EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0600 - Saare maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d531fa43-c2b9-4bbe-8549-92b53c8239b7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d531fa43-c2b9-4bbe-8549-92b53c8239b7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Ministeeriumid
8.06.2018 nr 1-4/18/3859
Keskkonnaministri määruse „Saare maakonna
looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende
piiranguvööndi ulatus” eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri määruse „Saare maakonna
looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu koos
seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. Saare maakonna looduse üksikobjektide kaardid
Lilli Lakkur
5685 8391,
[email protected]
Narva mnt 7a
[email protected] Registrikood 70001231
15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802
EELNÕU
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Saare maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse eesmärk
(1) Määrusega nimetatakse Saare maakonnas kaitstavate looduse üksikobjekti või -objektide
rühma nimi, asukoht ja määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava
looduse üksikobjekti või- objektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala on esitatud
kaartidel määruse lisades1.
§ 2. Hüdrogeoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus
1) Kalmu (Aste) kurisu2 Saaremaa vallas Aula-Vintri külas – 1,52 ha (lisa 1);
2) Küdema karstiala2 Saaremaa vallas Küdema külas – 2,65 ha (lisa 2);
3) Lepakõrve karstiala2 Saaremaa vallas Paatsa külas – 7,07 ha (lisa 3);
4) Arba kurisu2 Saaremaa vallas Küdema külas – 2,65 ha (lisa 4);
5) Mägeniidi kurisu2 Saaremaa vallas Paatsa külas – 1,14 ha (lisa 5);
6) Paka kurisu2 Saaremaa vallas Tuiu külas – 1,74 ha (lisa 6);
7) Nõmme karstiala2 Saaremaa vallas Tuiu külas – 4,18 ha (lisa 7).
§ 3. Kaitsekord
(1) Määruse paragrahvis 2 nimetatud üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud
keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide
kaitse-eeskiri”.
§ 4. Üksikobjektide kaitsmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatuse kohta..
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 6. Osaline kehtetuks tunnistamine
(1) Kingissepa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a
otsuse nr 22 „Kohaliku kaitse alla võetavate looduskaitseobjektide täiendava nimekirja
kinnitamine” punkt 1 tunnistatakse kehtetuks Aula karstiala ja Küdema-Tuiu (Tuiu-Paka)
kurisute osas.
(2) ENSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku
üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku
kaitse alla võtmisest” lisa 1 punkt 14 „Lepakõrve ja Küdemaa kurisud” tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 21. septembri 2015. a käskkirjaga nr 825
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 8. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
2
Kalme (Aste) kurisu moodustatakse Aula karstiala baasil. Arba, Mägeniidi ja Paka kurisu ning Nõmme karstiala
moodustatakse Tuiu-Paka kurisude baasil. Aula karstiala ja Tuiu-Paka kurisud võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni
TSN Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsusega nr 22 „Kohaliku kaitse alla võetavate looduskaitseobjektide
täiendava nimekirja kinnitamine”. Küdema ja Lepakõrve karstialad moodustatakse Lepakõrve ja Küdema kurisute
baasil, mis võeti kaitse alla ENSV Ministrite Nõukogu 13. märtsil 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku
üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla
võtmisest”.
3
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Siim Kiisler
Keskkonnaminister Andres Talijärv
Kantsler
Lisa 1. Kalmu (Aste) kurisu
Lisa 2. Küdema karstiala
Lisa 3. Lepakõrve karstiala
Lisa 4. Arba kurisu
Lisa 5. Mägeniidi kurisu
Lisa 6. Paka kurisu
Lisa 7. Nõmme karstiala
Keskkonnaministri määruse
„Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi
ulatus” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri määruse „Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja
nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 6
alusel. Eelnõukohase määrusega võetakse olemasoleva nelja määruses nimetatud
Saare maakonna looduse üksikobjekti (Aula karstiala, Tuiu-Paka kurisu, Lepakõrve kurisu,
Küdema kurisu) baasil kaitse alla seitse üksikobjekti ja määratakse nende piiranguvööndi
ulatus. Kaitsekorda ei muudeta.
Eelnõukohase määrusega võetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate
üksikobjektide baasil kaitse alla seitse üksikobjekti, muutes seniste üksikobjektide lahustükid
eraldiseisvateks üksikobjektideks, mille tulemusena väheneb kaitstava ala pind. Lisaks viiakse
objektide nimed kooskõlla kohanimedega. Muudatuse on tinginud vajadus tagada
Saare maakonna esinduslike karstialade säilimine ning kurisute ja karstialade otstarbekas
piiritlemine, mis põhineks karstinähtuste tegelikul ulatusel.
Looduse üksikobjektid asuvad kõik Saare maakonnas Saaremaa vallas, neist Kalmu (Aste)
kurisu Aula-Vintri külas, Küdema karstiala ja Arba kurisu Küdema külas, Lepakõrve karstiala
ja Mägeniidi kurisu Paatsa külas ning Paka kurisu ja Nõmme karstiala Tuiu külas. Seni oli
Kalmu (Aste) kurisu kaitse all Aula karstiala lõunapoolse lahustükina, Arba, Mägeniidi ja
Paka kurisu ning Nõmme karstiala Tuiu-Paka kurisutena ning Küdema ja Lepakõrve karstiala
Lepakõrve ja Küdema kurisuna.
Aula karstiala ja Tuiu-Paka kurisud võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee
18. detsembri 1973. a otsusega nr 22 „Kohaliku kaitse alla võetavate looduskaitseobjektide
täiendava nimekirja kinnitamine”. Lepakõrve ja Küdema kurisu võeti kaitse alla
ENSV Ministrite Nõukogu 13. märtsil 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku
üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku
kaitse alla võtmisest”.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad.
Määrusega ei võeta kaitse alla uusi alasid, vaid muudetakse kaitse all olevate alade arvu ja
pindala (piiranguvööndi ulatust).
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Lilli Lakkur (tel 5685 8391;
e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7386,
e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
jurist Maiu Paloots (tel 730 2244, e-post
[email protected]), eksperdihinnangu
objektidele on andnud Kobras AS, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308,
e-post
[email protected]).
1
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku,
esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt.
Määrusega jagatakse neli kaitse alla olevat Saare maakonna looduse üksikobjekti –
Aula karstiala, Tuiu-Paka kurisu, Lepakõrve kurisu, Küdema kurisu – seitsmeks
üksikobjektiks. Senised üksikobjektid moodustusid mitmest lahustükist. Arusaadavam on, kui
iga lahustükina paiknenud senise üksikobjekti osa on iseseisev üksikobjekt oma piiranguvööndi
ja nimetusega. Määrusega kehtestatakse Saare maakonnas seitsme looduse üksikobjekti (kurisu
või karstiala) piirid ja neid ümbritsev piiranguvöönd.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Saare maakonna karstialade ja kurisude kaitse
alla võtmise eelduseks on nende teaduslik ja esteetiline väärtus ning ohustatus ja tüüpilisus.
Eestimaa aluspõhja ja pinnakatte ehitust ning geoloogilist arengut on uuritud juba mitme
põlvkonna jooksul. Kuna paljud geoloogilised objektid on püsiva teadusliku ja
üldkultuuriajaloolise väärtusega, siis nende säilitamiseks järgnevatele põlvkondadele on need
objektid kantud „Eesti ürglooduse raamatusse”, mida loetakse Eesti geoloogiliste eluta
loodusmälestiste andmepangaks. Kurisute ja karstialade teaduslik väärtus tuleneb karstiga
seotud geoloogiliste nähtuste esinduslikkusest Jaagarahu ja Paadla lademe avamusalal. Neil
aladel on võimalik jälgida eri karstiilminguid (karr, pugem, kurisu, järv). Geoloogilises mõttes
on Saaremaa karstialade puhul tegemist üsna noore nähtusega, kuna Läänemeri taandus
võrdlemisi hiljuti ja protsessid ei ole saanud kulgeda väga pikka aega. Siiski kuuluvad mõned
Saaremaal kujunenud karstilehtrid Eesti suurimate hulka (nt Kalmu (Aste) kurisu, varem
Aula karstiala lõunapoolne lahustükk).
Esteetiline väärtus tuleneb otseselt maastikulisest väärtusest. Karstivormid on omapärased ja
huvitava reljeefiga. Käesolevas määruses käsitletavad kurisud ja karstialad on inimese poolt
suhteliselt puutumata ning seetõttu säilitanud maastikulise mitmekesisuse. Samuti on
karstinähtused väga atraktiivsed.
Eestis on karstivormid tüüpilised mandri põhjaosas ja läänesaartel, kus aluspõhja moodustavad
ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid. Karstinähtus on levinud Saare maakonnas
laialdaselt, kuid ilmekaimad karstialad on Jaagarahu ja Paadla lademe avamusalal Mustjala,
Kuressaare ja Valjala vahelises kolmnurgas Kesk-Saaremaa aluspõhjakõrgustiku läänenõlval.
Karstinähtused on terves Eestis ohustatud, kuna need on tundlikud reostuse suhtes ja neid
mõjutavad ka väljaspool ala toimuvad tegevused. Ajalooliselt on karstivorme kasutatud näiteks
põldudelt liigvee ja reovee ärajuhtimiseks. Paljud kurisud on hoopiski kinni aetud. Tänapäeval
on peamised ohutegurid väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, ehitustegevus ja taristu
rajamine, metsaraie jms. Kalmu (Aste) kurisu peamised ohutegurid on alale ehitamine,
reostumine (mürkkemikaalid, väetised) ja maaparandussüsteemide rekonstrueerimine.
Peamised ohutegurid Küdema ja Lepakõrve karstialal on alale ehitamine ning
maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja külastatavus. Lisanduv ohutegur on metsaraie.
Arba kurisu peamised ohutegurid on alale ehitamine ja metsaraie. Mägeniidi ja Paka kurisu
2
ning Nõmme karstiala ohutegurid on lisaks ehitamisele ja metsaraiele maaparandussüsteemide
ja kraavide korrastamine. Nõmme karstiala võib ohustada ka kõrval oleva põllu väetamine
(praegu kasutuses heinamaana).
Unikaalsete loodusobjektidena ja veehoiualadena tuleb karstialad ja -allikad säilitada
võimalikult looduslikena.
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Eelnõukohase määrusega juba olemasolevate üksikobjektide baasil üksikobjektide
moodustamine just nendes kohtades ja ulatuses on otstarbekas, kuna tegemist on nii Eestis
tervikuna, kuid eriti Saare maakonnas esinduslikkuse, unikaalsuse ja esteetilise väärtuse poolest
silmapaistvate kurisute ning karstialadega.
Eelnõukohase määrusega moodustuvad olemasolevate üksikobjektide baasil järgmised
üksikobjektid:
1. Kalmu (Aste) kurisu – Saaremaa vallas Aula Vintri külas Kalmu (34801:001:0397)
katastriüksusel asuv kurisu. Tegu on esindusliku karstinähtusega. Varem on kurisu kaitse all
olnud Aula karstiala lõunapoolse lahustükina. Lisaks on see ürglooduse objekt. Aeg-ajalt
täitub kurisu veega ja muutub järveks, seega on selle ala puhul tegemist ajutise karstijärvega.
Kurisu ise on 1,5 ha suurune ja 2 m sügavune ning sinna suubub Aula peakraav, mis on
maaparanduse eesvooluks. Kalmu (Aste) kurisu kuulub Eesti suurimate karstilehtrite hulka.
2. Küdema karstiala – Saaremaa vallas Küdema külas Kihelkonna metskond 26
(48301:003:0276) ja Mändmetsa (48301:003:0073) katastriüksustel asuvad kurisud. Varem
on Küdema karstiala kaitse all olnud Lepakõrve ja Küdema kurisuna. Lisaks kuulub Küdema
karstiala ürglooduse objektina Küdema ja Pärima (Arba) kurisu koosseisu. Küdema karstiala
kurisute puhul on tegemist karsti ühe suurima sufosioonivormiga Eestis, jäädes luitestunud
Litoriinamere ja Antsülusjärve rannavallide vahele. Peamine kurisu on u 50 m pikk, 37 m
lai ning kuni 5 m sügav munajas karstilehter, kus neeldub Ohtja järvest lähtuv kraav. Kurisu
on lõikunud suuremalt osalt liivaseljandiku sisse. Kurisu vaatlemisel võib näha, kuidas vesi
neeldub paekihtidevahelistesse karstiõõnsustesse. Küdema kurisutes neeldunud veed
ilmuvad maapinnale väikeste allikatena teisel pool rannavalle ja annavad alguse väikestele
ojadele.
3. Lepakõrve karstiala – Saaremaa vallas Paatsa külas Karjalasma metskond 8
(48301:004:0167), Karjalasma metskond 35 (48301:004:0110), Kihelkonna metskond 281
(48301:004:0384), Kihelkonna metskond 282 (48301:004:0407), Tooma (48301:004:0209)
ning Allika (48301:004:0277) katastriüksustel asuv karstiala. Varem on Lepakõrve karstiala
kaitse all olnud Lepakõrve ja Küdema kurisuna. Lisaks on see ürglooduse objekt. Lepakõrve
karstiala koosneb kahest kurisust ning nende puhul on samuti tegemist karsti ühe suurima
sufosioonivormiga Eestis, jäädes luitestunud Litoriinamere ja Antsülusjärve rannavallide
vahele. Kujult on Lepakõrve kurisud järskude metsastunud nõlvadega sälkorud, neist ühte
toimub vee sissevool kahelt poolt. Kurisute pikkus on 120–170 m. Suurima sügavus on 7 m.
„Eesti ürglooduse raamat” hindab Lepakõrve kurisute sügavuseks lausa kuni 10 m. Aluspõhi
kurisu nõlvades või põhjas ulatuslikumalt ei paljandu, vaid ilmneb ainult üksikute väikeste
nõlvade jalamil asetsevate vee neeldumiskohtade, pugemete põhjas. Nagu ka Küdema
karstiala puhul, ilmuvad Lepakõrve kurisutes neeldunud veed maapinnale väikeste allikatena
teisel pool rannavalle ja annavad alguse väikestele ojadele.
3
4. Arba kurisu – Saaremaa vallas Küdema külas Kihelkonna metskond 264 (48301:003:0264)
ja Kurisu (48301:003:0146) katastriüksustel asuv esinduslik kurisu. Varem on kurisu kaitse
all olnud Tuiu-Paka kurisute kõige lõunapoolsema lahustükina. Lisaks kuulub Arba kurisu
ürglooduse objektina Küdema ja Pärima (Arba) kurisute koosseisu. Selle kurisu puhul on
tegemist esindusliku, u 60 m pikkuse ja 2 m laiuse ning 3 m sügavuse karstioruga, kuhu
suubub Pärima kraav, mis on maaparanduse eesvooluks. Kurisu asub teedest eemal, metsa
sees, seetõttu on see halvasti ligipääsetav.
5. Mägeniidi kurisu – Saaremaa vallas Paatsa külas Mägedeniidi (48301:004:0208),
Nurme (48301:004:0279) ja Karjalasma metskond 8 (48301:004:0167) katastriüksustel asuv
kurisu. Varem on kurisu kaitse all olnud Tuiu-Paka kurisute koosseisus Arba kurisust põhja
pool oleva lahustükina. Mägeniidi kurisu puhul on tegemist väga esindusliku, 20 m
läbimõõduga ja 3 m sügavusega karstilehtriga, mille põhjas asub kurisu ning mis toitub
(endiste) maaparandusobjektide veest.
6. Paka kurisu – Saaremaa vallas Tuiu külas Poopuu (48301:004:0029) ja
Paka (48301:004:0023) katastriüksustel asuv esinduslik kurisu. Varem on kurisu kaitse all
olnud Tuiu-Paka kurisute koosseisus Mägeniidi kurisust põhja pool oleva lahustükina.
Lisaks on see ürglooduse objekt (Poka kurisu). Kurisu kujutab endast suure
veeneelamisvõimega, u 300 m2 suurust ja u 2,5 m sügavust karstiorgu. Lisaks asuvad
väljaspool kaitstavat ala karstiilmingud, kuid need ei ole piisavalt esinduslikud.
7. Nõmme karstiala – Saaremaa vallas Tuiu külas Tuiu-Antsu (48301:004:0253),
Kurisu (48301:004:0342), Kiviaia (48301:004:0343) ja Laane (48301:004:0019)
katastriüksustel asuv esinduslik karstiala. Varem on karstiala kaitse all olnud Tuiu-Paka
kurisute kõige põhjapoolsema lahustükina. Lisaks kuulub Nõmme karstiala ürglooduse
objektina Tuiu (Nõmme) kurisute koosseisu. Nõmme karstialal asub viis 25–40 m
läbimõõduga ja 2–3 m sügavust karstilohku. Ala paikneb suurematest teedest eemal ja on
suhteliselt ligipääsmatu. Sarnaselt Paka kurisule asub ka Nõmme karstiala läheduses vähem
esinduslikke karstinähtuseid.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Kuna kaitse alla võetakse seitse eraldiseisvat kurisut ning karstiala, siis on kaitstava
loodusobjekti tüübiks valitud kaitstav looduse üksikobjekt, milleks on looduskaitseseaduse
kohaselt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt,
nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm.
Kõne all olevatel aladel ei paikne esinduslikke elupaigatüüpe, mida EÜ nõukogu direktiiv
92/4/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Samuti pole neil aladel tuvastatud ühegi
kaitsealuse liigi elupaika. Seega on üksikobjektide kaitsekord piisav karstide säilimise
tagamiseks ning kaitseala või hoiuala moodustamine ei ole põhjendatud.
2.4. Üksikobjekti piir ja piiranguvööndi ulatus
Üksikobjektide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et ala hõlmaks kaitset vajavaid kurisuid
ja karstialasid. Arvestatud on objektide mõõtmeid ja esinduslikkust ning Kobras AS ekspertide
ettepanekuid. Objekti välispiir kulgeb mööda looduses oleva objekti reaalset piiri. Kohati kattub
piir olemasoleva nõlvaku piiriga. Objekti piirid on kaardistatud GPS-seadmete
(Trimble GPS RTK 5800, Trimble Nomad ja Magellan Explorist 100) abil.
4
Looduskaitseseaduse § 68 lõiked 1 ja 3 sätestavad, et looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise
otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla
võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust, ning üksikobjektide rühma
ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat
mõttelist joont, kusjuures objektide rühma alune maa kuulub samuti piiranguvööndisse.
Eelnõukohase määruse alusel kehtestatakse vastavalt objekti parameetrile, asukohale ja
üksikobjekti ümbritsevatele ohuteguritele 0–50 meetri raadiusega piiranguvöönd.
Piiranguvööndi ulatuse määramise ettepanekud on teinud kurisute ja karstialade kaitseväärtust
ja asukohta hinnanud ekspertide grupp Kobras AS-st. Piiranguvööndi konkreetne ulatus on
kurisute ja karstialade asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes optimaalne kaitse-
eesmärgi tagamiseks.
Kalmu (Aste) kurisu puhul ei ole vajalik eraldi kaitsetsooni määrata, kuna see asub õuemaa
vahetus läheduses ja kurisule moodustub ümber looduslik puhver: kurisu ise jääb ala keskele ja
ümber on kujunenud suur langatuslehter. Seega kehtestatakse Kalmu (Aste) kurisule
piiranguvööndi ulatuseks 0 m. Kalmu (Aste) kurisu pindala on 1,52 ha ning see jääb terves
ulatuses eramaale. Varasemaga võrreldes on kaitse all oleva ala pindala vähenenud 0,5 ha võrra
kurisu piiride korrigeerimise arvelt.
Küdema ja Lepakõrve karstiala on hästi tuntud ja hea ligipääsetavusega karstialad. Seetõttu
määratakse nende alade puhul piiranguvööndi ulatuseks 50 m. Koos piiranguvööndiga on
Küdema ja Lepakõrve karstiala pindala vastavalt 2,65 ha ja 7,07 ha, millest kurisud
moodustavad vastavalt 0,23 ha ja 1,12 ha. Küdema karstiala asub riigimaal 1,24 ha ja eramaal
1,41 ha ulatuses. Lepakõrve karstiala asub riigimaal 6,5 ha ja eramaal 0,57 ha ulatuses.
Varasemaga võrreldes on kaitstava ala pindala vähenenud 3,15 ha võrra, seda eelkõige
karstialade piiride korrigeerimise arvelt.
Arba kurisu on esinduslik karstivorm, seetõttu on Arba kurisu ümber määratud 50 m laiune
piiranguvöönd. Mägeniidi ja Paka kurisu ning Nõmme karstiala on valdavalt küll halvasti
ligipääsetavad, kuid siiski on karstivormide säilimiseks vajalik kehtestada neile 50 m
piiranguvöönd. Koos piiranguvööndiga on Arba kurisu pindala 2,65 ha, Mägeniidi kurisu
pindala 1,14 ha, Paka kurisu pindala 1,74 ha ja Nõmme karstiala pindala 4,18 ha. Arba kurisu
asub riigimaal 2,42 ha ja eramaadel 0,22 ha ulatuses, Mägeniidi kurisu asub riigimaal 0,62 ha
ja eramaal 0,51 ha ulatuses, Paka kurisu ning Nõmme karstiala paiknevad mõlemad terves
ulatuses eramaal. Varasemaga võrreldes on kaitsealuse ala pindala vähenenud 0,55 ha võrra,
seda eelkõige karstivormide piiride korrigeerimise arvelt.
2.5. Kaitsekord
Käesoleva määrusega ei nähta ette vajadust kaitsekorda muuta, kuna kehtiv kaitsekord tagab
kaitseväärtuste soodsa seisundi säilimise ning annab võimaluse vajaduse korral soodsa seisundi
parandamiseks ja/või taastamiseks. Määrusega kaitsekorra muutmist küll ei kaasne, kuid
selguse huvides esitatakse alljärgnevalt ülevaade kaitsekorrast, millega tuleb pärast piiride
kehtestamist arvestada.
Objekte ümbritsevas piiranguvööndis kehtib keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega
nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” kehtestatud kaitsekord. Lisaks tuleb
arvestada looduskaitseseaduses kehtestatud piirangutega.
5
2.5.1. Lubatud tegevused
Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvalt on üksikobjekti valitseja igakordsel
nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud
ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute
kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja üksikobjekti seisundit
või ilmet mõjutava töö tegemine. Kuigi nimetatud kaitse-eeskirja alusel on üksikobjekti
valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis võimalik lubada
ehitamist, tuleb neile aladele ehitamist vältida, et säilitada kurisute ja karstialade soodne
seisund.
Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas
piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal.
Üksikobjektid on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning valdajal ei ole õigust keelata pargi
maa-alal erateede ja radade avalikku kasutamist päikesetõusust päikeseloojanguni. Õuemaal
viibimine on lubatud üksnes valdaja loal. Üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole
õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusuuringute, järelevalve- või
päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine ja kalapüük lubatud vastavalt jahi-
ja kalapüügiseadusele.
2.5.2. Keelatud tegevused
Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on üksikobjekti ümbritsevas
piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme
muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine, jäätmete
ladustamine ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine.
Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või
ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud
teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine üksikobjekti valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Looduskaitseseaduse alusel ei või ilma kaitseala
valitseja nõusolekuta kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis muuta katastriüksuse
kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada
ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee
erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ja jahiulukeid lisasööta.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis looduskaitseseaduse või kaitse-eeskirja kohaselt
vajab üksikobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada üksikobjekti kaitse-eesmärkide
6
saavutamist või kaitstava üksikobjekti seisundit. Kui tegevust ei ole üksikobjekti valitsejaga
kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud üksikobjekti valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta üksikobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või
üksikobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alal võtmise ja nende piiranguvööndi ulatuse
määramise eelnõu dokumentide avalik väljapanek toimus ajavahemikul 4. jaanuar kuni
24. jaanuar 2016. a Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Kuressaare kontoris,
Lääne-Saare Vallavalitsuses ja Mustjala Vallavalitsustes. Teade määruse eelnõu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 29. detsembril 2015. a üleriigilise levikuga ajalehes
Postimees ning 16. detsembril 2015. a kohalikus ajalehes Saarte Hääl. Väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 15. detsembril 2015. a. Saare
maakonna looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatuse määramise eelnõu materjalidega oli
võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel. Määruse avalik arutelu toimus
4. veebruaril 2016. a Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Kuressaare kontoris
(Tallinna 22).
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse kohaselt saadeti tähtkirjaga
teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta 22 maaomanikule, sh
Riigimetsa Majandamise Keskusele, Lääne-Saare Vallavalitsusele ja Mustjala Vallavalitsusele,
teavitus saadeti ka Saare Maavalitsusele ja Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole. Kirjas
paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited ning teatati, et kui vastuväiteid ega
ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja muutmise
eelnõuga nõustumiseks. Omniva tagastas Keskkonnaametile Rehe (48301:004:0218)
maaüksuse omaniku teadaoleva aadressini mittejõudnud kirja.
Avaliku väljapaneku ajal esitas seisukoha üks maaomanik. Esialgselt oli kavas eraldi
üksikobjekt (Aula kurisu) moodustada ka Aula karstiala põhjapoolsest lahustükist. Villemi
kinnistu maaomanik esitas seisukoha, milles ta seadis kahtluse alla Aula karstiala põhjapoolsel
lahustükil asuva kurisu looduslikkuse, ning väitis, tegemist võib olla kunstlikult rajatud
süvendiga hundisavi saamise eesmärgil. Seetõttu otsustas Keskkonnaamet teha määruse
eelnõusse muudatuse ning jätta Aula karstiala põhjapoolsest lahustükist Aula kurisu
moodustamine määrusest välja. Muudatuse kohta küsiti kõigi Aula karstiala põhjapoolsele
lahustükile jäävate kinnistute omanike arvamust. Villemi kinnistu omanikule saatis
Keskkonnaamet 18. jaanuaril 2016. a vastuskirja, millega teavitas maaomanikku eelnõu
muutmisest. Kuna seisukohti ja teavet Aula karstiala põhjapoolsel lahustükil asuva kurisu
looduslikkuse kohta tähtajaks (07.02.2016) ei saabunud, siis pidas Keskkonnaamet
põhjendatuks nimetatud seisukohaga arvestamist. Kuni algatatakse eraldi määrus Aula karstiala
põhjapoolse lahustüki kaitse alt välja arvamiseks, jääb kurisu Aula karstialana kaitse alla ning
seal säilib seni kehtinud kaitsekord. Ülejäänud maaomanikud, RMK, Keskkonnainspektsiooni
Saaremaa büroo, Lääne-Saare Vallavalitsus, Mustjala Vallavalitsus ja Saare Maavalitsus
7
ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud. Omniva tagastas Keskkonnaametile Tae
(34801:001:0172) ja Tae (34801:001:0171) katastriüksuse omaniku teadaoleva aadressini
mittejõudnud kirja.
Maaomanikele, kelle teavituskirjad Omniva Keskkonnaametile tagasi saatis, korraldati
korduvavalikustamine ning anti võimalus esitada parandusettepanekuid ja vastuväiteid kuni
2. maini 2016. a ning teatati, et kui vastuväiteid ega ettepanekuid kuulutuses nimetatud
tähtajaks ei esitata, arvestatakse, et vastuväited puuduvad. Vastavasisuline teade ilmus
15. aprillil 2016. a ajalehes Postimees ning Ametlikes Teadaannetes. Nimetatud ajaks
parandusettepanekuid ega vastuväiteid ei saabunud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilimisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse jõustumisel puudub oluline
mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldustele, kuna alad on juba kaitse all. Määruse
jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti
kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle
käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute
teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks
eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulu muutumine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustuse muutus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kaitse
alla võetavate üksikobjektide ümber moodustub piiranguvöönd, kus vastavalt
maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 68 sätestatud piiranguvööndi
maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna võrreldes varasemaga kaitse all
oleva maa pindala väheneb, siis maamaksust laekuv summa valdadele mõneti suureneb.
Maamaksu laekub Saaremaa vallale rohkem ligikaudu 4,58 eurot aastas.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord piirab, kinnisasja väärtusele vastava
tasu eest. Nimetatud üksikobjektide kaitseks kehtestatav piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi
kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute
omandamiseks.
8
Riigil ei suurene poollooduslike koosluste toetuste maksmise kulud, kuna poollooduslikke
kooslusi alal ei leidu, ning samuti ei suurene metsatoetuste kulud, kuna tegemist ei ole
toetuskõlbliku alaga – kaitstavad looduse üksikobjektid ei kuulu Natura 2000 võrgustikku.
Kuna piiranguvööndi pindala riigimaal väheneb 2,8 ha võrra (sh riigimetsa 2,7 ha), siis iga-
aastane RMK puidutulu riigimetsamaalt suureneb. Lähtudes sellest, et 1 ha metsa range kaitse
viib Saare maakonnas tulu keskmiselt 100 eurot aastas ning et piiranguvööndi metsade
majandamine oli varem kitsendatud, kuna vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega
metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest,
suureneb RMK puidutulu ca 243 euro võrra aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
9