Pr Mailis Reps Teie 08.05.2018 nr 8-1/18/2333
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] Meie 08.06.2018 nr 1-12/1136-2
Kõrgharidusseaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud proua minister
Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks kõrgharidusseaduse eelnõu. Kultuuriministeerium
kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
Me ei poolda raamatukogu kasutamise õiguse selgesõnalisest nimetamisest loobumist
kõrgharidusseaduses ning teadusraamatukogu puudutava paragrahvi tervikuna kehtetuks
tunnistamist teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (edaspidi TAKS).
Leiame, et sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peaks ka kõrgharidusseaduses
sisalduma kohustus tagada kõrgkoolis raamatukogu olemasolu ning olema reguleeritud sellele
kohalduvad põhinõuded. Vastasel juhul jääb selgusetuks, mil määral peab õppetegevus olema
toetatud õpetamiseks ja õppimiseks olulise ressursiga nagu õppematerjalid, väljaanded,
andmebaasid jms erialane teave. Raamatukogu nii õpet toetava ruumi kui ka mistahes vormis
teabe pakkumise teenusena peaks olema iga kõrgharidustaseme õpet korraldava õppeasutuse
juues selle omandivormist sõltumata.
Teadusraamatukogudega seonduvalt nõustume, et kehtiv teadusraamatukogu nimetamise
korraldus on kohmakas ja ressursimahukas, ent ei pea mõistlikuks loobuda sel põhjusel TAKS-is
teadusraamatukogu määratlusest ning haridus- ja teadusministri 9. jaanuari 2012. a määruses nr 3
„Teadusraamatukogudele esitatavad nõuded ning teadusraamatukogu nimetamise tingimused ja
kord“ tänastele teadusraamatukogudele esitatud nõuetest. Teeme ettepaneku muuta TAKS-is
teadusraamatukogu mõistet lähtuvalt asjaolust, et teadusraamatukogud on avalik-õiguslike
ülikoolide raamatukogud, täiendada TAKS-i § 41 nimetatud haridus- ja teadusministri määruse §-
s 2 loetletud nõuetega ning tunnistada TAKS-i § 41 lõiked 3 ja 4 kehtetuks.
Lisaks soovime küll tunnustada eelnõu koostajaid eestikeelse õppe osatähtsuse vähenemisega
seotud probleemidele tähelepanu pööramise eest, ent leiame, et teemat on käsitletud kohati liiga
üldsõnaliselt. Näiteks on eelnõu seletuskirjas märgitud järgmist: „Hinnang, et eestikeelse õppe
võimalusi on piisavalt on suhteline ja tasakaalu leidmine erinevate õppekeeltega õppekavade arvu
vahel võib erinevatel ajahetkedel lähtuda erinevatest kriteeriumitest. Seega ei peetud mõistlikuks
seadusesse kriteeriumina lisada ei eestikeelsete õppimisvõimaluste piisavust ega tingimusi, mille
alusel võib avada võõrkeelseid õppekavu.“ Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks mõistlik, kui
selle väite juures oleks toodud välja konkreetsed andmed ja näited: viimaste aastate trend,
millised on erinevad kriteeriumid erinevatel ajahetkedel; kas hetkel on piisavalt eestikeelseid
õppekavu; milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul seis näiteks viie aasta pärast?
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Teine näide eelnõu seletuskirjast kõlab järgmiselt: „Eelnõu kohaselt lähtutakse
kõrgharidustaseme õppe korraldamisel sellest, et kõrgharidustaseme esimese ja teise astme
õppekavad on üldjuhul eestikeelsed. Põhjendatud juhul on lubatud avada võõrkeelseid
õppekavasid. Põhjendatud juhuna on silmas peetud õppe kvaliteedi tagamist, kõrgharidusega
spetsialistide vajadust ning võõrkeelseks õppeks vajalike ressursside olemasolu. Seega esmalt
peab kõrgkool ise võõrkeelse õppekava avamisel hindama, kas põhjendused on olemas.
Põhjendusi võtab arvesse ka Haridus- ja Teadusministeerium tegevustoetuse eraldamisel.
Vajadusel seatakse tegevustoetuse eraldamisel ka tingimused eestikeelse õppe mahu
suurendamiseks.“ Antud juhul näeme ohtu, et kui eestikeelsed õppekavad nii-öelda põhjendatud
juhtudel (näiteks õppejõudude vähesuse tõttu, kes suudaks tagada kvaliteetset eestikeelset õpet)
teatud valdkondades vähenevad, toob see kaasa kasvava trendi ja tulevikus teatud õppekavasid ei
olegi võimalik eesti keeles läbida. Kas Teie hinnangul on selline oht olemas ning kas Teie
hinnangul mõjutaks see eesti keele arengut? Milliste tegevustega saaks neid riske maandada?
Palume eestikeelse õppega seotud probleemide käsitlust eelnõu seletuskirjas täpsustada ja
täiendada. Sealjuures palume ühe lahendusena analüüsida riiklikele kõrgkoolidele kõrghariduse
esimese ja teise astme võõrkeelsete õppekavade avamisel pandavat kohustust avada sama
õppekava ka eestikeelsena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Karin Ligi 6282254
[email protected]
Ülle Talihärm 6282244
[email protected]