Justiitsministeerium Teie 24.04.2018 nr 8-1/3187
[email protected]
Meie 08.06.2018 nr 1-12/1054-2
Õiguspoliitika põhialused aastani 2030
Lugupeetud härra Reinsalu
Esitasite kooskõlastamiseks Riigikogu otsuse "Õiguspoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu.
Kultuuriministeeriumil on esitatud eelnõu kohta järgmised märkused:
1) Eelnõu punktis 4 seatakse sihiks, et aastaks 2030 väheneb õigusloome maht tunduvalt. Selle
ühe vahendina nähakse rakendada teiste riikide eeskujul lähenemist, et iga koormava
õigusnormi kehtestamisel tuleb tunnistada kehtetuks vähemalt üks seni kehtinud samaväärne
norm (p 12.3.3). Seletuskirjas on õigesti märgitud, et lisanduvate koormuste üle arvepidamine
tekitaks lisatööd ning seetõttu on vajalik välja töötada ühtne mudel. Tänasel päeval sellist
mudelit ei ole ning MKM alles hakkab seda välja töötama (p 12.3.3 esimene lause). Samas ei
ole teada, kui kaua see aega võtab ja kui toimiv see saab olema. Seejuures otsuse eelnõu p
12.3.3 teine lause käsib „üks sisse, vähemalt üks välja“ lähenemist kasutama. Teisalt tuleb
arvestada, et selle põhimõtte järgmine ei pruugi alati olla võimalik või põhjendatud, küsimusi
tekitab ka, mis on samaväärne norm. Palume selle põhimõtte rakendamise plaani otsuse
seletuskirjas enam avada.
Oleme seisukohal, et p 12.3.3 tuleb sõnastada leebemalt ning sõnastada, et iga uue koormava
õigusnormi kehtestamisel tuleb hinnata isikute halduskoormust ning kaaluda seni kehtinud
samaväärsete normide säilitamise vajalikkust;
2) Eelnõu punkt 12.1.3 näeb ette, et Vabariigi Valitsus esitab eelnõu väljatöötamiskavatsuse
Riigikogule koos avalikustamise tulemustega ja kavaga, kuidas probleem lahendatakse.
Palume otsuse eelnõus täpsustada, mis on selle eesmärk, kas silmas peetakse esitamist
teadmiseks (seletuskiri lk 32) või ikkagi pigem sisulist arutamist (eelnõu seletuskiri lk 65).
Samuti palume seletuskirjas täpsustada, mida peetakse silmas selle all, et VTK esitab
Vabariigi Valitsus (kas seda saab teha ministeerium otse või läbi VV) ning kas probleemi
lahendamise kava all peetakse silmas plaani selle kohta, kuidas lahendusi hakatakse leidma,
sh huvigruppide kaasamist või juba sisulisi lahendusi;
3) Otsuse eelnõu seletuskirjas (lk 42) on tõdetud, et mõjuanalüüside tegemise juures on
probleemiks keeruline ligipääs andmebaasidele, kus säilitatakse riiklikult kogutud andmeid,
sh viidatakse ka andmekaitsest tulenevatele kitsendustele. Otsuse eelnõu p 12.3.1 teine lause
näeb ette, et Vabariigi Valitsus loob toimiva korralduse, et uuringute ja mõjuanalüüside
tegemiseks saaks mõistlikult kasutada olemasolevaid andmeid. Teeme ettepaneku otsuse
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
eelnõu seletuskirja täpsustada ning kirjeldada, milliseid õiguslikke ja teisi lahendusi
(seletuskirja lk 51 nimetab juhendit) kavandatakse ning millise ministeeriumi juhtimisel
hakatakse seda teemat lahendama;
4) Otsuse punkt 12.3.2 näeb ette lahenduste testimiseks õigusloomes katsetuste läbiviimise.
Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas katsetuste tegemine on plaanis reguleerida ning
millises ajalises perspektiivis selle võimaluse loomisega hakatakse tegelema;
5) Otsuse eelnõu punkt 13 on keskendunud õiguskeelele. Kultuuriministeeriumi õigusloome
mahu juures ei ole põhjendatud eraldi keeletoimetaja ametikoha loomine ning ministeerium
on keeletoimetaja teenust sisse ostnud. Teenuse sisseostmisel ei pruugi olla eelnõu koostajate
ja keeletoimetaja koostöö nii tihe, kui otsuse eelnõu seletuskirjas soovitakse näha, sh ei
toimiks ka keeletoimetajate koostöövormid. Seletuskirja lk 56 märgitakse, et on vajalik
analüüsida, milline töökorraldus võiks tagada, et ka väiksema õigusloome mahuga
ministeeriumid saaksid eelnõude keeletoimetamisel kasutada pädevaid keeletoimetajaid.
Teeme ettepanku, et sellisel juhul võiks ministeerium teha eelnõu kavandamisest alates
koostööd Justiitsministeeriumi keeletoimetajatega või laiemalt kaaluda õigusaktide
keeletoimetamise ülesande tsentraliseerimist Justiitsministeeriumi juurde.
6) Otsuse eelnõu p 12.2.2 käsitleb mh Riigi Teataja kasutajasõbralikkuse parandamist. Riigi
Teataja seaduse § 3 sätestab, milliste õigusaktide terviktekstid Riigi Teatajas avaldatakse.
Nende hulgas ei ole nimetatud Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvaid ministeeriumi,
Riigikantselei ja teiste riigiasutuste sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat
halduslepingut (§ 2 lg 2 p 6) ja ministri käskkirja (kui selle avaldamine Riigi Teatajas on
seadusega ette nähtud, § 2 lg 3 p 5). Teeme ettepaneku kaaluda ka nimetatud halduslepingute
ning Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvate ministri käskkirjade, eelkõige üldkorralduste
puhul terviktekstide avaldamise sisseviimist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Merle Põld 6282347
[email protected]