes relvaloa olemasolul. Akustilistele relvadele kehtestatakse nõuded RelvSi § 87 1 lõike 2 alusel. Neid nõudeid on kirjeldatud seletuskirja nimetatud paragrahvi selgituste juures. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt asendatakse RelvSi § 18 lõikes 7 sõnad „ja pneumorelva“ sõnadega „,pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva“. Eelnõu kohaselt lisatakse tegevusloa kohustus ka hoiatus- ja signaalrelvade valmistamisele ja ümbertegemisele, kuna tulirelvadirektiivi alusel kehtestab Euroopa Komisjoni nendele relvadele tehnilised nõuded ja nendele nõuetele vastavust tuleb ELi liikmesriikidel k ontrollida. Arvestades, et RelvS i alusel tegevuslubade väljastamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses, siis on mõistlik ka hoiatus- ja signaalrelvade valmistamiseks või ümberehitamiseks vajaliku tegevusloa menetlemine korraldada samamoodi teistele piiratus tsiviilkäibega relvadele kehtiva korraga. Nõuetele vastavust on muu hulgas võimalik kontrollida riikliku järelevalve käigus. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse RelvSi §-s 19 esitatud piiratud tsiviilkäibega relvade loetelu akustiliste relvadega. Kuna tegemist on uue relvade liigiga RelvSis ning tegemist on tulirelvast ümberehitatud relvaga, siis on vajalik piirata nende relvade tsiviilkäivet. Lisaks nõuab ka tulirelvadirektiiv selliste relvade käsitamist tulirelvadena – direktiivi põhjenduspunktis 20 selgitatakse, et on suur oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Muu hulgas nähakse tulirelvadirektiivi lisas I, tulirelvaklasside kirjeldamisel ette, et tulirelvast akustiliseks relvaks muudetud relv jääb algsesse tulirelva klassi, st seda käsitatakse tulirelvaga võrdselt. Kuna Eestis on tulirelva omamiseks vajalik relvaluba, siis on akustilise relva puhul mõistlik samasugust nõuet kohaldada. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse RelvSi § 21 lõiget 1, milles on esitatud tulirelva oluliste osade loetelu. Muudatus on vajalik tulenevalt tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktist 1, milles tulirelva oluliste osade hulka lisatakse relvaraam, relva lukukoda (sh vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami), püstolikelk ja sulgur, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Tulenevat tulirelva direktiivis tehtud muudatustest sätestatakse RelvSi § 21 lõikes 1, et tulirelva oluline osa on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Muudatus on vajalik tagamaks Eestis ringluses olevate, sealhulgas valmistatavate , tulirelva oluliste osade nõuetekohane markeerimine ja nende üle arvestuse pidamine. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt täiendatakse RelvSi § 28 lõiget 1 punktiga 6, mille kohaselt lisandub füüsilisele isikule lubatud relvade otstarbena ka ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine . Tegemist on uue relvaloa otstarbega, mis on vajalik eelkõige seetõttu, et Eestis on mitmeid ajalooliste sündmuste taasetendajaid, kes oma tegevuses kasutavad a kustilisi relvi, samuti kasuta vad akustilisi relvi aeg-ajalt etendusasutused. Seni on ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelejate tulirelvad olnud registreeritud RelvSi alusel mõnel muul otstarbel. Uue otstarbe lisamine võimaldab paremini eristada, mis eesmärgil ja otstarbel relva omatakse. Nende relvade eristamine näiteks turvalisuse tagamise otstarbest on mõistlik seetõttu, et selline relvaluba antakse relva korral, mis ei vasta tulirelvale esitatud nõutele. Kuna tulirelvadirektiivi artikli 10a lõikes 1 sätestatud nõudele vastavalt tuleb tagada, et lihtsasti tulirelvaks kohandatavad relvad ja relvad, millega on võimalik tekitada tervisekahjustusi, ei oleks vabalt tsivii lkäibes, on neile mõistlik kohal dada relvaloa nõuet. Isikud, kes selle otstarbega relva soovivad, peavad sooritama üldise RelvSi nõuete tundmise eksami – kirjaliku testi, kuid ei pea sooritama relva käsitsemise katset, kuna akustilise relva laskemoonaga ei ole võimalik objekti tabada. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse RelvSi § 29 lõike 1 punkti 1, milles on sätestatud, milliseid relvi võib vähemalt 18-aastane Eesti kodanik soetada, omada ja vallata. Muudatuse järgi täiendatakse RelvSi § 29 lõiget 1 akustilise relvaga. Nii nagu teisi piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada, omada ja vallata vähemalt 18-aastane isik RelvSis sätestatud otstarbel, võib ka akustilist relva samadel tingimustel soetada, omada ja vallata. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse RelvSi § 29 lõikeg a 2 2 . Lõike 2 2 kohaselt võib akustilist relva isik soetada, omada ja vallata kahel juhul: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel tingimusel, et ta on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelemine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil tingimusel, et ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või või juriidilise isiku, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on avalikkusele suunatud ürituste korraldamine, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. Kuna akustilised relvad on tulirelvast ümber ehitatud või kohandatud relvad, mille kasutusala on piiratud, siis on otstarbekas RelvSis sätestada täpsed tingimused, millal füüsiline isik sellist relva soetada, omada ja vallata võib. Sätte kehtestamisel on arvestatud akustiliste relvade teadaolevate kasutuseesmärkidega. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muudetakse RelvSi § 30 lõiget 6 selliselt, et ka välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele RelvSiga kehtestatud korras registreeritud tulirelva ning laskemoona tingimusel, et tal on seda liiki tulirelva kohta antud relvaluba. Ajalooliste lahingute taasetendamine on saavutanud rahvusvahelise populaarsuse. Tihti korraldatakse selles vallas rahvusvahelisi üritusi. Kuna iga relva piiriülese liikumisega kaasneb teatav risk, on mõistlik võimaldada teises riigis samasugust õigust omaval isikul käidelda Eestis kehtivaid nõudeid järgides registreeritud relva . Selle annab võimaluse teise riigi ajalooliste lahingute taasetendajatel samamoodi jahimeeste ja laskesportlastega osaleda Eestis üritustel, ilma enda relva kaasa toomata. Eelnõu § 1 punktide 13–14 tehakse muudatused RelvSi §-s 31, milles on esitatud sätted juriidilistele isikutele relvade omamise otstarbe, liikide ja koguse kohta. Samamoodi füüsilistele isikutele lisanduvate relva omamise otstarvetega täiendatakse juriidilise isiku relvade otstarvete loetelu akustilise relva omamisega. Seega võib juriidiline isik eelnõukohaste muudatuste jõustumisel soetada, omada või vallata relvi ka sellistel uutel otstarvetel. RelvSi § 31 täiendatakse lõikega 5 1 , milles sätestatakse alused akustiliste relvade soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks juriidilisele isikule. Samamoodi füüsilistele isikutele kehtestatavate nõuetega nähakse ka juriidilisele isikule ette nõue, et akustilist relva tohib käidelda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muu kultuurilisel eesmärgil. Täpsemalt sätestatakse, et akustilist relva võib soetada, omada või vallata: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel tingimusel, et juriidiline isik on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelemine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil tingimusel, et tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on avalikkusele suunatud ürituste korraldamine, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse RelvSi § 34 lõikes 1 1 nõudega, mille järgi tuleb akustilise relva relvaloa taotlejal tõendada enda kuulumist ühingusse, mis tegeleb ajalooliste sündmuste taasetendamisega või avalikkusele mõeldud ürituste korraldamisega, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. Sellise nõude kehtestamine on vajalik tagamaks akustiliste relvade eesmärgipärane kasutamine. Eelnõu § 1 punktide 16 ja 17 kohaselt muudetakse RelvSi § 35 , mis reguleerib relvaeksami sooritamist. Kuna akustiline relv on piiratud tsiviilkäibega relv, siis peavad selle käitlejal olema kõrgendatud teadmised relvade käitlemise reeglitest, samuti kaasnevast vastutusest. Seega lisatakse ettepaneku järgi akustilise relva relvaloa taotleja relvaeksami sooritamist reguleerivasse paragrahvi. Lisaks täpsustatakse eksami nimetust, kuna kehtivas RelvSis on kasutusel mitmed erinevad terminid, mis võivad segadust tekitada. Muus osas eksami läbiviimise ega nõuete osas muudatusi ei kavandata. Eksamitulemuse kehtivuse kohta eelnõu järgi muudatusi ei kavandata, vaid eksamitulemus kehtib samamoodi seni kehtinud korrale ühe aasta eksami sooritamise päevast arvates. Ka RelvSi § 35 lõiked 8 ja 9 vajavad täpsustamist. Eelnõu kohaselt nähakse lõikes 8 ette, et relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lähtuvalt tulirelva pikkusest ja relvaraua pikkusest peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse. Lõikes 9 sätestatakse, et enne, kui sooritatakse tulirelva RelvSi § 35 lõikes 8 nimetatud tulirelva käsitsemise katse, peab isik tasuma riigilõivu. Sõnastust on täpsustatud arvestades eelnõuga tehtavaid muudatusi eksami ja selle osade nimetustes. Eelnõu § 1 punkti 1 8 kohaselt täiendatakse RelvSe § 41 lõikega 5 1 . RelvSi 2019. aasta 1. jaanuaril jõustuva § 41 lõike 3 1 redaktsiooni kohaselt tuleb üksnes turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitseks) otstarbega relvaloa vahetamisel selle kehtivuse lõppemise tõttu, sooritada RelvS-i § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse. Kuna relval oa esmataotlemisel on RelvS § 7 punktides 1 – 3 loetletud isikud vabastatud sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud eksamist, on proportsionaalselt mõistlik vabastada need isikud ka § 41 lõikes 3 1 sätestatud täiendavast laskekatsest. Seaduses loetletud isikud on läbi oma igapäevateenistuse seotud tulirelvade käitlemisega ning nende oskused ja praktika on piisav selleks, et mitte nõuda neil oma oskusi taastõendada relvaloa kehtivuse lõppemisel. Eelnõu § 1 punkti 19 kohas elt tehakse muudatus RelvSi § s 50, milles on reguleeritud relva ja laskemoona kandmine. Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7, milles sätestatakse akustilise relva kandmine. Sätestatakse, et sellist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamise üritusel või muul avalikul kultuuriüritusel. Samamoodi tulirelva edasitoimetamise kohta sätestatud nõudega, tuleb akustilise relva edasitoimetamisel arvestada RelvSi §-s 55 sätestatuga. Kuna ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatavad akustilised relvad on enamasti ümber ehitatud A-klassi tulirelvadest, ei ole neid pealtnäha võimalik eristada ehtsatest automaattulirelvadest või ka kuulipildujatest. Kuna taasetendajatele on ajaloolise täpsuse huvides võimalik lubada nii automaattulirelvi, kuulipildujaid, snaiperrelvi, püstolkuulipildujaid kui ka muid militaarajalooliselt olulisi tulirelvi, mis on muudetud akustilisteks relvadeks, tuleb nende kohta sätestada varjatult kandmise nõue, kuna selliste relvade avalikult kandmisega võib põhjustada ohu avalikule korrale. Näiteks ei pruugi tänaval patrulliv politseinik eristada akustilist relva päris automaattulirelvast ja võib tekkida oht nii sellise kandjale, ümbritsevale kui ka politseinikule endale. Samuti võib selline relv äratada huvi kurjategijates, kes võib-olla sooviksid selliseid relvi röövimise teel omandada. Lisaks võib tekkida oluline turvaintsident, kui grupp selliseid akustilisi relvi kandvaid ja taasetendamiseks militaarvormi riietunud isikuid liigub avalikes kohtades. Sätestatakse keeld kanda akustilist tulirelva mujal kui vaid üritusel. Kuna ajalooliste sündmuste taasetendajatele on lubatud ka näiteks akustiliseks relvaks muudetud kuulipilduja, ei saa lubada seda kanda mujal kui üksnes ajaloolise sündmuse taasetendamise üritusel. Sellisel akustilisel relval ei ole muud otstarvet, kui taasetendamine ning puudub vajadus ja põhjendus lubada nende kandmine väljaspool neid üritusi. Arvestades, et akustilisi relvi kasutatakse sageli etendustes ja muudel kultuuriüritustel, on vaja lubada akustilist relva kanda ka sellistel sündmustel, sätestades selleks kindlad reeglid. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt tehakse muudatused RelvSi § 60 lõigetes 4 ja 5, mis käsitlevad relva, selle olulise osa ja laskemoona ELi välisest riigist Eestisse sissevedu ja Eestist ELi välisesse riiki ajutist väljavedu. Sätet täpsustatakse, kuna relvaga on lubatud reisida ka ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel, muus osas seni kehtinud korda ei muudeta. RelvSi § 60 lõikes 4 sätestatakse, et füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona välja vedada spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel osalemiseks või jahipidamiseks, kui tal on RelvSi § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud. Lõikes 5 sätestatakse, et ka välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestisse sisse vedada, et osaleda spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel või pidada jahti, kui tal on RelvSi § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv ja selle oluline osa peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud. Eelnõu § 1 punktis 21 tehakse muudatus RelvSi §-s § 62 1 , milles on esitatud nõuded tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamise kohta nii ELis kui ka riiki väljaspool ELi. Muudatused senises regulatsioonis tehakse, kuna relvadirektiivi muudatustega anti õigus Euroopa tulirelvapassiga reisida ka ajalooliste sündmuste taasetendajatel. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täiendatakse RelvSi § 66 lõike 1 punkti 6 hoiatus- ja signaalrelvadega, kuna tegemist on gaasipihusti ja pneumorelvaga samasuguse ohtlikkusastmega relvaga. Seetõttu nähakse eelnõu järgi ette nende valmistamiseks ja ümberehitamiseks tegevusloa kohustus. RelvSi alusel väljastab tegevuslubasid Politsei- ja Piirivalveamet. Ka hoiatus- ja signaalrelvade valmistamiseks või ümberehitamiseks vajaliku tegevusloa saab taotleda Politsei- ja Piirivalveametist. Eelnõu § 1 punkti 2 3 kohaselt muudetakse RelvSi § 73 lõiget 4. Arvestades, et akustilised relvad on tehtud ümber tulirelvadest ja peaksid olema markeeritud nagu tulirelvadki, on mõistlik täpsustada ka nende markeerimise nõuded RelvSi alusel antavas rakendusaktis. Akustilise relva markeerimise nõuded on otstarbekas lisada Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. aasta määrusesse nr 98. Eelnõu § 1 punkti d 2 4 kohaselt muudetakse RelvSi § 73 1 , milles on esitatud nõuded relvade ja laskemoona markeerimise kohta. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt tuleb kõigi tulirelvade ja tulirelva oluliste osade jälgitavuse parandamiseks ning nende vaba liikumise hõlbustamiseks kõik tulirelvad ja nende olulised osad märgistada selge, alalise ja ainulaadse märgistusega ning registreerida need liikmesriikide andmekogumissüsteemides. Sellest põhimõttest lähtub ka RelvSi senine regulatsioon tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise kohta ning ei ole vajadust RelvSis muuta markeerimise sätteid direktiivis tehtud muudatuste tõttu. RelvSi § 73 1 lõike 1 kohaselt on r elvade või tulirelva osade valmistamisega tegelev isik kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu sellisel moel, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. Samamoodi on RelvSi § 73 1 lõike 2 järgi l askemoona valmistamisega tegelev isik kohustatud nõuetekohaselt markeerima laskemoona iga väikseima üksikpakendi. Kuna Eestisse võivad markeerimata relvad või tulirelva olulised osad saabuda kolmandate riikide kaudu, on vaja tagada ka nende markeerimine. Kui sõjaväe- või teenistusrelv või Kaitseliidu relv võõrandatakse tsiviilkäibesse, kantakse tulirelvale nõuetekohane markeering. See nõue on kehtivas RelvSis ja seda ei muudeta. Samuti on see kooskõlas tulirelvadirektiivis sätestatuga. RelvSi § 73 1 lõike 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud oma 22. juuli 2010. aasta määrusega nr 98 „ Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded “. Nii RelvSis kui ka selle alusel kehtestatud markeerimisreegleid täpsustavas määruses esitatud regulatsioon on kooskõlas tulirelvadirektiivi artikli 4 lõikes 2 esitatuga. Eelnõu § 1 punkti 2 5 kohaselt täiendatakse RelvSi § 73 1 lõikega 5, milles sätestatakse, et tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona markeerimisel tuleb lisaks RelvSi § 73 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele tagada markeeringu vastavus tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 2a alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele. Selline täiendus on vajalik tagamaks Eestis toodetavate tulirelvade ja nende oluliste osade markeerimine selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopas kehtestatavate ühtsete nõuetega ning meie relvakaupmeestel olek võimalik edaspidi oma toodangut nõuetekohaselt markeerituna teistesse liikmesriikidesse turustada. Kui Euroopa Komisjon võtab tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 2a alusel vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse markeerimise tehnilised nõuded, võib olla vaja täiendada neist tulenevalt ka RelvSi alusel kehtestatud markeerimise nõudeid. Eelnõu § 1 punkti 2 6 kohas elt täiendatakse seadust peatüki ga 12 1 , milles sätestatakse nõuded akustilistele relvadele. Selgitamaks sellistele relvadele nõuete kehtestamise vajadus t toome välja, et Eestis on mitmeid sõjaajaloo klubi sid, muuseume ja ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi (edaspidi koos klubid ). Need klubid koondavad sõjaajaloohuvilisi entusiaste, kes soovivad jäljendada Eesti 20. sajandi sõdades osalenud sõdurite igapäevaelu, püüdes mõista, mida tundis ja elas läbi sõdur, ning elada ajalugu uuesti läbi, taaselustades sõjaaja atmosfääri ja sündmusi, mis võisid sel ajal toimuda. Klubid arendavad tänapäeva noortes isamaalisi tundeid ja austust oma kodumaa vastu. Samuti on nende eesmärk julgustada vajaduse korral meie maad relvaga kaitsma, nagu seda on teinud meie esiisad pikkade aastasadade jooksul. Tuntumad ajaloosündmuste taasetendajad, kes oma üritustel relvi kasutavad, on MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts, Front Line Eesti MTÜ, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Juba aastaid on Valgas toimunud rahvusvaheline militaarajaloo festivali, samalaadseid festivale peetakse sageli ka mujal Eestis. Samuti korraldatakse selliseid üritusi ka Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaudu, kuid sellistel üritustel kasutatavaid sõjarelvi ei käsitseta RelvSi alusel kehtestatud korras, vaid sõjarelvade käisitsemisele kehtestatud regulatsioonide järgi. Klubid teevad väga tänuväärset tööd sõjaajaloo pärandi kogumisel, uurimisel, säilitamisel ja eksponeerimisel. Lisaks kõnesolevatele klubidele kasutavad mõned etendusasutused oma etendustes, samuti filmides, akustilisi relvi, et võimalikult tõetruult relva käsitsemist jäljendada. Kindlasti peaks ka RelvSis kavandatavate muudatuste järgi olema võimalik nende tegevustega tegeleda, mistõttu kohaldatakse Eestis tulirelvadirektiivis ette nähtud võimalust teha erandeid, kui tulirelv soetatakse, omandatakse ja kasutatakse kultuurilistel ja ajaloolistel põhjustel. Paragrahvis § 87 1 sätestatakse nõuded akustilisele relvale. Akustiline relv, mida sellisel üritusel kasutatakse, peab vastama RelvSi alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele. Tehnilised nõuded akustilistele relvadele kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter ehk siseminister määrusega. Näiteks üheks nõudeks võiks saada see, et akustilise relva vintrauda peab olema keevitatud tihvt läbimõõduga pool tulirelva kaliibrist. Samuti nähakse ette tihvti täpne asukoht, millisest materjalist ja millise kujuga tihvt olema peab. Kavandatava muudatusega võib kaasneda täiendav koormus relvameistritele ehk isikutele, kellele on RelvSi alusel väljastatud tegevusluba relvade ümbertegemiseks. Kuna akustilistele relvadele kehtestatakse tehnilised nõuded, siis peavad relvameistrid neid edaspidi järgima. Võib tekkida vajadus juba praegu akustiliseks relvaks ümbertehtud relvad üle kontrollida, vajadusel neis täiendavaid muudatusi teha, et nad vastaks kehtestatavatele nõuetele. RelvSi §-s 87 2 lõikes 1 sätestatakse, et füüsilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab akustilise relva omanik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba omav isik. Lõikes 2 sätestatakse, et juriidilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab vastutav isik, kes vastab RelvSi § 38 lõikes 2 sätestatud nõuetele või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba või relvakandmisluba omav isik. Vastutavaks isikuks ei saa olla akustilise relva relvaluba omav isik, vaid peab olema tulirelvaluba omav isik. RelvSi § s 87 3 sätestatakse, et akustilist relva võib samamoodi tulirelvaga anda kasutada ka teisele isikule, sealhulgas isikule, kellele ei ole relvauba. Sellise erisuse võimaldamine on vajalik selleks, et vahel soovivad taasetendamisel osaleda ka isikud, kes ei kuulu konkreetsesse klubisse ega oma ise vajalikku relva. Samamoodi ei ole paljudel näitlejatel, kes etenduses või filmis akustilist relva käsitsema peavad, relvaluba. RelvSis sätestatakse, et isik võib ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul kultuurilisel, avalikkusele mõeldud üritusel anda teise relvaluba omava isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks RelvSiga kehtestatud korras registreeritud relva. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab: 1) relva andmeid; 2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid; 3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega. Isikule, kellel ei ole RelvSi alusel väljastatud relvaluba, on lubatud akustilist relva kasutada anda üksnes relvaomaniku või vastutava isiku vahetu järelevalve all. Selliselt tohib isikule relva laenutada üksnes isikut tõendava dokumendi esitamisel. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse laenaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood arvestusse. Laenaja, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti. Andmeid relva kasutamise kohta säilitatakse kuus kuud akustilise relva kasutada andmisest arvates. See on vajalik, kuna akustilised relvad on ümber ehitatud tulirelvadest, sageli automaattulirelvadest ning nende kasutamine toimub reeglina avalikes, rahvarohketes kohtades. Seega on vajalik nende relvade kasutamine igakordselt registreerida ja neid andmeid säilitada. Kuna akustilisi relvi laenutatakse muu hulgas taasetendamise sündmuste käigus isikutele, kellel ei ole relvaluba, on vajalik ülevaade, kelle kätte ja millal relv antakse. Enne akustilise relva kasutada võtmist peab isik, kellel ei ole relvaluba, tutvuma relva käsitsemise nõuetega, sealhulgas ohutusnõuetega. Selle kohta annab ta allkirja. Nimetatud nõudeid tutvustab relvaomanik või akustilise relva kasutada andmise eest vastutav isik. Paragrahvis § 87 4 sätestatakse, et ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilise relva kasutamisest tuleb eelnevalt Politsei ja Piirivalveametit teavitada. Sellise teavitamiskohustuse ettenägemine on vajalik tagamaks, et Politsei ja Piirivalveameti vastava piirkonna üksustel oleks teada, kui ühel hetkel on linnaruumis liikumas palju militaarriietes inimesi tulirelvade või tulirelvadest ümber ehitatud relvadega. Politsei- ja Piirivalveametit tuleb teavitada mõi stliku aja jooksul enne sündmus e toimumist. Eelnõu § 1 punkti 2 7 kohaselt täiendatakse RelvSi §-s 89 3 sätestatud väärteokoosseisu akustilise relva terminiga, kuna akustilise relva käitlemine reguleeritakse RelvSis. Kuna akustilisele relvale kehtestatakse tehnilised nõuded, siis ei ole mõistlik akustilise relva ebaseaduslikku käitlemist käsitada samaväärsena tulirelvaga, vaid pigem gaasi- või pneumorelvaga. Akustilise relva ebaseaduslik käitlemine on seetõttu otstarbekas lisada vastavasse väärteokoosseisu. Juhul, kui akustiline relv ei vasta aga RelvSi alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, laieneb selle relva käitlemisele RelvSis tulirelva käitlemisele kehtestatud regulatsioon ning sellise relva ebaseaduslik käitlemine on karistatav karistusseadustiku § 418 järgi. Eelnõu § 1 punkti 2 8 kohaselt täiendatakse RelvSi § 91 lõigetega 20 –2 1 , milles esitatakse eelnõukohaste muudatuste rakendamiseks vajalikud sätted. Ettepaneku kohaselt nähakse RelvSi § 91 lõikes 20 ette rakendussäte nendele, kelle omanduses on praegu akustilised relvad, millele seni ei ole kehtinud relvaloa kohustust, samuti ei ole nendele õigusaktides seni olnud kehtestatud tehnilisi nõudeid. Isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandatud enne 14. septembrit 2018. aastal, esitab RelvSi § 35 alusel avalduse RelvSi § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel relvaloa saamiseks ja selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks hiljemalt 14. märtsil 2021. aastal Politsei- ja Piirivalveametile, milles märgitakse relva omaniku või valdaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber, relva liik, mark, mudel ja markeering. Kavandatavate muudatuste järgi on akustilise relva soetamine, omamine ja valdamine lubatud RelvSi kohase soetamisloa ja relvaloa alusel. Kuna seni ei ole selliste relvade soetamine, omamine ega valdamine olnud õigusaktidega reguleeritud, ei ole täpselt teada, kui palju selliseid isikuid või relvi on, mida seadusemuudatused puudutavad. Võib eeldada, et selliseid isikuid, kellel on akustiline relv, on ligikaudu 100 ning selliseid relvi 200. Täpsed andmed puuduvad selle kohta, kui paljudel isikutel, kellele akustilised relvad kuuluvad, relvaluba ei ole. Kavandatavate muudatuste järgi antakse sellistele isikutele aega relvaloa saamiseks ja akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele võtmiseks kuni 14. märtsini 2021. aastal. Arvestades sätte rakendamiseks ette nähtud pikemat ajaperioodi võib eeldada, et isikutele, kelle valduses akustilised relvad on ja kes peavad relvaloa taotlema, ei ole uue regulatsiooniga kohanemine liiga keeruline ega kulukas. Relvaloa taotlemisel, vahetamisel ja relvaeksami sooritamisel tuleb muu hulgas tasuda riigilõiv. Riigilõ ivude määrad on kehtestatud riigilõivuseaduse §-des 263–264. Riigilõivude määrasid eelnõu kohaselt ei muudeta. Seega tuleb isikul, kes taotleb akustilisele relvale relvaloa, tasuda relvaloa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot ning relvaeksami teooriaeksami sooritamisel riigilõivu 15 eurot. Politsei- ja Piirivalveametile kaasneb akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimise ja relvalubade väljastamisega täiendav töökoormus ning kulu. Arvestades akustiliste relvade ja nende omanike vähest hulka, samuti pikemat sätte rakendamiseks ette nähtud ajavahemikku, võib eeldada, et kaasnev kulu ei ole suur. Arvestades, et ühelgi akustilise relva omanikul praegu relvaluba ei ole, oleks kavandatav muudatusega kaasnev riigilõivust laekuv tulu 4500 eurot (100 inimest x 45 eur = 4500 eurot). Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud tekivad Politsei- ja Piirivalveametile täies ulatuses alates 2019. aastast. Võimalikud kulud, mis tekivad 2018. aastal, kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. Teise ettepaneku järgi peab isik, kelle valduses on RelvSi § 21 lõikes 1 nimetatud tulirelva olulised osad – relvaraam, relvalukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami, püstoli kelk või sulgur, kuue kuu jooksul, arvates 14. septembrist 2018. aastal: 1) esitama vastavalt käesoleva seaduse §-le 35 taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva tulirelva olulise kohta; 2) võõrandama relva RelvSis kehtestatud korras või 3) es itama taotluse RelvSi alusel tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks. Kuna tulirelvadirektiivi muudatuse kohaselt lisandusid sellised, seni tulirelva osad, tulirelva oluliste osade hulka, mille käitlemisele kohaldatakse samasugust regulatsiooni nagu tulirelvadele, on mõistlik kehtestada rakendussäte, millest neid esemeid omavad isikud lähtuda saaksid. Eelnõu §-s 2 on esitatud seaduse jõustumise aeg Riigi Teatajas avaldamisel järgneval päeval. S ellest erisus eelnõu § 1 punkt i 1 8 osas, millele kehtestatakse jõust umisaeg 1 . jaanuar 2019. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kohaselt võetakse RelvSis kasutusele uued terminid nagu hoiatus- ja signaalrelv ning a kustiline relv, mis on eelnõus defineeritud. Uute terminite kasutusele võtmist on täpsemalt selgitatud seletuskirja vastava sätte selgituse juures. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga viiakse RelvSi regulatsioon vastavusse Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. 6. Seaduse mõjud 6.1 . Kavandatav muudatus : Akustiliste relvade RelvSi kohaldamisalasse lisandumine Akustiline relv on RelvSi tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil, spordisündmusel, - v õistlusel või treeningul. Eelnõu kohaselt on sellise relva soetamine, omamine ja valdamine lubatud üksnes vastava relvaloa alusel. Mõju valdkond I: mõju majandusele Mõju sihtrühm: isikud, kelle omandis või valduses on akustiline relv, relvameistrid Eestis puudub praegu teave selle kohta, kui paljudel isikutel võiksid sellised relvad olla, kuna seni ei ole akustilistele relvadele regulatsiooni kehtestatud. Akustilisi relvi kasutatakse enamjaolt teatrietendustes ja ajalooliste sündmuste taasetendamisel. Eelnõu autorite hinnangul on isikuid, keda eelnõukohased muudatused puudutaksid, maksimaalselt kuni sada inimest ning relvade hulk jääb kuni kahesaja piiresse. Arvestades sihtrühma suurust, võib eeldada, et kavandatav mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele on vähene. Kavandatava muudatusega võib kaasneda täiendav koormus relvameistritele ehk isikutele, kellele on RelvSi alusel väljastatud tegevusluba relvade ümbertegemiseks. Kuna akustilistele relvadele kehtestatakse tehnilised nõuded, siis peavad relvameistrid neid edaspidi järgima. Võib tekkida vajadus juba praegu akustiliseks relvaks ümbertehtud relvad üle kontrollida, vajadusel neis täiendavaid muudatusi teha, et nad vastaks kehtestatavatele nõuetele. Arvestades akustiliste relvade väikest hulka ja sätte rakendumisele kehtestatud üleminekuaega, võib eeldada, et relvameistrite koormus liigselt ei kasva. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile selliste relvade omanikele. Relvaloa kohustuse sisseseadmine ja sellega seonduvalt teooriaeksami sooritamine tagab, et selliste relvade omanikud tunnevad relva käitlemisel olulisi nõudeid ja oskavad hinnata võimalikke kaasnevaid riske. Tegemist on relvadega, mis on olnud tulirelvad, paljud ka sellised tulirelvad, mis on tsiviilkäibes keelatud ning neid ei ole muudetud jäädavalt laskekõlbmatuks. Samuti on oluline, et akustilised relvad, mida kasutatakse ajalooliste sündmuste taasetendamisel või etendustes , vastaksid tehnilistele nõuetele ning oleksid tehniliselt sellises korras, et need ei kujutaks endast mingisugust ohtu ja neist ei oleks võimalik tulistada päris laskemoona. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega harjumine võtab kindlasti aega ja ei pruugi olla lihtne, kuid arvestades eelnõu väljatöötamisel huvirühma esindajatega toimunud kohtumisi ja seal väljendatud ootusi, võib eeldada, et relvaloakohustuse sisseseadmine ei ole liiga koormav. Pigem on huvirühm ise väljendanud soovi, et see valdkond oleks reguleeritud ja kehtiksid kindlad nõuded. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet Akustiliste relvade omanikele relvalubade väljastamine ja nende relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimine on Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne. Politsei- ja Piirivalveamet peab relvaloa taotlemisel kaaluma, kas ei esine asjaolusid, mille alusel tuleks taotlejale loa andmisest keelduda. Selleks tuleb hinnata isikut puudutavaid erinevaid asjaolusid ja nendest lähtuvaid märke, et isik on ebausaldusväärne või võib isegi ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Nende asjaolude ja isiku tausta hindamiseks saab kaasata loamenetlusse ka Kaitsepolitseiameti. Seadusemuudatus võib Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töökoormust suurendada, kuid arvestades isikute ja relvade hulka võib eeldada, et mõju ametiasutuste töökoormusele on vähene. K aasnevad kulud ja töökoormus kaetakse olemasolevate ressursside arvelt. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile selliste relvade omanikele. Lisaks tagab relvaloa kohustuse sisseseadmine selle, et Politsei- ja Piirivalveametil on parem ülevaade akustiliste relvade ringlusest, tagades seeläbi tõhusama järelevalve. Mõju ulatust sihtrühmale võib pidada väikseks, kuna lubade menetlus või järelevalve tegemine ei muutu sihtrühmale lihtsamaks ega keerukamaks. Puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Järeldus mõju olulisuse kohta. Sihtrühmale kaasnevad mõjud ei ole positiivsed (kergendav, vabastav jne) ega ka negatiivsed (koormav, piirav jne), kuna lubade taotlemise protsessis ega järelevalve tegemises ei muutu midagi oluliselt. Akustiliste relvade tehnilistele nõuetele vastavuse hindamiseks võib olla vaja Politsei- ja Piirivalveameti ametnike koolitamine, kuid seda on võimalik teha jooksvalt. Kokkuvõttes võib järeldada, et muudatuse mõju on väheoluline. 6.2 . Kavandatav muudatus : hoiatus- ja signaalrelvade RelvSi kohaldamisalasse lisandumine Eelnõu kohaselt lisanduvad hoiatus- ja signaalrelvad RelvSi kohaldamisalasse. Sellised hoiatus- ja signaalrelvad, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal ja mis vastavad tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis, on piiramata tsiviilkäibes. Hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal ja mis ei vasta tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis, on aga käideldav k ui piiratud tsiviilkäibega relv . Mõju valdkond I: mõju majandusele Mõju sihtrühm: isikud, kelle omandis või valduses on hoiatus- ja signaalrelv, relvakaupmehed Eestis puudub praegu teave selle kohta, kui paljudel isikutel võiksid sellised relvad olla, kuna seni ei ole hoiatus- ja signaalrelvadele regulatsiooni kehtestatud. Eestis enim levinud hoiatus- ja signaalrelvad on erinevad stardi- ja raketipüstolid. Oletatav a sihtrühma suurus on väike, mistõttu võib eeldada, et kavandatav mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele on vähene. Hoiatus- ja signaalrelvadega kauplevad nii RelvSi alusel väljastatud tegevusloaga relvakaupmehed kui ka ilma vastava tegevusloata isikud, kuna seni ei ole nende relvade käitlemine olnud RelvSis reguleeritud. Ka seadusemuudatuste jõustumisel võib selliste relvade ostu-müügi tehinguid teha isik, kellel ei ole RelvSi alusel väljastatud tegevusluba. Küll aga tuleb järgida nõudeid, mis on kehtestatud RelvSis. Eelkõige tuleb jälgida, et Eestisse sisse võib tuua üksnes nõuetele vastavaid hoiatus- ja signaalrelvi, samuti tuleb nende müügitehingul kontrollida relva soetava isiku vanust, neid relvi ei tohi kanda joobeseisundis jne. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile selliste relvade omanikele. Lisaks tagab selliste relvade piiramata käibega relvade hulka arvamine seda, et selliseid relvi ei saaks soetada alaealised, samuti ei ole lubatud selliseid relvi kanda, mis aitab tagada, et nende võimalik väärkasutus väheneb. Kuna hoiatus- ja signaalrelvad muutuvad piiramata tsiviilkäibega relvadeks, laieneb nende käitlemisele muu hulgas reklaamiseadus (st nende reklaamimisele kehtivad reklaamiseaduse §-s 19 sätestatud nõuded). Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega harjumine võtab aega ja ei pruugi olla lihtne. Kuid arvestades seda, et juba praegu on paljudes ELi liikmesriikides hoiatus- ja signaalrelvadele kehtestatud nõuded ning ELi liikmesriigid, kellel veel nõudeid kehtestatud ei ole, kavandavad samasuguseid regulatsioone, võib eeldada, et sarnase regulatsiooni sisseseadmine ei ole liiga koormav. Eelnõu koostamise hetkel ei ole Euroopa Komisjon, kes hoiatus- ja signaalrelvadele tehnilised nõuded kehtestab, kavandatavaid nõudeid liikmesriikidele esitanud ega rakendusakti vastu võtnud. Puudub teadmine, kas kavandatavad nõuded võiksid olla liialt ranged ja piirata kasutuses olevate hoiatus- ja signaalrelvade käitlemist või mitte. Seega ei ole võimalik anda hinnangut ebasobivate mõjude kaasnemise riskile. Kuna eelnõu kohaselt ei kehtestata nõuetele vastavate hoiatus- ja signaalrelvade käitlemisele rangeid nõudeid, nende käitlemisele ei kehti tulirelvadega sarnane kord, siis võib asuda seisukohale, et regulatsiooni kehtestamisel ei avaldu oluline mõju. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Tarbijakaitseamet Eelnõu kohased muudatused näevad ette hoiatus- ja signaalrelvade käitlemisele teatud reeglid, mida seni kehtestatud ei ole. Täpsema regulatsiooni kehtestamine aitab tagada nii ühiskonna turvalisust kui ka riigi julgeolekut. Samuti on järelevalvet tegevatel asutustel aga ka süüteomenetlusi läbiviivatel asutustel tulevikus lihtsam nendele reeglitele tuginedes oma tööd teha. Ametiasutuste, kelle tegevusvaldkonda relvadega seonduv kuulub, koormus võib vähesel määral kasvada. Näiteks Politsei- ja Piirivalveameti koormus võib kasvada seoses täiendavate menetluste läbiviimisega (nt ebaseadusliku hoiatus- ja signaalrelva kandmine, alaealistele müümine jm sellega seonduvad menetlused), samamoodi võib kasvada Kaitsepolitseiameti menetluskoormus (nt juhul kui hoiatus- ka signaalrelv ehitatakse ümber tulirelvaks, sellega seonduva kriminaalmenetluse läbiviimine). Lisaks kaasneb Politsei- ja Piirivalveametile kohustus väljastada tegevuslube hoiatus- ja signaalrelvade valmistamise või ümbertegemisega tegelevatele ettevõtetele. Samuti kaasneb Politsei- ja Piirivalveametile kohustus kontrollida Eestis valmistatud või kolmandast riigist siia turule toodud hoiatus- ja signaalrelvade vastavust Euroopa Komisjoni kehtestatud tehnilistele nõuetele. Tarbijakaitseamet peab järelevalvetöös arvestama hoiatus- ja signaalrelvade RelvSi kohaldamisalasse lisandumisega nende relvade reklaamimise kontrollimisel. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna hoiatus- ja signaalrelvade käitlemine toimub edaspidi täpsete reeglite alusel. Reeglite kehtestamine loob ametiasutustele järelevalve tegemisel selgemad piirid. Samuti võib eeldada reeglite kehtestamisest positiivset mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale – reeglite seadmine aitab tagada võimalike hoiatus- ja signaalrelvade väärkasutuste vähenemist. Muudatuse rakendumisel kaasneb ametiasutustest olulisim mõju Politsei- ja Piirivalveametile, kuid arvestades senist relvade too t mise praktikat ja vähest huvi selle tööstusharu vastu Eestis, võib eeldada, et hoiatus- ja signaalrelvade RelvSi alusel tegevusluba nõudvate tegevuste alla liigitamine ei too endaga kaasa olulist töökoormuse kasvu tegevusloa menetlejale. Järeldus mõju olulisuse kohta. Arvestades, et eelnõu järgi muutub hoiatus- ja signaalrelvade käitlemine selgemaks, kehtestatakse täpsemad nõuded ja ametiasutuste töö muutub lihtsamaks, võib hinnata avalduva mõju väikeseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Pädevatele haldusasutustele lisanduvad eelnõu rakendamisega teatud kulud ja täiendav halduskoormus, samuti kaasnevad eelnõukohaste muudatuste rakendumisel kulud (nii rahaline kulu riigilõivu näol kui ka ajakulu relvaeksamil osalemisel) isikutele, kes seni ei pidanud akustilisele relvale relvaluba omama või peavad laskma akustilise relva viia vastavusse kehtestatavate nõuetega. Eelnõu kohaselt on akustilise relva soetamine, omamine ja valdamine lubatud RelvSi kohase soetamisloa ja relvaloa alusel. Akustiline relv peab vastama RelvSi alusel kehtestatavatele nõuetele. Kuna seni ei ole selliste relvade soetamine, omamine ega valdamine olnud õigusaktidega reguleeritud, ei ole täpselt teada, kui palju selliseid isikuid või relvi on, mida seadusemuudatused puudutavad. Võib eeldada, et selliseid isikuid, kellel on akustiline relv, on ligikaudu 100 ning selliseid relvi 200. Täpsed andmed puuduvad selle kohta, kui paljudel isikutel, kellele akustilised relvad kuuluvad, relvaluba ei ole. Eelnõu järgi antakse sellistele isikutele aega relvaloa saamiseks ja akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele võtmiseks kuni 14. märtsini 2021. aastal ( tuleneb direktiivi (EL) 2017/853 artiklist 2 ) . Arvestades sätte rakendamiseks ette nähtud pikemat ajaperioodi võib eeldada, et isikutele, kelle valduses akustilised relvad on ja kes peavad relvaloa taotlema, ei ole uue regulatsiooniga kohanemine liiga keeruline ega kulukas. Relvaloa taotlemisel, vahetamisel ja relvaeksami sooritamisel tuleb muu hulgas tasuda riigilõiv. Riigilõivude määrad on kehtest atud riigilõivuseaduse §-des 263–264. Riigilõivude määrasid eelnõu kohaselt ei muudeta. Seega tuleb isikul, kes taotleb akustilisele relvale relvaloa, tasuda relvaloa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot ning relvaeksami teooriaeksami sooritamisel riigilõivu 15 eurot. Politsei- ja Piirivalveametile kaasneb akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimise ja relvalubade väljastamisega täiendav töökoormus ning kulu. Arvestades akustiliste relvade ja nende omanike vähest hulka, samuti pikemat sätte rakendamiseks ette nähtud ajavahemikku, võib eeldada, et kaasnev kulu ei ole suur. Arvestades, et ühelgi akustilise relva omanikul praegu relvaluba ei ole, oleks kavandatav muudatusega kaasnev riigilõivust laekuv tulu 4500 eurot (100 inimest x 45 eur = 4500 eurot). Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud tekivad Politsei- ja Piirivalveametile täies ulatuses alates 2019. aastast. Võimalikud kulud, mis tekivad 2018. aastal, kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. Eeldatav tulu Relvapoliitikat ei tehta riigi eelarveraha suurendamise eesmärgil. Riigi põhihuvi on suunatud sellele, et riigil oleks asjakohane ja aktuaalne ülevaade kõigist Eestis olevatest tulirelvadest, nende olulistest osadest, kogu nende olelusringi vältel, samuti relvaomanikest, kollektsionääridest ja relvakaupmeestest. Samamoodi on oluline säilitada tulirelvadega seonduvate õigusrikkumiste arv võimalikult väike. Eelnõu eesmärgid saab lugeda täidetuks, kui edaspidi on võimalik riigi ressursse optimaalselt kasutades tagada parem andmevahetus relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel, samuti, kui Politsei- ja Piirvalveametil on RelvSi alusel järelevalve teostamiseks aktuaalne teave relvaomanike kohta. Siiski võib eeldada eelnõu kohaste muudatuste tegemisega kaasnevat rolli ka riigieelarve tulude kujunemisel. Nimelt kaasneb uute tulirelva oluliste osade, samuti akustiliste relvade relvaloa kohustuse sätestamisega kohustus tasuda riigilõivu samamoodi seni kehtinud korraga. Eelnõu kohaselt lisandub kohustuss relvaluba soetada isikutel, kes soovivad omada ja vallata akustilist relva. Sellega kaasneb samuti loa taotlemisel ja teooriaeksami sooritamisel riigilõivu tasumise kohustus. Relvaloa taotlemisel tuleb riigilõivu tasuda 30 eurot, teooriaeksami sooritamisel 15 eurot. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamis eks on vaja kehtestada järgmine õigusa kt : RelvSi § 87 3 lõike 2 alusel kehtestatav siseministri määrus „Tehnilised nõuded akustilistele relvadele“. Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi õigusakte: Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. a määrus nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa , ja laskemoona markeerimise nõuded“; Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrus nr 107 „Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; siseministri 10. oktoobri 2016. a määrus nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ siseministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 13 „Soetamisloa ja relvaloa taotlemise eksami, relva käsitsemise ja laskeoskuse eksami läbiviimise ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“; siseministri 3. novembri 2004. a määrus nr 61 „Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid ning väljaandmise kord“; 9. Seaduse jõustumine Seaduseelnõu on kavandatud seadusena jõustuma Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval , sest 2018. aasta 14. september on tulirelvadirekt iivi ülevõtmise tähtaeg . Eelnõu § 1 punkt 1 8 jõustu b 1 . jaanuaril 2019. aastal. Esitab riigikaitsekomisjon 06.06.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Hanso Riigikaitsekomisjoni esimees EELNÕU Relvaseaduse muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3–4 järgmises sõnastuses: ”(3) Hoiatus- ja signaalrelv on käesoleva seaduse tähenduses seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. (4) Akustiline relv on käesoleva seaduse tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks harjutamisel.”; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel.”; 3) seadust täiendatakse paragrahvidega 32 ja 33 järgmises sõnastuses: ”§ 32. Nõuded hoiatus- ja signaalrelvale (1) Hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal, peab vastama tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis. (2) Hoiatus- ja signaalrelvast ei tohi olla võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. (3) Hoiatus- ja signaalrelva vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet. § 33. Nõuetele mittevastava hoiatus-, signaal- ja akustilise relva käitlemine (1) Hoiatus- või signaalrelva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse, lähtudes korrast, mis käesoleva seadusega on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise kohta. (2) Akustilist relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse, lähtudes korrast, mis käesoleva seadusega on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemisele.”; 4) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 ”§ 4. Tulirelva kasutamine ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel Ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel, sealhulgas filmivõtetel ja etendustel, võib tulirelva kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel isik, kellel on relvaluba. Kasutada on lubatud üksnes paukpadruneid.”; 5) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: ”21) hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal ja mis vastab tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.”; 6) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõnad ”ja pneumorelva” sõnadega ”,pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva”; 7) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: ”6) akustiline relv.”; 8) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Tulirelva oluline osa on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud.”; 9) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: ”6) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.”; 10) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, heit- ja külmrelva, välja arvatud kumminui, vastava spordialaga tegelemiseks, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), akustilist relva ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks;”; 11) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: ”(22) Akustilist relva võib isik soetada, omada ja vallata: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel, kui ta on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või selle juriidilise isiku liige, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus ning mille üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.”; 12) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(6) Välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud tulirelva ja laskemoona, kui tal on seda liiki tulirelva relvaluba.”; 13) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ”7) ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks.”; 14) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: 2 ”(51) Akustilist relva võib soetada, omada või vallata: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamiseks, kui juriidiline isik on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil, kui tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.”; 15) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Isik, kes taotleb relvaluba akustilisele relvale käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel, peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et ta on: 1) Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üks põhikirjalisi tegevusi on ajalooliste sündmuste taasetendamine või 2) etendusasutuste seaduse tähenduses sellise etendusasutuse töötaja või juriidilise isiku liige, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle üks põhikirjalisi tegevusi on korraldada avalikkusele mõeldud üritusi, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva.”; 16) paragrahvi 35 lõiked 5–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi relvaeksam). Kui taotletakse gaasi- või akustilise relva relvaluba või soetamisluba, ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta eksami sooritamise päevast arvates. (51) Relvaeksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlkimise kulud kannab eksamit sooritada soovinud isik. (52) Enne relvaeksami sooritamist peab isik tasuma riigilõivu. Kui relvaeksami käigus sooritatakse üksnes teooriaeksam või relva käsitsemise katse, tasutakse riigilõiv selle relvaeksami osa eest. (6) Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 17) paragrahvi 35 lõiked 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse. (9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tulirelva käsitsemise katse sooritamist peab isik tasuma riigilõivu.”; 18) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: ”(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud nõue ei laiene käesoleva seaduse § 35 lõike 7 punktides 1–3 nimetatud isikule relva kandmise õigust tõendava dokumendi esitamisel.”; 19) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ”(7) Akustilist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul avalikul kultuuriüritusel. Nii üritusele minnes kui ka sealt tulles tuleb akustilist relva edasi toimetada vastavalt käesoleva seaduse §-le 55.”; 20) paragrahvi 60 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 ”(4) Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona välja vedada, et osaleda spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel või jahipidamisel, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud. (5) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestisse sisse vedada, et osaleda spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel või jahipidamisel, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv ja selle oluline osa peavad olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.”; 21) paragrahvi 621 lõikes 2 asendatakse sõnad ”jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise” sõnadega ”jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise või ajalooliste sündmuste taasetendamise”; 22) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”6) gaasipihusti, pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva valmistamine ja ümbertegemine.”; 23) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4) Tulirelva, tulirelva olulise osa, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 24) paragrahvi 731 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik on kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu.”; 25) paragrahvi 731 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: ”(5) Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona markeerimisel tuleb peale käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuete tagada markeeringu vastavus tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 4 lõike 2a alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis.”; 26) seadust täiendatakse 121. peatükiga järgmises sõnastuses: ”121. peatükk AKUSTILISED RELVAD § 871. Nõuded akustilisele relvale (1) Akustiline relv peab vastama käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele. (2) Akustiliste relvade tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Tulirelva võib akustiliseks relvaks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel. (4) Enne 14. septembrit 2018. aastal akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva või teises riigis akustiliseks relvaks ümber ehitatud tulirelva käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel loa Politsei- ja Piirivalveamet. Loale kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõigetes 4 ja 6–8 sätestatud nõudeid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul tuvastab nõuetele vastavuse relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik. (6) Akustilise relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käitlemisele laieneb kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud tulirelva käitlemisele. § 872. Akustilise relva käitlemise eest vastutav isik (1) Füüsilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab akustilise relva omanik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba omav isik. 4 (2) Juriidilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud isik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba või relvakandmisluba omav isik. § 873. Akustilise relva kasutada andmine (1) Isik võib ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul kultuurilisel, avalikkusele mõeldud üritusel anda teise relvaluba omava isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud akustilise relva. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada akustilise relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab: 1) relva andmeid; 2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid; 3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega. (2) Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, on lubatud akustilist relva kasutada anda üksnes relvaomaniku või vastutava isiku vahetu järelevalve all. (3) Akustilist relva võib isikule kasutada anda üksnes isikut tõendava dokumendi esitamisel. (4) Akustilise relva kasutada andmise üle peetakse arvestust. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse arvestusse relva kasutaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Isik, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse kuus kuud akustilise relva kasutada andmisest arvates. (6) Enne akustilise relva kasutada saamist peab isik, kes ei oma käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba, tutvuma relva käsitsemise nõuetega ja kinnitama seda allkirjaga. Neid nõudeid tutvustab relvaomanik või akustilise relva kasutada andmise eest vastutav isik. § 874. Ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilise relva kasutamisest teavitamine Kui ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatakse akustilist relva, tuleb sellest mõistliku aja jooksul enne akustilise relva kasutamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada Politsei- ja Piirivalveametit.”; 27) paragrahvi 893 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”§ 893. Akustilise relva, gaasi- pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine (1) Akustilise relva, gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.”; 28) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 20–21 järgmises sõnastuses: ”(20) Isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandanud enne 2018. aasta 14. septembrit, esitab käesoleva seaduse § 35 alusel Politsei- ja Piirivalveametile avalduse § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarbel relvaloa saamiseks, selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning relva § 871 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks hiljemalt 2021. aasta 14. märtsil. Avalduses märgitakse relva omaniku või valdaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ning telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber, relva liik, mark, mudel ning markeering. (21) Isik, kelle valduses on käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud relvaraam, relvalukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstoli kelk või sulgur, peab alates 2018. aasta 14. septembrist ühe aasta jooksul: 1) esitama käesoleva seaduse § 35 kohaselt taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva tulirelva olulise osa kohta; 2) võõrandama tulirelva olulise osa käesoleva seadusega kehtestatud korras või 3) esitama taotluse käesoleva seaduse alusel tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks.”. 5 § 2. Seaduse jõustumine (1) Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. (2) Seaduse § 1 punkt 18 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab riigikaitsekomisjon 06.06.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Hanso Riigikaitsekomisjoni esimees 6 Seletuskiri relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Siseminister Andres Anvelt saatis riigikaitsekomisjonile 16.05.2018 kirja nr 2-1/40-9, milles esitas relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (615 SE) eelnõule 31 muutmise ettepanekut.1 Viimati nimetatud muutmise ettepanekud oleksid seaduse (615 SE) eelnõu oluliselt laiendanud. Riigikogu juhatuse kehtestatud „Juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks“ punkt 9 sätestab, et kui juhtivkomisjon otsustab muudatusettepanekuid arvestades eelnõu olulisel määral ümber kujundada, eelkõige täiendades seda põhimõttelise tähtsusega uute regulatsioonidega, teeb ta selleks, et võimaldada Riigikogu liikmetel esitada muudatusettepanekuid eelnõu muutunud osade suhtes, täiskogule ettepaneku II lugemine katkestada. Teise lugemise katkestamisel ei saanuks seaduse (615 SE) eelnõu seadusena jõustuda 01.07.2018 nagu oli see eelnõus ja riigikaitsekomisjoni poolt kavandatud. Seetõttu otsustas riigikaitsekomisjon koostöös Siseministeeriumiga algatada 16.05.2018 kirjas nr 2-1/40-9 toodud enamuse muutmise ettepanekute osas (riigikaitsekomisjon arvestas enda muudatusettepanekutena vaid neid, mis puudutasid seaduse 615 SE eelnõu teksti) eraldi relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiire algatamine on vajalik, sest käesoleva aasta 14. septembriks tuleb üle võtta Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Siseministeeriumi ametnikud, sh korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062, [email protected]) ja nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185; [email protected]). Ettevalmistatud eelnõu ja seletuskirja vaatas läbi ning tegi vastavaid täiendusi ja täpsustusi riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel. Riigikaitsekomisjon kiitis oma 05.06.2018 istungil konsensusega heaks eelnõu teksti ja seletuskirja ning otsustas eelnõu algatada 06.06.2018. Relvaseaduses (edaspidi RelvS) on vaja teha muudatused, millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (edaspidi ka tulirelvadirektiiv)2. Eelnõu järgi lisatakse RelvSi kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad RelvSi muudatused võimaldavad kooskõlas Euroopa Liidus (edaspidi EL) kehtivate nõuetega käidelda, sh valmistada, parandada jne, ka Eestis selliseid relvi. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline RelvSi vastava regulatsiooniga täiendada. 1 Vaata lähemalt Riigikogu koduleheküljelt seaduse (615 SE) eelnõu 16.05.2018 Siseministeeriumi arvamus. Internetis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd- 7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja% 20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 2 ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39. 1 Hoiatus-, signaal- ja akustiliste relvade, mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta kehtestatud tehnilistele nõuetele, käitlemisele laieneb kord, mis RelvSiga on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relvade käitlemisele. RelvSis sätestatakse täpsemalt nende akustiliste relvade kasutamise kord, mida kasutatakse näiteks ajalooliste sündmuste taasetendamisel, ning nõuded nendele relvadele, mida seni Eesti õigusruumis ette nähtud ei ole. Regulatsiooni kehtestamisega tagatakse, et kehtivad selged reeglid, mis arvestavad nii ühiskonna turvalisuse tagamise vajadust kui ka ajaloosündmuste kajastamiseks olulisi aspekte, tagades ühtlasi sellise tegevusega tegelevate isikute ühetaolise kohtlemise. Tulirelva oluliste osade hulka laiendatakse tulirelvadirektiivis kehtestatut arvestades. Tulirelva oluliste osade hulka lisanduvad relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami, püstolikelk ja sulgur. Tulirelva olulisi osi käsitatakse samamoodi kehtiva õigusega tulirelvaga võrdsena, st neid on lubatud omada üksnes relvaloa olemasolul. Seega tuleb isikutel, kellel ei ole relvaluba, kuid kelle valduses on eelnõukohaste muudatuste jõustumisel selliseid esemeid, taotleda relvaluba või loobuda sellistest esemetest. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid täpsustatakse. Lisaks riigisisestele nõuetele tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade omandamise, valdamise ning impordi ja ekspordi suhtes kohaldatakse laiahaardelist ELi õigusraamistikku, mis on sätestatud direktiivis 91/477/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ ja direktiiviga 2017/853. Direktiiviga 2017/853 sätestatakse hoiatus-, signaal- ja akustiliste relvade mõisted ning arvestades julgeoleku- ja turvalisuse aspekti võetakse meetmed, et vähendada nendega toimepandavaid õigusrikkumisi. Lähtutakse põhimõttest, et ühised eeskirjad on olulised, sest mitmetel ELi liikmesriikidel on erinev arusaam ja reeglid selliste relvade käitlemisele. Et kurjategijad ei saaks ELi liikmesriikide erisuguseid eeskirju enda kasuks rakendada, tuleb kogu ELis lähtuda ühtlustatud käsitlusviisist. Regulatsioonis ELi tasandil tehtud muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka RelvSi. Eelnõu järgi ei tehta olulisi muudatusi Eesti relvapoliitikas, säilitatakse RelvSis juba kehtivad põhimõtted ning seni reguleerimata küsimused reguleeritakse seaduses tagamaks ühetaoline kohtlemine. Tulirelvadirektiivi üle võtmise tähtaeg on 2018. aasta 14. september. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millede järgi esimeses tehakse muudatused RelvSis ning teises paragrahvis on eelnõu jõustumise sätted. Eelnõu § 1. RelvS-i muudatused Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse RelvSi § 11 lõigetega 3–4. Kõnesolevas paragrahvis esitatakse RelvSis kasutatavate mõistete sisu nendest parema arusaadavuse huvides. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvSi § 11 lõikega 3, milles defineeritakse hoiatus- ja signaalrelv (ingl alarm and signal weapon). See on RelvSi tähenduses seadeldis, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Mõiste määratlemisel on aluseks võetud tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis 4 esitatud hoiatus- ja signaalrelva definitsioon. Võrreldes tulirelvadirektiivi sõnastusega on RelvSi lisatavast mõistest jäetud välja viide ärritavale või muule toimeainele, kuna see viitab RelvSis sätestatud gaasirelvadele (RelvS § 19 lg 1 p 1), mis on Eestis piiratud tsiviilkäibega. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvSi § 11 lõikega 4, milles sätestatakse, et akustiline relv (ingl salute and acoustic weapon) on RelvSi tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümber ehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil, spordisündmusel või treeningul. Akustilise relva mõiste defineerimisel on samuti lähtutud tulirelvadirektiivis sätestatust (art 1 lg 1 p 5). RelvSi lisatavast terminist on välja jäetud tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis viidatud termin „saluut“, kuna nende mõistete puhul on oma sisult tegemist sünonüümidega ning terminit „saluutrelv“ kasutatakse väga vähe nii inglise kui ka eesti keeles. Eestis ei ole termin „saluutrelv“ olnud kasutuses samas tähenduses kui akustiline relv ja viitab pigem tulirelvale, milles kasutatakse saluutlaenguid. Sellel juhul ei ole tulirelva konstruktsiooni muudetud, vaid saluudi tegemisel kasutatakse selleks sobilikku laskemoona. Seega on otstarbekas terminist välja jätta sõnaosa „saluut“ ja kasutada vaid terminit „akustiline relv“. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse RelvSi § 2 lõiget 1 punktiga 11, milles sätestatakse erisus seaduse kohaldumise osas teatud relvadele. RelvSi § 2 lõike 1 punkti 11 kohaselt ei kohaldata RelvSi esemetele, mis on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks või -uinutamiseks, tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks tingimusel, et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel. Selliste relvade sõnaselge välistamine RelvSi kohaldamisalast on mõistlik ja kooskõlas tulirelvadirektiivi lisa 1 osas III sätestatuga. Tulirelvadirektiiv näeb ette, et selliseid esemeid ei peaks pidama tulirelvadeks, kui neid saab kasutada ainult nimetatud tehnilistel otstarvetel. On otstarbekas lisada RelvSi selline välistus, kuna paljud signaalvahendid (nt väikelaevades kasutatavad signaalraketid), samuti tehniliseks ja põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatavad vahendid võivad olla mõningal määral sarnased tulirelvadega, kuid neid on oluliselt raskem kohandada lendkeha väljalaskmiseks ning sellel põhjusel ei ole vajalik neid pidada tulirelvaks ega lisada RelvSi kohaldamissalasse. Kuigi mitmetes ELi liikmesriikides on selliste seadeldiste käitlemine reguleeritud, isegi registreerimiskohustuse või relvaloakohustusega, siis praegu ei sätestata Eestis sellistele, eelkõige elupäästmiseks või muuks tehniliseks ja põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatavatele seadeldistele, lisareegleid. Küll aga kuuluvad RelvSi kohaldamisalasse näiteks raketipüstolid ja stardipüstolid (vt foto 1), kuna nende väärkasutuste arv teistes ELi liikmesriikides, samuti nende tulirelvaks ümberehitamine, on olulisel määral suurenenud. Astume eelnõu kohaste RelvSi täiendustega esimesi samme selliste väärkasutuste ja keelatud 3 ümberehitamiste ennetamiseks. Relv, millest on võimalik tulistada gaasipadrunit ja signaalraketti, liigitub piiratud tsiviilkäibes olevaks gaasirelvaks. Relv, millest on võimalik lasta vaid signaalraketti, loetakse käesoleva muudatusega piiramata tsiviilkäibega signaal- ja hoiatusrelvaks. Foto 1. Stardipüstol, raketipüstol ja nendes kasutatav laskemoon. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse RelvSi §-dega 32–33, milles nähakse ette nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ja akustilistele relvadele tulenevalt tulirelvadirektiivi nõuetest. RelvSi § 32 lõikes 1 sätestatakse, et hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal, peab vastama tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis. Lõikes 2 täiendatakse lõikes 1 viidatud nõudeid sättega, et hoiatus- ja signaalrelvast ei tohi olla võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. Täiendav nõue on oluline, kuna teistes liikmesriikides ei pruugi gaasirelv liigituda piiratud tsiviilkäibega relvade hulka ning tulirelvadirektiivi alusel koostatud tehnilised nõuded ei arvesta Eestis gaasirelvadele kehtivate regulatsioonidega. Nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelva relvaraud peab olema valmistatud selliselt, mis välistaks sealt enese- ja varakaitse otstarbel kasutatava gaasipadruni kasutamise. Levinud raketipüstolitele kaliibriga 4 (26 mm) teadaolevalt gaasipadruneid ei valmistata. 4 Lõikes 3 sätestatakse, et hoiatus- ja signaalrelva vastavust tehnilistele nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet, kuna tegemist on gaasipihusti ja pneumorelvaga samaväärse relvaga, mille valmistamiseks ja ümbertegemiseks näeb RelvS juba praegu ette tegevusloa kohustuse. RelvSi §-s 33 lõikes 1 nähakse ette, et nende hoiatus- või signaalrelvade käitlemisele, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele, laieneb kord, mis RelvSiga on kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemisele. Lõike 2 kohaselt laieneb aga sellise akustilise relva käitlemisele, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta RelvSi alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, kord, mis on RelvSiga kehtestatud tulirelva käitlemisele. Selliste sätete lisamine RelvSi on vajalik tagamaks kooskõla tulirelvadirektiivi artikli 10a lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetega. Nimelt näeb tulirelvadirektiiv ette, et ELi liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et seadmeid, millel on padrunipesa ja mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Samuti pannakse ELi liikmesriikidele kohustus liigitada tulirelvadena seadmed, millel on padrunipesa ja mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse RelvSi § 4, milles on reguleeritud relva kasutamine filmivõtetel ja etendustel. Kõnesolev säte hõlmab nii tulirelva kui külmrelva kasutamist. Eelkõige on oluline näha ette reeglid tulirelva kasutamisele ja seetõttu jäetakse uuest §-st 4 välja külmrelvade kasutamist puudutav. Ühtlasi on mõistlik laiendada sätte reguleerimisala lisades tulirelva kasutamise võimaluse lisaks etendustele ja filmivõtetele ka muul avalikul kultuuriüritusel, samuti ajalooliste sündmuste taasetendamisel. Säte on vajalik, kuna üldiselt kasutatakse näiteks ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilisi relvi, kuid teinekord võib olla vaja kasutada ka tulirelva, millele on paigaldatud kompensaator ehk seadeldis, mis võimaldab tulirelvas kasutada paukpadruneid. Taasetendamise üritustel osalevad mõnikord ka riigiasutused ja organisatsioonid, nagu näiteks Kaitseliit, kelle tulirelvadele paigaldatakse kompensaatorid ja kasutatakse paukpadruneid. Taasetendamisel võivad osaleda ka relvakollektsionäärid, kes on taotlenud Politsei- ja Piirivalveametilt loa tulirelva kasutada taasetendamise üritusel. Selle ürituse käigus tuleb tulirelva kasutada kompensaatoriga ja paukpadrunitega. Kui akustilist relva on eelnõu kohaselt lubatud kasutada ka teistel ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegeleva klubi liikmetel või kõrvalistel isikutel vastutava isiku järelevalve all, siis tulirelva korral sellist erandit ei tehta – tulirelv peab alati olema ainult relvaomaniku, mitte kellegi teise valduses, isegi kui laskmine toimub vaid paukpadrunitega. Turvalisuse tagamise huvides nähakse eelnõus muu hulgas ette, et tulirelva võib kasutada üksnes isik, kellel on relvaluba. Eelnõu järgi säilitatakse ka nõue, et tulirelva tohib kasutada üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel. Tulirelva kasutamise korral on lubatud tulistada üksnes paukpadrunitega, samamoodi RelvSi §-s 4 seni sätestatud etendusel või filmivõttel tulirelva kasutamisel kehtinud nõudega. 5 Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse RelvSi § 18 lõiget 1 punktiga 21. Ettepaneku kohaselt on gaasipadrunit mitte tulistav ning Euroopa Komisjoni kehtestatavatele tehnilistele nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelv RelvSi mõistes relv ja selle käitlemisele laienevad piiramata tsiviilkäibega relvadele kehtestatud nõuded. Hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab Euroopa Komisjoni rakendusaktis kirjeldatud tehnilistele ja ohutusnõuetele, on täisealistele isikutele tsiviilkäibes lubatud. Sellistele nõuetele vastavatele relvadele ei ole vaja taotleda relvaluba, samuti ei kehtestata kohustust sellised relvad registreerida. Nõuetele vastavad hoiatus- ja signaalrelvad on piisavalt ohutud, et tsiviilkäibes võiksid täiskasvanud neid vastutustundlikult käsitseda, ning kuna need vastavad rakendusakti tehnilistele nõuetele, ei saa neid kohandada tulirelvaks ega neis kasutada tulirelva laskemoona. Nõuetele vastavate hoiatus- ja signaalrelvade põhikasutusala on anda näiteks spordivõistlustel või muudel üritustel stardisignaali või märguandesignaali. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 20 kohaselt on suur oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Seepärast on oluline tegeleda probleemiga, mida kujutab endast selliste ümberehitatud tulirelvade kuritegevuses kasutamine, eelkõige nende lisamisega tulirelvadirektiivi kohaldamisalasse. Et vältida hoiatus- ja signaalrelvade sellist tootmist, mis võimaldab neid ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks, peaks Euroopa Komisjon kehtestama tehnilised nõuded eesmärgiga tagada, et neid relvi ei oleks võimalik selliselt ümber ehitada. Tulirelvadirektiivi artikli 10a lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestab selliste hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded, mis on valmistatud või ELi imporditud 14. septembril 2018. aastal või hiljem, eesmärgiga tagada, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas tulirelvadirektiivi artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Euroopa Komisjon võtab esimese kõnealuse rakendusakti vastu hiljemalt 14. septembril 2018. aastal. Eelnõu kohaselt on akustilise relva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks vajalik RelvSi alusel väljastatud luba ehk sellist relva on võimalik omada üksnes relvaloa olemasolul. Akustilistele relvadele kehtestatakse nõuded RelvSi § 871 lõike 2 alusel. Neid nõudeid on kirjeldatud seletuskirja nimetatud paragrahvi selgituste juures. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt asendatakse RelvSi § 18 lõikes 7 sõnad „ja pneumorelva“ sõnadega „,pneumorelva, hoiatus- ja signaalrelva“. Eelnõu kohaselt lisatakse tegevusloa kohustus ka hoiatus- ja signaalrelvade valmistamisele ja ümbertegemisele, kuna tulirelvadirektiivi alusel kehtestab Euroopa Komisjoni nendele relvadele tehnilised nõuded ja nendele nõuetele vastavust tuleb ELi liikmesriikidel kontrollida. Arvestades, et RelvSi alusel tegevuslubade väljastamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses, siis on mõistlik ka hoiatus- ja signaalrelvade valmistamiseks või ümberehitamiseks vajaliku tegevusloa menetlemine korraldada samamoodi teistele piiratus tsiviilkäibega relvadele kehtiva korraga. Nõuetele vastavust on muu hulgas võimalik kontrollida riikliku järelevalve käigus. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse RelvSi §-s 19 esitatud piiratud tsiviilkäibega relvade loetelu akustiliste relvadega. Kuna tegemist on uue relvade liigiga RelvSis ning tegemist on tulirelvast ümberehitatud relvaga, siis on vajalik piirata nende relvade tsiviilkäivet. Lisaks nõuab ka tulirelvadirektiiv selliste relvade käsitamist tulirelvadena – direktiivi põhjenduspunktis 20 selgitatakse, et on suur oht, et akustilisi relvi ja muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks tulirelvadeks. Muu hulgas nähakse tulirelvadirektiivi lisas I, tulirelvaklasside kirjeldamisel ette, et tulirelvast akustiliseks relvaks muudetud relv jääb algsesse tulirelva klassi, st seda käsitatakse tulirelvaga võrdselt. Kuna Eestis on tulirelva omamiseks vajalik relvaluba, siis on akustilise relva puhul mõistlik samasugust nõuet kohaldada. 6 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse RelvSi § 21 lõiget 1, milles on esitatud tulirelva oluliste osade loetelu. Muudatus on vajalik tulenevalt tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktist 1, milles tulirelva oluliste osade hulka lisatakse relvaraam, relva lukukoda (sh vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami), püstolikelk ja sulgur, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Tulenevat tulirelvadirektiivis tehtud muudatustest sätestatakse RelvSi § 21 lõikes 1, et tulirelva oluline osa on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Muudatus on vajalik tagamaks Eestis ringluses olevate, sealhulgas valmistatavate, tulirelva oluliste osade nõuetekohane markeerimine ja nende üle arvestuse pidamine. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt täiendatakse RelvSi § 28 lõiget 1 punktiga 6, mille kohaselt lisandub füüsilisele isikule lubatud relvade otstarbena ka ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine. Tegemist on uue relvaloa otstarbega, mis on vajalik eelkõige seetõttu, et Eestis on mitmeid ajalooliste sündmuste taasetendajaid, kes oma tegevuses kasutavad akustilisi relvi, samuti kasutavad akustilisi relvi aeg-ajalt etendusasutused. Seni on ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelejate tulirelvad olnud registreeritud RelvSi alusel mõnel muul otstarbel. Uue otstarbe lisamine võimaldab paremini eristada, mis eesmärgil ja otstarbel relva omatakse. Nende relvade eristamine näiteks turvalisuse tagamise otstarbest on mõistlik seetõttu, et selline relvaluba antakse relva korral, mis ei vasta tulirelvale esitatud nõutele. Kuna tulirelvadirektiivi artikli 10a lõikes 1 sätestatud nõudele vastavalt tuleb tagada, et lihtsasti tulirelvaks kohandatavad relvad ja relvad, millega on võimalik tekitada tervisekahjustusi, ei oleks vabalt tsiviilkäibes, on neile mõistlik kohaldada relvaloa nõuet. Isikud, kes selle otstarbega relva soovivad, peavad sooritama üldise RelvSi nõuete tundmise eksami – kirjaliku testi, kuid ei pea sooritama relva käsitsemise katset, kuna akustilise relva laskemoonaga ei ole võimalik objekti tabada. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse RelvSi § 29 lõike 1 punkti 1, milles on sätestatud, milliseid relvi võib vähemalt 18-aastane Eesti kodanik soetada, omada ja vallata. Muudatuse järgi täiendatakse RelvSi § 29 lõiget 1 akustilise relvaga. Nii nagu teisi piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada, omada ja vallata vähemalt 18-aastane isik RelvSis sätestatud otstarbel, võib ka akustilist relva samadel tingimustel soetada, omada ja vallata. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse RelvSi § 29 lõikega 22. Lõike 22 kohaselt võib akustilist relva isik soetada, omada ja vallata kahel juhul: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel tingimusel, et ta on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelemine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil tingimusel, et ta on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutuse töötaja või või juriidilise isiku, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liige, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on avalikkusele suunatud ürituste korraldamine, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. Kuna akustilised relvad on tulirelvast ümber ehitatud või kohandatud relvad, mille kasutusala on piiratud, siis on otstarbekas RelvSis sätestada täpsed tingimused, millal füüsiline isik sellist 7 relva soetada, omada ja vallata võib. Sätte kehtestamisel on arvestatud akustiliste relvade teadaolevate kasutuseesmärkidega. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt muudetakse RelvSi § 30 lõiget 6 selliselt, et ka välismaalane võib Eestis spordivõistlusel, jahil või ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutada teise isiku nimele RelvSiga kehtestatud korras registreeritud tulirelva ning laskemoona tingimusel, et tal on seda liiki tulirelva kohta antud relvaluba. Ajalooliste lahingute taasetendamine on saavutanud rahvusvahelise populaarsuse. Tihti korraldatakse selles vallas rahvusvahelisi üritusi. Kuna iga relva piiriülese liikumisega kaasneb teatav risk, on mõistlik võimaldada teises riigis samasugust õigust omaval isikul käidelda Eestis kehtivaid nõudeid järgides registreeritud relva. Selle annab võimaluse teise riigi ajalooliste lahingute taasetendajatel samamoodi jahimeeste ja laskesportlastega osaleda Eestis üritustel, ilma enda relva kaasa toomata. Eelnõu § 1 punktide 13–14 tehakse muudatused RelvSi §-s 31, milles on esitatud sätted juriidilistele isikutele relvade omamise otstarbe, liikide ja koguse kohta. Samamoodi füüsilistele isikutele lisanduvate relva omamise otstarvetega täiendatakse juriidilise isiku relvade otstarvete loetelu akustilise relva omamisega. Seega võib juriidiline isik eelnõukohaste muudatuste jõustumisel soetada, omada või vallata relvi ka sellistel uutel otstarvetel. RelvSi § 31 täiendatakse lõikega 51, milles sätestatakse alused akustiliste relvade soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks juriidilisele isikule. Samamoodi füüsilistele isikutele kehtestatavate nõuetega nähakse ka juriidilisele isikule ette nõue, et akustilist relva tohib käidelda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muu kultuurilisel eesmärgil. Täpsemalt sätestatakse, et akustilist relva võib soetada, omada või vallata: 1) ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel tingimusel, et juriidiline isik on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelemine või 2) muul kultuurilisel eesmärgil tingimusel, et tegemist on etendusasutuste seaduse tähenduses etendusasutusega või juriidilise isikuga, mis on Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus, mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on avalikkusele suunatud ürituste korraldamine, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse RelvSi § 34 lõikes 11 nõudega, mille järgi tuleb akustilise relva relvaloa taotlejal tõendada enda kuulumist ühingusse, mis tegeleb ajalooliste sündmuste taasetendamisega või avalikkusele mõeldud ürituste korraldamisega, kus võib olla vaja kasutada akustilist relva. Sellise nõude kehtestamine on vajalik tagamaks akustiliste relvade eesmärgipärane kasutamine. Eelnõu § 1 punktide 16 ja 17 kohaselt muudetakse RelvSi § 35, mis reguleerib relvaeksami sooritamist. Kuna akustiline relv on piiratud tsiviilkäibega relv, siis peavad selle käitlejal olema kõrgendatud teadmised relvade käitlemise reeglitest, samuti kaasnevast vastutusest. Seega lisatakse ettepaneku järgi akustilise relva relvaloa taotleja relvaeksami sooritamist reguleerivasse paragrahvi. Lisaks täpsustatakse eksami nimetust, kuna kehtivas RelvSis on kasutusel mitmed erinevad terminid, mis võivad segadust tekitada. Muus osas eksami läbiviimise ega nõuete osas muudatusi ei kavandata. Eksamitulemuse kehtivuse kohta eelnõu järgi muudatusi ei kavandata, vaid eksamitulemus kehtib samamoodi seni kehtinud korrale ühe aasta eksami sooritamise päevast arvates. 8 Ka RelvSi § 35 lõiked 8 ja 9 vajavad täpsustamist. Eelnõu kohaselt nähakse lõikes 8 ette, et relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lähtuvalt tulirelva pikkusest ja relvaraua pikkusest peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse. Lõikes 9 sätestatakse, et enne, kui sooritatakse tulirelva RelvSi § 35 lõikes 8 nimetatud tulirelva käsitsemise katse, peab isik tasuma riigilõivu. Sõnastust on täpsustatud arvestades eelnõuga tehtavaid muudatusi eksami ja selle osade nimetustes. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt täiendatakse RelvSe § 41 lõikega 51. RelvSi 2019. aasta 1. jaanuaril jõustuva § 41 lõike 31 redaktsiooni kohaselt tuleb üksnes turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitseks) otstarbega relvaloa vahetamisel selle kehtivuse lõppemise tõttu, sooritada RelvS-i § 35 lõikes 5 nimetatud tulirelva käsitsemise katse. Kuna relvaloa esmataotlemisel on RelvS § 7 punktides 1–3 loetletud isikud vabastatud sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud eksamist, on proportsionaalselt mõistlik vabastada need isikud ka § 41 lõikes 31 sätestatud täiendavast laskekatsest. Seaduses loetletud isikud on läbi oma igapäevateenistuse seotud tulirelvade käitlemisega ning nende oskused ja praktika on piisav selleks, et mitte nõuda neil oma oskusi taastõendada relvaloa kehtivuse lõppemisel. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt tehakse muudatus RelvSi §-s 50, milles on reguleeritud relva ja laskemoona kandmine. Paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7, milles sätestatakse akustilise relva kandmine. Sätestatakse, et sellist relva võib kanda vaid ajalooliste sündmuste taasetendamise üritusel või muul avalikul kultuuriüritusel. Samamoodi tulirelva edasitoimetamise kohta sätestatud nõudega, tuleb akustilise relva edasitoimetamisel arvestada RelvSi §-s 55 sätestatuga. Kuna ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatavad akustilised relvad on enamasti ümber ehitatud A-klassi tulirelvadest, ei ole neid pealtnäha võimalik eristada ehtsatest automaattulirelvadest või ka kuulipildujatest. Kuna taasetendajatele on ajaloolise täpsuse huvides võimalik lubada nii automaattulirelvi, kuulipildujaid, snaiperrelvi, püstolkuulipildujaid kui ka muid militaarajalooliselt olulisi tulirelvi, mis on muudetud akustilisteks relvadeks, tuleb nende kohta sätestada varjatult kandmise nõue, kuna selliste relvade avalikult kandmisega võib põhjustada ohu avalikule korrale. Näiteks ei pruugi tänaval patrulliv politseinik eristada akustilist relva päris automaattulirelvast ja võib tekkida oht nii sellise kandjale, ümbritsevale kui ka politseinikule endale. Samuti võib selline relv äratada huvi kurjategijates, kes võib-olla sooviksid selliseid relvi röövimise teel omandada. Lisaks võib tekkida oluline turvaintsident, kui grupp selliseid akustilisi relvi kandvaid ja taasetendamiseks militaarvormi riietunud isikuid liigub avalikes kohtades. Sätestatakse keeld kanda akustilist tulirelva mujal kui vaid üritusel. Kuna ajalooliste sündmuste taasetendajatele on lubatud ka näiteks akustiliseks relvaks muudetud kuulipilduja, ei saa lubada seda kanda mujal kui üksnes ajaloolise sündmuse taasetendamise üritusel. Sellisel akustilisel relval ei ole muud otstarvet, kui taasetendamine ning puudub vajadus ja põhjendus lubada nende kandmine väljaspool neid üritusi. Arvestades, et akustilisi relvi kasutatakse sageli etendustes ja muudel kultuuriüritustel, on vaja lubada akustilist relva kanda ka sellistel sündmustel, sätestades selleks kindlad reeglid. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt tehakse muudatused RelvSi § 60 lõigetes 4 ja 5, mis käsitlevad relva, selle olulise osa ja laskemoona ELi välisest riigist Eestisse sissevedu ja Eestist ELi välisesse riiki ajutist väljavedu. Sätet täpsustatakse, kuna relvaga on lubatud reisida ka ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbel, muus osas seni kehtinud korda ei muudeta. 9 RelvSi § 60 lõikes 4 sätestatakse, et füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona välja vedada spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel osalemiseks või jahipidamiseks, kui tal on RelvSi § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Relv ja selle oluline osa peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse sisse veetud. Lõikes 5 sätestatakse, et ka välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva, selle olulise osa ja laskemoona Eestisse sisse vedada, et osaleda spordivõistlusel või ajalooliste sündmuste taasetendamisel või pidada jahti, kui tal on RelvSi § 59 lõikes 4 nimetatud eriluba. Sisseveetud relv ja selle oluline osa peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud. Eelnõu § 1 punktis 21 tehakse muudatus RelvSi §-s § 621, milles on esitatud nõuded tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamise kohta nii ELis kui ka riiki väljaspool ELi. Muudatused senises regulatsioonis tehakse, kuna relvadirektiivi muudatustega anti õigus Euroopa tulirelvapassiga reisida ka ajalooliste sündmuste taasetendajatel. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täiendatakse RelvSi § 66 lõike 1 punkti 6 hoiatus- ja signaalrelvadega, kuna tegemist on gaasipihusti ja pneumorelvaga samasuguse ohtlikkusastmega relvaga. Seetõttu nähakse eelnõu järgi ette nende valmistamiseks ja ümberehitamiseks tegevusloa kohustus. RelvSi alusel väljastab tegevuslubasid Politsei- ja Piirivalveamet. Ka hoiatus- ja signaalrelvade valmistamiseks või ümberehitamiseks vajaliku tegevusloa saab taotleda Politsei- ja Piirivalveametist. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt muudetakse RelvSi § 73 lõiget 4. Arvestades, et akustilised relvad on tehtud ümber tulirelvadest ja peaksid olema markeeritud nagu tulirelvadki, on mõistlik täpsustada ka nende markeerimise nõuded RelvSi alusel antavas rakendusaktis. Akustilise relva markeerimise nõuded on otstarbekas lisada Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. aasta määrusesse nr 98. Eelnõu § 1 punktid 24 kohaselt muudetakse RelvSi § 731, milles on esitatud nõuded relvade ja laskemoona markeerimise kohta. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt tuleb kõigi tulirelvade ja tulirelva oluliste osade jälgitavuse parandamiseks ning nende vaba liikumise hõlbustamiseks kõik tulirelvad ja nende olulised osad märgistada selge, alalise ja ainulaadse märgistusega ning registreerida need liikmesriikide andmekogumissüsteemides. Sellest põhimõttest lähtub ka RelvSi senine regulatsioon tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise kohta ning ei ole vajadust RelvSis muuta markeerimise sätteid direktiivis tehtud muudatuste tõttu. RelvSi § 731 lõike 1 kohaselt on relvade või tulirelva osade valmistamisega tegelev isik kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu sellisel moel, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. Samamoodi on RelvSi § 731 lõike 2 järgi laskemoona valmistamisega tegelev isik kohustatud nõuetekohaselt markeerima laskemoona iga väikseima üksikpakendi. Kuna Eestisse võivad markeerimata relvad või tulirelva olulised osad saabuda kolmandate riikide kaudu, on vaja tagada ka nende markeerimine. Kui sõjaväe- või teenistusrelv või Kaitseliidu relv võõrandatakse tsiviilkäibesse, kantakse tulirelvale nõuetekohane markeering. See nõue on kehtivas RelvSis ja seda ei muudeta. Samuti on see kooskõlas tulirelvadirektiivis sätestatuga. RelvSi § 731 lõike 4 alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud oma 22. juuli 2010. aasta määrusega nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded“. Nii 10 RelvSis kui ka selle alusel kehtestatud markeerimisreegleid täpsustavas määruses esitatud regulatsioon on kooskõlas tulirelvadirektiivi artikli 4 lõikes 2 esitatuga. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt täiendatakse RelvSi § 731 lõikega 5, milles sätestatakse, et tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona markeerimisel tuleb lisaks RelvSi § 731 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele tagada markeeringu vastavus tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 2a alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis sätestatud tehnilistele nõuetele. Selline täiendus on vajalik tagamaks Eestis toodetavate tulirelvade ja nende oluliste osade markeerimine selliselt, et see oleks kooskõlas Euroopas kehtestatavate ühtsete nõuetega ning meie relvakaupmeestel olek võimalik edaspidi oma toodangut nõuetekohaselt markeerituna teistesse liikmesriikidesse turustada. Kui Euroopa Komisjon võtab tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 2a alusel vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse markeerimise tehnilised nõuded, võib olla vaja täiendada neist tulenevalt ka RelvSi alusel kehtestatud markeerimise nõudeid. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse seadust peatükiga 121, milles sätestatakse nõuded akustilistele relvadele. Selgitamaks sellistele relvadele nõuete kehtestamise vajadust toome välja, et Eestis on mitmeid sõjaajaloo klubisid, muuseume ja ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi (edaspidi koos klubid). Need klubid koondavad sõjaajaloohuvilisi entusiaste, kes soovivad jäljendada Eesti 20. sajandi sõdades osalenud sõdurite igapäevaelu, püüdes mõista, mida tundis ja elas läbi sõdur, ning elada ajalugu uuesti läbi, taaselustades sõjaaja atmosfääri ja sündmusi, mis võisid sel ajal toimuda. Klubid arendavad tänapäeva noortes isamaalisi tundeid ja austust oma kodumaa vastu. Samuti on nende eesmärk julgustada vajaduse korral meie maad relvaga kaitsma, nagu seda on teinud meie esiisad pikkade aastasadade jooksul. Tuntumad ajaloosündmuste taasetendajad, kes oma üritustel relvi kasutavad, on MTÜ Saaremaa Sõjavara Selts, Front Line Eesti MTÜ, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon. Juba aastaid on Valgas toimunud rahvusvaheline militaarajaloo festivali, samalaadseid festivale peetakse sageli ka mujal Eestis. Samuti korraldatakse selliseid üritusi ka Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu kaudu, kuid sellistel üritustel kasutatavaid sõjarelvi ei käsitseta RelvSi alusel kehtestatud korras, vaid sõjarelvade käisitsemisele kehtestatud regulatsioonide järgi. Klubid teevad väga tänuväärset tööd sõjaajaloo pärandi kogumisel, uurimisel, säilitamisel ja eksponeerimisel. Lisaks kõnesolevatele klubidele kasutavad mõned etendusasutused oma etendustes, samuti filmides, akustilisi relvi, et võimalikult tõetruult relva käsitsemist jäljendada. Kindlasti peaks ka RelvSis kavandatavate muudatuste järgi olema võimalik nende tegevustega tegeleda, mistõttu kohaldatakse Eestis tulirelvadirektiivis ette nähtud võimalust teha erandeid, kui tulirelv soetatakse, omandatakse ja kasutatakse kultuurilistel ja ajaloolistel põhjustel. Paragrahvis § 871 sätestatakse nõuded akustilisele relvale. Akustiline relv, mida sellisel üritusel kasutatakse, peab vastama RelvSi alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele. Tehnilised nõuded akustilistele relvadele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister määrusega. Näiteks üheks nõudeks võiks saada see, et akustilise relva vintrauda peab olema keevitatud tihvt läbimõõduga pool tulirelva kaliibrist. Samuti nähakse ette tihvti täpne asukoht, millisest materjalist ja millise kujuga tihvt olema peab. Kavandatava muudatusega võib kaasneda täiendav koormus relvameistritele ehk isikutele, kellele on RelvSi alusel väljastatud tegevusluba relvade ümbertegemiseks. Kuna akustilistele relvadele kehtestatakse tehnilised nõuded, siis peavad relvameistrid neid edaspidi järgima. Võib tekkida vajadus juba praegu akustiliseks relvaks ümbertehtud relvad üle kontrollida, vajadusel neis täiendavaid muudatusi teha, et nad vastaks kehtestatavatele nõuetele. 11 RelvSi §-s 872 lõikes 1 sätestatakse, et füüsilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab akustilise relva omanik või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba omav isik. Lõikes 2 sätestatakse, et juriidilisele isikule kuuluva akustilise relva käitlemise eest vastutab vastutav isik, kes vastab RelvSi § 38 lõikes 2 sätestatud nõuetele või akustilise relva kasutada andmise korral relvaluba või relvakandmisluba omav isik. Vastutavaks isikuks ei saa olla akustilise relva relvaluba omav isik, vaid peab olema tulirelvaluba omav isik. RelvSi §-s 873 sätestatakse, et akustilist relva võib samamoodi tulirelvaga anda kasutada ka teisele isikule, sealhulgas isikule, kellele ei ole relvauba. Sellise erisuse võimaldamine on vajalik selleks, et vahel soovivad taasetendamisel osaleda ka isikud, kes ei kuulu konkreetsesse klubisse ega oma ise vajalikku relva. Samamoodi ei ole paljudel näitlejatel, kes etenduses või filmis akustilist relva käsitsema peavad, relvaluba. RelvSis sätestatakse, et isik võib ajalooliste sündmuste taasetendamisel või muul kultuurilisel, avalikkusele mõeldud üritusel anda teise relvaluba omava isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks RelvSiga kehtestatud korras registreeritud relva. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab: 1) relva andmeid; 2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid; 3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega. Isikule, kellel ei ole RelvSi alusel väljastatud relvaluba, on lubatud akustilist relva kasutada anda üksnes relvaomaniku või vastutava isiku vahetu järelevalve all. Selliselt tohib isikule relva laenutada üksnes isikut tõendava dokumendi esitamisel. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse laenaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood arvestusse. Laenaja, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti. Andmeid relva kasutamise kohta säilitatakse kuus kuud akustilise relva kasutada andmisest arvates. See on vajalik, kuna akustilised relvad on ümber ehitatud tulirelvadest, sageli automaattulirelvadest ning nende kasutamine toimub reeglina avalikes, rahvarohketes kohtades. Seega on vajalik nende relvade kasutamine igakordselt registreerida ja neid andmeid säilitada. Kuna akustilisi relvi laenutatakse muu hulgas taasetendamise sündmuste käigus isikutele, kellel ei ole relvaluba, on vajalik ülevaade, kelle kätte ja millal relv antakse. Enne akustilise relva kasutada võtmist peab isik, kellel ei ole relvaluba, tutvuma relva käsitsemise nõuetega, sealhulgas ohutusnõuetega. Selle kohta annab ta allkirja. Nimetatud nõudeid tutvustab relvaomanik või akustilise relva kasutada andmise eest vastutav isik. Paragrahvis § 874 sätestatakse, et ajalooliste sündmuste taasetendamisel akustilise relva kasutamisest tuleb eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametit teavitada. Sellise teavitamiskohustuse ettenägemine on vajalik tagamaks, et Politsei- ja Piirivalveameti vastava piirkonna üksustel oleks teada, kui ühel hetkel on linnaruumis liikumas palju militaarriietes inimesi tulirelvade või tulirelvadest ümber ehitatud relvadega. Politsei- ja Piirivalveametit tuleb teavitada mõistliku aja jooksul enne sündmuse toimumist. Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt täiendatakse RelvSi §-s 893 sätestatud väärteokoosseisu akustilise relva terminiga, kuna akustilise relva käitlemine reguleeritakse RelvSis. Kuna akustilisele relvale kehtestatakse tehnilised nõuded, siis ei ole mõistlik akustilise relva ebaseaduslikku käitlemist käsitada samaväärsena tulirelvaga, vaid pigem gaasi- või pneumorelvaga. Akustilise relva ebaseaduslik käitlemine on seetõttu otstarbekas lisada vastavasse väärteokoosseisu. Juhul, kui akustiline relv ei vasta aga RelvSi alusel kehtestatud 12 tehnilistele nõuetele, laieneb selle relva käitlemisele RelvSis tulirelva käitlemisele kehtestatud regulatsioon ning sellise relva ebaseaduslik käitlemine on karistatav karistusseadustiku § 418 järgi. Eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt täiendatakse RelvSi § 91 lõigetega 20–21, milles esitatakse eelnõukohaste muudatuste rakendamiseks vajalikud sätted. Ettepaneku kohaselt nähakse RelvSi § 91 lõikes 20 ette rakendussäte nendele, kelle omanduses on praegu akustilised relvad, millele seni ei ole kehtinud relvaloa kohustust, samuti ei ole nendele õigusaktides seni olnud kehtestatud tehnilisi nõudeid. Isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandatud enne 14. septembrit 2018. aastal, esitab RelvSi § 35 alusel avalduse RelvSi § 28 lõike 1 punktis 6 sätestatud otstarbel relvaloa saamiseks ja selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks hiljemalt 14. märtsil 2021. aastal Politsei- ja Piirivalveametile, milles märgitakse relva omaniku või valdaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber, juriidilise isiku puhul nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber, relva liik, mark, mudel ja markeering. Kavandatavate muudatuste järgi on akustilise relva soetamine, omamine ja valdamine lubatud RelvSi kohase soetamisloa ja relvaloa alusel. Kuna seni ei ole selliste relvade soetamine, omamine ega valdamine olnud õigusaktidega reguleeritud, ei ole täpselt teada, kui palju selliseid isikuid või relvi on, mida seadusemuudatused puudutavad. Võib eeldada, et selliseid isikuid, kellel on akustiline relv, on ligikaudu 100 ning selliseid relvi 200. Täpsed andmed puuduvad selle kohta, kui paljudel isikutel, kellele akustilised relvad kuuluvad, relvaluba ei ole. Kavandatavate muudatuste järgi antakse sellistele isikutele aega relvaloa saamiseks ja akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele võtmiseks kuni 14. märtsini 2021. aastal. Arvestades sätte rakendamiseks ette nähtud pikemat ajaperioodi võib eeldada, et isikutele, kelle valduses akustilised relvad on ja kes peavad relvaloa taotlema, ei ole uue regulatsiooniga kohanemine liiga keeruline ega kulukas. Relvaloa taotlemisel, vahetamisel ja relvaeksami sooritamisel tuleb muu hulgas tasuda riigilõiv. Riigilõivude määrad on kehtestatud riigilõivuseaduse §-des 263–264. Riigilõivude määrasid eelnõu kohaselt ei muudeta. Seega tuleb isikul, kes taotleb akustilisele relvale relvaloa, tasuda relvaloa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot ning relvaeksami teooriaeksami sooritamisel riigilõivu 15 eurot. Politsei- ja Piirivalveametile kaasneb akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimise ja relvalubade väljastamisega täiendav töökoormus ning kulu. Arvestades akustiliste relvade ja nende omanike vähest hulka, samuti pikemat sätte rakendamiseks ette nähtud ajavahemikku, võib eeldada, et kaasnev kulu ei ole suur. Arvestades, et ühelgi akustilise relva omanikul praegu relvaluba ei ole, oleks kavandatav muudatusega kaasnev riigilõivust laekuv tulu 4500 eurot (100 inimest x 45 eur = 4500 eurot). Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud tekivad Politsei- ja Piirivalveametile täies ulatuses alates 2019. aastast. Võimalikud kulud, mis tekivad 2018. aastal, kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. Teise ettepaneku järgi peab isik, kelle valduses on RelvSi § 21 lõikes 1 nimetatud tulirelva olulised osad – relvaraam, relvalukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami, püstoli kelk või sulgur, kuue kuu jooksul, arvates 14. septembrist 2018. aastal: 1) esitama vastavalt käesoleva seaduse §-le 35 taotluse relvaloa saamiseks tema omandis oleva tulirelva olulise kohta; 2) võõrandama relva RelvSis kehtestatud korras või 3) esitama taotluse RelvSi alusel tulirelva olulise osa laskekõlbmatuks muutmiseks või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks. Kuna tulirelvadirektiivi muudatuse kohaselt lisandusid sellised, seni tulirelva osad, tulirelva oluliste osade hulka, mille käitlemisele kohaldatakse samasugust regulatsiooni nagu 13 tulirelvadele, on mõistlik kehtestada rakendussäte, millest neid esemeid omavad isikud lähtuda saaksid. Eelnõu §-s 2 on esitatud seaduse jõustumise aeg Riigi Teatajas avaldamisel järgneval päeval. Sellest erisus eelnõu § 1 punkti 18 osas, millele kehtestatakse jõustumisaeg 1. jaanuar 2019. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kohaselt võetakse RelvSis kasutusele uued terminid nagu hoiatus- ja signaalrelv ning akustiline relv, mis on eelnõus defineeritud. Uute terminite kasutusele võtmist on täpsemalt selgitatud seletuskirja vastava sätte selgituse juures. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga viiakse RelvSi regulatsioon vastavusse Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: Akustiliste relvade RelvSi kohaldamisalasse lisandumine Akustiline relv on RelvSi tähenduses spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohandatud tulirelv, mida kasutatakse teatrietendusel, fotosessioonil, filmi- ja televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel, paraadil, spordisündmusel, - võistlusel või treeningul. Eelnõukohaselt on sellise relva soetamine, omamine ja valdamine lubatud üksnes vastava relvaloa alusel. Mõju valdkond I: mõju majandusele Mõju sihtrühm: isikud, kelle omandis või valduses on akustiline relv, relvameistrid Eestis puudub praegu teave selle kohta, kui paljudel isikutel võiksid sellised relvad olla, kuna seni ei ole akustilistele relvadele regulatsiooni kehtestatud. Akustilisi relvi kasutatakse enamjaolt teatrietendustes ja ajalooliste sündmuste taasetendamisel. Eelnõu autorite hinnangul on isikuid, keda eelnõukohased muudatused puudutaksid, maksimaalselt kuni sada inimest ning relvade hulk jääb kuni kahesaja piiresse. Arvestades sihtrühma suurust, võib eeldada, et kavandatav mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele on vähene. Kavandatava muudatusega võib kaasneda täiendav koormus relvameistritele ehk isikutele, kellele on RelvSi alusel väljastatud tegevusluba relvade ümbertegemiseks. Kuna akustilistele relvadele kehtestatakse tehnilised nõuded, siis peavad relvameistrid neid edaspidi järgima. Võib tekkida vajadus juba praegu akustiliseks relvaks ümbertehtud relvad üle kontrollida, vajadusel neis täiendavaid muudatusi teha, et nad vastaks kehtestatavatele nõuetele. Arvestades akustiliste relvade väikest hulka ja sätte rakendumisele kehtestatud üleminekuaega, võib eeldada, et relvameistrite koormus liigselt ei kasva. 14 Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile selliste relvade omanikele. Relvaloa kohustuse sisseseadmine ja sellega seonduvalt teooriaeksami sooritamine tagab, et selliste relvade omanikud tunnevad relva käitlemisel olulisi nõudeid ja oskavad hinnata võimalikke kaasnevaid riske. Tegemist on relvadega, mis on olnud tulirelvad, paljud ka sellised tulirelvad, mis on tsiviilkäibes keelatud ning neid ei ole muudetud jäädavalt laskekõlbmatuks. Samuti on oluline, et akustilised relvad, mida kasutatakse ajalooliste sündmuste taasetendamisel või etendustes, vastaksid tehnilistele nõuetele ning oleksid tehniliselt sellises korras, et need ei kujutaks endast mingisugust ohtu ja neist ei oleks võimalik tulistada päris laskemoona. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega harjumine võtab kindlasti aega ja ei pruugi olla lihtne, kuid arvestades eelnõu väljatöötamisel huvirühma esindajatega toimunud kohtumisi ja seal väljendatud ootusi, võib eeldada, et relvaloakohustuse sisseseadmine ei ole liiga koormav. Pigem on huvirühm ise väljendanud soovi, et see valdkond oleks reguleeritud ja kehtiksid kindlad nõuded. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet Akustiliste relvade omanikele relvalubade väljastamine ja nende relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimine on Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne. Politsei- ja Piirivalveamet peab relvaloa taotlemisel kaaluma, kas ei esine asjaolusid, mille alusel tuleks taotlejale loa andmisest keelduda. Selleks tuleb hinnata isikut puudutavaid erinevaid asjaolusid ja nendest lähtuvaid märke, et isik on ebausaldusväärne või võib isegi ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut. Nende asjaolude ja isiku tausta hindamiseks saab kaasata loamenetlusse ka Kaitsepolitseiameti. Seadusemuudatus võib Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töökoormust suurendada, kuid arvestades isikute ja relvade hulka võib eeldada, et mõju ametiasutuste töökoormusele on vähene. Kaasnevad kulud ja töökoormus kaetakse olemasolevate ressursside arvelt. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile selliste relvade omanikele. Lisaks tagab relvaloa kohustuse sisseseadmine selle, et Politsei- ja Piirivalveametil on parem ülevaade akustiliste relvade ringlusest, tagades seeläbi tõhusama järelevalve. Mõju ulatust sihtrühmale võib pidada väikseks, kuna lubade menetlus või järelevalve tegemine ei muutu sihtrühmale lihtsamaks ega keerukamaks. Puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Järeldus mõju olulisuse kohta. Sihtrühmale kaasnevad mõjud ei ole positiivsed (kergendav, vabastav jne) ega ka negatiivsed (koormav, piirav jne), kuna lubade taotlemise protsessis ega järelevalve tegemises ei muutu midagi oluliselt. Akustiliste relvade tehnilistele nõuetele vastavuse hindamiseks võib olla vaja Politsei- ja Piirivalveameti ametnike koolitamine, kuid seda on võimalik teha jooksvalt. Kokkuvõttes võib järeldada, et muudatuse mõju on väheoluline. 6.2. Kavandatav muudatus: hoiatus- ja signaalrelvade RelvSi kohaldamisalasse lisandumine Eelnõu kohaselt lisanduvad hoiatus- ja signaalrelvad RelvSi kohaldamisalasse. Sellised hoiatus- ja signaalrelvad, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal ja mis vastavad 15 tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis, on piiramata tsiviilkäibes. Hoiatus- ja signaalrelv, mis on turule lastud alates 14. septembrist 2018. aastal ja mis ei vasta tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta artikli 10a lõike 3 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis, on aga käideldav kui piiratud tsiviilkäibega relv. Mõju valdkond I: mõju majandusele Mõju sihtrühm: isikud, kelle omandis või valduses on hoiatus- ja signaalrelv, relvakaupmehed Eestis puudub praegu teave selle kohta, kui paljudel isikutel võiksid sellised relvad olla, kuna seni ei ole hoiatus- ja signaalrelvadele regulatsiooni kehtestatud. Eestis enim levinud hoiatus- ja signaalrelvad on erinevad stardi- ja raketipüstolid. Oletatava sihtrühma suurus on väike, mistõttu võib eeldada, et kavandatav mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele on vähene. Hoiatus- ja signaalrelvadega kauplevad nii RelvSi alusel väljastatud tegevusloaga relvakaupmehed kui ka ilma vastava tegevusloata isikud, kuna seni ei ole nende relvade käitlemine olnud RelvSis reguleeritud. Ka seadusemuudatuste jõustumisel võib selliste relvade ostu-müügi tehinguid teha isik, kellel ei ole RelvSi alusel väljastatud tegevusluba. Küll aga tuleb järgida nõudeid, mis on kehtestatud RelvSis. Eelkõige tuleb jälgida, et Eestisse sisse võib tuua üksnes nõuetele vastavaid hoiatus- ja signaalrelvi, samuti tuleb nende müügitehingul kontrollida relva soetava isiku vanust, neid relvi ei tohi kanda joobeseisundis jne. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna nõuete kehtestamine kaotab seni valitsenud ebaselguse ning tagab ühesuguste reeglite kehtimise kõigile selliste relvade omanikele. Lisaks tagab selliste relvade piiramata käibega relvade hulka arvamine seda, et selliseid relvi ei saaks soetada alaealised, samuti ei ole lubatud selliseid relvi kanda, mis aitab tagada, et nende võimalik väärkasutus väheneb. Kuna hoiatus- ja signaalrelvad muutuvad piiramata tsiviilkäibega relvadeks, laieneb nende käitlemisele muu hulgas reklaamiseadus (st nende reklaamimisele kehtivad reklaamiseaduse §-s 19 sätestatud nõuded). Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega harjumine võtab aega ja ei pruugi olla lihtne. Kuid arvestades seda, et juba praegu on paljudes ELi liikmesriikides hoiatus- ja signaalrelvadele kehtestatud nõuded ning ELi liikmesriigid, kellel veel nõudeid kehtestatud ei ole, kavandavad samasuguseid regulatsioone, võib eeldada, et sarnase regulatsiooni sisseseadmine ei ole liiga koormav. Eelnõu koostamise hetkel ei ole Euroopa Komisjon, kes hoiatus- ja signaalrelvadele tehnilised nõuded kehtestab, kavandatavaid nõudeid liikmesriikidele esitanud ega rakendusakti vastu võtnud. Puudub teadmine, kas kavandatavad nõuded võiksid olla liialt ranged ja piirata kasutuses olevate hoiatus- ja signaalrelvade käitlemist või mitte. Seega ei ole võimalik anda hinnangut ebasobivate mõjude kaasnemise riskile. Kuna eelnõu kohaselt ei kehtestata nõuetele vastavate hoiatus- ja signaalrelvade käitlemisele rangeid nõudeid, nende käitlemisele ei kehti tulirelvadega sarnane kord, siis võib asuda seisukohale, et regulatsiooni kehtestamisel ei avaldu oluline mõju. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule 16 Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Tarbijakaitseamet Eelnõu kohased muudatused näevad ette hoiatus- ja signaalrelvade käitlemisele teatud reeglid, mida seni kehtestatud ei ole. Täpsema regulatsiooni kehtestamine aitab tagada nii ühiskonna turvalisust kui ka riigi julgeolekut. Samuti on järelevalvet tegevatel asutustel aga ka süüteomenetlusi läbiviivatel asutustel tulevikus lihtsam nendele reeglitele tuginedes oma tööd teha. Ametiasutuste, kelle tegevusvaldkonda relvadega seonduv kuulub, koormus võib vähesel määral kasvada. Näiteks Politsei- ja Piirivalveameti koormus võib kasvada seoses täiendavate menetluste läbiviimisega (nt ebaseadusliku hoiatus- ja signaalrelva kandmine, alaealistele müümine jm sellega seonduvad menetlused), samamoodi võib kasvada Kaitsepolitseiameti menetluskoormus (nt juhul kui hoiatus- ka signaalrelv ehitatakse ümber tulirelvaks, sellega seonduva kriminaalmenetluse läbiviimine). Lisaks kaasneb Politsei- ja Piirivalveametile kohustus väljastada tegevuslube hoiatus- ja signaalrelvade valmistamise või ümbertegemisega tegelevatele ettevõtetele. Samuti kaasneb Politsei- ja Piirivalveametile kohustus kontrollida Eestis valmistatud või kolmandast riigist siia turule toodud hoiatus- ja signaalrelvade vastavust Euroopa Komisjoni kehtestatud tehnilistele nõuetele. Tarbijakaitseamet peab järelevalvetöös arvestama hoiatus- ja signaalrelvade RelvSi kohaldamisalasse lisandumisega nende relvade reklaamimise kontrollimisel. Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne, kuna hoiatus- ja signaalrelvade käitlemine toimub edaspidi täpsete reeglite alusel. Reeglite kehtestamine loob ametiasutustele järelevalve tegemisel selgemad piirid. Samuti võib eeldada reeglite kehtestamisest positiivset mõju riigi julgeolekule ja avalikule korrale – reeglite seadmine aitab tagada võimalike hoiatus- ja signaalrelvade väärkasutuste vähenemist. Muudatuse rakendumisel kaasneb ametiasutustest olulisim mõju Politsei- ja Piirivalveametile, kuid arvestades senist relvade tootmise praktikat ja vähest huvi selle tööstusharu vastu Eestis, võib eeldada, et hoiatus- ja signaalrelvade RelvSi alusel tegevusluba nõudvate tegevuste alla liigitamine ei too endaga kaasa olulist töökoormuse kasvu tegevusloa menetlejale. Järeldus mõju olulisuse kohta. Arvestades, et eelnõu järgi muutub hoiatus- ja signaalrelvade käitlemine selgemaks, kehtestatakse täpsemad nõuded ja ametiasutuste töö muutub lihtsamaks, võib hinnata avalduva mõju väikeseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Pädevatele haldusasutustele lisanduvad eelnõu rakendamisega teatud kulud ja täiendav halduskoormus, samuti kaasnevad eelnõukohaste muudatuste rakendumisel kulud (nii rahaline kulu riigilõivu näol kui ka ajakulu relvaeksamil osalemisel) isikutele, kes seni ei pidanud akustilisele relvale relvaluba omama või peavad laskma akustilise relva viia vastavusse kehtestatavate nõuetega. Eelnõu kohaselt on akustilise relva soetamine, omamine ja valdamine lubatud RelvSi kohase soetamisloa ja relvaloa alusel. Akustiline relv peab vastama RelvSi alusel kehtestatavatele nõuetele. Kuna seni ei ole selliste relvade soetamine, omamine ega valdamine olnud õigusaktidega reguleeritud, ei ole täpselt teada, kui palju selliseid isikuid või relvi on, mida seadusemuudatused puudutavad. Võib eeldada, et selliseid isikuid, kellel on akustiline relv, on ligikaudu 100 ning selliseid relvi 200. Täpsed andmed puuduvad selle kohta, kui paljudel isikutel, kellele akustilised relvad kuuluvad, relvaluba ei ole. Eelnõu järgi antakse sellistele isikutele aega relvaloa saamiseks ja akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele 17 võtmiseks kuni 14. märtsini 2021. aastal (tuleneb direktiivi (EL) 2017/853 artiklist 2). Arvestades sätte rakendamiseks ette nähtud pikemat ajaperioodi võib eeldada, et isikutele, kelle valduses akustilised relvad on ja kes peavad relvaloa taotlema, ei ole uue regulatsiooniga kohanemine liiga keeruline ega kulukas. Relvaloa taotlemisel, vahetamisel ja relvaeksami sooritamisel tuleb muu hulgas tasuda riigilõiv. Riigilõivude määrad on kehtestatud riigilõivuseaduse §-des 263–264. Riigilõivude määrasid eelnõu kohaselt ei muudeta. Seega tuleb isikul, kes taotleb akustilisele relvale relvaloa, tasuda relvaloa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot ning relvaeksami teooriaeksami sooritamisel riigilõivu 15 eurot. Politsei- ja Piirivalveametile kaasneb akustiliste relvade teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimise ja relvalubade väljastamisega täiendav töökoormus ning kulu. Arvestades akustiliste relvade ja nende omanike vähest hulka, samuti pikemat sätte rakendamiseks ette nähtud ajavahemikku, võib eeldada, et kaasnev kulu ei ole suur. Arvestades, et ühelgi akustilise relva omanikul praegu relvaluba ei ole, oleks kavandatav muudatusega kaasnev riigilõivust laekuv tulu 4500 eurot (100 inimest x 45 eur = 4500 eurot). Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud tekivad Politsei- ja Piirivalveametile täies ulatuses alates 2019. aastast. Võimalikud kulud, mis tekivad 2018. aastal, kaetakse Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. Eeldatav tulu Relvapoliitikat ei tehta riigi eelarveraha suurendamise eesmärgil. Riigi põhihuvi on suunatud sellele, et riigil oleks asjakohane ja aktuaalne ülevaade kõigist Eestis olevatest tulirelvadest, nende olulistest osadest, kogu nende olelusringi vältel, samuti relvaomanikest, kollektsionääridest ja relvakaupmeestest. Samamoodi on oluline säilitada tulirelvadega seonduvate õigusrikkumiste arv võimalikult väike. Eelnõu eesmärgid saab lugeda täidetuks, kui edaspidi on võimalik riigi ressursse optimaalselt kasutades tagada parem andmevahetus relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel, samuti, kui Politsei- ja Piirvalveametil on RelvSi alusel järelevalve teostamiseks aktuaalne teave relvaomanike kohta. Siiski võib eeldada eelnõu kohaste muudatuste tegemisega kaasnevat rolli ka riigieelarve tulude kujunemisel. Nimelt kaasneb uute tulirelva oluliste osade, samuti akustiliste relvade relvaloa kohustuse sätestamisega kohustus tasuda riigilõivu samamoodi seni kehtinud korraga. Eelnõu kohaselt lisandub kohustuss relvaluba soetada isikutel, kes soovivad omada ja vallata akustilist relva. Sellega kaasneb samuti loa taotlemisel ja teooriaeksami sooritamisel riigilõivu tasumise kohustus. Relvaloa taotlemisel tuleb riigilõivu tasuda 30 eurot, teooriaeksami sooritamisel 15 eurot. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada järgmine õigusakt: 1) RelvSi § 873 lõike 2 alusel kehtestatav siseministri määrus „Tehnilised nõuded akustilistele relvadele“. Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi õigusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. a määrus nr 98 „Tulirelva, tulirelva olulise osa, ja laskemoona markeerimise nõuded“; 2) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrus nr 107 „Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; 3) siseministri 10. oktoobri 2016. a määrus nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ 18 4) siseministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 13 „Soetamisloa ja relvaloa taotlemise eksami, relva käsitsemise ja laskeoskuse eksami läbiviimise ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“; 5) siseministri 3. novembri 2004. a määrus nr 61 „Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid ning väljaandmise kord“; 9. Seaduse jõustumine Seaduseelnõu on kavandatud seadusena jõustuma Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, sest 2018. aasta 14. september on tulirelvadirektiivi ülevõtmise tähtaeg. Eelnõu § 1 punkt 18 jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. Esitab riigikaitsekomisjon 06.06.2018. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Hanso Riigikaitsekomisjoni esimees 19 Vabariigi Valitsus 7.06.2018 nr 1-1/13-654/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 6. juunil algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu kuuel lehel (pdf ja docx failid) 2) seletuskiri 19 lehel (pdf ja docx failid) Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0603 - Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 SE Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 11.6.2018 resolutsioonile Osapooled: Siseministeerium; Kaitseministeerium; Keskkonnaministeerium; Kultuuriministeerium; Maaeluministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 28.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5776213-9a49-4322-b946-c4b06edd0906 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a5776213-9a49-4322-b946-c4b06edd0906?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.06.2018 / 1-1/13-654/1; Riigikantselei / 11.06.2018 / 2-5/18-01222 Resolutsiooni teema: Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 654 SE Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 28.06.2018 Adressaat: Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 21.06.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 5.7.2018 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0603. Kontroll: Epp Hannus Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.06.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel