dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 8. juuni 2018
Viit
1-12/1348-1
Registreeritud
8. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
29. juuni 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.bdoc908 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 08.06.2018 nr 1-4/18/1609-2 Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 17. novembri 1998. a määruse nr 257 „Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmise dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Kurimetsa looduskaitseala kaart Kristel Tatsi 528 9690, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 10.01.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Kurimetsa looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)3, rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealust liiki, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja tema elupaika. See liik on kalakotkas (Pandion haliaetus). (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kurimetsa sihtkaitsevööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja ja Sudiste külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (2) Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Kaitsealal on lubatud kuni 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine. (4) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine. (6) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 2) loodusliku veerežiimi taastamine; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd; 5) rohkem kui 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine. § 6. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 17. novembri 1998. a määrus nr 257 „Kurimetsa looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 10. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. septembri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/890 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 11. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. november 1998. a määrusega nr 257 „Kurimetsa looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” asutatud Kurimetsa looduskaitseala põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 48 on kaitseala osa Rubina linnualast ning punkti 2 alapunktist 147 hõlmab kaitseala Kurimetsa loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt Euroopa nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Kurimetsa looduskaitseala Vabariigi Valitsuse määruse „ Kurimetsa loodus kaitseala kaitse-eeskiri ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega vähen datakse kaitstavat ala, muudetakse oluliselt olemasoleva Kurimetsa loodus kaitseala (edaspidi kaitseala ) kaitsekorda ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Sellega tagatakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kurimetsa loodusalale ja osaliselt ka Rubina linnualale siseriiklik kaitse. Kaitseala asub Viljandi maakonna s Mulgi vallas Ainja ja Sudiste külas . Kaitseala territoorium on olnud peaaegu tervikuna kaitse all alates 17. novembrist 1998 . a astast , kui Vabariigi Valitsuse määrusega nr 257 „Kurimetsa looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ” moodustati looduskaitseala kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS ) § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS a lusel kehtestatakse uued kaitse eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla täiesti uut ala ( välja arvatud piirikorrigeerimise tulemusena 2 ha ) , vaid vähendatakse juba kaitse all olevat ala ning kinnitatakse sellele kehtivate õigusaktide kohane ja kaitse-eesmärkide säilimiseks vajalik kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitstava loodusobjekti – loodus kaitseala – kaitsekorda ning vähend atakse kaitstavat ala. Kaitstavat ala vähend atakse haritava maa ja looduskaitseliselt väheväärtusliku metsa ( sh valdavalt küpsed hall -lepikud ja metsata metsamaa ehk lagealad ) väljaarvamise ga , kuna ala d ei ole otseselt oluli sed kaitsealuse liigi ega ka loodusdirektiivi elupaigatüüpide säilimiseks sellel looduskaitsealal. K aitsekorda muudetakse , et tagada metsaelupaikade ja kalakotka elupaiga kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluva Kurimetsa loodusala ning jääb osaliselt ka Rubina linnualale . Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimi se spetsialist Kristel Tatsi (tel 528 9690 , e post kristel.tatsi @keskkonnaamet.ee ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (te l 680 7911 , e-post eleri.laidma @keskkonnaamet.ee) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435 , e post [email protected]) ja Margit Halopi Õigusbüroo OÜ jurist Margit Halop (tel 517 9278, e-post [email protected] ) , Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 6 26 2 880, e-post [email protected]) , eksperdihinnangu on andnud OÜ Metsapilt (tel 5190 2597 , e post [email protected] ), kee leliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse - eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kurimetsa looduskaitseala kaits e-eesmärk on kaitsta Kurimetsa metsaökosüsteemi ja el ustiku mitmekesisust , nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50 ; edaspidi loodusdirektiiv ) I lisas nimetatud elupaigatüüpe vanad loodusmetsad (9010* − sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ I lisale; tärn (*) tähi stab esmatähtsat elupaigatüüpi) , rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning I kategooria kaitsealus t lii k i kalakotka s t ( Pandion haliaetus ) , keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25 ; edaspidi linnudirektiiv ) nimetab I lisas , ja tema elupaika. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kurimetsa looduskaitseala kaitse alla võtmise peamis ed eeldus ed on alal kaitstavate elupaikade ohustatu s ja haruld us ning linnudirektiivi ja loodusdirektiivi rakendamine . Haruld a sed ja o hustatu d looduslikud metsakooslused . Kaitsealal asuvad loodusdirektiivi elupaigatüüpidest vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). V äikeste fragmentidena leidub ka rohunditerikka i d kuusiku i d (9050) , mistõttu seatakse need kaitse-eesmärgiks kaasneva elupaigatüübina . Need elupaigad on haruldaste ja ohustatutena loetletud loodusdirektiivi I lisas. Elupaigatüübid 9010 * ja 9080 * on sea l juures märgitud ka esmatähtsate elup aikadena, mille kaitse tagamise l on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse ja melioratsiooni tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüp e elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed , mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga . Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Rohunditerikkaid kuusikuid (9050) on Eestis viljakatel ja liikuva põhjaveega aladel säilinud vaid väikeste fragmentidena, kuna valdavalt on sellised metsamaad kultuuristatud. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ohusta b kuivendamine, samas on elupaigatüüp Eestis tüüpiline ni isketel aladel levinud kooslus . Kurimetsa looduskaitsealal on elupaigatüübid 9010* ja 9080* levinud üle kaitseala . Kalakotkas on linnuliik, kes 2013. aasta seisuga on Eestis 50 − 60 pesitseva paariga saavutanud arvukuse, mis annab lootust populatsiooni säilimiseks. Eesti punase nimestiku järgi on liik ohualtis seisus ning looduskaitseseaduse alusel määratud haruldase ning hävimisohus oleva liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka, kes on ühtlasi nimetatud linnudirektiivi I lisas. Arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud ka tehispesade ehitamine (Kalakotka kaitse tegevuskava, 2013), kuigi Kurimetsa looduskaitsealal asuv tehispesa ei ole teadaolevalt kunagi asustatud olnud. Kalakotka kaitse tegevuskavas (2013) on nimetatud peamiseks kalakotka arvukust ja levikut piiravaks faktoriks elupaikade ja sobivate pesapuude vähesust ning pesade hävimist looduslike tegurit e tõttu . Teised ohutegurid on Eestis vähem aktuaalsed või uurimata. Loodusdirektiivi rakendamine . L oodusdirektiivi eesmärk on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkt i 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed , mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogil istele nõudlustele. Kurimetsa looduskaitsealal on esindatud ohustatud ja haruldased elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) , rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), mis on kantud loodusdirektiivi I lisasse. Linnudirektii vi rakendamine . L innudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 punkt i 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid , mis tagaks id nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal. Liik, kelle rändepeatus- ja pesitsuspaika kaitstakse , on linnudirektiivi I lisasse kuuluv kalakotkas. 2.2. K aitse alla võtmise otstarbekus Kurimetsa loodus kaitseala on ümbritsetud suhteliselt fragmenteerunud metsakooslustest ning on üks metsakoosluste k ompleks , mis sisaldab peamiselt kaht loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüü pi (vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad) ning on olnud elupaigaks ka kait sealusele linnuliigile kalakotkale . Kaitseala on ainulaadne , kuna se lle väikesel pindalal on kompaktselt koos väärtuslikud metsakooslused ning sellel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel . Lisaks Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalale on kaitseala määratud tähtsaks linnualaks (IBA ehk Important Bird Area ), st rahvusvaheliselt oluline linnuala. Kaitseala metsakooslusi on inventeerinud 2016. aastal Keskkonnaameti Pärnu Viljandi regiooni looduskaitsebioloog Indrek Tammekänd, kes korrigeeris varem (2002 . a astal ja osaliselt ka hiljem) inventeeritud elupaigatüüpide piire. 2016. aasta inventuuril selgu s , et elupaigatüübist 9050 saab rääkida vaid kui alal kaasnevast elupaigatüübist ( varem on seda alal inventeeritud mitu hektar it ). Elupaigatüübi 9050 vähese pindala tõttu ei kaardistatud seda 2016. a astal elupaikade inventuuril eraldi ning seetõttu pole siin pindala ka esitatud . Seega on selles seletuskirjas metsakoosluste kirjeldamisel võetud aluseks 2016. a asta inventuuri andmed, mille järgi on vanad loo dusmetsad (9010*) kaitsealal esindatud kokku 8,2 ha -l ( neist 2,48 ha A - esinduslikkusega , 1, 74 ha B - esinduslikkusega ja 3,99 ha C esinduslikkusega). Potentsiaalset elupaigatüüpi 9010*, mis taastub alal 30 − 50 aastaga , on 17,26 ha. Soostuvaid ja soo -lehtmetsi (9080*) on kaitsealal kokku 14,08 ha (neist 3 ,18 ha B esinduslikkusega, 10,9 ha C - esinduslikkusega) . Potentsiaalset elupaigatüüpi 9080 * , millest saaks 30 aasta pärast elupaik , on 0,74 ha ning kuivendusmõju kadumisel muutuks elupaigaks 9080 * 1,12 ha suurune kõdusookaasik. Nii olemasolevaid kui ka 30 − 50 aasta perspektiivis kujunevaid metsaelupai gatüüpe on kaitsealal kokku u mbes 41 ha, st 74 % kaitsealast. Ülejäänud kaitseala metsad on noorendikud, metsastunud niidud või peamiselt u mbes 30 - aastased kuusekultuurid või hall-lepikud ega vasta seetõttu oma struktuuri, esinduslikkuse ja vanuse poolest loodusdirek tiivi elupaigatüübi kriteeriumid ele. Kurimetsa looduskaitsealal on kalakotka jaoks paigaldatud 2002. aastal tehispesa (KLO9100208, Kurimetsa I), mis on teadaolevalt siiani asustamata. Kaitsealal on ka teine kalakotka pesa ja see on looduslik (KLO9100079, Kurimetsa). Looduslik pesa on registreeritud juba 2001. aastal ning vaatlused on tehtud aastatel 2 001 , 2009, 2010 ja 2012 − 2016 . Nendest aastatest neljal aastal (2001, 2009, 2010 ja 2012) on pesitsemine olnud edukas ehk poegadega. 2013. a astal oli pesitsemine edutu ning 2014 .− 2016 . aastal oli looduslik pesa asustamata , millest viimasel aastal registreeriti ka pesa varisemine. Kalakotka pesad on sihtkaitsevööndis nii olemasoleva kaitseala piirides kui ka pärast kaitse-eeskirja eelnõu kinnitamist. Olgugi et kotkapesa on olnud viimasel ajal asustamata, on metsa sihtkaitsevööndi kaitsekorra ga ehk rangema kaitsekorraga kaitsmine kotka seisukohalt põhjendatud kahe asjaoluga: 1) kotkale sobiva pesametsa seisund säilib, sealhulgas elupaigatüübi kaitse kaudu ; 2) uurimustega on tõestatud, et kotkad võivad veel aastaid hiljem (nt väike-konnakotka puhul isegi kuni kaheksa aastat) tulla tagasi samale pesale. Kaitseala kehtivate piiride järgi jääb enamik loodusdirektiivi elupaigatüüpidest piiranguvööndisse, s eetõttu on otstarbekas neid elupaigatüüpe alal kaitsta sihtkaitsevööndi s , ku s majandustegevus on keelatud. Metsade majandamisele ja maaparandustöödele tingimuste seadmine on oluline ala looduskaitseliste väärtuste säilimise seisukohalt. Kaitsealal leiduvad metsaelupaigatüübid on oma olemuselt majandustegevusest puutumatud metsad ning kui jätta need piiranguvööndisse, siis on oht nende hävimiseks . See tuleneb sellest, et metsaelupaigatüüpide peami ne ohutegur on metsade majandamine , mis oleks piiranguvööndi kaitsekor raga luba tud. Kuna kalakotka st ei ole alal nähtud alates 2014. aastast, siis ei määrata käesoleva kaitse-eeskirjaga alale viibimiskeelu aega, mida rakendatakse tavaliselt liigi pesitsuse kaitseks. Küll aga võetakse eelnõuga kohustus kaitsta ala kalakotka elupaigana ega lubata uute p otentsiaalsete pesapuude raiet, kuna kotkaste puhul ei ole haruldane, et ollakse aastaid pesalt ära ning siis mingil ajal naastakse samale pesale või tehakse lähedale uus pesa. Kurimetsa looduskaitseala kaitse all hoidmine on lisaks eeltoodule põhjendatud asjaoluga, et olemasolevale kaitsealale jääb tervikuna Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kurimetsa loodusala ( RAH0000265 , EE0080509 ) ja osalise lt Rubina linnuala ( RAH0000097 , EE0080572 ) . Kaitseala väheneb Kuripõllu maaüksusel kaitseala koosseisust välja arvatava haritava maa ning Kurimetsa maaüksusel välja arvatava väheväärtusliku metsa ja haritava maa osas, kuna looduskaitseliste piirangute hoidmine nendel maaüksus t el ei ole otstarbekas kaitstava ala kaitse eesmärkide seisukohalt. Piiride korrigeerimise tõttu Paanikse metskond 14 ning Karksi metskond 17 maaüksus t el pindala pisut suureneb, kokku ligikaudu 2 ha. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Loodusobjekt on olnud seni kaitse all loodus kaitsealana ning jääb sama kaitstava loodusobjekti tüübina kaitse alla ka pärast kaitse-eeskirja eelnõu kinnitamist , kuna k aitsealal on peamiseks kaitse - eesmärgiks loodus lik e elupaikade ja liigi elupaiga säilitamine, mitte niivõrd loodus maastiku ilme säilitamine . Selle eeldus on ala looduslik k u arengu sse mittesekkumine või tegevused looduslike elupai gatüüpi de ja kaitsealuse linnuliigi elupaiga säilimise ks või taastamiseks . Hoiuala kaitsekord on reguleeritud looduskaitseseadusega ja sisuliselt võrdsustatud piiranguvööndiga ning seetõttu ei ole hoiuala kaitsekord antud alale sobilik . Kuna alal asuvad mitmed loodusväärtused, siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt vaid kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad . S eetõttu on piiritlemisel eelistatult kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (tee , metsasihid , mõõdistatud maaüksused ). Kaitseala piir on kantud kaardile , kasutades alus ena Eesti põhikaart i (mõõt 1 : 10 000) ja maakatastri andme i d . K ehtiva kaitseala kogu pindala on 56,9 ha , sh 9,1 ha eramaad ja 47,8 ha riigimaad . Võrreldes Vabariigi Valitsuse 17. novembri 1998. a määrusega nr 257 „Kurimetsa looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kehtestatud Kurimetsa looduskaitseala piiriga (pindala 56,9 ha, sh sihtkaitsevööndis 11,2 ha ja piiranguvööndis 45,7 ha) väheneb kaitseala pindala 4,6 ha võrra . Planeeritavates piirides kaitseala kogu pindala on 52,3 ha (kogu ala kuulub sihtkaitsevööndisse), millest riigimaa moodustab 49,9 ha ja eramaa 2,4 ha. Planeeritava kaitseala pindala suureneb 2 ha (riigimaa) võrra arvutuslikult, kuna piirid on viidud vastavusse värskeima põhikaardi ga. Kaitse alt arvatakse välja 6,6 ha varem looduskaitsealana kaitse all olnud ala, millest kõik on eramaad, neist piiranguvööndis 5,9 ha ja sihtkaitsevööndis 0,7 ha. Kaitse alt välja arvataval alal loodusväärtusi ei ole ja kaitse-eesmärkide saavutamist see ei ohusta. Pindalalised muutused eramaade osas on järgmised: olemasolevast looduskaitsealast läheb eramaad sihtkaitsevööndisse 2,4 ha. Lisanduvat eramaad ei ole, kuid seni piiranguvööndis olev eramaa muudetakse 2,4 ha ulatuses sihtkaitsevööndiks, et tagada elupaigatüübi soostunud ja soo-lehtmetsade kaitse . Kaitse alt arvatakse välja 6,6 ha piiranguvööndis olevat eramaad ( Kuripõllu kinnistu, kü 60001:007:0019 ja Kurimetsa kinnistu, kü 60001:007:0018 ) , kus kaitset vajavaid väärtuseid ei ole . Kaitseala piiritlemiseks kasutati teed, metsasihte, katastriüksuste piire ning mõttelisi sirgeid. Tee ja sihtide puhul tõmmati piir selliselt, et teed ja sihid jääksid kaitsealalt välja , kuna nende sihtotstarbelisel kasutamisel puudub eeldatavasti oluline mõju kaitseala väärtustele . Kaitseala piir kulgeb kirdenurgast lõuna poole mööda metsasihi läänepoolset äärt ühe kvartali pikkuse s . Seejärel kulgeb piir edasi lõuna poole mööda tee läänepoolset äärt (teise kvartali pikkuse s ) kuni kaitseala kagunurgani. Sealt pöörab kaitseala piir edasi läände ja kulgeb metsasihi põhjapoolset äärt mööda kuni kaitseala edelanurgani. Sealt liigub kaitseala piir põhja poole mööda katastriüksuse Karksi metskonna 17 (60001:005:8630) piiri kuni selle katastriüksuse läänenurgani, st ristumiseni Kurimetsa katastriüksusega (60001:007:0018), ning jätkab sealt kulgemist kirde poole mööda Karksi metskond 17 piiri, tehes koos katastriüksuse piiriga loodesuunalise muutuse. Seejärel liigub kaitseala piir edasi loode poole kuni Paanikse metskonna 14 katastriüksuse (60001:001:0218) nurgani. Edasi kulgeb kaitseala piir kirde poole mööda Paanikse metskonna 14 katas triüksuse piiri kuni Uus Virite katastriüksuse (60001:005:0412) edelanurgani ning sealt omakorda e dasi põhja poole kuni punktini X 598 904, 144 Y 6 439 299, 6 7 8 . Sellest punktist algab mõtteline sirge ida poole , läbides Uus- Virite maaüksust , ning jõuab Paanikse metskond 14 maaüksusel oleva sihi otsa. Sealt liigub piir edasi mööda sihi kaitsealapoolset serva kaitseala kirdenurka ehk alguspunkti. Kaitseala välispiir ühtib kaitseala hooldatava sihtkaitsevööndi piiriga, kuna kaitse-eeskirja eelnõu järgi on kaitseala tsoneeritud tervikuna ühte sihtkaitsevööndisse (Kurimetsa sihtkaitsevöönd) . Kaitsealal ei ole piiranguvööndeid ega reservaate. Kaitseala piiridesse jääb sisuliselt neli metsakvartalit . Kurimetsa looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2016 − 2025 on ette nähtud alale kuivendussüsteemide kohta eksper di arvamuse ja ümberehitamise projekti koostamine, mille abil hinnata loodusliku veerežiimi ennistamise ja kuivendussüsteemide likvideerimise vajadust, et säilitada alal metsaelupaigatüüpe. Keskkonnaameti töötajad Indrek Tammekänd ja Kristel Tatsi t utvu sid 2016. a astal olukorraga kohapeal ning tuginedes visuaalsel e hinnangu le leidsid , et kaitseala kraavid olid enamasti hooldamata . Teadaolevalt jätkub teatav kuivendav mõju ka nendes kraavides, mis on pealt kinni kasvanud ning seetõttu eeldab loodusliku veerežiimi ennistamine kindlasti eksper di arvamust ja projekti nagu on kaitsekorralduskavas ette nähtud. See on üks põhjus, miks on kaitsealal määratud hooldatav sihtkaitsevöönd. Teiseks põhjuseks on see, et jätta vajaduse korra l võimalus muuta alal asuvaid metsakultuure looduslikumaks. Sihtkaitsevööndite kaitserežiim on vajalik kaitseala eesmärkide saavutamiseks ja loodusväärtuste säilimiseks , kuna kaitseväärtused eeldavad majandamis e vältimist , hoides metsakooslusi majandustegevusest puutumatutena. Sõltuvalt vööndisse jäävatest väärtustest on Kurimetsa sihtkaitsevöönd kavandatud hooldatavaks sihtkaitsevööndiks , kus on lubatud kaitse-eesmärkidel tehtavad tööd (näiteks metsakultuuride looduslikkuse või loodusliku veerežiimi taastamine ). 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi ( 2016. a astal toimunud elupaigatüüpide inventuuri ning EELIS -e andmetel kalakotkaste pesade asukohti) ning osaliselt Kurimetsa looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016 − 2025 soovitusi . Samuti on arvestatud kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja ning Natura 2000 linnu- ja loodusala piiride kohta tehtud ekspertiisi, mille koostas OÜ METSAPILT (Indrek Sell) 2016. aastal. Kavandatavas kaitsealas on ekspertiisist erinev lahendus Kurimetsa maaüksuse osas, mis 2016. a asta ekspertiisi järgi jäeti osaliselt kaitsealale, kuid pärast 2017. a astal avalikusta mist jäetakse Kurimetsa maaüksus kaitsealalt tervikuna välja. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis taga b kaitsealal asuvate looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaal ne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ( Eesti Vabariigi põhiseadus e, edaspidi PS , § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse sä ästva kasutamise põhimõte. Elu ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmär k on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodus direktiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigus t esse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul , kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Eeltoodust tulenevalt on jõutud järeldusele, et kaitse-eeskirja eesmärk säilitada loodusväärtus i kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks on vastavad piirangud vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeri tud üheks sihtkaitsevööndiks , kuna piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda seada täielikke majanduspiiranguid ega taga seega kai tse-eesmärgiks seatud metsakoosluste soodsat seisundi t ega säilimist . Kaitse-eeskirja kaitsekord tagab antud juhul kaitse-eesmärkide täitmise. K aitseala seniste piiride osaliseks muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse eelnõukohase määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17 . nove mbri 199 8. a määrus nr 257 „ Kurimetsa loodus kaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ” . Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita kalapüüki ega veekogudel sõitmist , kuna alal puuduvad selleks sobivad veekogud. Seetõttu ei ole kaitsealal reguleeritud ka lautri või paadisilla püstitamist või laiendamist. Kaitsealal ei kasva pilliroogu ega adru ja seetõttu ei ole vajadust reguleerida kaitse-eeskirjas nende varumist. Kaitsealal ei ole reguleeritud sõidukiga sõitmist teedel, kuna kaitsealal ei asu teid . 2.5. 2 . Sihtkaitsevöönd 2.5. 2 .1 . Sihtkaitsevööndi kaitse- eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on üks sihtkaitsevöönd – Kurimetsa sihtkaitsevöönd. Nii sihtkaitsevööndi kui ka terve kaitseala kaitse - eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi, elust iku mitmekesisust ja kaitsealuse liigi kalakotka elupaika , loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpe vanu loodusmets i ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi . 2.5. 2 . 2 . Lubatud tegevused Kaitse-eeskirja eelnõu järgi on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal . K aitsealal on lubatud jahipidamine . Juhul kui kalakotkas tuleb alale tagasi pesitsema, tuleb üle vaadata ka kaitsealal viibimise lubamine, st sellisel juhul võib osu tuda vajalikuks viibimise ja jahipidamise ajalise piirangu kehtestamine . Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohas , mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Seni ei ole alal telkimise vastu huvi tuntud, kuid võimalike kaitse korraldus like tegevuste tõttu võib telkimise j a lõkke tegemis e teema päevakorrale kerkida näiteks elupaikade taastamistöödel . Selle tõttu on kaitsealal jäetud võimalus telkimis - ja lõkke kohtade lubamiseks kaalutlusotsuse alusel , võttes nende asukoh a valikul arvesse kaitsealal asuvat e koosluste soodsa seisundi säilimist . Kooskõlastamata lõkke- ja telkimiskohad on suureks tuleohu allikaks ning nendega kaasnevad sageli prahistamine , reostus ja pinnasekahjustused. Kuna Kurimetsa looduskaitsealal teid ei ole, siis reguleeritakse määrusega sõidukitega sõitmist ainult väljaspool teid. Sõidukite alla kuuluvad ka jalgrattad ja nendega sõitmine ei ole lubatud . K una elupaigatüüp 9080* on kaitsealal oma märjema kasvukohaga esindatud n - ö laikudena ülepinnaliselt , siis kaitseala pinnas kahjustub ka jalgrattaga sõites. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on erandina lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul või järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Erandid tulenevad looduskaitseseaduse § 30 lõikest 3 ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevuste iseloomust, näiteks metsade looduslikkuse taastamise või loodusliku veerežiimi taastamisega seotud tegevused, mis eeldavad ka masinatega sõitmist väljaspool teid . Kaitsealal on lubatud kuni 25 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas . Alal puuduvad ürituste korraldamiseks ettevalmistatud kohad. Ilmselt ei ole nende rajamiseks ka vajadust . Samuti ei ole tegu suure külastatavusega alaga , mistõttu võimalikud üksikud üritused ei tekita ilmselt kaitsealal suurt koormust . Niisugune leevendus on tehtud eeskätt teadus- või õppeotstarbel korraldatavate koolituste ja matkade läbiviimiseks. Sedalaadi üritusi on harva, seega ei kahjusta leevendus kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist . Enam kui 25 osalejaga ürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitsealal on lubatud tegevused metsa koosluste kujundamiseks vastavalt kaitse - eesmärgile . Kurimetsa kaitsealal on lubatud metsa koosluse kujundamine ja kaitsealuse liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ( liigi jaoks sobiva metsastruktuuri taastamine) . Koosluste kujundamine looduslikumaks võib osutuda vajalikuks kaitseala kuusekultuurides. Lisaks on kalakotka elupaigas jäetud võimalus metsa kujundamiseks vastavalt kalakotkale sobivaks, näiteks pesapuu ümber raiete tegemine, et pesapuu oleks kõrgemal nagu kalakotkale sobilik. Kaitsealal on valitseja nõusolekul lubatud ka metsakuivendusega rikutud loodusliku veerežiimi taastami ne , kuna kuivendusjärgne mõju on kohati märgatav ( näiteks võiks kõdusookaasikust kujuneda kuivendusmõju kadumisel elupaigatüüp 9080* ) . Veerežiimi taastamise võimalikkus t tuleb enne selgitada vastavate uuringute abil. Kaitseala l on üldjuhul uute ehitiste püstitamine keelatud, kuid kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks ja kaitsealal olemasolevate ehitiste hooldustööd. Kuna ca 72% kaitsealast on määratud loodusdirektiivi elupaigatüübi metsadeks kas hetkeseisuga või 30-aastase perspektiiviga, siis ei ole seda situatsiooni arvestades võimalik kaitsealale rajada teid ega tehnovõrgu rajatisi, mis võivad ohtu seada nii vajaliku veerežiimi kui ka mõjutada elupaigatüüpide esinduslikkust üldisemas plaanis. Teisalt, k una õuealasid kaitsealale ei jää ning tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamise vajadust ei ole , siis ei ole määrusega ette nähtud piirang eeldatavasti väga oluline. Praegu jääb määrusega kavandatavale kaitsealale üks erakinnistu (60001:005:0412) , mille puhul on tegu osaliselt kaitsealale jääva metsaalaga ning sellele puudub otsene vajadus eraldi juurdepääsu rajamiseks läbi kaitseala. K aitsealale paigalda tavaid kaitseala piiri tähise i d käsitletakse kui rajatisi ning sellest tulenevalt on jäetud määrusega võimalus tootmisotstarbeta rajatise püstitamise ks . 2.5. 2 .3 . Keelatud tegevused K aitsealal on keelatud majandustegevu s ja loodusvarade kasutamine , arvestades määruses sätestatud erisustega ( nt marjade ja seente korjamine) . Piirangute eesmär k on säilitada kaitseala metsakooslused, sh loodusdirektiivi elupaigatüübid, võimalikult looduslikus ja soodsas seisundis , mis tähendab nende loodusliku levila püsimi st muutumatu suurusega või la ienemist . Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse kaitsealal majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, and a projekteerimistingimusi või väljastada ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitu sluba ega esitada ehitusteatist , ning jahiulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Kuna kogu kaitseala on määratud siht kaitsevööndiks, saab kaaluda ainult kaitse-eesmärgi täitmiseks vajalike arendustegevuste lubamist. 3. Menetluse kirjeldus Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskirja avali kustamine toimus 30. oktoobrist – 17. novembrini 2017. Samal ajavahemikul toimus ka avalik väljapanek Keskkonnaameti Viljandi kontoris ja asukohajärgses Mulgi vallas Karksi V allavalitsuses ning Keskkonnaameti veebilehel (välja arvatud ekspertiis). Teade kaitse-eeskirja menetlemise algatamise kohta ilmus 26. oktoobril 2017. aastal ametlikus väljaandes Ametlik ud Teadaan ded , 27. oktoobri l 2017. aasta l ajalehes Sakala ning 30. oktoobri l 2017. aasta l ajalehes Õhtuleht . Kuna kaitsea la on väikse pindalaga (56,9 ha) ning valdavalt riigiomandis ( eraomandis on vaid kolm maaüksust ) , siis tegi Keskkonnaamet LKS § 9 lõike 4 p unkti 3 alusel teates ettepaneku arut ada asja ilma avaliku aruteluta, mille kohta avalikustamise ajal vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Seetõttu avalikku arutelu ei toimunud. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealaga seotud kolme kinnisasja (Kuripõllu, 60001:007:0019 , Kurimetsa , 60001:007:0018 ja Uus Virite , 60001:005:0412 ) kahele eramaaomanikule (kellest ühele kuulus kaks kinnisasja) ja Mulgi vallale (Karksi V allavalitsusse, kuna 2017. a oktoobris moodustati haldusreformi käigus Mulgi vald Viljandi maakonda jäävate Mõisaküla linna ning Karksi, Abja ja Halliste valla liitumisel ning Karksi Vallavalitsus kui asutus eksisteeris Äriregistris 2017. a lõpuni) teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku aja kohta ning tehti ettepanek mitte korraldada avalik k u arutelu. Kirjas oli märkus, et kui 17. novembriks 2017 ei ole kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestatakse, et vastuväited puuduvad. Kirjale oli lisatud kaitse-eeskirja eelnõu , seletuskiri ja kinnisasja asukoht muudetaval kaitsealal ning lühikirjeldus muudetavatest piirangutest. Lisaks kahele eramaaomanikule saadeti avalikustamise teade ka Karksi V allavalitsusele ning Riigimetsa Majandamise Keskusele . Saadetud teadetele vastasid mõlemad eramaaomanikud – nii Kuripõllu ja Kurimetsa maaüksuse omanik kui ka Uus- Virite maaüksuse omanik – ning Riigimetsa Majandamise Keskus. Karksi Vallavalitsuselt vastust ei saabunud. Maaomanike poolt saadetud vastuskirjadele vastas Keskkonnaamet detsembris 2017 ning neile kirjadele enam vastuseid pole laekunud. Tabel 1. Maaomanike seisukohad vastuseks Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo poolt oktoobris 2017 väljasaadetud kirjadele Arvamuse esitaja nimi ja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Kuripõllu 60001:007:0019 , K urimetsa 60001:007:0018 Kuripõllu osas (mis on senini olnud kaitsealal haritava maa osana) andis Keskkonnaamet juba esialgses kirjas teada, et see jääks muudetud kaitseala piiridest tervikuna välja ning selle muutmiseks maaomanik ettepan ekuid ega vastuväiteid ei esitan ud. Küll aga esitati ettepanek muuta kaitseala piire selliselt, et ka Kurimetsa maaüksus kaitsealalt välja arvata. Keskkonnaamet nõustus Kurimetsa maaüksuse ( 60001:007:0018 ) kaitsealalt välja jätma, kuna kinnistu olemasolevale kaitsealale jääval osal on valdavalt kas lagedad alad või küpsed hall-lepikud, vähemal määral kaasikuid ja kuusikuid ning arvestades, et hall-lepikud ei ole pikaealised, siis sellest tulenevalt poleks need metsad ka reaalseks kaitseks kalakotkale või tema elupaigale. Kuripõllu maaüksuse osas kehtib otsus, et maaüksus jääb kaitsealalt välja. Uus- Virite 60001:005:0412 K una piirangud lähevad m aaüksusel rangemaks, siis teeb maaomanik ettepaneku arvata maaüksus tervikuna kaitseala koosseisu või tervikuna kaitse alalt välja. Kinnistu jäetakse osaliselt kaitsealale (nagu oli saadetud esialgses kirjas). Tervikuna kaitsealalt välja kinnistut ei arvata, kuna sellel on registreeritud looduskaitselised väärtused (soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud ja vanad loodusmetsad ) , mida kaitstakse alal Natura 2000 võrgustiku raames. Tervikuna kaitsealale kinnistut ei arvata seetõttu, et m etsaregistri andmetest lähtuvalt ei ole väljapoole kaitseala jääval alal piisava lt laialdaselt Natura elupaigatüüpe, et kaitseala piiri laiendamine oleks põhjendatud. Lisaks oleks piiri jätmine avalikustatud eelnõu järgi lihtsamini mõistetav ka looduses. Maaomanikule tutvustati rangematest piirangutest tulenevaid kompensatsiooni võimalusi , samuti maaüksuse riigi poolt omandamise võimalust. Paanikse metskond 14 60001:001:0218, Karksi metskond 17 60001:005:8630 Täiendavaid märkusi ja ettepanekuid ei esitata. Võeti teadmiseks . 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusakti de ga : 1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) . 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) . EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti le 48 jääb kaitseala tervikuna Rubina linnualale ning lisa 1 punkt 2 alapunkt 147 järgi tervikuna Kurimetsa loodusalale . Seetõttu tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse - eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kurimetsa loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võet i vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud nu mbri K(2007) 5402 all, ELT L 12 , 15.01.2008 , lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26 . nove mbri 201 5 . a rakendusotsusega (EL) 2015/ 2371 , millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheksas uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(201 5 ) 8206 all), ELT L 338 , 23. 12 .2015, lk 436 – 676 ). Ala kaitse-eesmär k on ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi kalakotka elupaiga kaitse . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide , kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Rubina linnuala ja Kurimetsa loodusala piire vastavalt kaitseala piirile . Linnu- ja l oodusala osakaal väheneb Kuripõllu maaüksuse haritava maa väljaarvamise ning Kurimetsa maaüksu se väheväärtuslike metsade ja haritava maa väljaarvamise tõttu , kuid teisalt suureneb vähesel määral Paanikse metskond 14 riigi maa osas , mida on muudetud põhikaardi järgi piiritlemise tõttu 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada metsakoosluste kaitse t . Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise või kujunemise ja kujundamise . Uue kaitse - eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitat ud õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist . Kurimetsa kaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudu b m ääruse jõustumisel oluli ne mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saade ti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmär k saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS ) §-le 4 kaasne b eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsus e maamaksutulude mõningane vähenemine . Maa MS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maa MS § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta . Kuna olemasolev kaitseala on osaliselt sihtkaitsevööndis, kuid suuremas ulatuses piiranguvööndis, siis toimub terve kaitseala sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel teatud maamaksutulu vähenemine, eelkõige sellelt alalt, mis oli varem piiranguvöönd ( ca 41,8 ha) ja 50%- lise maamaksusoodustusega ja muutub nüüd sihtkaitsevööndiks, millele hakkab kehtima 100%- line maamaksusoodustus . Lisaks on 2 ha suurune ala, mis ei kuulunud varem kaitseala sse , kuid nüüd hakkab piiri korrigeerimise tulemusena kuuluma sihtkaitsevööndisse. Sellest tulenevalt laekub maamaksu Mulgi vallale kokku vähem ligikaudu 16 5 eurot. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kurimetsa looduskaitsealale jäävate maade peamine sihtotstarve on maatulundusmaa , kuigi Paanikse 14 maaüksuse teine sihtotstarve on mäetööstusmaa ning Karksi metskonna maaüksus on kaitsealuse maa sihtotstarbega. Arvestades, et määrusega kavandatavale kaitsealale jääb eramaid 2,4 ha ( mis on varem piirangu vööndisse kuulunud) , siis võib riigil era maa omandamiseks kuluda kokku ca 7300 eurot. Arvutus põhi neb Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel, mille järgi toimus ajavahemikus 25.11.2015–25.11.2016 Karksi vallas Ainja külas seitse ostu-müügitehingut kogupindalaga 12,35 ha ja keskmise väärtusega 3737 eurot hektar. Olemasoleval k aitsealal, mis on ühtlasi Natura 2000 loodusala, saab taotleda metsatoetust 110 eurot sihtkaitsevööndi ning kuni 60 eurot piiranguvööndi metsamaa hektari kohta. Olemasolevasse s ihtkaitsevööndisse jääb toetusõiguslikku erametsamaad ligikaudu 0, 7 ha ning piiranguvööndisse ligikaudu 4,9 ha. Pärast uute piiride kinnitamist jääb toetusõiguslikku metsamaad kaitsealale ja ühtlasi kogu ulatuses ka sihtkaitsevööndisse 2 , 4 ha . Seega, r iigi kulu d seoses Natura metsa toetusega vähenevad . Kokkuvõttes võib öelda, et varasema 371 euro asemel tuleb riigil pärast uute piiride kinnitamist maksta toetust maksimaalselt 2 64 eurot , ehk summaarselt vajalike toetusete summa väheneb . Kurimetsa looduskaitseala kaitsekorra muutmisega lisandub sihtkaitsevööndisse piiranguvööndi arvelt 41,8 ha metsamaad ja 2 ha ala, mis pole varem kaitseala olnud . Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu Viljandimaal keskmiselt 90 eurot hektari kohta aastas. Kuna piiranguvööndi metsade majandamine oli ka varem kitsendatud, oli majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Eelnevat arvestades ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisa piir angute seadmisel ligikaudu 556 euroni ( s ealhulgas on 2 ha majandamata jätmisel saamata jääv tulu kokku ca 180 eurot ning 41,8 ha saamata jääv tulu kokku ca 376 eurot ) . 6. Määruse jõustumine M äärus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine M ääruse üld k orraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohas elt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumi d ega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0599 - Kurimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/edd37473-4269-462a-9db0-6c3e53811d24 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/edd37473-4269-462a-9db0-6c3e53811d24?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel