dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 8. juuni 2018
Viit
1-12/1347-1
Registreeritud
8. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
29. juuni 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.bdoc1893 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/18-0598 - Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d2f61a2-6311-4b6d-99e7-832c5e7269d0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d2f61a2-6311-4b6d-99e7-832c5e7269d0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 8.06.2018 nr 1-4/18/3860 Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Kiisler Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse kaart 4. Hoiuala kaart Sander Laherand 56927990, [email protected] Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802 Vabariigi Valitsuse määruse „Prangli m aastikukaitseala kaitse-eeskiri ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 ja alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastiku kaitseala kaitse - eesmärke ja kaitsekorda. Kaitseala asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli ja Aksi saarel Idaotsa külas. Prangli maastikukaitseala (edaspidi kaitseala ) on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri 1981. a otsusega nr 258 „Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest” võeti kaitse alla Prangli kaitsemets . Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „ Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välis piiride kirjelduste kinnitamine” võeti kaitse alla Aksi saar. Nende põhjal moodustat i Prangli maastikukaitseala , mille kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitat i Vabariigi Valitsuse 30 . detsembri 1999 . a määrusega nr 441 „ Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja väli spiiri kirjelduse kinnitamine”. Vastavalt l ooduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni l ooduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse - eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv ) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv ) I lisas nimetatud merikotka kaitse. K aitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluva Prangli loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse e elnõu on koostanud Keskkonnaameti k aitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990 , sander.laherand @keskkonnaamet.ee) , eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise juhtiv spetsialist R iina Kotter ( tel 325 8404 , e post [email protected] ) ning eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e post [email protected]) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 611 8050, e post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880), e post [email protected] ). Eksperdihinnangu on andnud Uudo Timm ja keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Prangli maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta maastik k u ja maastikuilmet , looduslik k e ja poollooduslik k e kooslus i ning kaitsealuseid liike. Kaits ealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas ning kuhu kuuluvad rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180) , kadastikud (5130) ja liigirikkad madalsood (7230). Elupaigatüübi nimetuse järel s ulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Kaitsealal kaitstakse linnudirektiivi I lisas nimetatud ja I kaitsekategooriasse kuuluv at liik i merikotkas t ( Haliaeetus albicilla ). L ooduskaitseseaduse § 7 kohaselt on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. K aitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus , haruldus ja tüüpilisus . Haruldased , tüüpilised ja ohustatud ranniku-, metsa-, niidu- ja sookooslused Prangli maastikukaitsealal on elupaigatüübid, milleks on rannikulõukad (1150 * ), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*) , metsastunud luited (2180) , kadastikud (5130) ja liigirikkad madalsood (7230). Madalaveelised rannikuelupaigad on tüüpilised Lääne-Eesti laugetele rannaaladele ja neid leidub piiratud aladel ka Eesti põhjarannikul. Merega ühenduses olevad või sellest hiljuti maakerke tagajärjel eraldunud elupaigatüüp on rannikulõukad (1150*) . Rannikulõ u kad s õltuvad merevee ja rannikult tuleva magevee vahekorrast , seega on s oolsus aasta kaupa erinev. Rannikulõukad on e kstreemsete tingimustega elupaigad : suvel võib temperatuur tõusta hästi kõrgele ja talvel võivad rannikulõukad põhjani läbi külmuda. Kuivõrd Lääne-Euroopas on rannikulaguunid ja -lõukad tugeva inim mõju tõttu üheks ohustatuimaks rannikuelupaigaks, siis on üleeuroopalise s looduskaitsevõrgustiku s tähtsustunud ka meie rannikulõugaste säilitamine. Soontaimede poolest rikka taimkattega rannaniidud (1630*) on Eestis ohustatud, kuna nende püsimine sõltub traditsioonilise niitmise ja karjatamise jätkumisest. Inimese kujundatud rannaniit hoiab taimkatte madala ja liigirikkana , mis loob soodsad elutingimused eri liiki lindudele. Madalmurused rannaniidud on paljude lindude olulised pesitsus- ja toitumispaigad. Kui karjatamine ja niitmine lakkab, kasvavad need väärtuslikud elupaigad täis pilliroogu, võsastuvad ja metsastuvad. Nii kaotaksid elupaiga paljud taime- ja loomaliigid, seepärast on oluline jätkata nende alade tavapärast majandamist. Püsitaimestuga liivarannad (1640) on Eesti rannikualadele tüüpilised, kuna Läänemere rannikul on loodete mõju peaaegu olematu ja see võimaldab liiva kinnistavate püsiktaimede kasvamist. Eelluited (2110) on tekkivate luidete esimene arenguaste , valged luited (2120) on loomulik jätk eelluidetele, h allid luited ehk kinnistunud rannikuluited (2130*) on veepiirist kaugemal ja paiknevad peamiselt rannaastangul. Hallid luited tekivad valgete luidete kinnistumisel rohttaimede , sammalde ja samblikega. Tüüpilise d lii g id on s eal liiv-aruhein ( Festuca sabulosa ), vesihaljas haguhein ( Koeleria glauca ), nõmm-liivatee ( Thymus serpyllum ), liivtarn ( Carex arenaria ), hobumadar ( Galium verum ) ja sarik -hunditubakas ( Hieracium umbellatum ). Kagurannikul on tegemist elupaigatüübi tüüpilise alaga. R usked luited kukemarjaga (2140*) on tüüpilised Läänemere saartele, vahel ka rannikualale, kuid on samas haruldased, kuna nende levikuala on piiratud. Hästi välja kujunenud puurinde struktuuriga metsastunud luited (2180) on tüüpilised kogu Euroopa rannikualadel. Kadastikud (5130) on tüüpilised Euroopa loo- ja nõmmealadel, kus niidud on jäetud hooldamata ja ala metsastub. Karbonaatse veega liigirikkaid madalsoid (7230) esineb kõigis Euroopa Liidu maades. Aksi saare keskosas asub rannavallidevaheline nõgu, kus madalamates kohtades paiknesid järvikud , mida sealkandis kutsuti ka loikudeks. Pärast inimeste lahkumist saarel t täitusid kuivenduskraavide suudmed setetega , järvikud laienesid ja ala hakkas soostuma. Praeguseks on seal välja kujunenud liigirikas madalsoo. Merikotkas ( Haliaeetus albicilla ) on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega I kaitsekategooriasse kuuluv haukaline , kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi (2008) ohulähedases seisus. Eestis aasta läbi elava merikotka eelistatud pesapaigaks on enamasti vanad suurte veekogude lähedusse jäävad metsad. 1970. aastatel oli merikotkas Eestis väljasuremisohus, v iimasel kahel kümnendil on liigi arvukus aga pidevalt suurenenud . Kotkaklubi andmetel elas 2012. a astal Eestis hinnanguliselt 220–250 merikotkapaari. Merikotkast ohustavad enim keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus ning hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides (Merikotka kaitse tegevuskava 2013–2017, Kotkaklubi). Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Prangli maastikukaitseala kuulub Prangli loodusala koosseisus (EE0010126) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud li ikide elupaikade kaitse. Kaitse- eesmärkideks seatud elupaigatüüpide rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130) ja liigirikkad madalsood (7230) kaitse on ühtlasi ka Eesti riigi rahvusvaheli n e kohustus. Linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikl i 4 punkt i 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt esinevate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ni ng rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmed, mis tagaks id nende liikide säilimise ja paljunemise levikuala l. Linnudirektiivi I lisa liik , kelle pesitsuspaika kaitstakse, on merikotkas . Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Prangli maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teis te gi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kaitse-eesmärgiks seadmine va jalik, kuna eesmärgiks seatava katusliigi ja -elupaikade kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kai tse-eesmärgina nimetatud liigi ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaik on kaitse-eesmärgiks olev kooslus , või ka neile liikidele, kelle elupaiga eelistus ed sarnanevad eesmärgina nimetatud katusliigi omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja see kaitsealune liik , kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud merikotkas , kelle kaits e on linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus ja kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arv estatud, et eesmärgiks seatava katusliigi ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel s aavutatakse nende liikide kaitse-eesmär k (LKS § 14 l õi g e 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina, esinevad kaitsealal II kaitsekategooriasse kuuluv liiv-maakeel ( Geoglossum arenarium ) ja III kaitsekategooriasse kuuluvad rootsi kukits ( Cornus suecica ) ja lõopistrik ( Falco subbuteo ). 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Prangli maastikukaitseala loomisel 1999. aastal keskenduti peamiselt Prangli saare kaguosa ja Aksi saare inimtegevusest vähemõjutatud maastike kaitsele. Rannatüüpidest on Prangli läänerannal kivine taimkatteta moreenrand vaheldumisi kamardunud moreenrannaga. Liiva st randa on Prangli saare lõunaosas Mustakoopa järvedest kuni Liivsääreni kirdes ja ka idas. Saarel domineerivad liivmullad. Prangli kõrgemad osad kerkisid merest alles 3500 aastat tagasi, valdav osa veel hiljem. Prangli saare geoloogiline ehitus on Eestis erandlik. Saare all olev kõrgendik koosneb pudedatest kvaternaarsetest setetest, mille paksus on kuni 123 m ja mis lasuvad osaliselt Vendi setetel (lõunas) või otse kristalsel aluskorral (saare põhjaosas). Ala elupaigatüüpe inventeeri sid 2001. , 2003. ja 2011. aastal Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituudi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu inventeerija d . Ruske i d luite i d kukemarjaga hinnati esinduslikkusega A. Püsitaimestuga liivarandade, metsastunud luidete, kadastike ja liigirikaste madalsoode esinduslikkuse hinnanguks on väärtuslik (B). Aksi saarel on aga pärast Natura inventuure olukord oluliselt muutunud. Kümmekond aastat tagasi ei toimunud saarel enam karjatamist ja seetõttu lokkas niiskemates kohtades kõrge rohi. Samuti tihenes kadastik ja madalsoo aladel kasevõsa. Viimastel aastatel on saarel aga taas karjatatud lambaid ja šoti mägiveiseid. Karjatamise tulemusena on poollooduslike koosluste seisund oluliselt paranenud. Kuivematel aladel on lambad ja niiskematel mägiveised hoidnud rohu madala. Samuti on loomad piiranud noort v õsa ja kärpinud kadakate kasvu. Natura inventuuri andmetel on k aitsealal Prangli saare kaguosas kuus loodusdirektiivi elupaigatüüpi: metsastunud luite i d (2180) 38,6 ha , ruske i d luite i d kukemarjaga (2140*) 3,3 ha , hallid luited (2130*) 9,0 ha , valged luited (2120) 5,1 ha, eelluited (2110) 3,5 ha ja püsitaimestikuga liivaran du (1640) 12 ha . V äikesel Aksi saarel on koguni viis elupaigatüüpi: rannikulõuka i d (1150*) 3,2 ha , ruske i d luite i d kukemarjaga (2140*) 3 ha , kadastik ke (5130) 1 5 ha , rannanii te (1630*) 4,8 ha ja liigirikka i d madalso i d (7230) 12 ha . K aitsealustest liikidest on Aksi saarel registreeritud merikotka kahe pesa asukoht. Saarel loomi karjatava Jaanus Lemberi andmetel külastavad merikotkad saart regulaarselt, kuid viimastel aastatel ei ole kotkad seal pesitsenud. Pesa d on väga heas seisundis ja kasutusel varupesana. V aatlusandmed näitavad, et 2013 . aastal oli pesa asustatud. Lisaks ee s pool kirjas olevale on Prangli maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva Prangli loodusalaga. Loodusala eesmärgiks olevad elupaigatüübid: karid (1170), väikesaared ning l aiud (1620) ning kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320) paiknevad loodusala hoiuala osas. Loodusala eesmärgiks seatud elupai ku esmase i d rannavall e (1210) ei leidu ei kaitse- ega hoiualal. Kaitse-eeskirja ekspertiisi ja kaitsekorralduskava koostamise käigus inventeeriti alad liivarannaks ja hallideks luideteks. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, kuna peamine eesmärk on maastiku ning looduslike ja poollooduslike koosluste kaitse . Maastikukaitseala moodustatakse looduskaitseseaduse § 28 lõike 1 alusel maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikku ilmestavad mitmed looduslikud ja poollooduslikud kooslused. Seega rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt maastikukaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt jahi piirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal ). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndite piir id Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte ( rannajoon , mõõdistatud maaüksused , tee- ja jalgraja serv ). Kaitseala piir on kantud kaardile , kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid . Kaitseala pindala on 130, 0 ha , sellest on eramaad 9 8,2 ha , jätkuvalt riigi omandis olevat maad 30 ha , riigimaad 1,8 ha ja munitsipaalmaad 0,01 ha. Sihtkaitsevööndi pindala ei suurene. K aitseala pindala väheneb 4,8 ha võrra, mis on tingitud piiride korrigeerimisest. Arvestatud on, et ei ole ks kattuvusi Prangli hoiualaga , ja lähtutud on katastri piiride muudatustest . Ainus koh t , kus korrigeeritud kaitseala piir ei ühti kehtiva Prangli maastikukaitseala piiriga , asub kaitseala loodenurgas, kus kaitseala on laiendatud alla 2 ha suuruse katastrisse kandmata riigimaaga. See maatükk on samuti kaetud valdavalt luitemetsadega, mille keskosas asub lahtise liivaga luiteala. Selliseid metsadevahelisi liivikuid on Eestis üsna vähe ja need on olulise d elupaiga d eelkõige mitmele liivikutel elavale putukalii gile . Prangli maastiku kaitseala on tsoneeritud üheks Aksi saarel asuvaks sihtkaitsevööndiks (Aksi sihtkaitsevöönd) ja üheks Prangli saarel asuvaks piiranguvööndiks (Prangli piiranguvöönd). Sihtkaitsevööndi pindala on 70,8 ha, millest 57,6 ha moodustab era maa , 0,4 ha riigi maa , 0,01 ha munitsipaalmaa ja 12,79 ha jätkuvalt riigi omand i s olev maa. Piiranguvööndi pindala on 59,2 ha, millest 40,6 ha moodustab eramaa , 1,4 ha riigimaa ja 17,2 ha jätkuvalt riigi omand is olev maa. Eramaid kaitseala piiride ja tsoneeringu muudatused ei puuduta. Kaitseala piiriks on valdavalt rannajoon. Piir kulgeb mööda ran najoont kuni hoiuala piirini (X 557 972,4 38 ja Y 6 608 855,077 ) ja siis mööda mõttelist si rget, kuni järgmise punktini (X 557 889,6 57 ja Y 6 609 179,9 08 ), kuni p innasteede ristumiskohani . Prangli saarel kulgeb kaitseala läänepiir mööda tee - ja jalgra ja serva ( tee ja rada jäävad alast välja) kuni Metsarahva Uuetoa (89001:002:0364) maaüksuseni , edasi kulgeb piir põhja poole mööda maaüksuse piiri. Kaitseala piir ühtib hoiuala piiri ga kuni Metsarahva- Uuetoa maaüksuseni. L oodepiir kulgeb Si nika (89001:002:0467) maaüksusest kuni Lillebergi-Uu etoa (89001:002:0141) maaüksuseni mööda maaüksuste piire (jäävad kaitsealale). Edasi kulgeb piir rannajooneni mööda Eigi ( 89001:002:0189 ja 89001:002:0191) maaüksus t e piiri (jääb kaitsealast välja). Rannajooneni läheb maaüksuse nu rgapunktist mõtteline sirge (X: 558 525,596 ja Y: 6 609 516,848). Lahustükina kuulub kaitseala koosseisu Aksi saar, kus kaitseala piir kulgeb mööda Aksi saare rannajoont. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal olevaid loodusväärtusi ( Natura inventuur, eksperdid Mari Tobias, Laimi Truus ja Uudo Timm ) ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksper di arvamust ( Uudo Timm 2011. Ekspertarvamus Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule ). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduva te liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning o n proportsionaal ne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on p õhiseaduse §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Piiramatu ehitustegevuse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on k aitseala tsoneeritud üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik kaitsealuste liikide elupaikade, lindude pesitsuspaikade ja mitme loodusdirektiivi elupai ga (nt kadastikud, liigirikkad madalsood) kaitseks . Piiranguvööndisse jäävad kooslused on valdavalt inimtekkelised (metsastunud luited). Piiranguvööndisse on määratud Prangli saare osa, kus inimmõju kooslustele on suurem ja sealsed metsad kuuluvad pigem puhkemetsade kategooriasse. Muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus e nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” § 1 lõike 1 punkti 16 ja lisatakse hoiuala kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüü bid püsitaimestikuga liivarannad (1640) ja metsastunud luited (2180) . Tegemist on ka loodusala kaitse-eesmär k i de ga. Elupaigatüüp e esineb hoiualal olulisel määral ning loodusala eesmärk e pole võimalik täita, kui elupaigatüüp on ainult kaitseala eesmärgiks. Luitekooslused on väga tallamisõrnad ning seepärast vajavad nad loodusväärtuste säilitamiseks külastajate suunamist ja kaitsekorra kehtestamist. Elupaigatüübi metsastunud luited peamiseks ohuteguriks on ehitustegevus. Hoiualade m ääruse lisas esitatud Prangli hoiuala kaart „Prangli hoiuala” asendatakse käesoleva eelnõu lisas esitatud kaardiga. Hoiualade m ääruse muutmisega ei kaasne kaitseväärtustega alade kaitse alt välja arvamist, täpsustatud on kaitstava ala välispiiri vastavalt põhikaardile. Kaitse-eeskirjaga ei ole reguleeritud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ega veerežiimi taastamist, kuna kaitsealal puudub toimiv maaparandussüsteem . Kaitse-eeskirjaga ei ole reguleeritud pilliroo kogumist külmumata pinnaselt piiranguvööndis , kuna kaitsealal ei leidu märkimisväärseid pilliroo kasvu alasid ja selle kogumise vastu puudub huvi ning selle kättesaamine ei kahjusta oluliselt kaitseala väärtusi. Kuna p iiranguvööndis ei ole põllumaad, siis ei käsitleta s õitmist väljaspool teid põllumaj andus tööl. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitse-eeskirja kohaselt on i nimestel on lubatud kaitsealal viibida, püüda kala, korjata marju , seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal . Kuigi sihtkaitsevööndisse jääb ka I kaitsekategooria liigi merikotka pesapaik, ei ole pesitsusaegset liikumispiirangut sätestatud. Aksi saar on suviti intensiivselt külastatav, kuid üldiselt piirdutakse rannal viibimisega. Merikotka pesa asub sellises kohas, kust see tavapärastele saare külastajatele silma ei paista. Seetõttu on otstarbekas liikumispiirangut mitte sätestada. Kaitsealal kalapüügile kaitse-eeskirjaga lisapiiranguid ei seata. Marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine kaitstavaid loodusväärtusi ei ohusta. III kaitsekategooriasse kuuluvate taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on lubatud ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist selles elupaigas. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kohas , mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. See aitab vältida väärtuslike elupaikade tahtmatut kahjustamist. Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele ja kaitsealustele liikidele (tallamine, prahistamine , ebaseaduslikud lõkkekohad, puude raiumine lõkketegemise eesmärgil jne) ning põlenguoht. Kuna kaitseala asub saartel , on tulekahju korral kustutustööd äärmiselt raskendatud. Kinnita tud kaitsekorralduskavaga ei planeerita puhkekohti , ka mitte Aksi saarele , sest nende ko rrashoid on kulukas ja puudub otsene vajadus. Kui maaomanik soovib oma maale lõkkekohta, mille ohutuse eest ta ise vastutab, siis saab ta selle kaitseala valitsejaga kooskõlastada. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning piiranguvööndis metsamajandustöödel ja liinirajatiste hooldamisel. Maastikusõidukiga sõitmine teedel on lubatud vastavalt liiklusseaduse § 154 lõikes 1 toodud erisustele, mille alusel on maastikusõidukiga teedel sõitmine lubatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend. Väiksemad metsateed ja isetekkelised teed ei ole ette nähtud mootorsõidukitega liiklemiseks. Kaitsealal asuvad tallamisõrnad looduslikud kooslused ning sõitmine väljaspool teid kahjustab oluliselt elupaikade looduslikku seisundit ja suurendab häiringu t . Lubatud on mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Kaitsealal asuvad veekogud ei ole märkimisväärse suuruse ega sügavusega. Ainukesed järved jäävad Aksi sihtkaitsevööndisse, millest kõige suurem on 1 ha. Paadimootor võib väikeveekogu põhjasetted üles tõsta ja sellega veekogu seisundit oluliselt halvendada . Mootorita ujuvvahendiga sõitmine ei kahjusta järveelustikku ega muuda koosluste ökoloogilist tasakaalu, samuti ei sea ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Aksi sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Piirang tagab I kaitsekategooria liigi merikotka soodsa seisundi (pesitsemise l ja poegade üleskasvatamise l ). Keskkonnaametile teadaoleva info järgi toimub linnujaht kaitsealal väikese intensiivsusega, mistõttu puudub hetkel vajadus seda täiendavalt piirata. 2.5.3 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail - ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda , anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja vee erikasutusluba , ehitusluba ega esitada ehitusteatist , ja jahiulukeid lisasööta. Kaitsealal ehitamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, olenemat a kavandatud ehitiste suurusest . Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1 . Sihtkaitsevööndi eesmärgid Kaitsealal on Aksi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Aksi saar. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning merikotka elupai ga kaitse. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik maastikuilme säilitamiseks, kaitsealuste liikide elupaikade ning väärtuslike ranniku -, soo- ja metsa ökosüsteemide kaitse tagamiseks. Sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud elupaigatüübid rannikulõukad (1150*) , rannaniidud ( 1630 *), rusked luited kukemarjaga ( 2140 *), kadastikud ( 5130 ) ja liigirikkad madalsood ( 7230 ). Sihtkaitsevööndis pesitseb I kaitsekategooria liik merikotkas. 2.5.4.2 . Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürit use korraldamine. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul . Rahvarohkemad üritused vajavad kaitseala valitseja nõusolekut, et oleks võimalik seada tingimusi kaitseala kaitseväärtuste (tallamisõrnade koosluste, kaitsealuste liikide jms) säilitamiseks. Rahvaürituste osas Aksi saarel kaitsekord ei muutu, ka kehtiva kaitsekorra kohaselt on alla 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohas lubatud. Ala on kaitse all alates 1999. a asta detsembrist . Keskkonnaameti hinnangul on senine regulatsioon piisav ja toimiv. K aitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus , koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, olemasolevate rajatiste , sealhulgas tuletorni ja kraavide hooldustööd ja uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning pilliroo ja adru varumine. Igasugune muu ehitustegevus on sihtkaitsevööndis keelatud. Ühe lõuka maksimaalse veetaseme reguleerimiseks oleks vajalik aeg-ajalt rannavalliga sulguvat väljavoolu avada. Seda tegevust ei ole otstarbekas käsitleda maaparandussüsteemi hoiutööna, sest tegelikult seal maaparandussüsteemi ei ole. Väljavoolu avamist ja lõuka kaldakooslustelt liigse vee ärajuhtimist saab kaitseala valitseja lubada , sest see tagab kaldakoosluse ilme ja sealsete liikide elutingimuste säilimise. Sama eeskirja punkti alusel on võimalik taastada ja hooldada lautrikohti. Viimased on vajalikud saarel karjatatavate loomade ja vajaliku lisatoidu transpordil , aga ka loomade karjakute turvaliseks randumiseks saarele. Saarel vajaksid taastamist kaks lautrikohta, mis võimaldaks id vastavalt tuule suuna le randuda kas saare ida- või lääne rannikul . Kaitseala l on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, et vajaduse korra l teha liigikaitseks vajalikke muid töid. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Elupaiga kvaliteedi ja liigirikkuse säilitamise seisukohalt on määrav raietehnoloogia elupaigas. Need leevendused on määrusesse lisatud sellepärast, et kaitseala valitseja nõusolekul oleks kadastikus võimalik teha kujundusraieid, säilitades samas elustiku mitmekesisuse ja liikidele võimalikult soodsa seisundi. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning heas seisundis püsimiseks vajalik karjatamine või niitmine ja niiduse eemaldamine. Samuti on lisatud lubatavate tegevuste hulka väikesaartel traditsioonilise tegevusena tuntud adru ja pilliroo varumine, mis ei ole kaitse-eesmärkide saavutamisega vastuolus. 2.5.4.3 . Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktidest 1 ja 2. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmär k ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevus t , mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 2 .5.5. Piiranguvöönd 2.5.5.1 . Piiranguvööndi eesmärgid Kaitseala l asub Prangli piiranguvöönd, kuhu kuulub kaitseala Prangli saarel asuv osa. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste, luitemetsade ja maasti ku kaitsmine . 2.5.5.2 . Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas , rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Liiga suur hulk külastaja id põhjustab liigset tallamist ja taimkatte hävimist. Samuti on alal probleemiks sõidukitega sõitmine väljaspool teid ja prahistamine . Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi ja ehitiste püstitamine. Ehi tiste püstitamine on võimaldatud eeskätt õppe- ja külastusotstarbega ehitiste rajamiseks, kui selleks peaks tulevikus vajadus tekkima. Samuti on kaitseala valitseja loal võimalik ehitise püstitamine kaitsealal asuvale kinnistule või rajada teid ja tehnovõrke . Lisaks võib tekkida vajadus ehitise püstitamiseks kaitseala tarbeks – näiteks varjualuste rajamiseks loomadele . Kaitseala valitseja ei luba püstitada ehitist, mis ohustab loodusväärtuste säilimist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie, välja arvatud elupaigatüübile metsastunud luited vastavates puistutes. Kaitsealal on oluline säilitada metsakoosluste liigiline ja vanuseline mitmekesisus ning mosaiiksus. Piiranguvööndis kasvavad metsad on määratud elupai gatüübina metsastunud luited (2180). See elupai gatüüp on ka Prangli loodusala kaitse- eesmärgiks ja kaitsealal tuleb tagada selle kaitse. Metsastunud luidete elupaigatüüp on üks väheseid metsaelupaigatüüpe, kus koosluse tasakaalu säilitav raie on aktsepteeritav. Metsastunud luiteid jääb piiranguvööndisse ligikaudu 38,6 ha. Elupaigatüübile metsastunud luited vastavates puistutes on oluline, et vanad esimese rinde männid säiliksid . Metsaalasid, mis pole elupaigatüübiks määratud, leidub saarel väga väikeste fragmentidena ning tegemist on väikeste lehtpuutukkadega . Väikesemahuline lehtpuude kohapeal kasutamine küttepuuks ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. 2.5.5.3 . Vajalik tegevus Piiranguvööndis pool looduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks puu- ja põõsarinde harvendamine. Elupaigatüü bi metsastunud luited hoolduseks ja seisundi parandamiseks võib osutuda vajalikuks noorte kuuskede (II rinne) paigutine väljaraiumine e hk väikese läbimõõduga häilude raiumine alale. Häilude asukoha vali misel , arvesta takse vanade mändide valgustingimuste hoidmise j a parandamise vajadus t ( mändide võrasse kasvavate kuuskede mõjul vanad männivõrad laasuvad ). 2.5.5.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine . K aitsealal puudub toimiv maaparandussüsteem ja uue maaparandussüsteemi rajami s e vajadus puudub. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine mõjutab piiranguvööndis asuvaid kooslusi, mistõttu on see keelatud. Kolmest küljest on piiranguvööndi piiriks looduslik ja elupaigatüüpidega kaetud rannajoon, muid veekogusid alale ei jää. Veerežiimi muutmine on üldiselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis kutsub esile ebasoovitavaid muutusi kooslustes ja kaitsealuste liikide elupaigas. Maavara kaevandamine on keelatud, kuna sellega hävitatakse piiranguvööndis olevad kooslused ning rikutakse maastikku ja maastikuilmet. Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, kuna see vaes e stab looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on keelatud, kuna mürkide kasutamine kahjustab looduskeskkonda. Kaitseala piiranguvööndisse ei jää põllumaad. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Külmumata pinnasel kehtiv veopiirang hoiab ära pinnase võimaliku kahjustamise. Kuna igal talvel ei külmu pinnas piisavalt ära, siis on kaitseala valitseja l võimalik puidu kokku- ja väljave oks luba anda , kui pinnas seda võimaldab. Nimetatud piirangud tulenevad otsese lt looduskaitseseaduse § 31 lõiget est 2 ja 3 ning on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide saavutamisele. Piirangud on vajalikud elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Kehtestatavate piirangute ulatus tagab kaitsealal olevate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise. 3. Menetluse kirjeldus Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 11.–25. jaanuarini 2016. a Keskkonnaameti tolleaegse Harju-Järva-Rapla regiooni Harju kontoris ning Viimsi Vallavalitsuses. Tead e kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 6 . jaanuari l ja 5. veebruaril 2016. a üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja 8. jaanuari l 2016 . a kohalikus ajalehes Harju Elu. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 14 . detsembril 2015. a. Täiendav menetlusosaliste teavitus metsaraiet puudutava sätte muutmisest toimus 2017. a suvel ja sügisel. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti tea d e kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Viimsi Vallavalitsusele ja Maa ametile Sinika (89001:002:0467) ja Raba (89001:002:0468) ning Riigimetsa Majandamise Keskusele kui kaitsealal paikneva kinnisasja Väike-Vahetoa ( 89001:002:0036 ) omaniku esindajale. Tead e saadeti 21 teadaolevale maaomanikule. Neli m aaomani kku saatsid kirjaliku arvamuse kaitse -eeskirja eelnõu kohta . Viimsi Vallavalitsus vastas Keskkonnaametile 25. jaanuaril 2016. a kirjaga nr 15-3/7280-2. E sitatud ettepanekute alusel lisati kaitse-eeskirja eelnõu kaitse-eesmärkide hulka „maastikuilme kaitse ”. Avalikustamise käigus saadud ettepanekute tõttu otsustas Keskkonnaamet muuta kaitse-eeskirja eelnõud ja nüüd on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste püstita mine kaitseala tarbeks. Tabel 1. Maaomanik e seisukoh ad vastuseks Keskkonnaameti väljasaadetud kirjale Arvamuse esitaja seos eelnõuga Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus Vahetoa III 89001:002:0037 Esitati soov, et Keskkonnaamet loeks Aksi saarel asuva hoone seaduslikuks ja loomapidamiseks vajalikuks. Avalikustamise käigus saadud ettepanekute alusel otsustas Keskkonnaamet muuta kaitse-eeskirja eelnõud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Kõnealuse hoone seadustamine saab p ärast kaitse-eeskirja jõustumist toimuda detailplaneeringu kaudu . Evaldi 89001:002:0252 89001:002:0253 O l lakse vastu lisa piirangutele oma maaüksusel ega soovi ta maksta oma maa pealt maamaksu. E i soovi ta küsida luba telkimiseks, soovi t akse toita linde ja loomi, kasutada omal maal puitu ja loodusvarasid ja korraldada perekonna kokkutulekuid. Soovit akse , et riik omandaks nimetatud kinnisasja. Piiranguvööndis on majandustegevus teatud eranditega lubatud, kuid k aitse-eesmärgiks oleva id kooslus i (metsastunud luited, rusked luited kukemarjaga, hallid luited) ei t ohi kahjustada . Metsastunud luidetel on keelatud uuendusraie, mis kahjustataks elupaigatüü bi seisundit . Telkimine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Kinnisasja omanikul on õigus teha ettepanek kinnisasja riigile omandamiseks, kui kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist ( looduskaitseseadus § 20) . Madikse I 89001:002:0078 Madikse 89001:002:0076 89001:002:0077 Esitati soov oma maale rajada endise elumaja kohale väike ööbi mispai k . Ma aomanik ud ei nõustu nud eelnõus sihtkaitsevööndis korraldatavate rahvaürituste osalejate arvuga. Arvatakse , et 20 on liiga suur piir arv il ma luba küsimata saarel viibi miseks . Avalikustamise käigus saadud ettepanekute alusel muutis Keskkonnaamet kaitse-eeskirja eelnõud. K aitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis (Aksi saarel) lubatud uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks kaitseala valitseja nõusolekul . Uue eitamise püstitamine on võimalik vaid juhul, kui see aitab kaasa kaitseala kaitse-ee s märgi saavutamisele, näiteks saab lubada poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku ehitise püstitamist . Rahvaürituste osas Aksi saarel kaitsekord ei muutu, ka kehtiva kaitsekorra kohaselt on alla 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas lubatud. Idatoa 89001:002:0092 Kaguotsa Lautri 89001:002:0093 Kaggootsa 89001:002:0094 Lõunatoa 89001:002:0095 Tiigitoa 89001:002:0096 Kaguotsa 89001:002:0097 E i nõustuta kaitsekorra muutmisega . Leitakse , et eelnõuga piiratakse ebaproportsionaalselt omaniku omandipõhiõigust. Samuti soovi takse Aksi saarele ehitada. Selgitati, et u ue kaitse-eeskirjaga ei kehtestata Aksi sihtkaitsevööndis rangemaid piiranguid. E ttepanekute alusel muu deti kaitse-eeskirja eelnõud. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Uue ehitise püstitamine on võimalik vaid juhul, kui see aitab kaasa kaitseala kaitse-ee s märgi saavutamisele . Viimsi Vallavalitsus Paluti t äpsustada kaitse-eeskirja eelnõud ja selle seletuskirja selliselt, et eri punktide üksteisele ristviitamisel säiliks loogika ja käsitlemist leiaks ka alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ehitiste rajamise temaatika. T äienda da Aksi saarel sihtkaitsevööndis lubatud tegevuste loetelu ja luba da sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul taastada ajaloolistes asustuskohtades hooned. K orrigeerida kaitse-eeskirja eelnõule lisatud kaarti nii, et piirid vastaks maakatastris registreeritud piiridele. Lubada püstitada rajatisi avaliku huvi tarbeks ehituskeeluvööndisse kaitseala valitseja nõusolekul. T äienda ti seletuskirja punkti 2.5.3 selgitusega, et kõik kaitsealale rajatavad ehitised vajavad kaitseala valitseja nõusolekut ja paranda ti eelnõus ristviitamise loogikat. Avalikustamise käigus saadud ettepanekute alusel muu deti kaitse-eeskirja eelnõud. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. K orrigeeri ti kaarti , kasutades maakatastri 2016 . a jaanuari seisu . Kaitse-eeskirjaga ei soovita lihtsustada ehituskeeluvööndisse rajatiste püstitamist. Väljaspool kaitseala asub aktiivne puhkekoht . Täiendava, aktiivselt kasutatava puhkekoha loomine kaitsealale ei ole otstarbekas. Avaliku väljapaneku järgselt tegi Keskkonnaministeerium Keskkonnaametile ettepaneku muuta eelnõus Prangli maastikukaitseala piiranguvööndi osas metsade majandamist puudutavat sätet. Muudatuse kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uuendusraie, välja arvatud elupaigatüübile metsastunud luited vastavates puistutes. Metsastunud luiteid jääb piiranguvööndisse ligikaudu 38,5 ha. Keskkonnaamet teavitas 2017. a juulis 15 maaomanikku ning Viimsi vallavalitsust eespool mainitud muudatusest. Keskkonnaameti poolt saadetud kirjad ei jõudnud kolme adre ssaadini, mistõttu avaldati 25. oktoobril 2017. aastal täiendav teade Õhtulehes. Ettepanekuid ega vastuväiteid sätte muutmise osas ei laekunud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) . 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). EÜ Nõukogu direktiiv i 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri ” lisa 1 punkti 2 alapunkti le 3 20 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Prangli loodusala, mis hõlmab Prangli maastiku kaitseala. Seetõttu tuleb Prangli maastiku kaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Prangli loo dusala on kinnitatud Natura 2000 võrgust iku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012, 15.01.2008 , lk 12 1). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. novembri 2015. a rakendusotsusega (EL) 2015/2371, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu üheksas uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2015) 8214 all, ELT L 338, 23.12.2015, lk 436– 676). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide , kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Prangli maastikukaitsealal on üheks kaitse-eesmärgiks linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi , merikotka ( Haliaeetus albicilla ) kaitse. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Prangli loodusala piir i . Prangli loodusala osakaal suureneb Sinika (89001:002:0467) ja Raba (89001:002:0468) riigimaa kinnistul. Samuti tehakse ettepanek muuta loodusala kaitse - eesmärke. Loodusala eesmärgiks seatud elupai ku esmased rannavallid (1210) alal ei leidu . Kaitse-eeskirja ekspertiisi ja kaitsekorralduskava koostamise käigus inventeeriti alad liivarannaks ja hallideks luideteks. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine rannae lupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike el upaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Prangli maastiku kaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudu b määruse jõustumisel oluli ne mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist . Looduskatseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis o n seotud antud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu laekub Viimsi vallale rohkem ligikaudu üks euro aastas , kuna piiranguvööndi ala väheneb 4,8 ha. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisa s ja väärtusele vastava tasu eest. P iiranguvööndisse jääb 32,1 ha eraomandis olevaid kinnistuid, millel asub rohkem kui poole ulatuses kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, kus uuendusraie on keelatud . Et kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, siis peab riik kaaluma nende maade oma nd amist . Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringu järgi oli Viimsi vallas perioodil 01.02.2017–01.02.2018 maatulundusmaa hektari keskmiseks hinnaks 58 349 eurot. Se lle statistika järgi kuluks riigil 32,1 ha maatulundusmaa soetamiseks 1 873 000 eurot. Samas tuleb arvestada, et suurem osa kinnisvaratehinguid toimus Viimsi poolsaarel, kus maa hind on oluliselt kõrgem kui Prangli saarel. Kaitsealale jääb hooldamist vajavat nii d u ala 45,3 ha . Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 250 eurot hektari kohta kadakatega niitudel, n ii duala karjatamise puhul 1 50 eurot hektari kohta. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisa kulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei suurene. Natura 2000 alal asuva erametsamaa toetust on õigus taotleda piiranguvööndis pindalale 24 ,5 ha. Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 60 eurot aastas. Erametsamaa toetusega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisa kulusid, kuna piiranguvööndis oleva erametsamaa pindala ei suurene. Riigimetsa on kaitsealal 0,3 ha ja see paikneb sihtkaitsevööndi luitealal, seega riigil saadav tulu ei vähene. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8 . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõl astatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. EELNÕU TIME \@ "d.MM.yyyy" 4.05.2018 VABARIIGI VALITSUS M Ä Ä R U S Tallinn Prangli maastikukaitseala kaitse- eeskiri¹ Määrus kehtestatakse l ooduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Prangli maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Prangli maastikukaitseala ² (edaspidi kaitseala ) eesmärk on kaitsta : 1) maastikku ja maastikuilmet , looduslik k e ja poollooduslik ke kooslusi ning kaitsealuseid liike ; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7 − 50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad ( 1150 *) 3 , rannaniidud ( 1630 *) , püsitaimestuga liivarannad ( 1640 ) , eelluited (2110), valged luited (2120), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga ( 2140 * ) , metsastunud luited (2180), kadastikud ( 5130 ) ja liigirikkad madalsood ( 7230 ); 3) kaitsealus t liiki, ke da Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas , ning selle elupaika . See liik on merikotkas ( Haliaeetus albicilla ). (2) Kaitsealune maa- ja vee ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks . (3) Kaitsealal kehtivad l ooduskaitseseaduses sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli ja Aksi saarel Idaotsa külas . (2) Kaitseala välis - ja vööndite piir id on esitatud kaardil määruse lisas 4 . § 3. Kaitseala valitseja Kaitse ala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis - ja vööndite piiri de kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSE KORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5 . Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid mets a kõrvalsaadusi kogu kaitsealal . ( 2 ) Telkimine ja lõkke tege mine on lubatud kohas , mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. ( 3 ) Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud teedel , jalgrattaga ka radadel . Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel , kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel , kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning p iiranguvööndis metsamajand u s töödel ja liinirajatiste hooldamise l . ( 4 ) Kaitsealal on l ubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. ( 5 ) Kaitsealal on lubatud j ahipidamine , välja arvatud Aksi sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. § 6 . Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja te h a maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail - ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist , sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda ; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba , ehitusluba ega esitada ehitusteatist ; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7 . Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 8 . Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunda ta vate looduslike ja poollooduslike koosluste kaitse ks . (2) Kaitsealal on A ksi sihtkaitsevöönd . § 9 . Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning merikotka elupaiga kaitse. § 10 . Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine . ( 2 ) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine; 2 ) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ; 3 ) koosluse kujundami ne vastavalt kaitse-eesmärgile; 4 ) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus; 5 ) olemasolevate rajatiste , s ealhulgas tuletorni ja kraavide hooldustööd ning uute ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks; 6 ) pilliroo ja adru varumine . § 1 1 . Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus ; 2) loodusvarade kasutamine . 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 12 . Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, m is ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Prangli piiranguvöönd. § 1 3 . Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste, luitemetsade ja maasti ku kaitse . § 1 4 . Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määruse ga sätestatud erisustega; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldam ine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas . (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud : 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas ; 2) ehitise püstitamine 3) uuendusraie, välja arvatud elupaigatüübile metsastunud luited vastavates puistutes . § 1 5 . Vajalik tegevus Piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks puu- ja põõsarinde harvendamine. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) biotsiidi, taimekait sevahendi ja väetise kasutamine . (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu. 5 . peatükk LÕPPSÄTTED § 1 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 1 8 . Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30 . detsembri 1999 . a määrus nr 441 „ Prangli maastikukaitse ala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine ” tunnistatakse kehtetuks. § 1 9 . Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 1 6 . juuni 200 5 . a määruse nr 1 4 4 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt i 16 lisatakse hoiuala kait se-eesmärkide hulka elupaigatüübid püsitaimestikuga liivarannad (1640) ja metsastunud luited (2180) ; 2) lisas esitatud Prangli hoiuala kaart asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud). § 20 . Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 924 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas 5 . § 2 1 . Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Prangli maastikukaitseala on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29 . detsembri 1981. a otsusega nr 258 „ Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest ” kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „ Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välis piiride kirjelduste kinnitamine” kaitse alla võetud Aksi saare põhjal . Vabariigi Valitsuse 30 . detsembri 1999 . a määr usega nr 441 „ Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Prangli maastikukaitseala . Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 3 20 hõlmab kaitseala Prangli loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtis elupaigatüüp. 4 Kaitseala välis - ja vööndite piir id on kantud määruse lisas esitatud kaardil e , mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja m aakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (www.register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis ( www.maaamet.ee ). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Siim Kiisler Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1 . Prangli maastikukaitseala Lisa 2 . Prangli hoiuala
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel