dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Kultuuriministeerium · 8. juuni 2018
Viit
1-12/1136-2
Registreeritud
8. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Karin Ligi

Failid

  • 📎1-121136-2 08.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc421 KB

Sisu (failidest)

Pr Mailis Reps Teie 08.05.2018 nr 8-1/18/2333 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 08.06.2018 nr 1-12/1136-2 Kõrgharidusseaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud proua minister Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks kõrgharidusseaduse eelnõu. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. Me ei poolda raamatukogu kasutamise õiguse selgesõnalisest nimetamisest loobumist kõrgharidusseaduses ning teadusraamatukogu puudutava paragrahvi tervikuna kehtetuks tunnistamist teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (edaspidi TAKS). Leiame, et sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peaks ka kõrgharidusseaduses sisalduma kohustus tagada kõrgkoolis raamatukogu olemasolu ning olema reguleeritud sellele kohalduvad põhinõuded. Vastasel juhul jääb selgusetuks, mil määral peab õppetegevus olema toetatud õpetamiseks ja õppimiseks olulise ressursiga nagu õppematerjalid, väljaanded, andmebaasid jms erialane teave. Raamatukogu nii õpet toetava ruumi kui ka mistahes vormis teabe pakkumise teenusena peaks olema iga kõrgharidustaseme õpet korraldava õppeasutuse juues selle omandivormist sõltumata. Teadusraamatukogudega seonduvalt nõustume, et kehtiv teadusraamatukogu nimetamise korraldus on kohmakas ja ressursimahukas, ent ei pea mõistlikuks loobuda sel põhjusel TAKS-is teadusraamatukogu määratlusest ning haridus- ja teadusministri 9. jaanuari 2012. a määruses nr 3 „Teadusraamatukogudele esitatavad nõuded ning teadusraamatukogu nimetamise tingimused ja kord“ tänastele teadusraamatukogudele esitatud nõuetest. Teeme ettepaneku muuta TAKS-is teadusraamatukogu mõistet lähtuvalt asjaolust, et teadusraamatukogud on avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogud, täiendada TAKS-i § 41 nimetatud haridus- ja teadusministri määruse §- s 2 loetletud nõuetega ning tunnistada TAKS-i § 41 lõiked 3 ja 4 kehtetuks. Lisaks soovime küll tunnustada eelnõu koostajaid eestikeelse õppe osatähtsuse vähenemisega seotud probleemidele tähelepanu pööramise eest, ent leiame, et teemat on käsitletud kohati liiga üldsõnaliselt. Näiteks on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist: „Hinnang, et eestikeelse õppe võimalusi on piisavalt on suhteline ja tasakaalu leidmine erinevate õppekeeltega õppekavade arvu vahel võib erinevatel ajahetkedel lähtuda erinevatest kriteeriumitest. Seega ei peetud mõistlikuks seadusesse kriteeriumina lisada ei eestikeelsete õppimisvõimaluste piisavust ega tingimusi, mille alusel võib avada võõrkeelseid õppekavu.“ Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks mõistlik, kui selle väite juures oleks toodud välja konkreetsed andmed ja näited: viimaste aastate trend, millised on erinevad kriteeriumid erinevatel ajahetkedel; kas hetkel on piisavalt eestikeelseid õppekavu; milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul seis näiteks viie aasta pärast? Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Teine näide eelnõu seletuskirjast kõlab järgmiselt: „Eelnõu kohaselt lähtutakse kõrgharidustaseme õppe korraldamisel sellest, et kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õppekavad on üldjuhul eestikeelsed. Põhjendatud juhul on lubatud avada võõrkeelseid õppekavasid. Põhjendatud juhuna on silmas peetud õppe kvaliteedi tagamist, kõrgharidusega spetsialistide vajadust ning võõrkeelseks õppeks vajalike ressursside olemasolu. Seega esmalt peab kõrgkool ise võõrkeelse õppekava avamisel hindama, kas põhjendused on olemas. Põhjendusi võtab arvesse ka Haridus- ja Teadusministeerium tegevustoetuse eraldamisel. Vajadusel seatakse tegevustoetuse eraldamisel ka tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks.“ Antud juhul näeme ohtu, et kui eestikeelsed õppekavad nii-öelda põhjendatud juhtudel (näiteks õppejõudude vähesuse tõttu, kes suudaks tagada kvaliteetset eestikeelset õpet) teatud valdkondades vähenevad, toob see kaasa kasvava trendi ja tulevikus teatud õppekavasid ei olegi võimalik eesti keeles läbida. Kas Teie hinnangul on selline oht olemas ning kas Teie hinnangul mõjutaks see eesti keele arengut? Milliste tegevustega saaks neid riske maandada? Palume eestikeelse õppega seotud probleemide käsitlust eelnõu seletuskirjas täpsustada ja täiendada. Sealjuures palume ühe lahendusena analüüsida riiklikele kõrgkoolidele kõrghariduse esimese ja teise astme võõrkeelsete õppekavade avamisel pandavat kohustust avada sama õppekava ka eestikeelsena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Karin Ligi 6282254 [email protected] Ülle Talihärm 6282244 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel